Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Säästvam turism ELi linnades ja piirkondades“

(2021/C 37/02)

Raportöör: Manuel Alejandro CARDENETE FLORES (ES/RE), Andaluusia autonoomse piirkonna valitsuse turismi, läbipaistvuse, õigusküsimuste ja kohaliku omavalitsuse eest vastutav aseminister

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Sissejuhatavad märkused

1.

rõhutab, et turism on oluline strateegiline sektor, integratsioonivahend ja sotsiaal-majandusliku taastumise peamine edasiviiv jõud, mis moodustab üle 10 % ELi sisemajanduse koguproduktist ja annab tööd 26 miljonile inimesele, moodustades 6 % ELi koguekspordist;

2.

rõhutab, et transport ja liikuvus on ELi sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse põhitegurid, ja toonitab vajadust arukate ja jätkusuutlike liikuvuslahenduste järele, eriti piirkondades, mille majanduslikku arengut ohustab ainusõltuvus õhu- ja meretranspordist;

3.

juhib tähelepanu tõigale, et sotsiaalses, kultuurilises, vanuselises ja sissetuleku mõttes väga mitmesugused reisijad pakuvad ulatuslikke ärivõimalusi paljudele ettevõtjatele alates hargmaistest ettevõtjatest kuni mikroettevõtjateni. Turismi ökosüsteem hõlmab selliseid aspekte nagu majutus, transport, toitlustus, kultuur, sport ja puhketegevus ning reisikorraldajate teenused. Sektoris tegutseb ligikaudu 2,4 miljonit ettevõtjat, kellest üle 90 % on VKEd;

4.

toetab Maailma Turismiorganisatsiooni soovitusi ja suuniseid, samuti visiooni „Üks planeet“ turismi jätkusuutliku taastamise kohta ning ÜRO tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärkide laiendamist turismi ja transpordi valdkonnale;

5.

pooldab Maailma Turismiorganisatsiooni säästva turismi määratlust: „Turism, milles võetakse külastajate, turismitööstuse, ümbruskonna ja võõrustavate kogukondade vajaduste rahuldamiseks täielikult arvesse praegusi ja tulevasi praegust ja tulevast mõju majandusele, ühiskonnale ja keskkonnale“;

6.

rõhutab, et SARS-CoV-2 kriisist tingitud pöördelised muutused on Euroopat rängalt tabanud, põhjustades ulatuslikke inimkaotusi ja hävitavaid majanduslikke tagajärgi, isiklikke kaotusi, suuri finantsraskusi ja paljude ettevõtete pankrotistumist, eelkõige turismi- ja transpordisektoris;

7.

tunnistab, et need raskused süvenevad ELi äärepoolseimate piirkondade puhul, mis sõltuvad suurel määral turismisektorist ning mille majanduse taastamise väljavaateid ohustab tõsiselt nende peaaegu täielik sõltuvus lennutranspordist ja võimatus kasutada muid transpordiliike;

8.

rõhutab vajadust edendada säästvaid turismiteenuseid, milles võetakse arvesse Euroopa rikkalikku ajaloo- ja kultuuripärandit ning ainulaadset looduspärandit;

9.

tuletab meelde turismi valdkonnaülest olemust, mille praegune kriis on esile toonud, kuna turismi vähenemine ei mõjuta üksnes selliseid sektoreid nagu majutus, toitlustus ja transport, vaid ka paljusid suure lisaväärtusega majandusvaldkondi;

10.

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa peab nii selles kui ka võimelikes tulevastes kriisides tegutsema proaktiivselt ja eesrindlikult, olles valmis kiirelt võtma vajalikke meetmeid turismisektori kokkuvarisemise vältimiseks;

11.

tunnistab, et praegune COVID-19 põhjustatud tervisekriis on toonud esile saarepiirkondade turismi erilise haavatavuse, kuna neil on vähesed ressursid;

12.

tuletab liikmesriikidele ja ELi institutsioonidele meelde, kui oluline on eraldada piisavalt rahalisi vahendeid sektori päästmiseks ning pikaajalise säästvale ja kvaliteetsele turismisektorile suunatud Euroopa turismipoliitika väljatöötamiseks, lähtudes keskkonnahoiust ja kliimamuutuste vastasest võitlusest;

13.

on seisukohal, et tuleb tõhustada meetmeid ja leida viise turismi- ja transpordimudelite põhjalikumaks parandamiseks, tagades sotsiaalsest, majanduslikust ja keskkonnaalasest seisukohast nende täieliku jätkusuutlikkuse ning kasutades praegust kriisi arutelude ärgitamiseks, et panna alus turismi- ja transpordisektori edaspidisele vastupanuvõimele ja jätkusuutlikkusele;

COVID-19 mõju Euroopa turismi- ja transpordisektorile ning ELi majanduse taastumine ja vastupanuvõime lühikese ja keskpika perioodi jooksul: turismi- ja transpordipakett

14.

rõhutab, et WTO hinnangul olid ülemaailmse turismitööstuse kahjud pandeemia tõttu 2020. aasta esimesel viiel kuul juba kolm korda suuremad kui 2009. aasta rahvusvahelise finantskriisi ajal (1);

15.

kutsub üles liikmesriikide vahel rohkem koordineerima keelude ja ohjemeetmete kehtestamist, et hõlbustada sektori taastumist, vähendada turistidele tekitatavat segadust ja soodustada reisimist; kiidab heaks Euroopa Komisjoni ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse jõupingutused anda objektiivset ja täpset teavet pandeemia arengust;

16.

rõhutab, kui oluline on turismi taaskäivitamiseks võtta vastu ühine strateegia inimeste liikuvuse kohta ELis, mis suurendab usaldust reisimise vastu, eelkõige COVID-19 testide tegemise abil lähtekohas, st enne reisi alustamist, suurendades reisimise turvalisust ja vältides karantiiniperioode;

17.

tunnustab ELi kiiret reageerimist turismi ja transpordi päästmiseks, eelkõige Euroopa Komisjoni teatist „Turism ja transport 2020. aastal ja pärast seda“ ning sellele lisatud soovitusi ja suuniseid – turismi- ja transpordipaketti –, mis on aidanud liikmesriikidel taastada ohutu ja vaba liikumise, taasavada sisepiirid, tegeleda likviidsuskriisiga ja taastada tarbijate usaldus;

18.

kiidab heaks ka riigiabi ajutise raamistiku majanduse toetamiseks (2), mis on võimaldanud liikmesriikidel anda ettevõtetele suuremat abi; tööhõive toetamise erakorralise rahastu (TERA) (3), et toetada leibkondade sissetulekut ning säilitada ettevõtete ja majanduse tootmisvõimsus ja inimkapital; REACT-EU (4), mis võimaldab haldusasutustel muuta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite jaotust, et tulla toime kriisi kõige kiireloomulisemate tagajärgedega; ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi, millest toetatakse turismisektori töötajaid, kes on kriisi tõttu oma töö kaotanud; ning selliseid projekte nagu veebiplatvorm „Re-open EU“ (5), mis pakub ajakohast teavet Euroopas kehtivate reisipiirangute ning rahvatervise ja julgeolekumeetmete kohta;

19.

tunnustab Euroopa Komisjoni jõupingutusi jaotada sujuvamalt Euroopa ettevõtete päästmiseks antava riigiabi suuremaid summasid ning teeb ettepaneku, et mõned eeskirjad (sealhulgas muudetud vähese tähtsusega riigiabi eeskiri) jääksid jõusse nii kauaks, kui see on vajalik kriisist eriti rängalt mõjutatud piirkondades;

20.

nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid kasutaksid igat liiki abi, mis on raamistiku alusel ajutiselt lubatud, et rahuldada kiireloomulisi likviidsusvajadusi ning vahetuid käibekapitali ja investeeringute nõudeid ning päästa kriisi kontekstis ettevõtteid, keda on COVID-19 puhangu (6) tõttu tabanud terav kriis, ja anda neile seeläbi võimalus tegevuse ümberkorraldamiseks ja edasiarendamiseks;

21.

kiidab heaks ELi liikmesriikide vahel kokku lepitud meetmed, mis Euroopa Regioonide Komitee presidendi sõnul on näide solidaarsusest, ning märgib, kui oluline on, et ELi eelarve ja majanduse taastekava tehakse kättesaadavaks linnadele ja ettevõtetele kõigis Euroopa linnades, piirkondades ja asulates, et selle enneolematu kriisiga toime tulla;

22.

kutsub üles tegema jõupingutusi, et saavutada tõeline partnerlus kõigi valitsustasandite vahel, edendades jagatud vastutust ja vältides liigset tsentraliseerimist;

23.

kutsub Euroopa Komisjoni üles võtma koostöös kõigi liikmesriikidega kasutusele ELi suunised ja kontrollnimekirjad, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad kasutada katastroofide esimestel päevadel, veel enne riiklike ja ELi meetmete võtmist; märgib, et turismi- ja transpordipaketis esitatud suunised pakuvad juba praegu suurepäraseid pidepunkte;

24.

peab turismi- ja transpordipaketi meetmeid oluliseks esimeseks sammuks, mille eesmärk on parandada kohalike reisisihtkohtade suutlikkust reageerida pandeemiate uutele lainetele ja muudele võimalikele katastroofidele, mis võivad sektori vastupanuvõime proovile panna;

25.

on seisukohal, et pandeemia tõttu on kiireloomulised uued strateegiad, mis toetavad hotelli-, restorani- ja toitlustusteenuste sektorit, ning turismitegevuse arendamine kohalikul tasandil, nagu maaturism, kohalik gastronoomia ja kohalikud traditsioonid. Suundumused on muutunud üleilmsel tasandil ning väiksemad turismipiirkonnad ja eraldatud sihtkohad, kus perekonnad ja väiksemad rühmad saavad ohutult reisida, on muutunud atraktiivsemaks. Selleks et turism järgmise kahe-kolme aasta jooksul ellu jääks, tuleb Euroopa turistid suunata Euroopa sihtkohtadesse;

26.

rõhutab, et kulud, mis tulenevad COVID-19ga seotud ettevaatusabinõudest ühistranspordi valdkonnas, võiks lisada teenuste hankelepingutesse, vältides sellega suurte rahaliste lisatasude ülekandumist transpordi eest vastutavale üksusele, milleks on sageli kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;

27.

väljendab toetust viisavabaduse järkjärgulisele rakendamisele pikas perspektiivis, et suurendada kolmandatest riikidest saabuvate külastajate arvu ja julgustada turiste Euroopasse tagasi pöörduma;

28.

loodab, et edaspidi antakse Euroopa ametiasutustele ja piirialadele enne teada liikmesriikide ametiasutuste otsustest reisikeelude ja piiride ajutise sulgemise kohta, et parandada koordineerimist ja tagada õigeaegne juurdepääs teabele;

29.

toetab kindlalt Euroopa majanduse taastekava, et aidata hüvitada COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduslikku ja sotsiaalset kahju, alustada Euroopa majanduse taastamist ning säilitada ja luua töökohti;

Vajadus võtta meetmeid turismi säästvamaks muutmiseks

30.

märgib, et turism on olnud viimastel aastatel üks kiiremini kasvavaid majandusharusid ning et see kasv on toonud esile raskused kestliku arengu majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse mõõtme tasakaalustamisel;

31.

kiidab heaks komisjon teatised „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava“ (2010) ja „Euroopa ranniku- ja mereturismi majanduskasvu ja töökohtade strateegia“ (2014);

32.

märgib, et turism seisab nüüd silmitsi uute, suurt mõju avaldavate probleemidega, millega tuleb tegeleda: kliimamuutused, suurenev ülekoormus, ülemäärane surve taristule ning vee- ja energiatarbimisele ja keskkonnaseisundi halvenemine, millega tuleb tegeleda esmajärjekorras ja kiiresti, identiteedi kaotamine ja kohalike kogukondade autentsuse eiramine;

33.

märgib, et turism võib olla näitlik tegevusala ökoloogilisel üleminekul, mis on välja kuulutatud rohelises kokkuleppes, et muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks, kohandades majanduse digiajastule ning edendades võrdõiguslikkust ja sotsiaalset kaasatust, ning kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike tungivalt üles võtma meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks;

34.

tunnistab, et neid eesmärke on võimalik saavutada vaid siis, kui need rajatakse kindlale alusele, milles määratakse täpselt kindlaks turismisektori tõeliselt kestliku arengu saavutamise ulatus, kohustused ja mõju. Seda peab täiendama kindel kohustus tagada selle rakendamine;

Transpordiliigid turismivaldkonnas

35.

tuletab meelde, et turism koosneb paljusid sidusrühmi hõlmavast keerukast väärtusahelast, millel on otsene seos reisijateveoga;

36.

tuletab meelde vajadust liikuda turismisektoris edasi, et muuta ringmajandus selles valdkonnas reaalsuseks;

37.

märgib, et ÜRO ja Rahvusvahelise Transpordifoorumi hinnangul suureneb turismiga seonduva transpordiga seotud CO2 heide 2030. aastaks ligikaudu 25 % võrra;

38.

tunnistab seetõttu vajadust uurida ning kehtestada ja rakendada Euroopa linnade ja piirkondade ühendatuse parandamise viise, eelistada vähem saastavaid võimalusi ja uurida ühendvedude parandamise võimalusi kooskõlas rohelise kokkuleppe lõppeesmärgiga, ning väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon esitas 2020. aasta säästva ja aruka liikuvuse strateegia;

39.

soovitab tungivalt, et ELi liikmesriigid pingutaksid ühiselt selle nimel, et tegeleda kiiresti säästvate transpordialternatiivide puudumise probleemiga, ning investeerima pikamaarongiliinide, sealhulgas öörongide arendamisse ja propageerimisse, muutes vähese CO2 heitega reisid atraktiivsemaks võimaluseks;

40.

toetab lennuettevõtjatele antava avaliku sektori toetuse sidumist lennuettevõtjate kohustusega saavutada saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärgid;

41.

märgib, et sama kohustust tuleks edendada eri transpordiliikide puhul nii maanteetranspordis kui ka meretranspordis, pöörates eritähelepanu kruiisilaevadele nende suure keskkonnamõju tõttu;

42.

peab kahetsusväärseks, et võrreldes lennundusega on toetus bussi- ja raudteetranspordile (kohaliku ja piirkondliku transpordi põhiliigid) väiksem, suurendades survet kõige säästvamate transpordiliikide rahastamisele; nõuab tugevat pühendumust suurendada raudteetranspordis säästliku liikuvuse võimalusi kogu Euroopas, tuletades meelde, et Euroopa Komisjon on seadnud 2021. aasta eesmärgiks suurendada raudteesektori panust säästvasse turismi ELis;

43.

juhib tähelepanu sellele, kui oluline on Euroopa rohelises kokkuleppes ja uues säästva liikuvuse strateegias ettenähtud õhu- ja meretranspordi CO2 heidet käsitlevate tulevaste meetmete rakendamisel hinnata nende mõju ELi äärepoolseimatele piirkondadele, mille majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus nii oma kodanike liikuvuse kui ka majandusarengu seisukohast sõltub suuresti õhu- ja meretranspordist;

44.

rõhutab vajadust rahalise toetuse järele, et võimaldada ühistranspordiettevõtjatel, kelle tulud on järsult vähenenud, arendada välja säästvam transpordipark, mis koosneb heiteta ja vähese heitega sõidukitest;

45.

väljendab huvi tegeleda algatustega, mis seovad rongireisid kultuuriavastuste ja turismiga pärast kriisi, töötada välja #DiscoverEU kava ning teha tihedat koostööd ELi piirkondade esindajatega, edendamaks raudteeturismi võimalusi Euroopa raudteeaastal 2021 ja ka pärast seda;

46.

juhib tähelepanu sellele, kui oluline on tunnustada EuroVelo jalgrattateid (7) veel ühe üleeuroopalise transpordivõrguna lisaks olemasolevatele maanteede, raudteede ja siseveeteede võrgustikele. See toob kaasa ohutuma, otsesema, ühtsema ja ühendatud jalgrattataristu, millest saavad kasu kõik jalgratturid ja mis hoogustab märkimisväärselt jalgrattaturismi;

Mõju looduskeskkonnale

47.

on mures selle pärast, et globaalne soojenemine võib vähendada teatavate turismisihtkohtade atraktiivsust või isegi ohustada kohalike inimeste elatist, ning kinnitab taas oma otsustavust võidelda õigel ajal ja teaduse viimaseid arenguid arvesse võttes kliimamuutuste vastu Euroopa Regioonide Komitee arvamustes esitatud algatuste ja poliitikameetmete abil;

48.

tuletab meelde, et see võitlus on otsustava tähtsusega merepinna tõusust mõjutatud ranniku- ja saarepiirkondade ning lumepuuduse tõttu kannatavate suusakuurortide ning metsatulekahjudest, üleujutustest ja lumetormidest räsitud piirkondade jaoks (8);

49.

leiab, et turism võib aidata oluliselt kaasa Euroopa ringmajanduse eesmärkide saavutamisele, ning nõuab, et piirkonnad ja linnad osaleksid arutelus selle üle, kuidas edendada tegevuskava elluviimist kohapeal;

50.

soovitab turismi- ja transporditööstusel suurendada kliimaneutraalsete toodete pakkumist puhta energia kasutamise, rohkem raudtee- kui maanteetranspordi kasutamise ning vihmavee ja olmereovee ringlussevõtu protsesside kaudu (9), mis vähendavad märkimisväärselt veevarustusvõrgust pärineva joogivee nõudlust, ning jäätmete ringlussevõtu kaudu, ja soovitab neid protsesse süstemaatilisemalt kasutada;

51.

juhib tähelepanu vajadusele pakkuda suuremat toetust jalgrattaturismile, mis toob kasu kohalikule majandusele, kuna see võimaldab väisata piirkondi, mida tavapärase turismi käigus ei külastata. Lisaks parandab selleks vajalik taristu kohalike elanike ühendatust, aidates tagada kohalike kogukondade pikaajalise jätkusuutlikkuse;

52.

toetab merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi ja ühenduse European Boating Industry romulaevade teemalise töörühma töö jätkumist, et koostada ELi ühine teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava laevaehitusmaterjalide ringlussevõtu suurendamiseks;

53.

juhib tähelepanu sellele, kui oluline on edendada rannikualadel säästvat mereturismi, mis tõhustaks merekeskkonna seiret ja kaitset. Komitee leiab, et navigeerimine, tuule- ja lainesport, sukeldumine ja veespordialad üldiselt pakuvad suurt potentsiaali teaduse, keskkonnateadlikkuse, ookeanide kaardistamise ja keskkonnaprobleemide uurimise jaoks;

54.

rõhutab turismi tähtsust maaelu arengus, mida ei tohiks enam tõlgendada üksnes põllumajanduse arengu seisukohast, vaid seda peaks käsitama tootmise seisukohalt mahajäänud ja väheväärtuslikke põllumajandusmaid hõlmavate, kuid siiski keskkonna, maastiku ja elurikkuse kaitse mõttes oluliste vähem arenenud maapiirkondade edendajana. Selleks peaksid ELi institutsioonid nõuetekohaselt integreerima turismi ja selle võimalused elurikkuse strateegiasse, strateegiasse „Talust taldrikule“, uude ühisesse põllumajanduspoliitikasse ja Natura 2000 võrgustikku ning maapiirkondade pikaajalisse visiooni;

55.

peab oluliseks edendada säästvamat turismi, millel on piirkondade jaoks suurem lisaväärtus, lisades turismivõimalustesse nn nullkilomeetritooted, samuti vajadust edendada loodus- ja kaitsealasid ning taeva potentsiaali turismiressursina (astroturism);

56.

juhib tähelepanu sellele, kui oluline on kasutada 5G-l, asjade internetil, tehisintellektil ja suurandmetel põhinevat digitehnoloogiat, et osutada suure lisaväärtusega uuenduslikke, säästlikke ja laiendamiskõlblikke arukaid turismiteenuseid, mis suudavad pakkuda uusi, tõhusamaid, kättesaadavamaid ja kaasavaid turismimudeleid, mida laiendatakse kõigile piirkondadele ja iseäranis maapiirkondadele, ning et kõnealustes piirkondades oleks olema telekommunikatsioonitehnoloogia, et tagada piisav ühenduvus;

Sotsiaalne ja majanduslik mõju ning vajadus vältida turismi tajumist probleemina

57.

tuletab meelde, et turism ja eelkõige ületurism (mis ületab sihtkoha füüsilise, ökoloogilise, sotsiaalse, majandusliku, psühholoogilise või poliitilise suutlikkuse (10)) mõjutab samamoodi nagu kogu inimtegevus sotsiaalset keskkonda, milles tegevus toimub;

58.

rõhutab vajadust vältida ületurismi negatiivset mõju, mis suurendab ummikuid, survet taristule, energia- ja veenõudlust, keskkonnaseisundi halvenemist, ajalooliste paikade ja mälestiste kahjustumist, identiteedi ja autentsuse kadumist ning kohalike elanike elukalliduse tõusu, rääkimata nende vahel süvenevast ebavõrdsusest; leiab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid peaksid kiiremas korras kaaluma meetmeid ja algatusi, et vältida ületurismi negatiivset mõju;

59.

rõhutab, et turismi edendamine ja arendamine maapiirkondades võib olla majandusarengu ja jõukuse loomise allikas, aidates meelitada ligi uusi elanikke või peatada rahvaarvu vähenemine rahvastikukao all kannatavates piirkondades;

60.

soovitab rakendada naiste toetamise ja võimestamise poliitikat. Naistel on oluline roll turismiettevõtete säilitamisel, sest rahvastiku vähenemise vastu võitlemine sõltub peamiselt neist. Nende tööalase konkurentsivõime tagamine on elanikkonna säilitamiseks hädavajalik. Selleks tuleb hinnata nende vajadusi, pakkuda neile suutlikkuse suurendamise vahendeid ja parandada nende konkurentsivõimet sihipärase koolituse kaudu;

61.

märgib, et osa turismimudeleid, mis põhinevad odava transpordi ja massireiside laialdasel kasutamisel, soodustavad ületurismi. Samal ajal tehakse sotsiaalmeedias ja vastastikuse teabevahetuse platvormidel sihtkohtadele ülemäärast reklaami; kutsub seega üles pidama arutelusid turismi kasvu ja kvaliteedi üle;

62.

märgib, et konkurentsivõimelist ja säästvat turismi edendavate Euroopa piirkondade võrgustiku (NECSTouR) deklaratsioon „Paremad kohad elamiseks, paremad kohad külastamiseks“ on võrdlusalus, mis näitab, et turismi- ning materiaalse ja vaimse kultuuripärandi sektorid saavad teha tihedat koostööd Euroopa kodanike ja kultuuripärandi hüvanguks;

63.

juhib tähelepanu sellele, et turismi tuleks käsitleda kui osa lahendusest, mitte kui probleemi, ning toob seetõttu esile vajaduse sõnastada ettepanekud uute algatuste kohta, mis erinevad juba olemasolevatest, ja anda juba toimivatele otsustavam tõuge. Seepärast rõhutab komitee vajadust reguleerida uusi turismi pakkumise viise ja koostöömajanduse platvorme kooskõlas ausa konkurentsi kriteeriumidega, tugevdada kontrolli- ja inspekteerimissüsteeme ning tagada osutatavate teenuste kvaliteet ja seaduslikkus ühises vaba ettevõtluskonkurentsi raamistikus, säilitades samal ajal kohapealse elanikkonna pärandit, kultuuri, identiteeti ja elukvaliteeti;

64.

märgib sellega seoses, kui kasulik on levitada säästva turismi parimaid tavasid, strateegiaid ja metoodikaid, mis on välja töötatud mitmesugustes Euroopa programmides, nagu PANORAMED, MED Horizontal projects ja MITOMED+ ning WINTERMED, et edendada nende kasutegurit ja korratavust;

65.

teeb seepärast ettepaneku jätkata Euroopa aruka turismi pealinna auhinna väljaandmist;

Digiüleminek ja andmed ning nende kasulikkus meetmete seire- ja jälgimissüsteemi loomiseks

66.

rõhutab märkimisväärseid muutusi turustuskanalites ja turismi tarbimise viisis, mis on võimaldanud paljudel ettevõtetel jõuda otse oma klientideni, kuid väikeettevõtted ei ole seda võimalust piisavalt ära kasutanud;

67.

juhib tähelepanu sellele, et teave moodustab turismi põhialuse, mida kasutatakse selle sektori murrangulisemates algatustes;

68.

märgib, kui oluline on WTO algatus „Statistiline raamistik turismi säästvuse mõõtmiseks“ (11), mis hõlmab majanduslikke, sotsiaalseid ja keskonnaalaseid aspekte;

69.

rõhutab, et andmete üksikasjalikkus, kvaliteet, tõlgendamine ja õige kasutamine mõjutab otseselt COVID-19 kriisi lahendamiseks võetavate poliitikameetmete tõhusust ja kliimaneutraalse Euroopa poole püüdlemist;

70.

on mures turismi majanduslikku mõju käsitlevate andmete ühtlustamatuse ja killustatuse pärast, mis kahjustab süsteemsete otsuste tegemist turismisektori ja transpordi toetamiseks;

71.

rõhutab, et ametlike andmete põhjal ei ole võimalik anda piisavalt kiiret teavet praeguse olukorraga toimetulekuks, mistõttu on piirkonnad ja linnad pidanud kasutama muid mõõtmismehhanisme, mis ei ole veel ametlikesse andmetesse integreeritud;

72.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon jõudis 2020. aasta märtsis koostöömajanduse platvormidega kokkuleppele (12) avaldada põhiandmed turismimajutuse kohta, ning kutsub komisjoni üles ühiselt uurima näitajaid, et määratleda turismisektori jaoks majanduse taastamise strateegiad;

73.

tuletab meelde, et koostöömajanduse platvormid suurendavad kohalikke eluasemekulusid, sest eluruume üüritakse kohalike elanike asemel reisijatele. Hoolimata Euroopa Kohtu otsusest ei ole koostöömajanduse platvormid lihtsad teabepakkujad. Komitee kutsub seetõttu Euroopa Komisjoni üles võtma vastu õigusaktid, et anda kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele võimalus reguleerida selliste platvormide tegevust oma territooriumil, tagamaks, et neile kehtivad samad suvise väljaüürimise halduseeskirjad nagu traditsioonilistele teenusepakkujatele;

74.

juhib tähelepanu vajadusele luua standarditud vahendid, millest linnad ja piirkonnad ning ettevõtlussektor saavad lähtuda sellise kestlikuma poliitika elluviimisel, mis on integreeritud uude Euroopa statistikaprogrammi, ning mis tugevdaksid majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaseiret turismivaldkonnas. Komitee juhib samuti tähelepanu vajadusele hõlbustada andmetele juurdepääsu ning parandada nende ajakohasust ja ühendamist ning luua ühtlustatud kaardistamissüsteem;

75.

soovitab luua õigusraamistiku turismi satelliitarvepidamise loomiseks ja avaldamiseks igas ELi liikmesriigis;

76.

nõuab, et NUTS 3. tasandil kogutaks paremini andmeid turistide ja matkajate arvu ning muude uute majutusvormide ja transpordiliikide kohta ning et see hõlmaks piirkondlikku jaotust ja majutusstatistika kohaseid peamisi kohalikke sihtkohti;

77.

soovitab võtta vee-, õhu- ja energiastatistika arvestuses kasutusele mõõtmissüsteemi, et jälgida turismisektori, sealhulgas turismitööstuse ja selle iseloomulike toodetega seotud veetarbimist ja heidet;

78.

kutsub Eurostati üles uurima põhjalikumalt suurandmed kui turismistatistika allikat, võttes arvesse probleeme, mis on seotud nende kogumise, sõltumatuse, usaldusväärsuse, juurdepääsu, kvaliteedi ja kättesaadavusega aja jooksul;

79.

nõuab ületurismi probleemi analüüsimist, lisades sissetuleku- ja elamistingimuste uuringutesse kvalitatiivsed andmed selle kohta, kuidas elanikud turismi suhtuvad, samuti turismi mõju käsitlevatesse kiirhinnangutesse ja Euroopa Komisjoni koostatud aruandesse „Elukvaliteet Euroopa linnades“;

80.

soovitab jätkata meetmeid, et rakendada ja optimeerida Euroopa Komisjoni viimastel aastatel tehtud ulatuslikku tööd, nagu Euroopa turisminäitajate süsteem (ETIS), turismivaldkonna digiüleminekut ja turvalisust käsitlev aruka spetsialiseerumise platvorm (13) (S3) ning Tourism of Tomorrow Lab;

81.

kutsub Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamenti üles lisama järgmisse Euroopa statistikaprogrammi seiresüsteemid ja vahendid, mis on rohkem suunatud piirkondade ja linnade konkreetsete vajaduste rahuldamisele, võimaldades rakendatud turismipoliitika nõuetekohast seiret;

Vajadus tunnustada turismi uuesti kui olulist ELi poliitikavaldkonda, võttes arvesse selle panust ja kasvupotentsiaali ning suuremat pühendumust kestlikule arengule

82.

loodab, et praegune kriis on häirekell, mis innustab Euroopa Komisjoni püüdlema laiaulatuslikuma Euroopa turismipoliitika poole keskkonna, majanduslikul ja sotsiaalsel tasandil;

83.

kiidab heaks Euroopa Komisjoni algatuse korraldada Euroopa turismiteemaline tippkohtumine, et koostada säästva, innovatiivse ja vastupanuvõimelise Euroopa turismi ökosüsteemi tegevuskava 2050. aastani („Euroopa turismi tegevuskava aastani 2050“), kuhu on aktiivselt kaasatud piirkonnad;

84.

on valmis korraldama sidusrühmade konverentsi, kus osalevad avaliku ja erasektori ametiasutused, et jagada kogemusi selle kohta, millise tee on eri sihtkohad taastumiseks valinud ja milline saab ELi turism olema tulevikus;

85.

loodab, et Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjon ühendab komiteega jõud, et püüelda tugeva ELi turismipoliitika poole;

86.

teeb ettepaneku korraldada Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjoni ning komitee NATi komisjoni ühiskoosolek, et arutada mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 üle käivate arutelude raames ELi turismipoliitika tulevikku pärast COVID-19 kriisi;

87.

ootab huviga tihedat koostööd Euroopa Parlamendi turismi töörühmaga ja nõuab enda täielikku kaasamist sellesse rühma, et teha aruteludes kuuldavaks kohaliku ja piirkondliku tasandi hääl;

88.

kordab, kui oluline on, et liikmesriigid ja nende piirkondlikud ametiasutused lisaksid turismiprioriteedid oma 2020. aasta järgsetesse rakenduskavadesse, et edendada juurdepääsu Euroopa rahalistele vahenditele turismiprojektide rahastamiseks;

89.

juhib tähelepanu sellele, et VKEdel ja sihtkohtadel on praegusele rahastamismehhanismile raske juurde pääseda, ning teeb ettepaneku luua konkreetsed vahendid (ühtne kontaktpunkt või veebipõhine vahend), mis on seotud Euroopa fondide korraldusasutustega, et hõlbustada taotluste esitamist ja töötlemist;

90.

soovitab Euroopa Regioonide Komiteel tugevdada koostööd Maailma Turismiorganisatsiooniga vastastikuse mõistmise memorandumi ja ühiste tegevuskavade väljatöötamise kaudu;

91.

palub nõukogul kutsuda Euroopa Regioonide Komiteed ning selle kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi osalema nõukogu turismiteemalistes töörühmades ja koosolekutel;

92.

teeb ettepaneku sõnastada rohelise kokkuleppe ja ÜRO 2030. aasta tegevuskavaga kooskõlastatud uus Euroopa säästva turismi raamistik, milles võetakse arvesse asjaomaseid piirkondlikke strateegiaid ning mis hõlmaks mitmesuguseid praegusi ja võimalikke tulevasi poliitikameetmeid, näiteks turismisektori digiülemineku toetamine, arukate turismisihtkohtade edendamine, CO2 heite vähendamine, ringmajanduse edendamine, kaasava ja jõukohase turismi edendamine, maapiirkondade rahvastikukao pidurdamine, kaasava juhtimise ning avaliku ja erasektori partnerluse parandamine;

93.

kutsub Euroopa Komisjoni üles analüüsima üksnes säästva turismiga tegeleva peadirektoraadi ning tekitama sarnast huvi ka Euroopa Parlamendis, et too kaaluks säästva turismi erikomisjoni loomist oma institutsioonis.

---

(1)  https://www.e-unwto.org/doi/epdf/10.18111/wtobarometereng.2020.18.1.4

(2)  https://ec.europa.eu/competition/state_aid/what_is_new/sa_covid19_temporary-framework.pdf

(3)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52020PC0139

(4)  https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/factsheet/2020_mff_reacteu_en.pdf

(5)  https://reopen.europa.eu/en

(6)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1587137448000&uri=CELEX:52020DC0112

(7)  Euroopa võrgustik, mis koosneb 17 pikamaa jalgrattamarsruudist, mis läbivad ja ühendavad kogu Euroopat.

(8)  https://www.europarl.europa.eu/thinktank/et/document.html?reference=EPRS_BRI(2017)603932

(9)  https://ec.europa.eu/environment/emas/takeagreenstep/pdf/BEMP-5.7-FINAL.pdf

(10)  Euroopa Parlamendi hiljutises uuringus leiti, et 105 Euroopa Liidu sihtkohta võivad ületurismi tõttu kannatada. Vt https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2018/629184/IPOL_STU(2018)629184_EN.pdf.

(11)  https://www.unwto.org/Measuring-Sustainability-Tourism

(12)  https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_20_194

(13)  https://s3platform.jrc.ec.europa.eu/tourism