a)

korrata, et tegelikult toimiv mitmepoolsus ja reeglitepõhine rahvusvaheline kord on tuumarelvade leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise edasiviimise eeltingimus; kinnitada, et tuumarelva leviku tõkestamise leping on tuumarelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise režiimi nurgakivi, oluline kaitsevall tuumarelva leviku ohu vastu ning asendamatu raamistik rahu ja julgeoleku säilitamiseks ja tugevdamiseks kogu maailmas;

b)

veel kord kinnitada ELi ja selle liikmesriikide täielikku toetust tuumarelva leviku tõkestamise lepingule ja selle kolmele üksteist tugevdavale sambale, milleks on tuumarelva leviku tõkestamine, desarmeerimine ja tuumaenergia rahuotstarbeline kasutamine, ning kinnitada varasema samm-sammulise lähenemisviisi kehtivust, mis põhineb eelmiste läbivaatamisprotsesside käigus, eelkõige 1995., 2000. ja 2010. aastal, võetud kohustustel; rõhutada, et kolme sambaga tasakaalustatud lähenemisviis on oluline 10. läbivaatamiskonverentsil positiivse tulemuse saavutamiseks ning konkreetsete, tulemuslike ja konsensuslike meetmete vastuvõtmiseks, mis võimaldaksid jätkata varasemate kohustuste täitmist; rõhutada ELi olulist rolli rahule orienteeritud poliitika hõlbustamisel ja rahvusvahelise stabiilsuse edendamisel;

c)

tagada viivitamata nõukogu otsuse vastuvõtmine, millega vormistataks ametlikult ELi ühine seisukoht tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi kohta;

d)

rõhutada, et tuumarelva leviku tõkestamise leping on olnud olnud juba viis aastakümmet asendamatu vahend rahu ja julgeoleku tagamiseks kogu maailmas;

e)

jätkata tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 10. läbivaatamiskonverentsi eelsete meetmete toetamist 1,3 miljoni euro suuruse rahalise toetusega teavitustegevuseks, mis koosneb kolmest temaatilisest seminarist, mis hõlmavad tuumadesarmeerimist, tuumarelva leviku tõkestamist ja tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist ning neljast piirkondlikust kohtumisest ja kahest kõrvalüritusest; jätkata ELi tegevuse peamiste eesmärkide toetamist, eelkõige mis puudutab usalduse ja kindlustunde suurendamist, teadlikkuse suurendamist takistustest ja võimalikest lähenemisvaldkondadest ning sisendite väljatöötamist tegevuskava jaoks, et saavutada 10. läbivaatamisprotsessi edukas tulemus;

f)

jätkuvalt rõhutada, et riikidevaheliste lahknevuste edasine süvenemine viiks tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kui usaldusväärse ülemaailmse õigusliku vahendi järkjärgulise diskrediteerimiseni ja ülemaailmse desarmeerimisrežiimi nõrgenemiseni, mis põhjustaks tuumarelva edasise ülemaailmse leviku ohtu; hoiatada osalisriike, et võttes arvesse konsensuse puudumist 2015. aasta läbivaatamiskonverentsil ja ettevalmistavates komiteedes ei saa tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tulevikku ilma riikide selgelt toetava hoiakuta enam enesestmõistetavaks pidada;

g)

tuletada osalisriikidele meelde, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 50. aastapäev, mis langeb kokku 10. läbivaatamiskonverentsiga, võib soodustada avameelset ja tulemustele orienteeritud dialoogi, et taastada vastastikune usaldus ja kindlustunne, võtta eesmärgiks laiendada kattuvaid valdkondi ja teha kindlaks ühised alused arutelude jätkamiseks; lõppeesmärk on võtta vastu kokkulepitud dokument, milles tunnistataks ühise eesmärgina tuumadesarmeerimist ja tuumarelvade täielikku kaotamist kooskõlas tuumarelva leviku tõkestamise lepingu artikliga VI;

h)

nõuda tugevat poliitilist juhtimist tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiskonverentsi toetamiseks; anda tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriikidele sõnum, et riigipeade ja valitsusjuhtide osalemine tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiskonverentsil näitaks, kui oluliseks riigid seda lepingut ja selle läbivaatamise protsessi peavad; kutsuda osalisriikide esindajaid üles kasutama 10. läbivaatamiskonverentsi võimalust, et kinnitada veel kord, et „tuumasõda ei saa võita ja seda ei tohi kunagi pidada“;

i)

rõhutada, et lepingu valikuline kohaldamine või lepingu memorandumi mittejärgimine NPT osalisriikide poolt vähendab usaldust kogu NPT süsteemi vastu; kutsub kõiki NPT allkirjastanud riike üles tagama enda võetud kohustuste täitmise;

j)

väljendada rahulolu selle üle, et 72 aastat ei ole tuumarelvi kasutatud; hoiatada tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriike, et tuumarelvade võimaliku kasutamise olukordade laiendamine võib tõsiselt ohustada ülemaailmset strateegilist stabiilsust ja nende relvade mittekasutamise tava;

k)

kutsuda kõiki riike üles tunnustama tuumarelvade ja nendega seotud transporditehnoloogiate suhtes kontrolli, desarmeerimist ja tuumarelva leviku tõkestamise režiimi kui olulist usalduse suurendamise vahendit, mis aitab oluliselt kaasa rahvusvahelise julgeolekukeskkonna halvenemise peatamisele ning sellega suure riikidevahelise sõja ärahoidmisele ning rahu ja julgeoleku säilitamisele;

l)

rõhutada, et tuumarelvavaba maailma saavutamiseks on oluline efektiivne tuumadesarmeerimise kontroll; jätkata ja tõhustada pingutusi, sealhulgas koostöös rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide ning kodanikuühiskonnaga, et lahendada kontrollimisprobleeme seoses ohutus-, julgeoleku- ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise nõuetega; kinnitada, et strateegilisele stabiilsusele ja ühisele julgeolekule aitab kaasa üksnes realistlik relvade piiramise ja usalduse suurendamise protsess;

m)

nõuda, et osalisriigid teeksid kõik endast oleneva, et saavutada uut edu relvastuskontrolli ja tuumadesarmeerimise protsessides, eelkõige ülemaailmse tuumarelvavarude üldise vähendamise kaudu, ning tagaksid, et ei pöörataks tagasi tuumarelvade arsenali vähenemise suundumust, mis algas pärast tuumarelvastuse kõrgpunkti 1986. aastal; anda sõnum, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingut tuleks kasutada kõigi sellesuunaliste diplomaatiliste pingutuste platvormina;

n)

kutsuda USAd ja Venemaad üles suurendama vastastikust usaldust ja kindlustunnet, pidades silmas dialoogi taasalustamist võimalike viiside üle, kuidas luua uusi relvastuskontrolli alaseid suhteid; rõhutada, et kui Venemaa ja USA enne tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 10. läbivaatamiskonverentsi kohustuksid selgelt pikendama uue START-lepingu kehtivust enne 2021. aasta veebruari, oleks see oluline panus läbivaatamiskonverentsi kordaminekusse; soovitada mõlemal poolel tungivalt pidada läbirääkimisi uue õigusakti üle, mis hõlmaks nii paigaldatud kui ka paigaldamata relvi ning strateegilisi ja mittestrateegilisi relvi ja mis puudutaks ka Hiinat, võttes arvesse asjaolu, et Hiina varustab end aktiivselt rakettidega; väljendada muret seoses asjaoluga, et Venemaa võttis Orenburgi piirkonnas hiljuti kasutusele ülehelikiirusega raketid Avangard; tuletada Venemaale meelde, et kõigi kasutusel olevate ülehelikiirusega rakettide Avangard suhtes kohaldatakse uues START lepingus kehtestatud 550 lõhkepea piirangut ja sellega seotud kontrollisätteid;

o)

väljendada veel kord ELi sügavat kahetsust keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu hiljutise kokkuvarisemise pärast, mis oli tingitud sellest, et Venemaa on kasutusele võtnud tuuma-, mobiilse ja raskesti avastatava raketisüsteemi SSC-8, mis alandab tuumarelvade relvakonfliktides kasutamise künnist, ning rõhutada, et sellel on märkimisväärne negatiivne mõju Euroopa julgeolekule ja strateegiliste tuumarelvade kontrolli raamistikule; kutsuda mõlemat keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingule alla kirjutanud riiki üles jätkama dialoogi võimaluste üle panna maksma uus õiguslikult siduv vahend lühikese ja keskmise ulatusega rakettide reguleerimiseks; toetada pingutusi sellise vahendi mitmepoolseks muutmisel, laiendades seda kõigile teistele riikidele, kes omavad seda liiki relvi, Hiina kaasa arvatud;

p)

väljendada muret keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu kehtivuse lõppemise pärast, pidades silmas ka asjaolu, et keskmise levikualaga raketid võivad eriti suure tõenäosusega suurendada tuumaalase eskaleerumise ohtu Euroopa mandril;

q)

toetada kõnelusi mitmepoolse ballistiliste rakettide lepingu üle, mis ulatuks kaugemale USA ja Venemaa vahelisest keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust ja hõlmaks ka teisi osalisi;

r)

kutsuda USA-d ja Venemaad üles avaldama kõigile teistele tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalistele ja ÜRO Julgeolekunõukogule deklaratsiooni, milles nad esitaksid pärast keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust taganemist enda poolt võetavad meetmed, et tagada tuumarelva leviku tõkestamise lepingu VI artiklist tulenevate kohustuste täitmine; astuda liidu nimel sel eesmärgil vajalikke samme;

s)

kutsuda Venemaad üles täitma Budapesti memorandumis sätestatud kohustust ja austama Ukrainale antud julgeolekutagatisi;

t)

käsitada tuumarelvade kontrollirežiimist loobumist või selle kokkuvarisemist ohtliku pretsedendina tuumarelva leviku tõkestamise lepingu jaoks; pidada meeles, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriigid võivad pidada selliseid sündmusi ohuks oma riiklikule julgeolekule ning et selle tagajärjed võivad kõigutada tuumarelva leviku tõkestamise lepingut tervikuna;

u)

tuua need probleemid välja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 10. läbivaatamiskonverentsil; astuda vajalikke diplomaatilisi ja poliitilisi samme, et kõrvaldada otsene oht, mida tekitavad Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele keskmaa-tuumarelvad;

v)

rõhutada NATO liikmesriikide senist panust tuumarelva leviku tõkestamise lepingust tulenevate kohustuste täitmisse, mis hõlmab tuumarelvavarude vähendamist 95 % võrra alates külma sõja lõpust, tuumarelvade lahtisidumist sihtmärkidest, nende häireseisundis oleku vähendamist ja nende kaitsealase rolli vähendamist; kutsuda NATOt ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu allkirjastanud riike üles jätkama oma pingutusi tuumarelvade edasiseks vähendamiseks täielikus kooskõlas tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga, tuginedes rahvusvahelist stabiilsust ja julgeolekut edendavale samm-sammulisele lähenemisviisile;

w)

märkida, et TPNW, mille võtsid vastu 122 riiki, millele on nüüdseks alla kirjutanud 84 riiki ja mille on ratifitseerinud 37 riiki, annab tunnistust soovist saavutada tuumarelvavaba maailma eesmärk; rõhutada, et tuumadesarmeerimist ei saa eraldada kollektiivsest julgeolekust ja seda on võimalik saavutada ainult strateegilist konteksti arvesse võttes, ning see peab olema osa järkjärgulisest protsessist, mis tagab kõigi tingimusteta julgeoleku, vältides samal ajal igasugust uut võidurelvastumist; tuletada meelde, et tuumarelvaarsenali kvantitatiivse arengu takistamise vahendina on lõhustuvate materjalide tootmise keelustamise leping oluline ja asendamatu samm tuumarelvavaba maailma suunas;

x)

kinnitada tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osaliste õigust kasutada tuumaenergiat rahuotstarbeliselt, et nad saaksid kooskõlas selle lepingu sätetega rahuldada oma pikaajalisi energiavajadusi; teha koostööd riikidega, kes soovivad arendada selle valdkonna suutlikkust, et kasutada tuumaenergiat vastutustundlikult üksnes rahumeelsetel eesmärkidel, tingimusel et kõik ohutus-, julgeoleku- ja tuumarelva leviku tõkestamise tingimused on täidetud; kaaluda kohaste meetmete võtmist juhul, kui need riigid ei tee koostööd ning ei täida kõiki ohutus-, julgeoleku- ja tuumarelva leviku tõkestamise tingimusi; anda abi, muutes samal ajal tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise suutlikkust arendada soovivate riikide jaoks kohustuslikuks tugeva tuumaohutuskultuuri arendamise, ning tunnustada IAEA ja selle kaitsemeetmete süsteemi rolli ja väärtust tuumarelva leviku tõkestamise lepingu rakendamisel ja tuumajulgeoleku raamistiku tugevdamisel;

y)

piirata tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga hõlmatud tuumatehnoloogia üleandmist tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriikidele, kes on vastu võtnud IAEA täieulatuslikud kaitsemeetmed ja rakendavad neid, toetades seega tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 1995. aasta läbivaatamiskonverentsi otsust, et tundliku tuumatehnoloogia üleandmise uue tarnekorra puhul tuleks eeltingimusena võtta vastu IAEA täieulatuslikud kaitsemeetmed ja rahvusvaheliselt siduvad kohustused mitte omandada tuumarelvi ega muid tuumalõhkeseadmeid;

z)

jätkata kooskõlas 1995. aasta resolutsiooniga pingutusi Lähis-Idas tuumarelvadest ja muudest massihävitusrelvadest vaba tsooni loomiseks; jätkata algatusi usalduse suurendamise meetmete edendamiseks, mille eesmärk on edendada ekspertide ja poliitikakujundajate vahel kaasavat dialoogi ja mida toetatakse projektide elluviimiseks ette nähtud 2,86 miljoni euro suuruse rahastamispaketiga;

aa)

toetada piirkondlikku lähenemisviisi kui üht olulist viisi desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise edendamiseks; võtta arvesse Lähis-Ida tuumarelvavaba tsooni loomist käsitleva konverentsi esimese istungjärgu tulemusi; innustada kõiki osalevaid riike tegema kõik endast oleneva, et seda püüet konverentsi teisel istungjärgul edasi arendada;

ab)

ülal hoida Rootsi esitatud etapiviisilise lähenemisviisi ettepanekut, mille eesmärk on suurendada poliitilist toetust pragmaatilistele, lühiajalistele ja saavutatavatele kohustustele seoses ülemaailmse desarmeerimisrežiimiga, mille üldised eesmärgid on taastada usaldus ja kindlustunne, toetada meetmeid, mis keskenduvad tuumarelvade tähtsuse vähendamisele, riikide koostööharjumuste parandamisele, tuumariskide vähendamisele ja läbipaistvuse suurendamisele ja mis toimivad vahemeetmetena olemasolevate kohustuste täitmise hõlbustamiseks osalisriikide poolt;

ac)

paluda osalisriikidel välja töötada ja kasutusele võtta meetmed mille eesmärk on vähendada tuumarelvade tahtliku või juhusliku kasutamise riske; need meetmed võiksid hõlmata sidekanalite ja -protokollide parandamist, küberjulgeolekut, tava- ja tuumavarade selget eristamist, hübriidohtudele, küberrünnakutele vastupidavuse võime parandamist ning otsuste tegemise aja pikendamist kriisiolukorras;

ad)

toetada tuumarelvariikide võetud kohustust parandada läbipaistvust kooskõlas tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2000. aasta läbivaatamiskonverentsil heaks kiidetud 13 desarmeerimisammuga; tuletada meelde, et aruandlusmehhanismi edasine parandamine – tuumariikide aruandlusraamistike süstematiseerimine aitaks saavutada eri tuumariikide ühesuguse läbipaistvuse; pöörata sellega seoses erilist tähelepanu massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimisealgatuse ettepanekutele, et suurendada läbipaistvust tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise protsessi tugevdamiseks;

ae)

võtta teadmiseks USA 10. läbivaatamiskonverentsi ettevalmistuskomiteele esitatud ettepanek tuumadesarmeerimise keskkonna toimimise ja loomise kohta, mille eesmärk on välja selgitada rahvusvahelise julgeolekukeskkonna tegurid, mis takistavad edasisi edusamme desarmeerimisel, nende teguritega tegeleda ning võtta kasutusele pragmaatilisem desarmeerimise käsitus ja aidata kaasa 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi eduka tulemuse saavutamisele; osaleda selle ettepaneku edasistes aruteludes 10. läbivaatamiskonverentsi raamistikus ja väljaspool seda;

af)

kutsuda kõiki riike üles viivitamata osalema aruteludes ühe lahendamata prioriteedi – tuumarelvade jaoks lõhustuvate materjalide tootmise keelustamise lepingu – teokstegemiseks ja lõpuleviimiseks, kuna see on hädavajalik vahend tuumavõidurelvastumise jätkumise ohu välistamiseks ja oluline samm tuumarelvade likvideerimise suunas;

ag)

tagada, et EL jätkaks tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu (CTBT) ja Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) tugevat toetamist; tuletada veel meelde, kui oluline ja kiireloomuline ülesanne on saavutada tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu jõustumine, et takistada uute relvade väljatöötamist;

ah)

kinnitada ELi jätkuvat toetust ühisele laiaulatuslikule tegevuskavale (JCPOA, Iraani tuumalepe) kui parimale võimalikule vahendile kinnituse saamiseks selle kohta, et Iraan kasutab tuumaenergiat eranditult rahumeelselt, ning olulisele vahendile, mis aitab suurendada stabiilsust ja julgeolekut Lähis-Idas; jätkuvalt rõhutada ELi olulist rolli edasiste sammude leidmisel tuumakokkuleppe kindlustamiseks; korrata, et EL peab kahetsusväärseks USA taganemist ühisest laiaulatuslikust tegevuskavast (JCPOA) ja sanktsioonide taaskehtestamist; tervitada Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi (E3) poolt ÜROs väljendatud vastuseisu USA ettepanekule taaskehtestada sanktsioonid Iraani suhtes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2231 alusel, kuna USA ei ole enam ühise laiaulatusliku tegevuskava osaline; tervitada AEOI ja IAEA 26. augusti 2020. aasta ühisavaldust IAEA poolt tuvastatud kaitsemeetmete rakendamise probleemide heas usus lahendamise kohta, mille kohaselt annab Iraan IAEA-le juurdepääsu agentuuri poolt kindlaks määratud kahele asukohale ja hõlbustab IAEA kontrollitegevust; tuletada meelde IAEA olulist rolli, kuna see on ainus sõltumatu rahvusvaheline organisatsioon, kes vastutab tuumarelva leviku tõkestamise alaste kohustuste järelevalve ja kontrolli eest; kutsuda Iraani üles tagama ühisest laiaulatuslikust tegevuskavast ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingust tulenevate tuumaenergia alaste kohustuste täitmine täies ulatuses;

ai)

väljendada kahetsust, et Iraan toetab vägivaldseid valitsusväliseid jõude ning arendab ja kasutab ballistiliste rakettide alast suutlikkust, mis destabiliseerib Lähis-Ida laiemalt;

aj)

kinnitada ELi täielikku toetust Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) tuumavabaks piirkonnaks muutmise eesmärgile, mis tuleb teoks teha täielikult, kontrollitavalt ja pöördumatult, kooskõlas kõigi asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega; nõuda, et KRDV loobuks oma tuumarelvaprogrammist ning asuks uuesti täitma tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ja IAEA kaitsemeetmete tingimusi; jätkata käimasoleva dialoogiprotsessi toetamist, püüdes samal ajal läbirääkimistel aktiivsemalt osaleda ja kasutades selleks ära ELi diplomaatilist asjatundlikkust; tuletada meelde, et KRDV on jätkuvalt piirkondliku ja rahvusvahelise tuuma- ja ballistiliste rakettide ohu allikas;

ak)

jätkata tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kui rahvusvahelise rahu ja julgeoleku seisukohast olulise mitmepoolse instrumendi kaitsmist ja säilitamist, edendada lepingu ülemaailmset kohaldamist ning tugevdada selle rakendamist lepingu kolme võrdselt tähtsa, üksteist vastastikku tugevdava samba kaudu; kutsuda kõiki tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriike üles uuendama pingutusi üksteisega koostöö tegemiseks ning uuesti jõuliselt pühenduma tuumarelva tõkestamise lepingu terviklikule, täielikule ja tasakaalustatud täitmisele;

al)

kutsuda kõiki riike, kes seda veel teinud ei ole, üles tuumarelvavabade riikidena tuumarelva leviku tõkestamise lepingule alla kirjutama ja seda lepingut ratifitseerima ning kuni lepinguga ühinemiseni täitma selle tingimusi ja kohustuma järgima tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise eesmärke, esitama ka tõendeid selle kohta, et nad ei tegele tuumatehnoloogia üleandmisega, ning tugevdama tuumamaterjali ja tuumarajatiste füüsilise kaitse konventsiooni;

am)

tuletada meelde, et tuumadesarmeerimine tuleb läbi viia realistlikult ja järkjärguliselt, võttes kohaselt arvesse kõigi julgeolekuhuve, ning et tuumarelvadega seotud strateegiliste ohtude vähendamise aluseks on tuumadoktriinide läbipaistvus, poliitiliste ja sõjaliste otsustajate dialoog, kriisikommunikatsiooni vahendid ja edasikindlustusmeetmed;