Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52020IP0277

Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon intellektuaalomandi õiguste kohta tehisintellekti tehnoloogiate arendamisel (2020/2015(INI))

ELT C 404, 6.10.2021, p. 129–135 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

6.10.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 404/129

P9_TA(2020)0277

Intellektuaalomandi õigused tehisintellekti tehnoloogiate arendamisel

Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon intellektuaalomandi õiguste kohta tehisintellekti tehnoloogiate arendamisel (2020/2015(INI))

(2021/C 404/06)

Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 4, 16, 26, 114 ja 118,

—

võttes arvesse Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni,

—

võttes arvesse 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet (1) ja komisjoni parema õigusloome suuniseid (COM(2015)0215),

—

võttes arvesse Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) autoriõiguse lepingut, WIPO esituste ja fonogrammide lepingut ning WIPO 29. mai 2020. aasta läbivaadatud aruteludokumenti intellektuaalomandi poliitika ja tehisintellekti kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiivi 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/24/EÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (4),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (5),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (6),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (7),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1807, mis käsitleb isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba liikumise raamistikku (8),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (9),

—

võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta valget raamatut „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“ (COM(2020)0065),

—

võttes arvesse komisjoni moodustatud kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma tööd,

—

võttes arvesse komisjoni teatisi „Euroopa andmestrateegia“ (COM(2020)0066) ja „Euroopa uus tööstusstrateegia“ (COM(2020)0102),

—

võttes arvesse Euroopa Patendiameti (EPO) 2019. aasta novembri kontrollisuuniseid,

—

võttes arvesse komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse ja selle Tulevikutehnoloogiate Instituudi töödokumenti 2016/05 „Veebiplatvormide majanduspoliitiline väljavaade“,

—

võttes arvesse poliitilisi suuniseid järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024): „Liit, mis seab kõrgemad sihid: Minu tegevuskava Euroopa jaoks“,

—

võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile robootikat käsitlevate tsiviilõiguse normide kohta (10),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—

võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi,

—

võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9-0176/2020),

A.

arvestades, et liidu intellektuaalomandi õigusraamistiku eesmärk on edendada innovatsiooni ja loovust ning juurdepääsu teadmistele ja teabele;

B.

arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 118 on sätestatud, et liidu seadusandja kehtestab meetmed selleks, et luua Euroopa intellektuaalomandi õigused, mis tagaksid intellektuaalomandi õiguste ühetaolise kaitse kogu liidus; arvestades, et ühtne turg soodustab tingimusi suuremaks majanduskasvuks, et tagada liidu kodanike jõukus;

C.

arvestades, et viimase aja arengud tehisintellekti ja sarnaste kujunemisjärgus tehnoloogiate vallas kujutavad endast märkimisväärset tehnoloogilist progressi, mis loob liidu kodanikele, ettevõtetele, avalikule haldusele, loovisikutele ja kaitsesektorile uusi võimalusi ja väljakutseid;

D.

arvestades, et tehisintellektiga loodud väljundite puhul võivad tehisintellekti tehnoloogiad raskendada intellektuaalomandi õiguste jälgimist ja rakendamist, mis takistab nende inimloojate õiglast tasustamist, kelle tööl need tehnoloogiad põhinevad;

E.

arvestades, et eesmärk muuta liit tehisintellekti tehnoloogiate valdkonnas maailmas juhtivaks jõuks peab hõlmama jõupingutusi liidu digitaalse ja tööstusliku suveräänsuse taastamiseks ja kaitsmiseks, liidu konkurentsivõime tagamiseks ning innovatsiooni edendamiseks ja kaitsmiseks, ning nõuab liidu tööstuspoliitika struktuuri ümberkujundamist, mis võimaldaks liidul olla tehisintellekti tehnoloogiate valdkonnas esirinnas, kuid austada samas kultuurilist mitmekesisust; arvestades, et liidu ülemaailmne juhtpositsioon tehisintellekti valdkonnas nõuab tõhusat intellektuaalomandi süsteemi, mis sobib digitaalajastusse ja võimaldab uuendajatel tuua turule uusi tooteid; arvestades, et tugevad kaitsemeetmed on üliolulised, et kaitsta liidu patendisüsteemi kuritarvitamise eest, mis kahjustab uuendajaid, kes tegelevad tehisintellekti arendamisega; arvestades, et on vaja inimkeskset lähenemist tehisintellektile, mis on kooskõlas eetikapõhimõtete ja inimõigustega, et tehnoloogiad toimiksid kui vahendid inimeste ja ühise hüve teenistuses;

F.

arvestades, et tehisintellekti tehnoloogiate valdkonnas on reguleerimiseks asjakohane liidu tasand, et vältida ühtse turu killustumist ning siseriiklike sätete ja suuniste lahknemist; arvestades, et tehisintellekti valdkonnas on täielikult ühtlustatud liidu õigusraamistikul potentsiaali kujuneda rahvusvahelisel tasandil seadusandlikuks kriteeriumiks; arvestades, et tehisintellekti süsteemide uued ühised eeskirjad peaksid olema määruse vormis, et kehtestada kogu liidus võrdsed standardid, ning arvestades, et õigusaktid peavad olema tulevikukindlad ja tagama, et nad suudavad nende tehnoloogiate kiire arenguga sammu pidada, ning et nende suhtes tuleb võtta põhjalike mõjuhinnangute kaudu järelmeetmeid; arvestades, et õiguskindlus aitab kaasa tehnoloogiaarendusele ja et kodanike usaldus uute tehnoloogiate vastu on selle sektori arenguks oluline, kuna see tugevdab liidu konkurentsieelist; arvestades, et tehisintellekti reguleeriv raamistik peaks seetõttu tekitama usaldust tehisintellekti ohutuse ja usaldusväärsuse vastu ning looma tasakaalu avalike huvide kaitse ja ettevõtlusstiimulite vahel, mida pakutakse innovatsiooni investeerimiseks;

G.

arvestades, et tehisintellekt ja seonduvad tehnoloogiad põhinevad arvutuslikel mudelitel ja algoritmidel, mida Euroopa patendikonventsiooni mõistes loetakse matemaatilisteks meetoditeks ja mis seetõttu ei ole patenditavad; arvestades, et matemaatilised meetodid ja arvutiprogrammid võivad olla Euroopa patendikonventsiooni artikli 52 lõike 3 alusel patendiga kaitstud, kui neid kasutatakse tehisintellekti süsteemi osana, mis aitab kaasa täiendava tehnilise mõju saavutamisele; arvestades, et sellise võimaliku patendikaitse mõju tuleks põhjalikult hinnata;

H.

arvestades, et tehisintellekt ja seonduvad tehnoloogiad põhinevad selliste arvutiprogrammide loomisel ja teostamisel, mille suhtes kohaldatakse autoriõiguse kaitse erikorda, mille kohaselt saab kaitsta ainult arvutiprogrammi väljendust, aga mitte meetodeid ja põhimõtteid, millel põhinevad programmi elemendid;

I.

arvestades, et tehisintellektiga seotud patente antakse üha sagedamini;

J.

arvestades, et tehisintellekti ja seonduvate tehnoloogiate areng tõstatab küsimusi seoses innovatsiooni kaitsmise ja intellektuaalomandi õiguste kohaldamisega tehisintellekti või seonduvate tehnoloogiatega kaasnevate materjalide, sisu ja andmete suhtes, mis võivad olla tööstuslikku või kunstilist laadi ja mis loovad erinevaid ärivõimalusi; arvestades, et sellega seoses on oluline teha vahet inimloomingul, mis on loodud tehisintellekti abil ja tehisintellekti iseseisval tegevusel põhineva loomingu vahel;

K.

arvestades, et tehisintellekt ja seonduvad tehnoloogiad sõltuvad suurel määral juba olemasolevast sisust ja suurtest andmemahtudest; arvestades, et läbipaistvam ja avatum juurdepääs teatavatele isikustamata andmetele ja andmebaasidele liidus, eelkõige VKEde ja idufirmade jaoks, ning andmete koostalitlusvõime, mis piirab seotuse efekti, mängib olulist rolli Euroopa tehisintellekti arendamise edendamisel ja Euroopa ettevõtete üleilmse konkurentsivõime toetamisel; arvestades, et isikuandmete kogumisel tuleb järgida põhiõigusi ja andmekaitse-eeskirju ning see nõuab kohandatud juhtimist, eelkõige seoses andmehalduse ja tehisintellekti tehnoloogiate väljatöötamisel ja kasutuselevõtmisel kasutatavate andmete läbipaistvusega, mida tuleb kohaldada tehisintellektil põhineva süsteemi kogu elutsükli jooksul;

1.

 võtab teadmiseks komisjoni valge raamatu pealkirjaga „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“ ja Euroopa andmestrateegia; rõhutab, et järeldused, milleni neis on jõutud, võivad aidata kaasa inimkeskse tehisintellekti potentsiaali avamisele ELis; märgib siiski, et vaatamata intellektuaalomandi õiguste suurele tähtsusele ei ole komisjon käsitlenud nende kaitset tehisintellekti ja seonduvate tehnoloogiate vallas; rõhutab vajadust luua ühtne Euroopa andmeruum ning on veendunud, et selle kasutamine hakkab mängima liidu majanduses olulist rolli innovatsiooni ja loovuse alal, ja et seda tuleks soodustada; rõhutab, et liidul peaks olema oluline roll tehisintellekti arendamise, kasutusele võtmise ja kasutamise aluspõhimõtete kehtestamisel, kuid see ei tohiks piirata tehisintellekti arendamist ega konkurentsi;

2.

 juhib tähelepanu asjaolule, et tehisintellekti ja seonduvad tehnoloogiate arendamine transpordi- ja turismisektoris toob kaasa innovatsiooni, teadusuuringud ja investeeringute mobiliseerimise ja annab märkimisväärset majanduslikku, ühiskondlikku, keskkonnaalast, avalikku ja ohutusalast kasu, muudab need sektorid uute põlvkondade jaoks atraktiivsemaks ning loob uusi tööhõivevõimalusi ja kestlikumaid ärimudeleid, kuid rõhutab, et see ei tohiks kahjustada inimesi ega ühiskonda;

3.

 rõhutab, kui oluline on luua tehisintellekti tehnoloogiate valdkonna jaoks toimiv ja täielikult ühtlustatud õigusraamistik; soovitab, et selline raamistik peaks olema pigem määruse kui direktiivi vormis, et vältida Euroopa digitaalse ühtse turu killustumist ja edendada innovatsiooni;

4.

 kutsub komisjoni üles kõigis tehisintellekti käsitlevates õigusaktides arvesse võtma ja nõuetekohaselt rakendama kõrgetasemelise eksperdirühma suunistes kindlaks määratud seitset põhinõuet, mille üle väljendati heameelt komisjoni 8. aprilli 2019. aasta teatises (11);

5.

 rõhutab, et tehisintellektiga seotud tehnoloogiate arendamine, kasutuselevõtt ja kasutamine ning andmepõhise maailmamajanduse kasv nõuavad oluliste tehniliste, sotsiaalsete, majanduslike, eetiliste ja õiguslike küsimuste käsitlemist eri tegevusvaldkondades, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste alal ja seoses nende mõjuga neile poliitikavaldkondadele; rõhutab, et tehisintellekti tehnoloogiate potentsiaali avamiseks on vaja kõrvaldada tarbetud õiguslikud tõkked, et mitte takistada liidu areneva andmemajanduse kasvu ja innovatsiooni; nõuab, et seoses tehisintellekti tehnoloogiate arendamisega tuleb läbi viia intellektuaalomandi õiguste kaitse mõjuhinnang;

6.

 rõhutab, et tehisintellekti tehnoloogiate valdkonnas on ülitähtis intellektuaalomandi õiguste tasakaalustatud kaitse ja toonitab sellise kaitse mitmemõõtmelist olemust, kuid rõhutab ka seda, kui oluline on tagada intellektuaalomandi õiguste kaitse kõrge tase ning luua õiguskindlust ja usaldust, mida on vaja, et soodustada investeerimist nendesse tehnoloogiatesse ning tagada nende pikaajaline elujõulisus ja kasutamine tarbijate poolt; leiab, et liidul on potentsiaali saavutada tehisintellekti tehnoloogiate loomise alal juhiroll, kui ta töötab välja toimiva õigusraamistiku, mida tehnoloogiaarenduse kontekstis regulaarselt hinnatakse, ning rakendab aktiivset riiklikku poliitikat, pidades eelkõige silmas koolitusprogramme ja rahalist toetust teadusele ning avaliku ja erasektori koostööd; kordab vajadust tagada uute tehnoloogiate, toodete ja teenuste arendamiseks piisav tegutsemisruum; rõhutab, et loovust ja innovatsiooni toetava keskkonna loomine, mis soodustab tehisintellekti tehnoloogiate kasutamist loovisikute poolt, ei tohi toimuda loomeinimeste ega liidu eetiliste põhimõtete arvelt;

7.

 on ühtlasi seisukohal, et liit peab käsitlema tehisintellekti eri mõõtmeid tehnoloogiliselt neutraalse ja piisavalt paindlike määratluste abil, mida saaks kohaldada ka tulevaste tehnoloogiaarenduste ja tulevaste kasutajate suhtes; peab vajalikuks jätkata tehisintellekti ja intellektuaalomandi õiguste vastastikuse mõju arutamist nii intellektuaalomandiga tegelevate asutuste kui ka kasutajate seisukohast; on veendunud, et väljakutse, mida kujutab endast tehisintellekti rakenduste hindamine, tekitab vajaduse teatavate läbipaistvusnõuete ja uute meetodite väljatöötamise järele, kuna näiteks adaptiivsed õpisüsteemid võivad iga sisendi järel ümber kalibreeruda, mis muudab üksnes eelneva avalikustamise teatavatel juhtudel ebatõhusaks;

8.

 rõhutab, kui oluline on see, et voogedastusteenuste puhul kasutataks algoritme läbipaistvalt ja vastutustundlikult, et juurdepääs eri vormides ja keeltes kultuuri- ja loomesisule ning erapooletu juurdepääs Euroopa päritolu teostele oleks paremini tagatud;

9.

 soovitab intellektuaalomandi õiguste osas eelistada sektoripõhist ja tehisintellekti tehnoloogiate mõjusid arvestavat hindamist; on seisukohal, et sellise lähenemisviisi puhul tuleks arvesse võtta näiteks inimsekkumise määra, tehisintellekti autonoomiat, kasutatud andmete ja autoriõigusega kaitstud materjali rolli ja päritolu tähtsust ning muude asjakohaste tegurite võimalikku kaasamist; tuletab meelde, et igas lähenemisviisis tuleb leida õige tasakaal nii ressursside kui ka tööga seotud investeeringute kaitsmise vajaduse ning loomise ja jagamise stimuleerimise vajaduse vahel; on seisukohal, et inimese osa hindamiseks seoses tehisintellekti algoritmiandmetega on vaja põhjalikumaid uuringuid; on seisukohal, et murrangulised tehnoloogiad, nagu tehisintellekt, annavad nii väikestele kui ka suurtele ettevõtetele võimaluse töötada välja turuliidriks saavaid tooteid; on arvamusel, et kõik ettevõtted peaksid tulemuslikust ja usaldusväärsest intellektuaalomandi õiguste kaitsest võrdselt kasu saama; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma idufirmadele ja VKEdele ühtse turu programmi ja digitaalse innovatsiooni keskuste kaudu toetust, et kaitsta nende tooteid;

10.

 soovitab, et hinnangus keskendutaks tehisintellekti ja seonduvate tehnoloogiate mõjule ja tagajärgedele kehtiva patendiõiguse, kaubamärkide ja disainilahenduste kaitse, autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste süsteemi raames, sealhulgas andmebaaside ja arvutiprogrammide õiguskaitse kohaldatavusele ning avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastasele kaitsele; tunnistab tehisintellekti tehnoloogiate potentsiaali intellektuaalomandi õiguste jõustamise parandamisel, hoolimata inimesepoolse kontrolli ja -läbivaatamise vajadusest, eriti kui see puudutab õiguslikke tagajärgi; rõhutab lisaks vajadust hinnata, kas lepinguõigust tuleks ajakohastada, et tarbijaid kõige paremini kaitsta, ja kas konkurentsieeskirju on vaja kohandada, et tegeleda turutõrgete ja kuritarvitustega digitaalmajanduses, vajadust luua tehisintellektiga seotud majandussektoritele terviklikum õigusraamistik, võimaldades seeläbi Euroopa ettevõtetel ja asjaomastel sidusrühmadel oma tegevust laiendada, ning vajadust luua õiguskindlus; rõhutab, et intellektuaalomandi kaitse tuleb alati ühitada teiste põhiõiguste ja -vabadustega;

11.

 juhib tähelepanu sellele, et matemaatilisi meetodeid kui selliseid ei patenteerita, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse tehnilisel otstarbel tehniliste leiutiste kontekstis, mis on ise patenteeritavad ainult siis, kui on täidetud leiutiste suhtes kohaldatavad kriteeriumid; juhib lisaks tähelepanu sellele, et kui leiutis on seotud tehnilisi vahendeid sisaldava meetodiga või tehnilise seadmega, on selle eesmärk tervikuna võttes tegelikult tehnilist laadi ning seda ei jäeta patentsusest välja; rõhutab sellega seoses patendikaitse raamistiku rolli tehisintellekti leiutiste stimuleerimisel ja nende levitamise edendamisel ning vajadust luua Euroopa ettevõtetele ja idufirmadele võimalusi tehisintellekti arendamise ja juurutamise edendamiseks Euroopas; juhib tähelepanu sellele, et standardi rakendamiseks olulistel patentidel on tähtis roll uute tehisintellekti ja seonduvate tehnoloogiate arendamisel ja levitamisel ning koostalitlusvõime tagamisel; kutsub komisjoni üles toetama tööstusstandardite kasutuselevõtmist ja ergutama ametlikku standardimist;

12.

 märgib, et patendikaitse saab anda tingimusel, et leiutis on uus ja mitte endastmõistetav ning sellel on leiutustase; märgib lisaks, et patendiõiguse kohaselt tuleb esitada aluseks oleva tehnoloogia täielik kirjeldus, mis võib põhjenduste keerukust arvesse võttes tekitada mõne tehisintellekti tehnoloogia puhul raskusi; rõhutab ka õiguslikke probleeme seoses pöördprojekteerimisega, mis on erand arvutiprogrammide autoriõiguse ja ärisaladuste kaitsest, mis omakorda on innovatsiooni ja teadusuuringute jaoks otsustava tähtsusega ning mida tuleks tehisintellekti tehnoloogiate arendamise kontekstis nõuetekohaselt arvesse võtta; kutsub komisjoni üles hindama võimalusi toodete nõuetekohaseks testimiseks, näiteks modulaarselt, tekitamata intellektuaalomandi õiguste omajatele või ärisaladustega seoses kergesti kopeeritavate toodete ulatuslikust avalikustamisest tulenevaid riske; rõhutab, et tehisintellekti tehnoloogiad peaksid olema hariduslikel ja teadusuuringute eesmärkidel, näiteks tõhusamate õppemeetodite jaoks avalikult kättesaadavad;

13.

 märgib, et kunstilist laadi sisu loomeprotsessi autonoomsemaks muutumine võib tõstatada küsimusi seda sisu hõlmavate intellektuaalomandi õiguste omamise kohta; on sellega seoses seisukohal, et tehisintellekti tehnoloogiale juriidilise isiku staatuse andmine ei oleks asjakohane, ning juhib tähelepanu, et sellisel võimalusel on negatiivne mõju inimloojatele mõeldud stiimulitele;

14.

 juhib tähelepanu erinevusele tehisintellekti abil loodud inimloomingu ja tehisintellekti loomingu vahel, kusjuures viimane tekitab uusi regulatiivseid probleeme intellektuaalomandi õiguste kaitsmisel, näiteks omamise, leiutamise ja asjakohase tasustamise küsimustes ning võimaliku turukontsentratsiooniga seotud küsimustes; on lisaks seisukohal, et tehisintellekti tehnoloogiate arendamisega seotud intellektuaalomandi õigusi tuleks eristada tehisintellekti loomingule potentsiaalselt antavatest intellektuaalomandi õigustest; rõhutab, et kui tehisintellekti kasutatakse ainult loomeprotsessis autorit abistava vahendina, kohaldatakse jätkuvalt kehtivat autoriõiguse raamistikku;

15.

 on seisukohal, et tehisintellekti tehnoloogia loodud tehnilist loomingut tuleb kaitsta intellektuaalomandi õiguste õigusraamistiku alusel, et ergutada investeeringuid sellisesse loominguvormi ja parandada õiguskindlust kodanike ja ettevõtjate ning samuti leiutajate jaoks, kuna nad on praegu tehisintellekti tehnoloogiate peamised kasutajad; on seisukohal, et kunstlike loojate ja robotite iseseisvalt loodud teoseid ei pruugi olla võimalik autoriõigusega kaitsta, et järgida füüsilise isikuga seotud originaalsuse põhimõtet, kuna mõiste „intellektuaalne looming“ hõlmab autori isikut; kutsub komisjoni üles toetama tehisintellekti loodud teoste suhtes liidus kohaldatavate ühiste ja ühtsete autoriõigust käsitlevate sätete puhul horisontaalset, tõenduspõhist ja tehnoloogianeutraalset lähenemisviisi, kui leitakse, et selliste teoste suhtes võib kohaldada autoriõiguse kaitset; soovitab, et võimalike õiguste omandiõigus tuleks anda ainult füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on teose seaduslikult loonud, ja ainult siis, kui autoriõiguse omaja on andnud selleks loa, kui kasutatakse autoriõigusega kaitstud materjali, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse autoriõiguse erandeid või piiranguid; rõhutab, kui oluline on hõlbustada juurdepääsu andmetele ja andmete jagamist, avatud standardeid ja avatud lähtekoodiga tehnoloogiat ning ergutada samal ajal investeeringuid ja edendada innovatsiooni;

16.

 märgib, et tehisintellekt võimaldab suure hulga tehnika taseme või intellektuaalomandi õigustega seotud andmete töötlemist; märgib samas, et tehisintellekt või seonduvad tehnoloogiad, mida kasutatakse intellektuaalomandi õiguste andmise registreerimismenetluses ja intellektuaalomandi õiguste rikkumise eest vastutuse kindlaksmääramisel, ei saa otsuste kvaliteedi ja õigluse tagamiseks asendada juhtumipõhist inimesepoolset läbivaatamist; märgib, et tehisintellekti võime sooritada üha rohkem tavapäraselt inimeste täidetavaid ülesandeid järk-järgult suureneb, ning rõhutab seetõttu vajadust kehtestada piisavad kaitsemeetmed, sealhulgas projekteerimissüsteemid, mis hõlmavad tehisintellekti otsuste tegemise inimosaluse põhimõttel töötavaid kontrolli- ja läbivaatamisprotsesse, läbipaistvust ja verifitseerimist;

17.

 märgib seoses isikustamata andmete kasutamisega tehisintellekti tehnoloogiates, et autoriõigusega kaitstud teoste ja muu materjali ning nendega seotud andmete, sealhulgas olemasoleva sisu, kvaliteetsete andmekogumite ja metaandmete seaduslikku kasutamist tuleb hinnata lähtuvalt intellektuaalomandi õiguste kaitse piiranguid ja erandeid käsitlevatest kehtivatest eeskirjadest, näiteks teksti- ja andmekaevega seotud erand, nagu on sätestatud autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul käsitlevas direktiivis; kutsub üles üksikasjalikumalt selgitama autoriõiguse normide kohast andmekaitset ning võimalikku kaubamärgi ja tööstusdisaini kaitset teoste puhul, mis on loodud iseseisvalt tehisintellekti rakenduste kaudu; on seisukohal, et edendada tuleks vabatahtlikku isikustamata andmete jagamist ettevõtjate ja sektorite vahel ning see peaks põhinema õiglastel lepingulistel kokkulepetel, sealhulgas litsentsilepingutel; rõhutab intellektuaalomandi õigusi puudutavaid probleeme, mis tekivad, kui süvavõltsingute loomiseks kasutatakse eksitavaid, manipuleeritud või lihtsalt madala kvaliteediga andmeid, olenemata sellest, kas sellised süvavõltsingud sisaldavad autoriõigusega kaitstud andmeid; on mures selle pärast, et kodanikke võidakse massiliselt manipuleerida demokraatia destabiliseerimiseks, ning nõuab suuremat teadlikkuse tõstmist ja meediapädevust ning hädavajalike tehisintellekti tehnoloogiate kättesaadavaks tegemist, et kontrollida fakte ja teavet; on seisukohal, et tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate kogu olelusringi kestel kasutatavate kontrollitavate isikustamata andmete registreerimine kooskõlas andmekaitse-eeskirjadega võiks hõlbustada autoriõigusega kaitstud teoste kasutamise jälgimist ja seeläbi paremini kaitsta õiguste omajaid ning aidata kaasa eraelu puutumatuse kaitsele; rõhutab, et tehisintellekti tehnoloogiad võivad olla kasulikud intellektuaalomandi õiguste jõustamisel, kuid see eeldaks inimesepoolset läbivaatamist ja selle tagamist, et kõik tehisintellektil põhinevad otsustussüsteemid on täiesti läbipaistvad; rõhutab, et ükski tulevane tehisintellekti kord ei tohi kõrvale hoida avatud lähtekoodiga tehnoloogiat puudutavatest võimalikest nõuetest avalikes hangetes ega takistada digiteenuste vastastikust ühenduvust; märgib, et tehisintellektisüsteemid on tarkvarapõhised ja põhinevad statistilistel mudelitel, mis võivad sisaldada vigu; rõhutab, et tehisintellekti loodud väljund ei tohi olla diskrimineeriv ning üks tõhusamaid viise tehisintellektisüsteemide kallutatuse vähendamiseks on tagada – niivõrd kui see on liidu õiguse kohaselt võimalik –, et koolituseks ja masinõppeks on olemas võimalikult palju isikustamata andmeid; kutsub komisjoni üles kaaluma avalike andmete kasutamist sellistel eesmärkidel;

18.

 rõhutab, kui oluline on digitaalse ühtse turu strateegia täielik rakendamine, et parandada isikustamata andmete kättesaadavust ja koostalitlusvõimet ELis; rõhutab, et Euroopa andmestrateegia peab tagama tasakaalu ühelt poolt andmete liikumise, laiema kättesaadavuse ning andmete kasutamise ja jagamise edendamise ning teiselt poolt intellektuaalomandi õiguste ja ärisaladuste kaitse vahel, järgides samas andmekaitse ja eraelu puutumatuse eeskirju; rõhutab sellega seoses vajadust hinnata, kas intellektuaalomandit käsitlevad liidu eeskirjad on asjakohane vahend andmete, sealhulgas tehisintellekti arendamiseks vajalike valdkondlike andmete kaitsmiseks, ning tuletab meelde, et struktureeritud andmeid, näiteks andmebaase, mis omavad intellektuaalomandi kaitset, ei pruugita tavaliselt käsitleda andmetena; leiab, et tuleb esitada täielik teave intellektuaalomandiga kaitstud andmete kasutamise kohta, eriti platvormide ja ettevõtete vaheliste suhete raames; väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle luua ühtne Euroopa andmeruum;

19.

 märgib, et komisjon kaalub õigusaktide soovitavust selliste küsimuste valdkonnas, mis mõjutavad ettevõtjate vahelisi suhteid, kelle eesmärk on kasutada isikustamata andmeid, ning pooldab andmebaaside direktiivi võimalikku läbivaatamist ja ärisaladuste kaitse direktiivi rakendamise võimalikku täpsustamist üldraamistikuna; ootab huviga komisjoni algatatud Euroopa andmestrateegia teemalise avaliku arutelu tulemusi;

20.

 rõhutab, et komisjon peaks püüdma Euroopa tehisintellekti arendajate huvides saavutada intellektuaalomandi tasakaalustatud ja innovatsioonist lähtuva kaitse, tugevdada Euroopa ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, sealhulgas kaitsta võimaliku menetlustaktika kuritarvitamise eest, ning tagada kasutajatele suurima õiguskindluse, eelkõige rahvusvahelise tasandi läbirääkimistel, eriti mis puudutab käimasolevaid arutelusid tehisintellekti ja andmerevolutsiooni üle Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) tasandil; väljendab heameelt selle üle, et komisjon esitas hiljuti liidu seisukohad WIPO avalikule konsultatsioonile, mis käsitleb intellektuaalomandipoliitikat ja tehisintellekti puudutava WIPO aruteludokumendi eelnõu; tuletab sellega seoses meelde liidu eetilist kohustust toetada kogu maailmas arengut, hõlbustades piiriülest koostööd tehisintellekti valdkonnas, sealhulgas piiriüleste teadusuuringute ning teksti- ja andmekaevega seotud erandite ja piirangute kaudu, nagu on sätestatud autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul käsitlevas direktiivis;

21.

 on täiesti teadlik sellest, et tehisintellekti valdkonnas tehtavad edusammud eeldavad täieliku edu saavutamiseks avaliku sektori investeeringuid taristusse, koolitusse ja digioskustesse ning ühenduvuse olulist parandamist; juhib seetõttu tähelepanu turvaliste ja jätkusuutlike 5G võrkude tähtsusele tehisintellekti tehnoloogiate täielikul kasutuselevõtul ning, mis veelgi olulisem, tööle, mis tuleb kogu liidus 5G taristute ja turvalisuse valdkonnas ära teha; võtab teadmiseks tehisintellektiga seotud intensiivse patendialase tegevuse transpordisektoris; väljendab muret selle pärast, et see võib põhjustada ulatuslikke kohtuvaidlusi, mis kahjustavad kogu sektorit tervikuna ja võivad mõjutada ka liiklusohutust, kui me ei võta viivitamata vastu õigusakte tehisintellektiga seotud tehnoloogiate arendamise kohta liidu tasandil;

22.

 toetab komisjoni valmisolekut paluda tootmissektori peamistel osalejatel (transporditootjad, tehisintellekti ja ühenduvusega tegelevad innovaatorid, turismisektori teenusepakkujad ja teised autotranspordi väärtusahela osalised) leppida kokku, millistel tingimustel nad oleksid valmis oma andmeid jagama;

23.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(2)  ELT L 130, 17.5.2019, lk 92.

(3)  EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20.

(4)  ELT L 111, 5.5.2009, lk 16.

(5)  ELT L 157, 15.6.2016, lk 1.

(6)  ELT L 172, 26.6.2019, lk 56.

(7)  ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.

(8)  ELT L 303, 28.11.2018, lk 59.

(9)  ELT L 186, 11.7.2019, lk 57.

(10)  ELT C 252, 18.7.2018, lk 239.

(11)  „Usalduse loomine inimkeskse tehisintellekti vastu“ (COM(2019)0168).

Top