Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52020IP0017

    Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2020. aasta resolutsioon majandus- ja rahaliidu institutsioonide ja asutuste kohta: huvide konflikti ennetamine pärast avalikus sektoris töötamist (2019/2950(RSP))

    ELT C 270, 7.7.2021, p. 113–116 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    7.7.2021   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 270/113


    P9_TA(2020)0017

    Majandus- ja rahaliidu institutsioonid ja asutused: huvide konflikti ennetamine pärast avalikus sektoris töötamist

    Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2020. aasta resolutsioon majandus- ja rahaliidu institutsioonide ja asutuste kohta: huvide konflikti ennetamine pärast avalikus sektoris töötamist (2019/2950(RSP))

    (2021/C 270/13)

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 298,

    võttes arvesse määrust nr 31 (EMÜ), 11 (Euratom), millega kehtestatakse Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused (edaspidi „personalieeskirjad“) (1), ning eriti selle artikleid 11a, 12, 16 ja 17,

    võttes arvesse oma 10. mai 2011. aasta resolutsiooni 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta: ELi ametite tulemused, finantsjuhtimine ja kontroll (2),

    võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 15/2012 pealkirjaga „Huvide konfliktide haldamine valitud Euroopa Liidu ametites“ (3),

    võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2018. aasta otsust ametivälise tegevuse ja ülesannete ning ametist lahkumise järgse ametialase tegevuse kohta (C(2018)4048),

    võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve 17. septembri 2019. aasta pressiteadet Adam Farkase tagasiastumise kohta Euroopa Pangandusjärelevalve tegevdirektori ametikohalt alates 31. jaanuarist 2020 (4),

    võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust (5) Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) tegevdirektori Adam Farkase Euroopa Finantsturgude Assotsiatsiooni (AFME) tegevjuhiks nimetamise kohta (O-000031/2019 – B9-0054/2019) ning komisjoni 24. oktoobri 2019. aasta vastuseid,

    võttes arvesse EBA eesistuja poolt majandus- ja rahanduskomisjoni 4. novembri 2019. aasta kuulamisel antud vastuseid,

    võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 23. augusti 2010. aasta aruannet „Post-Public Employment: Good Practices for Preventing Conflict of Interest“ („Head tavad huvide konfliktide ärahoidmiseks pärast avalikus sektoris töötamist“) (6),

    võttes arvesse Transparency Internationali töödokumenti nr 06/2010 pealkirjaga „Regulating the Revolving Door“ („Pöördukse efekti haldamine“) (7),

    võttes arvesse Euroopa Ombudsmani soovituste projekti, mis käsitleb Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) vastu esitatud kaebuse 775/2010/ANA uurimist (8),

    võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 13. juuni 2017. aasta kirja Euroopa Kemikaaliameti direktorile ELi personalieeskirjade artikli 16 rakendamise kohta (9),

    võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 13. juuni 2017. aasta kirja Euroopa Pangandusjärelevalve direktorile ELi personalieeskirjade artikli 16 rakendamise kohta (10),

    võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 28. veebruari 2019. aasta aruannet endiseid kõrgemaid ametnikke käsitleva teabe avaldamise kohta, et rakendada üheaastast lobi- või nõustamistegevusega tegelemise keeldu (juhtum SI/2/2017/NF) (11),

    võttes arvesse oma 12. veebruari 2019. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi määruse eelnõu kohta, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri) (12),

    võttes arvesse poliitilisi suuniseid järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024) (13),

    võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust „Majandus- ja rahaliidu institutsioonid ja asutused: huvide konflikti ennetamine pärast avalikus sektoris töötamist“ (O-000048/2019 – B9-0001/2020),

    võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

    võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

    A.

    arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 298 lõikes 1 on sätestatud, et „liidu institutsioone, organeid ja asutusi abistab nende ülesannete täitmisel avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa halduskorraldus“;

    B.

    arvestades, et määruse (EL) nr 1093/2010 (14) artikli 68 lõikes 1 on sätestatud, et ameti „töötajate, sealhulgas tema tegevdirektori ja eesistuja suhtes kohaldatakse personalieeskirju, muude teenistujate teenistustingimusi ning nende kohaldamiseks liidu institutsioonide poolt ühiselt vastu võetud eeskirju“;

    C.

    arvestades, et institutsioonidest lahkuvate töötajate suhtes kohaldatavad põhimõtted, sh huvide konflikti vältimist käsitlevad sätted on ette nähtud eelkõige personalieeskirjade artiklites 16 ja 17;

    D.

    arvestades, et Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) tegevdirektor on nõustunud enda nimetamisega Euroopa Finantsturgude Assotsiatsiooni (AFME) tegevjuhiks alates 1. veebruarist 2020 ning on teatanud, et astub 31. jaanuarist 2020 Euroopa Pangandusjärelevalve tegevdirektori ametikohalt tagasi;

    E.

    arvestades, et Euroopa Pangandusjärelevalve juhatus ja järelevalvenõukogu otsustasid EBA tegevdirektori asumise AFME tegevjuhi ametikohale heaks kiita; arvestades, et järelevalvenõukogu on otsustanud kehtestada tegevdirektorile vaid kerged piirangud, mis lahendavad EBA hinnangul tema uuest ametikohast AFMEs tuleneva huvide konflikti; arvestades, et need piirangud puudutavad tegevdirektori tegevust EBAs töötamise ajal ja pärast sealt lahkumist;

    F.

    arvestades, et EBA eesistuja juhtis Euroopa Parlamendis toimunud kuulamisel tähelepanu sellele, kui raske on tegelikult piirata endiste avaliku sektori töötajate edasist tööhõivet;

    G.

    arvestades, et järelevalveasutustest lahkuvatele juhtivtöötajatele ei maksta praegu mingit ajutist hüvitist;

    H.

    arvestades, et avalikus sektoris töötamise järgsed ja nn pöördukse efektiga seotud huvide konfliktid on korduvad probleemid ning neid on hinnanud ja analüüsinud nii rahvusvahelised kui ka ELi organid, eelkõige Euroopa Ombudsman ja Euroopa Kontrollikoda;

    I.

    arvestades, et sellised pöördukse efekti juhtumid annavad huvirühmadele võimaluse reguleerijaid varasema käitumise eest premeerida, mis avab aga ukse kahjulikele stiimulitele;

    1.

    rõhutab, et Euroopa halduse avatus, tõhusus ja sõltumatus on tähtsad kogu liidu jaoks, sh majandus- ja rahaliidu institutsioonide, organite ja ametite jaoks;

    2.

    on mures tekkinud huvide konflikti pärast, mis on tingitud EBA tegevdirektori nimetamisest AFME tegevjuhiks alates 1. veebruarist 2020; märgib, et avalikust sektorist niimoodi ilma viiteajata uuele tööle asumine ei ohusta üksnes EBA mainet ja sõltumatust, vaid ka kõiki ELi institutsioone ja Euroopa Liitu tervikuna;

    3.

    tuletab meelde, et lahendamata huvide konfliktide tõttu ei pruugi ohtu sattuda üksnes kõrgete eetiliste standardite jõustamine kogu Euroopa avalikus halduses, vaid ka õigus heale haldusele, mis seab omakorda ohtu ühtse turu nõuetekohase toimimise jaoks vajalikud võrdsed tingimused;

    4.

    nõuab personalieeskirjade ja eriti selle artikli 16 tõhusat ja järjepidevat kohaldamist, et hoida ära eelkõige (aga mitte ainult) kõrgemate ametnikega seotud huvide konfliktid; rõhutab, et artikkel 16 võimaldab ELi institutsioonidel endise ametniku uuele tööle asumise taotluse tagasi lükata, kui piirangud ei ole institutsioonide õigustatud huvide kaitsmiseks piisavad; rõhutab, et Adam Farkase puhul oleks võinud kaaluda tema otse AFMEsse üle minemise keelamist, sest AFMEt võib pidada komisjoni otsuse C(2018)4048 final artikli 21 lõike 3 punkti b kohaseks vastaspooleks;

    5.

    peab murettekitavaks, et tihti ei ole endiste avaliku sektori töötajate edasisele tegevusele kehtestatud piiranguid võimalik rakendada; ärgitab ELi institutsioone ja ameteid seetõttu kaaluma kõiki personalieeskirjade artikli 16 kohaseid võimalusi;

    6.

    peab kaheldavaks EBA järelevalvenõukogu ja juhatuse otsust lubada Adam Farkasel asuda AFME tegevjuhi ametisse; kutsub neid üles oma otsust läbi vaatama;

    7.

    märgib, et kuigi erasektoris saadud kogemused võivad institutsioonides kasulikud olla, võib pöördukse efekt tekkida ka siis, kui inimene on töötanud erasektoris enne avalikku sektorisse tööle asumist ning tema endise tööandja ja uue ametikoha vahel institutsioonis on otsene seos, ning märgib, et see võib kahjustada ELi institutsioonide usaldusväärsust ja kodanike usaldust nende vastu; juhib seetõttu tähelepanu üha ilmsemale vajadusele hinnata, kuidas võivad huvide konflikte tekitada ametikohad, kus töötati enne avalikku sektorisse tööleasumist või enne asumist töökohale, millega kaasnevad regulatiivsed või täidesaatvad volitused ja kohustused, ning soovitab seda täiendavalt uurida;

    8.

    rõhutab, et avalikus sektoris töötamise järgsed ja nn pöördukse efektiga seotud huvide konfliktid on kõikide ELi ja selle liikmesriikide institutsioonide, organite, asutuste ja ametite ühine probleem; toonitab seetõttu, et probleemi tõhusaks lahendamiseks on vaja ühtset õigusraamistikku;

    9.

    võtab teadmiseks, et ka rahvusvahelisel tasandil (OECDs) on tehtud pingutusi, et töötada välja ühtne raamistik endiste avaliku sektori töötajate edasise tööhõivega seotud probleemide käsitlemiseks; märgib, et ELi tasandil on selles vallas arvestatavat tööd teinud Euroopa Kontrollikoda ja Euroopa Ombudsman; märgib, et nende soovituste õigeaegne rakendamine võib edaspidi sarnaseid probleeme ära hoida;

    10.

    rõhutab, et kuigi töötajate erasektoris saadud kogemused võivad olla reguleerivale või järelevalveasutusele väärtuslikud, peaks liidu asutustes ja institutsioonides valitsema tugev avaliku teenistuse vaim, et Euroopa kodanikke kõige paremini teenida;

    11.

    palub, et Euroopa Kontrollikoda analüüsiks põhjalikult majandus- ja rahaliidu organite ja ametite lähenemisviisi selliste olukordade lahendamisele, millega on seotud võimalikud huvide konfliktid; palub, et kontrollikoda määraks kindlaks parimad tavad;

    12.

    kutsub komisjoni üles hindama endiste avaliku sektori töötajate edasiste töökohtadega seotud tavasid nii ELi kui ka riikide tasandil, et leida tugevamad meetmed huvide konfliktide vältimiseks juhul, kui mõni ELi asutuse kõrgem ametnik asub tööle erasektoris või kui erasektorist tulev isik nimetatakse mõnes ELi organis kõrgemale ametikohale, ning võtma tehtud järeldusi arvesse endiste avaliku sektori töötajate edasiste töökohtadega seotud huvide konfliktide ennetamise ühtlustatud õigusraamistiku üle peetavates aruteludes;

    13.

    tuletab meelde, et komisjon andis 24. oktoobri 2019. aasta täiskogu arutelul lubaduse vaadata läbi endiste avaliku sektori töötajate edasiste töökohtadega seotud õigusraamistik; palub, et komisjon kehtestaks ühtlustatud õigusraamistiku, mille abil hoida ära endiste avaliku sektori töötajate edasiste töökohtadega seotud huvide konflikte ja tagada kõrgete eetikastandardite järgimine; rõhutab, et ELi tavad tuleb viia rahvusvaheliste standarditega kooskõlla; toonitab, et ELi ja liikmesriikide tasandil tuleks kohaldada samu standardeid;

    14.

    kutsub komisjoni üles määrama avaliku sektori töötajate edasiste töökohtadega seotud raamistiku läbivaatamise käigus kindlaks konkreetsed riskivaldkonnad, mida võib olla vaja tugevdada, sealhulgas laiendama ametialase liikumise blokeerimise võimalusi ning kaaluma kõrgematele ametnikele kehtiva ooteaja võimalikku pikendamist (proportsionaalselt konkreetse juhtumiga), et tagada võrdne kohtlemine kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 15; rõhutab, et personalieeskirjade artikli 11 kohast nõuet huvide konfliktide eelneva avalikustamise kohta tuleks rakendada nii, et kandidaadi võimalikud huvide konfliktid saaksid kindlasti selgeks aegsasti enne ELi organis tööle asumist; rõhutab lisaks, et kõik ELi organid peaksid avaldama oma veebilehel huvide konfliktidega tegelemise sise-eeskirjad ning järgima Euroopa Ombudsmani 2017. aasta soovitusi personalieeskirjade artikli 16 lõikes 4 nõutud teabe iga-aastase avaldamise kohta;

    15.

    kutsub komisjoni üles tegelema läbivaatamise käigus ka huvide konfliktidega, mis on tingitud avalikus sektoris tööle asumise eelsest tegevusest, ning kaaluma olemasolevate meetmete tugevdamist (nt kohustuslik osaluse loovutamine ettevõtetes, mis kuuluvad selle institutsiooni pädevusvaldkonda, kuhu äsja ametisse nimetatud ametnik tööle asub, või ettevõtetes, millel on selle institutsiooniga suhted) ja ka uut liiki ennetusmeetmeid, nagu kohustuslik kõrvalejäämine juhul, kui tegeleda tuleb inimese endist erasektori tööandjat mõjutavate küsimustega;

    16.

    on seisukohal, et töö vahetamise keelamine juhul, kui inimesel on juba töö ning kui töö vahetamise mittelubamine on piisavalt õigustatud ja põhjendatud, ei riku inimese õigust tööle;

    17.

    juhib tähelepanu asjaolule, et kui ametist lahkuvatele kõrgematele ametnikele kehtivat mittetöötamise nõuet ajaliselt pikendatakse, võiks kaaluda ka võimalust näha neile ette asjakohane ajutine hüvitis; toonitab, et ajutise hüvitise maksmine tuleks lõpetada, kui inimene viiteajal uuele tööle asub;

    18.

    palub komisjonil hinnata, kas see, et asjaomased ELi ametid otsustavad ise huvide konfliktide vältimise eeskirjade kasutamise üle, on asjakohane ja kuidas oleks võimalik tagada reeglite järjepidev kohaldamine; on seisukohal, et edaspidi sobiks ELi töötajate huvide konfliktide alaseid otsuseid kõige paremini langetama eetikaküsimustega tegelev sõltumatu organ, mille loomist komisjoni president Ursula von der Leyen kaalub;

    19.

    soovitab kõigil Euroopa Parlamendi liikmetel ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu esindajatel hoiduda kahe aasta jooksul igasugusest kontaktist praeguse EBA tegevdirektoriga, kui ta asub AFME tegevjuhi ametikohale; palub võimaliku huvide konflikti vältimiseks, et Euroopa Parlamendi ruumidesse pääsemist võimaldavate alaliste sissepääsulubade (nn pruunide sissepääsukaartide) väljastamise eest vastutavad teenistused kaaluksid põhjalikult Adam Farkase juhtumit ja võimalust jätta talle sissepääsuluba samaks ajavahemikuks (kaheks aastaks) andmata;

    20.

    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kontrollikojale ja Euroopa Ombudsmanile.

    (1)  EÜT 45, 14.6.1962, lk 1385.

    (2)  ELT L 250, 27.9.2011, lk 268.

    (3)  https://www.eca.europa.eu/Lists/News/NEWS1210_11/NEWS1210_11_EN.PDF

    (4)  https://eba.europa.eu/adam-farkas-steps-down-as-eba-executive-director

    (5)  https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/O-9-2019-000031_ET.html

    (6)  https://read.oecd-ilibrary.org/governance/post-public-employment_9789264056701-en#page7

    (7)  https://www.transparency.org/whatwedo/publication/working_paper_ 06_2010_regulating_the_revolving_door

    (8)  https://www.ombudsman.europa.eu/et/recommendation/en/11089

    (9)  https://www.ombudsman.europa.eu/et/correspondence/en/80697

    (10)  https://www.ombudsman.europa.eu/et/correspondence/en/80699

    (11)  https://www.ombudsman.europa.eu/et/report/en/110521

    (12)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0080.

    (13)  https://ec.europa.eu/info/files/political-guidelines-next-commission-2019-2024-union-strives-more-my-agenda-europe_et

    (14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).


    Top