Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52020IP0016

    Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2020. aasta resolutsioon Euroopa Ombudsmani 2018. aasta tegevusaruande kohta (2019/2134(INI))

    ELT C 270, 7.7.2021, p. 105–112 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    7.7.2021   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 270/105


    P9_TA(2020)0016

    Euroopa Ombudsmani tegevus 2018. aastal

    Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2020. aasta resolutsioon Euroopa Ombudsmani 2018. aasta tegevusaruande kohta (2019/2134(INI))

    (2021/C 270/12)

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2018. aasta tegevust käsitlevat aastaaruannet,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 15, artikli 24 kolmandat lõiku ja artiklit 228,

    võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „põhiõiguste harta“) artikleid 11, 41, 42 ja 43,

    võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (1),

    võttes arvesse Euroopa hea halduse tava eeskirja, mille Euroopa Parlament võttis vastu 6. septembril 2001. aastal,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ombudsmani vahel 15. märtsil 2006. aastal sõlmitud koostöö raamlepingut, mis jõustus 1. aprillil 2006. aastal,

    võttes arvesse oma 17. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni Euroopa Ombudsmani strateegilise uurimise OI/2/2017/TE kohta, mis käsitleb õigusloomeprotsessi läbipaistvust nõukogu ettevalmistavates organites (2),

    võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta resolutsiooni petitsioonikomisjoni 2018. aasta arutelude tulemuste kohta (3),

    võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta,

    võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ja artikli 232 lõiget 1,

    võttes arvesse põhiseaduskomisjoni kirja,

    võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A9-0032/2019),

    A.

    arvestades, et Euroopa Ombudsmani 2018. aasta tegevust käsitlev aastaaruanne esitati 2. oktoobril 2019. aastal ametlikult Euroopa Parlamendi presidendile ja ombudsman Emily O’Reilly tutvustas 4. septembril 2019. aastal Brüsselis aruannet petitsioonikomisjonile;

    B.

    arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklitega 24 ja 228 antakse Euroopa Ombudsmanile volitused võtta vastu kaebusi haldusliku omavoli juhtude kohta liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohus, kui see tegutseb õigusemõistjana;

    C.

    arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 3 on sätestatud, et „[i]gal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias“ ning et „[o]tsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik“;

    D.

    arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 15 on sätestatud, et „[h]ea valitsemistava edendamiseks ja kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks teevad liidu institutsioonid, organid ja asutused oma tööd võimalikult avalikult“ ning „[i]gal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus pääseda ligi liidu institutsioonide, organite ja asutuste […] dokumentidele“;

    E.

    arvestades, et ELi põhiõiguste harta artikli 41 lõikes 1 on sätestatud, et „[i]gaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul“;

    F.

    arvestades, et ELi põhiõiguste harta artiklis 43 on sätestatud, et „[i]gal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana“;

    G.

    arvestades, et ombudsman algatas 2018. aastal 490 uurimist, millest 482 põhinesid kaebusel ja 8 olid omaalgatuslikud, ning lõpetas 545 uurimist (534 kaebusel põhinevat ja 11 omaalgatuslikku uurimist); arvestades, et suurem osa uurimisi puudutas komisjoni (285 uurimist ehk 58,2 % juhtudest), millele järgnesid ELi ametid (43 uurimist ehk 8,8 % juhtudest) ning seejärel tulid Euroopa Parlament (30 uurimist ehk 6,1 % juhtudest) Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) (23 uurimist ehk 4,7 % juhtudest), Euroopa välisteenistus (23 uurimist ehk 4,7 % juhtudest), Euroopa Investeerimispank (16 uurimist ehk 3,3 % juhtudest) Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) (14 uurimist ehk 2,8 % juhtudest) ja muud institutsioonid (56 uurimist ehk 11,4 % juhtudest).

    H.

    arvestades, et kolm kõige sagedasemat teemat ombudsmani 2018. aastal lõpetatud uurimistes olid läbipaistvus, vastutus ja üldsuse juurdepääs teabele ja dokumentidele (24,6 %), teeninduskultuur (19,8 %) ning menetlusõiguste järgimine (16,1 %); arvestades, et muud mured hõlmasid menetlusõiguste järgimist, sealhulgas õigust saada ära kuulatud, põhiõiguste austamist, töölevõtmist, eetikaküsimusi, üldsuse osalemist ELi otsustusprotsessis, sealhulgas rikkumismenetlustes, ELi hangete, toetuste ja lepingute usaldusväärset finantsjuhtimist, värbamist ja ELi personaalküsimuste head haldamist;

    I.

    arvestades, et head haldust puudutavate ombudsmani soovituste täitmise määr Euroopa Komisjoni poolt on pidevalt langenud, moodustades 2016. aastal 82 %, 2017. aastal 77 % ja 2018. aastal vaid 76 %;

    J.

    arvestades, et 2018. aastal pöördus ombudsmani poole abi saamiseks 17 996 kodanikku; arvestades, et 14 596 kodanikule anti abi ombudsmani veebisaidil asuva interaktiivse juhendi vahendusel; arvestades, et 1 220 päringut edastati teabe saamiseks mujale; arvestades, et ombudsman võttis meetmeid 2 180 saadud kaebuse suhtes;

    K.

    arvestades, et oma 2018. aasta strateegilises töös avas ombudsmani büroo viis uut strateegilist uurimist, milles käsitletakse vastavalt puuetega inimeste kohtlemist ühise ravikindlustusskeemi raames, komisjoni veebisaitide juurdepääsetavust puuetega inimeste jaoks, Euroopa Ravimiameti (EMA) esitamiseelseid tegevusi, komisjoni nn pöördukse juhtumite haldamist seoses ELi töötajatega ning nõukogu õigusloometöö usaldusväärsust; arvestades, et ombudsman algatas 2018. aastal 10 strateegilist algatust, mis käsitlevad muu hulgas keelte kasutamist ELi avalikus teenistuses, ahistamisvastast poliitikat ELi avalikus teenistuses ning lapsrändajate kaitset;

    L.

    arvestades, et ombudsmanil on täita oluline roll ELi seadusandliku protsessi vastutustundlikumaks muutmisel kodanike jaoks, et nad saaksid kasutada oma õigust osaleda liidu demokraatlikus elus, suurendades seeläbi kodanike kaasatust ja usaldust;

    M.

    arvestades, et ombudsmanil on oluline roll selles, et tagada ELi institutsioonide aruandekohustus, maksimaalne läbipaistvus ja ELi haldus- ja otsustusprotsessi erapooletus eesmärgiga kaitsta kodanike õigusi, suurendades seeläbi nende usaldust liidu demokraatia vastu, sellesse kaasatust ja selles osalemist;

    N.

    arvestades, et Euroopa Ombudsmani peamine prioriteet on tagada kodanike õiguste täielik austamine;

    O.

    arvestades, et 2018. aastal käivitas ombudsman uue veebisaidi, mis hõlmab läbivaadatud ja kasutajasõbralikku liidest potentsiaalsetele kaebuse esitajate jaoks; arvestades, et ombudsmani kiirmenetlus üldsuse juurdepääsu dokumentidele käsitlevate kaebustega tegelemiseks peegeldab ombudsmani kohustust anda abi ja teha 40 päeva jooksul otsuseid abi otsijate kohta kõigis 24 ELi ametlikus keeles; arvestades, et see uus algatus on osa tema büroo tõhususe suurendamise strateegiast;

    P.

    arvestades, et ombudsman jõudis oma strateegilise uurimise OI/2/2017/TE tulemusel järeldusele, et nõukogus puudub läbipaistvus seoses üldsuse juurdepääsuga nõukogu dokumentidele ja seoses praeguste tavadega nõukogu otsustusprotsessides – eriti ettevalmistavas etapis alaliste esindajate komitee (Coreper) ja töörühma tasandil; arvestades, et tulenevalt nõukogu vastumeelsusest tema soovituste rakendamise suhtes esitas ombudsman 16. mail 2018 parlamendile eriaruande OI/2/2017/TE nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvuse kohta; arvestades, et 17. jaanuaril 2019 võttis parlament vastu oma raporti Euroopa Ombudsmani strateegilise uurimise kohta, milles toetas täielikult ombudsmani soovitusi; arvestades, et eesistujariik Soome on väljendanud oma tahet suurendada nõukogu avatust ja õiguslikku läbipaistvust;

    Q.

    arvestades, et Euroopa Parlament võttis 12. veebruaril 2019. aastal vastu Euroopa Parlamendi määruse eelnõu, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri) ning tunnistatakse kehtetuks otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom (4), mille suhtes tal on esmane seadusandlik vastutus; arvestades, et nõukogu ei ole seda uut määrust veel heaks kiitnud;

    R.

    arvestades, et liikmesriikide valitsuste seisukohtade suurem avatus ja läbipaistvus nõukogus suurendavad usaldust ELi vastu ning vähendavad euroskeptitsismi ja populismi;

    S.

    arvestades, et läbipaistvam otsustusprotsess kolmepoolsetel kohtumistel suurendab kodanike usaldust ELi institutsioonide vastu;

    T.

    arvestades, et ombudsman käivitas 2018. aastal ahistamisvastase strateegilise algatuse, millega kontrolliti ELi administratsiooni kehtestatud ahistamisvastast poliitikat; arvestades, et ombudsman otsustas kirjutada 2018. aastal 26 ELi institutsioonile ja ametile, paludes üksikasjalikku teavet poliitika ja selle rakendamise kohta;

    U.

    arvestades, et 2018. aastal algatas ombudsman uurimise seoses soolise diskrimineerimise ja võrdsete võimaluste probleemiga Euroopa Investeerimispangas (EIP); arvestades, et EIP järgis ombudsmani soovitusi ja ettepanekuid seoses võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkusega;

    V.

    arvestades, et ombudsman on osa ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohasest ELi raamistikust ning tema ülesanne on kaitsta, edendada ja kontrollida konventsiooni rakendamist ELi institutsioonide tasandil;

    W.

    arvestades, et märtsis 2018 toimus konverents, mis tõi kokku Euroopa ombudsmanide võrgustiku ja Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni, ning üks peamisi arutelupunkte oli see, kuidas ombudsmanid saaksid omavahelist koostööd tugevdada;

    1.

    väljendab heameelt Euroopa Ombudsmani esitatud 2018. aasta aruande üle;

    2.

    kiidab Emily O’Reillyt tema väljapaistva töö ja konstruktiivsete jõupingutuste eest ELi halduse kvaliteedi ning kodanikele pakutavate teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks;

    3.

    toonitab läbipaistvuse ning nõukogu käsutuses olevatele dokumentidele üldsuse juurdepääsu andmise tähtsust; rõhutab, et õigusloomeprotsessi suur läbipaistvus on oluline selleks, et kodanikud, meedia ja sidusrühmad saaksid nõuda oma valitud ametiisikutelt ja valitsustelt vastutust oma tegude eest; tunnustab ombudsmani väärtuslikku rolli ELi institutsioonide ja kodanike vahelises suhtlemises ja vahendustegevuses; on veendunud, et nõukogu peab oma konfidentsiaalsuspoliitika läbi vaatama; tõstab esile ombudsmani tööd ELi õigusloomeprotsessile suurema vastutuse panemisel üldsuse ees;

    4.

    rõhutab, et vajalik ja oluline on kodanike aktiivsem osalemine otsuste tegemises ning et lisaks on vaja halduse suuremat läbipaistvust, et tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, mis on suunatud usalduse taastamisele;

    5.

    nõuab tungivalt, et ombudsman tagaks kolmepoolsetel kohtumistel läbipaistvama otsustusprotsessi;

    6.

    rõhutab, et kodanike usalduse taastamine liidu institutsioonide vastu on Euroopa Parlamendi peamisi mureküsimusi, mis on äärmiselt suure sotsiaalpoliitilise ja eetilise tähtsusega;

    7.

    rõhutab vajadust parandada ja tugevdada sotsiaalset dialoogi, samuti dialoogi liidu organite, institutsioonide ja kodanike vahel;

    8.

    toetab täielikult Euroopa Ombudsmani soovitusi nõukogule ning nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks kõik vajalikud meetmed nende soovituste võimalikult kiireks rakendamiseks;

    9.

    julgustab ombudsmani andma ELi institutsioonidele täiendavaid suuniseid selle kohta, kuidas kodanikega kõigis ELi ametlikes keeltes paremini suhelda; nõuab tungivalt, et ombudsman annaks institutsioonidele suuniseid selle kohta, kuidas arendada oma keelepoliitikat nii, et see võimaldaks toota asjakohast sisu ja teavet enamikes võimalikes keelteversioonides;

    10.

    väljendab heameelt seoses ombudsmani strateegiaga, mille eesmärk on suurendada tema volituste mõju ja nähtavust ELi kodanike seas;

    11.

    väljendab heameelt Euroopa Ombudsmani veebisaidi ümberkujundamise üle, mis muudab selle kodanike jaoks paremini toimivaks ja ligipääsetavaks vahendiks;

    12.

    nõuab, et nõukogu kui kaasseadusandja viiks oma töömeetodid kooskõlla parlamentaarse demokraatia normidega, nagu näevad ette aluslepingud, mitte ei tegutseks diplomaatilise foorumina, mis ei ole selle ettenähtud ülesanne; tuletab meelde, et ombudsman jõudis oma strateegilise uurimise OI/2/2017/TE tulemusel järeldusele, et nõukogu tavad seoses otsustusprotsessi läbipaistvusega kujutavad endast haldusomavoli; nõuab tungivalt, et nõukogu rakendaks viivitamata kõik ombudsmani strateegilise uurimise põhjal tehtud soovitused, sealhulgas need, mille parlament esitas oma raportis eriaruande kohta; ergutab ombudsmani jätkama järelmeetmete võtmist oma strateegilisele järelepärimisele;

    13.

    kordab taas oma nõudmist ajakohastada dokumentidele juurdepääsu käsitlevaid ELi õigusakte ja palub vaadata läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (5), et hõlbustada ombudsmani tööd selle kontrollimisel, kuidas Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tagavad juurdepääsu dokumentidele; peab kahetsusväärseks asjaolu, et nõukogu blokeeris määruse (EÜ) nr 1049/2001 läbivaatamise, ja nõuab, et nõukogu taasalustaks arutelu parlamendi poolt teisel lugemisel vastu võetud seisukoha alusel, mis on sätestatud 12. juuni 2013. aasta resolutsioonis ummikseisu kohta määruse (EÜ) nr 1049/2001 läbivaatamisel (6);

    14.

    kordab oma nõudmist vaadata läbi määrus (EÜ) nr 1049/2001, kuna see on tõsiselt aegunud ega kajasta enam praegust õiguslikku olukorda ning ELi institutsioonide, ametite, organite ja asutuste rakendatavaid institutsionaalseid tavasid;

    15.

    väljendab heameelt kiirmenetluse ametliku käivitamise üle dokumentide kättesaadavust käsitlevate uurimiste osas ja tunnustab sellega saavutatud positiivset tulemust kaebuste esitajate jaoks;

    16.

    rõhutab tungivalt selle olulisust, et ombudsman jätkaks komisjoni läbipaistvuse põhjalikku jälgimist ja selle strateegilisi uuringuid; väljendab oma teadlikkust sellest, et nn pöördukse efekt eksisteerib endiselt, eriti institutsioonide kõrgemate ametnike seas; nõuab tungivalt, et ombudsman jätkaks komisjoni läbivaadatud nn pöördukse efekti eeskirjade rakendamise jälgimist; nimetatud eeskirjad kehtestati 2018. aasta septembris ombudsmani omaalgatuslikku uurimise tulemusena;

    17.

    rõhutab, et huvide konflikti küsimus on laiem kui nn pöördukse juhtumid, ning toonitab vajadust töötada välja täiendavad eeskirjad ja rangemad kriteeriumid selleks, et rangelt tagada otsuste ja õigusaktide vastuvõtmine kodanike huve silmas pidades;

    18.

    tuletab meelde, et avalikustamise, avatuse ja läbipaistvuse põhimõtted moodustavad lahutamatu osa ELi õigusloomeprotsessist, et võimaldada kodanikel tutvuda õigusloometoimingute alustega ja seeläbi tõhusalt kasutada oma demokraatlikke õigusi (7); tunnistab vajadust läbipaistvuse järele ELi otsustusprotsessis; toetab kolme institutsiooni teenistuste tegevust ühise õigusloomeportaali arendamisel, mille eesmärk on pakkuda kasutajasõbralikku kanalit, mis võimaldab mittespetsialistidel saada teavet käimasolevate seadusandlike menetluste kohta;

    19.

    toetab kolmepoolsete kohtumiste lõppdokumentide avaldamist; märgib, et Euroopa Kohtu 2018. aasta märtsi otsuses De Capitani kohtuasjas (T-540/15) märgitakse, et „neljaveerulistes“ dokumentides kajastatud institutsioonide seisukohad ei kuulu avaldamata jätmise üldise eelduse alla; märgib, et kolmepoolsete läbirääkimiste dokumentides kajastunud tundlik teema ei olnud iseenesest piisav põhjus üldsusele juurdepääsu keelamiseks; on seisukohal, et kolmepoolsete läbirääkimiste läbipaistvaks muutmiseks peavad oma panuse andma kõik kolm institutsiooni; tunnistab, et üldsuse õigus juurdepääsuks liidu institutsioonide dokumentidele on iga ELi kodaniku kaitstud ja võõrandamatu õigus, mis tuleneb otseselt demokraatlikust põhimõttest ja sõnavabaduse põhiõigusest, mistõttu on liidus kehtestatud sellele vastav kohustuste täitmise ja aruandluskohustus; rõhutab vajadust veelgi edendada asjaomaseid läbipaistvusasutusi (nt ombudsmani büroo), et liit täidaks oma eespool nimetatud kohustust;

    20.

    kordab veel kord, et tuleb tagada Euroopa Keskpanga (EKP) usaldusväärsus ja tema sõltumatus erasektori finantshuvidest; rõhutab, et panga juhatuse liikmed peavad hoiduma olemast samaaegselt selliste foorumite või muude organisatsioonide liikmed, kuhu kuuluvad EKP järelevalve alla kuuluvate pankade juhid, ning ei tohi osaleda foorumites, mis on üldsusele suletud; väljendab heameelt ombudsmani 5. juuli 2018. aasta arvamuse üle;

    21.

    peab kahetsusväärseks, et EKP aruandekohustuse miinimumeeskirjade soovitatud vastuvõtmine ja kohaldamine ei ole veel aset leidnud; on seisukohal, et kui EKP tegevuse läbipaistvust ei suudeta tagada, võib see seada kahtluse alla tema sõltumatuse erasektori finantshuvidest;

    22.

    toetab ombudsmani 15. jaanuari 2018. aasta soovitusi, mis käsitlevad Euroopa Keskpanga presidendi ja otsustusorganite liikmete osalemist organisatsioonis Group of Thirty, ning nõuab tungivalt, et EKP muudaks asjaomaseid eeskirju, et tagada kõrgeimate eetiliste ja aruandlusstandardite rakendamine praktikas;

    23.

    kutsub komisjoni üles tagama tema ja liikmesriikide vahel peetava mitteametliku dialoogi etapis kõrgel tasemel läbipaistvus ning juurdepääs dokumentidele ja teabele seoses EU Piloti menetluste ja rikkumismenetlustega, eelkõige nendega, mis on seotud laekunud petitsioonidega, ning kõigi asjakohaste vahendite abil täielik juurdepääs ka juba lõppenud EU Piloti menetlustele ja rikkumismenetlustele; kutsub komisjoni üles kasutama ELi õiguse rikkumiste uurimisel teistsugust lähenemisviisi ning algatama rikkumismenetlusi, mitte tuginema üksnes EU Piloti mehhanismile;

    24.

    rõhutab rikkumismenetlustes tehtud otsuste läbipaistvuse suurendamiseks võetud meetmete tähtsust; tuletab meelde, et komisjon lõi 2014. aastal Europa veebisaidil keskse platvormi põhjaliku teabega rikkumiste kohta; rõhutab, et komisjon annab Euroopa Parlamendile ja avalikkusele oma ELi õiguse kohaldamise järelevalve aastaaruannetes teavet EU Piloti ja rikkumiste toimikute kohta;

    25.

    toetab täielikult ombudsmani tahet parandada ELi lobitöö läbipaistvust; toetab komisjoni võetud kohustust rakendada eksperdirühmade läbivaadatud horisontaalseid eeskirju, sealhulgas neid, mis puudutavad läbipaistvust ja huvide konflikti; rõhutab, kui oluline on registreerida erahuve esindavad üksikisikud ja organisatsioonid läbipaistvusregistris, nii et ametisse nimetamisi oleks võimalik läbi viia kooskõlas horisontaalsete eeskirjadega;

    26.

    rõhutab vajadust kolmepoolse kokkuleppe järgi Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, mis kujutaks endast edusammu lobitööd reguleerivate eeskirjade tugevdamisel ja lünkade kaotamisel; on siiski seisukohal, et institutsioonid ei tohiks sellega piirduda, vaid peaksid ka edaspidi võtma siduvaid õiguslikke meetmeid kõigi ELi institutsioonide ja asutuste jaoks;

    27.

    rõhutab, kui oluline on teha tasuta ning täielikult mõistetaval ja üldsusele lihtsasti juurdepääsetaval viisil kättesaadavaks kogu lobistide mõju käsitlev teave, parandades andmete täpsust ELi läbipaistvusregistris; toonitab vajadust tagada kõigi huvirühmade esindajate rahastamise täielik läbipaistvus ja nõuab, et iga nn pöördukse eeskirju rikkuva organisatsiooni tegevus tuleb peatada;

    28.

    rõhutab vajadust võtta vastu õigusakt, et muuta läbipaistvusregister kõigile ELi institutsioonidele ja ametitele ning kolmandatele isikutele täiesti kohustuslikuks ja õiguslikult siduvaks, tagades sellega lobitöö täieliku läbipaistvuse; julgustab ELi institutsioone kaaluma praktilisi meetmeid, mis võiksid viia kiire ja tõhusa kokkuleppeni;

    29.

    peab kahetsusväärseks asjaolu, et sooline diskrimineerimine ja sooline esindatus tekitab ELi institutsioonides endiselt probleeme; võtab murelikult teadmiseks juhtumi 366/2017/AMF järeldused ja nõuab tungivalt, et EIP järgiks täielikult ombudsmani soovitusi, et saavutada sooline tasakaalustatus juhtivatel ametikohtadel;

    30.

    väljendab heameelt seoses ombudsmani 2018. aasta uurimisega komisjoni eelmise peasekretäri ametisse nimetamise menetluse üle ning tunnustab tema tähelepanekuid seoses nelja haldusomavoli juhtumiga; peab kahetsusväärseks, et hoolimata Euroopa Parlamendi toetusest ombudsmani soovitustele keeldus eelmine komisjon neid täitmast; märgib erilise murega asjaolu, et komisjon ei kehtestanud ametisse nimetamise erimenetlust, ning palub uuel komisjonil seda teha, tagades nii kõrgeimate standardite rakendamise läbipaistvuse, eetika ja õigusriigi valdkonnas;

    31.

    märgib murega, et komisjon järgib üha vähenevamal määral ombudsmani soovitusi, ettepanekuid ja lahendusi; kutsub komisjoni üles väljendama suuremat pühendumust kõigi haldusomavoli juhtumite lahendamiseks, mida ombudsman on oma tegevuse käigus tuvastanud;

    32.

    nõuab tungivalt, et ombudsman jälgiks volinikukandidaatide kuulamiste uue kodukorra rakendamist Euroopa Parlamendis, eelkõige VII lisa artiklis 2 sätestatud eeskirju majanduslike huvide läbivaatamise kohta läbipaistvuse ja objektiivsuse vaimus;

    33.

    avaldab tunnustust komisjoni poolt 31. jaanuaril 2018 vastu võetud ettepanekule Euroopa Komisjoni liikmete uue käitumisjuhendi kohta; on veendunud, et käitumisjuhendi sätteid on vaja veelgi tugevdada;

    34.

    kinnitab ja on sügavalt veendunud, et kõigis ELi institutsioonides on vaja rakendada selgeid eetilisi norme ning standardeid selleks, et tagada ausameelsuse kohustuse järgimine;

    35.

    on kindlalt veendunud, et läbipaistvus on õigusriigi põhimõtte lahutamatu osa, mida peab järgima kogu õigusloomeprotsessi kestel, sest see mõjutab hääleõiguse, kandideerimisõiguse ja veel mitme õiguse – väljendusvabaduse, sõnavabaduse ja teabe saamise õiguse – tõhusat kasutamist; on seisukohal, et aktiivse ELi kodanikkonna loomine eeldab protsessi avalikku kontrolli, läbivaatamist ja hindamist ning võimalust tulemus vaidlustada; rõhutab, et see aitaks kodanikel üha enam tutvuda õigusloomeprotsessi põhikontseptsioonidega ja soodustaks liidu demokraatlikus elus osalemist;

    36.

    väljendab heameelt ombudsmani pidevate jõupingutuste üle avaldada mõju muutustele ELi institutsioonides, osaledes tema töövaldkondi puudutavates avalikes konsultatsioonides; väljendab heameelt tema ettepanekute üle suurendada ELi riskihindamismudeli läbipaistvust toiduainete tarneahelas, muu hulgas Euroopa Toiduohutusametile antud soovitusi avaldada riskihindamisega seotud koosolekute päevakorrad ja protokollid;

    37.

    julgustab ombudsmani jätkama omaalgatuslikke uuringuid seoses EMA ja farmaatsiaettevõtete vahelise suhtluse läbipaistvusega müügiloa taotluste eelesitamise käigus ning üldsusega konsulteerimisega, mis kestis jaanuarini 2019;

    38.

    väljendab heameelt seoses ombudsmani uurimisega, kuidas Euroopa Lennuohutusamet (EASA) käsitleb ohutusaruandeid ning mille tulemusena amet korraldas oma tegevuse ümber nii, nii et ohutusprobleemidest teada andnud saavad tagasisidet;

    39.

    nõuab tungivalt, et ombudsman kontrolliks ka edaspidi ühise ravikindlustusskeemi (JSIS) vastavust ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile; nõuab tungivalt, et komisjon ajakohastaks üldiste rakendussätete teksti, mis reguleerib ühise ravikindlustusskeemi toimimist seoses puudega või raske haigusega inimeste ravikuludega ning kuludega, mis on seotud mõistlike abinõudega tema töökohas; kutsub ombudsmani üles tagama, et kogu Euroopa Liidu administratsioon rakendaks täielikult ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni;

    40.

    väljendab heameelt ombudsmani praktiliste soovituste üle, mis käsitlevad nägemispuudega kandidaatide juurdepääsu Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) valikumenetlustele; palub ombudsmanil jälgida, et EPSO järgiks täielikult valikumenetluste jaoks kehtestatud ligipääsetavusnõudeid veebis; palub ombudsmanil võtta järelmeetmeid oma soovitustele seoses tugitehnoloogiate kasutamisega arvutipõhistes katsetes, mis toimuvad kogu maailmas;

    41.

    toetab ombudsmani tegevust ELi institutsioonide teadlikkuse tõstmisel rangema ahistamisvastase poliitika kehtestamise teemal;

    42.

    toetab ombudsmani algatust jätkata #MeToo liikumise alustatut ning kutsub üles veelgi tähelepanelikumalt jälgima, milliseid ahistamisvastaseid meetmeid on ELi administratsioon võtnud;

    43.

    toetab ombudsmani jõupingutusi hõlbustada kodanike osalemist ELi poliitika kujundamises; palub ombudsmanil ka edaspidi jälgida Euroopa kodanikualgatuse vahendi kasutamist, sealhulgas läbivaadatud Euroopa kodanikualgatuse määruse rakendamist;

    44.

    juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Ombudsmani roll on pärast selle loomist aja jooksul arenenud haldusomavoli ennetamisest hea haldustava edendamiseni; on seisukohal, et sellise suundumuse loogiline areng oleks jätkata jõupingutusi parema halduse ning parimate haldustavade aktiivseks ja õigeaegseks edendamiseks;

    45.

    kiidab heaks ombudsmani algatuse hea halduse auhinna loomiseks, millega tunnustatakse ELi avaliku teenistuse jõupingutusi kodanikusõbraliku poliitika rakendamiseks uuenduslike viiside leidmisel;

    46.

    kordab oma ammust üleskutset ajakohastada kehtiv hea haldustava eeskiri nõuetekohaselt siduvaks määruseks kõigi ELi institutsioonide ja ametite jaoks;

    47.

    tuletab meelde ombudsmani pühendumist ELi-poolse läbipaistvuse väga kõrgele tasemele Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise lepingu kogu läbirääkimisprotsessi jooksul;

    48.

    julgustab ombudsmani jätkama koostööd riiklike ombudsmanidega Euroopa ombudsmanide võrgustiku kaudu; rõhutab vajadust veelgi arendada sellist koostööd kõigi erinevate riiklike ombudsmanide vahel;

    49.

    tuletab meelde, et Euroopa Parlamendis hiljuti vastu võetud uue Euroopa Ombudsmani põhikirja projekt sisaldab 3 aasta pikkust ooteaega Euroopa Parlamendi liikmete jaoks, kes vastavad ombudsmani ametikoha nõuetele;

    50.

    rõhutab, et on äärmiselt oluline säilitada ombudsmani sõltumatus ja usaldusväärsus ning tagada ombudsmani ametikoha täitmine isikute poolt, kellel ei ole ilmset poliitilist kuuluvust ega huvide konflikte ja kellel on laitmatu eetika;

    51.

    väljendab tunnustust ombudsmani ja tema töötajate suurepärasele ja viljakale koostööle petitsioonikomisjoniga;

    52.

    tunnustab suurepärast koostööd ombudsmaniga tema ametiajal ning palub ametisse astuval ombudsmanil jätkata samasugust koostööd ja struktuurilist dialoogi petitsioonikomisjoniga, et parandada veelgi ELi halduse kvaliteeti ning selle pakutavate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti meie kodanikele;

    53.

    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev petitsioonikomisjoni resolutsioon ja raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning liikmesriikide ombudsmanidele või samalaadsetele organitele.

    (1)  EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15.

    (2)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0045.

    (3)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0114.

    (4)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0080.

    (5)  ELT L 145, 31.5.2001, lk 43.

    (6)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0271.

    (7)  Liidetud kohtuasjad C-39/05 ja C-52/05 P, Rootsi Kuningriik ja Maurizio Turco vs. Euroopa Liidu Nõukogu, kohtulahendite kogumik 2008 I-04723.


    Top