52020DC0501

(4)Mitu liikmesriiki on kuulutanud välja eriolukorra või võtnud erakorralisi meetmeid. Kõik erakorralised meetmed peavad olema rangelt proportsionaalsed, vajalikud, ajaliselt piiratud ning kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega. Nende üle tuleks teha demokraatlikku järelevalvet ja sõltumatut kohtulikku kontrolli.

(5)20. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise kohta 5 . Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikes 1, artikli 6 lõikes 3, artikli 9 lõikes 1 ja artikli 10 lõikes 3 ning määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 2 sätestatud klausel hõlbustab eelarvepoliitika koordineerimist tõsise majandussurutise ajal. Komisjon jagas oma teatises nõukoguga seisukohta, et arvestades COVID-19 puhangust tingitud eeldatavat tõsist majandussurutist, võimaldab praegune olukord klausli aktiveerida. 23. märtsil 2020 nõustusid liikmesriikide rahandusministrid komisjoni hinnanguga. Üldise vabastusklausli aktiveerimine võimaldab ajutiselt kõrvale kalduda keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast, tingimusel et see ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis. Lisaks võib nõukogu parandusliku osa puhul teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta vastu muudetud eelarvekurss. Üldine vabastusklausel ei peata stabiilsuse ja kasvu pakti kohaseid menetlusi. See võimaldab liikmesriikidel kalduda kõrvale tavapäraselt kohaldatavatest eelarvenõuetest ning komisjonil ja nõukogul võtta pakti raames vajalikke poliitika koordineerimise meetmeid.

(6)Jätkuvaid meetmeid on vaja pandeemia leviku piiramiseks ja kontrollimiseks, riiklike tervishoiusüsteemide vastupanuvõime tugevdamiseks, sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamiseks ettevõtetele ja majapidamistele suunatud toetusmeetmete abil ning piisavate tervishoiu- ja ohutustingimuste tagamiseks töökohal, et taastada majandustegevus. Liit peaks täiel määral kasutama tema käsutuses olevaid mitmesuguseid vahendeid, et toetada liikmesriikide jõupingutusi nendes valdkondades. Samal ajal peaksid liikmesriigid ja liit tegema koostööd, et valmistada ette meetmed, mille toel taastada ühiskonna ja majanduse tavapärane toimimine ning kestlik majanduskasv, lõimides neisse muu hulgas ülemineku rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale ning tehes kriisist põhjalikud järeldused.

(7)COVID-19 kriis on toonud esile paindlikkuse, mida ühtne turg pakub erakorraliste olukordadega kohanemiseks. Kuid selleks, et tagada kiire ja sujuv liikumine taastumisetappi ning kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumine, tuleb ühtse turu tavapärast toimimist takistavad erakorralised meetmed kaotada, niipea kui need ei ole enam hädavajalikud. Praegune kriis on näidanud, et tervishoiusektoris on vaja kriisiks valmisoleku kavasid, mis hõlmavad eelkõige täiustatud hankestrateegiaid, mitmekesistatud tarneahelaid ja elutähtsa varustuse strateegilisi varusid. Need on laiemate kriisiks valmisoleku kavade väljatöötamise põhielemendid.

(8)Liidu seadusandja on juba muutnud asjaomaseid õigusraamistikke, 6 et võimaldada liikmesriikidel mobiliseerida kõik Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamata vahendid, et nad saaksid leevendada COVID-19 pandeemia erakordset mõju. Need muudatused annavad suurema paindlikkuse ning lihtsustavad ja ühtlustavad menetlusi. Rahavoogudega seotud surve leevendamiseks võivad liikmesriigid kasutada 2020.–2021. eelarveaastal 100 % suurust liidu eelarvest kaasrahastamise määra. Belgiat julgustatakse neid võimalusi täielikult ära kasutama, et aidata probleemidest kõige rohkem mõjutatud üksikisikuid ja sektoreid.

(9)Pandeemia sotsiaal-majanduslikud tagajärjed on erineva spetsialiseerumise tõttu piirkondade lõikes tõenäoliselt erinevad. Sellega kaasneb oluline risk, et Belgias suurenevad piirkondadevahelised ja piirkondlikud erinevused. Arvestades ohuga, et liikmesriikidevaheline lähenemisprotsess võib ajutiselt seiskuda, nõuab praegune olukord sihipäraseid poliitikameetmeid.

(10)30. aprillil 2020 esitas Belgia oma 2020. aasta riikliku reformikava ja 2020. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(11)Belgia suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning võlareeglit.

(12)13. juulil 2018 soovitas nõukogu Belgial tagada, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär 7 ei ületaks 2019. aastal 1,8 %, mis vastab aastasele struktuursele kohandusele 0,6 % SKPst. Kuna leiti, et Belgia vastab tingimustele, mille kohaselt võib struktuurireformide klausli alusel lubada taotletud ajutist kõrvalekaldumist 0,5 % SKPst, vähendati nõutavat struktuurset kohandust 2019. aastal 0,1 %ni SKPst, mis vastab esmaste netokulude nominaalsele kasvumäärale, mis ei ületa 2019. aastal 2,8 %. Komisjoni üldhinnangu kohaselt on oht, et 2019. aastal ning 2018. ja 2019. aasta kokkuvõttes kaldutakse keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast märkimisväärselt kõrvale. See on oluline tegur komisjoni aruandes, mis on koostatud kooskõlas aluslepingu artikli 126 lõikega 3 ja milles hinnatakse Belgia vastavust võlakriteeriumile 2019. aastal.

(13)Valitsuse 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt nominaalne eelarvepositsioon halveneb: eelarvepuudujääk suureneb 1,9 %-lt SKPst 2019. aastal 7,5 %-le SKPst 2020. aastal. Valitsemissektori võla suhe SKPsse, mis 2019. aastal vähenes 98,6 %ni, peaks 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt suurenema 2020. aastal 115 %ni. Makromajanduslikke ja eelarveväljavaateid mõjutab COVID-19 pandeemiast tingitud suur ebakindlus.

(14)Vastuseks COVID-19 pandeemiale ja osana koordineeritud liidu lähenemisviisist on Belgia võtnud eelarvemeetmeid, et suurendada oma tervishoiusüsteemi suutlikkust, ohjeldada pandeemiat ning anda abi kriisist eriti palju mõjutatud inimestele ja sektoritele. 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt oli nende eelarvemeetmete maht 2,3 % SKPst. Meetmed hõlmavad ajutist föderaalset töötushüvitiste süsteemi, asendussissetulekut füüsilisest isikust ettevõtjatele, föderaalseid vahendeid kriisiga seotud kulutuste katmiseks, mitmesuguseid piirkondlikke toetusi ettevõtjatele ja valdkondlikke toetusi. Eelarvepuudujääki suurendavate meetmete kvantifitseerimisel saadud tulemused langevad üldjoontes kokku komisjoni hinnangutega, kui automaatsete stabilisaatoritega seotud kulude erinevat käsitlemist on arvesse võetud. Lisaks on Belgia teatavaks teinud meetmed, millel ei ole otsest mõju eelarvele, kuid mis aitavad toetada ettevõtete likviidsust. Need meetmed hõlmavad nii föderaalseid kui ka piirkondlikke laenutagatisi äriühingutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, mis on 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt hinnanguliselt 11,8 % SKPst. Samuti on rakendatud maksude tasumise edasilükkamist, eelkõige üksikisiku ja äriühingu tulumaksu ja sotsiaalmaksete puhul, kuid 2020. aasta stabiilsusprogrammis ei ole neid kvantifitseeritud. Üldiselt on Belgia võetud meetmed kooskõlas suunistega, mis on esitatud komisjoni teatises „Euroopa koordineeritud majanduslikud meetmed COVID-19 puhangule reageerimiseks“. Nende meetmete täielik rakendamine, millele järgneb eelarvepoliitika ümbersuunamine keskpika perioodi usaldusväärse eelarvepositsiooni saavutamisele, kui majandustingimused seda võimaldavad, aitab kaasa riigi rahanduse jätkusuutlikkuse säilitamisele keskpikas perspektiivis.

(15)Kui poliitikat ei muudeta, on Belgia valitsemissektori eelarvepositsioon komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt 2020. aastal –8,9 % SKPst ja 2021. aastal –4,2 % SKPst. Valitsemissektori võla suhe SKPsse jõuab prognooside kohaselt 2020. aastal 113,8 %-ni.

(16)20. mail 2020 esitas komisjon Belgia kohta aluslepingu artikli 126 lõike 3 kohaselt koostatud aruande, kuna riigis ei järgitud 2019. aastal võlareeglit ja kavakohaselt ületatakse 2020. aastal eelarvepuudujäägi kontrollväärtus, milleks on 3 % SKPst. Kokkuvõttes osutab analüüs sellele, et aluslepingus ja määruses (EÜ) nr 1467/1997 määratletud eelarvepuudujäägi ja võlakriteeriumid ei ole täidetud.

(17)Vastuseks COVID-19 pandeemia puhkemisele võtsid Belgia ametiasutused vastu ulatusliku meetmete paketi, et leevendada järsu majanduslanguse sotsiaalset ja majanduslikku mõju. Elujõulistele ettevõtetele antava uue lühiajalise laenu jaoks on loodud 50 miljardi euro suurune tagatiskava. Piirkonnad ja kogukonnad on kehtestanud ka tagatised üleminekulaenudele ja tavalistele ärilaenudele, likviidsustoetuse ettevõtetele otselaenude kaudu ja meetmed kriisist kõige enam mõjutatud ettevõtete rahaliseks toetamiseks. Olemasolevate hüpoteekide ja ärilaenude tagasimaksmist võib pikendada. Raskesse olukorda sattunud ettevõtete pankrotimenetlustele on võimalik kehtestada ajutine moratoorium. Talitluspidevuse tagamiseks on kasutusele võetud mitmesuguseid stiimuleid, et julgustada suuremat hulka töötajaid tööl püsima või tööle naasma. Sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude, näiteks käibemaksu, ettevõtte ja üksikisiku tulumaksu tasumise võib edasi lükata või mõnel juhul võib nende tasumisest ka vabastada. Föderaalvalitsus on teinud kriisist mõjutatud ettevõtetele kättesaadavaks ajutise vääramatust jõust tingitud töötuskindlustusskeemi, pakkudes suuremaid hüvitisi. Füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks, kelle tegevus on katkestatud vähemalt seitsmeks järjestikuseks päevaks, on ette nähtud igakuine asendussissetulek. Töötushüvitiste järk-järguline vähendamine on ajutiselt külmutatud. Föderaalvalitsus valmistab ette ka täiendavaid meetmeid ettevõtete maksejõuetuse vastu võitlemiseks, näiteks ettevõtte ja üksikisiku tulumaksu vabastus 2020. eelarveaastaks.

(18)Belgia tervishoiusüsteem toimib haiglaravi pakkumisel hästi. Sellest hoolimata on COVID-19 puhang toonud esile mitu puudust tervishoiusüsteemi säilenõtkuses tõsise rahvatervisekriisi korral. On selgunud, et Belgias on struktuuriline puudus tervishoiutöötajatest, selle probleemiga tuleb tegeleda. Lähitulevikus jääb keskseks elutähtsate meditsiinitoodete piisava varu tagamine, sealhulgas kaitsevarustuse tagamine eelkõige tervishoiutöötajatele ja teistele viirusega kokkupuutuvatel kutsealadel töötavatele töötajatele. Riiklik tervishoiustrateegia, mis on täielikult kooskõlas ennetust ja pikaajalist hooldust käsitlevate soovitustega, on lühikeses ja keskpikas perspektiivis jätkuvalt väga oluline, et tagada rahvatervise kriisi, näiteks COVID-19 kriisi tõhus ohjamine. Selles kontekstis on oluliseks alustalaks riiklikke tervishoiuteenuseid käsitleva ministritevahelise konverentsi kokkuleppe sujuv rakendamine, et teha haiglatöötajad ja -taristu (föderaalne pädevus) kättesaadavaks pikaajalise hoolduse asutustele (kogukonna pädevus).

(19)Pärast rekordiliselt kõrge tööhõivetaseme saavutamist 2019. aastal ja 2020. aasta alguses on tööhõive kasv Belgias COVID-19 kriisi tõttu järsult peatanud. Belgia olemasolevad riiklikud sissetulekutoetuse kavad, nagu töötajate ajutise töötuse süsteem ja füüsilisest isikust ettevõtjate üleminekuõigus, pakuvad osalist hüvitist lühendatud tööajast tingitud sissetulekute kaotuste eest. Nendel lühendatud tööaja kavadel on oluline roll, vähendamaks väiksema tootmismahu mõju tööhõive tasemele. Prognooside kohaselt suureneb töötuse määr 2020. aastal 7 %ni ja väheneb 2021. aastal 6,6 %ni. Selleks et vältida töötuse kasvu muutumist struktuurseks, on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, et tugevdada olemasoleva aktiivse tööturupoliitika tõhusust, mis on endiselt madal, kuna aktiivsetes tööturumeetmetes osalevate töötute osakaal on küll suur, kuid töötusest tööhõivesse ülemineku tase on madal. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et tagada terviklik lähenemisviis neile, kes on tööturust kõige kaugemal ja keda kriisi negatiivsed sotsiaal-majanduslikud tagajärjed tõenäoliselt kõige rohkem mõjutavad. Haavatavate rühmade hulka kuuluvad eelkõige madala kvalifikatsiooniga, rändetaustaga ja puuetega inimesed. Lisaks on maksukiil endiselt suur kõigil palgatasemetel, välja arvatud väga madalapalgalised (50 % keskmisest palgast). See on suhteliselt kõrgete tööjõukulude oluline põhjus, mis võib negatiivselt mõjutada tööjõunõudlust, eelkõige madala tootlikkusega töökohtade puhul.

(20)Tuleks edendada tööjõu liikuvust nende valdkondade suunas, kus esineb suuri puudujääke, sealhulgas tervishoid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning tehnilised ja kutsealased ametid. Sellega kaasnevad olulised vajadused seoses ümber- ja täiendõppega ning see nõuab täiskasvanute hariduses ja koolituses osalemise taseme tõstmist, sealhulgas lühendatud tööaja kasutamist. Tuntakse muret, et olemasolevad koolitusstiimulid ei jõua nendeni, kellel oleks neist kõige rohkem kasu, nagu madala kvalifikatsiooniga töötajad, eakad töötajad ja rändetaustaga inimesed. Suur takistus on kehv keeleoskus, eriti kakskeelses Brüsselis. Kogukonnad võtavad meetmeid, et suurendada loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna uuringute kasutamist, kuid tulevase tööturu nõudluse rahuldamiseks on vaja ulatuslikumaid strateegiaid. Digioskuste üldine tase on hea, kuid püsib muutumatuna. Noorte ja eelkõige madala haridustasemega noorte seas on digioskuste tase madalam kui ELi keskmine ning see on viimastel aastatel halvenenud. Piisava varustuse ja internetiühenduse kättesaadavus kõigile õpilastele koos vajalike õpetajakoolituse ja mentorlusprogrammidega on oluline, et tagada juurdepääs kaugõppele. Seda on vaja ka selle tagamiseks, et praegune ebavõrdsus haridussüsteemis kriisi tõttu ei süveneks.

(21)Belgia on võtnud vastu mitu ettevõtete likviidsuse toetamise kava, sealhulgas riigigarantii kava laenudele ja mitu piirkondlikku kava, millest on teatatud praeguses COVID-19 puhangus majandust toetavate riigiabi meetmete ajutise raamistiku alusel. Selliste kavade tõhus ja tulemuslik rakendamine, sealhulgas vahendajate poolt, on oluline tagamaks, et äriühingud, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning füüsilisest isikust ettevõtjad saaksid neist kasu, et neid kaitsta ja võimaldada majanduse kiiremat taastamist. Nende meetmete kavandamisel ja rakendamisel tuleb võtta arvesse pangandussektori, sealhulgas vahendajate vastupanuvõimet.

(22)Hoolimata valitsuse jõupingutustest on ettevõtete halduskoormus ligikaudu 7 miljardit eurot aastas (1,6 % SKPst), millest enamik tuleneb maksu- ja tööõiguse järgimisest. Maksusüsteem on erinevate maksukulutuste tõttu keeruline. Ettevõtte palgafondi haldamine on keeruline, eriti ettevõtete jaoks, kes peavad arvestama erinevaid piirkondlikke süsteeme. Avaliku sektori asutuste makseviivitused ettevõtjatele suurenevad, mis põhjustab ettevõtjate maksejõuetust ja ärikliima halvenemist. Ehituslubade ning elektri- ja veeühenduste puhul esineb pikki viivitusi. Vara üleandmise protsess on ELis üks aeglasemaid ja kallimaid. Käsitöönduse elukutsetele juurdepääsu ja ehitusteenuste osutamist reguleerivad nõuded on piirkonniti väga erinevad. Kaupluste lahtiolekuaegu, soodusmüüke, allahindlusi ja käsimüügiravimite turustuskanaleid käsitlevad eeskirjad rõhuvad jaemüüjate tegevuskeskkonda. 5G kasutuselevõttu takistavad muu hulgas ranged kiirguspiirangud (eelkõige Brüsselis), mis erinevad piirkonniti, kõrged antennimaksud Brüsselis ja antennide kasutuslubade pikk väljaandmisaeg. Maksejõuetuse valdkonnas ei ole väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks spetsiaalset lihtsustatud kohtuvälist kokkuleppemenetlust ning maksejõuetusmenetluse võivad algatada ainult võlgnikud. Hoolimata järkjärgulisest paranemisest on kohtusüsteemi probleemiks endiselt ebapiisav digiteerimine ja ressursside nappus. Pikad menetlused halduskohtus põhjustavad märkimisväärseid viivitusi riigihangete ja ehituslubadega seotud asjades. Turujärelevalve, konkurentsi ja raudteetranspordi valdkonna peamistel täitevasutustel on oma ülesannete täitmiseks liiga vähe töötajaid.

(23)Majanduse taastamise toetamiseks on oluline kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja edendada erainvesteeringuid, muu hulgas asjakohaste reformide kaudu. Nagu on märgitud Belgia riiklikus energia- ja kliimakavas aastateks 2021-2030, on Belgial märkimisväärne vajadus investeerida säästvasse transporti, eelkõige ummikute probleemi lahendamiseks ja elektromobiilsusega kohanemiseks. Enne kriisi olid Belgia piirkonnad teatanud suurtest mitmeaastastest transporditaristukavadest. Suuri investeeringuid tehakse Brüsselit ümbritsevasse linnalähiraudteesse, signaalimisse, sadamatesse ja piiriülestesse raudteeühendustesse. Riiklikus energia- ja kliimakavas määrati kindlaks ka olulised investeerimisvajadused taastuvenergia ja paindliku energiatootmise, energiaühenduste, arukate võrkude, salvestamise ja energiatõhususe valdkonnas, et saavutada Euroopa energiaeesmärgid, täita Belgia võetud kohustus loobuda 2025. aastaks täielikult tuumaenergia kasutamisest ning renoveerida 80 % hoonetest, mis ehitati enne energianormide kehtestamist. Erinevalt suhteliselt suurest erasektori teadus- ja arendustegevuse intensiivsusest (R&D) on avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse intensiivsus veidi väiksem kui enamikus sarnase majandusarengu tasemega liikmesriikides. Belgial on oht jääda 5G kasutuselevõtul maha, sest ta ei kavatse eraldada uusi 5G sagedusalasid liidu õigusaktides sätestatud tähtaegadeks. 2020. aasta märtsis algatasid Belgia ametiasutused ajutise lahendusena avaliku konsultatsiooni ajutise riikliku loa saamiseks sagedusalas 3,6-3,8 GHz kättesaadava spektri 200 MHz kasutamiseks. Õiglase ülemineku fondi vahendite kavandamine ajavahemikuks 2021–2027 võib aidata Belgial lahendada mõned probleemid, mis on seotud üleminekuga kliimaneutraalsele majandusele, eelkõige riigiaruande D lisas käsitletud territooriumidel. See võimaldaks Belgial seda fondi kõige paremini kasutada.

(24)Kuigi praegustes soovitustes keskendutakse pandeemia sotsiaal-majandusliku mõju leevendamisele ja majanduse taastamise hõlbustamisele, hõlmasid nõukogu poolt 9. juulil 2019 vastu võetud 2019. aasta riigipõhised soovitused ka reforme, mis on olulised keskpika perioodi ja pikaajaliste struktuursete probleemide lahendamiseks. Need soovitused on jätkuvalt asjakohased ja nende järgimist jälgitakse järgmise aasta Euroopa poolaasta tsükli jooksul. Sama kehtib ka investeeringutega seotud majanduspoliitikat käsitlevate soovituste kohta. Viimati nimetatud soovitusi tuleks arvesse võtta ühtekuuluvuspoliitika rahastamise strateegilisel kavandamisel pärast 2020. aastat, sealhulgas praeguse kriisiga seotud leevendusmeetmete ja väljumisstrateegiate puhul.

(25)Euroopa poolaasta on liidus majandus- ja tööhõivepoliitika pideva koordineerimise raamistik, mis võib edendada kestlikku majandust. Liikmesriigid on teinud oma 2020. aasta riiklikes reformikavades kokkuvõtte ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel tehtud edusammudest. Tagades allpool esitatud soovituste täieliku rakendamise, aitab Belgia kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ja ühistele jõupingutustele tagada liidus konkurentsivõimeline kestlikkus.

(26)Majandus- ja rahaliidu riikide vaheline tihe koordineerimine on väga oluline, et COVID-19 majanduslikust mõjust kiiresti taastuda. Pidades silmas, et Belgia on liikmesriik, mille rahaühik on euro, ja võttes arvesse eurorühma poliitilisi suuniseid, peaks Belgia tagama, et tema poliitika jääb kooskõlla euroala käsitlevate soovitustega ja on kooskõlastatud teiste euroala liikmesriikide poliitikaga.

(27)Komisjon on Euroopa poolaasta (2020) raames Belgia majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud selle tulemused 2020. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2020. aasta stabiilsusprogrammi ja 2020. aasta riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Belgiale esitatud soovituste järelmeetmeid. Arvesse ei ole võetud mitte üksnes nende asjakohasust Belgia eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka vastavust liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda riigi tulevastesse otsustesse liidu tasandi panus ja tugevdada seeläbi liidu üldist majandusjuhtimist.

(28)Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2020. aasta stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus 8 kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1,

SOOVITAB Belgial võtta 2020. ja 2021. aastal järgmisi meetmeid:

1.Kooskõlas üldise vabastusklausliga võtta kõik vajalikud meetmed, et tulemuslikult reageerida pandeemiale, toetada majandust ja tagada selle taastumine. Kui majandustingimused võimaldavad, järgida eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne eelarvepositsioon keskpikas perspektiivis ja tagada võla jätkusuutlikkus, suurendades samal ajal investeeringuid. Tugevdada tervishoiusüsteemi üldist vastupanuvõimet ja tagada kriitiliste ravimitega varustamine.

2.Leevendada kriisi mõju tööhõivele ja sotsiaalvaldkonnale, eelkõige edendades tõhusaid aktiivseid tööturumeetmeid ja oskuste arendamist.

3.Rakendada tõhusalt likviidsuse tagamise meetmeid, et aidata väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid ning parandada ettevõtluskeskkonda. Kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja edendada erainvesteeringuid, et toetada majanduse taastamist. Keskendada investeeringud keskkonnasäästlikule majandusele ja digitaaltehnoloogiale üleminekule, eelkõige säästva transpordi taristule, puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele, digitaristule, nagu 5G ja gigabitivõrgud, ning teadusuuringutele ja innovatsioonile.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja