EUROOPA KOMISJON

Brüssel,11.6.2020

COM(2020) 399 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Kolmas hinnang mittehädavajaliku ELi reisimise ajutise piirangu kohaldamisele

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Kolmas hinnang mittehädavajaliku ELi reisimise ajutise piirangu kohaldamisele

I    Sissejuhatus

COVID-19 pandeemia on tinginud enneolematu tervisealase hädaolukorra kõikjal Euroopa Liidus. Rahvatervise kaitsest on saanud nii ELi kui ka liikmesriikide põhiprioriteet.

Kõik liikmesriigid on võtnud meetmeid viiruse mõju piiramiseks. Kuigi võetud meetmeid oli vaja liidu kodanike tervise ja heaolu kaitseks, mõjutasid need samal ajal tõsiselt vaba liikumist ELi sees ning Schengeni ala toimimist ja terviklikkust. Enamik liikmesriike ja Schengeni lepinguga ühinenud riike kehtestasid ajutise piirikontroll sisepiiridel ja võtsid meetmeid vaba liikumise piiramiseks kogu ELis.

Schengeni ala, see tähendab vabal liikumisel põhinev ühtne ala, kus puudub piirikontroll sisepiiridel, vajab ühist ja rangelt kooskõlastatud ELi välispiiride poliitikat; praeguse pandeemia ajal peaks lähenemisviis kolmandatele riikidele olema eriti järjekindel ja ühtne, peamiselt selleks, et kaitsta rahvatervist. Pandeemia algusest peale on Euroopa Komisjon teinud kõik võimaliku, et tagada kõigi ELi liikmesriikide ja Schengeni lepinguga ühinenud riikide 1 ühtne tegutsemine.

10. märtsil 2020 rõhutasid Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid vajadust Euroopa ühise lähenemisviisi järele COVID-19 küsimuses. 16. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise, 2 milles soovitas ajutiselt piirata mittehädavajalikku reisimist kolmandatest riikidest EL+ alale 3 . Sellele teatisele järgnes 17. märtsil 2020 kokkulepe komisjoni soovituse kohase kooskõlastatud tegevuse kohta ELi välispiiril. Pärast seda on kõik ELi liikmesriigid (välja arvatud Iirimaa) ja Schengeni lepinguga ühinenud riigid (edaspidi „liikmesriigid“) otsustanud rakendada reisipiirangut.

8. aprillil 2020 4 ja 8. mail 2020 5 võttis komisjon esimese teatise jätkuna vastu veel kaks teatist. Viimasena vastu võetud teatises kutsus komisjon liikmesriike üles pikendama reisipiirangut kuni 15. juunini 2020.

Ajutist reisipiirangut kohaldatakse kõikide mittehädavajalike reiside suhtes kolmandatest riikidest EL+ alale 6 . Aga et piirangul ei oleks suurem mõju kui ilmtingimata vajalik, tehti soovituses erand selliste reisijate teatavate kategooriate suhtes, kes täidavad olulist ülesannet või kelle reisimine on hädavajalik 7 .

Kuna soovitatav ajavahemik reisipiirangu säilitamiseks välispiiril lõpeb 15. juunil 2020, esitatakse käesolevas teatises lähenemisviis kõnealuste reisimispiirangute järkjärguliseks ja kooskõlastatud kaotamiseks, võttes aluseks ühised põhimõtted ja kriteeriumid, mis lubavad kindlaks teha need kolmandad riigid, kelle puhul on võimalik tühistada piirangud EL+ alale mittehädavajaliku reisimise suhtes.

II    Praeguse olukorra areng ja hinnang sellele

15. aprillil 2020 tutvustasid Euroopa Komisjoni president ja Euroopa Ülemkogu eesistuja „Ühtset Euroopa tegevuskava COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmete lõpetamise suunas“ 8 . Tegevuskavas on kirjeldatud, kuidas peaks toimuma sisepiiridel tehtava piirikontrolli järkjärguline ja kooskõlastatud kaotamine, misjärel teises etapis oleks võimalik leevendada ajutisi piiranguid välispiiril ning isikud, kelle alaline elukoht ei ole ELis, saaksid jätkata mittehädavajalikku reisimist ELi.

Neist põhimõtetest juhindudes esitas komisjon 13. mail turismi ja transpordiga seotud toetusemeetmete paketi osana teatise „Etapiviisiline ja kooskõlastatud tegevus liikumisvabaduse taastamiseks ja sisepiiridel tehtava kontrolli kaotamiseks“ 9 . Teatises on esitatud kooskõlastatud, tasakaalustatud ja etapiviisiline lähenemisviis piirangute ja sisepiiridel tehtava kontrolli kaotamisele, samuti pilguheit tulevikku, teisele etapile, kui kaotatakse piirangud mittehädavajalikule üle välispiiri ELi reisimisele. Kuigi nende kahe protsessi omavaheline järjekord on selge, võib mõlema puhul juhinduda sarnasest lähenemisviisist ja kriteeriumidest, mis on seotud epidemioloogilise olukorraga, piiramismeetmetega – sealhulgas suhtlemisdistantsi hoidmine – ning võtavad arvesse majanduslikke ja ühiskondlikke kaalutlusi.

Siseministrid arutasid oma 5. juuni 2020. aasta kohtumisel COVID-19 pandeemiale reageerimist ja seda, kuidas tegutseda uute piirangute kaotamise suunas. Üldiselt olid kõik päri, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid on teinud tihedat koostööd viiruse leviku ohjeldamiseks, kuid omavaheline kooskõlastamine on endiselt ülioluline ka nüüd, kui olukord paraneb. Samuti märkis nõukogu eesistujariik, et enamik liikmesriike kaotab kontrolli oma sisepiiridel ja sellega seotud reisipiirangud 15. juunil ning ülejäänud teevad seda kuu lõpuks. Samuti arutasid ministrid seda, kui kaua peaksid kehtima ELi reisipiirangud kolmandate riikide kodanike sisenemise suhtes ning milliseid kriteeriume ja meetmeid tuleks kohaldada pärast seda, kui piiranguid hakatakse kaotama. Oldi nõus sellega, et on vaja ühist lähenemisviisi ELi mittehädavajaliku reisimise suhtes kehtivate piirangute järkjärgulisele kaotamisele, kasutades selgeid kriteeriume; komisjoni kutsuti üles esitama ettepanek edasiste sammude kohta välispiiridel kehtivate piirangute kooskõlastatud kaotamiseks.

Epidemioloogiline olukord EL+ alal areneb edasi positiivses suunas. EL+ alal (välja arvatud üksikutes piirkondades) on viimase kahe nädala jooksul registreeritud alla 100 nakkusjuhu 100 000 elaniku kohta 10 . Kooskõlas 13. mai teatise ja selles esitatud soovitustega võib kõigi liikmesriikide puhul eeldada, et nad on nüüdseks jõudnud vähemalt teatises kirjeldatud 1. etappi (st hakanud kaotama reisipiiranguid ja välispiiridel tehtavat kontrolli).

Mitu liikmesriiki on juba kaotanud sisepiiridel tehtava kontrolli ja piirangud vabale liikumisele ELis (sealhulgas reisijärgse karantiini nõuded seoses ELis liikumisega) ning mõned liikmeriigid kavatsevad seda teha 15. juunil 2020. Komisjon kutsub ülejäänud liikmesriike tungivalt üles viima sisepiiridel tehtava kontrolli ja piirangute kaotamise lõpule 15. juuniks 2020. 

Komisjon leiab, et võttes arvesse epidemioloogilise olukorra paranemist EL+ alal ning paljudes riikides üle maailma, ei ole alates sellest kuupäevast enam vaja kohaldada välispiiridel reisipiiranguid kõigi kolmandate riikide suhtes, vaid alustada võib nende piirangute järkjärgulist kaotamist. See protsess peaks tuginema selgetele kriteeriumidele ja toimuma pideva järelevalve all. Kooskõlas ühtse tegevuskavaga tuleks sellised reisipiirangud kõnealuste riikide elanike puhul kaotada alles pärast seda, kui on kaotatud sisepiiridel tehtav kontroll ja piirangud vabale liikumisele ELis. Ülejäänud, veel mitte kriteeriumidele vastavate kolmandate riikide puhul jätkataks mittehädavajaliku reisimise suhtes kehtivate piirangute kohaldamist komisjoni 16. märtsi teatises loetletud eranditega.

Samal ajal on viimaste kuude kogemused näidanud, et erandi alla kuulvate reisijate kategooriaid tuleks laiendada. ELi kodanikel, Schengeni lepinguga ühinenud riikide kodanikel ja ELis seaduslikult elavatel kolmandate riikide kodanikel, samuti nende pereliikmetel peaks olema lubatud reisida EL+ alale mis tahes eesmärgil, mitte ainult selleks, et nad saaksid koju tagasi pöörduda. Juhul kui nad saabuvalt reisilt kolmandast riigist, mille puhul kehtivad endiselt piirangud mittevajalikule reisimisele, võidakse selle suhtes kohaldada sihtliikmesriigi tervishoiunõudeid, näiteks kohustuslikku isoleerumist.

Olulist ülesannet täitvate või hädavajadusega reisijate loetellu tuleks lisada ka isikud, kes reisivad õppimise eesmärgil, ja kõrgelt kvalifitseeritud võõrtöötajad, kui nende töötamine on majanduslikust seisukohast vajalik ja kui nende tööd ei saa ei edasi lükata ega teha välismaal.

Seetõttu soovitab komisjon, et juhul kui ajutisi piiranguid mittehädavajalikule ELi reisimisele ei kaotata, tuleks erandeid muuta vastavalt punktile VII (Järeldused).

III    Põhimõtted

Liikmesriikide kõik vajalikud kooskõlastatud otsused, mis puudutavad mittehädavajaliku ELi reisimise ajutise piirangu lõpetamist, peaksid tuginema järgmistele juhtpõhimõtetele.

(I)Diskrimineerimiskeeld: määrav tegur on elukoht

Otsustades, kas kolmanda riigi kodaniku suhtes on vaja kohaldada mittehädavajaliku ELi reisimise ajutist piirangut, peaks määrav tegur olema elukoht sellises kolmandas riigis, mille puhul mittehädavajaliku reisimise piirangud on kaotatud, ja mitte kodakondsus.

(II)Paindlikkus

Peaks olema selge, et allpool esitatud kooskõlastusmehhanismi kohaselt tehtud otsused piirangute kaotamise kohta lubavad alati paindlikkust. See tähendab, et vajaduse korral on alati võimalik taaskehtestada reisipiirangud konkreetse kolmanda riigi suhtes juhul, kui kontrollnimekirja tingimused ei ole enam täidetud ja ennekõike juhul, kui epidemioloogiline olukord halveneb või kui olukord vastastikkuse vallas muutub.

(III) Ühine ja koordineeritud lähenemisviis

Praegu, kui ELis on käimas reisipiirangute ja sisepiiridel tehtava kontrolli kaotamine, võib alata ühtses tegevuskavas visandatud protsessi teise etapi rakendamine. Liikmesriigid peaksid vastavalt oma pädevusele piiride valdkonnas alustama läbirääkimisi nende riikide loetelu üle, mille suhtes kehtestatud reisipiirangud nad tühistavad. Otsuste tulemuslikkuse pant on nende rakendamine kõigi liikmesriikide poolt kõigil välispiiridel samal ajal ja ühetaoliselt.

Mõnede liikmesriikide tehtud avaldused piirangute kaotamise kohta oma riigi piiril teiste liikmesriikidega konsulteerimata võivad Schengeni ala terviklikkuse tõsisesse ohtu seada. Schengeni alale sisenenud kolmanda riigi kodanike vaba liikumine tähendab, et ühe liikmesriigi selline otsus võib mõjutada teisi liikmesriike. Seega on oluline teha otsuseid reisipiirangute kaotamise kohta allpool toodud kooskõlastusmehhanismi raames.

IV    Kriteeriumid ja kontrollnimekiri

Kuna mitmes kolmandas riigis on epidemioloogiline olukord endiselt kriitiline, ning olenevalt võetud meetmetest ja nende riikide suutlikkusest viiruse levikut tõkestada, ei ole praegu veel võimalik kaotada kõiki EL+ alale saabuva mittehädavajaliku reisimise piiranguid. Seepärast soovitab komisjon reisipiirangute kaotamisele läheneda järk-järgult ja kooskõlastatult.

Et tagada seejuures selge, läbipaistev ja ühtne lähenemisviis, peavad riikide otsused olema kooskõlastatud ning ühtlasi peaksid need tuginema ühistele ja objektiivsetele kriteeriumidele. Nende kriteeriumide üle on arutatud COVID-19 teaberühma (siseasjad) mitmel koosolekul. Liikmesriigid väljendasid oma sellealaseid seisukohti küsimustikule antud vastustes, lähtudes sellest, et kriteeriumid peavad olema piisavalt paindlikud, et neid saaks kohaldada väga suure kolmandate riikides rühma suhtes (+/–170). Kolmandatest riikidest pärit andmete kättesaadavus ja usaldusväärsus on selles kontekstis äärmiselt tähtis ja seda tuleks pidada põhikriteeriumiks; otsuseid saab teha ainult selgeid ja täpseid andmeid aluseks võttes.

Kuigi arvesse võib võtta ka majanduslikke ja sotsiaalseid kaalutusi, peaksid arutelud reisipiirangute kaotamise üle välispiiridel põhinema järgmistel kriteeriumidel, mis on üldjoontes kooskõlas 13. mai teatise tekstiga.

(I)Hinnang sellele, milline on kolmanda riigi epidemioloogiline olukord ja kuidas ta on COVID-19-le reageerinud

Kõigepealt tuleks kaotada reisipiirangud nende kolmandate riikidega, kelle epidemioloogiline olukord on EL+ ala keskmisega võrreldav või sellest parem ja kus on olemas piisav suutlikkus. Selleks peaksid kolmanda riigi kohta kättesaadavad andmed olema piisavalt usaldusväärsed, et nende põhjal saaks otsuseid teha. Reisipiiranguid ei tohiks kaotada nende kolmandate riikide puhul, kus olukord on halvem kui El+ alal keskmiselt.

Lähtudes asjaomaselt riigilt, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuselt (ECDC) ja muudest allikatest kättesaadavatest andmetest tuleks kolmanda riigi puhul hinnata muu hulgas järgmisi põhikriteeriume:

-uute nakatumisjuhtude arv 100 000 elaniku kohta;

-uute nakatumisjuhtude määra arengusuunad ja

-riigi üldine reageerimine COVID-19 puhangule, võttes arvesse kättesaadavat teavet selliste asjaolude kohta nagu testimine, järelevalve, kontaktide jälgimine, haiguse leviku tõkestamine, ravi ja aruandlus.

(II)Piiramismeetmete kohaldamine reisimise ajal, kaasa arvatud suhtlemisdistantsi hoidmine, luues ja säilitades samal ajal usaldust

Reisipiirangute kaotamise üks eeltingimus on võime tagada piiramismeetmete järgimine, näiteks suhtlemisdistantsi hoidmine, kogu reisi vältel lähtekohast sihtkohani, kaasa arvatud suure riskiga piirkondade kaudu toimuva transiidi ajal. Kui suhtlemisdistantsi hoidmist on raskem tagada, tuleks kehtestada täiendavad mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kaitsemeetmed ja muud samaväärset kaitset pakkuvad meetmed kooskõlas komisjoni soovitustega transpordi- ja majutussektorile 11 .

Kaaluda tuleks ka seda, mil määral võib eeldada, et asjaomast kolmandat riiki kasutavad transiidipunktina reisijad, kes saabuvad kolmandast riigist, kes ei vasta veel kriteeriumidele.

(III) Vastastikkus ja reisisoovitused

Mitu kolmandat riiki on kehtestanud reisipiirangud ka EList saabuvate kodanike suhtes. ELi kodanike võrdse kohtlemise tagamiseks peaks kolmas riik samuti kaotama ELi suhtes kehtestatud reisipiirangud, et seal kehtiv reisimise kord oleks ELiga samaväärne või võrreldav. See peaks kehtima kõigi ELi ja Schengeni riikide suhtes ning seda ei saa kohaldada valikuliselt.

Arvestada tuleks reisisoovitustega, mille liikmesriigid on asjaomase kolmanda riigi kohta välja andnud, sest tõenäoliselt hakatakse reisipiirangute vastastikuse kaotamise tulemusena EList rohkem asjaomasesse kolmandasse riiki reisima. Kolmanda riigi epidemioloogiline olukord peaks olema piisavalt stabiilne, et piisava kindlusega välistada edasipääsemisvõimaluseta kodanike repatrieerimise vajadus lähikuudel.

(IV) Kontrollnimekiri

Käesoleva dokumendi lisas on eespool nimetatud kriteeriumide põhjal koostatud kontrollnimekiri, mida liikmesriigid peaksid kasutama vajaliku kooskõlastatud otsuse tegemiseks. Selle kontrollnimekirja eesmärk on saavutada liikmesriikide vahel üksmeel ning kujundada selle põhjalt EL+ ala sees ühine lähenemisviis sellele, kuidas hinnata, kas kolmanda riigi olukord ja viirusega võitlemiseks võetud meetmed on piisavad, et kaotada EL+ alale saabuva mittehädavajaliku reisimise piirang. Täpsemalt on selle protsessi kooskõlastamist kirjeldatud V peatükis „Kooskõlastusmehhanism“.

Samuti peaksid liikmesriigid teavitama reisijaid kohustusest järgida riigis piiramismeetmete või suhtlemisdistantsi kohta kehtestatud õigusnorme. Selleks võib luua näiteks ühe kõigile kättesaadava veebisaidi, kus enne reisile minekut infoga tutvuda. Lisaks tuleb tagada, et riigi territooriumile siseneja saab vajaliku teabe ja võimaluse korral ka automaatse SMSi, mis sisaldab teavet riigis või piirkonnas COVID-19 pandeemia ajal kohaldatavate erimeetmete ja piirangutega tegeleva teabepunkti kohta ning selle kohta, kellega ühendust võtta, kui isikul peaksid tekkima COVID-19ga seostatavad sümptomid. Komisjon toetab liikmesriike selle tagamisel, et kodanikud ja reisijad saavad kogu vajaliku teabe 12 .

V    Kooskõlastusmehhanism

Alates viirusepuhangu algusest on komisjon ja liikmesriigid regulaarselt mitmesugustes keskkondades teavet ja häid tavasid vahetanud; tehnilisel tasandil on seda tehtud COVID-19 teaberühmas (siseasjad) ja terviseohutuse komitees. Seepärast toetab komisjon ka edaspidi selliseks teabevahetuseks vajalikke keskkondi, et hõlbustada ja valmistada ette liikmesriikide kooskõlastatud otsuse tegemist seoses nende kolmandate riikide kindlaks tegemisega, kelle puhul reisipiirangud välispiiridel järkjärguliselt ja etapi kaupa kaotada, lähtudes kõigist asjakohastest allikatest, sh ECDC-lt ja WHO-lt saadud andmetest.

Oluline on ka see, et olemas oleks selge keskus, kuhu edastatakse teave kõigi liikmesriikide võetud meetmete kohta, millest teavitataks ka komisjoni ja teisi liikmesriike. Ühtlasi peaks toimuma jõuline ja kooskõlastatud teabevahetus ka kolmandate riikidega. Sellesse tegevusse kaasatakse ELi delegatsioonid, kes saavad pakkuda oma tuge.

Et kõnealuse tegevusega edasi liikuda, teeb komisjon ettepaneku, et pärast seda, kui ECDC, WHO ja muude asjaomaste allikate kättesaadavate andmete, lisas esitatud kontrollnimekirja ja ELi delegatsioonide saadetud teabe põhjal on liikmesriikide tasandil tehtud esimene hindamine, peaks toimuma esimene arutelu COVID-19 teaberühmas (siseasjad), et valmistada ette esialgne loetelu riikidest, kelle suhtes kehtestatud reisipiirangud võiks kaotada. Konkreetse kooskõlastatud lähenemisviisi ettevalmistamine ja riikide nimekirja edasine ajakohastamine peaks toimuma kehtiva ja hästi toimiva kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva ELi integreeritud korra (IPCR) raames, võttes arvesse sellise protsessi dünaamilist olemust ja korrapärase ajakohastamise vajadust.

IPCRi raames toimuvate arutelude põhjal esitab komisjon nõukogule üleskutse tegutseda selle nimel, et Schengeni riigid võtaksid koos Schengeni lepinguga ühinenud riikidega vastu konkreetse kooskõlastatud lähenemisviisi nende riikide nimekirja kohta, kelle suhtes kehtestatud reisipiirangud võib kaotada alates 1. juulist. Seda nimekirja tuleks regulaarselt ajakohastada ning kolmandate riikidega tuleks ELi üldise tööprotsessi selgitamiseks regulaarselt suhelda.

Kõigi nimekirjas loetlemata kolmandate riikide puhul soovitab komisjon liikmesriikidel pikendada mittehädavajaliku reisimise piirangut, kuni need riigid kantakse nende riikide nimekirja, kelle suhtes kehtestatud piirangud võiks kaotada. Kõnealust nimekirja tuleks regulaarselt ajakohastada vastavalt käesolevas teatises esitatud kriteeriumidele ning reisipiirangut tuleb hinnata edasise arengu põhjal.

Välispiiride haldamine on ülesanne, mida liikmesriigid täidavad nii enda kui ka kõigi teiste liikmesriikide huvides. Kui liikmesriik peaks tegema ühepoolse otsuse kaotada veel mõne, kooskõlastatud lähenemisviisi kohaselt kindlaks tegemata kolmanda riigi elanike riiki saabumise piirangud, toob see asjaomase liikmesriigi jaoks kaasa täiendava vastutuse, arvestades Schengeni alal vaba liikumise põhimõtet ning esmast prioriteeti tagada ELis rahvatervise kaitse, ning seega peaksid sellised otsused olema erandlikud ja neid tohiks vastu võtta üksnes teiste liikmesriikidega kooskõlastades.

VI    ELi naaberriigid

Komisjon väljendas valmisolekut kaasata Lääne-Balkani piirkond tihedalt dokumendi „Ühine Euroopa tegevuskava COVID-19 leviku tõkestamise meetmete tühistamiseks“ rakendamisse. Lisaks ELi võetud kohustusele toetada rahaliselt Lääne-Balkani riikide taastumist pärast COVID-19 puhangut, peaksid Lääne-Balkani riikide ja ELi tihedamale majandusintegratsioonile kaasa aitama ka sellised olulised meetmed nagu ühenduvuse parandamine ja parem juurdepääs ELi turule.

Kõnealuse piirkonna epidemioloogiline olukord on samasugune kui ELis või parem. Kogu sealse piirkonna haigusjuhtumite üldarv on oluliselt väiksem kui ELis.

Võttes ühtlasi arvesse kõnealuse piirkonna olulisust transpordi, turismi taastamise ja taasalustamise, sh piiriülese/piirialade liikluse seisukohast, soovitab komisjon hakata piiranguid ELi välispiiril selle piirkonna riikidega kaotama pärast praeguse pikendamise lõppu, st 1. juulist 2020.

Kooskõlas dokumendiga „Juhised ELi suunatud mittehädavajalike reiside ajutise piirangu rakendamise, ELi kodanike repatrieerimise puhul transiidikorra hõlbustamise ja viisapoliitikale avalduva mõju kohta“ 13 tuleks mittehädavajaliku reisimise piirangu kohaldamisel võrdsustada San Marino, Andorra, Monaco ja Vatikani/Püha Tooli kodanikud liikmesriikide kodanikega. Seega peaksid ELi liikmesriigid lubama nende riikide kodanikel ja seal elavatel kolmandate riikide kodanikel riiki siseneda, et nad saaksid koju tagasi pöörduda. Seetõttu ei ole nende Euroopa mikroriikidega seoses täiendavaid meetmeid vaja.

VII    Järeldused

Praegu tegeletakse jõudsasti ELi-siseste reisipiirangute ja sisepiiridel toimuva piirikontrolli kaotamisega. Teises etapis tuleks eespool kirjeldatud lähenemist järgides kaotada piirangud ELi välispiiril.

Paralleelne ja kooskõlastatud tegutsemine EL+ ala välispiiril on väga tähtis. Selleks et tagada nende meetmete tulemuslikkus, peaksid kõik liikmesriigid neid rakendama kogu välispiiril rangelt kooskõlastatult ja ühetaolisel viisil. Seoses sellega toetab komisjon IPCRi raames selliste riikide nimekirja koostamist, kelle suhtes kehtestatud reisipiirangud liikmesriigid selle nimekirja uuenduste põhjal kooskõlastatult ja järk-järgult kaotavad. IPCRi raames toimuvate arutelude põhjal esitab komisjon nõukogule üleskutse tegutseda selle nimel, et Schengeni riigid võtaksid koos Schengeni lepinguga ühinenud riikidega vastu konkreetse kooskõlastatud lähenemisviisi nende riikide nimekirja kohta, kelle suhtes kehtestatud reisipiirangud võib kaotada alates 1. juulist 2020. Seda nimekirja tuleks regulaarselt ajakohastada.

Komisjon meenutab, et nende riikide puhul, kelle suhtes kehtestatud piirangud välispiiridel on otsustatud kaotada, on võimalus keelata kolmanda riigi kodanike riiki sisenemine, kui on olemas oht rahvatervisele, kooskõlas Schengeni piirieeskirjades 14 sätestatud riiki sisenemise tingimustega. Lisaks peaksid liikmesriigid arvesse võtma ka Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) ja ECDC väljatöötatud COVID-19 lennundusalase terviseohutuse protokolli 15 ning ECDC aruandes avaldatud asjaolusid, mida võiks arvestada reisimisega seotud meetmete puhul, et vähendada COVID-19 levikut ELis/EMPs 16 .

Komisjon soovitab:

·pikendada mittehädavajaliku ELi reisimise praeguse piirangu kohaldamist kuni 30. juunini 2020. Komisjon ja liikmesriigid peaksid vahepealse aja jooksul V peatükis kirjeldatud kooskõlastusmehhanismi rakendades koostama nimekirja neist kolmandatest riikidest, kelle suhtes kehtestatud reisipiirangud võib kaotada alates 1. juulist 2020. Nimekirja tuleks regulaarselt ajakohastada vastavalt käesolevas teatises esitatud kriteeriumidele. Kõigi 30. juuniks nimekirja kandmata kolmandate riikide puhul soovitab komisjon liikmesriikidel pikendada mittehädavajaliku reisimise piirangut, kuni need riigid kantakse nende riikide nimekirja, kelle suhtes kehtestatud piirangud võiks kaotada;

·kaotada järgmiste riikide/partnerite territooriumilt mittehädavajaliku reisimise piirang alates 1. juulist 2020:

oAlbaania,

oBosnia ja Hertsegoviina,

oKosovo, 17

oMontenegro,

oPõhja-Makedoonia,

oSerbia.

Nende riikide puhul, kelle suhtes kehtestatud mittehädavajaliku ELi reisimise ajutise piirangu kaotamise kohta ei ole otsust veel tehtud, tuleks erandeid 18 muuta järgmiselt:

a)ELi kodanike, Schengeni lepinguga ühinenud riikide kodanike ja ELis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike ja nende pereliikmete suhtes ei kohaldata reisipiirangut olenemata sellest, kas nad pöörduvad koju või mitte. Liikmesriigid võivad siiski võtta asjakohaseid meetmeid, näiteks nõuda, et pärast tagasipöördumist piirkonnast, mille suhtes jääb mittehädavajaliku reisimise piirang kehtima, läheksid sellised isikud isolatsiooni või võtaksid samalaadseid meetmeid, tingimusel et nad kehtestavad samad nõuded ka oma kodanikele;

b)nende reisijate kategooriat, kes täidavad olulist ülesannet või kelle reisimine on hädavajalik, 19 tuleks laiendada, et hõlmatud saaksid ka:

·kolmanda riigi kodanikud, kes reisivad õppimise eesmärgil;

·kõrgelt kvalifitseeritud võõrtöötajad, kui nende töötamine on majanduslikust seisukohast vajalik ning tööd ei saa edasi lükata või teha välismaal.

(1)      Island, Liechtenstein, Norra, Šveits.

(2)      COM(2020) 115, 16. märts 2020.

(3)      EL+ alasse kuuluvad kõik Schengeni liikmesriigid (sealhulgas Bulgaaria, Horvaatia, Küpros ja Rumeenia) ning neli Schengeni lepinguga ühinenud riiki. Sellesse kuuluvad ka Iirimaa ja Ühendkuningriik, juhul kui nad otsustavad rakendada sama meedet.

(4)      COM(2020) 148, 8. aprill 2020.

(5)      COM(2020) 222, 8. mai 2020.

(6)      ELi kodanike, Schengeni lepinguga ühinenud riikide kodanike, Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi korraldatud repatrieerimislendudelt saabuvate elanikkonnakaitse mehhanismi osalisriikide kodanike ning nende pereliikmete ja ELis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiguste kaitsmiseks ei kohaldata nende suhtes mittehädavajaliku reisimise piirangut, et nad saaksid koju tagasi pöörduda.

(7)      Need hulka peaksid muu hulgas kuuluma:

(8)       https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication_-_a_european_roadmap_to_lifting_coronavirus_containment_measures_0.pdf  

(9)      C(2020) 3250 final, 13. mai 2020.

(10)      Vt andmed ECDC veebisaidil https://qap.ecdc.europa.eu/public/extensions/COVID-19/COVID-19.html .

(11)      C(2020) 3139 ja C(2020) 3251.

(12)      Kodanikele ja turistidele mõeldud taasavamise teemaline veebisait ja äpp jagavad inimestele liikmesriikidest pärit teavet transpordi, rahvatervise ja turismi kohta.

(13)      C(2020) 2050, 30. märts 2020.

(14)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad).

(15)       https://www.easa.europa.eu/document-library/general-publications/covid-19-aviation-health-safety-protocol  

(16)      Kättesaadav aadressil https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/considerations-travel-related-measures-reduce-spread-covid-19-eueea  

(17)      Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244(1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(18)      Loetelu on esitatud teatises COM(2020) 115.

(19)      Vt joonealune märkus 7.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,11.6.2020

COM(2020) 399 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Kolmas hinnang mittehädavajaliku ELi reisimise ajutise piirangu kohaldamisele

LISA

Kontrollnimekiri, mida kasutada mittehädavajaliku ELi reisimise ajutise piirangu kaotamiseks

Selle kontrollnimekirja eesmärk on saavutada liikmesriikide vahel üksmeel ning kujundada selle põhjalt EL+ ala sees ühine lähenemisviis sellele, kuidas hinnata, kas kolmanda riigi olukord ja viiruse leviku tõkestamiseks võetud meetmed on juba piisavad, et kaotada EL+ alale saabuva mittehädavajaliku reisimise piirang. Liikmesriigid peaksid tuginema kontrollnimekirjale, et kolmandaid riike eespool nimetatud kriteeriumide alusel ühiselt hinnata ning sellest tulenevalt kas kaotada reisimise piirangud või need uuesti kehtestada, kui nakatumise määr peaks muutuma. Pärast seda, kui ECDC ja WHO kättesaadavate andmete, lisas esitatud kontrollnimekirja ja ELi delegatsioonide saadetud teabe põhjal on liikmesriikide tasandil toimunud esimene hindamine, peaks toimuma esimene arutelu COVID-19 teaberühmas (siseasjad), et valmistada ette esialgne loetelu riikidest, kelle suhtes kehtestatud reisipiirangud võiks kaotada. Konkreetse kooskõlastatud lähenemisviisi ettevalmistamine ja riikide nimekirja edasine ajakohastamine peaks toimuma kehtiva ja hästi toimiva kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva ELi integreeritud korra (IPCR) raames. IPCRi raames toimuvate arutelude põhjal esitab komisjon nõukogule üleskutse tegutseda selle nimel, et Schengeni riigid võtaksid koos Schengeni lepinguga ühinenud riikidega vastu konkreetse kooskõlastatud lähenemisviisi nende riikide nimekirja kohta, kelle suhtes kehtestatud reisipiirangud võib kaotada. Seda nimekirja tuleks regulaarselt ajakohastada.

1.Kas selle riigi epidemioloogilist olukorda võib pidada EL+ ala keskmisega võrreldavaks või sellest paremaks järgmistes aspektides:

a.uute nakatumisjuhtude arv,

b.uute nakatumisjuhtude arengusuunad ja

c.reageerimine COVID-19 puhangule, võttes arvesse kättesaadavat teavet selliste asjaolude kohta nagu testimine, järelevalve, kontaktide jälgimine, ravi ja aruandlus?

2.Kas riik tagab, et transpordiettevõtjad ja transpordisõlmede käitajad kohaldavad ELiga võrreldaval või kõrgemal tasemel piiramismeetmeid, sh suhtlemisdistantsi hoidmist, et vähendada rahvusvahelise reisimisega seotud nakkusohtu kooskõlas Euroopa Komisjoni soovitusega transpordi kohta 1 ning eeskätt Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) ja ECDC väljatöötatud COVID-19 lennundusalase terviseohutuse protokolliga 2 või samaväärsete dokumentidega:

a.väljumiskohtadesse reisimise ajal;

b.väljumiskohtades ja

c.lähtekohast sihtkohta reisimise ajal?

Arvesse tuleks võtta ka järgmisi asjaolusid.

d.Kas lennujaamad järgivad ICAO soovitusi ohutuse tagamiseks?

e.Kas konkreetseid lennuliine teenindavad lennuettevõtjad järgivad ICAO soovitusi?

f.Kas lennujaamad on EASA nimekirjas 3 ?

g.Kas enamikus liikmesriikides ei soovitata sellesse riiki reisida?

h.Kas lennuettevõtjad kontrollivad transiitreisijate puhul, kas nende lähteriik on nende riikide nimekirjas, mille suhtes kehtestatud reispiirangud on kaotatud?

3.Kas riik on nõus ELiga samasuguse või võrreldava reisimise korraga? Kas see kehtib kõigi ELi ja Schengeni riikide suhtes?

4.Kas ELi liikmesriigid ja Schengeni riigid on tühistanud selle riigi kohta tehtud reisihoiatused?

(1)

     C (2020) 3139.

(2)

      https://www.easa.europa.eu/document-library/general-publications/covid-19-aviation-health-safety-protocol  

(3)

   Õhusõidukite tõhusam desinfitseerimine, et vähendada COVID-19 nakkuse edasikandumise ohtu.