EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.6.2020

COM(2020) 265 final

KOMISJONI ARUANNE

EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA KONTROLLIKOJALE

ELi 2019. aasta eelarve haldus-ja tulemusaruanne

Sisukord

Foreword    

Introduction    

Section 1 – Performance and results    

1.1.A result-oriented EU budget

1.2.Horizontal priorities in the EU budget

1.3.Competitiveness for growth and jobs

1.4.Economic, social and territorial cohesion

1.5.Sustainable growth: natural resources

1.6.Security and citizenship

1.7.Global Europe

1.8.Special instruments

Section 2 – Internal control and financial management    41

2.1.The Commission manages the EU budget in a complex environment43

2.2.The Commission relies on various instruments to ensure that the taxpayers’ money is well managed49

2.3.The Commission’s control results confirm that the EU budget is well protected58

2.4.Further developments: outlook for 2020 and the 2021-2027 period70

LISAD    73

Eessõna

Mul on väga hea meel esitleda aruannet „ELi eelarve iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne. 2019. eelarveaasta“. Aruandes antakse ülevaade ELi eelarve tulemuslikkusest, haldusest ja kaitsest ning aruanne kuulub komisjoni integreeritud finants- ja vastutusaruannete paketti. Sellega täidetakse komisjoni kohustusi, mis tulenevad Euroopa Liidu toimimise lepingust( 1 ) ja finantsmäärusest( 2 ), ning see moodustab kõrgelt arenenud finantsvastutuse süsteemi olulise osa.

2019. aasta oli 2014.–2019. aasta ametiaja viimane aasta ning seega keskenduti Junckeri komisjoni prioriteetide nimel tehtava töö lõpuleviimisele ning president von der Leyeni juhitud uue komisjoni ametiajaks valmistumisele.

ELi eelarve aitab Euroopa majandust tugevdada ja selle vastupidavust suurendada. Umbes pool eelarvest on ette nähtud aruka ja kaasava majanduskasvu jaoks. Samuti kasutatakse seda tulevikku investeerimiseks, eelkõige toetades üleminekut rohelisemale ja digitaalsemale Euroopale. 2019. aasta näitas taas, et ELi eelarvega on võimalik ELi kodanike elusid paljudes valdkondades märgatavalt muuta, olgu see siis täiustatud transpordiga, parema internetiühendusega kodus ja reisides või keskkonna parandamisega, täites oma lubadust kulutada vähemalt 20 % kliimamuutuste vastu võitlemisele. ELi eelarvest toetati ka Euroopa ühist tegevust rände ja julgeoleku valdkonnas.

ELi eelarvel on ka edaspidi oluline osa Euroopa kaugeleulatuva rohelise kokkuleppe toetamisel. Samal ajal säilib selle esmatähtsus uute probleemide lahendamisel: praeguse kriisi ajal oleme kasutanud kogu paindlikkust, mida eelarve võimaldab, et suunata rahalisi vahendeid kiirelt sinna, kus on kõige suurem vajadus kriisi tagajärgede kõrvaldamise järele.

Ühtlasi on praegune koroonaviiruse kriis taaskord näidanud, kui oluline on, et EL saaks tugineda piisavalt ulatuslikule ja paindlikule mitmeaastasele finantsraamistikule. See raamistik pakub oma kindlaksmääratud mahu ja regulatiivse paindlikkuse piires vahendeid tegutsemiseks ning kiireks reageerimiseks ettenägematutes ja enneolematutes kriisides. ELi pikaajaline eelarve, mida toetab taasterahastu „Next Generation EU“, on ka taastumise keskmes, olles näidanud oma võimet toimida solidaarsuse, vastutustundlikkuse ja innovatsiooni katalüsaatorina, tagades samal ajal usaldusväärse finantsjuhtimise sellest rahastatavate programmide kogu kestuse vältel.

Komisjon peab väga oluliseks ELi eelarve vastutustundlikku ja korrektset kasutamist ning kõigi osalistega koostöö tegemist, et eelarve annaks kohapeal reaalsed tulemused. Käesolevas aruandes kirjeldatakse meetmeid, mida võetakse selleks, et tagada ELi eelarve haldamine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise rangeimate standarditega.

Komisjon jälgib ELi eelarve täitmist hoolikalt kohapeal. Juhul kui avastatakse, et liikmesriigid, vahendajad või lõplikud toetusesaajad on kasutanud ELi raha vääralt, võtab komisjon kohe meetmeid vigade parandamiseks ning vajaduse korral vahendite tagasinõudmiseks. Komisjoni hinnangul on 2019. aasta kulutuste jääkveatase pärast järgneva(te) aasta(te) korrigeerimisi ja tagasinõudmisi väiksem kui 1 %, jäädes tunduvalt alla olulisuse künnise 2 %. Käesoleva aruandega võtab komisjon üldise poliitilise vastutuse ELi 2019. aasta eelarve haldamise eest.

Pidev aruandlus ja mitmesuguste kontrollivahendite täiustamine on komisjoni jaoks ELi eelarve kaitsmisel üliolulised. Kinnitan teile, et jätkame tööd selle nimel, et iga ELi maksumaksjate panustatud euro kulutataks mõistlikult ja kodanike huvides.

Eelarve ja halduse volinik Johannes Hahn

ELi eelarve iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne 2019. eelarveaasta

Sissejuhatus

„ELi eelarve iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne. 2019. eelarveaasta“ on komisjoni peamine panus iga-aastasesse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusse,( 3 ) millega Euroopa Parlament ja nõukogu kontrollivad ELi eelarve täitmist. Aruandes käsitletakse nii ELi eelarvest rahastatud programmide tulemuslikkust kui ka ELi eelarve haldamist komisjonis aruandeaastal.

See aruanne kuulub integreeritud finants- ja vastutusaruannete laiemasse pakett,( 4 ) mis sisaldab ka raamatupidamise aastaaruannet,( 5 ) vahendite tulevase sisse- ja väljavoolu pikaajalist prognoosi järgmise viie aasta kohta,( 6 ) siseauditite aruannet( 7 ) ning eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelmeetmete aruannet( 8 ).

1. jaos antakse üldine ülevaade ELi eelarve tulemuslikkusest 2019. aastal, keskendudes põhiprogrammidele. Selles jaos esitatakse mitmesugustest allikatest (sh ELi programmide järelevalve, hindamised ja auditid) saadud uusim teave kuni 2019. aasta lõpuni ELi eelarvega saavutatud tulemuste kohta. Jagu on liigendatud vastavalt kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku rubriikidele.

Seda teavet täiendab üksikasjalikum teave konkreetsete programmide tulemuslikkuse kohta programmide tulemuslikkuse ülevaates (1. lisa). Ülevaates on tehtud kokkuvõte põhilisest teabest tulemuslikkuse kohta 2021. aasta eelarveprojektile lisatud programmiaruannetes.

2. jaos sisekontrolli ja finantsjuhtimise kohta käsitletakse meetmeid, mida komisjon võttis 2019. aastal, et tagada ELi eelarve usaldusväärne finantsjuhtimine. Eelarve haldamise eest vastutavate komisjoni talituste esitatud kontrollitulemuste põhjal kinnitab see, et ELi eelarve on hästi kaitstud. Käesoleva aruandega võtab komisjon üldise poliitilise vastutuse ELi eelarve haldamise eest.

1. jagu.
Tulemuslikkus ja tulemused

1.1.Tulemustele orienteeritud ELi eelarve

ELi eelarve aitab saavutada liidu prioriteetide põhjal tulemusi, mis muudavad inimeste elusid. See on eelkõige investeerimiseelarve, mis aitab leida vahendid ELi ühiste eesmärkide jaoks, et need saavutada. Eelarve keskendub valdkondadele, kus ühiste probleemide lahendamiseks vahendite koondamine võib anda tulemusi, mida liikmesriigid üksi tegutsedes ei saaks sama tõhusalt või tulemuslikult saavutada. Need valdkonnad võivad olla sedavõrd erinevad nagu piiriülene taristu, välispiiri haldamine, suured kosmoseprojektid ja üleeuroopalised teadusuuringud.

1.1.1.ELi eelarve on hästi hallatud ja tugevalt tulemustele orienteeritud

ELi eelarve on eelkõige investeerimiseelarve. Eelarve moodustab umbes 1 % ELi kogurahvatulust ja umbes 2 % ELi kõigist avaliku sektori kulutustest ning selle eesmärk on täiendada liikmesriikide eelarveid ja rakendada ühiselt kokku lepitud prioriteete. Erinevalt riikide eelarvetest keskendub ELi eelarve peamiselt strateegiliste investeeringute toetamisele keskmises ja pikas perspektiivis ning oma mõjujõu kasutamisele teistest avalikest ja eraallikatest pärit investeeringute võimendamiseks. ELi rahastamisprogramme haldab kas vahetult komisjon, näiteks teadusuuringute valdkonnas, või neid hallatakse koos liikmesriikidega, näiteks ühtekuuluvuspoliitika raames. Umbes kaht kolmandikku ELi eelarvest hallatakse jagatud eelarve täitmise põhimõttel koos liikmesriikidega.

ELi eelarve võetakse vastu igal aastal, tuginedes seitsmeaastasele finantsraamistikule. See on jaotatud viieks rubriigiks, millesse kuulub 60 eri suuruse ja ulatusega rahastamisprogrammi. Mõnes poliitikavaldkonnas, nagu ühine põllumajanduspoliitika, on ELi eelarve peamine toetusvahend. Muudes valdkondades täiendavad ELi eelarvet regulatiivsed vahendid, mis aitavad kaasa ELi poliitikaeesmärkide saavutamisele.

ELi eelarvel on selge ja integreeritud tulemusraamistik, millega kaasnevad hästi juhitud ja tulemustele orienteeritud ELi programmid. Selles raamistikus on seatud kõigile programmidele selged ja mõõdetavad eesmärgid ning kindlaks on määratud näitajad, mis võetakse aluseks jälgimisel, aruandmisel ja hindamisel. See teave näitajate kohta ning muudest allikatest (näiteks hindamiste kaudu) saadud kvalitatiivne ja kvantitatiivne tulemuslikkusteave võimaldab hinnata programmide tulemuslikkust ja kokkulepitud eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. See võimaldab programmijuhtidel ennetada ja kõrvaldada puudusi programmide rakendamisel ning on oluline lähtepunkt eelarveotsuste tegemisel.

Käesoleva aruande 1. lisas „Programmide tulemuslikkuse ülevaade“ on esitatud uusim kättesaadav teave iga programmi tulemuslikkuse kohta. Selles antakse ülevaade programmide eesmärkidest ja nende eelarve täitmise seisust ning esitatakse uusimad kättesaadavad tulemuslikkusandmed.

Tulemuslikkuse hindamine on mõne rahastamisprogrammi ülesehitusse isegi veel tihedamalt lõimitud. Näiteks loodi praegustele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele tulemusreserv. See reserv vabastati 2019. aastal programmide puhul, mis olid 2018. aasta lõpuks saavutanud neile seatud vahe-eesmärgid. Programmide ja prioriteetide puhul, mis ei olnud oma vahe-eesmärke saavutanud, jagati ressursid ümber.

ELi eelarve tulemusraamistikku ja sellega seotud aruandlust tugevdatakse aja jooksul. Sellele on kaasa aidanud sise- ja välisaudiitorite tehtud auditid. Euroopa Kontrollikoja hiljutised soovitused on toonud kaasa tasakaalustatumad tulemusaruanded, kus pööratakse rohkem tähelepanu tekkinud probleemidele, andmete usaldusväärsusele ja kvaliteedile ning antakse selgemaid selgitusi selle kohta, kuidas on tulemuslikkuse andmeid kasutatud tulemuslikkuse parandamiseks.

Parandusi jätkatakse komisjoni ettepanekutega 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Põhjaliku kuluaruande järelduste põhjal on komisjon lisanud rahastamisprogrammide ettepanekutesse väiksema arvu kvaliteetsemaid näitajaid, mis on tihedalt seotud programmide eesmärkidega. Praegu teeb komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukoguga koostööd tagamaks, et neid täiustusi ning muid tulemuslikkuse parandamisele kaasa aitavaid muudatusi programmide ülesehituses oleks tulevaste programmide lõppversioonides arvesse võetud.

1.1.2.ELi eelarve 2019. aastal

Võttes arvesse mais toimunud Euroopa Parlamendi valimisi, oli 2019. aasta Euroopa Liidu jaoks üleminekuaasta. Keskenduti Junckeri komisjoni prioriteetide nimel tehtava töö lõpuleviimisele ning uue Euroopa Parlamendi ja president Ursula von der Leyeni juhitud uue komisjoni ametiajaks valmistumisele. Euroopa Ülemkogu strateegilise tegevuskavaga( 9 ) ja von der Leyeni komisjoni poliitiliste suunistega( 10 ) määrati kindlaks eelseisva perioodi poliitiline raamistik.

2019. aasta oli ühtlasi 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku rahastamisprogrammide rakendamise eelviimane aasta. Neid programme rakendatakse praegu hoogsalt ning need aitavad oluliselt kaasa ELi prioriteetide saavutamisele. 2019. aastal pöörati erilist tähelepanu majanduskasvu ja töökohtade loomisesse investeerimisele ning ELi prioriteetide toetamisele rände ja julgeoleku valdkonnas.

2019. aastal aitas ELi eelarve kaasa Euroopa Liidu majanduse tugevdamisele ja selle vastupidavuse suurendamisele. Samuti toetati eelarvest investeeringuid üleminekusse rohelisemale ja digitaalsemale Euroopale ning sellest rahastati programme, millega edendatakse solidaarsust ja turvalisust nii ELis kui ka väljaspool ELi piire.

2019. aastal moodustas ELi eelarvest täidetud kulukohustuste kogusumma 161 miljardit eurot( 11 ). Umbes pool sellest (81 miljardit eurot) eraldati eelarverubriigile 1 „Arukas ja kaasav majanduskasv“, mis jagunes alamrubriigiks 1a „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ (14 %) ning alamrubriigiks 1b „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ (35 %). Eelarverubriik 2 „Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad“ oli 59 miljardi euroga suuruselt teine eelarvevaldkond (37 %). 4 miljardit eurot eraldati rubriigile 3 „Julgeolek ja kodakondsus“, mis hõlmas liidu välispiiride tugevdamist ning pagulaskriisi ja ebaseadusliku rände probleemide lahendamist. 12 miljardit eurot eraldati rubriigile 4 „Globaalne Euroopa“ ning 6 miljardit eurot komisjoni halduskulutuste katteks rubriigis 5.

ELi 2019. aasta eelarve, kulukohustuste assigneeringud eelarverubriikide kaupa. Kõik summad miljonites eurodes.

Allikas: Euroopa Komisjon.

ELi eelarve tulemuslikkuse suhtes näitas 2019. aasta lõpus kättesaadav aruandlusteave, mis on esitatud 1. lisas „Programmide tulemuslikkuse ülevaade“, et enamiku programmide puhul liigutakse edukalt programmitöö perioodi alguses seatud eesmärkide saavutamise poole. 2014.–2020. aasta ühtekuuluvusprogrammide käivitamine küll viibis, kuid nüüd kiirenevad edusammud. Kui mõne programmi rakendamisel tekkis konkreetseid probleeme, siis on lisas „Programmide tulemuslikkuse ülevaade“ täiendavalt selgitatud, kuidas need probleemid on mõjutanud tulemuslikkust ja milliseid leevendusmeetmeid on võetud. Lõplikke järeldusi programmide tulemuslikkuse kohta saab aga teha üksnes üksikasjaliku hindamise põhjal pärast praeguste programmide lõpuleviimist. Sellise hindamise käigus tuleb võtta nõuetekohaselt arvesse COVID-19 pandeemia mõju ning meetmeid, mida võetakse ELi eelarvevahendite ümbersuunamiseks, et toetada kriisi tagajärgede kõrvaldamist ja kriisist taastumist.

ELi eelarve tulemuslikkuse eest vastutavad ühiselt selle rakendamisesse kaasatud arvukad osalised. Komisjon kui ELi eelarve haldaja, kellel on aluslepingu kohaselt lõplik vastutus eelarve täitmise eest, osaleb selle täitmises täiel määral, töötades selle nimel, et tagada ELi rahastamisprogrammide tõhus ja tulemuslik juhtimine ning nende kavandatud tulemuste saavutamine kohapeal.

Eelarverubriigi 5 kohane halduseelarve, millest toetatakse nii eelarve haldamist kui ka Euroopa Liidu institutsioonide kogu tegevust, moodustab vaid väikese osa ELi eelarvest. Komisjon on koos teiste institutsioonidega võtnud meetmeid kogu oma tegevuse tõhususe parandamiseks ning saavutanud praeguses mitmeaastases finantsraamistikus märkimisväärse kokkuhoiu, muu hulgas vähendades 2013. ja 2017. aasta vahel töötajate arvu 5 %( 12 ). Euroopa Kontrollikoda on seda kokkuhoidu kinnitanud, juhtides samas tähelepanu selle negatiivsetele tagajärgedele töötajate jaoks( 13 ). See kokkuhoid on saavutatud ajal, mil komisjonilt oodatakse üha enam tulemuste saavutamist sellistes valdkondades nagu rohepööre ja digiüleminek, tööstuspoliitika, majanduse ja sotsiaalvaldkonna elavdamine, ränne, õigusriigi põhimõte ja kaitsekoostöö. Seda survet on suurendanud töökoormus, mis on kaasnenud ELi tervikliku lähenemisviisi väljatöötamise ja rakendamisega, et reageerida COVID-19 pandeemiale ja selle tagajärgedele. Seega on oluline, et tulevases mitmeaastases finantsraamistikus oleks halduseelarve stabiilne, et ELi institutsioonid saaksid jätkata tööd ELi heaks kõigis prioriteetsetes valdkondades.

1.2.ELi eelarve horisontaalsed prioriteedid

ELi eelarves reageeritakse igale konkreetsele poliitilisele vajadusele ühe või mitme programmi kaudu. Mõne poliitikaeesmärgi horisontaalne laad eeldab aga nende ulatuslikumat lõimimist eelarvesse. See kehtib eelkõige kliimakulutuste, bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja kestliku arengu eesmärkide poole püüdlemise puhul.

1.2.1.ELi eelarve toetab olulisel määral kliima ja bioloogilise mitmekesisusega seotud eesmärkide saavutamist

Kliimaküsimusi integreeriv lähenemine hõlmab kliimakulutuste tugevat lõimimist pikaajalisesse eelarvesse. Praegune üldeesmärk on pühendada 20 % ELi kulutustest kliimaeesmärkidele. 2019. aastal ületati kliimakulutuste puhul seda eesmärki ning need moodustasid umbes 35 miljardit eurot ehk 21 % ELi eelarvest. Kokku eraldatakse ajavahemikul 2014–2020 ELi eelarvest kliimaeesmärkide täitmiseks 211 miljardit eurot ehk 19,8 %. Kuigi see on sihtmäärast pisut madalam, on aastased kliimakulutused viimastel aastatel järjepidevalt moodustanud enam kui 20 %, suurenedes võrreldes perioodi alguse suhteliselt madalate tasemetega.

Vasakul: 2019. aasta kliimakulutused eelarverubriikide kaupa.
Paremal: peamiste kliimavaldkonda toetavate programmide kliimakulutuste osakaal 2019. aastal.

Allikas: Euroopa Komisjon.

Tänu kliimaküsimusi integreerivale lähenemisviisile aidatakse kõigis rubriikides kaasa selle üldise prioriteedi saavutamisele. Enam kui 90 % kliimakulutustest rahastatakse rubriikidest „Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad“ (rubriik 2), „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus (alamrubriik 1b) ning „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ (alamrubriik 1a).

See, mil määral konkreetne programm on kliimaga seotud, erineb olenevalt selle rakendusvaldkonnast ja investeeringute laadist. 2019. aastal aitasid kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa 28 % ehk 16 miljardit eurot ühisele põllumajanduspoliitikale eraldatud rahalistest vahenditest ning 21 % Euroopa Regionaalarengu Fondile ja Ühtekuuluvusfondile eraldatud rahalistest vahenditest. Tänu hoolikale programmitööle suureneb kliimakulutuste osakaal ka muudes valdkondades: näiteks Euroopa Sotsiaalfond suurendas oma panust 0 %-lt 2014. aastal 2019. aastal 12 %ni ehk 1,6 miljardi euroni.

Et võidelda kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu ning saada 2050. aastaks maailma esimeseks kliimaneutraalseks majanduseks, peab EL kiirendama üleminekut jätkusuutlikumale majandusele. Kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega on komisjon teinud ettepaneku kehtestada järgmise pikaajalise eelarve puhul kõikides ELi programmides veel kõrgem kliimameetmete integreerimise eesmärk ja seada sihiks, et kliimaeesmärkide saavutamisele oleks suunatud vähemalt 25 % ELi kulutustest. Sellega aidatakse oluliselt kaasa komisjoni pakutud Euroopa rohelise kokkuleppe saavutamisele.

EL teeb ühiseid jõupingutusi bioloogilise mitmekesisuse toetamiseks. 2014.–2020. aastal eraldati ELi eelarvest bioloogilise mitmekesisuse toetamiseks 85 miljardit eurot (8 % kogukuludest). Kogu perioodil on eelarvest eraldatud summad olnud stabiilsed, välja arvatud eelarve täitmise esimesel kahel aastal.

Vasakul: bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutused 2019. aastal eelarverubriikide kaupa.

Paremal: peamiste bioloogilist mitmekesisust toetavate programmide bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste osakaal 2019. aastal.

Allikas: Euroopa Komisjon.

Kuigi suurem osa bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas tehtavatest kulutustest on seotud rubriigiga „Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad“ (rubriik 2), aitavad ka paljud muud programmid astuda vastu bioloogilise mitmekesisuse kaole.

2019. aastal eraldati ELi eelarvest võitluseks bioloogilise mitmekesisuse kaoga ligi 13,4 miljardit eurot ehk 8,3 % eelarvest. Enam kui 75 % neist kulutustest tehti ühise põllumajanduspoliitika raames.

Uus bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2030, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe lahutamatu osa, hõlmab muutusi toovat kava looduse veel paremaks kaitsmiseks ja taastamiseks, millega aidatakse kaasa nii bioloogilise mitmekesisuse kadumise tõkestamisele kui ka kliimamuutuste mõju leevendamisele. ELi eelarvel on selle strateegia elluviimisel oluline osa.

Lisateave selle kohta, kuidas ELi eelarvet kliima ja bioloogilise mitmekesisuse toetamiseks kasutatakse, on esitatud käesoleva aruande 2. lisas.

1.2.2.ELi eelarve ja kestliku arengu tegevuskava 2030

EL ja tema liikmesriigid on täielikult pühendunud eesmärgile olla kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisel esirinnas. Kestliku arengu tegevuskava 2030 on ÜRO egiidi all vastu võetud ühine tegevuskava rahumeelse ja jõuka maailma saavutamiseks, mis on ELi väärtuste ja Euroopa tuleviku seisukohast ülimalt tähtis. EL on võtnud kohustuse rakendada kestliku arengu eesmärke nii oma sise- kui ka välispoliitikas. Alates tegevuskava vastuvõtmisest 2015. aastal on EL teinud märkimisväärseid edusamme kestliku arengu eesmärkide saavutamisel ning jätkab oma jõupingutuste suurendamist.

EL on alustanud üleminekut vähese CO2-heitega, kliimaneutraalsele ja ressursitõhusale ringmajandusele, mis käib käsikäes suurema julgeoleku, jõukuse, võrdsuse ja kaasatusega. Seda silmas pidades on ELi kuluprogrammide ülesehituse ja rakendamise eesmärk saavutada iga poliitikavaldkonna eesmärgid, edendades samas kestlikkust asjaomaste programmide meetmete ja sekkumiste kaudu. Euroopa arengukonsensuse kaudu on EL ühtlasi viinud oma lähenemise rahvusvahelisele koostööle ja arengupoliitikale kooskõlla kestliku arengu tegevuskavaga 2030, asetades kestliku arengu eesmärgid ja Pariisi kokkuleppe oma välistegevuse keskmesse.

Võttes arvesse nende eesmärkide omavahelist seotust, on enamik ELi eelarveprogramme mõeldud mitme kestliku arengu eesmärgiga tegelemiseks. Praegu aidatakse nende eesmärkide saavutamisele kaasa 75 %ga ELi eelarveprogrammidest (45 programmi 60st). Järgneval infograafikul on mitteammendavalt esitatud näited selle kohta, kuidas ELi programmidega kestliku arengu eesmärkide saavutamisele kaasa aidatakse. ELi sidusa lähenemisviisiga toetatakse kogu maailmas mitmesuguseid algatusi paljudes poliitikavaldkondades, et edendada kestlikku arengut kõigi jaoks.

1.2.3.ELi eelarve: võimas vahend kriisile reageerimiseks

ELi eelarvet on võimalik kasutada kiiresti ja paindlikult osana Euroopa koordineeritud reageerimisest kriisidele. Seda on ilmekalt näidanud praegune reageerimine COVID-19 pandeemiale. Komisjon on teinud ettepaneku kasutada praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kogu allesjäänud paindlikkust selleks, et suunata rahalised vahendid kiirelt sinna, kus neid enim vajatakse. Mõned näited selle kohta on järgmised.

·Osana koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatusest võeti kasutusele kõik kättesaadavad ühtekuuluvuspoliitika rahalised vahendid, et liikmesriikide kriisile reageerimise meetmeid viivitamata toetada. See hõlmab enim vajatavate meditsiinitarvete ja -seadmete olemasolu tagamist ning majanduskriisi mõjule reageerimist lühiajalise töö kavade, VKEdele antava rahalise toetuse ja viivitamatu likviidsussüsti abil. Meetmetega kaasneb suur paindlikkus, muu hulgas kaasrahastamise eeskirjade suhtes. Algatuse raames oleks võimalik kaasata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kokku 54 miljardit eurot, et rahastada kiireloomulisi kriisiga seotud vajadusi liikmesriikides.

·Alates 1. aprillist 2020 laiendati ELi Solidaarsusfondi ulatust, et see hõlmaks ulatuslikke rahvatervisealaseid hädaolukordi. Liikmesriikidele ja kandidaatriikidele, keda COVID-19 kriis on raskelt mõjutanud, võidakse teha kättesaadavaks kuni 800 miljonit eurot, et rahastada abi andmist elanikkonnale (meditsiini, tervishoiusektori ja elanikkonnakaitsega seotud meetmed) ning haiguse leviku piiramiseks võetavaid meetmeid.

·2020. aasta aprillis võeti liikmesriikide toetamiseks taas kasutusele 2,7 miljardi euro suuruse eelarvega erakorralise toetuse rahastamisvahend ning liidu elanikkonnakaitse mehhanismi / rescEU eelarvet suurendati 380 miljoni euro võrra. Seda raha kasutatakse, et aidata liikmesriikidel kiiresti hankida ja jaotada koroonaviiruse vastu võitlemiseks vajalikke vahendeid; sel eesmärgil võetavad meetmed hõlmavad rescEU meditsiinivarustuse (sealhulgas hingamisaparaadid ja isikukaitsevahendid, näiteks maskid) strateegilise varu loomist.

·Teadusuuringute ja innovatsiooni programmi „Horisont 2020“ raames korraldas komisjon spetsiaalse projektikonkursi , et toetada COVID-19 uurimist erakorralise teadustegevuse erifondi vahenditega. Näiteks 2020. aasta jaanuaris esmakordselt toimunud projektikonkurss COVID-19ga seotud tervisealaste teadusuuringute teemal keskendus vaktsiinide, alternatiivsete diagnostiliste testide ja uute raviviiside väljatöötamisele ning rahvatervisemeetmete tõhustamisele. Selle tulemusel teeb 136 teadusrühma tööd 17 projektiga, mille kogueelarve on 47,5 miljonit eurot. Veel 45 miljonit eurot tehakse kättesaadavaks innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte kaudu ning 164 miljonit eurot Euroopa innovatsiooninõukogu katsealgatuse raames korraldatud projektikonkursi kaudu.

·Ülemaailmse osalejana ning ühiselt Euroopa tiimina (EL, liikmesriigid, finantseerimisasutused) tegutsedes kindlustas EL partnerriikidele enam kui 36 miljardi euro suuruse rahalise toetuse, mille puhul keskendutakse praeguse tervisekriisi lahendamisele ja sellest tuleneva humanitaarabivajaduse katmisele, partnerriikide tervishoiu-, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide tugevdamisele, nende riikide teadussuutlikkuse ja valmisoleku suurendamisele pandeemiaga toimetulekuks ning sotsiaal-majandusliku mõju leevendamisele. Peale selle edendab EL koos mitmepoolsete partneritega koroonaviirusele ülemaailmset reageerimist: rahvusvahelisel rahastamiskonverentsil lubasid 40 riigipead või valitsusjuhti ja ministrit eraldada enam kui 9,8 miljardit eurot selleks, et toetada koroonaviiruse diagnoosi- ja raviviiside ning vaktsiinide ühist väljatöötamist ja universaalset kasutamist.

Lisaks eeltoodud lahendustele, millega pakutakse kiiret tuge, on komisjon teinud ettepaneku kasutada ELi eelarve kogu potentsiaali, et tagada püsiv ja edukas taastumine. Osana Euroopa majanduse taastekavast( 14 ) tegi komisjon 27. mail 2020 ettepanekud tugevdatud mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta ning uue taasterahastu („Next Generation EU“) kohta, et hoogustada rahastamist ja koondada see perioodi algusesse. Nende ettepanekutega toetatakse kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning luuakse raamistik pikaajaliseks investeerimiseks ELi vastupanuvõimesse ning rohe- ja digipöördesse. ELi eelarve paindlikkuse suurendamine ning kriisideks valmisolekusse ja vastupanuvõimesse investeerimine on tulevase mitmeaastase finantsraamistiku prioriteedid.

Next Generation EU jaoks kogutud raha investeeritakse kolme samba raames: toetus liikmesriikidele investeeringute ja reformide jaoks; ELi majanduse käimalükkamine erainvesteeringute suurendamise kaudu; kriisi õppetundide arvessevõtmine. Üks näide kriisi õppetundide arvessevõtmise kohta on ettepanek 2021.–2027. aasta programmi „EL tervise heaks“ kohta: 9,4 miljardi euro suurune kogueelarve märgib olulist muutust ELi panuses tervishoiusektorisse.

1.3.Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

Kõik summad miljonites eurodes.

Allikas: Euroopa Komisjon.

2019. aastal eraldati rubriigile „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ 23 miljardit eurot, mis moodustab ligi 15 % ELi eelarvest. Selle eelarverubriigi raames on kaasatud märkimisväärseid majandusinvesteeringuid taristusse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamiseks. Sellised investeeringud on keskse tähtsusega üleminekul kliimaneutraalsele ja digitaalsele majandusele ning need on äärmiselt olulised jätkusuutlikuks pikaajaliseks kasvuks Euroopas.

Kõnealune rubriik näitab ka seda, et ELi eelarvega on võimalik kaasata investeeringuid muudest allikatest. Näiteks 2019. aasta lõpuks oli Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond kaasanud enam kui 458 miljardi euro ulatuses investeeringuid ja toetanud üle 8,5 miljoni töökoha loomist( 15 ). Selle fondiga on majandust oluliselt toetatud, rahastades põhilisi taristuinvesteeringuid sellistes valdkondades nagu energia ja transport ning toetades väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid.

Märkimisväärne osa selle eelarverubriigi investeeringutest on mõeldud selleks, et tagada ELi konkurentsieelise säilimine praegustel üleilmsetel turgudel. Tipptasemel tehnoloogia väljatöötamine ning selle kasutuselevõtu toetamine ELis on äärmiselt olulised tagamaks, et turuosalised ja kodanikud sellist tehnoloogiat kasutama hakkavad. Asjaomaste programmidega investeeritakse ühtlasi põhitaristusse, olgu see otserahastamise kaudu valdkondades, kus olemasolevast rahastamisest ei piisa, või investeerides sellise taristu arendamisse või korrashoidu, mis on oluline siseturu toimimiseks. Peale selle investeeritakse selles eelarverubriigis koos ELi eelarve muude osadega inimkapitali, eelkõige liikuvusvõimaluste pakkumise kaudu.

1.3.1.    ELi eelarvega tehakse võimalikuks rohepööre, toetades innovatsiooni ning investeerimist puhtasse energeetikasse ja transporti

Et teha võimalikuks rohepööre, rahastatakse ELi eelarvest asjakohast taristut, näiteks taastuvenergia tootmiseks mõeldud taristut, ning keskendutakse arukatele lahendustele, töötades välja uuenduslikke tehnoloogiaid ning kombineerides neid põhitaristusse tehtavate investeeringutega.

Teadusuuringute ja innovatsiooni programm „Horisont 2020“ on üks suuremaid sedalaadi ühtseid integreeritud teadusuuringute ja innovatsiooni programme maailmas. See on eriti oluline üldisemates püüdlustes toetada ELi eelarve abil innovatsiooni ja tehnoloogia arendamist ning sümboliseerib neid püüdlusi. Programmist „Horisont 2020“ toetatakse teadus- ja arendustegevuse kogu ahelat laborist turuni. Eesmärk on tagada ELis maailmatasemel teaduse tegemine ja tehnoloogia tootmine, eemaldada innovatsiooni teel seisvad takistused ning lihtsustada avaliku ja erasektori koostööd lahenduste leidmisel olulistele probleemidele, millega ühiskond silmitsi seisab. 2019. aasta lõpuks oli programmist toetatud enam kui 23 000 organisatsiooni juurdepääsul riski finantseerimisele ning 5 522 kvaliteetset teadusprojekti Euroopa Teadusnõukogu kaudu ning 44 000 uuendust, sealhulgas prototüüpe ja katsetamist( 16 ). Kliimakulutuste osakaal jäi programmis „Horisont 2020“ aga oodatust väiksemaks, 27 % juurde, kuna eelnevalt oli keeruline hinnata, mil määral teatavad teadusprojektid kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa aitavad. Komisjon korraldab selle olukorra lahendamiseks 2020. aastal projektikonkursi, mis on pühendatud Euroopa rohelisele kokkuleppele ja mille eelarve on 1 miljard eurot. Sellega suurendatakse oluliselt kliimakulutusi.

Programmi „Horisont 2020“ raames korraldati valdkondadevaheline projektikonkurss „Vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise tuleviku kujundamine: järgmise põlvkonna akud“, millega koondati esimest korda kõik akudega seotud teemad ühte nn akuliidu projektikonkurssi, mis hõlmab seitset teemat transpordi, paiksete rakenduste, materjalide ja tootmise valdkonnas. EL rahastas 16 taotlust kokku 97 miljoni euro ulatuses( 17 ).

Projektiga „Flow Induced Phase Transitions“ toetatakse uuendusi, mille tulemusel asendatakse plast kestliku ja vastupidava kiuga. See projekt võimaldab katsetada ja arendada uut polümeeritöötluse viisi, mille puhul saavutatakse kontrollitud tahkumine looduslike materjalide abil väiksema vee- ja energiakasutusega. Inspiratsiooni on saadud ämblikest ja siidiussidest ning eesmärk on luua kvaliteetne looduslik kiud (kestlik, kerglagunev ja elastne) viisil, mis on üle 1 000 korra energiatõhusam kui kiudude tööstuslik tootmine. Tänu väga väikesele CO2 heitele ja loodusvarade kasutamisele vähendab see uus polümeeritöötluse viis energiatarbimist ja plasti tootmist. See projekt on nüüd osa laiendatud Euroopa Innovatsiooninõukogu katsealgatusest.

Selles valdkonnas antakse oluline panus ka ELi kosmoseprogrammidega. Copernicuse programm on maailmas Maa seires esikohal; praegu kasutatakse programmi raames seitset satelliiti ja ettevalmistused kaheksanda kasutuselevõtuks lõpetati 2019. aastal. See programm on väga oluline kliimasüsteemide mõistmiseks ning sellega pakutakse ELi sidusrühmadele tasuta mitmesuguseid teenuseid. 2019. aastal ületas aktiivsete kasutajate arv esimest korda 300 000( 18 ), mis on palju rohkem kui esialgu oodatud. Copernicuse teenused toetavad täpsete ilmaennustuste tegemist ning kliimamuutuste ja saaste mõju seiret. Üks Copernicuse programmi põhikomponente on hädaolukordade ohjamise teenus, mis aitab elanikkonnakaitse asutustel reageerida viivitamata katastroofidele, nagu 2019. aasta metsatulekahjud Kreekas ja Itaalias ning maastikutulekahjud Austraalias.

Taristusse tehakse otseinvesteeringuid Euroopa ühendamise rahastust, millest rahastatakse olulist transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonitaristut, integreerides kogu ELi võrgustikke. Euroopa ühendamise rahastu puhul keskendutakse arukatele lahendustele, milles on ühendatud digiüleminek ja taristu, et luua turvalised ja tõhusad integreeritud võrgustikud ning toetada transpordi-, energia- ja digisektoris CO2-heite vähendamist kestlike lahendustega. Näiteks on rahastust kaasrahastatud transpordisektori projekte, mille tulemusel elektrifitseeritakse enam kui 2 000 km raudteid, ajakohastatakse ligi 3 000 km siseveeteid ning võetakse kogu Euroopas kasutusele umbes 13 000 alternatiivkütustega varustamise punkti, edendades seeläbi transpordisektori keskkonnasäästlikumaks muutmist. Euroopa ühendamise rahastu energiat hõlmava osaga on muu hulgas panustatud Balti riikide energiasüsteemide eraldatuse lõpetamisse, Pürenee poolsaare ja ülejäänud Euroopa vahelise ühenduse parandamisse ning Iirimaa ühendamisse Mandri-Euroopaga; see kõik on märkimisväärselt aidanud suurendada elektrisüsteemis taastuvenergia osakaalu. Peale selle hindab komisjon vastavalt kliimaneutraalsuse eesmärgile praegust üleeuroopalise võrgu määrust, et oma suuri taristuinvesteeringuid veel enam kooskõlastada.

Seoses transporditaristuga on tehtud edusamme Läänemere piirkonnas ning Saksamaa ja Poola piiri ületava raudteetaristu puhul, tuues seeläbi kasu hinnanguliselt 95 miljonile kodanikule.

Merendus: heiteta parvlaevad – keskkonnahoidlik ühendus üle Sundi väina

Meede hõlmas uute ja uuenduslike ideede ning tehnoloogia kasutuselevõttu, kuna kaks keerukat olemasolevat reisilaeva – mis töötasid alguses raskekütusega – muudeti täiesti elektrilisteks laetavateks sõidukiteks, mis töötavad ainult akutoitel. Selle meetmega on leitud keskkonnahoidlikum lahendus väga tiheda liiklusega mereühenduse jaoks üldisesse üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluva Helsingøri (Taani) ja Helsingborgi (Rootsi) sadamate vahel. Samuti paigaldati sadamatesse/parvlaevaterminalidesse vajalikud elektrivarustus- ja laadimisseadmed. Projektiga toetati puhaste meremagistraalide saavutamist, katsetades ja kasutades uusi tehnoloogilisi lahendusi tegelikes käitamistingimustes.

1.3.2.    ELi eelarvest toetatakse digiüleminekut, investeerides põhilisse digitaristusse, teadustegevusse ja põhiteenustesse

ELi eelarvest tehtavates investeeringutes on oluline osa digiülemineku toetamisel. Lisaks juurdepääsu andmisele digitaalvaldkonnale on üks peamistest aluseks olevatest kaalutlustest kodanike ja ettevõtete turvalisus ja heaolu sõltumata sellest, kas eesmärk on kaitsta neid selliste probleemide eest nagu küberkuritegevus või parandada otseselt kodanike turvalisust ning põhitaristu vastupanuvõimet ja turvalisust. Eesmärk on luua kogu ELi kodanikele, ettevõtetele ja haldusasutustele kättesaadav koostalitlusvõimeliste digiteenuste ökosüsteem, et nad saaksid digitaalsest ühtsest turust täit kasu.

Et toetada digiüleminekut, suunati programmi „Horisont 2020“ vahendid sellistesse projektidesse, millega suurendatakse suutlikkust tehisintellekti valdkonnas ja võideldakse küberkuritegevuse vastu. Ühed 2019. aasta olulisematest projektidest on projekt „Formobile“, mis puudutab täielikku kohtuekspertiisi ahelat kurjategijate kasutatud mobiilseadmete uurimiseks( 19 ), ja projekt „Spider“, mis on teadusprojekt 5G telekommunikatsioonivõrkude turvalisuse uurimiseks.

Euroopa ühendamise rahastust toetatakse digiüleminekut, tagades vajaliku lairibaühenduse põhitaristu ning edendades ühenduvust ja lõimides digitaalse innovatsiooni toetatavate transpordi- ja energiataristuprojektide ülesehitusse. Telekommunikatsioonisektoris aitab ELi eelarve kaasa konkreetsete teenuste ELi-ülese koostalitlusvõime saavutamisele sellistes valdkondades nagu tervishoid, õigusemõistmine, sotsiaalkindlustusteave, e-valitsus, desinformatsioon, digioskused ja küberturvalisus. 2019. aasta lõpuks käsitles selliseid teenuseid liikmesriikides ja Euroopa Majanduspiirkonda riikides juba 500 projekti. Algatuse „WiFi4EU“ kaudu toetati Euroopa ühendamise rahastu telekommunikatsiooni hõlmava osa kaudu ühtlasi 7 980 Euroopa omavalitsusüksust tasuta WiFi-ühenduse pakkumisel avalikes kohtades ning loodi väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuks omakapitalivahend – Euroopa ühendamise lairibaühenduse fond.

Kodanike puhul, kes soovivad kasutada piiriüleseid tervishoiuteenuseid, edendab e-tervise digitaalteenuse taristu ravi järjepidevust ja patsiendi ohutust, võimaldades vahetada terviseandmeid üle riigipiiride. Ravimi väljastamine piiriülese digiretsepti alusel võimaldab välismaal viibivatel patsientidel saada samaväärseid ravimeid nendega, mida nad saaksid oma päritoluriigis. Patsiendi koondandmete teenuste kaudu saavad tervishoiutöötajad juurdepääsu kontrollitud olulistele terviseandmetele piiriüleseid planeerimata tervishoiuteenuseid vajava patsiendi kohta. Patsiendi koondandmete ja digiretseptide piiriülene vahetamine on toimunud alates 2019. aasta jaanuarist ning Soome, Portugal, Eesti ja Horvaatia on juba vastastikku väljastanud ligi 8 000 digiretsepti. 2019. aastal võimaldasid patsiendi koondandmeid vahetada Tšehhi, Luksemburg, Horvaatia ja Malta ning 2020. aasta alguses liitus nendega Portugal.

Veel üks valdkond on asukohatuvastus. Galileo programm ja selle 26 orbiidil olevat satelliiti( 20 ) aitavad parandada nutitelefonide asukohateenuste täpsust ja usaldusväärsust enam kui 1 miljardi kasutaja jaoks üle maailma. Samuti on Euroopa Geostatsionaarsel Navigatsioonilisasüsteemil keskne tähtsus ohutuse seisukohast oluliste teenuste osutamisel, näiteks lennuohutuse valdkonnas. 2019. aasta lõpus kasutas seda teenust Euroopas 23 riigis 350 lennujaama; nimetatud aastaks oli selliste lennujaamade arv suurenenud viiendat aastat järjest alates 2014. aastast, kui neid oli 129( 21 ).

Galileo kolme esialgset teenust (avatud teenus, avalik reguleeritud teenus ning otsingu- ja päästeteenus) osutati 2019. aastal pidevalt, välja arvatud kuuepäevasel ajavahemikul 2019. aasta juulis, mil Galileo esialgsete navigatsiooni- ja ajamääramisteenuste osutamine tehnilise vahejuhtumi tõttu katkes. Galileo otsingu- ja päästeteenust see ei mõjutanud. Komisjoni moodustatud sõltumatu uurimisnõukogu analüüsis juhtumi algpõhjusi ja esitas soovitused. Komisjon on kehtestanud nende soovituste rakendamise protsessi tagamaks, et Galileo on stabiilne, tõhus ja vastupidav süsteem.

Paljud neist investeeringutest ja taristutest nõuavad aega ja investeerimistsüklid on väga pikad, mis tähendab, et sageli on keeruline nimetada otseseid edusamme ja konkreetseid tulemusi. Samas mõjutab selline ELi eelarvest rahastamine kodanike igapäevaelu. Näiteks üks kolmandik kõigist ELi omavalitsusüksustest rakendab Euroopa ühendamise rahastu raames algatust „WiFi4EU“, pakkudes kodanikele tasuta ELi toetatavat WiFi-ühendust. Tänu Galileo programmile täiustatud asukohateenused päästavad elusid, kuna mobiiltelefonil numbril 112 helistades tehakse hädaabiteenistustele kättesaadavaks asukohtateave.

1.3.3.    ELi eelarve pakub olulist tuge väikeettevõtetele ja ettevõtjatele

Peale selle, et ELi eelarves keskendutakse konkreetselt rohepöördele, toetatakse ELi eelarvest üldisemalt investeeringuid, mis on ELile vajalikud, et tagada pikaajaliselt jätkusuutlik majandus, mille keskmes on inimesed. Kuigi teadus- ja arendustegevus ning taristud on selles valdkonnas olulised, on ka muid olulisi tahke, nagu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni toetamine.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad on Euroopa majanduse selgroog, sest nemad moodustavad 99 % kõigist ettevõtjatest. Nende arvele langeb 56 % majandustoodangust ja 67 % üldisest tööhõivest( 22 ). Vaatamata nende tähtsusele majanduses seisavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad siiski silmitsi raskustega, nagu rahastamise leidmine siseturu eri osades. ELi eelarvega pakutakse neile tuge ja võimalusi nende tegevuse kõigis etappides alates asutamisest ja turustamisest kuni pikaajaliste investeeringute tegemiseni ja kestlikkuse tagamiseni. Peamine eelarveprogramm, millega väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid aidatakse, on ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm, millega edendatakse ettevõtlust, aidates neil ettevõtjatel saada juurdepääs rahastamisele ja turgudele ning parandades nende konkurentsivõimet.

2020. aprillis suunati selle komponentide hulka kuuluvasse laenutagamisrahastusse Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist lisavahendeid, et võimaldada pankadel pakkuda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele sildfinantseerimist. Laenutagamisrahastust oli 2019. aasta lõpuks vahendeid saanud enam kui 500 000 väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat 32 riigis( 23 ). Samuti on sellega aidatud ettevõtjaid, keda on majanduslikult mõjutanud koroonaviiruse pandeemia. Rahaline toetus on käibekapitalilaenude vormis (12-kuulised või pikemad) ning seejuures võimaldatakse võetud laenude tagasimaksmist maksepuhkuste abil edasi lükata. Ka Euroopa ettevõtlusvõrgustik aitab väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid innovatsioonipartnerlustega COVID-19ga seotud valdkondades(nt isikukaitsevahendid ja meditsiiniseadmed) ning nõu andmisega juurdepääsu saamiseks sihtotstarbelisele Euroopa ja riigi tasandi rahalisele toetusele.

Sihipärasemaid idufirmadele mõeldud rahalisi vahendeid antakse programmi „Horisont 2020“ raames Euroopa innovatsiooninõukogust uuenduslikele idufirmadele ning tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist mikro- ja sotsiaalsetele ettevõtetele. Seejuures on eesmärk keskenduda konkreetsetele turusegmentidele, nagu väga uuenduslikud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning sotsiaalsed ettevõtted, kellel on läbi aegade olnud erilised raskused rahastamise saamisel. Arvnäitajad on julgustavad ning osutavad läbimurdeliste uuenduste ja kiire kasvuga ettevõtete arvu märkimisväärsele suurenemisele. Iga euroga, mille Euroopa innovatsiooninõukogu investeerib, kaasneb 2,4 euro ulatuses jätkuinvesteeringuid ( 24 ). Peale selle kaasatakse tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi raames eeldatavalt 2,7 miljardit eurot tänu 236 miljoni eurose mahuga tagatislepingutele, mille komisjon on sõlminud finantsvahendajatega.

Ettevõtlust toetatakse ka mitterahaliselt programmiga „Erasmus noortele ettevõtjatele“, millega edendatakse vahetusi uuemate ja kogenumate ettevõtjate vahel. 2019. aastal toimus 2 100 vahetust ning üle 90 % osalenud ettevõtjatest on pidanud programmi edukaks.

ELi eelarvest tehakse veel üks oluline panus, andes rahalisi vahendeid Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamisvahendi raames. Eeldatavalt toetatakse fondist riski finantseerimise valdkonnas enam kui 1,1 miljonit innovatiivset mikro-, väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat ning sotsiaalsete ettevõtet, samuti kultuuri- ja loomesektori ettevõtet.

1.3.4.    Piiriülese liikuvuse edendamisega investeeritakse ELi eelarvest liidu kodakondsusesse ja väärtustesse

Lisaks otse majanduslikku taristusse ja ettevõtetesse investeerimisele investeeritakse ELi eelarvest ka inimestesse ja asutustesse, kes edendavad Euroopa ühiseid väärtusi kooskõlas ELi juhtlausega „Ühinenud mitmekesisuses“.

Programmiga „Erasmus+“ pakutakse noortele, õppijatele ja kõigis vanuses töötajatele õppe-, koolitus- ja vabatahtliku töö võimalusi nii Euroopas kui ka mujal. 2019. aastal oli enam kui 900 000 inimesel võimalus minna välismaale ja kogeda elu teisiti, osaledes kõrghariduses või kutseõppes ja kasutades mitmesuguseid muid vahetusvõimalusi( 25 ). Selliste kogemuste mõnikord elumuutev mõju aitab olulisel määral parandada töövõimalusi ning edendada liidu kodakondsuse ideed.

Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmiga toetati töötajate liikuvust piiriüleste partnerluste ja sihipäraste liikuvuskavade kaudu. Liikuvatele töötajatele antavat tuge suurendati 2019. aastal veelgi, kui asutati Euroopa Tööjõuamet( 26 ), mille eesmärk on tagada töötajate liikuvust ja sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevate ELi õigusnormide õiglane ja tõhus kohaldamine, aidates seeläbi kodanikel ja ettevõtjatel siseturust kasu saada.

Kogemused on näidanud, et lisaks ELi siseste sidemete ja vahetuste edendamisele soodustab piiriülene koostöö ka edukat ja mõjusat teadustegevust. Programmist „Horisont 2020“ jätkati teadlaste piiriüleste võrgustike toetamist. Osana selle Marie Skłodowska-Curie meetmest jätkati programmi „Horisont 2020“ kaudu Euroopa teadlastesse investeerimist, et võimaldada neil oma karjääri kõigis etappides muudes riikides töötada ja koostööd teha; seejuures toetati algatusi, millega kõrvaldatakse akadeemiliste ringkondade, tööstuse ja ettevõtjate vahelised tõkked.

Finally, the European Solidarity Corps is promoting solidarity activities, mainly through volunteering, traineeships and jobs, to enhance the engagement of young people and organisations in accessible and high-quality solidarity activities. Young people aged between 18 and 30 undertook volunteering activities or solidarity projects managed by organisations, institutions, bodies or groups. By the end of 2019 more than 12 000 participants had been involved in volunteering actions.

(1)

()    Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 318.

(2)

()    Finantsmääruse artikkel 247.

(3)

()    Eelarve täitmisele heakskiidu andmise iga-aastase menetluse kaudu annavad Euroopa Parlament ja nõukogu eelarve täitmisele konkreetsel aastal oma lõpliku heakskiidu ning annavad komisjonile ELi eelarve täitmise eest poliitilise vastutuse ( https://ec.europa.eu/info/about-european-commission/eu-budget/how-it-works/annual-lifecycle/assessment/parliaments-approval_en ) .

(4)

()    Finantsmääruse artikkel 247.

(5)

()    Finantsmääruse artikkel 246.

(6)

()    Finantsmääruse artikli 247 lõige 2.

(7)

()    Finantsmääruse artikli 118 lõige 8.

(8)

()    Finantsmääruse artikli 261 lõige 3.

(9)

()     https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2019/06/20/a-new-strategic-agenda-2019-2024/ .

(10)

()     https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/political-guidelines-next-commission_et.pdf .

(11)

()    2019. aastast pärinevad kulukohustuste assigneeringud, sealhulgas paranduseelarved, välja arvatud ülekandmised varasematest eelarveaastatest ja sihtotstarbelised tulud ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile ja ELi Solidaarsusfondile ette nähtud summad. Täidetud kulukohustuste assigneeringute summa oli 173 miljardit eurot (vt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet).

(12)

()    Üksikasjalikum teave meetmete kohta, mille võtmist komisjon eelarve haldamise tõhususe eesmärgil jätkab, on esitatud käesoleva aruande 2. jaos.

(13)

()    Euroopa Kontrollikoda, eriaruanne nr 15/2019 „Personalieeskirjade 2014. aasta reformipaketi rakendamine komisjonis – suur rahaline kokkuhoid, kuid sellega kaasnesid tagajärjed personalile“.

(14)

()    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava“ (COM(2020) 442 final, 27.5.2020).

(15)

()    Vt 1. lisa. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslikkuse ülevaade.

(16)

()    Vt 1. lisa. Programmi „Horisont 2020“ tulemuslikkuse ülevaade.

(17)

()    Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, 2019. aasta tegevusaruanne, lk 18–19.

(18)

()    Vt 1. lisa. Copernicuse programmi tulemuslikkuse ülevaade.

(19)

()    Projekti „Formobile“ projektikonkurss – ka https://formobile-project.eu/ .

(20)

()    2019. aastast on 22 Galileo satelliiti pakkunud täismahus kõiki teenuseid.

(21)

()    Üks oluline samm, mis suurendas Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi kasutuselevõttu turul, oli õhuruumi kasutamise nõuete ja sooritusel põhineva navigatsiooni menetluste vastuvõtmine 2018. aastal.

(22)

()    „Euroopa VKEsid käsitlev aastaaruanne 2018/2019“, siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi nimel tehtud uuring ( https://ec.europa.eu/growth/smes/business-friendly-environment/performance-review_en#annual-report ).

(23)

()    Vt 1. lisa. Ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi tulemuslikkuse ülevaade.

(24)

()    Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat „2019. aasta tegevusaruanne“, lk 7.

(25)

()    Vt 1. lisa. Programmi „Erasmus“ tulemuslikkuse ülevaade.

(26)

()     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1149, millega asutatakse Euroopa Tööjõuamet.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.6.2020

COM(2020) 265 final

KOMISJONI ARUANNE

EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA KONTROLLIKOJALE


ELi 2019. aasta eelarve haldus-ja tulemusaruanne

1.4.Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

  Kõik summad miljonites eurodes.

Allikas: Euroopa Komisjon.

2019. aastal eraldati selle alamrubriigi programmidele 57 miljardit eurot, mis moodustab 35 % ELi aastaeelarvest. Ühtekuuluvuspoliitika programme rakendatakse jagatud eelarve täitmise raames. Liikmesriigid vastutavad rahaliste vahendite eraldamise eest fondide teemavaldkondadele, mida kavandatakse rakenduskavade kaudu.

Sotsiaalmajandusliku lähenemise, toimetulekuvõime ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks mõeldud ühtekuuluvusfondide vahendid aitavad lahendada praeguseid ja tulevasi probleeme, rajades vundamendi ELi jätkusuutlikule tulevikule. Ühtekuuluvuspoliitika aitab saavutada ELi prioriteetseid eesmärke, toetades majanduskasvu ja töökohtade loomist ELi tasandil ning struktuurireforme riiklikul tasandil. Rahalistel vahenditel on oluline roll keskkonnasäästlikule majandusele üleminekus ja digitehnoloogiale üleminekus ning nad aitavad luua õiglasemat ja sotsiaalsemat Euroopat, toetades noorte töötuse ja vaesuse vastu võitlemise meetmeid ja edendades sotsiaalset kaasatust.

See rubriik hõlmab järgmisi fonde:

·Euroopa Regionaalarengu Fond, mis vähendab eri piirkondade vahelist tasakaalustamatust, tugevdades nii majanduslikku ja sotsiaalset sidusust Euroopa Liidus. Meetmed keskenduvad innovatsioonile ja teadusele, digitaalarengu tegevuskavale, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamisele ning vähese CO2 heitega majandusele ja transpordile;

·Ühtekuuluvusfond, mis aitab suurimate arenguvajadustega liikmesriike (mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % ELi keskmisest). Selle eesmärk on vähendada majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi ning edendada jätkusuutlikku arengut;

·Euroopa Sotsiaalfond, mille eesmärk on suurendada töö- ja haridusvõimalusi ELis ning parandada kõige haavatavamate inimeste olukorda. Fond investeerib ELi inimkapitali – tema töötajatesse, noortesse ja kõigisse tööotsijatesse – hariduse ja oskuste täiendamise kaudu;

·Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks, mis toetab ELi liikmesriikide meetmeid enim puudust kannatavatele isikutele toidu ja esmase materiaalse abi pakkumiseks;

·noorte tööhõive algatus, mis toetab mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori nende tööturule integreerimiseks.

1.4.1.    Ühtekuuluvusprogrammid parandavad elatustaset, loovad töökohti ning soodustavad kasvu ja lähenemist kogu ELis

Nende programmide peamine eesmärk on vähendada majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi ELi piirkondade vahel. Selle saavutamiseks on liikmesriikidel suur paindlikkus ja vastutus meetmeid vajavate olulisemate poliitikavaldkondade tuvastamisel ning neid meetmeid saab seejärel rakendada ja ELi programmidest kaasrahastada. Arengutasemest olenevalt peavad liikmesriigid keskenduma enam või vähem piiratud arvu poliitikavaldkondade rahastamisele. Märkimisväärsed summad kulutatakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, transpordile, keskkonnale ja inimkapitalile.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine on üks peamine eesmärk. Euroopa Regionaalarengu Fond on toetanud investeeringuid enam kui 400 000 väikese ja keskmise suurusega ettevõtjasse, mis on aidanud luua 109 000 töökohta( 1 )ja andnud olulise panuse majanduskasvu. Valitud projektide põhjal jõudis prognoositud töökohtade loomise määr 2019. aasta lõpuks 83 %ni 2023. aastaks kavandatud töökohtade loomise üldistest ootustest.

Samuti aitab elatustaset tõsta ja ühtekuuluvust tugevdada ELi piirkondade ühendamine uue ja parema transporditaristu abil . Transpordiprojektid on ebasoodsas olukorras piirkondade jätkuva majandusliku arengu võimaldamiseks hädavajalikud, kuna need pakuvad nende piirkondade elanikele lisavõimalusi reisimiseks ja töötamiseks ning aitavad ELi ühtset turgu tugevdada. Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditega on ehitatud või uuendatud 4 259 km maanteid ja ehitatud või uuendatud 938 km raudteid( 2 ).

Ühtekuuluvuspoliitika lisaaspekt on struktuurse puudujäägi vähendamise rahastamine, mille eesmärk on tõsta inimeste elatustaset ja suurendada turvalisust. Euroopa Regionaalarengu Fond on siiani aidanud 27,5 miljonil inimesel saada paremaid tervishoiuteenuseid. Koos Ühtekuuluvusfondiga rahastab see ka parema veevärgi, reoveepuhastusjaamade ja jäätmekäitluskohtade rajamist ning praegu käimasolevad projektid peaksid 2023. aastaks seatud eesmärgid ületama.

Need ja muud ühtekuuluvuspoliitika raames rahastatavad projektid on aidanud vähem arenenud liikmesriikidel ja piirkondadel sisemajanduse koguprodukti poolest ülejäänud ELile järele jõuda( 3 ). Hinnanguliselt on iga ühtekuuluvuspoliitika kaudu kulutatud euro tulemusena lisandunud sisemajanduse koguproduktile ligi 3 eurot( 4 ). Sellest tulenev areng on kasulik kogu ELile, nii neile liikmesriikidele, kes saavad Ühtekuuluvusfondist toetust, kui neile, kes seda ei saa. Viimased saavad kasu vähem arenenud piirkondadesse tehtud investeeringute ülekanduvast mõjust nii otseselt, tulenevalt kapitalikaupade suurenevast müügist, kui ka kaudselt, kuna Ühtekuuluvusfondist abi saavate riikide leibkondade kasvav nõudlus hoogustab kaubandust( 5 ).

Peale struktuursete investeeringute Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist toetab ühtekuuluvuspoliitika inimesi ka otseselt, luues neile võimalusi edasi õppida ja omandada oskusi, mida nad vajavad selleks, et saada ja jääda tööturul konkurentsivõimeliseks.

Euroopa Sotsiaalfond on 2019. aasta lõpuks eri projektide kaudu aidanud 26 miljonit inimest( 6 ). Neist 3,1 miljonit on leidnud töökoha ja 3,7 miljonit on ESFi sekkumise tulemusel omandanud kvalifikatsiooni. Noorte töötus on ELi jaoks eriti oluline probleem. Noorte tööhõive algatuse kaudu on ELi eelarve abil töötust märkimisväärselt vähendatud ja pakutud õppimisvõimalusi 2,7 miljonile noorele. Euroopa Sotsiaalfond aitab ka ebasoodsas olukorras elanikkonnarühmi ja toetas näiteks 1,9 miljonit puuetega inimest ning 3,9 miljonit rändajat ja teise riigi taustaga inimest, pakkudes neile õppimisvõimalusi, mis suurendas nende töölesobivust. 40 % inimestest, kes on Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud projektidest töö leidmiseks ja õppimiseks abi saanud, kuuluvad ebasoodsas olukorras elanikkonnarühmadesse.

1.4.2.    Ühtekuuluvuspoliitika kulutused toetavad jätkusuutlikkusse ja tööjõudu tehtavate investeeringute kaudu keskkonnasäästlikule majandusele üleminekut

Ühtekuuluvuspoliitika kulutused toetavad ELi ambitsioonikat energia- ja kliimapoliitikat ning aitavad piirkondadel ja linnadel 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärgid saavutada ning panustavad sotsiaalselt õiglasesse üleminekusse. 2014.–2020. aasta programmid investeerivad 2023. aasta lõpuks üle 47,5 miljardi euro( 7 ) vähese CO2 heitega majandusse ja kliimamuutustega kohanemisse.

Ehkki kliimamuutuste vastu võitlemine on ühine ettevõtmine, ei alusta kõik piirkonnad ja liikmesriigid ühelt ja samalt stardipositsioonilt. Majandusarengu taseme ja majanduse jätkusuutlikkuse vahel on sageli pöördseos. Ühtekuuluvuspoliitikas väljendub see tõsiasjas, et üks kahest Ühtekuuluvusfondi peamisest tegevussuunast keskendub keskkonnaeesmärkidele majanduslikult vähem arenenud liikmesriikides ja et Euroopa Regionaalarengu Fond toetab kliimaneutraalsele majandusele üleminekut peamiselt vähem arenenud piirkondades.

Jätkusuutlikud keskkonnahoidlikud investeeringud on suunatud kliimamuutustega seotud leevendus- ja kohanemismeetmetele. Kliimamuutuste leevendusmeetmetest lähtudes on koostatud projektid, mille eesmärk on tegeleda kliimamuutuste põhjustega ning muutusi aeglustada või peatada. Kliimamuutustega kohanemise meetmed on projektid, mis suurendavad ELi majanduse ja taristu vastupidavust eeldatavatele või tegelikele kliimamuutustele vastavalt. Selle valdkonna olulisemate projektide raames on täiustanud üleujutusvastaseid kaitserajatisi, kusjuures rahastatud projektid hõlmavad 4 miljonit inimest, ning metsapõlengute kaitsesüsteeme, mis hõlmavad 10,8 miljonit inimest( 8 ).

Siiani on kliimamuutuste leevendamise alased saavutused hõlmanud elupaikade kaitset ligikaudu 3 miljonil hektaril ja kavandatakse veel ligikaudu 9 miljoni hektari kaitse alla võtmist( 9 ). Ühtekuuluvuspoliitika projektid on edukad olnud ka selliste projektide rakendamisel, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Nende projektide tulemusel on kasvuhoonegaaside heitkoguseid juba vähendanud 1,3 miljonit süsihappegaasi ekvivalenttonni aastas ning juba on välja valitud lisaprojektid, mille tulemisel vähenevad heitkogused veel 10,3 miljonit süsihappegaasi ekvivalenttonni aastas( 10 )( 11 ). Seda on aidanud saavutada projektid, mis edendavad taastuvate energiaallikate kasutamist ja mille raames rahastatakse nendest taastuvatest energiaallikatest enam kui 1 000 MW lisaenergia tootmist( 12 ).

Peale selle tegeleb komisjon aktiivselt üleminekujärgus söekaevanduspiirkondade algatusega, mis pakub katseprojekti valitud 13 suure kivisöesõltuvuse ja CO2 heitega tööstuspiirkonnale vajadustele vastavat toetust puhtale energiale üleminekul. Seda tööd jätkatakse tulevases rahastamisraamistikus soovitusega luua õiglase ülemineku fond, mille eesmärk on leevendada energiaalase ülemineku sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid, mida põhjustab näiteks söekaevanduste sulgemine.

Õiglane üleminek on võimalik ainult siis, kui selle keskmes on inimkapital. Euroopa Sotsiaalfondi kaudu suunab EL rahalisi vahendeid töötajate oskuste täiendamisse ja ümberõppesse, aidates neil seeläbi tulevikuks valmistuda.

1.4.3.    Rakendamine on taas graafikus, aga tulemuslikkuse hindamine näitas, et maksete taset tuleks veel tõsta

2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamine jätkus 2019. aastal hoogsalt( 13 ). Üle 322 miljardi euro ehk 92 % perioodi kogurahastusest on juba konkreetsetele projektidele eraldatud. 2019. aasta detsembriks oli Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Sotsiaalfond ja noorte tööhõive algatus valinud toetamiseks kogu Euroopast välja üle 1 miljoni projekti. 2019. aasta lõpuks oli projektide valimise tase võrreldav 2007.–2013. aasta perioodi sama ajavahemikuga. Üldiselt on lahendatud rakendamisega kaasnenud raskused, nagu rakenduskavade käivitamise hilinemine perioodi alguses, aga olulised erinevused liikmesriikide vahel ja sees ei ole kuhugi kadunud.

Kõrgetasemeline projektide valik iseenesest ei tähenda vahendite automaatselt kiirkorras kasutamist. Tehtud maksete summa jätkas 2019. aastal kasvamist, aga maksete kumulatiivne tase on madalam kui eelmisel perioodil samal ajal. 2007.–2013. aasta programmiperioodiga võrreldes on 2014.–2020. aasta perioodil tehtud vahemaksete osakaal rakendamise kuuendal aastal 7 protsendi võrra väiksem. Vahendite kasutamine läheb aeglasemalt projektide puhul, mis on alles kavandamis- või hankeetapis, oma iseloomult mitmeaastased või mis ei ole muul moel piisavalt küpsed.

Esialgse sammuna eelarve täitmise tugevdamise poole lisati perioodi 2014–2020 mitmeaastasesse finantsraamistikku 6 % suurune tulemusreserv, mis pandi kõrvale perioodi alguses. Selle tulemusreservi lõplik eraldamine olenes sellest, kas programmid saavutasid oma 2018. aasta vahe-eesmärgid( 14 ). Seda hinnati osana 2019. aasta tulemuslikkuse hindamisest, võttes arvesse ka kogu teadaoleva informatsiooni esitatud tulemuslikkuse andmete usaldusväärsuse kohta. Seejärel eraldati tulemusreserv eelisvaldkondadele.

Eelisvaldkondadele läks 82 % kogu tulemusreservist. Hindamise tulemusel väljastati 16,5 miljardit eurot( 15 ) kokku 20,2 miljardi( 16 ) suurusest tulemusreservist. Selle summa võib nüüd kulutada esialgsete kavade kohaselt. Ülejäänud 3,7 miljardit eurot, mis oli tulemusreservis eraldatudoma 2018. aasta vahe-eesmärke mittesaavutanud eelisvaldkondadele, jagatakse ümber oma vahe-eesmärgid saavutanud eelisvaldkondadele, optimeerides investeeringuid ning suurendades keskendumist mõõdetavate ja tõhusate tulemuste saavutamisele ELi ühtekuuluvuspoliitika vahendite abil. 2019. aasta lõpus ei olnud mõne programmi tulemuslikkust võimalik hinnata järelevalvesüsteemide ja andmete usaldusväärsuse puuduste tõttu. Need puudused kõrvaldati 2020. aasta alguses ja tulemuslikkuse hindamine oli võimalik seega lõpule viia.

Programmide tulemuslikkuse hindamise ja nende finantsarengu regulaarse jälgimise tulemusel leiti, et neist mitu (14 % regionaalarengu valdkonnas ja 17 % Euroopa Sotsiaalfondis) on raskustes / halvas olukorras / kriitilises olukorras. Neid jälgiti tähelepanelikult, rakendades iga rakenduskava vajaduste järgi välja töötatud meetmeid ning tehes järelkontrolli kõrgetasemeliste kohtumiste, tehnilise teabevahetuse, sihipärase nõustamise ja riigi ametiasutustega peetava dialoogi teel.

Komisjon on teinud ettepaneku suurendada veelgi tulemuslikkuse rolli Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eelarvestamise protsessis perioodi 2021–2027 mitmeaastases finantsraamistikus. Selle asemel et paigutada osa programmi rahastamispaketist tulemuslikkusel põhinevasse reservi, tegi komisjon ettepaneku eraldada vahendeid ainult esimesel viiel aastal. Viimase kahe aasta eraldised tehakse sisulise ja põhjaliku läbivaatamise järel, pärast mida toimub 2025. aastal 2024. aasta lõpuks saavutatud edusammudel põhinev ümberplaneerimine. See võimaldab programmi tegevussuundade tulemuslikkuse kõrval arvestada ka muutunud sotsiaalmajanduslikku olukorda ja uusi ettenägematuid proovikive.

Mis puudutab tulevast ühtekuuluvuspoliitikat, siis pakkus komisjon rakendamise kiirendamiseks välja mitu meedet. Nende hulka kuuluvad sellise reegli järk-järguline taaskehtestamine, mille kohaselt on liikmesriikidel ainult kaks aastat aega saata maksenõudeid võetud kulukohustuste kohta, enne kui eraldatud vahendid automaatselt vabastatakse, ja iga fondi eelfinantseerimise taseme aastamakse alandamine, mis hakkaks olema 0,5 % toetuse kogusummast. Muude väljapakutud meetmete eesmärk on menetlusi ja reegleid lihtsustada, et kiirendada rakendamist ja parandada programmi rahastamisvoogude järelevalvet.

1.5.Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad

  Kõik summad miljonites eurodes.

Allikas: Euroopa Komisjon.

2019. aastal eraldati 59 miljardit eurot eelarverubriigile 2, mis toetab jätkusuutlikku kasvu loodusvarade valdkonnas. See moodustab 37 % aastaeelarve kogukuludest. Põllumajanduspoliitika rahastamine püsis eelmise aastaga võrreldes muutumatuna. Eelarverubriigist 2 rahastatakse ühise põllumajanduspoliitika kaht sammast: esimene sammas koosneb turutoetusmeetmetest ja otsetoetustest, mida rahastab Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond, teine sammas hõlmab maaelu arengu programme, mida rahastab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond. Eelarverubriiki kuuluvad ka Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ning ühise kalanduspoliitika rahvusvahelised aspektid koos keskkonna ja kliimameetmete programmiga (LIFE).

Selle rubriigi raames antav rahastus on hädavajalik keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku ning toiduvarude kvaliteedi, kvantiteedi ja jätkusuutlikkuse ning maa- ja merekogukondade majandusarengu jaoks.

1.5.1.    Kulutused maal ja vees leiduvatele loodusvaradele kaitsevad keskkonda ja aitavad lahendada kliimaprobleeme

Kõik selle eelarverubriigi alla kuuluvad programmid panustavad märkimisväärselt ELi kliimaeesmärkide saavutamisse ja bioloogilise mitmekesisuse kao vastu võitlemisse ning see jääb Euroopa rohelise kokkuleppe kontekstis oluliseks.

Panuse seisukohast on selle eelarverubriigi kõige olulisem valdkond ühine põllumajanduspoliitika. Poliitikal on kaks peaeesmärki: tagada õiglane tulu põllumajandustootjatele ja arendada ELi maapiirkondi. Peaaegu kõik põllumajandustootjad, kes saavad ELi tasandi toetust, rakendavad järjekindlalt nõuetele vastavuse ja keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmeid, mis on kasulikud nii keskkonnale kui ka kliimale ja mille hulgas on põllumajanduskultuuride mitmekesistamine, püsirohumaa hoidmine ja 5 % põllumaa eraldamine ökoloogiliselt kasulikele aladele. Maaelu arengu poliitika raames antakse jätkuvalt eri liiki pindalapõhiseid toetusi, mis omakorda on seotud konkreetsete majandamisnõuetega. Nendega kõrval toetatakse sageli sihtotstarbelisi investeeringuid, koolitust ja nõustamist, millel on kombineeritud positiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele, mullale, veele ja õhule nii põllumajandus- kui ka metsamajandussektoris.

2018. aasta seisuga( 17 ) kohaldati 79 % suhtes ELi põllumajandusmaast vähemalt üht keskkonnasäästlikumaks muutmise kohustust, mis suurendas selle meetme keskkonnamõju, kuigi liikmesriigid on soovinud erandite tegemist teatud keskkonnasäästlikumaks muutmise reeglites, et kergendada viimasel kolmel aastal erandlike ilmastikuolude tõttu kannatanud põllumajandustootjate olukorda. Edusamme on tehtud ka majandamislepingute puhul, mis toetavad CO2 sidumist või säilitamist või kasvuhoonegaaside või ammoniaagiheite vähendamist. Praeguseks on 85 % kliimameetmete eesmärkidest põllumajandussektoris bioloogilise mitmekesisuse, mulla ja vee majandamises juba saavutatud.

ELi kaasrahastatud leping maa majandamiseks, mis kaitseb bioloogilist mitmekesisust. Allikas: Euroopa Komisjon.

Edusammudest hoolimata seisavad ELi põllumajandussektori ees olulised keskkonnamõjuga seotud probleemid, eriti Euroopa rohelise kokkuleppe kontekstis, kus EL on võtnud endale kohustuse jätkata kasvuhoonegaaside heitkoguste märkimisväärset vähendamist. Paljudes piirkondades on sellised tähtsad loodusvarad nagu muld, õhk ja vesi jätkuvalt surve all ning olukorda on kindlasti võimalik parandada. Komisjon on seda arvestanud oma ettepanekutes tulevase ühise põllumajanduspoliitika kohta nn uue keskkonnahoidliku struktuuri kaudu.

Keskkonnaprobleemide konkreetsemaks lahendamiseks aitab programm LIFE rakendada seitsmendat üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi integreeritud projektide kaudu, mis parandavad kodanike elujärge, aidates liikmesriikidel viies valdkonnas ELi õigusakte järgida: puhta looduse, vee ja õhu tagamine ning kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine. Programm LIFE on äärmisel atraktiivne, kuna sellest rahastatakse mitmesuguseid projekte. Valitud projektide kvaliteeti ja programmi lisandväärtust illustreerivad näiteks õhukvaliteedi paranemisest kasu saanud inimeste arv (1,5 miljonit) ja paraneva kaitsestaatusega sihtliikide osakaal (42 %). Valitud projektide mõju on suurem, kui esialgu eeldati, ja neil on olnud oluline stimuleeriv mõju: iga programmi LIFE kaudu kulutatud euro kohta on teised partnerid kulutanud 45 eurot( 18 ).

Programm LIFE metamorfoosiprojekt püüab näidata kahte tööstusliku tasandi uuenduslikku jäätmete töötlemise süsteemi: üks on asulate jäätmete käitluskohtade ning teine põllumajandustööstuslike ja muude orgaaniliste jäätmete käitluskohtade jaoks. Peale selle katsetatakse projekti käigus autotööstuse toodetud jäätmevoogudest saadud biometaani kasutamist. Edu korral võivad kaks prototüüpi toota üle 176 miljoni kilovatt-tunni taastuvenergiat aastas (ligikaudu 50 000 majapidamise elektritarbimine) viis aastat pärast projekti algust.

Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus on programm LIFE Euroopa rohelise kokkuleppe oluline osa, mis toetab kliimaneutraalsuse saavutamist aastaks 2050, bioloogilise mitmekesisuse uue strateegia (aastani 2030), kliimapakti ja muudetud kliimamuutustega kohanemise strateegia rakendamist ning puhtale energiale üleminekule suunatud uue tegevussuuna algatamist.

1.5.2.    Uuenduslikud põllumajandustavad toetavad põllumajandust ja töökohti ning tagavad toiduga kindlustatuse ja toiduohutuse

Kuigi põllumajandussektori osakaal majanduses on aja jooksul kahanenud, on sektor tervikuna meie ühiskonnale elutähtis, et tagada kestlik toidutootmine ELis. Ühine põllumajanduspoliitika mõistab seda ja sellest tulenevaid probleeme.

Ühise põllumajanduspoliitika üks peamisi eesmärke on tagada põllumajanduskogukonna õiglane elatustase. Selle eesmärgi saavutamiseks suurendatakse ühest küljest vajaduse korral põllumajandustootjate ja -töötajate individuaalseid sissetulekuid ning teisest küljest kasutatakse turuhindade stabiliseerimiseks otsest sekkumist turu toimimisse.

2019. aastal sai 6,2 miljonit põllumajandustootjat otsetoetusi, mida on vähem kui 2018. aastal (6,5 miljonit) ja mis näitab põllumajandusettevõtete arvu keskmist langustrendi. Teisalt on tulu täiskohaga töötaja kohta põllumajandussektoris 2013. aasta tasemega võrreldes kasvamas, nagu ka põllumajandussektori tootmistegurite kogutootlikkus. Otsetoetused on aidanud põllumajandustootjatel põllumajandustoodete hinnalangusest põhjustatud sissetuleku vähenemisega paremini hakkama saada ja turumeetmed enamiku põllumajandustoodete hinnavolatiilsust piirata. Just turumeetmed olid 2018. ja 2019. aastal edukad ja üldine vajadus nende järele väiksem.

Samas peame järgnevatel aastatel leidma lahendused mitmele suurele probleemile. Põllumajandustulu on ikka veel väiksem kui palgad majanduses tervikuna ja sõltub jätkuvalt otsetoetustest. Peale selle on kasumlikkus suures osas sektorist endiselt väike. Selle põhjuseks on muu hulgas ranged toomisstandardid ja suured tootmiskulud ning primaarsektori killustunud struktuur. Ühise põllumajanduspoliitika raames saadavatest otsetoetustest hoolimata ei saavuta suur osa põllumajandustöötajatest riigi keskmise tööviljakuse võrdlusalust. Ka põllumajandusliku tööhõive langustrend jätkub vaatamata ühiste põllumajanduspoliitika kahe samba raames toetatud mitme kava ja meetme mõjule, mis võimaldavad teatud toetusesaajate kategooriate – eriti noorte põllumajandustootjate, väiketootjate ja struktuursete probleemidega silmitsi seisvate sektorite või piirkondade – vajadusi arvestada.

Mõned nendest probleemidest on seotud arengulõhega maapiirkondades, kus juurdepääs hädavajalikule taristule ja teenustele on sageli halvem. Probleemi käsitlemiseks on ühise põllumajanduspoliitika teine sammas, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, mis toetab kõiki maapiirkondades tegutsevaid üksusi, et soodustada kestlikku ja kaasavat kasvu ELis. 2019. aasta lõpuks oli sellest fondist liikmesriikidele alates 2014. aastast tehtud makseid summas 50,4 miljardit eurot, mis viis fondi väljamaksete tegemise kiiruse poolest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ettepoole.

Fondi üldine panus arengusse on märkimisväärne. Näiteks on juurdepääs lairibaühendusele maapiirkondades märgatavalt paranenud (59 %-l maapiirkondade leibkondadest oli 2019. aastal juurdepääs järgmise põlvkonna lairibaühendusele). Kokku oli 2019. aastal juurdepääs lairibaühendusele 86 %-l kõigist ELi leibkondadest.( 19 ). Põllumajandusettevõtete elujõulisuse ja konkurentsivõime suurendamisega seotud eesmärkide saavutamise tase 2018. aasta lõpus oli suhteliselt hea, võttes arvesse, et investeerimistehingute tegemine võtab tavaliselt mitu aastat. Üldiselt parandab investeerimistoetus toetust saanud põllumajandustootjate majanduslikke näitajaid ja turuosalust. Kvalifitseeritud põllumajandustootjate toetamisel võib olla positiivne mõju põllumajandusettevõtte elujõulisusele, eriti selle tootlikkusele ja konkurentsivõimele.

2019. aastal tehtud tulemuslikkuse hindamine tõendas veelkord, et programm oli suhteliselt hästi toiminud, sealhulgas võrreldes teiste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. 64 % maaelu arengu programmidest saavutasid 2018. aasta lõpuks kõik oma vahe-eesmärgid, kuid 13 %-l ebaõnnestus vähemalt ühe vahe-eesmärgi saavutamine. Sellised programmid olid üldjuhul seotud pikaajaliste investeeringutega ja asjaomased liikmesriigid võtsid parandusmeetmeid.

Pärast mitmesuguste probleemide hindamist on 2020. aasta järgse perioodi ühise põllumajanduspoliitika kohta tehtud ettepanekutes esitatud mõlemat sammast hõlmav uus strateegiline kava, mis keskendub põllumajandusettevõtete elujõulisust tagava sissetuleku ja vastupidavuse toetamisele ELis, et suurendada toiduga kindlustatust.

Maaelu arengu toetus annab ka olulise panuse uude üleskutsesse rakendada Euroopa rohelise kokkuleppega seotud tõhustatud keskkonna- ja kliimameetmeid. Kava kohaselt pannakse suuremat rõhku teadusele, tehnoloogiale ja digiüleminekule ning keskendutakse eriti põllumajanduse noorte jaoks atraktiivsemaks muutmisele, jätkates samas tööhõive, kasvu, sotsiaalse kaasamise ja kohaliku arengu toetamist maapiirkondades.

1.5.3.    Investeeringud säästvasse kalandusse tasuvad ennast ära suurema ja stabiilsema saagikuse, laevastiku kasumlikkuse ja töökohtade kujul

Merendussektori probleemid on mõneti erinevad ning seotud suuresti tööhõive küsimusega rannikualadel ja kalavarude jätkusuutliku majandamisega. Viimased majandusandmed näitavad, et säästev kalandus tasub ennast ära suurema ja stabiilsema saagikuse, laevastiku kasumlikkuse ja töökohtade kujul. Sarnaselt eelmiste aastatega on ELi kalavarude kaitse poliitika eesmärk saavutada 2020. aastaks kalavarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus. Vajaduse korral kehtestatakse selleks kiireloomulised meetmed: näiteks keelati 2019. aasta teiseks pooleks Läänemere idaosas tursapüük. Sellest hoolimata on veel palju teha, et saavutada 2020. aastaks kõigi kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate varude maksimaalne jätkusuutlik saagikus.

Mitme piirkondliku kalandusorganisatsiooni liikmena edendab EL paremat ookeanide majandamist, suuremat tulemuslikkust, nõuetele vastavat ja teaduspõhist kalavarude majandamist, sealhulgas ökosüsteemipõhiste ja ettevaatusprintsiipide rakendamist. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastane võitlus jäi ELi prioriteediks. EL toetas seda võitlust kahepoolses koostöös ja piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides, kohalikes asutustes ja globaalsetes foorumites.

Paljud ELi merenduspoliitika meetmed aitasid suurendada investeeringuid säästvasse sinisesse majandusse. Kasvab ELi avamere tuuleparkide võimsus võrreldes maismaa tuuleparkide omaga. Ookeanienergia osakaal on endiselt suhteliselt väike, aga uued tehnoloogialahendused peaksid võimsuse kasutamist lähitulevikus märkimisväärselt suurendama. Liikmesriigid on teinud edusamme vesiviljeluse paremas integreerimises oma ruumilisse planeerimisse ja halduskoormuse vähendamisse, aga sektori tõelise potentsiaali saavutamiseks on vaja veel tööd teha.

Eelarvest saadavad toetused on sageli seotud kestlikkuse suurendamisega infrastruktuuriinvesteeringute ja tegevuse digiteerimise kaudu. 2019. aastal toetati enam kui 8 700 kalalaeva ehk umbes 10 % ELi laevastikust Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist. Hinnanguliselt said toetusest kasu üle 80 000 kaluri, nende abikaasa või partneri, 18 000 tootjaorganisatsioonide liiget ja 40 000 töötlemisettevõtte töötajat( 20 ).

2019. aastal tehtud tulemuslikkuse hindamine näitas, et 70 % Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames seatud ELi prioriteetidest saavutasid oma vahe-eesmärgid. 20 % kogu tulemusreservist summas 67 miljonit eurot läks ümberjaotamisele, kuna sellega seotud prioriteedid ei saavutanud oma vahe-eesmärke. Reservi ümberjaotamine võimaldas enamikul liikmesriikidel saada oma rakenduskavadest põhjalikum ülevaade. Ainult üks liikmesriik (Slovakkia) kaotas tulemusreservi.

1.6.Julgeolek ja kodakondsus

2019. aastal eraldati 4 miljardi euro (2 %) suuruses summas kulukohustuste assigneeringuid eelarverubriigile 3 „Julgeolek ja kodakondsus“. Need programmid tegelevad oluliste poliitiliste probleemidega, nagu ränne, piiride haldamine, õiguskaitse, julgeolekuriskid ning tervishoid ja tarbijakaitse koos kultuuri, mis tahes kujul avalduva sallimatuse vastu võitlemise ja haavatavate elanikkonnarühmade õiguste kaitsega.

  Kõik summad miljonites eurodes.

Allikas: Euroopa Komisjon.

1.6.1.    ELi eelarve tagab liikmesriikidele toe ja solidaarsuse rände ja piiride haldamisel

ELi eelarvest toetati Euroopa Liidu jätkuvat laiapõhjalist reageerimist rändeprobleemidele ja ELi välispiiride tõhusat haldamist. Töö Euroopa rände tegevuskavaga andis positiivse panuse ohtliku ja kontrollimatu rände asendamisse turvalise, korrakohase ja seadusliku rändega. Allpool on esitatud eelarverubriigi 3 (ELi-sisene) jaotus 2019. aastal. Välistegevuse rahastamisvahendid (eelarverubriik 4) panustavad samuti rändepoliitika välispoliitilisesse mõõtmesse, eriti rände algpõhjustega tegelemisse.

2019. aastal liikmesriikidele ja ELi asutustele rändeprobleemide lahendamiseks antud toetus( 21 ).

Allikas: Euroopa Komisjon.

2015. aastast alates on liikmesriigid ja ELi asutused ELi eelarvest saanud toetust ligikaudu 11 miljardit eurot selleks, et lahendada kohalikud probleemid, investeerida tugevamatesse ja tõhusamatesse varjupaigasüsteemidesse, tõhusamatesse tagasipöördumismenetlustesse ja rändemeetmetesse ning ELi välispiiride paremasse kontrolli. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondil ning Sisejulgeolekufondil on oluline roll operatiivses reageerimises rändeprobleemidele ja kolmandate riikide kodanike lõimimises ELi ühiskondadesse, Euroopa Sotsiaalfond aga toetab rändajate lõimimist tööturule ja nende sotsiaalset kaasamist. 2015. aastast alates( 22 ) on saavutatud järgmist.

Allikas: Euroopa Komisjon.

Olemasoleva volituse alusel saatis Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet 2019. aastal 7 000 piirivalveametnikku ja muud eksperti liikmesriikidele appi ELi piire kaitsma ja ELi tagasisaatmispoliitikat rakendama. Frontex korraldas ligikaudu 16 000 inimese tagasisaatmise ja aitas merelt päästa üle 28 600 rändaja( 23 ).Peale ebaseadusliku sisserände piiramise on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ühisoperatsioonid aidanud liidu välispiiridel konfiskeerida 390 varastatud sõidukit ja enam kui 125 tonni narkootikume.

2019. aasta oli ELi piirihalduse jaoks murranguline aasta: detsembris jõustusid uued õigusnormid, millega laiendati Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti pädevust( 24 ). Need võimaldavad ametil toetada liikmesriike piirihalduses ja rakendada ELi tasandil ühiselt integreeritud piirihaldust. See ulatuslik uus määrus tugevdab ELi välispiiride haldamist ja 10 000 operatiivtöötajast koosneva alalise korpuse loomist ameti juures. Alalisel korpusel on täitevvolitused ja isiklik varustus, mis võimaldab tal ELi piiridel sekkuda, kui see on vajalik või kui seda soovivad riigid, mis ei ole vahetud naaberriigid. Tugevdatud volitused nõuavad ELilt asutuse rahastamise märkimisväärset iga-aastast suurendamist järgmise finantsraamistiku ajal, nagu komisjon soovitas, arvestades töötajate ja varustuse hulga suurenemist.

1.6.2.    ELi eelarve kaitseb kodanikke tugevdatud ELi kodanikukaitse võime kaudu

Katastroofid ei tunne piire. Hästi koordineeritud reageerimine ELi tasandil väldib abimeetmete dubleerimist ja tagab, et abi vastab mõjutatud piirkonna tegelikele vajadustele. Kodanikukaitse abi koosneb vahetult pärast katastroofi kohale toimetatud valitsuselt saadud abist, mille eesmärk on vähendada katastroofide inimohvrite arvu ning nende põhjustatud keskkonna-, majandus- ja materiaalselt kahju. Katastroofidele ühtsemalt, prognoositavamalt, kulutõhusamalt ja nähtavamalt reageerimiseks loodi Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkus, mis on valmis liikmesriike ja kolmandaid riike vajaduse korral igal pool aitama. ELi elanikkonnakaitse mehhanismi rahastatakse osaliselt eelarverubriigist 3 ja osaliselt eelarverubriigist 4.

2019. aasta märtsis tugevdas EL elanikkonnakaitse mehhanismi uuendamise teel katastroofiohu juhtimist. Selle tulemusena sündis rescEU, mille eesmärk on elanikkonda katastroofide eest paremini kaitsta ja tekkivaid riske maandada. rescEU hõlmab uut Euroopa Liidu vahendite reservi, millesse esialgu kuuluvad tuletõrjelennukid ja -helikopterid. Kuid rescEU tegevusvaldkonda ei kuulu mitte ainult võitlus metsatulekahjudega ning eeldatavasti hakkab see hõlmama ka reageerimist teistele ohuolukordadele, nagu meditsiinilised hädaolukorrad või keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumaõnnetused. Enne uuendamist aktiveeriti elanikkonnakaitse mehhanism 2019. aastal 20 korda – kolm korda paluti abi ELi piires ja 17 korda osalejariikidest väljastpoolt. Hiljem 2019. aastal aktiveeriti ka rescEU programm, et suurendada metsatulekahjude õhust tõrjumise suutlikkust Kreekas; samuti tehti ettevalmistustöid uue rescEU mehhanismi rakendamiseks. Praegu on COVID-19 puhangu tõttu kõik jõupingutused suunatud meditsiinivarustuse varumisele, mille esialgne eelarve on 50 miljonit eurot.

1.6.3.    ELi eelarve toetab ühtset turgu tarbijate ja elanikkonna turvalisuse suurendamise teel

Tarbijatel peab olema kindlustunne, et ohtlikel toodetel ei ole ELi turul kohta ning et asjakohaste normide täitmine tagatakse tõhusalt ja tulemuslikult nii riigi sees kui ka väljaspool. Seepärast toetab EL kooskõlastatud ja ühtset lähenemist ohutus- ja turujärelevalve-eeskirjade täitmise tagamisele kõikides liikmesriikides. Tarbijakaitseprogrammi kaudu edastasid liikmesriikide asutused 2019. aastal enam kui 2 000 teavitust ohtlike toodete kohta, kasutades selleks ohtlike toiduks mittekasutatavate toodete kiirhoiatussüsteemi.

Toidu puhul on ohutus sama oluline. Toidu- ja söödaprogramm annab panuse inimeste, loomade ja taimede hea tervise tagamisse toiduainete tarneahela kogu ulatuses, ennetades ja likvideerides haigusi ja kahjureid ning tagades, et tarbijad ja keskkond on hästi kaitstud. Üldise ohutustaseme tõstmise kõrval suurendavad need meetmed ELi toiduaine- ja söödatööstuse konkurentsivõimet, soodustades töökohtade loomist. 2019. aastal korraldati ligikaudu 13 500 kontrolli eest vastutavale ametnikule liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest koolitusi, mille eesmärk oli parandada nende töö tõhusust, tulemuslikkust ja usaldusväärsust.

Õigusprogramm edendab liikmesriikide asutuste vahelist õigusalast koostööd ning panustab ELi õiguse tõhusasse ja ühtsesse rakendamisse ja selle täitmise tagamisse tsiviil- ja kriminaalõiguse, kuriteos kahtlustatavate või süüdistatavate inimeste õiguste ning kuriteoohvrite õiguste valdkonnas. Õigusprogramm toetab mitme ELi õigusliku vahendi rakendamist kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös, nagu Euroopa vahistamismäärus, mis 10 000 juhtumiga aastas on ELi edukaim vahend kriminaalasjades. Märkimisväärselt on suurenenud teabevahetus elektroonilises karistusregistrite infosüsteemis, mis on liikmesriikide keskasutuste kasutatav infotehnoloogiline süsteem: 2019. aasta lõpuks oli süsteemis teavet vahetatud üle 3,5 miljoni korra.

1.7.Globaalne Euroopa

2019. aastal eraldati 12 miljardit eurot (7 % kogu eelarvest) eelarverubriigile 4 „Globaalne Euroopa“; see jaotati põhiprogrammide vahel järgmiselt.

  Kõik summad miljonites eurodes.

Allikas: Euroopa Komisjon.

Sellesse rubriiki kuuluvad programmid aitavad tugevdada Euroopa maailmapositsiooni. Neist rahastatakse geograafilisi ja temaatilisi meetmeid, mis aitavad maailma vaeseimaid ja tagavad, et EL edendab demokraatiat, rahu, solidaarsust, stabiilsust, vaesuse leevendamist, jõukust ja loodusvarade säilitamist nii ELi vahetus naabruses kui ka terves maailmas. ELi arengu-, naabrus- ja muudel välispoliitikatel on samad eesmärgid, nagu sellise kestliku majanduse edendamine, mis ei ole vastuolus sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu saavutamise ja inimõigustega, ning demokraatia, hea valitsemistava ja õigusriigi toetamine. EL on jätkanud oma tegevust kriiside ärahoidmisel, et säilitada rahu ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut.

1.7.1.    Väliskoostöö eesmärk on lahendada globaalseid probleeme, edendada ELi väärtusi ning aidata kaasa rahule ja heaolule terves maailmas

ELi välistegevuse raames on arengukoostöö esmane eesmärk vaesust vähendada ja pikemas perspektiivis see kaotada. ELi jõupingutused ja panus on olnud oluline toiduga ja toitumisalase kindlustatuse tagamisel, jätkusuutliku põllumajanduse arendamisel ning tervishoiu- ja haridusprogrammide toetamisel, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise, laste õiguste ja kultuuri valdkonnas. Majanduskasvu ja töökohtade loomist on toetatud kaubandus- ja erasektori arendamise kaudu, eriti kohalike ettevõtjate puhul, laiendades digimajandust ning pakkudes koolitust ja haridust kohalikule tööjõule.

Euroopa rohelisel kokkuleppel on tugev välismõõde, mille eesmärk on tugevdada Euroopa rolli üleilmse juhina keskkonna-, kliima ja energiaküsimuste valdkonnas. 2019. aastal suurendas EL keskkonna- ja kliimamuutuste teema integreerimist kõigisse ELi rahvusvahelise koostöö ja arengu vahenditesse ja sektoritesse, et rakendada tõhusalt kestliku arengu tegevuskava 2030 ja Pariisi kokkulepet tõhusalt rakendada.

Kõrgelennuline välisinvesteeringute kava on loonud uuenduslikke võimalusi kaasata arengu jaoks avaliku ja erasektori vahendeid. Digitaalse energiarahastu sarnaste algatuste kaudu on EL pannud aluse energiasektori ajakohastamisele ja digiteerimisele, uuenduslike ärimudelite edendamisele ning vajalike eelduste loomisele selleks, et parandada juurdepääsu säästvale energiale üle maailma, keskendudes eriti Aafrikale.

Väheneva kodanikuühiskonna ja demokraatia tegutsemisruumi kontekstis kinnitas EL taas, et toetab neid väärtusi tingimusteta terves maailmas, kinnitades samas oma keskset rolli rahvusvahelistes foorumites. Maailmapanga õigusriigi pingerea kohaselt on olukord 2014. aastast pidevalt halvenenud. Näiteks naissoost parlamendiliikmete arvu suhtes 2015. ja 2018. aasta vahel tehtud väikesed edusammud nulliti 2019. aastal. EL jätkas demokraatia, õigusriigi, hea valitsemistava, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete edendamist, eriti demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kaudu.

2019. aastal saavutasid projektid ja programmid märkimisväärseid tulemusi Ladina-Ameerikas sellistes põhisektorites nagu vesi ja kliimamuutused, erasektor ja investeeringud, majandusareng, õigusriik ja valitsemine. Peale piirkondliku koostöö lükati käima edukad algatused strateegilistes sektorites ja arendati neid aasta jooksul edasi. Julgeolekuvaldkonnas lepiti kokku kahes meetmes, mille eesmärk on edendada Ladina-Ameerika riikide koostööd integreeritud piirihalduse valdkonnas (selleks valiti välja neli maismaa piiripunkti seitsme riigi vahel) ning toetada võitlust inimkaubandusega.

Arengukoostöö Aasias ja Lähis-Idas keskendus 2019. aastal jätkuvalt kõige vähem arenenud ja kõige haavatavamatele riikidele, kus keskenduti peamiseks heale valitsemistavale ja kestlikele sektorireformidele. Suuremat tähelepanu osutati töökohtade loomisele ning kestlikule ja kaasavale kasvule investeeringute soodustamise kaudu. Erasektori arendamine oli esmatähtis, kuna sellel on oluline roll säästvas majandusarengus ja -kasvus.

Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend on olnud ELi jaoks äärmiselt oluline tema püüdlustes edendada rahu ülimalt mitmel viisil Afganistanis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Colombias, Liibüas, Süürias, Ukrainas ja Jeemenis. Kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi tugevdamine, konfliktide ennetamine ja rahu tagamine on olnud humanitaarkriiside halvenemise vältimiseks äärmiselt olulised. Tsiviilelanike kogukondade kaitse tugevdamiseks on suurendatud toetust julgeoleku- ja kaitsejõududele ebastabiilsetes piirkondades.

Humanitaarabi toimib koos arengukoostööga, kasutades spetsiifilist vajaduspõhist lähenemisviisi konfliktide ning looduslike ja inimtegevusest tingitud katastroofide mõjuga tegelemiseks. Abi antakse humaansuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse humanitaarseid põhimõtteid järgides. Kokku sai 2019. aastal humanitaarabi 177 miljonit inimest. Suurim osa 2019. aastal antud humanitaarabist läks Süüria ja Jeemeni konfliktide tõttu riigist pagenud või oma riigis ümber asuma sunnitud inimestele, 23 % abist aga anti 2014.–2019. aastal nn unustatud kriisidele (kriisid, millele osutatakse meedias vähe tähelepanu ja mida kajastatakse kasinalt), nagu Burundi piirkondlik pagulaskriis, konflikt Ukrainas ja FARCi partisaniliikumisega seotud konflikt Colombias. EL tõhustas oma tegevust kriiside ärahoidmisel, et säilitada rahu ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut. EL oli 2019. aastal iga suurema humanitaarkriisi korral kohal. Suuremate kriiside puhul reageeris EL järjepidevalt sellistele olukordadele, kus muid rahastajaid ei olnud, ning tegutses sageli koordinaatori ja stimuleerijana. Programm panustas ka haavatavate või katastroofidest mõjutatud kogukondade suutlikkuse ja vastupidavuse loomisesse. Katastroofideks valmisoleku meetmete abil toetati 38 miljonit inimest katastroofiohtlikes piirkondades. Üks keskseid aspekte ELi positiivsete tulemuste juures vastupidavuse suurendamisel on järkjärguline üleminek rahapõhise abi pakkumisele: komisjon pidas oma lubadust jaotada 35 % humanitaarabist rahaülekannete kaudu.

1.7.2.    EL püüab rändeprobleeme lahendada koostöös rahvusvaheliste partneritega

Alates rändekriisi algusest 2015. aastal on EL pakkunud elutähtsat tuge ja kaitset miljonitele abivajajatele, aidates lahendada ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjuseid majanduslike ja tööhõivealaste võimaluste ning vastupidavuse suurendamise kaudu. EL on ka aidanud luua tingimusi seaduslikuks rändeks, sealhulgas ümberasumise kaudu, ning rände tõhusaks haldamiseks. Ebaseadusliku rände ennetamiseks tehtav töö jätkus koostöös partnerriikidega, muu hulgas võideldes Saheli piirkonnas tegutsevate rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetajate võrgustike vastu. Jätkus ka töö ELis või muudes riikides elamise õiguseta inimeste tulemusliku tagasisaatmise määra suurendamiseks. 2019. aasta lõpuks oli ebaseaduslike ELi piiri ületuste arv 92 %( 25 ) väiksem kui selle tipptase 2015. aastal.

Peale selle jätkas EL koostööd oma partneritega kogu maailmas, et lahendada sundrändega seotud probleeme. Igal aastal eraldatakse 80 % ELi humanitaarabi eelarvest (2019. aastal 1,6 miljardit eurot) sunniviisiliselt ümberasustatud inimestele ja neid vastuvõtvatele riikidele, et rahuldada nende põhivajadused konflikti- ja kriisiolukordades või pikaajalise sundrände korral.

2019. aastal panustas ELi hädaolukorra usaldusfond Aafrika jaoks poliitilise dialoogi lihtsustamisse partnerriikidega Aafrikas, rakendas uuenduslikke lähenemisviise ning saavutas märkimisväärseid ja nähtavaid tulemusi fondi kolmes tegevusharus (Põhja-Aafrika, Aafrika Sarv ning Sahel ja Tšaadi järv), koondades selleks mitme sidusrühma vahendeid ja eksperditeadmisi. Fond jätkas oma saavutuste kindlustamist ning kokku kiideti heaks 224 programmi kogueelarvega 4,4 miljardit eurot.

Türgi pagulasrahastu jätkab hädavajaliku abi jagamist Türgis asuvatele pagulastele ja nende vastuvõtjatele kõigis oma prioriteetsetes valdkondades, st põhivajadused, haridus, tervishoid, kaitse, sotsiaalmajanduslik toetus ja omavalitsuste taristu. Esimene osamakse 3 miljardit eurot on täielikult lepingutega kaetud ja 72 projekti on käivitunud. Teise 3 miljardi euro suuruse osamakse kogu tegevuseelarve kaeti kulukohustustega 2019. aasta lõpus. Rahastu juhtkomitee peab korrapäraseid koosolekuid, et rahastu rakendamist jälgida ja juhtida. Avalikult kättesaadavad kuue kuu jälgimisaruanded kinnitavad, et rahastu saavutab jätkuvalt oma eesmärke.

Tänu rahastule saab üle 1,7 miljoni pagulase igakuist rahalist toetust, mida nimetatakse hädaolukorra sotsiaalseks turvavõrguks ja mis aitab neil katta oma põhivajadusi. 2019. aasta lõpuks oli humanitaarabi saanud 1,7 miljonit kõige haavatavamat pagulast. 2019.–2020. õppeaastal läks kooli 684 919 Süüria last, see tähendab 63 % kõigist Türgis asuvatest kooliealistest Süüria lastest. Rahastu käivitamisest alates on sisseseade andmise kaudu ajakohastatud üle 3 900 õppeasutuse (sealhulgas alushariduskeskusi) ja ehitatud 40 uut kooli. 320 kooli on veel ehitusjärgus. Peale selle on nüüd tegutsema hakanud 179 tervisekeskust. Rahastu käivitamisest alates on pagulased saanud 11,9 miljonit esmast tervisekonsultatsiooni ning Süüria lapsed ja rasedad naised on saanud 3,5 miljonit doosi vaktsiine.

2019. aasta juunist on Süüria kriisile reageerimiseks loodud ELi usaldusfond pakkunud 4,3 miljonile Süüria kriisist mõjutatud riikide elanikule haridust, tervishoiuteenuseid, veemajandust, elatist ja muid teenuseid. Kokku ajakohastati, renoveeriti ja varustati sisseseadega 92 tervisekeskust.

1.7.3.    ELi eelarvest aidatakse naaberriikidel stabiilseid demokraatlikke institutsioone arendada ja säilitada

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend toetab kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike ELi väärtustele vastavate poliitiliste, institutsiooniliste, õiguslike, administratiivsete, sotsiaalsete ja majanduslike reformide elluviimisel. Samuti aitab see neil järgida ELi eeskirju, standardeid, poliitikat ja tavasid, eesmärgiga ühineda Euroopa Liiduga. Finantsabi antakse toetavatele riikidele( 26 ) viies poliitikavaldkonnas: a) reformid ELiga ühinemise ettevalmistamiseks ning sellega seonduv institutsioonide ülesehitamine ja suutlikkuse suurendamine; b) sotsiaal-majanduslik ja piirkondlik areng; c) tööhõive, sotsiaalpoliitika, haridus, soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja inimressursside arendamine; d) põllumajandus ja maaelu areng; e) piirkondlik ja territoriaalne koostöö. Alltoodud kastist leiab konkreetse näite rahastamisvahendi tegevusest.

Põhja-Makedoonias halveneb nii pinna- kui ka põhjavee kvaliteet sinna suunatud puhastamata või ebapiisavalt puhastatud reovee tõttu. Tänu riigi idaossa ehitatud reoveepuhastusjaamale on nüüd tervel piirkonna elanikkonnal (kokku 54 676 inimesel) võimalus nõuetekohaselt puhastatud reovett kasutada. Kõigil põllumajandustootjatel on nüüd paremad keskkonnatingimused oma toodete jaoks. Paranenud on nii inimeste tervis kui ka keskkonna seisund. Strumica jõkke suunatud puhastamata asulareovee kogused on vähenenud, mis omakorda vähendab negatiivset mõju veevarudele, loodusele ja tervisele Strumica piirkonnas.

Õigusriigi roll liitumisläbirääkimistes muutub veelgi olulisemaks: näiteks süvalaiendatakse korruptsioonivastast tööd ja keskendutakse rohkem toimivatele demokraatlikele institutsioonidele, avaliku halduse reformile ja majandusreformide toetamisele. Laienemisprotsessis osalevad riigid on nende poliitiliste kriteeriumide põhivaldkondade nõuete täitmises edusamme teinud. 2019. aasta lõpus toimus õigusriigi ja põhiõiguste, avaliku halduse reformi ja toimiva turumajanduse valdkonnas tagasiminek ainult Türgis. Selle tulemusel võeti augustis 2018 vastu muudetud suunav strateegiadokument. Esialgu kavandatud rahalisi eraldisi ühinemiseelsete tegevuste rahastamiseks Türgis aastatel 2018–2020 vähendati 40 % võrra. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames projektide valimisel keskendutakse liidu acquis' põhivaldkondadele, ennekõike õigusriigile, ning toetuse jaoks valitakse ainult tehniliselt küpsed projektid.

Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend on Euroopa naabruspoliitika rakendamise peamine rahastamisvahend( 27 ), mis toetab poliitilisi ja majandusreforme, et edendada ELi vahetus naabruses stabiilsust, julgeolekut ja heaolu. Idanaabruses on toimunud märkimisväärne areng ning eriti häid tulemusi on saavutatud majanduse, ühenduvuse ja tugevama ühiskonna eelisvaldkondades. Samas on õigusriigi, korruptsioonivastase võitluse, kodanikuühiskonna tegevusruumi ja meedia sõltumatuse valdkonnas veel arenguruumi. Lõunanaabruses pidurdavad edasiminekut välised tegurid, nagu poliitiline ebastabiilsus ja julgeolekuolukord. Koostöö partnerriikidega Põhja-Aafrikas on keerukas ja sõltub muutuvatest parameetritest, eriti Liibüas. Sellest hoolimata teevad Tuneesia jõupingutused demokraatlike ja majanduslike reformide elluviimisel ning koostöö taastumine Marokoga jätkuva toetamise asjakohaseks ja paljulubavaks. Lähis-Idas destabiliseerivad jätkuvad konfliktid, ebakindlus ja halb valitsemistava ELi partnereid, häirivad kaubandust ja piiravad elanikkonna võimalusi. Pagulaste ja ümberasustatud isikute suur arv võimendab neid struktuursed puudusi.

1.7.4.    ELi välisrahastamisvahendite tulemuslikkuse, paindlikkuse ja sidususe suurendamine

Komisjon on teinud ettepaneku luua tulevases mitmeaastases finantsraamistikus uus naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend. Sellest saab ELi peamine vahend vaesuse kaotamisel ning kestliku arengu, heaolu, rahu ja stabiilsuse tagamisel. Uues pikaajalises eelarves ajakohastatakse märkimisväärselt ELi eelarve välismõõdet. Praegustest vahenditest saadud kogemused näitavad, et see suurendab ELi välispoliitika mõju ja nähtavust, tugevdab kooskõla sisepoliitikaga ning tagab ELile paindlikkuse, millega uutele kriisidele ja probleemidele kiiremini reageerida.

1.8.Erivahendid

1.8.1.    ELi eelarve on näidanud liidusisest solidaarsust, rahastades katastroofiabi ja leevendades globaliseerumise mõju

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond toetab koondatud töötajaid ja isikuid, kelle tegevus on lõppenud globaliseerumise tagajärjel toimunud maailmakaubanduse oluliste struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi negatiivse mõju tõttu. Aastatel 2014–2019 toetas Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond 45 047 sihtrühma kuuluvat töötajat ning 4 099 mittetöötavat ja mitteõppivat noort 27 eri majandussektoris. 2019. aastal esitati ainult üks taotlus (mis lükati tagasi), ilmselt seetõttu, et globaliseerumisest põhjustatud ulatuslikke koondamisi oli vähem, üldine majanduslik olukord liikmesriikides paranes enne kriisi ja see lihtsustas töötajate taasintegreerimist tööturule.

Aastatel 2017–2019 saadud lõpparuannete kohaselt on keskmiselt 61 % abi saanud töötajatest pärast Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondilt abi saamist uued töökohad leidnud. Samas aga kõikus taasintegreerimise määr üksikjuhtudel majandussektorist ja valdkonnast olenevalt vahemikus 40–92 %, kuna seda mõjutab kohalike ja piirkondlike turgude suutlikkus abi ära kasutada.

2014.–2020. aasta vahehindamise käigus tuvastatud täiustamist vajavate aspektide hulka kuuluvad pikk kasutuselevõtumenetlus ja raskused, millega liikmesriigid seisavad silmitsi rahastamise kasutuselevõtmiseks vajaliku vallandava sündmuse (globaliseerumine või kriisid) ulatusliku taustaanalüüsi tegemisel. Neid muresid on käsitletud komisjoni järgmise pikaajalise eelarve ettepanekus ja selle kohaselt hakkab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond toetust andma ainult olulise mõju kriteeriumi alusel, milleks on vähemalt 250 koondatud töötajat.

Euroopa Liidu Solidaarsusfond

Euroopa Liidu Solidaarsusfond käivitatakse abikõlbliku liikmesriigi taotlusel, kui juhtuvad suured või piirkondlikud loodusõnnetused, nagu maavärinad, üleujutused, põuad, metsatulekahjud, tormid või rasked rahvatervisega seotud hädaolukorrad. See aitab suurendada liikmesriikide ja piirkondade vastupidavust ja valmisolekut võidelda kliimamuutuste ja muude looduslike ja inimtegevusest tingitud katastroofide negatiivse mõjuga.

Hädaolukorra- ja päästemeetmeid rahastati 2019. aastal summas 293 miljonit eurot kolme liikmesriigi esitatud taotluste alusel, mis olid seotud 2018. aastal toimunud looduskatastroofidega, nagu üleujutused Rumeenias ning karmid ilmastikuolud Itaalias ja Austrias. 2019. aastal sai komisjon neli toetusetaotlust: Austrialt seoses karmide ilmastikuoludega 2018. aastal; Kreekalt seoses 2019. aastal Kreetat tabanud tormidega; Portugalilt seoses 2019. aastal Assoore tabanud orkaaniga Lorenzo; Hispaanialt seoses karmide ilmastikuoludega 2019. aasta lõpus.

2019. aasta mais avaldas komisjon esimese järelhindamise( 28 ) Euroopa Solidaarsusfondi sekkumiste kohta 2002.–2016. aastal, mis kinnitas rahastamisvahendi lisandväärtust. Hindamises järeldati, et fond on katastroofiolukordades tegutsemisel väärtuslik vahend ELi töövahendite hulgas. Samas peab pöörama rohkem tähelepanu poliitikameetmetele, mis aitaksid fondi sekkumisvõimalusi veelgi suurendada.    

(1)

()    Vt 1. lisa. Euroopa Regionaalarengu Fondi programmide tulemuslikkuse ülevaade.

(2)

()    Vt 1. lisa. Ühtekuuluvusfondi programmide tulemuslikkuse ülevaade.

(3)

()    Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat „2019. aasta tegevusaruanne“.

(4)

()    Allikas:  „Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi järelhindamine 2007–2013 “ (SWD(2016) 318, 19.9.2016).

(5)

()    Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat, 2019. aasta tegevusaruanne. Allikas: Eurostati ning regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi arvutused.

(6)

()    Vt 1. lisa. Euroopa Sotsiaalfondi programmide tulemuslikkuse ülevaade.

(7)

()    Kui liita sellele riikide kaasrahastus, jõuab see summa 66 miljardi euroni.

(8)

()    Regionaalarengu avatud andmeplatvorm ( https://cohesiondata.ec.europa.eu/themes/4# ). Andmed seisuga märts 2020.

(9)

()    Regionaalarengu avatud andmeplatvorm ( https://cohesiondata.ec.europa.eu/themes/6# ). Andmed seisuga märts 2020.

(10)

()    CO2 ekvivalent näitab, kui palju globaalset soojenemist võib põhjustada teatavat liiki kasvuhoonegaas teatavas koguses, kasutades võrdlusena süsinikdioksiidi funktsionaalset ekvivalentkogust või -kontsentratsiooni.

(11)

()    Regionaalarengu avatud andmeplatvorm ( https://cohesiondata.ec.europa.eu/themes/6# ). Andmed seisuga märts 2020.

(12)

()    Vt 1. lisa. Ühtekuuluvusfondi programmide tulemuslikkuse ülevaade.

(13)

()    Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2019. aasta strateegiline aruanne Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise kohta“ (COM(2019) 627). Käesolev kokkuvõttev aruanne programmi iga-aastastest rakendusaruannetest ja eduaruannetest, mis hõlmab programmide rakendamist 2018. aasta lõpuni, avaldati 17. detsembril 2019. Kõigist fondidest kokku on väljavalitud projektide (rahastamisotsus tehtud) arv alates 2017. aastast enam kui kahekordistunud ja nende maht moodustab 464 miljardit eurot (72 % kõigist kavandatud investeeringutest).

(14)

()    Tulemuslikkus loeti rahuldavaks, kui 2018. aasta lõpuks oli saavutatud vähemalt 85 % vahe-eesmärkidest.

(15)

()    Vt lisa 1 – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Sotsiaalfondi tulemuslikkuse ülevaade.

(16)

()     https://cohesiondata.ec.europa.eu/stories/s/A-guide-to-the-ESIF-performance-framework/szxz-5m2d .

(17)

()    Allikas: 2019. aasta juunis komisjonile esitatud liikmesriikide 2018. aasta rakendusaruanded. 2019. aasta andmed muutuvad kättesaadavaks alles 2020. aasta juuli kesksel.

(18)

()    Lisateave on esitatud 1. lisas.

(19)

()    Lairibaühenduse katvus Euroopas 2018. aastal ( https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/study-broadband-coverage-europe-2018 ).

(20)

()    Vt 1. lisa. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi programmide tulemuslikkuse ülevaade.

(21)

()    Summad vastavalt 2019. aasta migratsiooniaruandele, mis kajastab C1 vahendeid, välja arvatud Sisejulgeolekufond ja julgeolekuga seotud detsentraliseeritud asutused.

(22)

()    Liikmesriikide 2015.–2019. aasta raamatupidamisarvestuse kontrollimise põhjal.

(23)

()    Andmete allikas: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet. Amet saab ainult aidata liikmesriikidel pädevate riiklike asutuste tehtud jõustatavaid tagasisaatmisotsuseid rakendada.

(24)

()    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet.

(25)

()    Langus 1 822 177 korralt 2015. aastal 141 741 korrani 2019. aastal.

(26)

()    Praegu saavad toetust: Albaania , Bosnia ja Hertsegoviina ,  Põhja-Makedoonia , Kosovo (kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta), Montenegro , Serbia ja Türgi .

(27)

()    Euroopa 2015. aasta novembris läbi vaadatud naabruspoliitika kaudu teeb EL koostööd oma lõuna- ja idanaabritega, et edendada kooskõlas Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegiaga stabiilsust, julgeolekut ja heaolu.

(28)

()    Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat, Euroopa Liidu Solidaarsusfondi järelhindamine 2002–2016 ( https://ec.europa.eu/regional_policy/en/information/publications/evaluations/2019/ex-post-evaluation-of-the-european-union-solidarity-fund-2002-2016 ).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.6.2020

COM(2020) 265 final

KOMISJONI ARUANNE

EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA KONTROLLIKOJALE


ELi 2019. aasta eelarve haldus-ja tulemusaruanne

2. jagu. Sisekontroll ja finantsjuhtimine

2.1.Komisjon haldab ELi eelarvet keerulises keskkonnas

Komisjon pöörab suurt tähelepanu nii ELi eelarve kui ka Euroopa Arengufondi ja ELi usaldusfondide usaldusväärsele finantsjuhtimisele. Komisjon peab maksumaksja raha ELi poliitikaeesmärkide saavutamiseks võimalikult hästi kasutama. Seega on äärmiselt oluline tagada, et kohaldatavaid reegleid täidetaks kõrgel tasemel ja toetusrahastus jõuaks saajateni tõhusalt, tulemuslikult ja säästlikult. Seetõttu püüab komisjon järgida finantsjuhtimise rangeimaid standardeid ning leida samal ajal õige tasakaalu madalate veatasemete, kiirete maksete ja mõistlike kontrollikulude vahel.

2.2.ELi eelarve: palju valdkondi, toetusesaajaid ja kulutusi

2019. aastal tehti ELi eelarvest kulutusi( 1 ) 147 miljardit eurot (vt diagrammi allpool), mis vastab 240 000 maksele suurusjärgus mõnesajast eurost (Erasmuse stipendiumid) sadade miljonite eurodeni (suured projektid, nagu ITER või Galileo ja Copernicus, ning eelarvetoetus arengumaadele). Nende maksetega toetatakse mitmesuguseid tegevusi, nagu põllumajandus ning maa- ja linnapiirkondade arendamine, transpordi ja digitaristu parandamine, teadusuuringud, toetus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, keskkonnakaitse, töötute koolitamine, rändajate integratsioon ja piiride kaitse, toetus ELiga ühineda soovivatele riikidele ning abi naaberriikidele ja arengumaadele. ELi rahaliste vahendite saajad on väga erinevad ja neid on palju.

Komisjoni poolt 2019. aastal rakendatud asjaomased ELi eelarve kulud poliitikavaldkonna kaupa protsentides ja miljardites eurodes

Allikas: Euroopa Komisjoni iga-aastased tegevusaruanded.

Üle kahe kolmandiku eelarvest täidetakse eelarve jagatud täitmise raames. Liikmesriigid või nende määratud asutused jagavad rahalisi vahendeid ja haldavad kulusid ELi ja liikmesriigi õiguse alusel (nt ühtekuuluvusele ja loodusvaradele tehtavate kulutuste korral). Ülejäänud osa eelarvest kasutab komisjon kas otse või kaudselt koostöös volitatud üksustega. Alltoodud tabelis kirjeldatakse kolme eelarve täitmise viisi.

Kuna ELi eelarvet täidetakse mitmel viisil ja mitme osalisega, siis on eri programmide ja täitmise viisidega seotud riskid erinevad (vt 3. lisa). Seda arvestatakse kontrollistrateegiate väljatöötamisel (vt punkt 2.2).

2.3.Juhtimine, aruandekohustus ja läbipaistvus

Vastutusahel

Euroopa Komisjoni kasutatav juhtimissüsteem on kohandatud selle ainulaadse struktuuri ja rolli jaoks. Komisjoni juhtimiskordasid on aja jooksul tugevdatud ja muutuvale olukorrale kohandatud. Sise- ja välisaudiitorid on oma viimastes auditites kinnitanud, et need korrad toimivad. 2019. aasta detsembris ametisse astunud von der Leyeni juhitav komisjon keskendub oma töös jätkuvalt vastutusele ja läbipaistvusele, nagu kinnitati ajakohastatud dokumendis töömeetodite kohta( 2 )ja missioonikirjades, mis saadeti kõigile komisjoni liikmetele. Viimaste arengusuundumuste kohta leiab teavet ajakohastatud teatisest juhtimise kohta komisjonis, mis on avaldatud koos käesoleva aruandega( 3 ).

Volinike kolleegium on ELi eelarve täitmise eest poliitiliselt vastutav. ELi eelarve juhtimise põhialused tuginevad vastutuse selgele jagamisele poliitilise ja juhtimistasandi vahel ning tagavad tugeva kindlustunde loomise ja vastutusahela. Need on esitatud alltoodud diagrammil. Komisjoni tasandil põhineb vastutus juhtkonna selgelt määratletud kohustustel ja aruandlusel (vt allpool).

See kindel juhtimiskord aitab volinike kolleegiumil täita komisjoni eesmärke, kasutada ressursse tõhusalt ja tulemuslikult ning tagada, et ELi eelarvet täidetakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega.

Aruandekohustus ja aruandlus talituse tasandil

Volinike kolleegium delegeerib igapäevase operatiivjuhtimise 50 peadirektorile( 4 )või võrdväärsele isikule( 5 ) (edaspidi „peadirektorid“), kes juhivad komisjoni haldusstruktuure. Nad haldavad ja kujundavad oma talitusi komisjoni üldreeglite ja standardite kohaselt, et saavutada oma strateegilistes kavades määratletud eesmärgid olemasolevaid ressursse arvestades. Nad annavad aru oma talituste kaudu rakendatud ELi eelarve osade kohta.

Aasta tegevusaruannetes kirjeldavad nad läbipaistvalt oma tulemuslikkust ja saavutatud tulemusi, oma sisekontrollisüsteemide toimimist ja neile eraldatud ELi eelarvevahendite finantsjuhtimist, arvestades liikmesriikide poolt jagatud eelarve täitmise raames antud kinnitusi. Aasta tegevusaruande osaks olevas kinnitavas avalduses kinnitavad nad, kas nad on piisavalt kindlad, et:

·nende aruandes sisalduv teave kujutab endast õiget ja õiglast (st usaldusväärset, täielikku ja korrektset) ülevaadet nende talituse olukorra kohta;

·nende talituse jaoks eraldatud vahendeid on kasutatud selleks ettenähtud otstarbel ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt;

·nende talituses kehtestatud kontrollimenetlused annavad vajaliku tagatise seoses raamatupidamiskontode aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega.

Sellise kindluse saamiseks kasutavad peadirektorid kogu kättesaadavat teavet (mis on kokkuvõtvalt esitatud nende aasta tegevusaruannetes), täpsemalt:

·nende enda talituste poolt või eest tehtud kontrollide tulemused;

·liikmesriikide ja teiste volitatud üksuste poolt nende kontrollisüsteemide põhjal esitatud juhtimis- ja kontrolliteave jagatud ja kaudse eelarve täitmise korral;

·siseauditi talituse tehtud töö (vt 6. lisa);

·Euroopa Kontrollikoja, ELi sõltumatu välisaudiitori auditid.

Kui nad tuvastavad olulise mõjuga puudusi, peavad nad oma kinnitavale avaldusele lisama reservatsiooni. Samal ajal peavad nad koostama tegevuskavad tulevaste riskide maandamiseks ja oma kontrollisüsteemide tugevdamiseks (vt punkt 2.3.5 ja 4. lisa).

Aruandekohustus ja aruandlus institutsioonilisel tasandil

ELi eelarve aasta haldus- ja tulemusaruandes kajastatakse olukorda komisjoni tasandil. See aruanne on osa komisjoni integreeritud finants- ja vastutusaruannete paketist( 6 ), mille on vastu võtnud kolleegium ja mis põhineb kõigis aasta tegevusaruannetes esitatud kinnitustel ja reservatsioonidel.

Iga-aastane eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus võimaldab Euroopa Parlamendil ja nõukogul pidada komisjoni ELi eelarve täitmise eest poliitiliselt vastutavaks. Euroopa Parlamendi otsus eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta põhineb järgmisel:

·Euroopa Kontrollikoja aruanded, milles ta esitab oma arvamuse raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse kohta ning arvamuse tulude ja kulude seaduspärasuse kohta ning oma konkreetsetes kulu- või poliitikavaldkondades või eelarve- või juhtimisküsimustes tehtud auditite tulemused;

·komisjoni integreeritud finants- ja vastutusaruanded;

·volinike ja peadirektorite ärakuulamine ja kirjalikele küsimustele antud vastused;

·soovitus nõukogult.

Komisjon esitab igal aastal aruande Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt komisjonile esitatud taotluste järelmeetmete kohta heakiidu andmise menetluse jooksul.

2.4.Et tagada maksumaksja raha hea haldamine, tugineb komisjon mitmele vahendile

Komisjon kasutab mitut vahendit, et tagada selles keerulises keskkonnad eelarve hea täitmine ning selle kaitse puuduste ja rikkumiste eest.

2.5.Tugev sisekontrolliraamistik

Komisjon on kehtestanud tugeva institutsioonilise sisekontrolliraamistiku, mis põhineb rahvusvahelistel standarditel( 7 ).

Peadirektorid rakendavad seda üldraamistikku oma talitustes nende jaoks väljatöötatud sisekontrollisüsteemide kaudu, milles võetakse arvesse nende konkreetset tegevuskeskkonda, riske ja vajadusi. Selle ülesande täitmisel toetavad neid kesktalitused( 8 ), mis annavad juhiseid, suuniseid ja nõuandeid ning aitavad jagada häid tavasid. Igal aastal hindavad nad ühtse metoodika kohaselt oma sisekontrollisüsteemide toimimist ja teevad oma järeldustest kokkuvõtte oma iga-aastases tegevusaruandes.

Lisaks võib siseauditi talitus auditeerida sisekontrollisüsteemide toimimist ja nende süsteemide hindamist komisjoni talituste poolt (vt 6. lisa).

Hinnangud, mille komisjoni talitused on esitanud 2019. aasta kohta, mis on praeguse sisekontrollisüsteemi täieliku rakendamise teine aasta, näitavad, et nende sisekontrollisüsteemid on endiselt tõhusad. Üldist olukorda on kirjeldatud alltoodud diagrammil.

Hindamine kinnitab, et kontrollitoiminguid on täiustatud, riskide tuvastamise ja riskijuhtimise tugevama institutsioonilise järelevalve mõju on positiivne ja infotehnoloogia valdkonda on täiustatud.

Need tulemused näitavad, et komisjon on saavutanud kõrge sisekontrolli taseme. Kesktalitused jätkavad suuniste andmist ja heade tavade jagamise lihtsustamist, et edendada sisekontrollivõrgustikku kui juhtimistööriista, mis aitab organisatsioonil oma eesmärke saavutada.

Sisekontrolli 17 põhimõtte toimimise hindamine

Allikas: Euroopa Komisjoni iga-aastased tegevusaruanded.

2.6.Mitmeaastaste kontrollistrateegiatega tagatakse, et maksumaksja raha kulutatakse hästi

Peadirektorid kui ELi eelarve haldajad kehtestavad komisjoni institutsioonilises raamistikus mitmeaastased kontrollistrateegiad, milles eesmärk on vigu vältida ning kui vigade vältimine ei ole võimalik, siis neid avastada ja parandada. Selleks peavad nad saavutama kindluse juba rohujuure tasandil ja ELi kulutusi mõjutavaid vigu üksikasjalikult hindama, nt programmide või muude asjakohaste kulusegmentide kaupa. See võimaldab komisjonil puudusi avastada ja kõrvaldada ning tuvastada süsteemsete vigade algpõhjused (nt reeglite keerukus), võtta asjakohaseid parandusmeetmeid ja tagada, et saadud õppetunde arvestatakse tulevaste finantsprogrammide väljatöötamisel.

Ennetamisest tuvastamise ja parandamiseni

Kuna ELi rahastamisprogrammid on olemuselt mitmeaastased, hõlmavad ka nendega seotud kontrollisüsteemid ja haldustsüklid mitut aastat. See tähendab, et kuigi vead võidakse leida ühel konkreetsel aastal, parandatakse need jooksval või makse tegemisele järgnevatel aastatel kuni programmi elutsükli lõpuni. Peale selle on kontrollistrateegiad riskide alusel diferentseeritud, st neid kohandatakse erinevate juhtimisviiside, poliitikavaldkondade ja/või rahastamispakettide ning nendega seotud riskide järgi.

Komisjoni mitmeaastane kontrollitsükkel (ringides esitatud tulemuste kohta 2019. aastal vt punkt 2.3.1)

Allikas: Euroopa Komisjon.

ELi kulutustega seotud vigade avastamine ja parandamine

Kui ennetusmehhanismid ei ole olnud piisavalt tõhusad, on oluline, et ELi kulutustega seotud vead avastataks tagantjärele komisjoni poolt heaks kiidetud ja välja makstud summade kontrollimise teel (järelkontroll).

Komisjon parandab need vead samal või järgmistel aastatel, kasutades selleks finantskorrektsioone või mitteabikõlblike kulude asendamist jagatud eelarve täitmise korral ning sissenõudmisi otsese ja kaudse eelarve täitmise korral.

2019. aastal oli kinnitatud parandusmeetmete summa 1,5 miljardit eurot (25 % suurem kui 2018. aastal). Meetmed on peamiselt seotud eelmistel aastatel tehtud maksete vigadega.

Samas käsitletakse ka riskipõhiste süsteemiauditite kaudu tuvastatud puudusi kontrollisüsteemides ja parandatakse süsteeme, et vältida samade vigade kordumist tulevikus. Jagatud ja kaudse eelarve täitmise kontekstis teevad seda ennekõike rakendavad liikmesriigid ja partnerid.

Lisateavet ELi eelarve kaitsmise kohta leiab 5. lisast.

Rakenduspartnerite kontrollisüsteemidele tuginemine

Ligikaudu 80 % eelarvest täidetakse koostöös liikmesriikide ja rakenduspartneriteks olevate volitatud üksustega (vt teine tabel punktis 2.1.1). Seega on oluline kontrollida, et need partnerid kaitsevad ELi rahalisi huvisid tasemel, mis saavutatakse siis, kui komisjon ise eelarvet täidab. Selleks hindab komisjon ELi vahendeid haldavate isikute või üksuste süsteeme, reegleid ja kordasid. Eriti puudutab see liikmesriikide ja volitatud üksuste juhtimis- ja kontrollisüsteemide hindamist süsteemiauditite kaudu, millega kaasneb kulutuste sisuline hindamine ja muud laadi kontroll, mida nimetatakse sambapõhiseks hindamiseks või määramismenetluseks ja mis tehakse enne, kui ELi eelarve täitmine komisjoni eest partnerile usaldatakse.

Kaudse eelarve täitmise puhul annavad partnerid igal aastal liidu vahendite haldaja kinnituse kaudu aru neile usaldatud eelarve usaldusväärse finantsjuhtimise kohta. See on alus, millele komisjoni talitus saab üles ehitada oma usalduse selle juhtimis- ja kontrollikeskkonna vastu.

Komisjon tegeleb praegu automaatse töövoo loomisega erinevate kontrollide jaoks, mis hõlmab kogu protsessi. Selline vahend tagaks, et kõik vajalikud etapid, mis võimaldavad üksusel kvalifitseeruda kaudse eelarve täitmise korral komisjoniga koos töötama, toimuksid tsentraliseeritult, ühtselt ja kooskõlastatult.

Jagatud eelarve täitmise valdkonnas annavad liikmesriigid igal aastal aru ELi vahendite kasutamise kohta riiklikul tasandil ja oma asjakohase programmi usaldusväärse finantsjuhtimise kohta kinnituspaketi kaudu, mis sisaldab liidu vahendite haldaja kinnitust, aastakokkuvõtet tehtud kontrollide kohta ning aasta kontrolliaruannet, mis sisaldab esindavatel valimitel põhinevat veamäära ja auditiarvamust kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Selle aruandluse alusel kiidab komisjon programmi finantsaruande heaks ja see võimaldab komisjoni asjakohastel talitustel kindlust saavutada. Aruandlust kasutatakse ka selleks, et teha kindlaks võimalikud riskid ELi eelarvele ning tuvastada puudused ja edasist kontrollimist vajavad valdkonnad.

Sisekontrolli parimaid tavasid jagatakse liikmesriikidega ja nende sees nii struktuuri- ja põllumajandusfondide võrgustike kaudu kui ka komisjoni juhitud avalikus sisekontrollivõrgustikus.

Peale selle on komisjon teinud ettepaneku( 9 ) võtta vastu määrus liidu eelarve kaitsmiseks juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises. See ettepanek, mis on tulevase mitmeaastase finantsraamistiku lahutamatu osa, on praegu Euroopa Parlamendis ja nõukogus arutlusel.

Samuti teeb komisjon liikmesriikidega koostööd, et lihtsustada huvide konfliktide suhtes kohaldatavate rangemate eeskirjade mõistmist ja rakendamist, mis kehtivad alates muudetud finantsmääruse jõustumisest 2. augustil 2018. Komisjon kontrollib ka kõiki väiteid, mis talle sellega seoses esitatakse.

Kontrolli kulutasuvus

Kõik komisjoni talitused kohaldavad ülaltoodud ühiseid kontrollistrateegiaid, mille alusel rakendatakse ennetus- ja parandusmeetmeid igal aastal konkreetsete programmide või muude kulusegmentide tasandil. Kuid Nagu nähtub punktist 2.1.1, võivad individuaalsed kuluprogrammid olla väga erinevad ning seetõttu tuleb kontrollistrateegiad kohandada vastavalt eri juhtimisviisidele, poliitikavaldkondadele ja/või konkreetsetele rahastamisviisidele ning nendega seotud riskidele. Sellist kontrollistrateegiate diferentseerimist on vaja, et tagada kontrollide kulutõhusus, st et leida õige tasakaal madala veataseme (tõhusus), kiirete maksete (tulemuslikkus) ja mõistlike kulude (säästlikkus) vahel. Riskantsemate valdkondadega kaasneb suurem kontroll ja/või kontrollide sagedus ning väikese riskiga valdkondades vähem intensiivne, kulukas või koormav kontroll. Võttes kasutusele kontrollistrateegia (nt kohapealsete auditite kulude-tulude analüüsi), võetakse samuti arvesse seda, kui suur on tegelikkuses võimalus saada tagasi põhjendamatult kulutatud ELi vahendid. 

Komisjon ja kontrollikoda: eri rollid tingivad erineva lähenemise kontrollile

Komisjonil ja kontrollikojal on ELi eelarve kontrollimise ahelas eri roll ja seega on ka nende lähenemine kontrollile väga erinev. Komisjoni kui ELi eelarve haldaja ülesanne on vigu ennetada ja vajaduse korral parandada ning põhjendamatult kulutatud vahendid tagasi nõuda. Selleks on vaja kontrollisüsteemide detailset alt üles hindamist, et tuvastada puudused ja rakendada ennetavaid parandusmeetmeid programmitasandil või isegi rakenduspartnerite tasandil. Samas kontrollikoja ülesanne on esitada kõigi ELi kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta igal aastal auditiarvamus, mida võidakse täiendada konkreetsete arvamustega ELi eelarve peamiste valdkondade kohta (vt võrdlustabel järgmisel leheküljel). Seega erineb komisjoni metoodika kontrollikoja omast märkimisväärselt, kuigi mõlemad asutused jagavad mitut ühist kontseptsiooni.

Need lähenemised võivad põhjustada vigu kontrollikoja ja komisjoni teatatud veamäärades. Juhul kui kontrollikoda tuvastab hangetes vigu ja/või toetustaotlusele lisatud dokumentide esitamisega hilinemise (mõne) kontrolliks valitud tehingu puhul, ekstrapoleerib ta selle mõju kogu rubriigile või kogu ELi eelarvele, mis sageli võimendab selliste vigade tähtsust. Kuna komisjon jaotab kulutusi detailsemalt riskiprofiilide ja kontrollisüsteemide kaupa , on tal võimalik selliste vigade avastamisel ekstrapoleerida neid täpsemalt andmekogumitele, mida need kõige tõenäolisemalt mõjutavad. Seega on tal võimalik esitada üksikasjalikum ülevaade tehtud maksete veatasemest ja määratleda selgelt täiustamist vajavad valdkonnad.

Mõned näited nende erinevuste kohta on esitatud tekstikastis allpool.

Loodusvarad

2018. aastal kontrollis kontrollikoda kuut Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga seotud tehingut ja leidis kolmes neist vigu. Kuna see fond kuulub loodusvarade rubriiki, ekstrapoleeris kontrollikoda need vead kogu rubriigile, kuigi kalandusele kulutatakse vaid 1,3 % rubriigi vahenditest, ning hoolimata sellest, et selle juhtimis- ja kontrollisüsteemid erinevad nendest, mida kasutatakse ühise põllumajanduspoliitika kulutuste puhul. Komisjon ekstrapoleerib vigu detailsemalt.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond on struktuurifondide osa ning järgib sama juhtimis- ja kontrollitsüklit, mida kohaldatakse ka ühtekuuluvuse kontekstis. Ühtekuuluvuse puhul hindab kontrollikoda tehingute seaduslikkust ja korrektsust pärast raamatupidamisearvestuse heakskiitmist, st pärast kõigi eelkontrollide tegemist. See on kooskõlas metoodikaga, mida komisjon rakendab kõigi struktuurifondidest tehtud kulutuste puhul, samas kui kontrollikoda tegi oma järeldused kalanduse valdkonnas auditeeritud tehingute kohta enne kõigi eelkontrollide tegemist ja neid oleks olnud veel võimalik parandada enne maksete tegemist komisjoni poolt.

Ühtekuuluvuspoliitika

Kuigi kontrollikoja ja komisjoni seisukohad ühtekuuluvuse valdkonna kulutustes esinevate vigade peamiste põhjuste kohta on ühesugused, tõlgendab kontrollikoda mõnel juhul kohaldatavaid riiklikke või ELi õigusnorme erinevalt ja kitsamalt. See mõjutab arvestatud veamäära, mis pärast ekstrapoleerimist võimendab kogu rubriigi veamäära.

Peale kohaldatavate reeglite tõlgendamise võib vigade kvantifitseerimine kontrollikoja poolt erineda sellest, kuidas seda teevad komisjon või liikmesriigid, kui nad otsustavad, kuidas reageerida riigihanke-eeskirjade valele rakendamisele( 10 ). Kontrollikoda kvantifitseerib süstemaatiliselt riigihankemenetlustest erinevaid vigu 100 % tasemel. Komisjon aga hindab tegelikku rahalist mõju oma õiguslike tõlgenduste ja suuniste alusel( 11 ), st komisjon ei pea 100 %-list finantskorrektsiooni sellise rikkumise korral proportsionaalseks. Samuti on komisjoni kohaldatavate suuniste kohaselt võimalik riigihangetes esinevaid vigu kvantifitseerida tasemel 5 %, 10 % või 25 %, samas kui kontrollikoda peab viga ainult vastavusprobleemiks, mis ei mõjuta tema veamäära kalkulatsioone.

Välissuhted

Varasematel aastatel oli (õigeaegne) ligipääs volitatud üksuste, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide esitatud tõendavatele dokumentidele rikkumiste allikas. See on ka põhjus, miks kontrollikoda Euroopa arengufondide veataseme suhteliselt kõrgeks hindas (2018. aastal 5,2 %). See hinnanguline veatase arvutati aga enne kõigi eelkontrollide tegemist ja eriti enne tõendavate dokumentide esitamist. Kontrollikoda tunnistas, et 39st kvantifitseeritavaid vigu sisaldavatest tehingutest 9 (23 %) olid lõplikud tehingud, mis kiideti pärast kõigi eelkontrollide tegemist heaks( 12 ). Seega oleks ülejäänud 30 tehingu veatase võinud olla madalam, kui kontrollikoda oleks neid auditeerinud pärast kõigi eelkontrollide tegemist.

Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja seisukohtade võrdlus

2.7.Maksumaksjaid kahjustavaid pettusi ennetatakse mitmekihiliste strateegiate ja kontrollide abil

Tuleb rõhutada, et pettused kujutavad enesest väga väikest osa ebaseaduslikest või ebakorrektsetest kulutustest, mis on enamasti seotud vigadega. Komisjoni seisukoht on nulltolerants pettuse suhtes.

Euroopa Pettustevastane Amet( 17 ) on pettusevastases võitluses hädavajalik asutus ja seda mitte ainult poliitikakujundaja, vaid ennekõike sõltumatu uurimisasutusena. Euroopa Pettustevastase Ameti haldusjuurdlused pettuse, korruptsiooni ning muude süütegude ja rikkumiste asjus aitavad pettureid vastutusele võtta ning nende poolt ELi eelarvele põhjustatud kahju parandada. 2019. aastal lõpetas Euroopa Pettustevastane Amet 181 uurimist ja viis läbi 1 174 valikumenetlust( 18 ).

Samal ajal ja suures osas Euroopa Pettustevastase Ameti kaudu kogutud teabe alusel toimub ka pettuste ennetamine ja sanktsioonide rakendamine varase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi kaudu, mis võimaldab ebausaldusväärseid majandustegevuses osalejaid vara avastada ning otsese ja kaudse eelarve täitmise korral ELi vahendite jagamisel kõrvale jätta. 2019. aastal hoogustati komisjoni talitustes teadlikkuse suurendamist ja nimetatud aastat iseloomustas selliste juhtumite arvu oluline kasv, mis avastati vara või mille puhul taotleti võimalikke halduskaristusi (st kõrvalejätmine ja/või rahatrahvid ning vajaduse korral nende avalikustamine). Need määratakse proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt (arvestades olukorra tõsidust, sealhulgas mõju ELi finantshuvidele ja mainele, kõnealusest rikkumisest möödunud ajavahemikku, kestust ja kordumist, tahtlust või hooletuse raskusastet ja kaalulolevat summat).

2.8.Komisjoni kontrollitulemused kinnitavad, et ELi eelarve on hästi kaitstud

Komisjon leiab, et eelarve on tõhusalt kaitstud, kui vearisk programmi lõpetamisel on alla 2 % asjakohastest kulutustest, mis on ka kontrollikoja kasutatav olulisuse piirmäär.

Komisjon rakendab kõiki vajalikke meetmeid, kui programmi elutsükli jooksul avastatakse puudusi või vigu.

Hiljemalt programmi lõpetamise ajaks – st kui kõik kontrollid, parandused, sissenõudmised jne on tehtud – peab vearisk programmi lõpetamisel olema alla 2 % ja seda hinnatakse selliseks.

2.9.Programmi elutsükli lõpus on risk alla 2 %

Pärast eespool kirjeldatud auditite ja kontrollide tegemist hindab iga komisjoni talitus igal aastal ELi kulutuste seaduslikkust ja korrektsusega seonduvaid riske mitmeaastase kontrollitsükli kahes etapis: maksete tegemisel ja programmi lõpetamisel.

Vearisk maksete tegemisel on selliste vigade hindamine, mida ei suudetud vältida ja mis võivad eelkontrollist hoolimata ikka veel mõjutada makseid, mida tehakse liikmesriikidele, vahendajatele, toetuse saajatele jne. Need tuvastatakse eelkontrollide ja tehtud maksete auditeerimise kaudu.

Vearisk programmi lõpetamisel on programmi elutsükli lõpetamise järel pärast kõigi eelkontrollide ja korrektsioonide tegemist järelejäänud vigade hinnang. See on võrdne veariskiga maksete tegemisel, millest on lahutatud konservatiivne hinnang mitmeaastaste korrektsioonimehhanismide raames tehtavate tulevaste korrektsioonide kohta (mis toimuvad aruandluskuupäeva ja programmi elutsükli lõpu vahelisel ajal).

Lisateave nende kontseptsioonide ja hinnangute arvutamise metoodika ning poliitikavaldkondade ja komisjoni talituste veamäärade kohta on esitatud 3. lisas.

2019. aastal on vearisk programmi lõpetamisel hinnanguliselt 0,7 % komisjoni asjaomastest kulutustest (vt graafik).

Kuna ühtekuuluvuspoliitika alusel tehtavate kulutuste vearisk maksete tegemisel on sel aastal suurem, on üldine vearisk makse tegemisel 2019. aastal 2,1 % (2018. aastal 1,7 %). Kuna sellega seotud tulevikus tehtavaid korrektsioone hinnatakse samuti suuremaks (1,4 % võrreldes 0,9 % 2018. aastal), siis on tulemuseks stabiilne ja väike vearisk lõpetamisel (0,7 %; 2018. aastal oli see 0,8 %).

Hinnangute kohaselt on see tulevikus tehtavaid korrektsioone arvesse võttes väiksem kui 2 % ja see tähendab, et üldiselt tagasid komisjoni mitmeaastased kontrollisüsteemid 2019. aastal ELi eelarve tõhusa kaitse.

Allpool antakse ülevaade veariskidest maksete tegemisel ja programmi lõpetamisel 2019. aastal poliitikavaldkonna kaupa ja nende arengut aastatel 2017–2019 näidatakse graafiku kujul. Lisateabe saamiseks, sealhulgas iga poliitikavaldkonnaga hõlmatud talituste kohta, vt 3. lisa.

Loodusvarad

Loodusvarade puhul väheneb vearisk maksete tegemisel pidevalt, vähenedes 2,1 %-lt 2018. aastal 1,9 %ni 2019. aastal, mis jääb alla olulisuse piirmäära. See vastab veariskile maksete tegemisel põllumajanduskulutuste puhul, kuna see kujutab enesest lõviosa selle poliitikavaldkonna raames tehtavatest kulutustest (98 %) võrreldes merenduse ja kalanduse( 19 ), keskkonna ja kliimamuutuste valdkonna kulutustega.

Esiteks on ühise põllumajanduspoliitika vearisk maksete tegemisel tagatisfondi otsetoetuste seas väikseim (1,6 %) ja juba kolmandat aastat järjest allpool olulisuse piirmäära. Need kulutused, mis kuuluvad ühise põllumajanduspoliitika esimesse sambasse, on olemuslikult väikese riskiga tänu oma nn toetusõigusel põhinevale hüvitamismehhanismile (vt punkt 2.3.2). Teiseks on ühise põllumajanduspoliitika esimese samba vearisk maksete tegemisel tagatisfondi turusekkumiste puhul suurem (2,8 %). Kolmandaks on vearisk maksete tegemisel ühise põllumajanduspoliitika teises sambas maaelu arengu osas samuti suurem (2,7 %), aga see on aastate jooksul pidevalt vähenenud.

Mõlema samba veamäärad vähenevad pidevalt tänu selliste tõhusate juhtimis- ja kontrollisüsteemide rakendamisele nagu ühtne haldus- ja kontrollisüsteem ja maatükkide identifitseerimise süsteem ning komisjoni ja liikmesriikide vahelisele tõhusale koostööle, milles liikmesriikide tegevuskavad on tõestanud ennast kui tõhusaid vahendeid teatud makseasutustes tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.

Tulenevalt selle poliitikavaldkonna juhtimis- ja kontrollisüsteemide ülesehitusest kaetakse peaaegu kõik aasta lõpus veel avastamata vead, mis makseid mõjutavad, järgnevate (liikmesriikidepoolsete) sissenõudmiste või finantskorrektsioonide abil. See selgitab prognoositud tulevaste korrektsioonide suurt määra (1,8 %). Seega jääb hinnanguline vearisk programmi lõpetamisel( 20 ) väga väikseks, 0,1 % tasemele.

2019. aasta lõpus oli esitatud viis reservatsiooni selliste kulusegmentide või programmide kohta, kus tuvastati puudused kontrollides ja/või üle 2 % ulatuvad veamäärad (vt punkt 2.3.5 ja lisateave 4. lisas), ja mis olid järgmised.

·Kolm reservatsiooni põllumajanduse valdkonnas: Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi turumeetmed ja otsetoetused ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi meetmed, mis vastavad nendele liikmesriikidele ja makseasutustele, kellel on (ajutised) puudused kontrollis ja/või kõrged veamäärad.

·Üks korduv kvantifitseerimata reservatsioon ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohta.

·Üks 2019. aastal esitatud uus reservatsioon Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta seoses ühe liikmesriigi ja rakenduskavaga, mille veamäär on suur.

Ühtekuuluvuspoliitika

Ühtekuuluvuse puhul on praeguste programmide rakendamine täielikult graafikus. Vearisk programmi lõpetamisel on hinnanguliselt 1,1 %, mis on üldiselt kooskõlas 2018. aastaga (1,3 %). Kuigi vearisk maksete tegemisel on kasvanud 2018. aasta 1,7 %-lt 2019. aastaks vahemikku 2,2 %...3,1 % , on prognoositud tulevased korrektsioonid samuti suurenenud (1,1 %-lt 2 %ni).

Tulevase korrektsioonivõime hinnang tuleneb kontrollisüsteemist endast: ühtekuuluvuspoliitika alusel( 21 ) kohaldatakse kõigile liikmesriikide, komisjoni või kontrollikoja auditites avastatud vigadele süstemaatiliselt finantskorrektsioone. Asjaomased konkreetsed programmid avalikustatakse läbipaistvalt aasta tegevusaruannetes, milles antakse aru ka vajalike korrektsioonide tegemiseks võetavate sammude kohta. Jagatud eelarve täitmise korral teeb komisjon igal aastal uusi finantskorrektsioone, kui (aruandes toodud või ümberarvestatud) veatase jääb programmi raamatupidamise aastaaruandes alla 2 %. Ühtekuuluvuspoliitika programmi elutsükli lõpus ei lõpetata programme enne, kui kõik nõutud finantskorrektsioonid on tehtud.

Ühtekuuluvuse valdkonnas tegid 2018. ja 2019. aastal paljud liikmesriikide rakenduskavad esimesi makseid. See tähendab, et audiitoritel oli võimalik uurida kogu protsessi suurema arvu programmide ja suurema kulude mahu osas. Selle tulemusel leiti rohkem vigu ja veamäär tõusis. Eriti Euroopa Regionaalarengu Fondi – mille kulutuste osakaal on selles poliitikavaldkonnas suurim – vearisk maksete tegemisel on tõusnud 2 %-lt 2018. aastal 2019. aastaks kõiki võimalikke riske arvestades vahemikku 2,7 %–3,8 %. Euroopa Sotsiaalfondi vearisk maksete tegemisel jääb vahemikku 1,7 %–2,4 %.

2019. aastal teatasid liikmesriikide auditeerimisasutused rikkumistest komisjoniga kokku lepitud ja komisjoni soovitatud ühise liigituse kohaselt. Nii auditiasutuste kui ka komisjoni auditite auditijärelduste ja tuvastatud rikkumiste peamised allikad on mitteabikõlblikud kulutused, riigihangetega seotud rikkumised ja kontrolljäljega seotud probleemid.

Kõige sagedasemate vigade parandamiseks, peale varasemate kulutuste finantskorrektsioonide ja süsteemi tulevaste parandusmeetmete, ergutab komisjon liikmesriikide auditeerimisasutusi andma oma juhtorganitele ja sertifitseerimisasutustele aru tuvastatud rikkumiste peamiste allikate kohta. See võimaldab neil programmide rakendamisse kaasatud asutustel kohandada oma sisekontrolle, tugevdada kontrollnimekirju ning koolitada täiendavalt oma töötajaid ja toetusesaajaid. Komisjon korraldab koos programmi asutustega – eriti korraldus- ja auditiasutustega – ka suutlikkuse suurendamise üritusi ja ühiseid õpikodasid. See annab üksikasjalikke auditisoovitusi ja nõuab üksikasjalike parandusmeetmete kavade esitamist juhul, kui leitakse süsteemipuudusi.

Arvestades riigihangete tähtsust ühtekuuluvuspoliitikas, jätkab komisjon oma ajakohastatud avaliku hanke tegevuskava rakendamist, et parandada riigihankemenetluste vastavust selles poliitikavaldkonnas. Erilist rõhku pannakse meetmetele, mis aitavad liikmesriikidel kooskõlas komisjoni 2017. aasta oktoobris vastu võetud riigihankepaketiga hankijaid veelgi professionaalsemaks muuta. Komisjon teeb oma veebilehel kättesaadavaks ulatuslikud suunised, näited headest tavadest ja selgitused. Nende probleemide ja korduvate vigadega tegelevate hankijate ja programmiasutuste toetamiseks edendatakse vastastikust teabevahetust.

Kaks ühtekuuluvuspoliitika talitust on väljastanud reservatsioonid 2014.–2020. aasta rakenduskavade kohta, milles esinevad vead ületasid 2019. aastal olulisuse piirmäära. Peale selle on aastate 2007–2013 kohta ikka veel mõned kvantifitseerimata reservatsiooniga rakenduskavad (vt punkt 2.3.5 ja lisateave 4. lisas).

Välissuhted

Välissuhete puhul olid nii vearisk maksete tegemisel (1 %) kui ka vearisk programmi lõpetamisel (0,7 %) endiselt muutumatud ning märkimisväärselt alla 2 %.

2019. aastal jätkas komisjon tööd oma arengu- ja naabruspoliitika riskipõhiste kontrollistrateegiate täiustamiseks, keskendudes sealjuures rohkem konkreetsele tegevusele suurema riskiga segmentides. Kaks vastutavat talitust on samuti suurendanud oma jääkvigade määra uuringute läbipaistvust (vt 3. lisa). Näiteks arengukulutuste puhul on üldine määr (1,13 %) nüüd jagatud ELi eelarve määraks (1,14 %) ja Euroopa Arengufondi määraks (1,13 %), mis näitavad selgelt nende sarnaseid riskiprofiile.

Mittevastavuse probleemide korral on (õigeaegne) ligipääs volitatud üksuste, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide tõendavatele dokumentidele endiselt rikkumiste allikas. See on ka põhjus, miks kontrollikoda hindas Euroopa arengufondide veataset suhteliselt kõrgeks (2018. aastal 5,2 %), kuna see määratakse enne kõigi kontrollimeetmete rakendamist (korrigeerimisvõime 0,3 %) ja eriti enne tõendavate dokumentide esitamist. Seetõttu on koostatud tegevuskava, mille eesmärk on tagada sujuvam teabevoog volitatud üksuste, komisjoni ja/või kontrollikoja vahel.

Naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat säilitas 2019. aasta lõpus oma kaks reservatsiooni: üks otsese eelarve täitmise raames antavate toetuste kohta (veamäär 2,65 %) ning üks Liibüa ja Süüria projektide kohta (kinnituse saamine pole turvalisuskaalutlustel võimalik) (vt punkt 2.3.5 ja lisateave 4. lisas).

Teadus, tööstus, kosmos, energia ja transport

Ulatuslikus teadusuuringute, tööstuse, kosmose, energia ja transpordi poliitikavaldkonnas jäid vearisk maksete tegemisel (2 %) ja vearisk programmi lõpetamisel (1,5 %) muutumatuks.

Selles poliitikavaldkonnas jääb „Horisont 2020“ teadusuuringute programmide vearisk maksete tegemisel üle 2 %(3,3 %). See suurem risk on olemuslik tegelike abikõlblike kulude hüvitamisel põhinevate toetuste korral (vt punkt 2.3.2), mida kasutatakse programmis „Horisont 2020“, ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programmides nende õiguslike aluste kohaselt. Projektide raames tehtavate täpsete kulutuste kindlaksmääramise keerukus põhjustab vigu kulutaotlustes ning nendega seotud maksetes.

Olukorra leevendamiseks on programmi „Horisont 2020“ hästi toimima hakanud ja kõigi seda rakendavate talituste jaoks ühisest järelkontrollistrateegiast lähtudes tehtud aastate jooksul märkimisväärseid tagantjärele korrektsioone, mida kasutatakse ka prognoositud tulevaste korrektsioonide alusena.

Sellegipoolest püüavad teadusuuringute talitused pidevalt vähendada veariski maksete tegemisel, näiteks toetuslepingu näidise täiendava lihtsustamise, rahastamiskõlblikkuse eeskirjade selgema edastamise ja kindlasummaliste maksete veelgi ulatuslikumaks muutmise teel. Peale selle laiendatakse komisjoni ettepanekuga järgmise teadusuuringute programmi kohta (programm „Euroopa horisont“ alates 2021. aastast) lihtsustatud kuluvõimalusi veelgi.

Mis puudutab teisi programme, siis vearisk maksete tegemisel ja programmi lõpetamisel on Võrkude Rakendusameti (INEA) rakendatud Euroopa ühendamise rahastu (transport, energia ja telekommunikatsioon) puhul üldiselt alla 2 %. Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa GNSSi Järelevalveameti elluviidavatele ELi kosmoseprogrammidele( 22 ) on rahastamise liigist ja auditite hulgas tulenevalt samuti omane väiksem vearisk maksete tegemisel ja programmi lõpetamisel. Sellest hoolimata on nende tasemeks seatud konservatiivne 0,5 %.

Nagu eelmistelgi aastatel, ei lisanud teadusuuringute talitused ja rakendusametid oma kinnitavatele avaldustele ühtegi reservatsiooni programmi „Horisont 2020“ suhtes hoolimata sellest, et praegune veatase on 2,3 %. Selle põhjus on asjaolu, et nad rakendavad programmi spetsiaalset 2 %–5 % olulisuse künnist, et võtta arvesse selle olemuslikke riske ja kontrollipiiranguid 23 ).

2019. aastal esines eelmise teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi kohta ainult üks reservatsioon (vt jaotis 2.3.5 ja lisateave 4. lisas).

Muud sisepoliitika valdkonnad

Teistes, peamiselt kultuuri, rännet ja siseasju ning majandust ja rahandust hõlmavates sisepoliitika valdkondades püsis vearisk maksete tegemisel ja programmi lõpetamisel muutumatu ning oli vastavalt 1,0 % ja 0,8 % ehk kindlalt alla 2 %.

Isegi kui mõnede haridus- ja kultuuriprogrammide riskiprofiil on kõrgem, muu hulgas seoses hüvitamisprogrammide keerukusega, maandavad nende kontrollisüsteemid neid riske.

Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadil on endiselt reservatsioon otsese eelarve täitmise raames antavate toetuste olulise veamäära kohta. Rände ja siseasjade peadirektoraadil on endiselt kaks reservatsiooni jagatud eelarve täitmise kohta (Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kohta ning solidaarsuse ja rändevoogude haldamise programmide kohta, mille suhtes kehtivad mõnes liikmesriigis reservatsioonid) ning üks reservatsioon otsese eelarve täitmise raames antavate toetuste kohta olulise vigade arvu tõttu (vt ka punkt 2.3.5 ja detailsemat teavet 4. lisas).

Muud teenused ja haldus

Komisjoni teised talitused ja haldusteenistused haldavad peamiselt väikese riskiga kulusid, nagu individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti halduskulud. Sellest hoolimata on veariskiks maksete tegemisel määratud ettevaatlik 0,5 %. Kuna enamik vastavatest kontrollisüsteemidest hõlmavad peamiselt eelkontrollide tegemist, on hinnanguliste tulevikukorrektsioonide tasemeks sageli määratud konservatiivne 0,0 %. Seega on vearisk programmi lõpetamisel peaaegu võrdne veariskiga maksete tegemisel ja on väga väike – 0,5 %.

Selles poliitikavaldkonnas säilitas struktuurireformide toe peadirektoraat oma reservatsiooni olulise veataseme kohta ühes otsese eelarve täitmise raames antavate toetuste segmendis (vt punkt 2.3.5 ja lisateavet 4. lisas).

2.10.Suhteliselt väikesema ja suurema riskiga programmid

Ülaltoodu põhjal jääb mulje, et mõnede kuluprogrammide või -segmentide puhul on veatase üpris väike, teiste puhul suhteliselt suur. See on tihedalt seotud rahastuse iseloomuga, eriti erinevustega ühelt poolt küllaltki keeruliste hüvitamispõhiste skeemide ja teiselt poole suhteliselt lihtsate toetusõigusel põhinevate maksete 24 ) vahel.

Sellest lähtudes võib komisjoni portfelli jagada väiksema ja suurema riskiga kihtideks (vt alltoodud graafik), nagu järgnevalt selgitatud.

·Väiksem risk. Kulutusi, mille vearisk maksete tegemisel on väiksem kui 2 %, on 80 miljardit eurot (54 %).
Nende hulgas on põllumajanduse valdkonnas otsetoetused, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, Marie Skłodowska-Curie meetmed, teadusnõukogu toetused, Euroopa Kosmoseagentuur ja Globaalne Satelliitnavigatsioonisüsteemide Agentuur, Euroopa ühendamise rahastu, Erasmus+, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, eelarvetoetus, toetused, halduskulud jne.

·Suurem risk. Kulutusi, mille vearisk maksete tegemisel on suurem kui 2 %, on 67 miljardit eurot (46 %);
Nende hulgas on põllumajanduse valdkonnas– turundusmeetmed ja maaelu areng, Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, programmi „Horisont 2020“ teadusuuringutoetused, teiste talituste keerukad toetused jne.

Peale selle, kui selle jaotuse alus oleks vearisk programmi lõpetamisel, oleks erinevus vahekontrollisüsteemide mitmeaastast iseloomu arvestades veelgi suurem. Näiteks Euroopa Sotsiaalfondi kulutused (11,2 miljardit eurot, vearisk programmi lõpetamisel 1,3 %) oleksid sel juhul liigitatud väiksemate riskide kihti.

2.11.Komisjon jätkab oma tegevuse tõhususe suurendamist

Rangete eelarvepiirangute kontekstis püüab komisjon kõigis oma tegevusvaldkondades tõhusust suurendada, kaotamata samas saavutuste kõrget taset. Üldjuhatus juhib kogu komisjoni tööd sellistes valdkondades nagu personalijuhtimine, finantsjuhtimine, infotehnoloogia ja teabehaldus, kommunikatsioon, logistika ja ürituste korraldamine. Piiratud ressursside tõhusaima kasutuse tagamiseks lihtsustatakse töömeetodeid ja -protsesse. Seda tööd jätkatakse, et tagada ressursside optimaalne jaotamine ja kõrge tulemuslikkuse tase olukorras, kus töökoormus mitmes valdkonnas kasvab, muu hulgas seoses COVID-19 pandeemiale reageerimisega.

Oma teatises „Sünergia ja tõhususe algatus: kokkuvõte ja edasised sammud“ (märts 2019) nimetas komisjon eelarve peadirektoraadi finantsjuhtimise ja sisekontrolliraamistiku valdkonnajuhiks. Eesmärk on jätkata usaldusväärse finantsjuhtimise täiustamist valdkonna professionaalsemaks muutmise teel, võttes selleks paremini arvesse ELi eelarve täitmises viimasel ajal toimunud arengut. Praeguses detsentraliseeritud süsteemis rakendatakse meetmeid kahes suunas: parandada tsentraliseeritud valitsemist ja järelevalvet ning tugevdada komisjoni finantsjuhtimise koordineerimist ja ajakohastamist. Lisaks usaldusväärse finantsjuhtimise edendamisele rakendati 2019. aastal lisameetmeid komisjoni finantsjuhtimise ühtlustamiseks, standardimiseks ja lihtsustamiseks. Meetmed keskendusid koostoimivate ja paindlike rahastamisprogrammide käivitamisele pärast 2020. aastat.

Lihtsustamine on võimalik reeglite lihtsustamisega, ühtlustatud ja võimalikult standardsete õiguslike instrumentide institutsiooniliste mudelite ja tänapäevaste institutsiooniliste infotehnoloogiavahenditega ning järjepidevuse tagamisega suhetes kaudse eelarve täitmise raames ELi rahalisi vahendeid haldavate partneritega.

2019. aastal rakendatud institutsioonilise tasandi meetmed hõlmavad tõhusamate institutsiooniliste töövoogude (toetuste, hangete ja finantsinstrumentidega seoses) väljatöötamist lihtsustatud institutsiooniliste mudelite ja kordade kaudu (lähtudes ühtse elektrooniliste andmete vahetuse koha põhimõttest). Peale selle on komisjon hoogustanud suuniste esitamist ja kooskõlastamist nii liikmesriikide kui ka muude komisjoni talituste puhul ELi eelarve täitmist puudutavates valdkondades (nt liikmesriikide sisekontrollisüsteemid, huvide konfliktid, õigusriigi põhimõte, pettusevastased meetmed). Muud infotehnoloogiaalgatused on e-ühtekuuluvus jagatud eelarve täitmisel ja põllumajanduses kasutatav georuumiline süsteem.

Finantsjuhtimise tõhususe edasiseks suurendamiseks kasutati algatusi ka komisjoni talituste tasandil.

·Esiteks on mitu komisjoni talitust jätkanud oma finantsprotsesside digiteerimist. See aitab jõuda lihtsama, vähem bürokraatliku, paremini lõimitud ja paindlikuma komisjonini. Selle tulemusel koondatakse ressursid üha enam prioriteetsete ülesannete täimisele. Peale selle tõhustavad automatiseeritud tulemustabelid järelevalveprotsessi ning lihtsustavad paremat juhtimist ja andmete kasutamist, vähendades samas ohtu, et võimalus kiiresti reageerida jääb tähelepanuta.

·Teiseks teatasid paljud komisjoni talitused, et nad on oma kontrollistrateegiad ja/või finantsvaldkonna töövood läbi vaadanud, et protseduure lihtsustada ning kontrollide sagedus tehinguriskide sageduse ja suurusega vastavusse viia.

Ülalnimetatud algatused tagavad ELi eelarve tõhusa kaitse, vähendades samas finantsprotsesside lõpuleviimiseks vajalikku aega. Maksete tegemiseni kuluva aja näitajad jätkasid oma ülimalt positiivset kahanemistrendi. 2019. aastal oli komisjoni keskmine maksetähtaeg 16 päeva (vähem kui kahel eelmisel aastal, kui see oli 20 ja 18 päeva), mis on tunduvalt vähem kui õigusnormidega ette nähtud 30 päeva. Komisjon tegi 95 % oma maksetest õigel ajal (viivitustega makseid oli vähem kui kahel eelmisel aastal, kui neid oli 10 % ja 8 %). Sellest hoolimata on eesmärk endiselt teha kõik maksed õigusnormidega ette nähtud aja jooksul. Üksikandmed vt 8. lisa.

2.12.Kontrollitegevuse kulud on nendega seotud riskidega endiselt proportsionaalsed

Üldiselt on kontrollitegevuse hinnangulised kulud programmide ja/või kontrollikeskkondade iseloomu arvestades mõistlikud. Peale selle jäävad nad stabiilseks tänu muutumatutele kontrollikeskkondadele ja praeguste programmide strateegiatele.

Programme ei ole nende erinevate omaduste ja kulukäiturite tõttu sageli võimalik üks-ühele võrrelda ja näiteid selle kohta on esitatud allolevas tekstikastis.

Peale selle esitasid jagatud ja/või kaudse eelarve täitmisega tegelevad talitused oma aastastes tegevusaruannetes liikmesriikide ja volitatud üksuste kontrollikulud läbipaistvuse ja täielikkuse huvides komisjoni enda kontrollikuludest eraldi. Näiteks ühise põllumajanduspoliitika puhul kujutasid liikmesriikide poolt aruande esitamise ajaks avalikustatud kulud 3,5 % 2019. aasta kulutustest.

Hiljuti toimunud Ühtekuuluvusfondide rakendamise kulude auditeerimisel 25 ) leidis kontrollikoda, et komisjoni poolt tema aasta tegevusaruandes kajastatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamise kogukulud on muude ELi fondide ja rahvusvaheliselt rahastatud programmidega võrreldes suhteliselt väikesed. Nimetatud kulud moodustasid 2018. aastal tehtud maksetest Euroopa Sotsiaalfondi puhul 2,87 %, Euroopa Regionaalarengu Fondi puhul 2,45 % ja Ühtekuuluvusfondi puhul 2,03 %.

2019. aastal järeldasid kõik komisjoni talitused pärast nende tulemuslikkuse, tõhususe ja säästlikkuse hindamist, et üldiselt on nende kontrollid kulutõhusad.

2.13.Haldaja kinnitus, auditiarvamused ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Peadirektorite hinnangud, kinnitused ja reservatsioonid

2019. aasta kinnitavates avaldustes 26 ) teatasid kõik 50 peadirektoraati (või võrdväärset asutust), et neil on piisav kindlus, et: i) nende aruandes sisalduv teave kujutab endast õiget ja õiglast ülevaadet (st usaldusväärset, täielikku ja korrektset) oma talituse olukorra kohta; ii) nende tegevuse jaoks eraldatud vahendeid on kasutatud selleks ettenähtud otstarbel ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt; iii) kehtestatud kontrollmenetlus annab vajaliku tagatise seoses raamatupidamiskontode aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega.

Oma üldise usaldatavustaseme tugevdamise ja juhtimise seisukohast teevad peadirektoraadid oma portfelli iga programmi või segmendi kohta ka üksikasjalikuma analüüsi. Nad kasutavad kogu olemasolevat teavet – eriti kontrollide tulemusi – võimalike kvantitatiivsete või kvalitatiivsete oluliste puuduste avastamiseks. Iga eelarveaasta lõpus määravad nad kindlaks, kas sellise puuduse finantsmõju ületab 2 %-list olulisuse künnist või mitte ja/või kas mõju mainele on oluline. Kui vastus on jah, lisavad nad oma kinnitavale avaldusele reservatsiooni konkreetse mõjutatud portfellisegmendi kohta.

2019. aasta kohta väljastasid 11 kõigist 50 peadirektorist märkustega deklaratsioonid kokku 18 reservatsiooniga. Selle arvu märkimisväärset kasvu 2018. aastaga võrreldes (kui 20 talitust esitas 40 reservatsiooni) selgitatakse järgmiselt.

·Kuus reservatsiooni tühistati, kuna nende aluseks olnud puudused kõrvaldati.

·17 reservatsiooni suhtes rakendati vähese tähtsusega abi reeglit, mille kohaselt ei peetud reservatsioone enam teatud tingimustel oluliseks: nimelt olid asjaomased kulutused piiratud (vähem kui 5 % talituse maksetest) ja nende finantsmõju oli väike (vähem kui 5 miljonit eurot). Need olid peamiselt seotud 2007.–2013. aasta varasemate programmidega teaduse, konkurentsivõime, hariduse ja kultuuri ning välissuhete vallas.

·17 reservatsiooni on korduvad ja esinesid ka eelmis(t)el aasta(te)l ning ainult üks neist on 2019. aastal uus, peamiselt seetõttu, et olulise veataseme algpõhjuseid on praeguste programmide õiguslike raamistike alusel võimalik osaliselt neutraliseerida, aga mitte täielikult kõrvaldada. Üksikandmed vt punkt 2.3.1 ja kontseptsioonid 4. lisa.

Kõigi reservatsioonide rahaline mõju kokku (2019. aastal 1 053 miljonit eurot, st 2 % väiksem kui 1 078 miljonit 2018. aastal) on võrreldav kahe eelmise aasta tasemega. Asjaomased peadirektoraadid võtsid iga reservatsiooni suhtes leevendusmeetmeid tuvastatud puuduste käsitlemiseks ja neist tulenevate riskide juhtimiseks.

2019. aasta reservatsioonide täielik loetelu koos üksikasjalikumate selgitustega on esitatud 4. lisas.

Siseauditi talituse töö ja üldhinnang

Komisjoni talitused tuginesid oma kinnitustes ka siseauditi talituse tehtud tööle. Siseauditi talitus auditeerib komisjoni ja rakendusametite sisemisi juhtimis- ja kontrollisüsteeme ning esitab sõltumatu ja erapooletu kinnituse nende piisavuse ja tõhususe kohta.

Siseauditi talitus avaldas kooskõlas oma ametijuhendiga 27 ) iga-aastase üldhinnangu komisjoni finantsjuhtimisele, mis põhineb tema poolt eelneva kolme aasta jooksul (2017–2019) komisjonis finantsjuhtimise valdkonnas tehtud auditil. Üldhinnangus võetakse arvesse ka teavet, mis pärineb muudest allikatest, nimelt Euroopa Kontrollikoja aruandeid. Selle audititeabe põhjal leidis siseaudiitor oma üldises arvamuses, et 2019. aastal oli komisjon kehtestanud juhtimis-, riskijuhtimis- ja sisekontrollimenetlused, mis tervikuna on piisavad, et anda oma finantseesmärkide saavutamisele piisav kindlus. Üldhinnangus on siiski märkus reservatsioonide kohta, mille esitasid volitatud eelarvevahendite käsutajad oma kinnitavates avaldustes, mis on esitatud nende asjakohastes iga-aastastes tegevusaruannetes.

Üldhinnangu koostamisel võttis siseaudiitor arvesse järgmiste tegurite koosmõju: i) kõik summad, mille puhul prognoositakse, et esineb vearisk maksete tegemisel, kuna need ületavad reservatsiooniga hõlmatud summasid, ja ii) tulevastel aastatel komisjoni talituste poolt komisjoni sisekontrollisüsteemidesse sisse ehitatud mitmeaastaste korrektsioonimehhanismide abil avastatavate ja korrigeeritavate vigade finantskorrektsioonid ja sissenõudmised. Arvestades nimetatud elemente, leiab siseauditi talitus, et ELi eelarve on üldiselt ja aja jooksul olnud piisavalt kaitstud.

COVID-19 puhang ja komisjoni reageering ei mõjutanud komisjoni võimet täita ELi eelarvet 2019. aastal. Olukord võib muutuda 2020. ja järgnevatel aastatel, kuna praeguseni korrektsioonide tegemiseni viinud korrektiivsete järelmeetmete tõhusus võib väheneda. Selle põhjuseks võib olla teatud kulutusi reguleerivate menetluste lihtsustamine ning probleemid, mis on seotud koroonaviirusekriisi tõttu rahalistesse ja majanduslikesse raskustesse sattunud lõplikelt toetusesaajatelt ebaseaduslike või ebakorrektsete kulutuste tagasinõudmisega. Hinnangule märkuseid tegemata lisas siseaudiitor kaks väga olulist rõhuasetust, mida on kirjeldatud selle aruande 6. lisas ja mis puudutavat järgmist:

·ELi eelarve täitmine praeguse COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tingimustes, eriti tekkivate riskide hindamise ning nendega seotud maandamismeetmete määratlemine ja rakendamine, ning

·järelevalvestrateegiad, mida rakendatakse poliitikameetmeid ja programme ellu viivate kolmandate isikute suhtes.

Komisjoni tulemuspõhisele lähenemisviisile kaasaaitamiseks ja kulutõhususele suurema tähelepanu pööramiseks tegi sisekontrollitalitus oma 2019.–2021. aasta strateegilise auditikava osana 2019. aastal ka tulemusauditeid. Nende auditite lõpetamisel tehti järgmised kõigi auditeeritute poolt aktsepteeritud soovitused: järelevalvestrateegiad kolmandate isikute programmide rakendamise kohta; valitud talituste kontrollistrateegiad; personali- ja infotehnoloogia juhtimise protsessid; talituste poolt rakendatavate toimingute ja programmide tulemuslikkusega seotud aspektid. Auditeeritavad koostasid kõigi soovituste jaoks tegevuskavad, mis esitati siseauditi talitusele, kes andis kavadele rahuldava hinnangu.

Lõpetuseks hindas siseauditi talitus oma range järelmeetmete poliitika alusel korrapäraselt oma soovituste tegelikku rakendamist komisjoni talituste ja rakendusametite poolt. Siseauditi tehtud töö kinnitas, et auditeeritavad on viinud piisavalt ja tõhusalt ellu 98 % aastatel 2015–2019 tehtud ja järelkontrollitud soovitustest. Selline tulemus osutab asjaolule, et komisjoni talitused on hoolsad soovituste rakendamisel ja siseauditi talituse tuvastatud riskide maandamisel.

6. lisa sisaldab rohkem teavet siseauditi talituse esitatud kinnituse kohta. Peale selle edastab komisjon siseauditi talituse töö kokkuvõtva aruande finantsmääruse artikli 118 lõike 8 alusel eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile osana integreeritud finants- ja raamatupidamisaruannete paketist.

Auditi järelevalvekomitee töö

Auditi järelevalvekomitee( 28 ) kontrollib audititeemasid komisjoni sees ja annab igal aastal kolleegiumile aru. Ta teeb seda viisil, mis tagab siseauditi talituse sõltumatuse, siseaudititöö kvaliteedi järelevalve ning siseauditi (st siseauditi talituse) ja välisauditi (st kontrollikoja) soovituste arvessevõtmise komisjoni talitustes ning nende asjakohase järelkontrolli.

Aruandeaastal täitis auditi järelevalvekomitee jätkuvalt oma olulist rolli juhtimise, organisatsiooni toimimise ja vastutuse tõhustamisel terves organisatsioonis. Komitee pidas kolm kohtumiste vooru, keskendudes samas 2019. ja 2020. aasta tööprogrammides seatud nelja peamise eesmärgi saavutamisele. Auditi järelevalvekomitee oli rahul siseauditite sõltumatuse ja kvaliteediga ning leidis, et siseaudiitori kava hõlmab auditeerimisvaldkonda piisavalt ja hõlmab jätkuvalt peamisi riskivaldkondi. Komitee meelest on paljutõotav, et siseaudiitorite soovituste tõhusa rakendamise määr on endiselt kõrge (st 98 % aastatel 2015–2019 tehtud soovitustest) ja ainult kuue väga olulise auditisoovituse rakendamine oli 2020. aasta jaanuari seisuga tähtaja enam kui kuue kuu võrra ületanud. Euroopa Kontrollikoja tehtud soovituste rakendamine kulges samuti rahuldavalt. Ainult ühte 2001.–2014. aastal tehtud soovitust ei olnud 2020. aasta veebruariks veel rakendatud. Lõpetuseks jäi auditi järelevalvekomitee rahule sellega, et kaheteistkümnendat korda järjest ei esitanud kontrollikoda ELi konsolideeritud finantsaruannete usaldusväärsuse kohta märkusi.

7. lisa sisaldab rohkem teavet komitee töö ja järelduste kohta.

Kontrollikoja arvamused 2018. aasta aruannete ja tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

2019. aastal avaldatud Euroopa Kontrollikoja arvamus 2018. aasta ELi raamatupidamise aastaaruande kohta oli 12. aastat järjest positiivne (märkusteta).

Kohalike süsteemide valideerimine

Peaarvepidaja peab raamatupidamise aastaaruande allkirjastama, millega ta kinnitab oma piisavat veendumust, et aruanne annab komisjoni finantsseisundist õige ja õiglase ülevaate. Kohalike süsteemide valideerimine koosneb mitmest järelevalvemeetmest, millega antakse kindlustunne, et peaarvepidajal on võimalik tugineda komisjoni eri talituste poolt raamatupidamissüsteemi sisestatud teabele. Sellele lisanduvad talituste enda sisekontrollisüsteemide hindamised.

2019. aastal tehtud töö käigus tuvastati nii tugevusi kui ka puudusi ja probleeme, mille tulemusel anti soovitusi talituste kontrollikeskkonna ja raamatupidamise kvaliteedi parandamiseks 29 ), mis maandab finants- ja järelevalveasutuse nõutavate aruannete täpsust ohustavaid riske 30 ). Ükski tuvastatud puudus ei avalda olulist mõju raamatupidamise aastaaruandele.

Seoses asjaomaste tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega esitas kontrollikoda heakskiitva, kuid märkustega arvamuse ELi eelarve suhtes, aga negatiivse arvamuse Euroopa Arengufondi suhtes.

Komisjon teeb kontrollikoja soovituste järelkontrolli ja annab võetud meetmete kohta aru aastastes tegevusaruannetes. Peale selle annab komisjon korrapäraselt aru soovituste rakendamise kohta auditi järelevalvekomiteele, mis teeb oma uuendatud volituste piires selles osas teatavaid järelevalvetegevusi 31 ).

Kontrollikoda jälgib soovituste elluviimist komisjoni poolt ning annab tagasisidet, aidates komisjonil oma järelmeetmeid veel rohkem täiustada. Kontrollikoda hindas oma 2018. aasta aruandes komisjoni järelmeetmete kvaliteeti, tuginedes 184 auditi soovitusele, mis esitati 2015. aastal avaldatud 25 eriaruandes. Kontrollikoda märkis, et komisjon oli rakendanud ligikaudu kolmandiku soovitustest täielikult või suuremas osas ning veidi vähem kui ühe viiendiku teatud osas. Ülejäänud soovitusi komisjon ei aktsepteerinud ja seega neid ka ei rakendatud. See sarnaneb suuresti eelmiste aastatega.

Eelarve täitmise heakskiitmine 2018

Euroopa Parlament andis 14. mail 2020. aastal selge häälteenamusega komisjonile 2018. aasta eelarve täitmise heakskiidu pärast Euroopa Kontrollikoja aruannete, komisjoni integreeritud finantsaruandluse paketi ja nõukogu heakskiidu andmise soovituse läbivaatamist. Samuti kutsus Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjon valitud volinikke ja peadirektoreid eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus arvamuste vahetamisele. Euroopa Parlamendi 2018. aasta eelarve heakskiitmise otsus sisaldab nii soovitusi eelarve paremaks täitmiseks kui ka soovitusi, mis on seotud konkreetsete poliitikavaldkondade ja olukordadega, mis puudutavad näiteks õigusriigi põhimõtteid ja väidetavaid huvide konflikte. Nagu ikka, võtab komisjon meetmeid nende soovituste rakendamiseks ja koostab nende kohta spetsiaalse aruande 32 ).

2.14.Edasised arengusuunad: 2020. aasta ja 2021.–2027. aasta väljavaade

2.15.Koroonaviiruse põhjustatud tervishoiukriisi mõju usaldusväärsele finantsjuhtimisele 2020. aastal

Komisjon on võtnud COVID-19 puhangu põhjustatud kriisile reageerimiseks hulga meetmeid, nagu sotsiaalmajandusliku mõju leevendamiseks mõeldud koroonaviiruse reageerimise investeerimisalgatused. Pandeemia ise, millel on äärmiselt suur mõju ELi toetuse saajatele, riiklikele asutustele ja komisjoni talitustele, samuti võetud meetmed mõjutavad ELi eelarve tulemuslikkust, aga samuti võivad need komisjoni jaoks raskendada kindluse saamist.

Näiteks tuli kriisi tekitatud erilise konteksti tõttu muuta kontrolliprotseduure ja suurendada paindlikkust fondide, nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid) haldamisel, et vahendeid saaks võimalikult kiiresti suunata sinna, kus neid kõige rohkem vaja on. Need konkreetsed kohandused on tehtud muudetud õigusaktidesse, mida kasutatakse nõuetele vastavuse hindamiseks kriisiperioodil.

Komisjon teeb praegu tööd nende uute riskide ja probleemide tuvastamiseks, nende mõju hindamiseks ja riskimaandamismeetmete kehtestamiseks, et viia omavahel tasakaalu paindlikkus, mida on vaja liikmesriikidele ja muudele rakenduspartneritele ja toetusesaajatele kriisist ülesaamiseks vajalikele vahenditele juurdepääsu võimaldamiseks, ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimine.

2.16.Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks vajalikke pingutusi tehakse ka järgmises mitmeaastases finantsraamistikus

Komisjon püüab pidevalt tagada, et ELi eelarve haldamine vastaks usaldusväärse finantsjuhtimise rangeimatele nõuetele. Praeguses olukorras on see vajalikum kui kunagi varem. Mais võttis komisjon vastu oma muudetud ettepanekud 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Ettepanekud kinnitavad taas komisjoni eesmärki tagada usaldusväärne finantsjuhtimine, pöörates erilist tähelepanu nii võimalikult suurele lihtsustamisele, sünergiale ja tõhususele kui ka riskipõhiste ja kulutõhusate kontrollisüsteemide rakendamisele.

Eesmärk on saavutada nii poliitika/programmi kui ka sisekontrolli eesmärgid, st kiired maksed, madalad veatasemed ja säästlikud kontrollikulud. Nende kolme eesmärgi saavutamisele võivad kaasa aidata kindlasummaliste toetuste suurem kasutamine (mis vähendab ka vajadust üksikasjaliku arvestusepidamise järele) ja võimalus rahastada väljundite või tulemuste alusel (mis näiteks välistab vajaduse jälgida tööaega töötunnilehtede abil või kantud kulude kohta detailseid arveid esitada).

ELi eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist hõlbustatakse ka sellega, et esitatakse asutamisaktide ja programmide tulevase rakendusametitele delegeerimise (järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jooksul) delegeerimisvahendite näidisvormid, samuti suunised rakendusametite asutamise ja toimimise kohta.

2.17.Liikmesriikidega tehtava koostöö edasine tõhustamine ja tugevdamine

Osana komisjoni üldisest algatusest liikmesriikidega tehtava koostöö süvendamiseks ja parandamiseks peaks raha parema kasutamise võrgustik (mis koosneb liikmesriikide ja komisjoni esindajatest) aitama vahetada häid tavasid, jagada teadmisi ja teavet , tuvastada puudusi ja leida lahendusi probleemidele, mis puudutavad avaliku sektori kulutusi, sealhulgas selliseid valdkondi nagu huvide konfliktid, õigusriigi põhimõtted, pettus ja korruptsioon. Suhtlus liikmesriikidega toimub kõrgel tasemel (raha parema kasutamise võrgustiku kõrgetasemelise töörühma aastakonverents) ja tehnilisel tasemel ning seejuures korraldatakse temaatilisi töötubasid.

Huvide konflikt on komisjoni jaoks oluline probleem ja sellele on sageli tähelepanu juhitud, eriti Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni poolt. Vastusena ja pärast huvide konfliktide vältimist käsitlevate reeglite muutmist 2018. aasta finantsmääruses, millega laiendati nende kohaldamist sõnaselgelt ka jagatud eelarve täitmisele, valmistab komisjon ette selgitava teatise huvide konfliktide vältimise kohta, käsitledes kõiki eelarve täitmise viise (otsene/kaudne/jagatud eelarve täitmine). Selle eesmärk on muuta huvide konflikte käsitlevad reeglid ELi vahendeid kasutavate huvirühmade, ELi institutsioonide ja liikmeriikide jaoks paremini arusaadavaks ja suurendada nende sellealast teadlikkust . Teatis avaldatakse aasta lõpus.

Komisjon kaalub ka muid meetmeid Euroopa Parlamendi tõstatatud küsimuste ning eelmisel aastal tuvastatud võimalike probleemide või lünkade kõrvaldamiseks. Need meetmed võivad hõlmata ettepanekuid, mille eesmärk on parandada komisjonile ELi toetuse saajate kohta kättesaadavaks tehtavate andmete kvaliteeti ja koostalitlusvõimet ning tagada ELi vahendite sissenõudmine.

Iga-aastaste tegevusaruannete kinnitustest ja reservatsioonidest lähtudes 33 ) võtab volinike kolleegium vastu käesoleva haldus- ja tulemusaruande ELi eelarve kohta 2019. eelarveaastal ning võtab üldise poliitilise vastutuse ELi eelarve haldamise eest.

(1)

()    Komisjoni asjaomaste kulutuste summa vastab 2019. aastal tehtud maksetele, millest on lahutatud 2019. aastal välja makstud eelmaksed, millele on liidetud eelmistel aastatel välja makstud ja 2019. aastal arveldatud eelmaksed (vt määratlused ja üksikasjad 3. lisas).

(2)

()    Presidendi teatis komisjonile „Euroopa Komisjoni töömeetodid“, 1.12.2019, lk 3.

(3)

()    Teatis komisjonile „Juhtimine Euroopa Komisjonis“, 24.6.2020, C(2020) 4240.

(4)

()    Ametlikult nimetatakse neid volitatud eelarvevahendite käsutajateks. Finantsmääruse artikli 74 lõikes on 1 sätestatud: „Igas asjaomases liidu institutsioonis vastutab eelarvevahendite käsutaja tulude ja kulude haldamise eest kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, sealhulgas tagades aruandluse tulemuste kohta, ning selle tagamise eest, et seaduslikkuse ja korrektsuse ning vahendite saajate võrdse kohtlemise nõuded oleksid täidetud“.

(5)

()    Rakendusametite, büroode, talituste, rakkerühmade jne juhatajad.

(6)

()    Finantsmääruse artikli 247 kohaselt sisaldab integreeritud finants- ja vastutusaruannete pakett muu hulgas järgmist: Euroopa Liidu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne; aruanne eelmise aasta eelarvele heakskiidu andmise otsuse põhjal võetud meetmete kohta; eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni aastaaruanne tehtud auditite kohta; ELi eelarve vahendite tulevase sisse- ja väljavoolu pikaajaline prognoos.

(7)

()    Treadway Komisjoni Sponsororganisatsioonide Komitee.

(8)

()    Eelarve peadirektoraat koostöös peasekretariaadi, personali ja halduse peadirektoraadi, pressi ja teabe peadirektoraadi ning Euroopa Pettustevastase Ametiga.

(9)

()    COM(2018) 324 final.

(10)

()    Euroopa Kontrollikoja 2018. aasta aruande metoodikat käsitlev lisa 1.1, punktid 18–19.

(11)

()    Komisjoni 2019. aasta suunised riigihangetes tuvastatud puuduste korral tehtavate finantskorrektsioonide kohta komisjoni 14. mai 2019. aasta otsuse (millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade eiramise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks, C(2019) 3452) lisas.

(12)

()    Euroopa Kontrollikoja 2018. aasta aruande Euroopa Arengufonde käsitlev jagu, punkt 17.

(13)

()    Ühise põllumajanduspoliitikaga seotud kulutuste kohta kasutatakse väljendit „lõplik riskiga seotud summa“, kuna Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist rahastatavad meetmed ei ole lõpetatud.

(14)

()    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Kontrollikojale (COM(2019) 196).

(15)

()     https://ec.europa.eu/anti-fraud/sites/antifraud/files/pif_2018_30_years_brochure_en.pdf .

(16)

()    Peasekretariaat, õigustalitus, personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat ja eelarve peadirektoraat.

(17)

()    Lisateabe saamiseks vt Euroopa Pettustevastane Ameti aastaaruandeid siit: https://ec.europa.eu/anti-fraud/about-us/reports/olaf-report_en .

(18)

()    Valikumenetlus on sissetuleva teabe läbivaatamine ja Euroopa Pettustevastase Ameti peadirektori otsuseettevalmistamine juurdluse algatamise või mittealgatamise kohta.

(19)

()    Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kulutused järgivad sama rakendamismehhanismi nagu ühtekuuluvuspoliitika kulutused, kuigi need kuuluvad loodusvarade rubriiki.

(20)

()    Kuna Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi meetmeid ei lõpetata, asendatakse põllumajanduskulutustes vearisk programmi lõpetamisel lõpliku riskist mõjutatud summaga.

(21)

()    Euroopa Merendus- ja Kalandusfondil on samad juhtimis- ja kontrollisüsteemid nagu ühtekuuluvuspoliitikal.

(22)

()    Nagu Galileo programm ning Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemid) ja Copernicus (ELi maavaatlussüsteem).

(23)

()    Finantsselgituses, mis on lisatud komisjoni ettepanekule raamprogrammi „Horisont 2020“ täiendava määruse loomise kohta, on sätestatud järgmine: „Seepärast leiab komisjon, et programmi „Horisont 2020“ raames teadusuuringutega seoses tekkinud kulude puhul on 2–5 % aastane veariskimäär realistlik eesmärk, võttes arvesse kontrollide maksumust, eeskirjade keerulisuse vähendamiseks kavandatavaid lihtsustamismeetmeid ning uurimisprojektide kulude hüvitamisega kaasnevat riski. Programmide kehtivusaja lõpuks, pärast seda, kui on arvesse võetud auditite ning sissenõudmiste ja korrigeerimiste mõju, on seatud lõppeesmärk saavutada jääkveamäär 2 %-le võimalikult lähedal.“

(24)

()    Seda tunnustab ka Euroopa Kontrollikoda (oma 2018. aasta aruandes, punktid 1.16–32).

(25)

()    Euroopa Kontrollikoda „Eriaruanne nr 7/2020, ühtekuuluvuspoliitika rakendamine: kulud on suhteliselt väikesed, kuid ebapiisavate andmete tõttu on raske hinnata lihtsustamisest saadavat kokkuhoidu“, 16.4.2020.

(26)

()     https://ec.europa.eu/info/publications/annual-activity-reports_en .

(27)

()    Uusim versioon: C(2020) 1760 final.

(28)

()    Auditi järelevalvekomiteel on üheksa liiget. Kuni kuus neist on komisjoni liikmed ja vähemalt kolm on välisliikmed, kellel on tõendatud ametialased eksperditeadmised auditeerimise ja sellega seotud teemade kohta. Pooled auditi järelevalvekomitee komisjoni liikmetest vahetatakse pärast poole ametiaja möödumist välja. Välisliikmetega sõlmitakse igal aastal lepingud.

(29)

()    See puudutab peamiselt kuut talitust (põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraat, personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat, naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat, teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat ja Teadusuuringute Rakendusamet).

(30)

()    Peamised riskid olid seotud raamatupidamise kontrollikeskkonnas esinevate probleemidega, rahastamisvahenditest saadud tagasimaksete arvele võtmisega, eelmaksete õigeaegse tasaarvestamisega, tagasinõudekorralduste õigeaegse väljastamise ning tekkepõhise raamatupidamisarvestuse ja kohalike infotehnoloogiasüsteemide sünkroniseerimisega.

(31)

()    Teatis komisjonile Euroopa Komisjoni auditi järelevalvekomitee ametijuhendi uuendamine, 27.2.2020, C(2020)1165.

(32)

()    2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelmeetmete aruanne, mis on samuti integreeritud finants- ja vastutusaruannete paketi osa.

(33)

()    Finantsmääruse artikli 74 lõige 9.