EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.4.2020

COM(2020) 170 final

2020. AASTA ÜLDEELARVE
PARANDUSEELARVE PROJEKT NR 2

Erakorraline toetus liikmesriikidele ja täiendavad vahendid liidu elanikkonnakaitse mehhanismile / rescEU-le, et reageerida COVID-19 puhangule

Võttes arvesse

–Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 314, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106a,

–Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid [...], 1 eriti selle artiklit 44,

–Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarvet, mis võeti vastu 27. novembril 2019, 2

–paranduseelarve projekti nr 1/20, 3 mis võeti vastu 27. märtsil 2020,

esitab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2020. aasta eelarve paranduseelarve projekti nr 2.

TULUDE JA KULUDE EELARVESTUSE MUUDATUSED EELARVEJAGUDE KAUPA

Tulude koondarvestuses ja III jaos tehtavad muudatused on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/budget/www/index-et.htm ).

Sisukord

1.    Sissejuhatus    

2.    Erakorraline toetus liikmesriikidele liidu erakorralise toetuse rahastamisvahendi uuesti aktiveerimise kaudu    

2.1.    Taust    

2.2.    Erakorralise toetuse rahastamisvahendist rahastatavad meetmed    

3.    Täiendavad vahendid liidu elanikkonnakaitse mehhanismile (liidus)    

4.    Rahastamine    

5.    Koondtabel mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa    

SELETUSKIRI

1.    Sissejuhatus

2020. aasta paranduseelarve projekti (PEP) nr 2 eesmärk on teha rubriigis 3 Julgeolek ja kodakondsus kättesaadavaks 3 000,0 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 1 530,0 miljonit eurot maksete assigneeringutena, et rahastada erakorralist toetust liidus, kasutades erakorralise toetuse rahastamisvahendit, mis kavatsetakse uuesti aktiveerida, et aidata toime tulla COVID-19 puhangu tagajärgedega ja anda täiendavaid vahendeid liidu elanikkonnakaitse mehhanismile / rescEU-le, võimaldamaks luua ulatuslikumaid varusid ja koordineerida oluliste ressursside jaotamist Euroopas 4 .

2.    Erakorraline toetus liikmesriikidele liidu erakorralise toetuse rahastamisvahendi uuesti aktiveerimise kaudu

2.1.    Taust

Võttes arvesse COVID-19 puhangule järgnenud kriisi tõsidust, samuti nende vajaduste ulatust ja iseloomu, mille rahuldamist peab lähitulevikus ELi eelarvest toetama, teeb komisjon paralleelselt käesoleva PEPiga ettepaneku, et nõukogu aktiveeriks uuesti nõukogu määruse 2016/369 erakorralise toetuse andmise kohta liidus ja muudaks seda, 5 et anda ELi käsutusse mitmekesisemad vahendid, mis vastaksid praeguse COVID-19 pandeemia mastaapsusele.

Erakorralise toetuse rahastamisvahend loodi 2016. aasta märtsis ja aktiveeriti kolme aasta pikkuseks perioodiks, et reageerida hädaolukorrale, mis oli tekkinud pärast pagulaste massilist sissevoolu Kreekasse. See oli kavandatud kui üldine vahend, millega lahendada kriisiolukordi ELis, ja seda kasutatakse ainult eriolukorras tõsiste raskuste puhul. Vahendi saab kasutusele võtta, et reageerida mis tahes kriisile, mille puhul on vaja humanitaarabi, ja see hõlmab laia valikut rahastamiskõlblikke meetmeid: „[---] erakorraline toetus võib hõlmata humanitaarabi meetmeid [---] ning võib seetõttu hõlmata abi või hädaabi ja vajaduse korral kaitseoperatsioone, et päästa ja hoida inimelusid katastroofides või vahetult nende järel“ 6 .

Osaliselt aitavad ulatuslikule rahvatervise hädaolukorrale reageerida meetmed, mis on ette nähtud liidu elanikkonnakaitse mehhanismi (rescEU), elanikkonnakaitse mehhanismi, koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse (mille eesmärk on võtta kasutusele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid) ja muude liidu vahenditega; samas on probleemi ulatuse ja tõsidusega arvestades vaja tulemuslikult reageerida liitu tabanud puhangu rahvatervisega seotud tagajärgedele humanitaarvaldkonnas. Erakorralise toetuse rahastamisvahendi raames antav erakorraline toetus soodustab täiendavust ja järjepidevust kannatada saanud liikmesriikide meetmetega, samuti sünergiat meetmetega, mida rahastatakse ELi tasandil muudest fondidest ja vahenditest.

Eeltoodut silmas pidades tehakse ettepanek aktiveerida erakorralise toetuse määruse (nr 2016/369) kohane toetus ja näha võimalikult kiiresti ette selleks vajalikud assigneeringud. See võimaldab liidul võtta meetmeid, millega ennetada ja leevendada tõsiseid tagajärgi ühes või mitmes liikmesriigis, ja tegeleda koordineeritult COVID-19 katastroofiga seotud vajadustega, täiendades abi, mida võidakse anda muude ELi vahendite raames.

2.2.    Erakorralise toetuse rahastamisvahendist rahastatavad meetmed

Võttes arvesse olukorra pakilisust ja kõigis liikmesriikides seoses COVID-19 puhanguga tekkinud rahvatervise kriisi tõsidust, teeb komisjon ettepaneku näha erakorralise toetuse rahastamisvahendi jaoks ette 2 700,0 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 1 380,0 miljonit eurot maksete assigneeringutena.

Toetust võib kasutada muu hulgas järgmiste meetmete rahastamiseks:

–ulatuslikum ja kiirem varude loomine ja oluliste ressursside jaotamise koordineerimine kogu Euroopas;

–rahvusvahelistelt partneritelt sisse ostetava kaitsevarustuse transpordivajadused, samuti transport ELi piires;

–abivajavate patsientide transport üle piiri haiglatesse, mis saavad pakkuda vabu voodikohti;

–piiriülene koostöö ELi kõige rohkem kannatada saanud piirkondade tervishoiusüsteemi koormuse vähendamiseks;

–keskne hanke- ja jaotussüsteem haiglate varustamiseks peamiste meditsiinitarvetega ja haiglatöötajate varustamiseks hädaolukorra kaitsevahenditega, nagu respiraatorid, hingamisaparaadid, isikukaitsevahendid, taaskasutavad maskid, ravimid, teraapia- ja laborivarustus ning desinfektsioonivahendid;

–ELi ettevõtete tootmisvõimsuse suurendamine ja ümbersuunamine, et tagada sellise varustuse ja materjalide kiire tootmine ja kasutuselevõtt, mida on vaja, et korvata kiiresti vajakajäämised peamiste toodete ja ravimitega varustatuse vallas;

–raviasutuste ja -ressursside suurendamine, sealhulgas ajutiste ja poolajutiste välihaiglate näol, ja toetus ümberkohandatud rajatistele;

–testimiskomplektide tootmise suurendamine ja toetus olulisemate põhiainete hankimiseks;

–ravi- ja testimismeetodite kiire väljatöötamise soodustamine;

–testimisvarustuse – nagu katsekomplektid, reaktiivid ja testimise juures kasutatavad vahendid – väljatöötamine, ostmine ja jaotamine.

Komisjon tagab täieliku koordineerimise, nii et erakorralise toetuse rahastamisvahendi raames rahastatavad meetmed täiendavad konkreetsetes valdkondades (näiteks rändajate vastuvõtukohtade puhul) olemasolevaid vahendeid, nagu rescEU või Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond. Kasutuselevõttu kohandatakse vastavalt sellele, kuidas puhang kulgeb, ja koordineeritakse liikmesriikide võetud meetmetega, et tagada selle maksimaalne mõju.

3.    Täiendavad vahendid liidu elanikkonnakaitse mehhanismile (liidus)

Osana ELi reageerimisest COVID-19 puhangule hõlbustab liidu elanikkonnakaitse mehhanism liikmesriikide vahelist koostööd. Lisaks ühishangetele ja täiendava turvaabinõuna võttis komisjon liidu elanikkonnakaitse mehhanismi / rescEU raames vastu uue rakendusakti, et toetada liikmesriike teatava hulga vajaliku varustuse ostmisel (selle hulka kuuluvad ravivahendid, meditsiiniseadmed, isikukaitsevahendid, laborivarustus), suurendades seeläbi ühishanke raames ostetud esmavajalikke esemeid kogust, neid täiendades ja nende valikut laiendades. rescEU otsetoetus tagab 100 % rahastuse ELi eelarvest; sealhulgas rahastatakse täies ulatuses kõnealuse suutlikkuse väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Ostetud varustust hoitakse ühes või mitmes liikmesriigis, samas kui otsuste tegemist korraldatakse ELi tasandil, tagades riiklikest varudest olulisemalt suuremate hädaabivarude olemasolu. Need on kättesaadavad kõigile liikmesriikidele ja neid kasutatakse juhul, kui riiklik suutlikkus on ebapiisav.

Nagu paranduseelarve projektis nr 1/2020 7 teatati, paigutas komisjon COVID-19 meditsiiniliste vastumeetmete toetuseks ja varustuse jaoks liidu elanikkonnakaitse mehhanismi / rescEU 2020. aasta kehtiva eelarve siseselt ümber 10,0 miljoni euro väärtuses kulukohustuste assigneeringuid (Suurõnnetuste ärahoidmine ja nendeks valmisolek liidus) ning tegi ettepaneku suurendada vahendeid 70,0 miljoni euro võrra kulukohustuste ja 40,0 miljoni euro võrra maksete assigneeringutena.

Võttes arvesse kriisi kiiret kulgu ja sellega seotud vajadusi liikmesriikides, tuleb täiendavalt suurendada jõupingutusi varude loomiseks. Selliste hädavajalike meditsiinitarvete puhul, mille järele on suur nõudlus, nagu kaitsevarustus haiglatöötajatele (maskid, kaitseprillid, kombinesoonid, meditsiinis kasutatavad nanomaterjalid ja desinfektsioonivahendid), hingamisaparaadid (nii invasiivseks kui ka mitteinvasiivseks ventilatsiooniks), ja mida vajatakse tulemuslikuks reageerimiseks, saab rescEU aidata nende varude suurendamisel, koordineerimisel ja haiglate varustamisel. Varusid tuleb kasutada selleks, et tarnida vajalikku meditsiinivarustust lühikese etteteatamisajaga neisse liikmesriikidesse ja piirkondadesse, mis seisavad silmitsi haiguspuhangute ja epideemia tipphetkedega, kasutades taaskasutatavat varustust tõhusalt ja tulemuslikult seal, kus seda kõige enam vajatakse.

Seega tehakse ettepanek suurendada vahendeid täiendavalt 300,0 miljoni euro võrra kulukohustuste ja 150,0 miljoni võrra maksete assigneeringutena.

Suurendatud eelarvega rescEU ja uuesti aktiveeritud erakorralise toetuse rahastamisvahend täiendavad teineteist ja tagavad vajaliku meditsiinivarustuse võimalikult tulemusliku tarnimise.

4.    Rahastamine

Võttes arvesse olemas olevate varude puudumist ja võimalusi ümberpaigutamiseks mitmeaastane finantsraamistiku rubriigi 3 raames, teeb komisjoni ettepaneku võtta kasutusele järgmised erivahendid kogusummas 3 000,0 miljonit eurot:

·allesolev kulukohustuste koguvaru summas 2 042,4 miljonit eurot 8 . Paralleelselt käesoleva paranduseelarvega tehakse ettepanek mitmeaastane finantsraamistiku määruse muudatuseks, millega tühistatakse kõnealuse vahendiga seotud piirangud 9 ;

·paindlikkusinstrument summas 243,0 miljonit eurot 10 ning

·ettenägematute kulude varu ülejäänud summa ulatuses (714,6 miljonit eurot), mis kompenseeritakse 2020. aasta jaoks olemasolevast varust rubriigis 5 Haldus 11 .

5.    Koondtabel mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa

(1)      ELT L 193, 30.7.2018.

(2)      ELT L 57, 27.2.2020.

(3)      COM(2020) 145, 27.3.2020.

(4)      Lisaks täiendavatele vahenditele (80,0 miljonit eurot, millest 10,0 miljonit eurot ümberpaigutamistena liidu elanikkonnakaitse mehhanismi sees), mis juba sisalduvad paranduseelarve projektis nr 1/2020 (COM(2020) 145, 27.3.2020).

(5)      COM(2020) 175, 2.4.2020.

(6)      Nõukogu määruse 2016/369 artikli 3 lõige 2.

(7)      COM(2020) 145 final, 27.3.2020.

(8)    Nimetatud summa puhul võetakse arvesse 2019. aasta varu jääki (1 316,9 miljonit eurot), mis on tehtud 2020. aastal kättesaadavaks vastavalt dokumendile „Erivahendit puudutav tehniline kohandus“, COM(2020) 173, 2.4.2020.

(9)      COM(2020) 174, 2.4.2020. Kõnealune määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 muudatus peaks jõustuma hiljemalt samal päeval, kui võetakse lõplikult vastu käesolev PEP.

(10)      COM(2020) 171, 2.4.2020.

(11)      COM(2020) 172, 2.4.2020.