EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52020DC0170

2020. AASTA ÜLDEELARVE PARANDUSEELARVE PROJEKT NR 2 Erakorraline toetus liikmesriikidele ja täiendavad vahendid liidu elanikkonnakaitse mehhanismile / rescEU-le, et reageerida COVID-19 puhangule

COM/2020/170 final

Brüssel,2.4.2020

COM(2020) 170 final

2020. AASTA ÜLDEELARVE
PARANDUSEELARVE PROJEKT NR 2

Erakorraline toetus liikmesriikidele ja täiendavad vahendid liidu elanikkonnakaitse mehhanismile / rescEU-le, et reageerida COVID-19 puhangule


Võttes arvesse

Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 314, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106a,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid [...], 1 eriti selle artiklit 44,

Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarvet, mis võeti vastu 27. novembril 2019, 2

paranduseelarve projekti nr 1/20, 3 mis võeti vastu 27. märtsil 2020,

esitab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2020. aasta eelarve paranduseelarve projekti nr 2.

TULUDE JA KULUDE EELARVESTUSE MUUDATUSED EELARVEJAGUDE KAUPA

Tulude koondarvestuses ja III jaos tehtavad muudatused on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/budget/www/index-et.htm ).

Sisukord

1.    Sissejuhatus    

2.    Erakorraline toetus liikmesriikidele liidu erakorralise toetuse rahastamisvahendi uuesti aktiveerimise kaudu    

2.1.    Taust    

2.2.    Erakorralise toetuse rahastamisvahendist rahastatavad meetmed    

3.    Täiendavad vahendid liidu elanikkonnakaitse mehhanismile (liidus)    

4.    Rahastamine    

5.    Koondtabel mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa    

SELETUSKIRI

1.    Sissejuhatus

2020. aasta paranduseelarve projekti (PEP) nr 2 eesmärk on teha rubriigis 3 Julgeolek ja kodakondsus kättesaadavaks 3 000,0 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 1 530,0 miljonit eurot maksete assigneeringutena, et rahastada erakorralist toetust liidus, kasutades erakorralise toetuse rahastamisvahendit, mis kavatsetakse uuesti aktiveerida, et aidata toime tulla COVID-19 puhangu tagajärgedega ja anda täiendavaid vahendeid liidu elanikkonnakaitse mehhanismile / rescEU-le, võimaldamaks luua ulatuslikumaid varusid ja koordineerida oluliste ressursside jaotamist Euroopas 4 .

2.    Erakorraline toetus liikmesriikidele liidu erakorralise toetuse rahastamisvahendi uuesti aktiveerimise kaudu

2.1.    Taust

Võttes arvesse COVID-19 puhangule järgnenud kriisi tõsidust, samuti nende vajaduste ulatust ja iseloomu, mille rahuldamist peab lähitulevikus ELi eelarvest toetama, teeb komisjon paralleelselt käesoleva PEPiga ettepaneku, et nõukogu aktiveeriks uuesti nõukogu määruse 2016/369 erakorralise toetuse andmise kohta liidus ja muudaks seda, 5 et anda ELi käsutusse mitmekesisemad vahendid, mis vastaksid praeguse COVID-19 pandeemia mastaapsusele.

Erakorralise toetuse rahastamisvahend loodi 2016. aasta märtsis ja aktiveeriti kolme aasta pikkuseks perioodiks, et reageerida hädaolukorrale, mis oli tekkinud pärast pagulaste massilist sissevoolu Kreekasse. See oli kavandatud kui üldine vahend, millega lahendada kriisiolukordi ELis, ja seda kasutatakse ainult eriolukorras tõsiste raskuste puhul. Vahendi saab kasutusele võtta, et reageerida mis tahes kriisile, mille puhul on vaja humanitaarabi, ja see hõlmab laia valikut rahastamiskõlblikke meetmeid: „[---] erakorraline toetus võib hõlmata humanitaarabi meetmeid [---] ning võib seetõttu hõlmata abi või hädaabi ja vajaduse korral kaitseoperatsioone, et päästa ja hoida inimelusid katastroofides või vahetult nende järel“ 6 .

Osaliselt aitavad ulatuslikule rahvatervise hädaolukorrale reageerida meetmed, mis on ette nähtud liidu elanikkonnakaitse mehhanismi (rescEU), elanikkonnakaitse mehhanismi, koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse (mille eesmärk on võtta kasutusele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid) ja muude liidu vahenditega; samas on probleemi ulatuse ja tõsidusega arvestades vaja tulemuslikult reageerida liitu tabanud puhangu rahvatervisega seotud tagajärgedele humanitaarvaldkonnas. Erakorralise toetuse rahastamisvahendi raames antav erakorraline toetus soodustab täiendavust ja järjepidevust kannatada saanud liikmesriikide meetmetega, samuti sünergiat meetmetega, mida rahastatakse ELi tasandil muudest fondidest ja vahenditest.

Eeltoodut silmas pidades tehakse ettepanek aktiveerida erakorralise toetuse määruse (nr 2016/369) kohane toetus ja näha võimalikult kiiresti ette selleks vajalikud assigneeringud. See võimaldab liidul võtta meetmeid, millega ennetada ja leevendada tõsiseid tagajärgi ühes või mitmes liikmesriigis, ja tegeleda koordineeritult COVID-19 katastroofiga seotud vajadustega, täiendades abi, mida võidakse anda muude ELi vahendite raames.

2.2.    Erakorralise toetuse rahastamisvahendist rahastatavad meetmed

Võttes arvesse olukorra pakilisust ja kõigis liikmesriikides seoses COVID-19 puhanguga tekkinud rahvatervise kriisi tõsidust, teeb komisjon ettepaneku näha erakorralise toetuse rahastamisvahendi jaoks ette 2 700,0 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 1 380,0 miljonit eurot maksete assigneeringutena.

Toetust võib kasutada muu hulgas järgmiste meetmete rahastamiseks:

ulatuslikum ja kiirem varude loomine ja oluliste ressursside jaotamise koordineerimine kogu Euroopas;

rahvusvahelistelt partneritelt sisse ostetava kaitsevarustuse transpordivajadused, samuti transport ELi piires;

abivajavate patsientide transport üle piiri haiglatesse, mis saavad pakkuda vabu voodikohti;

piiriülene koostöö ELi kõige rohkem kannatada saanud piirkondade tervishoiusüsteemi koormuse vähendamiseks;

keskne hanke- ja jaotussüsteem haiglate varustamiseks peamiste meditsiinitarvetega ja haiglatöötajate varustamiseks hädaolukorra kaitsevahenditega, nagu respiraatorid, hingamisaparaadid, isikukaitsevahendid, taaskasutavad maskid, ravimid, teraapia- ja laborivarustus ning desinfektsioonivahendid;

ELi ettevõtete tootmisvõimsuse suurendamine ja ümbersuunamine, et tagada sellise varustuse ja materjalide kiire tootmine ja kasutuselevõtt, mida on vaja, et korvata kiiresti vajakajäämised peamiste toodete ja ravimitega varustatuse vallas;

raviasutuste ja -ressursside suurendamine, sealhulgas ajutiste ja poolajutiste välihaiglate näol, ja toetus ümberkohandatud rajatistele;

testimiskomplektide tootmise suurendamine ja toetus olulisemate põhiainete hankimiseks;

ravi- ja testimismeetodite kiire väljatöötamise soodustamine;

testimisvarustuse – nagu katsekomplektid, reaktiivid ja testimise juures kasutatavad vahendid – väljatöötamine, ostmine ja jaotamine.

Komisjon tagab täieliku koordineerimise, nii et erakorralise toetuse rahastamisvahendi raames rahastatavad meetmed täiendavad konkreetsetes valdkondades (näiteks rändajate vastuvõtukohtade puhul) olemasolevaid vahendeid, nagu rescEU või Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond. Kasutuselevõttu kohandatakse vastavalt sellele, kuidas puhang kulgeb, ja koordineeritakse liikmesriikide võetud meetmetega, et tagada selle maksimaalne mõju.

Eurodes

Eelarverida

Nimetus

Kulukohustuste assigneeringud

Maksete assigneeringud

III jagu – Komisjon

18 01 04 05

Liidus antava erakorralise toetuse toetuskulud

54 000 000

54 000 000

18 07 01

Erakorraline toetus liidus

2 646 000 000

1 326 000 000

Kokku    

2 700 000 000

1 380 000 000



3.    Täiendavad vahendid liidu elanikkonnakaitse mehhanismile (liidus)

Osana ELi reageerimisest COVID-19 puhangule hõlbustab liidu elanikkonnakaitse mehhanism liikmesriikide vahelist koostööd. Lisaks ühishangetele ja täiendava turvaabinõuna võttis komisjon liidu elanikkonnakaitse mehhanismi / rescEU raames vastu uue rakendusakti, et toetada liikmesriike teatava hulga vajaliku varustuse ostmisel (selle hulka kuuluvad ravivahendid, meditsiiniseadmed, isikukaitsevahendid, laborivarustus), suurendades seeläbi ühishanke raames ostetud esmavajalikke esemeid kogust, neid täiendades ja nende valikut laiendades. rescEU otsetoetus tagab 100 % rahastuse ELi eelarvest; sealhulgas rahastatakse täies ulatuses kõnealuse suutlikkuse väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Ostetud varustust hoitakse ühes või mitmes liikmesriigis, samas kui otsuste tegemist korraldatakse ELi tasandil, tagades riiklikest varudest olulisemalt suuremate hädaabivarude olemasolu. Need on kättesaadavad kõigile liikmesriikidele ja neid kasutatakse juhul, kui riiklik suutlikkus on ebapiisav.

Nagu paranduseelarve projektis nr 1/2020 7 teatati, paigutas komisjon COVID-19 meditsiiniliste vastumeetmete toetuseks ja varustuse jaoks liidu elanikkonnakaitse mehhanismi / rescEU 2020. aasta kehtiva eelarve siseselt ümber 10,0 miljoni euro väärtuses kulukohustuste assigneeringuid (Suurõnnetuste ärahoidmine ja nendeks valmisolek liidus) ning tegi ettepaneku suurendada vahendeid 70,0 miljoni euro võrra kulukohustuste ja 40,0 miljoni euro võrra maksete assigneeringutena.

Võttes arvesse kriisi kiiret kulgu ja sellega seotud vajadusi liikmesriikides, tuleb täiendavalt suurendada jõupingutusi varude loomiseks. Selliste hädavajalike meditsiinitarvete puhul, mille järele on suur nõudlus, nagu kaitsevarustus haiglatöötajatele (maskid, kaitseprillid, kombinesoonid, meditsiinis kasutatavad nanomaterjalid ja desinfektsioonivahendid), hingamisaparaadid (nii invasiivseks kui ka mitteinvasiivseks ventilatsiooniks), ja mida vajatakse tulemuslikuks reageerimiseks, saab rescEU aidata nende varude suurendamisel, koordineerimisel ja haiglate varustamisel. Varusid tuleb kasutada selleks, et tarnida vajalikku meditsiinivarustust lühikese etteteatamisajaga neisse liikmesriikidesse ja piirkondadesse, mis seisavad silmitsi haiguspuhangute ja epideemia tipphetkedega, kasutades taaskasutatavat varustust tõhusalt ja tulemuslikult seal, kus seda kõige enam vajatakse.

Seega tehakse ettepanek suurendada vahendeid täiendavalt 300,0 miljoni euro võrra kulukohustuste ja 150,0 miljoni võrra maksete assigneeringutena.

Suurendatud eelarvega rescEU ja uuesti aktiveeritud erakorralise toetuse rahastamisvahend täiendavad teineteist ja tagavad vajaliku meditsiinivarustuse võimalikult tulemusliku tarnimise.

Eurodes

Eelarverida

Nimetus

Kulukohustuste assigneeringud

Maksete assigneeringud

III jagu – Komisjon

23 03 01 01

Suurõnnetuste ärahoidmine liidus ja nendeks valmisolek

300 000 000

150 000 000

Kokku    

300 000 000

150 000 000

4.    Rahastamine

Võttes arvesse olemas olevate varude puudumist ja võimalusi ümberpaigutamiseks mitmeaastane finantsraamistiku rubriigi 3 raames, teeb komisjoni ettepaneku võtta kasutusele järgmised erivahendid kogusummas 3 000,0 miljonit eurot:

·allesolev kulukohustuste koguvaru summas 2 042,4 miljonit eurot 8 . Paralleelselt käesoleva paranduseelarvega tehakse ettepanek mitmeaastane finantsraamistiku määruse muudatuseks, millega tühistatakse kõnealuse vahendiga seotud piirangud 9 ;

·paindlikkusinstrument summas 243,0 miljonit eurot 10 ning

·ettenägematute kulude varu ülejäänud summa ulatuses (714,6 miljonit eurot), mis kompenseeritakse 2020. aasta jaoks olemasolevast varust rubriigis 5 Haldus 11 .

5.    Koondtabel mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa

Eurodes

Rubriik

2020. aasta eelarve

Paranduseelarve projekt 2/2020

2020. aasta eelarve

(sh PEP nr 1/2020)

(sh PEP nr 1-2/2020)

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

Kulukohustused

Maksed

1.

Arukas ja kaasav majanduskasv

83 930 597 837

72 353 828 442

83 930 597 837

72 353 828 442

Ülemmäär

83 661 000 000

 

 

83 661 000 000

 

Varu

 

 

 

 

1a

Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

25 284 773 982

22 308 071 592

 

 

25 284 773 982

22 308 071 592

millest kulukohustuste koguvaru

93 773 982

 

 

 

93 773 982

 

Ülemmäär

25 191 000 000

 

 

 

25 191 000 000

 

Varu

 

 

 

 

1b

Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

58 645 823 855

50 045 756 850

 

 

58 645 823 855

50 045 756 850

millest kulukohustuste koguvaru

175 823 855

 

 

 

175 823 855

 

Ülemmäär

58 470 000 000

 

 

 

58 470 000 000

 

Varu

 

 

 

 

2.

Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad

59 907 021 051

57 904 492 439

 

 

59 907 021 051

57 904 492 439

Ülemmäär

60 421 000 000

 

 

 

60 421 000 000

 

Varu

513 978 949

 

 

 

513 978 949

 

sellest: Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) – turuga seotud kulud ja otsetoetused

43 410 105 687

43 380 031 798

 

 

43 410 105 687

43 380 031 798

Vaheülemäär

43 888 000 000

 

 

 

43 888 000 000

 

Ümardamisel tekkiv erinevus, mida varu arvutamisel ei ole arvestatud

888 000

 

 

 

888 000

 

EAGFi varu

477 006 313

 

 

 

477 006 313

 

3.

Julgeolek ja kodakondsus

4 152 374 489

3 748 527 141

3 000 000 000

1 530 000 000

7 152 374 489

5 278 527 141

millest paindlikkusinstrument

851 374 489

 

243 039 699

 

1 094 414 188

 

millest kulukohustuste koguvaru

350 000 000

 

2 042 402 163

 

2 392 402 163

 

millest ettenägematute kulude varu

 

714 558 138

 

714 558 138

 

Ülemmäär

2 951 000 000

 

 

 

2 951 000 000

 

Varu

 

 

 

 

4.

Globaalne Euroopa

10 406 572 239

8 944 061 191

 

 

10 406 572 239

8 944 061 191

Ülemmäär

10 510 000 000

 

 

 

10 510 000 000

 

Varu

103 427 761

 

 

 

103 427 761

 

5.

Haldus

10 271 193 494

10 274 196 704

 

 

10 271 193 494

10 274 196 704

Ülemmäär

11 254 000 000

 

 

 

11 254 000 000

 

millest ettenägematute kulude varu kompenseerib

– 252 000 000

 

– 714 558 138

 

– 966 558 138

 

Varu

730 806 506

 

 

 

16 248 368

 

millest: institutsioonide halduskulud

7 955 303 132

7 958 306 342

 

 

7 955 303 132

7 958 306 342

Vaheülemäär

9 071 000 000

 

 

 

9 071 000 000

 

millest ettenägematute kulude varu kompenseerib

– 252 000 000

 

– 714 558 138

 

– 966 558 138

 

Varu

863 696 868

 

 

 

149 138 730

 

Kokku

168 667 759 110

153 225 105 917

3 000 000 000

1 530 000 000

171 667 759 110

154 755 105 917

millest paindlikkusinstrument

851 374 489

893 079 197

243 039 699

123 950 247

1 094 414 188

1 017 029 444

millest kulukohustuste koguvaru

619 597 837

 

2 042 402 163

 

2 662 000 000

 

millest ettenägematute kulude varu

 

714 558 138

 

714 558 138

 

Ülemmäär

168 797 000 000

172 420 000 000

 

168 797 000 000

172 420 000 000

millest ettenägematute kulude varu kompenseerib

– 252 000 000

 

– 714 558 138

 

– 966 558 138

 

Varu

1 348 213 216

20 087 973 280

 

 

633 655 078

18 681 923 527

 

Muud erivahendid

587 763 000

418 500 000

587 763 000

418 500 000

Kogusumma

169 255 522 110

153 643 605 917

3 000 000 000

1 530 000 000

172 255 522 110

155 173 605 917

(1)      ELT L 193, 30.7.2018.
(2)      ELT L 57, 27.2.2020.
(3)      COM(2020) 145, 27.3.2020.
(4)      Lisaks täiendavatele vahenditele (80,0 miljonit eurot, millest 10,0 miljonit eurot ümberpaigutamistena liidu elanikkonnakaitse mehhanismi sees), mis juba sisalduvad paranduseelarve projektis nr 1/2020 (COM(2020) 145, 27.3.2020).
(5)      COM(2020) 175, 2.4.2020.
(6)      Nõukogu määruse 2016/369 artikli 3 lõige 2.
(7)      COM(2020) 145 final, 27.3.2020.
(8)    Nimetatud summa puhul võetakse arvesse 2019. aasta varu jääki (1 316,9 miljonit eurot), mis on tehtud 2020. aastal kättesaadavaks vastavalt dokumendile „Erivahendit puudutav tehniline kohandus“, COM(2020) 173, 2.4.2020.
(9)      COM(2020) 174, 2.4.2020. Kõnealune määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 muudatus peaks jõustuma hiljemalt samal päeval, kui võetakse lõplikult vastu käesolev PEP.
(10)      COM(2020) 171, 2.4.2020.
(11)      COM(2020) 172, 2.4.2020.
Top