Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52019XR3887

    Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon „Mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) üle peetavates institutsioonidevahelistes läbirääkimistes toimunud areng“

    ELT C 39, 5.2.2020, p. 1–6 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    5.2.2020   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 39/1

    Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon „Mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) üle peetavates institutsioonidevahelistes läbirääkimistes toimunud areng“

    (2020/C 39/01)

    I.   MUUDATUSETTEPANEKUD

    COM(2018) 375 final

    Muudatusettepanek 1

    Artikkel 32

    Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

    Euroopa Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Lisaks artiklile 31 võivad liikmesriigid teha ettepaneku täiendavate tehnilise abi meetmete võtmiseks, et suurendada liikmesriikide asutuste, toetusesaajate ja asjakohaste partnerite suutlikkust, mis on vajalik fondide tulemuslikuks haldamiseks ja kasutamiseks. (…)

    Lisaks artiklile 31 võivad liikmesriigid teha ettepaneku täiendavate tehnilise abi meetmete võtmiseks, et suurendada liikmesriikide asutuste, toetusesaajate ja asjakohaste partnerite suutlikkust, mis on vajalik fondide tulemuslikuks haldamiseks ja kasutamiseks ning samuti kohalike ja piirkondlike omavalitsuste institutsioonilise ja haldussuutlikkuse suurendamiseks (sh täiendavad investeeringud seadmetesse) . (…)

    Motivatsioon

    Pidades silmas temaatilisest eesmärgist 11 loobumist, peab komitee oluliseks tagada toetus kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse suurendamisele temaatilise eesmärgi 11 tüüpi meetmete kaudu kõikides programmides.

    COM(2018) 383 final/2

    Muudatusettepanek 2

    Artikli 2 lõige 1

    Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

    Euroopa Regioonide Komitee muudatusettepanek

    1.   Programmi üldeesmärk on kaitsta ja edendada ELi aluslepingutes sätestatud õiguseid ja väärtuseid, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise kaudu, et toetada avatud, demokraatlikke ja kaasavaid ühiskondi.

    1.   Programmi üldeesmärk on kaitsta ja edendada ELi aluslepingutes sätestatud õiguseid ja väärtuseid, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja nende esindajate toetamise kaudu, et toetada avatud, demokraatlikke, soolise võrdõiguslikkusega arvestavaid ja kaasavaid ühiskondi.

    Motivatsioon

    Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad kasutada kõnealuse programmi vahendeid ning neil on oluline roll eelkõige kodanikuosaluse edendamisel ja Euroopa kodanike õiguste kaitsmisel.

    COM(2018) 383 final/2

    Muudatusettepanek 3

    Artikli 18 lõige 2

    Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

    Euroopa Regioonide Komitee muudatusettepanek

    2.   Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 2 osutatud eesmärkidega.

    2.   Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid, eelkõige Europe Direct’i teabekeskuste võrgu kaudu . Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 2 osutatud eesmärkidega.

    3.     EL teavitab rahastamisvõimalustest võimalikult hästi kõiki potentsiaalseid toetusesaajaid, et tagada liikmesriikide ja partnerriikide mitmesuguste organisatsioonide osalemine. Kandidaatidel peab olema võimalik pöörduda kontaktpunkti poole, kes pakub neile tuge, vastab nende kandideerimismenetlust puudutavatele küsimustele ja saab enne kandidaadi toimiku ärasaatmist kontrollida, kas see on täielik.

    Motivatsioon

    Oluline on esitada võimalikult palju teavet võimalustest, mida pakutakse kõigile kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning kõigile teistele osalejatele, kes võivad olla huvitatud, vältimaks olukorda, kus neid võimalusi kasutavad ainult ELi eelispartnerid ja kõige paremini informeeritud organisatsioonid.

    II.   POLIITILISED SOOVITUSED

    EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

    1.

    		 väljendab taaskord kahetsust järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kavandatava suuruse üle, mis võib õõnestada soovitud lõppmõju ELi eri poliitikavaldkondades. Komitee on kindlalt vastu kärbetele ühtekuuluvus- ja ühise põllumajanduspoliitika eelarves, sest see avaldaks negatiivset mõju ELi piirkondade ja linnade arengule. Seepärast kinnitab komitee taaskord oma kindlat üleskutset, et tulevase mitmeaastase finantsraamistiku ulatuseks tuleks kehtestada vähemalt 1,3 % ELi 27 liikmesriigi kogurahvatulust, et tagada ELi kodanike vajadustele, ootustele ja muredele vastav eelarve;

    2.

    		 on äärmiselt mures mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) üle peetavate arutelude aeglase edenemise pärast nõukogus ning kahtleb, kas riigipeade ja valitsusjuhtide poolt juunis kinnitatud ajakavast – st mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimine 2019. aasta lõpuks – on veel võimalik kinni pidada. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama kiiresti hädaolukorrakava, et vältida programmide võimalikku katkemist mitmeaastase finantsraamistiku hilise vastuvõtmise korral;

    3.

    		 rõhutab, et tugev mitmeaastane finantsraamistik vajab usaldusväärseid ja stabiilseid omavahendeid. Komitee pooldab ELi eelarve tulupoole lihtsustamist, eelkõige ettepanekut kaotada järk-järgult kõik liikmesriikidega seotud tagasimaksed ja ühtlustada käibemaksupõhist tulu. Komitee tuletab meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku kulupoole osas ei ole võimalik kokkuleppele jõuda, kui tulupoolel ei tehta vastavaid edusamme;

    4.

    		 tervitab komisjoni jõupingutusi võtta kasutusele tõhusad mehhanismid õigusriigi põhimõtete järgimise tagamiseks, sh kõige hiljutisem tegevuskava, mis põhineb kolmel sambal (1. Edendamine: teadmiste kogumine ja ühise õigusriigikultuuri loomine; 2. Ennetamine: koostöö ja toetus õigusriigi põhimõtte tugevdamiseks riigi tasandil; 3. Reageerimine: nõuete täitmise tagamine ELi tasandil, kui riigisisestest mehhanismidest ei piisa). Komitee rõhutab selles kontekstis, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel – kui kohalikul tasandil valitud organitel – võib olla keskne roll õigusriigi edendamisel ja sellega seotud riskide määratlemisel, kaasates kodanikke osalusdemokraatiasse, luues õigusriigi kultuuri ja toetades organisatsioone, kellel on selle eesmärgi puhul oluline osa, sh vaba ja sõltumatut meediat. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli kolme samba struktuuris tuleks seega tugevdada. Kuigi komitee kiidab heaks komisjoni kinnitused, et ta soovib tagada ELi lõplikele abisaajatele sujuva rahastamise juhuks, kui algatatakse liikmesriigi vastu suunatud hagi, on komitee endiselt vastu tingimuslikkusele, mis piiraks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste juurdepääsu rahastamisele ühtekuuluvuspoliitika raames, kui riigi tasandil ei suudeta järgida õigusriigi põhimõtet ega demokraatlikke põhimõtteid. Seepärast ootab komitee, et komisjon töötaks välja edasised meetmed lõplike abisaajate huvide kaitsmiseks, ning kordab oma varasemat üleskutset kehtestada selged kriteeriumid, mille alusel otsustada, mis on üldistunud puudus õigusriigi toimimises;

    5.

    		 väljendab heameelt komisjoni ettepanekute üle muuta mitmeaastane finantsraamistik paindlikumaks, käsitledes aegsasti uusi ja ettenägematuid probleeme, kuid ei poolda ühendatud ühtse varuinstrumendi ideed, nagu soovitas nõukogu läbirääkimispaketi raames. Komitee rõhutab vajadust tasakaalu järele programmide suurema paindlikkuse ja pikaajalise kavandamise kindluse vahel, eriti nende programmide puhul, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega;

    6.

    		 nõustub Euroopa Parlamendi üleskutsega mitmeaastane finantsraamistik täielikult läbi vaadata. See võimaldab põhjalikku analüüsi peamiste eesmärkide saavutamise kohta, eelkõige seoses kliimamuutustega ja kestliku arengu eesmärkide süvalaiendamisega, kõigi paindlikkusinstrumentide kasutamist ja nende võimalikku ümberkorraldamist ning samuti mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide olulist kohandamist, sh uute rubriikide või ülemmäärade võimalikku loomist;

    7.

    		 väljendab heameelt asjaolu üle, et läbirääkimispaketis on nüüd sõnastatud, et kõigis ELi pikaajalisest eelarvest rahastatavates meetmetes tuleb arvestada soolise võrdõiguslikkusega. Lisaks sellele tuleb soolise võrdõiguslikkuse arvessevõtmist eelarve kavandamisel süvendada, levitada ja süstemaatilisemaks muuta ning kiiresti tuleb vastu võtta uus pikaajaline soolise võrdõiguslikkuse strateegia;

    8.

    		 märgib, et tulenevalt oma geograafilisest asendist, olemusest ja/või kaubandussidemete ulatusest puutuvad mõned piirkonnad Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tagajärgedega rohkem kokku kui teised. Seepärast märgib komitee, et on oluline leida praktilisi lahendusi toetuse saamiseks, et tegeleda probleemidega, millega nimetatud piirkonnad seisavad silmitsi pärast Ühendkuningriigi EList väljaastumist. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles tagama, et Ühendkuningriigi kokkuleppeta väljaastumise tõttu põhjustatud restruktureerimine õigustaks ka Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF), Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ja Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) sihtotstarbelist kasutuselevõtmist, ning kordab oma palvet Euroopa Komisjonile, et see hindaks võimalikku vajadust luua paremini struktureeritud keskpikk ja pikaajaline lahendus stabiliseerimisfondi kaudu piirkondadele, keda Ühendkuningriigi EList väljaastumine kõige ebasoodsamalt mõjutab. See fond peaks toetuma täiendavatele vahenditele, mitte toimima ühtekuuluvuspoliitika arvelt;

    9.

    		 kordab oma muret Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) väljajätmise pärast ühissätete määrusest. See võib õõnestada struktuurifondide ja investeerimisfondide integreeritud lähenemisviisi maapiirkondades. Komitee kutsub seetõttu üles lisama EAFRD ühissätete määrusesse;

    10.

    		 tuletab meelde, et ESF+ kui Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise peamine vahend peab jääma ühtekuuluvuspoliitika oluliseks sambaks. Komitee tunneb sellega seoses heameelt nõukogu ettepaneku üle, mis esitati praeguse läbirääkimispaketi eelnõus, et luua eraldi alamrubriik majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse jaoks;

    11.

    		 rõhutab partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtete olulisust ning väljendab kindlat vastuseisu mis tahes püüetele nõrgendada kavandatud ühissätete määruse artikli 6 sätteid. Samuti nõuab komitee käitumisjuhendi täielikku rakendamist partnerluslepingute ettevalmistamisel ja rakendamisel ning kavasid, millega tagatakse, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine tähendaks täielikku partnerlust;

    12.

    		 rõhutab partnerluslepingute olulisust fondidevahelise strateegilise koordineerimise ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja teiste partnerite kaasamise jaoks protsessi varases etapis. Komitee nõuab seetõttu, et partnerluslepingud jääksid kohustuslikuks, sõltumata fondide vahendite suurusest või programmide arvust;

    13.

    		 kordab oma kindlat vastuseisu makromajandusliku tingimuslikkuse negatiivsele mehhanismile, millega Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja majanduspoliitilise juhtimise vahelise seose tulemusena karistataks kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi riikide keskvalitsuste tegematajätmiste eest. Sellega seoses toetab komitee täielikult Euroopa Parlamendi ettepanekut jätta ühissätete määrusest välja artikkel 15;

    14.

    		 nõuab seoses ühissätete määruse artikliga 21, et mistahes ülekanded fondide vahel või fondidest muudele liidu vahenditele, mida hallatakse otsese või kaudse eelarve täitmise raames, peaksid olema piiratud maksimaalselt 5 %-le programmi rahalistest eraldistest ning neid tuleks teostada kokkuleppel asjaomaste korraldusasutustega, need peaksid olema ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide seisukohast olulised, täielikult kooskõlas subsidiaarsuse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtetega ega ei tohi nõrgendada fondide asukohapõhist lähenemisviisi;

    15.

    		 kooskõlas Euroopa Parlamendi seisukohaga tuleb vähemalt 2014.–2020. aasta eraldiste tasemel säilitada nende piirkondade rahalised vahendid, mille kategooriat alandati ajavahemikuks 2021–2027;

    16.

    		 lükkab tagasi nõukogu ettepaneku ühissätete määruse artikli 22 kohta, mis jätaks liikmesriikidele vabaduse, kas kasutada integreeritud territoriaalseid vahendeid või mitte. Komitee nõuab selle asemel liikmesriikide territoriaalsete vahendite palju suuremat kasutuselevõttu ja kohustuslikku eraldamist kõikidest fondidest, et täita uuendatud territoriaalse tegevuskava ja ühtekuuluvuse eesmärke;

    17.

    		 rõhutab, et ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega piirkondade, sh saarte konkreetset olukorda ja erivajadusi tuleb kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 174 nii partnerluslepingutes kui ka -programmides arvesse võtta;

    18.

    		 kinnitab taas oma seisukohta nõukogu poolt läbirääkimispaketti lisatud ühissätete määruse sätete kohta, eelkõige seoses piirkondade abikõlblikkuse, piirkondliku turvavõrgu, kaasrahastamise määrade, eelmaksete taseme, kulukohustustest vabastamise ja tavapärase territoriaalse koostöö eelarvega;

    19.

    		 toonitab vajadust parandada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldus- ja institutsioonilist suutlikkust. Seda rõhutab ka asjaolu, et 2019. aastal esitati 17 liikmesriigile riigipõhiseid soovitusi kohaliku ja piirkondliku tasandi haldussuutlikkuse küsimustega tegelemiseks. Arvestades ohtu, et koostöös liikmesriikidega täidetavas eelarves vähendatakse kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele otse kättesaadavatele suutlikkuse suurendamise meetmetele eraldatavaid vahendeid, teeb komitee ettepaneku vaadata läbi kavandatava ühissätete määruse artikkel 32 või kavandatava ERFi/Ühtekuuluvusfondi määruse artikkel 2, et võimaldada meetmeid, mis sarnanevad nendega, mida rahastatakse praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ühtekuuluvuspoliitika temaatilise eesmärgi 11 all kõikides rakenduskavades;

    20.

    		 rõhutab seoses ERFi raames rakendatavate programmidega, et igas liikmesriigis tuleb ressursid keskendada komisjoni esitatud parameetrite kohaselt liigitatud piirkondade kategooriatele, ning nõustub parlamendiga, et nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, nt äärepoolseimate piirkondade puhul, võivad liikmesriigid asjaomaste piirkondadega konsulteerides taotleda valdkondliku keskendamise vähendamist piirkondade kategooria tasandil. Kõik piirkondade kategooriad peaksid keskenduma vähemalt 30 % ulatuses poliitikaeesmärgile „Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa“ (poliitikaeesmärk 2), et EL saaks täielikult täita oma kohustusi Pariisi kokkuleppe raames;

    21.

    		 nõustub Euroopa Parlamendi ettepanekuga eraldada vähemalt 5 % ERFi ressurssidest, mis on kättesaadavad riiklikul tasandil, integreeritud territoriaalsele arengule linnavälistes piirkondades, kus valitsevad ebasoodsad looduslikud, geograafilised või demograafilised tingimused või esineb uues artiklis 10a pakutud mõistetega seotud probleeme. Nende strateegiate puhul võib kasuks tulla ka mitmest fondist rahastamise lähenemisviis, eelkõige integreeritud projektide puhul arukate külade pakti raames;

    22.

    		 väljendab veelkord kahetsust komisjoni ettepaneku pärast vähendada Euroopa territoriaalse koostöö osa ühtekuuluvuspoliitika eelarves 2,75 %-lt 2,5 %-le ning on kindlalt vastu otsusele, viia merendusalane piiriülene koostöö piiriülesest komponendist nr 1 riikidevahelisse komponenti nr 2. Seetõttu tunneb komitee suurt heameelt Euroopa Parlamendi ettepaneku üle muuta ühissätete määruse artikli 104 lõikes 7 sätestatud eraldisi, et suurendada traditsioonilise territoriaalse koostöö (komponendid nr 1 ja nr 4) eelarvet nii, et see moodustaks umbes 3 % ühtekuuluvuse eelarvest;

    23.

    		 rõhutab, kui oluline on Interregi programm, mis on osutunud paljudele piirkondlikele omavalitsustele esmatähtsaks nii peamiste probleemide kohta oskusteabe ja parimate tavade vahetamiseks kui ka isiklike kontaktide loomiseks ning Euroopa identiteedi edendamiseks;

    24.

    		 toetab täiendavat 970 miljoni euro suurust eelarvet piirkondadevahelistele innovatsiooniinvesteeringutele, mille puhul seatakse esikohale tipptase, kuid edendatakse ka territoriaalset ühtekuuluvust, hõlbustades vähem uuenduslike piirkondade osalemist Euroopa piirkondadevahelise innovatsiooni dünaamikas. Niigi väikesi Interregi vahendeid ei tohiks mingil juhul veelgi vähendada.

    25.

    		 on seisukohal, et lisaks kalanduse rahastamisele oleks tärkava sinise majanduse, mereseire ja paljude merekeskkonna kaitse projektide rahastamise vajaduse tõttu tulnud EMKFi üldeelarvet suurendada 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus vähemalt 1 %-le;

    26.

    		 kordab oma seisukohta, et EMKF peaks toetama integreeritud merenduspoliitikat ja sinise majanduse kasvu piirkondlike platvormide kaudu uuenduslike projektide rahastamiseks, ning et riiklikud rakenduskavad EMKFi raames peaksid hõlmama piirkondlikku rakenduskava kalandus- ja merendusasjade eest vastutavate piirkondlike ametiasutuste jaoks;

    27.

    		 teeb ettepaneku suurendada ELi rahalist toetust maaelu arengule, mis on eelmise programmitöö perioodiga võrreldes märkimisväärselt vähenenud, ning lükkab seetõttu tagasi ettepaneku vähendada maaelu arengu eelarvet ühise põllumajanduspoliitika raames 28 % ega ole nõus vahendite teisest sambast esimesse sambasse ülekandmise võimalusega;

    28.

    		 leiab, et vaid liidu eelarve oluline suurendamine võib õigustada programmi „Euroopa horisont“ assigneeringute ümberhindamist ning neid tuleks siis kasutada eelkõige III samba ja osa „Euroopa teadusruumi tugevdamine“ tarvis, toetades laialdasemat osalemist;

    29.

    		 peab vajalikuks laiendada programmi „Erasmus+“, et tugevdada ühtekuuluvust ELis, parandada Euroopa integratsiooni tunnustamist ning edendada kohtumisi Euroopa noorte kodanikega;

    30.

    		 peab oluliseks kehtestada täpne raamistik erinevate vahendite ja raamprogrammi koostoimele ning rõhutab tõhusa kaaskujundamise olulist osa, eelkõige kvaliteedimärgise rakendamiseks;

    31.

    		 on kindlalt vastu asjaolule, et otsuse, kas suunata osa ühtekuuluvuspoliitika vahenditest programmile „Euroopa horisont“, teevad liikmesriigid, mitte asjaomane korraldusasutus. Nende vahendite kasutamise üle tuleks otsustada korraldusasutuse ja komisjoni kokkuleppe teel, tagades nimetatud vahendite jõudmise tagasi asjaomasesse geograafilisse piirkonda;

    32.

    		 rõhutab, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) meetmete edukas rakendamine võib mängida olulist rolli ootamatute vahejuhtumite mõju leevendamisel suurte ümberkorralduste tõttu. Komitee toetab kindlalt Euroopa Parlamendi seisukohta, et kõnealuse fondi rahalise toetuse kavandatud hindamine peaks hõlmama järgnevat mõjuhinnangut selle kohaldamise kohta riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

    33.

    		 tervitab ettepanekut laiendada EGFi ülesandeid ja kohaldamisala, eesmärgiga tegeleda mistahes ootamatute suurte ümberkorraldustega, kuid kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles leppima kokku töökohtade koondamise madalamate künniste ja komisjoni ettepanekus sisalduvatest pikemate vaatlusperioodide osas;

    34.

    		 tervitab eurorühma koostatud „Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi tingimusi“ (14. juuni 2019) ning samuti komisjoni ametisseastuva presidendi kavatsust kehtestada nimetatud vahend euroala jaoks, et toetada liikmesriikide majanduskasvu reforme ja investeeringuid euroalal ja euroalaga ühineda soovivate ELi riikide jaoks. Komitee ootab siiski subsidiaarsuse põhimõtte järgimist silmas pidades komisjoni eelnevat ettepanekut selliste struktuurireformide määratlemiseks, mis oleksid kõlblikud saama ELi rahalist toetust. Need reformid peaksid pakkuma Euroopa lisaväärtust, olema asjakohased ELi pädevuste valdkonnas, panustama aluslepingute ühtekuuluvuse eesmärgi täitmisse ning olema suunatud pikaajaliste investeeringute edendamisele, sh avaliku halduse kvaliteedi parandamisele. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel peaks olema kõnealusele vahendile otsene juurdepääs, et toetada oma investeerimis- ja reformiprojekte ning osaleda partneritena kõnealuse vahendi meetmete kavandamisel ja rakendamisel;

    35.

    		 tervitab komisjoni ametisseastuva presidendi kavatsust muuta Euroopa poolaasta fookust, et kujundada sellest vahend, mis hõlmab ÜRO kestliku arengu eesmärke. Tuginedes oma aruteludokumendile, peaks komisjon oma ametiaja esimese 100 päeva jooksul esitama pikaajalise majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia, mis hõlmab kestliku arengu eesmärke. Selle kavandamisse ja rakendamisse tuleks partneritena kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;

    36.

    		 kordab oma veendumust, et kohustus kasutada 25 % ELi eelarvest kliimamuutuse vastu võitlemiseks ei näi olevat piisav Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks. Järgmise finantsraamistiku puhul tuleks teha jõupingutusi, et suurendada kulutusi CO2-heite vähendamiseks energiasektoris, tööstuses ja transpordis ning ringmajandusele üleminekuks üle 30 %; Samal ajal tuleks parandada ELi eelarve CO2-jalajälge, lõpetades mh riigiabi fossiilkütustele;

    37.

    		 tunneb heameelt, et komisjoni ametisseastuv president peab tähtsaks edendada asjakohaste tööstusstrateegiate abil ELis kliimaneutraalsuse saavutamist 2050. aastaks ning toetada kõige enam puudutatud inimesi ja piirkondi uue õiglase ülemineku fondi kaudu, mille eelarve on 4,8 miljardit eurot. Komitee on seisukohal, et selline fond peaks olema tihedalt seotud ühtekuuluvuspoliitika programmidega, kuid seda tuleks rahastada lisaressurssidest, mitte ühtekuuluvuspoliitika arvelt, ning et see peaks võimaldama piisavalt tegevusruumi piirkondadele seoses konkurentsipoliitika eeskirjadega;

    38.

    		 märgib, et Euroopa Parlament teeb 2020. aasta eelarvemenetluse käigus ettepaneku kahe ettevalmistava meetme kohta seoses üleminekus olevate söekaevanduspiirkondadega. Seda silmas pidades on komitee seisukohal, et tarvis on kiiresti luua alus õiglase ülemineku fondile, et tagada kõige tõhusam detsentraliseeritud rahaline ja poliitiline toetus pärast 2020. aastat;

    39.

    		 rõhutab järgmise programmi „Loov Euroopa“ osas vajadust leida hea tasakaal suurtele üldprojektidele eraldatavate vahendite ning kohaliku ja piirkondliku tasandi, mh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate meetmete ja tegevuste rahastamise vahel. Samuti toonitab komitee vajadust kultuuri ja kultuuripärandi paremaks integreerimiseks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku prioriteetide hulka teiste programmide ja meetmete süvalaiendamise ja sünergia kaudu;

    40.

    		 rõhutab, et käesoleval rahastamisperioodil on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmidest eraldatud 14 miljardit eurot lairibataristu loomiseks. Sellega ei välistata rahastamisvahendite suurendamist (nt laenude osas) koostöös Euroopa Investeerimispanga ja teiste tugipankadega;

    41.

    		 peab komisjoni ettepanekut eraldada 9,2 miljardit eurot digitaalse Euroopa programmile ajavahemikuks 2021–2027 absoluutseks lähtealuseks, võttes arvesse, et digitaalne ühtekuuluvus on ELi lepingus määratletud territoriaalse ühtekuuluvuse lahutamatu osa, ning nõuab ELis digitaaloskuste ja digitaaltaristu lünkade kaotamist ja tehisintellekti arendamiseks vajalike oluliste rahaliste vahendite eraldamist;

    42.

    		 seoses õiguste ja väärtuste programmiga soovib, et ELi institutsioonid koos liikmesriikidega edendaksid Euroopa korrespondentide võrgustikku, et teavitada kohaliku tasandi poliitikuid Euroopas toimuvast ja võimaldada neil parimal viisil kodanike ootustele vastata. See aitaks võidelda kodanike võõrandumisega Euroopa küsimustest;

    43.

    		 kooskõlas Euroopa Parlamendi seisukohaga ettepaneku kohta võtta vastu määrus, millega luuakse Varjupaiga- ja Rändefond, kordab oma üleskutset võimaldada kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ja nende esindusorganisatsioonidele otsene juurdepääs praeguse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi õigusjärglase vahenditele ning rõhutab taas, kui oluline on partnerluse põhimõtet järjekindlalt kohaldada. Komitee toonitab, et kõnealuse fondi vahendite kogusummat tuleb tingimata suurendada, et tagada piisav rahastamine oma eesmärkide saavutamiseks ning tasakaalustatud lähenemisviis kõikidele rände- ja integratsioonimeetmetele ja -strateegiatele;

    44.

    		 kooskõlas Euroopa Parlamendi seisukohaga ettepaneku kohta võtta vastu määrus, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend, kutsub üles kaasama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi – asetades nad silmapaistvale kohale samal tasandil kodanikuühiskonnaga – teemakohasesse sambasse, mille sihtotstarbeline eelarve on 500 miljonit eurot;

    45.

    		 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile, nõukogu eesistujariigile Soomele ja Euroopa Ülemkogu eesistujale.

    Brüssel, 8. oktoober 2019

    Euroopa Regioonide Komitee

    president

    Karl-Heinz LAMBERTZ

    Top