This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52019XC0930(04)
Communication from the Commission to the European Parliament, the Council and the Court of Auditors Annual accounts of the European Development Fund 2018
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale Euroopa Arengufondi majandusaasta aruanne 2018
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale Euroopa Arengufondi majandusaasta aruanne 2018
ELT C 326, 30.9.2019, p. 1–148
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
30.9.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 326/1 |
IV
(Teave)
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
EUROOPA KOMISJON
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA KONTROLLIKOJALE
Euroopa Arengufondi majandusaasta aruanne 2018
(2019/C 326/01)
SISUKORD
| MAJANDUSAASTA ARUANDE KINNITAMINE | 2 |
| EAFi VAHENDITE KASUTAMINE JA RAAMATUPIDAMISARVESTUSE PIDAMINE | 3 |
| EUROOPA KOMISJONI HALLATAVAD VAHENDID | 6 |
| EAFI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE | 8 |
| EAFI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD | 17 |
| EAFI KONSOLIDEERITUD ELi USALDUSFONDIDE RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDED | 40 |
| ELi BÊKOU USALDUSFONDI LÕPLIK MAJANDUSAASTA ARUANNE 2018 | 41 |
| ELi AAFRIKA USALDUSFONDI LÕPLIK MAJANDUSAASTA ARUANNE 2018 | 48 |
| EAFI JA ELi USALDUSFONDIDE KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE | 55 |
| EAFI RAKENDAMISE ARUANNE | 59 |
| EUROOPA INVESTEERIMISPANGA HALLATAVATE VAHENDITE RAKENDAMISE AASTAARUANNE | 89 |
MAJANDUSAASTA ARUANDE KINNITAMINE
Euroopa Arengufondi 2018 aasta majandusaasta aruanne on koostatud kooskõlas üheteistkümnenda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse X jaotisega ning raamatupidamise aastaaruande lisades toodud raamatupidamispõhimõtete, -eeskirjade ja -meetoditega
Olen teadlik oma vastutusest Euroopa Arengufondi majandusaasta aruande koostamise ja esitamise eest kooskõlas üheteistkümnenda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse artikliga 18
Olen saanud eelarvevahendite käsutajalt ja Euroopa Investeerimispangalt (EIP) kogu teabe, mis on vajalik Euroopa Arengufondide varasid ja kohustusi ning eelarve täitmist kajastava aruande koostamiseks Eelarvevahendite käsutaja ja EIP tagavad selle teabe usaldusväärsuse
Deklareerin, et kõnealuse teabe ja kontrolli põhjal, mida pidasin vajalikuks teha aruande kinnitamiseks, võin olla piisavalt kindel, et käesolev majandusaasta aruanne annab Euroopa Arengufondide finantsseisundi kõigist olulistest tahkudest õige ja õiglase ülevaate
Rosa ALDEA BUSQUETS
peaarvepidaja
21. juuni 2019
EAFI VAHENDITE KASUTAMINE JA RAAMATUPIDAMISARVESTUSE PIDAMINE
1. TAUST
Euroopa Liidul (edaspidi „EL“) on koostöösuhted paljude arenguriikidega Koostöö peamine eesmärk on edendada majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaarengut ning eelkõige vähendada vaesust ja see pikas perspektiivis kaotada, andes abi saavatele riikidele arenguabi ja tehnilist abi Selle eesmärgi saavutamiseks koostab EL koos partnerriikidega koostööstrateegiad ja koondab nende rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid Arengukoostöösse suunatavad ELi vahendid tulevad kolmest allikast:
|
— |
ELi eelarvest, |
|
— |
Euroopa Arengufondilt, |
|
— |
Euroopa Investeerimispangalt |
Euroopa Arengufond (edaspidi „EAF“) on peamine vahend ELi abi andmiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (edaspidi „AKV riigid“) ning ülemeremaade ja -territooriumidega (edaspidi „ÜMTd“) tehtava arengukoostöö raames
EAFI ei rahastata ELi eelarvest EAF on moodustatud nõukogu raames kokkutulnud liikmesriikide esindajate sisekokkuleppega ja seda haldab eraldi komitee Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) vastutab EAFI vahenditest rahastatavate meetmete rahalise rakendamise eest Euroopa Investeerimispank (edaspidi „EIP“) haldab investeerimisrahastut
AKV riikidele ja ÜMTdele antavat geograafiliselt piiritletud abi rahastatakse ajavahemikus 2014–2020 endiselt peamiselt EAFIst Iga EAF moodustatakse tavaliselt umbes viieaastaseks perioodiks ja igal EAFil on oma finantsmäärus, millega on ette nähtud kõnealuse EAFi raamatupidamise aastaaruande koostamine Seda silmas pidades koostatakse komisjoni hallatavate vahendite puhul raamatupidamise aastaaruanded iga Euroopa Arengufondi jaoks eraldi Kõnealused raamatupidamise aastaaruanded esitatakse ka koondaruannete kujul, et anda üldine ülevaade nende vahenditega seonduvast finantsseisundist, mille eest vastutab komisjon
2013 aasta juunis kirjutasid nõukogus kokkutulnud osalevad liikmesriigid alla üheteistkümnendat EAFi käsitlevale sisekokkuleppele, (1) mis jõustus 1. märtsil 2015
Nõukogu võttis 2018 aastal vastu 11 EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse (2) Sellega tunnistati kehtetuks varasem määrus ja seda kohaldatakse varasematest EAFidest rahastatavate meetmete suhtes, ilma et see piiraks kehtivaid juriidilisi kohustusi Seda määrust ei kohaldata investeerimisrahastule varasemate EAFide raames
Investeerimisrahastu asutati AKV-ELi partnerluslepingu raames Rahastut haldab EIP ja seda kasutatakse erasektori arengu toetamiseks AKV riikides, rahastades peamiselt, kuid mitte ainult, erainvesteeringuid Rahastu on loodud uueneva fondina; laenude tagasimaksed saab seega uuesti muudesse meetmetesse investeerida, mis annab tulemuseks iseuueneva ja rahaliselt sõltumatu rahastu Kuna komisjon investeerimisrahastut ei halda, ei ole see konsolideeritud majandusaasta aruande esimese osaga – EAFi raamatupidamise aastaaruande ja sellega seotud rakendamise aruandega Tervikliku ülevaate andmiseks EAFi arenguabist on majandusaasta aruandele eraldi osana (II osa) lisatud investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne
2. KUIDAS TOIMUB EAFi RAHASTAMINE?
2. detsembril 2013 toimunud kohtumisel võttis Euroopa Ülemkogu vastu mitmeaastase finantsraamistiku 2014.–2020 aastaks Sellega seoses otsustati, et geograafilist koostööd AKV riikidega ei integreerita ELi eelarvesse, vaid jätkatakse selle rahastamist olemasoleva valitsustevahelise EAFi kaudu
ELi eelarve on iga-aastane ja vastavalt eelarve aastasuse põhimõttele kavandatakse ja kinnitatakse eelarve kulud ja tulud üheks aastaks Erinevalt ELi eelarvest on EAFi toimimispõhimõte mitmeaastane Iga EAF on tavaliselt viieks aastaks moodustatav fond, kuhu on koondatud arengukoostöö vahendid Kuna vahendeid eraldatakse mitmeaastasuse põhimõttest lähtuvalt, võib eraldatud vahendeid kasutada kogu EAFi programmiperioodi vältel Eelarve aastasuse puudumine on eraldi ära märgitud eelarve raamatupidamisarvestuse aruandluses, kus hinnatakse EAFi eelarve täitmist võrreldes koguvahenditega
EAFi vahendid moodustuvad ELi liikmesriikide sihtotstarbelistest osamaksudest Ligikaudu iga viie aasta järel kohtuvad liikmesriikide esindajad valitsustevahelisel tasandil, et otsustada fondile eraldatav kogusumma ja kontrollida selle vahendite kasutamist Seejärel haldab fondi komisjon kooskõlas liidu arengukoostöö poliitikaga Kuna lisaks liidu poliitikale on arengu- ja abipoliitika ka liikmesriikidel, peavad liikmesriigid oma poliitika koordineerima ELiga, et tagada vastastikune täiendavus
Lisaks eelnevalt nimetatud osamaksudele saavad liikmesriigid leppida EAFiga kokku kaasrahastamises või tasuda EAFi vabatahtlikke osamaksusid
3. EELARVEAASTA LÕPU ARUANDLUS
3.1. MAJANDUSAASTA ARUANNE
EAFi finantsmääruse artikli 18 lõike 3 kohaselt koostatakse EAFi raamatupidamise aastaaruanne vastavalt tekkepõhise arvestuse eeskirjadele, mis omakorda põhinevad rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS) Need raamatupidamiseeskirjad võtab vastu komisjoni peaarvepidaja ja neid kohaldatakse kõigis ELi institutsioonides ja asutustes, et kehtiksid ühtsed raamatupidamisarvestuse, hindamise ja aastaaruannete esitamise eeskirjad, mille eesmärk on ühtlustada raamatupidamise aastaaruannete koostamise menetlust Kõnealuseid ELi raamatupidamiseeskirju kohaldatakse ka EAFi suhtes, võttes arvesse tema tegevuse eripära
EAFi majandusaasta aruande koostamine on tehtud ülesandeks komisjoni peaarvepidajale, kes on ühtlasi EAFi peaarvepidaja Peaarvepidaja tagab, et EAFi majandusaasta aruanne annab EAFi finantsseisundist õige ja õiglase ülevaate
Majandusaasta aruanne koosneb järgmistest osadest:
I osa Komisjoni hallatavad vahendid
|
(i) |
EAFi raamatupidamise aastaaruanne ja selle lisad |
|
(ii) |
EAFi konsolideeritud ELi usaldusfondide raamatupidamise aastaaruanne |
|
(iii) |
EAFi ja ELi usaldusfondide konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne |
|
(iv) |
EAFi rakendamise aruanne |
II osa EIP hallatavate vahendite rakendamise aastaaruanne
|
(i) |
Investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne |
Osa „EAFi konsolideeritud Euroopa usaldusfondide raamatupidamise aastaaruanne“ sisaldab kahe EAFi raames loodud usaldusfondi raamatupidamise aastaaruannet: ELi Bêkou usaldusfond (vt punkt „ELi Bêkou usaldusfondi raamatupidamise aastaaruanne“) ja ELi Aafrika usaldusfond (vt punkt „ELi Aafrika usaldusfondi raamatupidamise aastaaruanne“) Kummagi usaldusfondi raamatupidamise aastaaruande koostamise eest vastutab komisjoni peaarvepidaja Raamatupidamise aastaaruandele teostab välisauditi eraaudiitor Neis raamatupidamise aastaaruannetes esitatavad usaldusfondide summad on esialgsed
Komisjon peab EAFi majandusaasta aruande vastu võtma järgneva aasta 31 juuliks ning esitama selle eelarve täitmisele heakskiidu saamiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule
4. AUDITEERIMINE JA EELARVE TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMINE
4.1. AUDITERIMINE
EAFi majandusaasta aruannet kontrollib tema välisaudiitorina tegutsev Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“), kes koostab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande
4.2. EELARVE TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMINE
Viimaseks kontrolliks on asjaomase eelarveaasta EAFi eelarve täitmisele heakskiidu andmine EAFi eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon on Euroopa Parlament See tähendab, et pärast majandusaasta aruande auditeerimist ja lõplikku viimistlemist tuleb nõukogul soovitada ja seejärel Euroopa Parlamendil otsustada, kas anda heakskiit EAFi eelarve täitmisele komisjoni poolt eelneval eelarveaastal Kõnealune otsus põhineb aastaaruande läbivaatamisel ja kontrollikoja aastaaruandel (mis sisaldab ametlikku kinnitavat avaldust) ning komisjoni vastustel küsimustele ja täiendava teabe taotlustele
EUROOPA KOMISJONI HALLATAVAD VAHENDID (3)
SISUKORD
| EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE | 8 |
| EAFi BILANSS | 9 |
| EAFi TULEMIARUANNE | 10 |
| EAFi RAHAVOOGUDE ARUANNE | 11 |
| EAFi NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE | 12 |
| EAFide BILANSS | 13 |
| EAFide TULEMIARUANNE | 14 |
| EAFide NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE | 15 |
| EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD | 17 |
| EAFi KONSOLIDEERITUD ELi USALDUSFONDIDE RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDED | 40 |
| ELi BÊKOU USALDUSFONDI LÕPLIK MAJANDUSAASTA ARUANNE 2018 | 41 |
| TAUSTTEAVE ELI BÊKOU USALDUSFONDI KOHTA | 42 |
| BILANSS | 45 |
| TULEMIARUANNE | 46 |
| RAHAVOOGUDE ARUANNE | 46 |
| NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE | 47 |
| ELi AAFRIKA USALDUSFONDI LÕPLIK MAJANDUSAASTA ARUANNE 2018 | 48 |
| TAUSTTEAVE ELI AAFRIKA USALDUSFONDI KOHTA | 49 |
| BILANSS | 52 |
| TULEMIARUANNE | 53 |
| RAHAVOOGUDE ARUANNE | 53 |
| NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE | 54 |
| EAFi JA ELi USALDUSFONDIDE KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE | 55 |
| KONSOLIDEERITUD BILANSS | 56 |
| KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE | 57 |
| KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE | 57 |
| KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE | 58 |
| EAFi RAKENDAMISE ARUANNE | 59 |
EAFI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE (4)
EAFI BILANSS
|
miljonites eurodes |
|||
|
|
Lisa |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
PÕHIVARA |
|
|
|
|
Eelmaksed |
2.1 |
887 |
582 |
|
Usaldusfondide osamaksud |
2.2 |
201 |
163 |
|
|
|
1 088 |
745 |
|
KÄIBEVARA |
|
|
|
|
Eelmaksed |
2.1 |
1 448 |
1 518 |
|
Kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud nõuded |
2.3 |
138 |
92 |
|
Raha ja raha ekvivalendid |
2.4 |
387 |
347 |
|
|
|
1 973 |
1 958 |
|
VARAD KOKKU |
|
3 061 |
2 703 |
|
PIKAAJALISED KOHUSTUSED |
|
|
|
|
Eraldised |
2.5 |
— |
(4) |
|
Finantskohustised |
2.6 |
(18) |
(14) |
|
|
|
(18) |
(18) |
|
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED |
|
|
|
|
Võlgnevused |
2.7 |
(241) |
(563) |
|
Viitvõlgnevused ja edasilükkunud tulud |
2.8 |
(1 281 ) |
(733) |
|
|
|
(1 523 ) |
(1 296 ) |
|
KOHUSTUSED KOKKU |
|
(1 540 ) |
(1 314 ) |
|
NETOVARA |
|
1 521 |
1 389 |
|
VAHENDID JA RESERVID |
|
|
|
|
Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid |
2.9 |
50 423 |
46 173 |
|
Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital |
2.9 |
2 252 |
2 252 |
|
Varasematest aastatest ülekantud eelarveaasta tulem |
|
(47 037 ) |
(43 219 ) |
|
Eelarveaasta tulem |
|
(4 118 ) |
(3 818 ) |
|
NETOVARA |
|
1 521 |
1 389 |
EAFI TULEMIARUANNE
|
miljonites eurodes |
|||
|
|
Lisa |
2018 |
2017 |
|
TULUD |
|
|
|
|
Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud |
3.1 |
|
|
|
Sissenõudmine |
|
4 |
61 |
|
|
|
4 |
61 |
|
Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud |
3.2 |
|
|
|
Finantstulud |
|
10 |
4 |
|
Muud tulud |
|
46 |
22 |
|
|
|
57 |
25 |
|
Kogutulu |
|
60 |
87 |
|
KULUD |
|
|
|
|
Abimeetmed |
3.3 |
(4 054 ) |
(3 700 ) |
|
Kaasrahastamise kulud |
3.4 |
17 |
(42) |
|
Finantskulud |
3.6 |
7 |
(8) |
|
Muud kulud |
3.7 |
(148) |
(154) |
|
Kulud kokku |
|
(4 178 ) |
(3 904 ) |
|
EELARVEAASTA TULEM |
|
(4 118 ) |
(3 818 ) |
EAFI RAHAVOOGUDE ARUANNE
|
miljonites eurodes |
|||
|
|
Lisa |
2018 |
2017 |
|
Eelarveaasta tulem |
|
(4 118 ) |
(3 818 ) |
|
Põhitegevusest |
|
|
|
|
Kapitali suurenemine – osamaksud (neto) |
|
4 250 |
3 850 |
|
Usaldusfondide osamaksude (suurenemine)/vähenemine |
|
(38) |
(66) |
|
Eelmaksete (suurenemine)/vähenemine |
|
(235) |
(319) |
|
Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuete ja mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summade (suurenemine)/vähenemine |
|
(46) |
40 |
|
Eraldiste suurenemine/(vähenemine) |
|
(4) |
— |
|
Finantskohustiste suurenemine/(vähenemine) |
|
3 |
8 |
|
Võlgnevuste suurenemine/(vähenemine) |
|
(322) |
14 |
|
Viitvõlgnevuste ja edasilükkunud tulude suurenemine/(vähenemine) |
|
548 |
(42) |
|
NETORAHAVOOD |
|
40 |
(333) |
|
Raha ja raha ekvivalentide netosumma suurenemine/(vähenemine) |
|
40 |
(333) |
|
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga |
2.4 |
347 |
680 |
|
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga |
2.4 |
387 |
347 |
EAFI NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE
|
miljonites eurodes |
||||||
|
|
Fondikapital – toimivad EAFid (A) |
Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B) |
Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A)-(B) |
Kumulatiivsed reservid (D) |
Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital (E) |
Netovarad kokku (C)+(D)+(E) |
|
SALDO SEISUGA 31.12.2016. |
73 464 |
31 140 |
42 323 |
(43 219 ) |
2 252 |
1 357 |
|
Kapitali suurenemine – osamaksud |
— |
(4 050 ) |
4 050 |
— |
— |
4 050 |
|
Tagasimaksed liikmesriikidele |
(200) |
— |
(200) |
— |
— |
(200) |
|
Eelarveaasta tulem |
— |
— |
— |
(3 818 ) |
— |
(3 818 ) |
|
SALDO SEISUGA 31.12.2017. |
73 264 |
27 090 |
46 173 |
(47 037 ) |
2 252 |
1 389 |
|
Kapitali suurenemine – osamaksud |
— |
(4 250 ) |
4 250 |
— |
— |
4 250 |
|
Eelarveaasta tulem |
— |
— |
— |
(4 118 ) |
— |
(4 118 ) |
|
SALDO SEISUGA 31.12.2018. |
73 264 |
22 840 |
50 423 |
(51 155 ) |
2 252 |
1 521 |
EAFide BILANSS
|
miljonites eurodes |
|||||||||||
|
|
Lisa |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
||||||||
|
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
Kokku |
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
Kokku |
||
|
PÕHIVARA |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Eelmaksed |
2.1 |
— |
23 |
520 |
344 |
887 |
— |
32 |
221 |
330 |
582 |
|
Usaldusfondide osamaksud |
2.2 |
— |
— |
— |
201 |
201 |
— |
86 |
— |
77 |
163 |
|
|
|
— |
23 |
520 |
546 |
1 088 |
— |
118 |
221 |
407 |
745 |
|
KÄIBEVARA |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Eelmaksed |
2.1 |
0 |
19 |
445 |
984 |
1 448 |
1 |
40 |
867 |
610 |
1 518 |
|
Kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud nõuded |
2.3 |
1 |
65 |
36 |
36 |
138 |
0 |
64 |
17 |
11 |
92 |
|
EAF-ide vastastikku sissenõutavad summad |
2.3 |
183 |
111 |
2 421 |
— |
2 715 |
189 |
88 |
3 555 |
— |
3 832 |
|
Raha ja raha ekvivalendid |
2.4 |
— |
— |
— |
387 |
387 |
— |
— |
— |
347 |
347 |
|
|
|
184 |
195 |
2 902 |
1 407 |
4 689 |
190 |
193 |
4 439 |
968 |
5 791 |
|
VARAD KOKKU (*1) |
|
184 |
218 |
3 422 |
1 953 |
5 777 |
190 |
311 |
4 660 |
1 375 |
6 536 |
|
PIKAAJALISED KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Eraldised |
2.5 |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
(4) |
(4) |
|
Finantskohustised |
2.6 |
— |
— |
(1) |
(16) |
(18) |
— |
— |
(7) |
(7) |
(14) |
|
|
|
— |
— |
(1) |
(16) |
(18) |
— |
— |
(7) |
(11) |
(18) |
|
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlgnevused |
2.7 |
(0) |
(6) |
(125) |
(111) |
(241) |
(0) |
(13) |
(133) |
(417) |
(563) |
|
EAF-ide vastastikku sissenõutavad summad |
2.3 |
— |
— |
— |
(2 715 ) |
(2 715 ) |
— |
— |
— |
(3 833 ) |
(3 833 ) |
|
Viitvõlgnevused ja edasilükkunud tulud |
2.8 |
(0) |
(83) |
(358) |
(840) |
(1 281 ) |
(0) |
(76) |
(517) |
(140) |
(733) |
|
|
|
(0) |
(89) |
(482) |
(3 666 ) |
(4 237 ) |
(0) |
(89) |
(650) |
(4 389 ) |
(5 128 ) |
|
KOHUSTUSED KOKKU (*1) |
|
(0) |
(89) |
(484) |
(3 682 ) |
(4 255 ) |
(0) |
(89) |
(657) |
(4 401 ) |
(5 147 ) |
|
NETOVARA (*1) |
|
184 |
129 |
2 938 |
(1 729 ) |
1 521 |
190 |
222 |
4 003 |
(3 025 ) |
1 389 |
|
VAHENDID JA RESERVID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid |
2.9 |
12 164 |
10 773 |
20 960 |
6 527 |
50 423 |
12 164 |
10 773 |
20 960 |
2 277 |
46 173 |
|
Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital |
2.9 |
627 |
1 625 |
— |
— |
2 252 |
627 |
1 625 |
— |
— |
2 252 |
|
Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused |
2.9 |
(2 509 ) |
2 137 |
55 |
317 |
— |
(2 503 ) |
2 177 |
120 |
206 |
— |
|
Varasematest aastatest ülekantud eelarveaasta tulem |
|
(10 098 ) |
(14 352 ) |
(17 078 ) |
(5 508 ) |
(47 037 ) |
(10 098 ) |
(14 339 ) |
(15 812 ) |
(2 969 ) |
(43 219 ) |
|
Eelarveaasta tulem |
|
0 |
(53) |
(1 000 ) |
(3 065 ) |
(4 118 ) |
0 |
(13) |
(1 266 ) |
(2 539 ) |
(3 818 ) |
|
NETOVARA |
|
184 |
129 |
2 938 |
(1 729 ) |
1 521 |
190 |
222 |
4 003 |
(3 025 ) |
1 389 |
EAFide TULEMIARUANNE
|
miljonites eurodes |
|||||||||||
|
|
Lisa |
2018 |
2017 |
||||||||
|
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
Kokku |
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
Kokku |
||
|
TULUD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud |
3.1 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sissenõudmine |
|
0 |
3 |
(3) |
4 |
4 |
0 |
5 |
49 |
7 |
61 |
|
|
|
0 |
3 |
(3) |
4 |
4 |
0 |
5 |
49 |
7 |
61 |
|
Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud |
3.2 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Finantstulud |
|
0 |
2 |
8 |
1 |
10 |
(0) |
(1) |
4 |
(0) |
4 |
|
Muud tulud |
|
1 |
6 |
27 |
12 |
46 |
1 |
5 |
13 |
4 |
22 |
|
|
|
1 |
8 |
35 |
13 |
57 |
1 |
4 |
17 |
4 |
25 |
|
Kogutulu |
|
1 |
11 |
32 |
17 |
60 |
1 |
9 |
66 |
11 |
87 |
|
KULUD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Abimeetmed |
3.3 |
0 |
(59) |
(984) |
(3 012 ) |
(4 054 ) |
(0) |
(14) |
(1 251 ) |
(2 435 ) |
(3 700 ) |
|
Kaasrahastamise kulud |
3.4 |
— |
— |
18 |
(1) |
17 |
— |
— |
(42) |
(1) |
(42) |
|
Finantskulud |
3.6 |
0 |
1 |
5 |
1 |
7 |
1 |
1 |
(10) |
(0) |
(8) |
|
Muud kulud |
3.7 |
(1) |
(7) |
(71) |
(70) |
(148) |
(2) |
(9) |
(29) |
(114) |
(154) |
|
Kulud kokku |
|
(0) |
(64) |
(1 031 ) |
(3 082 ) |
(4 178 ) |
(1) |
(22) |
(1 332 ) |
(2 549 ) |
(3 904 ) |
|
EELARVEAASTA TULEM |
|
0 |
(53) |
(1 000 ) |
(3 065 ) |
(4 118 ) |
0 |
(13) |
(1 266 ) |
(2 539 ) |
(3 818 ) |
EAFide NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE
|
miljonites eurodes |
|||||||
|
Kaheksas EAF |
Fondikapital – toimivad EAFid (A) |
Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B) |
Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A)-(B) |
Kumulatiivsed reservid (D) |
Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital (E) |
Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused (F) |
Netovarad kokku (C)+(D)+(E)+(F) |
|
SALDO SEISUGA 31.12.2016. |
12 164 |
— |
12 164 |
(10 098 ) |
627 |
(2 496 ) |
197 |
|
Ümberpaigutused kümnendast EAFist ja kümnendasse EAFi |
|
|
— |
|
|
(7) |
(7) |
|
Ümberpaigutused üheteistkümnendast EAFist ja üheteistkümnendasse EAFi |
|
|
— |
|
|
— |
— |
|
Eelarveaasta tulem |
|
|
— |
0 |
|
|
0 |
|
SALDO SEISUGA 31.12.2017. |
12 164 |
— |
12 164 |
(10 098 ) |
627 |
(2 503 ) |
190 |
|
Ümberpaigutused kümnendast EAFist ja kümnendasse EAFi |
|
|
— |
|
|
(7) |
(7) |
|
Eelarveaasta tulem |
|
|
— |
0 |
|
— |
0 |
|
SALDO SEISUGA 31.12.2018. |
12 164 |
— |
12 164 |
(10 098 ) |
627 |
(2 509 ) |
184 |
|
miljonites eurodes |
|||||||
|
Üheksas EAF |
Fondikapital – toimivad EAFid (A) |
Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B) |
Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A)-(B) |
Kumulatiivsed reservid (D) |
Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital (E) |
Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused (F) |
Netovarad kokku (C)+(D)+(E)+(F) |
|
SALDO SEISUGA 31.12.2016. |
10 973 |
— |
10 973 |
(14 339 ) |
1 625 |
2 214 |
472 |
|
Tagasimaksed liikmesriikidele |
(200) |
— |
(200) |
|
|
|
(200) |
|
Ümberpaigutused kümnendast EAFist ja kümnendasse EAFi |
|
|
— |
|
|
(37) |
(37) |
|
Eelarveaasta tulem |
|
|
— |
(13) |
|
|
(13) |
|
SALDO SEISUGA 31.12.2017. |
10 773 |
— |
10 773 |
(14 352 ) |
1 625 |
2 177 |
222 |
|
Ümberpaigutused kümnendast EAFist ja kümnendasse EAFi |
|
|
— |
|
|
(40) |
(40) |
|
Ümberpaigutused üheteistkümnendast EAFist ja üheteistkümnendasse EAFi |
|
|
— |
|
|
— |
— |
|
Eelarveaasta tulem |
|
|
— |
(53) |
|
— |
(53) |
|
SALDO SEISUGA 31.12.2018. |
10 773 |
— |
10 773 |
(14 406 ) |
1 625 |
2 137 |
129 |
|
miljonites eurodes |
|||||||
|
Kümnes EAF |
Fondikapital – toimivad EAFid (A) |
Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B) |
Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A)-(B) |
Kumulatiivsed reservid (D) |
Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital (E) |
Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused (F) |
Netovarad kokku (C)+(D)+(E)+(F) |
|
SALDO SEISUGA 31.12.2016. |
20 960 |
1 773 |
19 187 |
(15 812 ) |
— |
247 |
3 622 |
|
Kapitali suurenemine – osamaksud |
|
(1 773 ) |
1 773 |
|
|
|
1 773 |
|
Ümberpaigutused kaheksandast ja üheksandast EAFist ning kaheksandasse ja üheksandasse EAFi |
|
|
— |
|
|
44 |
44 |
|
Ümberpaigutused üheteistkümnendast EAFist ja üheteistkümnendasse EAFi |
|
|
— |
|
|
(171) |
(171) |
|
Eelarveaasta tulem |
|
|
— |
(1 266 ) |
|
|
(1 266 ) |
|
SALDO SEISUGA 31.12.2017. |
20 960 |
|
20 960 |
(17 078 ) |
— |
120 |
4 003 |
|
Ümberpaigutused kaheksandast ja üheksandast EAFist ning kaheksandasse ja üheksandasse EAFi |
|
|
— |
|
|
47 |
47 |
|
Ümberpaigutused üheteistkümnendast EAFist ja üheteistkümnendasse EAFi |
|
|
— |
|
|
(112) |
(112) |
|
Eelarveaasta tulem |
|
|
— |
(1 000 ) |
|
— |
(1 000 ) |
|
SALDO SEISUGA 31.12.2018. |
20 960 |
— |
20 960 |
(18 077 ) |
— |
55 |
2 938 |
|
miljonites eurodes |
|||||||
|
Üheteistkümnes EAF |
Fondikapital – toimivad EAFid (A) |
Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B) |
Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A)-(B) |
Kumulatiivsed reservid (D) |
Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital (E) |
Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused (F) |
Netovarad kokku (C)+(D)+(E)+(F) |
|
SALDO SEISUGA 31.12.2016. |
29 367 |
29 367 |
— |
(2 969 ) |
— |
35 |
(2 934 ) |
|
Kapitali suurenemine – osamaksud |
|
(2 277 ) |
2 277 |
|
|
— |
2 277 |
|
Ümberpaigutused kaheksandast, üheksandast ja kümnendast EAFist ning kaheksandasse, üheksandasse ja kümnendasse EAFi |
|
|
— |
|
— |
171 |
171 |
|
Eelarveaasta tulem |
|
|
— |
(2 539 ) |
|
— |
(2 539 ) |
|
SALDO SEISUGA 31.12.2017. |
29 367 |
27 090 |
2 277 |
(5 508 ) |
— |
206 |
(3 025 ) |
|
Kapitali suurenemine – osamaksud |
|
(4 250 ) |
4 250 |
|
|
112 |
4 362 |
|
Ümberpaigutused kaheksandast, üheksandast ja kümnendast EAFist ning kaheksandasse, üheksandasse ja kümnendasse EAFi |
|
|
— |
|
|
— |
— |
|
Eelarveaasta tulem |
|
|
— |
(3 065 ) |
|
— |
(3 065 ) |
|
SALDO SEISUGA 31.12.2018. |
29 367 |
22 840 |
6 527 |
(8 573 ) |
— |
317 |
(1 729 ) |
EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD (5)
1. PEAMISED ARVESTUSPÕHIMÕTTED
1.1. RAAMATUPIDAMISPÕHIMÕTTED
Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda üksuse finantsseisundi, tegevustulemuste ja rahavoogude kohta teavet, millest on abi laiale kasutajaskonnale
Üldised kaalutlused (raamatupidamispõhimõtted), millest raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtutakse, on sätestatud ELi raamatupidamiseeskirjas nr 1 „Raamatupidamise aastaaruanded“ ning on samad mis IPSAS 1-s kirjeldatud põhimõtted: õiglase kajastamise, tekkepõhise arvestuse, tegevuse jätkuvuse, kajastamise järjepidevuse, olulisuse, andmete koondamise, tasaarvestuse ja teabe võrreldavuse põhimõte Finantsaruannete kvalitatiivsed omadused on asjakohasus, tõesus (usaldusväärsus), arusaadavus, ajakohasus, võrreldavus ja kontrollitavus
1.2. ARUANDE KOOSTAMISE ALUS
1.2.1.
Raamatupidamise aastaaruanne esitatakse igal aastal Majandusaasta algab 1 jaanuaril ja lõpeb 31 detsembril
1.2.2.
Majandusaasta aruanded on esitatud miljonites eurodes, sest euro on EAFi arvestus- ja aruandlusvaluuta Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber tehingupäeval kehtinud vahetuskursi alusel Vahetuskursierinevustest saadud kasum või kahjum, mis tuleneb välisvaluutas arveldatud tehingutest ning välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustuste ümberarvestamisest eelarveaasta lõpus kehtinud vahetuskursside alusel, kajastatakse tulemiaruandes Teistsuguseid ümberarvestamise meetodeid kasutatakse kinnisvara ja seadmete ning immateriaalse vara puhul, mille väärtuseks eurodes on nende väärtus soetamise kuupäeval
Välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustuste aasta lõppsaldod arvestatakse eurodesse ümber 31 detsembril kehtinud Euroopa Keskpanga vahetuskursside alusel
Euro vahetuskursid
|
Rahaühik |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
Rahaühik |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Bulgaaria leev (BGN) |
1,9558 |
1,9558 |
Poola zlott (PLN) |
4,3014 |
4,177 |
|
Tšehhi kroon (CZK) |
25,7240 |
25,5350 |
Rumeenia leu (RON) |
4,6635 |
4,6585 |
|
Taani kroon (DKK) |
7,4673 |
7,4449 |
Rootsi kroon (SEK) |
10,2548 |
9,8438 |
|
Inglise nael (GBP) |
0,8945 |
0,8872 |
Šveitsi frank (CHF) |
1,1269 |
1,1702 |
|
Horvaatia kuna (HRK) |
7,4125 |
7,4400 |
Jaapani jeen (JPY) |
125,8500 |
135,01 |
|
Ungari forint (HUF) |
320,9800 |
310,3300 |
USA dollar |
1,145 |
1,1993 |
1.2.3.
IPSASe ja üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt esitatakse raamatupidamise aastaaruandes tingimata summad, mis põhinevad kõige usaldusväärsemale kättesaadavale teabele tuginevatel juhtkonna prognoosidel ja hinnangutel Oluliste hinnangute hulka kuuluvad muu hulgas viitlaekumised ja edasilükkunud tulud ning viitvõlgnevused ja edasilükkunud kulud, eraldised, nõuetest tulenev finantsrisk, tingimuslikud varad ja tingimuslikud kohustused ning vara väärtuse languse määr Tegelikud tulemused võivad kõnealustest prognoosidest erineda
Mõistlike hinnangute kasutamine on raamatupidamise aastaaruande koostamise lahutamatu osa ega vähenda selle usaldusväärsust Hinnangut võib olla vaja muuta, kui muutub olukord, millele hinnang tugines, või kui saadakse uut teavet või kogemusi Oma olemuselt ei ole hinnangu muutus seotud eelnevate perioodidega ja see ei ole vea parandamine Kui raamatupidamislik hinnang muutub, kajastatakse selle mõju selle ajavahemiku üle- või puudujäägina, kus muutus on teatavaks saanud
1.3. BILANSS
1.3.1.
Finantsvarasid liigitatakse järgmiselt: finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses üle- või puudujäägina; laenud ja nõuded; tähtajani hoitavad investeeringud; müügivalmis finantsvarad Finantsinstrumentide liigitus määratakse kindlaks nende arvele võtmisel ja see hinnatakse ümber iga bilansipäeva seisuga
(i) Finantsvarad õiglases väärtuses üle- või puudujäägina
Finantsvara liigitatakse sellesse kategooriasse, kui see soetatakse peamiselt müügi eesmärgil lühiajaliselt või kui üksus on nimetatud finantsvara sellesse kategooriasse kuuluvana määratlenud Sellesse kategooriasse liigitatakse ka tuletisinstrumendid Sellesse kategooriasse kuuluvad varad liigitatakse käibevaraks, kui nende oodatav realiseerimisaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast arvates Eelarveaasta jooksul ei olnud üksusel ühtegi sellesse kategooriasse kuuluvat investeeringut
(ii) Laenud ja nõuded
Laenud ja nõuded on aktiivsel turul noteerimata finantsvarad, mille maksed on püsivad või kindlaksmääratavad, ning nende hulka ei kuulu tuletisinstrumendid Need tekivad, kui üksus annab raha või kaupu või osutab teenuseid otse võlgnikule, ilma et ta kavatseks nõudega kaubelda Need kuuluvad põhivara hulka, välja arvatud juhul, kui nende lõpptähtaeg on lühem kui 12 kuud bilansipäevast arvates Laenude ja nõuete hulka kuuluvad tähtajalised hoiused, mille algne tähtaeg on üle kolme kuu
(iii) Tähtajani hoitavad investeeringud
Tähtajani hoitavad investeeringud on kindlaksmääratud lõpptähtajaga finantsvarad, mille maksed on püsivad või kindlaksmääratavad ning mida üksus kavatseb ja suudab hoida kuni lõpptähtajani, ning nende hulka ei kuulu tuletisinstrumendid Eelarveaasta jooksul ei olnud üksusel ühtegi sellesse kategooriasse kuuluvat investeeringut
(iv) Müügivalmis finantsvarad
Müügivalmis finantsvarad on finantsvarad, mis on määratletud sellesse kategooriasse kuuluvana või mis ei ole liigitatud ühtegi muusse kategooriasse, ning nende hulka ei kuulu tuletisinstrumendid Müügivalmis finantsvarad liigitatakse kas käibe- või põhivaraks olenevalt sellest, millise ajavahemiku jooksul üksus kavatseb neid säilitada Tavaliselt on selleks ajavahemikuks lõpptähtajani jäänud aeg Eelarveaasta jooksul ei olnud üksusel ühtegi sellesse kategooriasse kuuluvat investeeringut
Arvelevõtmine ja väärtuse hindamine arvelevõtmisel
Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud, tähtajani hoitavate ja müügivalmis finantsvarade ostu ja müüki kajastatakse kauplemispäeval, st päeval, mil üksus võtab kohustuse vara ostuks või müügiks Raha ekvivalendid ja laenud kajastatakse raha finantsasutuses hoiustamise või laenuvõtjale ülekandmise hetkel Finantsinstrumendid võetakse arvele õiglases väärtuses Kui finantsvara ei kajastata õiglases väärtuses üle- või puudujäägina, võetakse selle arvelevõtmisel arvesse ka tehingukulusid
Finantsinstrumentide kajastamine lõpetatakse, kui investeeringust rahavoogude saamise õigus on aegunud, või kui üksus on põhimõtteliselt kõik omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved kolmandale isikule üle andnud
Järgnev väärtuse hindamine
Finantsvarasid, mida kajastatakse õiglases väärtuses üle- või puudujäägina, kajastatakse järgnevalt õiglases väärtuses ning nende õiglase väärtuse muutustest tekkiv kasum või kahjum kajastatakse tulemiaruandes selle perioodi all, mil see on tekkinud
Laene ja nõudeid ning lõpptähtajani hoitavaid investeeringuid kajastatakse amortiseeritud väärtuses tegeliku intressimäära meetodi kohaselt
Müügivalmis finantsvarasid kajastatakse pärast arvelevõtmist õiglases väärtuses Nende õiglase väärtuse muutustest tekkiv kasum või kahjum kajastatakse õiglase väärtuse reservis Müügivalmis finantsvarade intress, mis on arvutatud tegeliku intressimäära meetodi kohaselt, kajastatakse tulemiaruandes
Üksus hindab igal bilansipäeval, kas on objektiivseid tõendeid selle kohta, et finantsvara väärtus on langenud ja kas väärtuse langus tuleks kajastada tulemiaruandes
1.3.2.
Eelmakse on makse, mille eesmärk on pakkuda vahendite saajale rahalist ettemakset, st käibevahendeid See võib olla jagatud mitmeks makseks, mis tehakse asjaomases lepingus, otsuses, kokkuleppes või alusaktis kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul Käibevahendeid ja ettemakseid kasutatakse lepingus kindlaks määratud perioodi jooksul sel eesmärgil, milleks need anti, või need tuleb tagasi maksta Kui vahendite saaja ei kanna rahastamiskõlblikke kulusid, on tal kohustus eelmakseks olev ettemakse üksusele tagastada Eelmakse summat võib vähendada (kas täielikult või osaliselt) rahastamiskõlblike kulude (mida on kajastatud kuludena) kinnitamisega
Eelmakset kajastatakse järgnevatel bilansipäevadel esialgselt bilansis kajastatud väärtuses, millest on lahutatud perioodi jooksul tehtud rahastamiskõlblikud kulud (sh vajaduse korral eelarvestatud summad)
1.3.3.
ELi raamatupidamiseeskirjad nõuavad aruandluse huvides kaubanduslike ja mittekaubanduslike tehingute eristamist, kusjuures nõuded tekivad kaubanduslikest tehingutest, sissenõutavad summad aga mittekaubanduslikest tehingutest, mille puhul üksus saab vahendeid muult üksuselt, ilma et viimane annaks vahetult vastu ligikaudu võrdses väärtuses vahendeid
Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuded on kooskõlas finantsinstrumentide määratlusega, mistõttu liigitatakse neid laenudeks ja nõueteks ning kajastatakse vastavalt (vt punkt 1.3.1)
Mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summade puhul kajastatakse intresside ja trahvide võrra korrigeeritud algne summa, millest on lahutatud nende väärtuse langusest tulenev allahindlus Väärtuse langusest tulenev allahindlus kirjendatakse, kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et üksusel ei ole võimalik kõiki summasid nõuete algsete tingimuste kohaselt sisse nõuda Allahindluse summa saadakse, lahutades vara bilansilisest maksumusest kaetava maksumuse Allahindluse summa kajastatakse tulemiaruandes
1.3.4.
Raha ja raha ekvivalendid on finantsinstrumendid ning nende hulka kuuluvad kassas olev sularaha, pankades olevad nõudmiseni ja lühiajalised hoiused ning muud suure likviidsusega lühiajalised, algselt kuni kolmekuulise tähtajaga investeeringud
1.3.5.
Eraldisi kajastatakse, kui üksusel on kolmandate isikute ees minevikus toimunud sündmustest tulenev juriidiline või faktiline kohustus; ressursside vähenemine kohustuse tasumisel on tõenäolisem kui nende mittevähenemine ja vähenemise summat on võimalik usaldusväärselt hinnata Eraldisi ei kajastata tulevase tegevuskahjumi puhul Eraldiste summa vastab kõige tõenäolisemaks peetavale hinnangule selle kohta, kui suur kulutus tuleb oodatavalt teha olemasoleva kohustuse täitmiseks aruandepäeval Kui eraldised koosnevad suurest hulgast summadest, hinnatakse kohustuse väärtust, kaaludes kõiki võimalikke tulemusi nende esinemise tõenäosusega (keskväärtuse meetod)
1.3.6.
Kreditoorse võlgnevuse arvestus hõlmab kaubanduslike tehingute summasid (näiteks kaupade ja teenuste ost) ja mittekaubanduslike tehingute summasid (näiteks toetusesaajate kulutaotlused, toetused ja muu ELi pakutav rahastus)
Toetusesaajatele makstava toetuse ja muude maksete kulutaotlused kirjendatakse võlgnevusena taotletava summa ulatuses Pärast rahastamiskõlblike kulude kontrollimist ja kinnitamist kajastatakse võlgnevusi kinnitatud ja rahastamiskõlblikus summas
Kaupade ja teenuste ostmisest tekkivat kreditoorset võlgnevust kajastatakse arve saamisel algse summa ulatuses ning sellele vastavad kulud kirjendatakse raamatupidamisarvestuses siis, kui asjad või teenus on üksusele tarnitud või osutatud ja ta on selle vastu võtnud
1.3.7.
Tehinguid ja sündmusi kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes sellel perioodil, millega need seonduvad Kui eelarveaasta lõpu seisuga ei ole arvet veel välja saadetud, kuid teenus on osutatud või asi tarnitud või kui eksisteerib lepinguline kohustus (nt lepingus sätestatu tulemusena), kajastatakse raamatupidamise aastaaruannetes viitlaekumine Lisaks sellele, kui eelarveaasta lõpu seisuga on arve välja saadetud, kuid teenust ei ole veel osutatud või tarnitud kaupasid üle antud, loetakse tulu edasilükkunuks ja see kajastatakse järgnevas arvestusperioodis
Ka kulud kajastatakse selles perioodis, millega need on seotud Arvestusperioodi lõpus kajastatakse viitvõlgnevusi perioodi ülekandekohustuse prognoositud summa alusel Viitvõlgnevused arvutatakse peaarvepidaja välja antud üksikasjalike praktiliste tegevusjuhiste kohaselt, mille eesmärk on tagada, et raamatupidamise aastaaruanne annaks tõese ülevaate nendest majandus- ja muudest sündmustest, mida nad kajastavad Samamoodi, kui enne kaupade või teenuste kättesaamist on tehtud eelmakse, on tegemist edasilükkunud kuluga, mis kajastatakse järgneva arvestusperioodi all
1.4. TULEMIARUANNE
1.4.1.
Tulu on saadud ja saada oleva majandusliku kasu või teenusepotentsiaali brutosumma, mille võrra suureneb netovara See summa ei sisalda aga omanike sissemaksetest tulenevat suurenemist
Tulu liik sõltub tulemiaruande aluseks olevate tehingute laadist
(i) Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud
Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulu on maksud ja ülekanded, kusjuures ülekandja kannab vahendeid saajale, ilma et viimane annaks vahetult vastu ligikaudu võrdses väärtuses vahendeid
Ülekanded on mittekaubanduslikest tehingutest tulevikus saadav majanduslik kasu või teenusepotentsiaal (makse arvesse võtmata) Üksus kajastab ülekantavat vara juhul, kui ta kontrollib vahendeid möödunud sündmuse (ülekande) tulemusel ja loodab tulevikus saada neist vahendeist majanduslikku kasu või teenusepotentsiaali, ja kui kõnealuste vahendite õiglast väärtust saab usaldusväärselt mõõta Ka mittekaubanduslike tehingutega saadavad ja varana kajastatavad vahendid (näiteks raha) kajastatakse tuluna, välja arvatud juhul, kui üksusel lasub ülekande suhtes kohustus (tingimus), mis tuleb täita enne tulu kajastamist Kuni tingimuse täitmiseni on tegemist edasilükkunud tuluga, mis kajastatakse kohustusena (saadud eelmaksed)
(ii) Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud
Kaupade ja teenuste müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui olulised kaupade omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved ostjale üle lähevad Teenuste osutamisega seotud tehingutest saadud tulu kajastamisel võetakse arvesse seda, millises täitmisetapis on tehing aruandekuupäeva seisuga
1.4.2.
Kulud on väljamaksetest või vahendite ärakasutamisest või kohustuste tekkimisest tulenev majandusliku kasu või teenusepotentsiaali vähenemine aruandeperioodil, mille tulemusel netovara/omakapital väheneb Kulude hulka kuuluvad kaubanduslike ja mittekaubanduslike tehingute kulud
Kaupade ostu ja teenuste osutamisega seoses kantud kaubanduslike tehingute kulud kajastatakse siis, kui asi on üksusele tarnitud ja too on selle vastu võtnud Neid hinnatakse arvel esitatud algses summas Lisaks sellele kajastatakse tulemiaruandes bilansipäeva seisuga perioodi jooksul osutatud teenusega seotud kulud, mille kohta ei ole veel arvet saadud või vastu võetud
Mittekaubanduslike tehingute kulud seonduvad vahendite saajatele tehtud ülekannetega ja neid võib olla kolme liiki: nõuded, lepingu kohased ülekanded ning oma äranägemisel makstavad toetused, osamaksud ja annetused Ülekanne kajastatakse selle perioodi kuluna, mille jooksul toimusid ülekande aluseks olevad sündmused, tingimusel et asjaomast liiki ülekanne on lubatud õigusaktiga või on sõlmitud leping, mille alusel ülekanne on lubatud; vahendite saaja on täitnud kõik rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja summa suurust saab realistlikult hinnata
Kajastamiskriteeriumidele vastava maksenõude või kulutaotluse saamisel kajastatakse see kuluna rahastamiskõlbliku summa ulatuses Eelarveaasta lõpu seisuga hinnatakse kantud rahastamiskõlblikke kulusid, mis kuuluvad vahendite saajatele tasumisele, kuid millest ei ole veel teatatud, ning kajastatakse need viitvõlgnevustena
1.5. TINGIMUSLIKUD VARAD JA KOHUSTUSED
1.5.1.
Tingimuslik vara on võimalik vara, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks või mitu tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ega allu täielikult üksuse kontrollile Tingimuslik vara kajastatakse, kui majanduslik kasu või teenusepotentsiaal on tõenäoline
1.5.2.
Tingimuslik kohustus on võimalik kohustus, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks või mitu tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ega allu täielikult üksuse kontrollile, või olemasolev kohustus, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest, kuid mida ei kajastata kas seetõttu, et ei ole tõenäoline, et kohustuse täitmiseks on vajalik vähendada vahendeid majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol, või on tegu harva esineva juhuga, mil kohustuse summat ei saa piisava usaldusväärsusega mõõta
1.6. KAASRAHASTAMINE
Laekunud kaasrahastamise osamaksud vastavad mittekaubanduslikest tehingutest saadavate tingimuslike tulude kriteeriumile ning neid kajastatakse muu hulgas liikmesriikide ja kolmandate riikide ees tekkinud võlgnevustena EAFilt nõutakse, et ta kas kasutaks osamaksusid kolmandatele isikutele teenuste osutamiseks või maksaks need vahendid (s.o saadud osamaksud) tagasi Kaasrahastamislepingute alusel tasumisele kuuluv, ent veel tasumata summa kujutab endast saadud kaasrahastamise osamaksusid, millest on maha arvatud projektiga seoses kantud kulud Mõju netovaradele puudub
Projektide kaasrahastamisega seotud kulusid kajastatakse vastavalt nende tekkimisele Neile vastav osamaksude summa kajastatakse põhitegevustuluna ja see ei mõjuta eelarveaasta tulemit
2. BILANSI LISAD
VARAD
2.1. EELMAKSED
Paljudes lepingutes on ette nähtud ettemaksete tegemine enne ehitustööde alustamist, asjade tarnimist või teenuste osutamist Mõnel juhul on lepingute maksegraafikutes ette nähtud maksete tegemine eduaruannete põhjal Eelmakseid makstakse üldjuhul selle riigi või territooriumi valuutas, kus projekt ellu viiakse
See, kas eelmakseid kajastatakse lühiajaliste või pikaajaliste eelmaksetena, oleneb nende väljamaksmise või tagastamise ajastusest Väljamaksed on kindlaks määratud projekti aluseks olevas lepingus Mis tahes välja- ja tagasimaksed, mille tähtaeg saabub enne 12 kuu möödumist aruandepäevast, kajastatakse lühiajaliste eelmaksetena Kuna paljud EAFi projektidest on oma laadilt pikaajalised, peavad nendega seonduvad ettemaksed olema kasutatavad rohkem kui ühe aasta jooksul Seetõttu on osa eelmakseid kajastatud pikaajalise varana
|
miljonites eurodes |
|||||||
|
|
Lisa |
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Pikaajalised eelmaksed |
2.1.1 |
— |
23 |
520 |
344 |
887 |
582 |
|
Lühiajalised eelmaksed |
2.1.2 |
0 |
19 |
445 |
984 |
1 448 |
1 518 |
|
Kokku |
|
0 |
42 |
964 |
1 328 |
2 335 |
2 100 |
Pikaajaliste eelmaksete summa suurenemise tingis peamiselt see, et seitsmeaastase makseperioodiga lepingut, mis algselt pidi lõppema 2017 aastal, pikendati kuni 2023 aastani 2017 aastal oli kogu lepinguline summa kajastatud kuluna, kuid pikendamise järel hinnati pikaajaliste eelmaksete summaks 217 miljonit eurot
Lühiajaliste eelmaksete summa vähenemine on tingitud eelmaksete 10 %-lisest vähenemisest ja tasaarvestuste suurenemisest peamiselt kümnenda EAFi raames
See vähenemine vastab EAFi tegevustsüklile Paljud kümnenda EAFi lepingud on täidetud ja lõpetatud, millest annab tunnistust nende arvu vähenemine 3 400-lt 2017 aastal 2 600-le 2018 aastal
Seevastu üheteistkümnenda EAFi töösolevate lepingute arv, mis 2017 aastal oli 1 600, suurenes 2018 aastal 2 300ni Üheteistkümnes EAF käivitus 2015 aastal ja 2018 aasta oli sellele neljas Nüüdseks on üheteistkümnes EAF saavutanud küpsuse ja selle meetmete rakendamine on jõudnud haripunkti
2.1.1.
|
miljonites eurodes |
||
|
|
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Eelarve otsene täitmine |
188 |
159 |
|
Täitja: |
|
|
|
Komisjon |
140 |
105 |
|
ELi rakendusametid |
0 |
6 |
|
ELi delegatsioonid |
48 |
48 |
|
Eelarve kaudne täitmine |
698 |
423 |
|
Täitja: |
|
|
|
EIP ja EIF |
367 |
166 |
|
Rahvusvahelised organisatsioonid |
280 |
189 |
|
Eraõiguslikud asutused, kes osutavad avalikke teenuseid |
6 |
11 |
|
Avalik-õiguslikud asutused |
24 |
37 |
|
Kolmandad riigid |
21 |
20 |
|
ELi asutused ning avaliku ja erasektori partnerlus |
0 |
— |
|
Eraõiguslikud asutused, kes rakendavad avaliku ja erasektori partnerlust |
— |
0 |
|
Kokku |
887 |
582 |
2.1.2.
|
miljonites eurodes |
||||||
|
|
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Eelmaksed (bruto) |
1 |
113 |
2 034 |
3 005 |
5 153 |
5 288 |
|
Tasaarvestatud (kantud üle järgmisse eelarveaastasse) |
(1) |
(94) |
(1 589 ) |
(2 021 ) |
(3 705 ) |
(3 770 ) |
|
Kokku |
0 |
19 |
445 |
984 |
1 448 |
1 518 |
|
miljonites eurodes |
||
|
|
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Eelarve otsene täitmine |
280 |
256 |
|
Täitja: |
|
|
|
Komisjon |
102 |
86 |
|
ELi rakendusametid |
8 |
10 |
|
Usaldusfondid |
1 |
— |
|
ELi delegatsioonid |
169 |
161 |
|
Eelarve kaudne täitmine |
1 169 |
1 262 |
|
Täitja: |
|
|
|
EIP ja EIF |
100 |
345 |
|
Rahvusvahelised organisatsioonid |
658 |
563 |
|
Eraõiguslikud asutused, kes osutavad avalikke teenuseid |
78 |
59 |
|
Avalik-õiguslikud asutused |
124 |
108 |
|
Kolmandad riigid |
208 |
186 |
|
ELi asutused ning avaliku ja erasektori partnerlus |
0 |
— |
|
Eraõiguslikud asutused, kes rakendavad avaliku ja erasektori partnerlust |
0 |
0 |
|
Kokku |
1 448 |
1 518 |
2.1.3.
Eelmaksete tagamiseks hoitakse tagatisi, mis vabastatakse projekti raames esitatud viimase nõude tasumisel 31 detsembri 2018 aasta seisuga moodustasid tagatised, mille EAF oli saanud seoses eelmaksega, kokku 79 miljonit eurot (2017 aastal 54 miljonit eurot)
Enamik eelmakseid makstakse kaudse eelarve täitmise raames Sellisel juhul ei ole tagatise saaja EAF, vaid hankija Kuigi EAF ei ole vahendite saaja, aitavad need tagatised tema vara tagada 2018 aastal oli nende tagatiste väärtus 534 miljonit eurot
2.2. USALDUSFONDI OSAMAKSUD
Selles rubriigis on kajastatud ELi Aafrika usaldusfondile ja ELi Bêkou usaldusfondile tehtud osamaksude summa Osamaksud ei sisalda neid usaldusfondide kulusid, mis kaetakse EAFist
EAF rakendab usaldusfondi osamaksusid otsese eelarve täitmise raames
|
miljonites eurodes |
||||
|
Usaldusfondid |
Osamaksude netosumma seisuga 31.12.2017. |
Fondi tehtud sissemaksed 2018 |
Usaldusfondide kulude netosumma jaotus 2018 |
Osamaksude netosumma seisuga 31.12.2018. |
|
Aafrika |
148 |
345 |
(301) |
192 |
|
Bêkou |
16 |
— |
(7) |
9 |
|
Kokku |
163 |
345 |
(308) |
201 |
2.3. MITTEKAUBANDUSLIKE TEHINGUTE SISSENÕUTAVAD SUMMAD ja KAUBANDUSLIKEST TEHINGUTEST TEKKINUD NÕUDED
|
miljonites eurodes |
|||
|
|
Lisa |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Mittekaubanduslike tehingute sissenõutavad summad |
2.3.1 |
37 |
19 |
|
Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuded |
2.3.2 |
101 |
73 |
|
Kokku |
|
138 |
92 |
2.3.1.
|
miljonites eurodes |
||||||
|
|
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Liikmesriigid |
— |
— |
— |
5 |
5 |
7 |
|
Kliendid |
2 |
7 |
16 |
1 |
26 |
19 |
|
Avalik-õiguslikud asutused |
0 |
9 |
9 |
7 |
25 |
20 |
|
Kolmandad riigid |
0 |
1 |
3 |
0 |
5 |
6 |
|
Alla-hindamine |
(2) |
(15) |
(10) |
(0) |
(27) |
(34) |
|
Vastastikku sissenõutavad summad ELi institutsioonidega |
— |
— |
— |
3 |
3 |
2 |
|
Kokku |
1 |
2 |
18 |
16 |
37 |
19 |
2.3.2.
|
miljonites eurodes |
||||||
|
|
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Viitlaekumised |
0 |
63 |
18 |
0 |
81 |
74 |
|
Nõuded ELi vastu |
— |
— |
— |
20 |
20 |
— |
|
EAF-ide vastastikku sissenõutavad summad |
183 |
111 |
2 421 |
(2 715 ) |
(0) |
(0) |
|
Kokku |
183 |
174 |
2 439 |
(2 695 ) |
101 |
73 |
Viitlaekumiste all on kajastatud projektide eelmaksetelt kogunenud intressid (63 miljonit eurot) ja ELi Aafrika usaldusfondi eelmaksetega seotud intressid (18 miljonit eurot)
Nõuded ELi vastu koosnevad Euroopa Komisjoni usalduskontole kantud summast
Tõhususe huvides on kõigi EAFide ühine sularahavaru kajastatud üheteistkümnendas EAFis; sellest tulenevalt on EAFide vahelistest tehingutest tulenevad vastastikku sissenõutavad summad eri EAFide bilanssides tasakaalus
EAFide vastastikku sissenõutavad summad esitatakse ainult konkreetsete EAFide kaupa EAFide vastastikku sissenõutavate summade kogusumma on null
2.4. RAHA JA RAHA EKVIVALENDID (6)
|
miljonites eurodes |
||||||
|
|
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Keskpangad |
— |
— |
— |
276 |
276 |
105 |
|
Kommertspangad |
— |
— |
— |
87 |
87 |
242 |
|
Finantsinstrumentide raha |
— |
— |
— |
24 |
24 |
— |
|
Kokku |
— |
— |
— |
387 |
387 |
347 |
Raha ja raha ekvivalentide kogusumma püsis stabiilsena, kuid rahapositsiooni struktuur muutus Märkimisväärselt (136 miljonit eurot) vähenes Ühendkuningriigi osamaksude konto seis kommertspangas Natwest Vähenemise põhjustas peamiselt asjaolu, et Ühendkuningriik maksis 2017 aasta lõpus ära oma 2018 aasta osamaksu esimese osa 170 miljonit eurot
Vastaspoole riski vähendamiseks hoiti 31 detsembri 2018 aasta seisuga rohkem raha keskpankades (vt lisade punkt 5.4)
KOHUSTUSED
2.5. ERALDISED
|
miljonites eurodes |
||||||
|
|
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Eraldised |
— |
— |
— |
— |
— |
4 |
|
Kokku |
— |
— |
— |
— |
— |
4 |
Ettevõtluse arenduskeskusele (EAK) ettenähtud eraldis vabastati, kuna kohtuasjad on lõpule jõudnud ja lisakulusid ei ole ette näha
2.6. FINANTSKOHUSTISED
|
miljonites eurodes |
||||||
|
|
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Kaasrahastamisega seotud võlgnevused |
— |
— |
1 |
16 |
18 |
14 |
|
Kokku |
— |
— |
1 |
16 |
18 |
14 |
Kaasrahastamisega seotud kohustuste kogusumma muutust on selgitatud lisade punktis 2.7.2.1
2.7. KREDITOORNE VÕLGNEVUS
|
miljonites eurodes |
|||||||
|
|
Lisa |
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Lühiajalised võlgnevused |
2.7.1 |
0 |
6 |
80 |
88 |
173 |
361 |
|
Mitmesugused võlgnevused |
2.7.2 |
— |
— |
45 |
23 |
68 |
202 |
|
Kokku |
|
0 |
6 |
125 |
111 |
241 |
563 |
2.7.1.
|
miljonites eurodes |
||||||
|
|
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Tarnijad |
0 |
5 |
65 |
32 |
102 |
133 |
|
Liikmesriigid |
— |
— |
0 |
1 |
1 |
12 |
|
Kolmandad riigid |
0 |
— |
6 |
31 |
37 |
146 |
|
Avalik-õiguslikud asutused |
— |
2 |
10 |
30 |
43 |
83 |
|
Muu lühiajaline kreditoorne võlgnevus |
(0) |
(2) |
(2) |
(6) |
(10) |
(13) |
|
Kokku |
0 |
6 |
80 |
88 |
173 |
361 |
Kreditoorne võlgnevus hõlmab EAFile toetusmeetmete raames esitatud kuluaruandeid See kajastatakse nõude saamisel taotletud summa ulatuses Hankemeetmetega seoses saadud arvete ja kreeditarvete korral kehtib samasugune kord Asjaomaseid kulutaotlusi on arvestatud järgmisse eelarveaastasse ülekandmisel Järgmisse eelarveaastasse ülekandmise kirjete alusel kajastatakse hinnangulised rahastamiskõlblikud summad tulemiaruandes Rahastamiskõlbmatud summad on kajastatud muu lühiajaliste võlgnevustena
2.7.2.
|
miljonites eurodes |
|||||||
|
|
Lisa |
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Kaasrahastamisega seotud võlgnevused |
2.7.2.1 |
— |
— |
47 |
21 |
68 |
28 |
|
Ettemakstud fondikapitali osamaksud |
2.7.2.2 |
— |
— |
— |
— |
— |
173 |
|
Mitmesugused võlgnevused |
|
— |
— |
(2) |
2 |
— |
1 |
|
Kokku |
|
— |
— |
45 |
23 |
68 |
202 |
2.7.2.1. Kaasrahastamisega seotud võlgnevused
Järgmises tabelis on esitatud kaasrahastamisega seotud lühi- ja pikaajaliste võlgnevuste jaotus liikmesriigiti
|
miljonites eurodes |
||||||
|
|
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Kaasrahastamisega seotud pikaajaline kreditoorne võlgnevus |
|
|
|
|
|
|
|
Austria |
— |
— |
— |
1 |
1 |
— |
|
Belgia |
— |
— |
0 |
2 |
2 |
2 |
|
Tšehhi Vabariik |
— |
— |
— |
1 |
1 |
— |
|
Taani |
— |
— |
— |
3 |
3 |
0 |
|
Soome |
— |
— |
— |
1 |
1 |
— |
|
Prantsusmaa |
— |
— |
1 |
1 |
2 |
4 |
|
Luksemburg |
— |
— |
— |
1 |
1 |
— |
|
Madalmaad |
— |
— |
— |
3 |
3 |
— |
|
Portugal |
— |
— |
— |
0 |
0 |
— |
|
Rootsi |
— |
— |
0 |
— |
0 |
3 |
|
Ühendkuningriik |
— |
— |
— |
2 |
2 |
1 |
|
Austraalia |
— |
— |
0 |
— |
0 |
0 |
|
USAID |
— |
— |
— |
2 |
2 |
4 |
|
|
— |
— |
1 |
16 |
18 |
14 |
|
Kaasrahastamisega seotud lühiajaline kreditoorne võlgnevus |
|
|
|
|
|
|
|
Austria |
— |
— |
— |
0 |
0 |
— |
|
Belgia |
— |
— |
4 |
0 |
4 |
3 |
|
Tšehhi Vabariik |
— |
— |
— |
0 |
0 |
— |
|
Taani |
— |
— |
0 |
2 |
3 |
(0) |
|
Soome |
— |
— |
— |
0 |
0 |
— |
|
Prantsusmaa |
— |
— |
21 |
1 |
22 |
12 |
|
Saksamaa |
— |
— |
1 |
— |
1 |
0 |
|
Luksemburg |
— |
— |
— |
0 |
0 |
— |
|
Madalmaad |
— |
— |
1 |
1 |
2 |
0 |
|
Poola |
— |
— |
0 |
— |
0 |
— |
|
Portugal |
— |
— |
— |
0 |
0 |
— |
|
Hispaania |
— |
— |
2 |
— |
2 |
1 |
|
Rootsi |
— |
— |
5 |
1 |
5 |
5 |
|
Šveits |
— |
— |
0 |
— |
0 |
0 |
|
Ühendkuningriik |
— |
— |
13 |
12 |
25 |
4 |
|
Kanada |
— |
— |
0 |
— |
0 |
0 |
|
Austraalia |
— |
— |
0 |
— |
0 |
1 |
|
USAID |
— |
— |
— |
4 |
4 |
2 |
|
|
— |
— |
47 |
21 |
68 |
28 |
|
Kokku |
— |
— |
48 |
37 |
86 |
42 |
Kaasrahastamisega seotud lühi- ja pikaajalise kreditoorse võlgnevuse summa suurenes võrreldes eelmise aruandeperioodiga 44 miljoni euro võrra
2018 aastal saadi uusi kaasrahastamise osamaksusid kokku 28 miljonit eurot
Kaasrahastamisega seotud võlgnevus suurenes kokku 17 miljoni eurot, et võtta arvesse kaasrahastatavate projektidega seotud tulusid ja kulusid (vt lisade punktid 3.1.1 ja 3.4)
2.7.2.2. Ettemakstud fondikapitali osamaksud
|
miljonites eurodes |
||||||
|
|
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Ühendkuningriik |
— |
— |
— |
— |
— |
170 |
|
Leedu |
— |
— |
— |
— |
— |
2 |
|
Kokku |
— |
— |
— |
— |
— |
173 |
Käesolevas rubriigis on kajastatud ainult liikmesriikide 2018 aasta osamaksude ettemaksed
2.8. VIITVÕLGNEVUSED JA EDASILÜKKUNUD TULUD
|
miljonites eurodes |
||||||
|
|
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Viitvõlgnevused |
0 |
83 |
358 |
838 |
1 279 |
730 |
|
Muud kumuleerunud kulud ja edasilükkunud tulud |
— |
— |
— |
3 |
3 |
3 |
|
Kokku |
0 |
83 |
358 |
840 |
1 281 |
733 |
Viitvõlgnevused hõlmavad nendest täitmisel olevatest ja lõppenud lepingutest tulenevaid hinnangulisi tegevuskulusid, mille kulutaotlused ei ole veel kinnitatud, kusjuures 2018 aastal abisaajate kantud abikõlblike kulude prognoosimisel lähtuti olemas olevast teabest See osa hinnangulistest viitvõlgnevustest, mille moodustavad väljamakstud eelmaksed, on kajastatud eelmaksete summade vähenemise all (vt lisade punkt 2.1)
Suurenesid peamiselt üheteistkümnenda EAFi viitvõlgnevused – 140 miljonilt eurolt 2017 aastal 840 miljoni euroni 2018 aastal See kajastab lepingute arvu suurenemist 1 600-lt 2017 aastal 2 300-le 2018 aastal Üheteistkümnes EAF käivitus 2015 aastal ja 2018 aasta oli sellele neljas Nüüdseks on üheteistkümnes EAF saavutanud küpsuse ja selle meetmete rakendamine on jõudnud haripunkti
NETOVARA
2.9. FONDIKAPITAL
2.9.1.
|
miljonites eurodes |
|||||
|
|
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
Kokku |
|
Fondikapital |
12 164 |
10 773 |
20 960 |
29 367 |
73 264 |
|
Sissenõudmata fondikapital |
— |
— |
— |
(27 090 ) |
(27 090 ) |
|
Sissenõutud fondikapital seisuga 31.12.2017. |
12 164 |
10 773 |
20 960 |
2 277 |
46 173 |
|
Fondikapital |
12 164 |
10 773 |
20 960 |
29 367 |
73 264 |
|
Sissenõudmata fondikapital |
— |
— |
— |
(22 840 ) |
(22 840 ) |
|
Sissenõutud fondikapital 31.12.2018. |
12 164 |
10 773 |
20 960 |
6 527 |
50 423 |
Fondikapital kujutab endast osamaksude summat, mille liikmesriigid maksavad vastavalt igale sisekokkuleppele asjaomasesse EAFi Sissenõudmata fondikapital kujutab endast liikmesriikidelt veel sissenõudmata algset assigneeringut
Sissenõutud fondikapital kujutab endast seda osa algsest assigneeringust, mille kohta liikmesriikidele on saadetud maksenõue ülekande tegemiseks hoiukontodele (vt lisade punkt 2.9.2)
2.9.2.
|
miljonites eurodes |
||||
|
Üheteistkümnenda EAFi osamaksud |
% |
Sissenõudmata kapital 31.12.2017. seisuga |
Sissenõutud kapital 2018 |
Sissenõudmata kapital 31.12.2018. seisuga |
|
Austria |
2,40 |
650 |
(102) |
548 |
|
Belgia |
3,25 |
880 |
(138) |
742 |
|
Bulgaaria |
0,22 |
59 |
(9) |
50 |
|
Horvaatia |
0,23 |
61 |
(10) |
51 |
|
Küpros |
0,11 |
30 |
(5) |
25 |
|
Tšehhi Vabariik |
0,80 |
216 |
(34) |
182 |
|
Taani |
1,98 |
537 |
(84) |
452 |
|
Eesti |
0,09 |
23 |
(4) |
20 |
|
Soome |
1,51 |
409 |
(64) |
345 |
|
Prantsusmaa |
17,81 |
4 826 |
(757) |
4 068 |
|
Saksamaa |
20,58 |
5 575 |
(875) |
4 700 |
|
Kreeka |
1,51 |
408 |
(64) |
344 |
|
Ungari |
0,61 |
166 |
(26) |
140 |
|
Iirimaa |
0,94 |
255 |
(40) |
215 |
|
Itaalia |
12,53 |
3 394 |
(533) |
2 862 |
|
Läti |
0,12 |
31 |
(5) |
27 |
|
Leedu |
0,18 |
49 |
(8) |
41 |
|
Luksemburg |
0,26 |
69 |
(11) |
58 |
|
Malta |
0,04 |
10 |
(2) |
9 |
|
Madalmaad |
4,78 |
1 294 |
(203) |
1 091 |
|
Poola |
2,01 |
544 |
(85) |
458 |
|
Portugal |
1,20 |
324 |
(51) |
273 |
|
Rumeenia |
0,72 |
195 |
(31) |
164 |
|
Slovakkia |
0,38 |
102 |
(16) |
86 |
|
Sloveenia |
0,22 |
61 |
(10) |
51 |
|
Hispaania |
7,93 |
2 149 |
(337) |
1 812 |
|
Rootsi |
2,94 |
796 |
(125) |
671 |
|
Ühendkuningriik |
14,68 |
3 976 |
(624) |
3 353 |
|
Kokku |
100,00 |
27 090 |
(4 250 ) |
22 840 |
2018 aastal nõuti üheteistkümnendast EAFist sisse 4 250 miljonit eurot 31. detsembri 2018 aasta seisuga oli kaheksanda, üheksanda ja kümnenda EAFi kapital täielikult sisse nõutud ja laekunud
2.9.3.
|
miljonites eurodes |
||||||
|
|
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Suletud EAFidest ümberpaigutatud vahendid |
627 |
1 625 |
— |
— |
2 252 |
2 252 |
Sellesse rubriiki kuuluvad suletud EAFidest kaheksandasse ja üheksandasse EAFi ümberpaigutatud vahendid
2.9.4.
|
miljonites eurodes |
|||||
|
|
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
Kokku |
|
Saldo seisuga 31.12.2016. |
(2 496 ) |
2 214 |
247 |
35 |
— |
|
Kümnenda EAFi tulemusreservi ümberpaigutatud eelmiste EAFide vabastatud summad |
(7) |
(37) |
44 |
— |
— |
|
Üheteistkümnenda EAFi tulemusreservi ümberpaigutatud eelmiste EAFide vabastatud summad |
— |
— |
(171) |
171 |
— |
|
Saldo seisuga 31.12.2017. |
(2 503 ) |
2 177 |
120 |
206 |
— |
|
Kümnenda EAFi tulemusreservi ümberpaigutatud eelmiste EAFide vabastatud summad |
(7) |
(40) |
47 |
— |
— |
|
Üheteistkümnenda EAFi tulemusreservi ümberpaigutatud eelmiste EAFide vabastatud summad |
— |
— |
(112) |
112 |
— |
|
Saldo seisuga 31.12.2018. |
(2 509 ) |
2 137 |
55 |
317 |
— |
Sellesse rubriiki kuuluvad ühest toimivast EAFist teise ümberpaigutatud vahendid
Alates Cotonou lepingu jõustumisest paigutatakse kõik toimivate varasemate EAFide kasutamata vahendid pärast vabastamist ümber kõige viimasena käivitatud EAFi Teistest EAFidest ümberpaigutatud vahendid suurendavad saajafondi assigneeringuid ja vähendavad selle fondi omi, kust ümberpaigutus tehti Kümnenda ja üheteistkümnenda EAFi tulemusreservi ümberpaigutatud vahendeid saab kohustustega siduda vaid sisekokkuleppes sätestatud tingimustel
3. TULEMIARUANDE LISAD
TULUD
|
miljonites eurodes |
|||
|
|
Lisa |
2018 |
2017 |
|
Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud |
3,1 |
4 |
61 |
|
Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud |
3,2 |
57 |
25 |
|
Kokku |
|
60 |
87 |
3.1. MITTEKAUBANDUSLIKEST TEHINGUTEST SAADUD TULUD
|
miljonites eurodes |
|||||||
|
|
Lisa |
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
2018 |
2017 |
|
Kulude sissenõudmine |
|
0 |
3 |
14 |
3 |
21 |
19 |
|
STABEXi vahendite sissenõudmine |
|
— |
— |
0 |
— |
0 |
0 |
|
Kaasrahastamisest saadud tulu |
3.1.1 |
— |
— |
(18) |
1 |
(17) |
42 |
|
Kokku |
|
0 |
3 |
(3) |
4 |
4 |
61 |
Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulu jaguneb eelarve täitmise laadi alusel järgmiselt
|
miljonites eurodes |
||
|
|
2018 |
2017 |
|
Eelarve otsene täitmine |
4 |
5 |
|
Täitja: |
|
|
|
Komisjon |
1 |
1 |
|
ELi delegatsioonid |
3 |
4 |
|
Eelarve kaudne täitmine |
0 |
56 |
|
Täitja: |
|
|
|
Kolmandad riigid |
(13) |
55 |
|
Rahvusvahelised organisatsioonid |
12 |
2 |
|
Avalik-õiguslikud asutused |
0 |
0 |
|
Eraõiguslikud asutused, kes osutavad avalikke teenuseid |
1 |
(1) |
|
Kokku |
4 |
61 |
3.1.1.
Kaasrahastamise osamaksud täidavad mittevahetustehingutest saadavate tingimuslike tulude kriteeriumi ja seetõttu ei tohiks need tulemiaruannet mõjutada Saadud osamaksud jäävad kohustuste alla (vt lisade punkt 2.7.2.1) kuni saadud vahenditega seotud tingimuste täitmiseni, s.t kuni abikõlblike kulude tekkimiseni (vt lisade punkt 3.4) Seejärel kajastatakse vastav summa kaasrahastamisest saadud mittekaubandusliku tuluna Seega puudub mõju eelarveaasta tulemile
3.2. KAUBANDUSLIKEST TEHINGUTEST SAADUD TULUD
|
miljonites eurodes |
||||||
|
|
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
2018 |
2017 |
|
Finantstulud |
0 |
2 |
8 |
1 |
10 |
4 |
|
Muud tulud |
1 |
6 |
27 |
12 |
46 |
22 |
|
Kokku |
1 |
8 |
35 |
13 |
57 |
25 |
Finantstulu koosneb usaldusfondide intressidest ning eelmaksete intressidest
Kogu muu tulu moodustab vahetuskursierinevustest tingitud realiseeritud ja realiseerimata kasum
KULUD
3.3. ABIMEETMED
|
miljonites eurodes |
||||||
|
|
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
2018 |
2017 |
|
Programmikohane abi |
(0) |
1 |
532 |
1 468 |
2 001 |
2 150 |
|
Makromajanduslik toetus |
— |
26 |
— |
— |
26 |
21 |
|
Valdkondlik poliitika |
— |
2 |
— |
— |
2 |
(9) |
|
AKV riikide sisesed projektid |
— |
27 |
389 |
410 |
827 |
1 112 |
|
Hädaabi |
— |
3 |
60 |
811 |
873 |
289 |
|
Varasemate EAFidega seonduvad muud abiprogrammid |
— |
0 |
— |
— |
0 |
(1) |
|
Institutsioonidele ettenähtud toetus |
— |
— |
3 |
15 |
18 |
23 |
|
Eksporditulude kompensatsioon |
0 |
(0) |
— |
— |
0 |
(1) |
|
Usaldusfondide osamaksud |
— |
— |
— |
307 |
307 |
114 |
|
Kokku |
(0) |
59 |
984 |
3 012 |
4 054 |
3 700 |
EAFil on sõltuvalt raha väljamaksmise ja haldamise viisist erinevaid põhitegevuskulusid, mis hõlmavad mitmeid abimeetmeid
Abimeetmete kogukulu suurenes peamiselt üheteistkümnenda EAFi arvel See suurenemine vastab EAFi tegevustsüklile Üheteistkümnes EAF käivitus 2015 aastal ja 2018 aasta oli sellele neljas 2018 aastal saavutas üheteistkümnes EAF oma küpsuse ja selle meetmete rakendamine jõudis haripunkti, mistõttu on ka selle kulud suuremad kui 2017 aastal Üheteistkümnenda EAFi täidetavate lepingute arv, mis oli 2017 aastal 1 600, suurenes 2018 aastal 2 300ni
Eelmaksete kogusumma suurenemine vastab eelmaksete tasaarvestuste ja viitvõlgnevuste suurenemisele
Poliitikavaldkondade kulud olid 2017 aastal negatiivsed, kuna tühistati 2016 aastal valesti kirjendatud arve
3.4. KAASRAHASTAMISE KULUD
|
miljonites eurodes |
||||||
|
|
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
2018 |
2017 |
|
Kaasrahastamine |
— |
— |
(18) |
1 |
(17) |
42 |
Selles rubriigis on kajastatud 2018 aastal seoses kaasrahastatud projektidega kantud kulud Tuleb märkida, et tekkinud kulud sisaldavad prognoositavalt järgmisse eelarveaastasse ülekantavaid summasid (ja seega ka prognoositavalt tühistatavaid eelmise aasta summasid) Kuna 2017 aastal tühistatud hinnanguliste kulude (52 miljonit eurot) summa oli suurem kui 2018 aastal tekkinud kulude summa (36 miljonit eurot), kujunesid 2018 aasta kaasrahastamise kulud negatiivseks
Tulemiaruandes on kajastatud sellele vastav negatiivne tulu (vt lisade punkt 3.1.1)
3.5. ABIMEETMED JA KAASRAHASTAMISE KULUD EELARVE TÄITMISE LIIKIDE KAUPA
|
miljonites eurodes |
||
|
|
2018 |
2017 |
|
Eelarve otsene täitmine |
1 750 |
1 447 |
|
Täitja: |
|
|
|
Komisjon |
122 |
122 |
|
ELi rakendusametid |
31 |
26 |
|
Usaldusfondid |
594 |
89 |
|
ELi delegatsioonid |
1 003 |
1 209 |
|
Eelarve kaudne täitmine |
2 287 |
2 295 |
|
Täitja: |
|
|
|
EIP ja EIF |
44 |
48 |
|
Rahvusvahelised organisatsioonid |
920 |
1 171 |
|
Eraõiguslikud asutused, kes osutavad avalikke teenuseid |
114 |
(20) |
|
Avalik-õiguslikud asutused |
231 |
356 |
|
Kolmandad riigid |
977 |
739 |
|
ELi asutused koos avaliku ja erasektori partnerlusega |
1 |
— |
|
Eraõiguslikud asutused, kes rakendavad avaliku ja erasektori partnerlust |
0 |
0 |
|
Kokku |
4 037 |
3 742 |
3.6. FINANTSKULUD
|
miljonites eurodes |
||||||
|
|
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
2018 |
2017 |
|
Nõuete allahindlus |
(0) |
(1) |
(5) |
(1) |
(7) |
9 |
|
Muud finantskulud |
— |
— |
— |
(0) |
(0) |
(1) |
|
Kokku |
(0) |
(1) |
(5) |
(1) |
(7) |
8 |
Nõuete allahindluse rubriigis on kajastatud hinnangulised kulud, mis tulenevad nõuetest, mida ei ole võimalik sisse nõuda Kuna hinnang sisaldab ka eelmise aasta tühistatud hinnangulisi kulusid, siis 2018 aastal olid kogukulud negatiivsed (2017 aastal 34 miljonit eurot, 2018 aastal aga 27 miljonit eurot, vt lisade punkt 2.3.1)
3.7. MUUD KULUD
|
miljonites eurodes |
||||||
|
|
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
2018 |
2017 |
|
Haldus- ja IT-kulud |
(0) |
(0) |
45 |
67 |
112 |
107 |
|
Riski- ja kulueraldised |
— |
— |
— |
(4) |
(4) |
— |
|
Realiseeritud kahjum klientide vastu esitatud nõuetest |
0 |
0 |
0 |
— |
1 |
3 |
|
Kahjum vahetuskursi muutustest |
0 |
6 |
26 |
7 |
39 |
44 |
|
Kokku |
1 |
7 |
71 |
70 |
148 |
154 |
See rubriik hõlmab toetuskulusid, s.o EAFide programmitöö ja rakendamisega seotud halduskulusid Nende kulude hulka kuuluvad projektide ettevalmistamise, järelmeetmete, järelevalve ja hindamisega seotud kulud, samuti arvutivõrkude, tehnilise abi jm kulud
4. TINGIMUSLIKUD VARAD JA KOHUSTUSED NING MUUD OLULISED AVALDATAVAD ANDMED
4.1. TINGIMUSLIKUD VARAD
|
miljonites eurodes |
||||||
|
|
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Täitmistagatised |
— |
0 |
10 |
0 |
11 |
10 |
|
Lisatagatised |
— |
0 |
6 |
— |
7 |
8 |
|
Kokku |
— |
1 |
16 |
0 |
17 |
18 |
Et tagada, et EAFi rahastamisest abi saajad täidavad EAFiga sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi, nõutakse täitmistagatisi
Lisatagatised on seotud ainult ehitustöölepingutega Tavaliselt peetakse kinni 10 % abisaajale tehtavatest vahemaksetest tagamaks, et töövõtjad täidavad oma kohustusi Need kinnipeetud summad kajastatakse tasumisele kuuluvate summadena Hankija loal võib töövõtja selle asemel esitada lisatagatise, mis asendab vahemaksest kinnipeetud summasid Need tagatised on kajastatud tingimuslike varadena
Eelarve kaudse täitmise raames hallatavate lepingute puhul antakse tagatised hankijale, mitte EAFile, mistõttu neid ei kajastata EAFi all 2018 aastal oli nende tagatiste väärtus 501 miljonit eurot
4.2. MUU OLULINE TEAVE
4.2.1.
Allpool avaldatud summa koosneb eelarvelistest täitmata kulukohustustest, millest on lahutatud sellised seonduvad summad, mis on tulemiaruandes kajastatud kuluna Eelarvelised täitmata kulukohustused kujutavad endast võetud kulukohustusi, millele vastavad makseid ei ole veel tehtud ja/või mida ei ole veel vabastatud Need tekivad alati mitmeaastaste programmidega seoses
|
miljonites eurodes |
||||||
|
|
Kaheksas EAF |
Üheksas EAF |
Kümnes EAF |
Üheteistkümnes EAF |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Täitmata kulukohustused, millele vastavaid kulusid ei ole veel tekkinud |
0 |
88 |
1 650 |
8 009 |
9 071 |
8 508 |
|
Kokku |
0 |
88 |
1 650 |
8 009 |
9 071 |
8 508 |
31. detsembri 2018 aasta seisuga oli eelarveliste täitmata kulukohustuste summa kokku 10 616 miljonit eurot (2017 aastal 9 745 miljonit eurot)
4.2.2.
Taust
23. juunil 2016 hääletas enamik Euroopa Liidu liikmesust käsitleval referendumil osalenud Ühendkuningriigi kodanikke EList lahkumise poolt 29. märtsil 2017 teatas Ühendkuningriik Euroopa Ülemkogule ametlikult oma kavatsusest EList ja Euroopa Aatomienergiaühendusest (Euratom) lahkuda Sellega algatas Ühendkuningriik Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohase menetluse liikmesriigi liidust väljaastumise kohta
Läbirääkimisprotsess
Komisjon avaldas 19. märtsil 2018 väljaastumislepingu projekti, milles andis ülevaate läbirääkimiste edenemisest EL ja Ühendkuningriik esitasid läbirääkimiste esimesel etapil tehtud edusammude tulemusel õigusliku teksti – väljaastumislepingu finantskokkulepet käsitleva osa
14. novembril 2018 avaldati ühisaruanne, milles esitati läbirääkijate tasandil kokku lepitud väljaastumislepingu projekti terviktekst ning Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu tulevaste suhete raamistikku käsitleva poliitilise deklaratsiooni kava Samal päeval avaldati ka uuendatud kokkulepitud väljaastumislepingu projekt, mille kohaselt nõustus Ühendkuningriik täitma kõik oma praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ja varasemate finantsperspektiivide kohased kohustused nii, nagu oleks ta ikka veel liikmesriik, sh oma osa liidu kohustustes ja tingimuslikes kohustustes Ühendkuningriigi valitsus kiitis väljaastumislepingu projekti heaks 14 novembril ja Euroopa Ülemkogu 25. novembril 2018 Nõukogu (artikkel 50) kiitis väljaastumislepingu sõlmimise otsuse heaks 11. jaanuaril 2019 ja edastas selle Euroopa Parlamendile nõusoleku saamiseks Ühendkuningriigi taotlusel ja vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 50 sätestatud menetlusele otsustas Euroopa Ülemkogu 21. märtsil 2019 lükata Ühendkuningriigi liidust lahkumise kuupäeva 2019. aasta 22. maile, tingimusel et Ühendkuningriigi parlamendi alamkoda kiidab väljaastumislepingu heaks 29. märtsiks 2019, või vastasel juhul 12 aprillile 2019 (Euroopa Ülemkogu otsus (EL) 2019/476 (7)) Ühendkuningriigi parlamendi alamkoda ei kiitnud väljaastumislepingut 29. märtsiks 2019 heaks, mistõttu otsustas Euroopa Ülemkogu Ühendkuningriigi uue taotluse põhjal 10. aprillil 2019 pikendada Ühendkuningriigi lahkumise tähtaega kuni 31. oktoobrini 2019 (Euroopa Ülemkogu otsus (EL) 2019/584 (8)) Väljaastumine peaks toimuma ratifitseerimismenetluste lõpuleviimise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval või 1. novembril 2019, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem Kooskõlas ELi lepingu artikliga 50 jääb Ühendkuningriik kuni uue väljaastumiskuupäevani liikmesriigiks koos kõigi õiguste ja kohustustega ning tal on õigus oma teade igal ajal tagasi võtta
Mõju EAFile
Väljaastumislepingu projektis on sätestatud, et Ühendkuningriik osaleb EAFis kuni üheteistkümnenda EAFi ja kõigi veel sulgemata varasemate EAFide tegevuse lõpetamiseni, täites liikmesriikidega võrdselt selle EAFi loomise sisekokkuleppest tulenevaid ja varasemate EAFidega seotud kohustusi kuni EAFide lõpetamiseni Ühendkuningriik võib EAFi komitees osaleda hääleõiguseta vaatlejana
Väljaastumislepingu projektis on ka sätestatud, et kui kümnenda EAFi või varasemate EAFide projektide summad on sidumata või kui need on vabastatud lepingu jõustumise kuupäeva seisuga, ei võeta Ühendkuningriigi osa nendest summadest enam kasutusele Sama kehtib pärast 31. detsembrit 2020 ka Ühendkuningriigi osa kohta üheteistkümnenda EAFi vahendite sidumata ja vabastatud vahendites
Nende aruannete allakirjutamise ajal ei ole Ühendkuningriik väljaastumislepingut ratifitseerinud, mistõttu ei ole veel teada tegelikku väljaastumise kuupäeva ega viisi – lepinguga või ilma selleta Olukorrast tulenevalt puudub 31. detsembri 2018 aasta seisuga finantsmõju, mida kajastada EAFi raamatupidamisaruandes
5. FINANTSRISKIDE JUHTIMINE
Järgnev teave, mis käsitleb Euroopa Arengufondi finantsriskide juhtimist, on seotud komisjoni poolt Euroopa Arengufondi nimel EAFi vahendite rakendamiseks tehtud rahavoogude juhtimise toimingutega
5.1. RISKIJUHTIMISE POLIITIKA JA RISKIDE MAANDAMINE
EAFi rahavoogude juhtimise toimingute haldamist käsitlevad reeglid ja põhimõtted on sätestatud üheteistkümnenda EAFi suhtes kohaldatavas finantsmääruses ja sisekokkuleppes
Eespool nimetatud määrusest tulenevalt kohaldatakse järgmisi peamisi põhimõtteid
|
(a) |
Liikmesriigid maksavad EAFi osamaksud erikontodele, mis on avatud iga liikmesriigi emissioonipangas või liikmesriigi määratud finantsasutuses Osamaksude summad jäävad neile erikontodele, kuni on tarvis teha EAFi makseid |
|
(b) |
Liikmesriigid tasuvad EAFi osamaksusid eurodes, samal ajal kui väljamaksed EAFist on nomineeritud eurodes ja muudes vääringutes, sealhulgas vähemtuntud vääringutes |
|
(c) |
EAFi nimel komisjoni poolt avatud pangakontode jääk ei või olla negatiivne |
Lisaks erikontodele on komisjon avanud finantsasutustes (nii keskpankades kui ka kommertspankades) EAFi nimel ka muid pangakontosid, mida kasutatakse maksete tegemiseks ja muude tulude saamiseks kui eelarvesse tehtavad liikmesriikide osamaksud
Rahavoogude juhtimise ja maksetoimingud on suures osas automatiseeritud ning tuginevad tänapäevastele infosüsteemidele Süsteemi turvalisuse ja ametiülesannete lahususe tagamiseks kohaldatakse vastavalt finantsmäärusele, komisjoni sisekontrollistandarditele ja auditeerimispõhimõtetele erimenetlusi
Rahavoogude juhtimise ja maksetoimingute haldamine on reguleeritud kirjalike suuniste ja menetluskorraga, mis piiravad tegevus- ja finantsriski ning tagavad piisava kontrollitaseme Neid kohaldatakse erinevates valdkondades tehtavate toimingute suhtes ning suunistele ja menetluskorrale vastavust kontrollitakse regulaarselt
5.2. VALUUTARISK
EAFi valuutariskid aasta lõpu seisuga – netopositsioon
|
miljonites eurodes |
||||||||||||||
|
|
31.12.2018. |
31.12.2017. |
||||||||||||
|
USA dollar |
Inglise nael (GBP) |
Taani kroon (DKK) |
Rootsi kroon (SEK) |
Euro |
Muu |
Kokku |
USA dollar |
Inglise nael (GBP) |
Taani kroon (DKK) |
Rootsi kroon (SEK) |
Euro |
Muu |
Kokku |
|
|
Finantsvarad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nõuded ja sissenõutavad summad |
63 |
— |
0 |
— |
67 |
8 |
138 |
64 |
— |
— |
— |
26 |
2 |
92 |
|
Raha ja raha ekvivalendid |
1 |
0 |
— |
— |
386 |
— |
387 |
4 |
0 |
— |
— |
344 |
— |
347 |
|
Kokku |
64 |
0 |
0 |
— |
453 |
8 |
525 |
68 |
0 |
— |
— |
370 |
2 |
439 |
|
Finantskohustised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pikaajalised finantskohustised |
— |
— |
— |
— |
(18) |
— |
(18) |
— |
— |
— |
— |
(14) |
— |
(14) |
|
Võlgnevused |
(1) |
— |
— |
— |
(218) |
(22) |
(241) |
0 |
— |
— |
— |
(533) |
(30) |
(563) |
|
Kokku |
(1) |
— |
— |
— |
(236) |
(22) |
(259) |
0 |
— |
— |
— |
(547) |
(30) |
(577) |
|
Kokku |
63 |
0 |
0 |
— |
217 |
(14) |
267 |
68 |
0 |
— |
— |
(177) |
(28) |
(138) |
Kõiki osamaksusid hoitakse eurodes ja muid valuutasid ostetakse alles siis, kui see on vajalik maksete tegemiseks Seepärast ei mõjuta valuutarisk EAFi rahavoogude juhtimise toiminguid
5.3. INTRESSIRISK
EAF ei laena raha, seepärast tal intressiriski suhtes riskipositsioon puudub
Samas saab ta erinevatel pangakontodel hoitavatelt saldodelt intressi Komisjon on EAFi nimel seepärast võtnud meetmeid, mis tagavad regulaarselt teenitud intressi vastavuse turuintressimääradele ja nende võimalikule kõikumisele
Osamaksud EAFi eelarvesse kannab liikmesriik erikontole, mille ta on avanud selleks väljavalitud finantsasutuses Mõne konto intressimäär võib praegu olla negatiivne, mistõttu on nende kontode saldode minimeerimiseks võetud likviidsuse juhtimise meetmeid Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2016/888 (9) katab nende kontode negatiivse intressi asjaomane liikmesriik
Kommertspankade kontodel hoitavatelt üleöösaldodelt teenitakse intressi igapäevaselt Selliste kontode saldodelt makstav tasu põhineb muutuvatel turuintressimääradel, mille suhtes kohaldatakse lepingulist (positiivset või negatiivset) piirmäära Enamiku kontode puhul on intressi arvutamine seotud turu viiteintressimääraga ja seda korrigeeritakse vastavalt kõnealuse intressimäära kõikumistele Selle tulemusena puudub risk, et EAFi saldodelt laekuvad tasud võiksid olla madalamad turuintressimääradest
5.4. KREDIIDIRISK (VASTASPOOLE RISK)
Tähtajaks tasutud ja langemata väärtusega finantsvarad
|
miljonites eurodes |
|||||
|
|
Kokku |
Tähtajaks tasutud ja langemata väärtusega |
Tähtajaks tasumata, kuid langemata väärtusega |
||
|
< 1 aasta |
1–5 aastat |
> 5 aasta |
|||
|
Kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud nõuded |
138 |
121 |
12 |
5 |
— |
|
Kokku seisuga 31.12.2018. |
138 |
121 |
12 |
5 |
— |
|
Kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud nõuded |
92 |
92 |
0 |
— |
— |
|
Kokku seisuga 31.12.2017. |
92 |
92 |
0 |
— |
— |
Finantsvarad riskikategooriate kaupa:
|
miljonites eurodes |
||||||
|
|
31.12.2018. |
31.12.2017. |
||||
|
Nõuded |
Raha |
Kokku |
Nõuded |
Raha |
Kokku |
|
|
Vastaspooled, kellel on välisreiting |
|
|
|
|
|
|
|
kõrgeima ja kõrge kvaliteediga |
5 |
303 |
308 |
3 |
103 |
106 |
|
üle keskmise kvaliteediga |
— |
80 |
80 |
0 |
240 |
240 |
|
alla keskmise kvaliteediga |
— |
4 |
4 |
3 |
4 |
7 |
|
muud kui investeerimiskvaliteediga |
— |
0 |
0 |
1 |
0 |
2 |
|
Kokku |
5 |
387 |
391 |
7 |
347 |
354 |
|
Vastaspooled, kellel puudub välisreiting |
|
|
|
|
|
|
|
rühm 1 (varasemate makseviivitusteta võlgnikud) |
133 |
0 |
134 |
86 |
0 |
86 |
|
rühm 2 (varasema makseviivitusega võlgnikud) |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
|
Kokku |
133 |
0 |
134 |
86 |
0 |
86 |
|
Kokku |
138 |
387 |
525 |
92 |
347 |
440 |
Kategooriatesse „Muud kui investeerimiskvaliteediga“ ja „Alla keskmise kvaliteediga“ kuuluvad vahendid on peamiselt seotud liikmesriikide EAFi osamaksudega, mis kantakse kooskõlas EAFi finantsmääruse artikli 20 lõikega 3 liikmesriikide avatud erikontodele Kõnealuse määruse kohaselt peab osamaksude summa jääma neile erikontodele seni, kuni on tarvis teha makseid
Enamikku EAFi rahalistest vahenditest hoitakse EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse kohaselt erikontodel, mille liikmesriigid on avanud oma osamaksude maksmiseks Enamikku selliseid kontosid hoitakse liikmesriikide riigikassades või keskpankades Nende institutsioonide vastaspoole risk on EAFi jaoks madalaim (riskipositsioon seondub liikmesriikidega)
Mis puutub maksete tegemiseks kommertspankades hoitavasse EAFi rahalistesse vahenditesse, siis neile kontodele täiendavate vahendite kandmisel juhindutakse täppisajastamise põhimõttest ja seda haldab komisjoni likviidsuse juhtimise süsteem automaatselt Igal kontol hoitakse minimaalsel tasemel rahavarusid, mis on proportsionaalsed kontolt päeva jooksul tehtavate maksete keskmise summaga Selle tulemusel on neil kontodel üleöö hoitavad summad pidevalt väga väiksed, mis tagab, et EAFi riskipositsioon on piiratud
Lisaks sellele kohaldatakse kommertspankade valiku suhtes erisuuniseid, et EAFi vastaspoole riski veelgi minimeerida
Kõik kommertspangad valitakse välja hankemenetluse teel Hankemenetluses osalemiseks nõutav minimaalne lühiajaline krediidireiting on P-1 (Moody’s) või sellega samaväärne (S&P A-1 või Fitchi F1) Teatavate nõuetekohaselt põhjendatud asjaolude korral võidakse lubada ka madalamat reitingut
5.5. LIKVIIDSUSRISK
Finantskohustiste jaotumine lepingulise lõpptähtpäevani jäänud tähtaegade kaupa
|
miljonites eurodes |
||||
|
|
< 1 aasta |
1–5 aastat |
> 5 aasta |
Kokku |
|
Finantskohustised |
241 |
7 |
11 |
259 |
|
Kokku seisuga 31.12.2018. |
241 |
7 |
11 |
259 |
|
Finantskohustised |
563 |
13 |
1 |
577 |
|
Kokku seisuga 31.12.2017. |
563 |
13 |
1 |
577 |
EAFi suhtes kohaldatavad eelarvepõhimõtted tagavad, et eelarveperioodi jaoks ette nähtud rahavarude kogusumma on alati piisav kõigi maksete tegemiseks Liikmesriikide osamaksude kogusumma on tegelikult võrdne asjaomase eelarveperioodi maksete assigneeringute summaga
Siiski makstakse liikmesriikide osamaksud EAFi aasta jooksul tehtava kolme osamaksena, samal ajal kui väljamaksete puhul esineb teatav hooajalisus
Selle tagamiseks, et rahalistest vahenditest piisaks alati mis tahes asjaomase kuu jooksul tehtavate maksete katmiseks, vahetavad komisjoni rahavoogude juhtimise üksus ja asjaomased kulude eest vastutavad talitused korrapäraselt teavet kassaseisu kohta
Lisaks eelnevale tagavad EAFi rahavoogude juhtimise toimingutes kasutatavad automatiseeritud likviidsuse juhtimise töövahendid, et igal EAFi pangakontol oleks iga päev piisavalt likviidseid vahendeid
6. SEOTUD OSAPOOLI KÄSITLEVAD ANDMED
EAFiga seotud osapooled on ELi Bêkou usaldusfond, ELi Aafrika usaldusfond ja Euroopa Komisjon Kõnealuste üksuste vahelised tehingud on osa EAFi tavapärasest toimimisest ning seetõttu ei ole ELi raamatupidamiseeskirjade kohaselt nende tehingute puhul vaja kohaldada spetsiaalseid avalikustamisnõudeid
EAFi juhib Euroopa Komisjon ja sel ei ole eraldi juhtkonda Kõrgematel juhtivatel ametikohtadel, sealhulgas komisjonis töötavate ELi ametnike rahalised õigused on avaldatud Euroopa Liidu konsolideeritud majandusaasta aruande rubriigis 7.2 „Juhtivtöötajate rahalised õigused“
7. BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED
Käesoleva majandusaasta aruandele allakirjutamise kuupäeva seisuga ei olnud EAFi peaarvepidaja teadlik ega olnud talle teada antud ühestki olulisest sündmusest, mille avaldamine oleks käesoleva punkti all nõutav Majandusaasta aruanne koos lisadega on koostatud kõige hiljutisema kättesaadava teabe alusel ja see kajastub eespool esitatud teabes
8. EELARVEAASTA TULEMI JA EELARVE TÄITMISE TULEMUSE VÕRDLUS
Eelarveaasta tulem arvutatakse tekkepõhise arvestuse põhimõtte, eelarve täitmise tulemus aga kassapõhise arvestuse reeglite kohaselt Kuna nii eelarveaasta tulem kui ka eelarve täitmise tulemus on saadud samade raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute tulemusel, on nende õigsuse kontrollimiseks otstarbekas neid omavahel võrrelda Kõnealune võrdlus on esitatud allpool tabelis, kus on välja toodud peamised võrreldavad summad, jaotatuna tulu- ja kuluartiklite lõikes
|
miljonites eurodes |
||
|
|
2018 |
2017 |
|
EELARVEAASTA TULEM |
(4 118 ) |
(3 818 ) |
|
Tulud |
|
|
|
Nõuded, mis ei mõjuta eelarve täitmise tulemust |
(1) |
(7) |
|
Aruandeaasta jooksul kindlaks määratud, kuid veel sisse nõudmata nõuded |
(11) |
(3) |
|
Eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud ja aruandeaastal sisse nõutud nõuded |
11 |
29 |
|
Eelmaksete netomõju |
36 |
57 |
|
Viitlaekumised (neto) |
(39) |
(62) |
|
Muu |
(1) |
(2) |
|
Kulud |
|
|
|
Aruandeaasta maksmata kulud |
115 |
19 |
|
Aruandeaastal makstud varasemate aastate kulud |
(366) |
(60) |
|
Eelmaksete netomõju |
(179) |
(685) |
|
Viitvõlgnevused (neto) |
484 |
373 |
|
EELARVE TÄITMISE TULEMUS |
(4 069 ) |
(4 158 ) |
8.1. VÕRRELDAVAD TULUARTIKLID
Eelarveaasta eelarvetulud vastavad eelarveaasta jooksul kindlaks määratud nõuetega seoses sissenõutud tuludele ja seoses eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud nõuetega sissenõutud summadele
Eelarve täitmise tulemust mitte mõjutavaid nõudeid kajastatakse eelarveaasta tulemis, kui eelarve seisukohast ei saa neid lugeda tuludeks, sest sissenõutav summa paigutatakse ümber reservidesse ja seda ei saa ilma nõukogu otsuseta uuesti kulukohustustega siduda
Aruandeaasta jooksul kindlaks määratud, kuid veel sisse nõudmata nõuded tuleb võrdlemise eesmärgil eelarveaasta tulemist maha arvata, sest need ei kuulu eelarve tulude hulka Samal ajal tuleb võrdlemise eesmärgil eelarveaasta tulemile liita eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud ja aruandeaastal sisse nõutud nõuded
Eelmaksete netomõju vastab sissenõutud eelmaksete tasaarvestatud summale Sellel laekumisel puudub mõju eelarveaasta tulemile
Viitlaekumiste netosumma koosneb peamiselt saldode järgmisse eelarveaastasse ülekandmise eesmärgil kirjendatud viitlaekumistest Arvesse võetakse ainult netomõju, st aruandeaasta viitlaekumisi, millest on maha arvatud eelneva eelarveaasta tühistatud viitlaekumised
8.2. VÕRRELDAVAD KULUARTIKLID
Aruandeaasta maksmata kulud tuleb võrdlemise eesmärgil juurde arvata, sest need sisalduvad eelarveaasta tulemis, kuid ei kuulu eelarve kulude hulka Seevastu aruandeaastal makstud varasemate aastate kulud tuleb võrdlemise eesmärgil eelarveaasta tulemist maha arvata, sest need on osa aruandeaasta eelarvekuludest, ent need kas ei avalda mõju eelarveaasta tulemile või korrektsioonide korral vähendavad kulusid
Tühistatud maksest tekkivad laekumised ei mõjuta eelarveaasta tulemit, kuid neil on mõju eelarve täitmise tulemusele
Eelmaksete netomõju koosneb aruandeaastal makstud uute eelmaksete summadest (mis on kajastatud aruandeaasta eelarve kuluna) ja aruandeaastal või eelnevatel eelarveaastatel makstud eelmaksete tasaarvestamisest rahastamiskõlblike kulude heakskiitmise teel Neist viimane on käsitletav kuluna tekkepõhises arvestuses, kuid mitte eelarve raamatupidamisarvestuses, kus algset eelmakset hakatakse käsitlema eelarve kuluna juba makse tegemisel
Viitvõlgnevuste netosumma koosneb peamiselt saldode järgmisse eelarveaastasse ülekandmise eesmärgil kirjendatud kumuleerunud kuludest, st EAFi vahenditest abi saajate kantud rahastamiskõlblikest kuludest, mille kohta abi saajad ei olnud EAFile veel aruandeid esitanud Arvesse võetakse ainult viitvõlgnevuste netomõju, st aruandeaasta viitvõlgnevusi, millest on maha arvatud eelnevate eelarveaastate tühistatud viitvõlgnevused
EAFI KONSOLIDEERITUD ELi USALDUSFONDIDE RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDED
ELI BÊKOU USALDUSFONDI LÕPLIK MAJANDUSAASTA ARUANNE 2018 (10)
TAUSTTEAVE ELi BÊKOU USALDUSFONDI KOHTA
Liidu usaldusfondide üldine taust
Kooskõlas Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse (11) (edaspidi „finantsmäärus“) artiklitega 234 ja 235 ning üheteistkümnenda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse (12) artikliga 35 on Euroopa Komisjonil õigus luua liidu välistegevuse usaldusfonde (edaspidi „usaldusfondid“) Liidu usaldusfond luuakse teiste rahastajatega sõlmitava kokkuleppe kohaselt kriisile reageerimiseks vajalike hädaolukorra aegsete ja hädaolukorra järgsete meetmete ning temaatiliste meetmete võtmiseks
Liidu usaldusfondi loob oma otsusega Euroopa Komisjon pärast Euroopa Parlamendi ja nõukoguga konsulteerimist või neilt heakskiidu saamist Otsus sisaldab ka teiste rahastajatega sõlmitavat moodustamise kokkulepet
Liidu usaldusfond moodustatakse ja seda rakendatakse järgmistel tingimustel:
|
— |
liidu sekkumine annab lisaväärtust: liidu usaldusfondi eesmärgid on eelkõige oma ulatuse või potentsiaalse mõju tõttu paremini saavutatavad pigem liidu kui riigi tasandil ja kui olemasolevate rahastamisvahendite kasutamine ei oleks piisav liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks; |
|
— |
liidu usaldusfondiga kaasneb selge liidu poliitiline nähtavus ja kaasnevad juhtimiseelised ning see tagab parema liidu kontrolli riskide ning liidu rahalise toetuse ja muude rahastajate rahalise osaluse väljamaksete üle; |
|
— |
liidu usaldusfond ei dubleeri muid olemasolevaid rahastamiskanaleid või sarnaseid rahastamisvahendeid ilma neid täiendamata; |
|
— |
liidu usaldusfondi eesmärgid on kooskõlas selle liidu vahendi või eelarvepunkti eesmärgiga, millest seda rahastatakse |
Iga liidu usaldusfondi juurde luuakse komisjoni juhitav nõukogu, et tagada rahastajate õiglane esindatus ning teha otsuseid vahendite kasutamise üle Usaldusfondi nõukogu kaasab vaatlejana iga toetust mitteandva liikmesriigi esindaja Usaldusfondi nõukogu koosseisu käsitlevad reeglid ja selle sise-eeskiri sätestatakse liidu usaldusfondi moodustamise kokkuleppes
Liidu usaldusfond luuakse selle moodustamise kokkuleppes kindlaks määratud piiratud ajavahemikuks Seda ajavahemikku võib vastavalt liidu usaldusfondi nõukogu taotlusele komisjoni otsusega pikendada, kui komisjon esitab pikendamist põhjendava aruande Euroopa Parlament ja/või nõukogu võivad nõuda, et komisjon lõpetaks assigneeringud usaldusfondile või muudaks usaldusfondi asutamisakti eesmärgiga usaldusfond likvideerida
Komisjoni peaarvepidaja on ühtlasi ka liidu usaldusfondi peaarvepidaja Peaarvepidaja vastutab raamatupidamisarvestuse korra ja kõikidele liidu usaldusfondidele ühise kontoplaani kehtestamise eest Komisjoni siseaudiitoril, OLAFil ja kontrollikojal on liidu usaldusfondi suhtes samasugused volitused, nagu neil on komisjoni muu tegevuse suhtes Liidu usaldusfondidele tehakse igal aastal sõltumatu välisaudit
Olemasolevad ELi usaldusfondid
Praeguseks on komisjon loonud neli ELi usaldusfondi:
|
— |
BÊKOU USALDUSFOND – usaldusfond, mille eesmärk on toetada Kesk-Aafrika Vabariigi kriisist väljumise ja ülesehitamise kõiki aspekte See asutati 15. juulil 2014; |
|
— |
ELi MADADI USALDUSFOND – ELi piirkondlik usaldusfond Süüria kriisile reageerimiseks See asutati 15. detsembril 2014; |
|
— |
ELi AAFRIKA USALDUSFOND – Euroopa Liidu Aafrikas stabiilsuse tagamiseks ning ebaseadusliku rände algpõhjuste ja põgenikega tegelemiseks mõeldud hädaolukorra usaldusfond See asutati 12. novembril 2015; |
|
— |
ELi COLOMBIA USALDUSFOND – usaldusfond, millega toetatakse varajast ja kiiret konfliktijärgset taastamist ja stabiliseerimist rahukokkuleppe rakendamiseks See asutati 12. detsembril 2016 |
Rohkem teavet võib leida iga usaldusfondi veebisaidil:
Bêkou usaldusfond– http://ec.europa.eu/europeaid/bekou-trust-fund-introduction_en
Madadi fond– http://ec.europa.eu/enlargement/neighbourhood/countries/syria/madad/index_en.htm
Aafrika usaldusfond– http://ec.europa.eu/europeaid/regions/africa/eu-emergency-trust-fund-africa_en
Colombia usaldusfond– http://ec.europa.eu/europeaid/eu-trust-fund-colombia_en.
Bêkou usaldusfond
Esimese mitme rahastajaga ELi usaldusfondi – Bêkou (sango keeles „lootus“) usaldusfondi – asutasid 15. juulil 2014 komisjon (keda esindasid rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat, humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat ning Euroopa välisteenistus) ja kolm liikmesriiki (Saksamaa, Prantsusmaa ja Madalmaad) eesmärgiga edendada Kesk-Aafrika Vabariigi stabiliseerimist ja ülesehitamist Usaldusfond loodi kuni 60-kuiseks tähtajaks Usaldusfondi juhitakse Brüsselist
ELi Bêkou usaldusfondi juhatus ja tegevjuhtkond koosnevad rahastajate ja komisjoni esindajatest ning vaatlejatest
Juhatus võtab vastu ja vaatab läbi usaldusfondi strateegia Tegevjuhtkond koguneb vähemalt üks kord aastas
Tegevjuhtkond vaatab läbi ja kiidab heaks fondi rahastatavad meetmed ning kontrollib nende rakendamist Lisaks kiidab tegevjuhtkond heaks usaldusfondi rahastatud meetmete majandusaasta aastaaruande ja aasta tegevusaruande
Bêkou usaldusfondi majandusaasta aruanne
Vastavalt Euroopa Liidu Kesk-Aafrika Vabariigi usaldusfondi (ELi Bêkou usaldusfond) asutamislepingu artiklile 8 ja usaldusfondi asutamisakti artiklile 11.2.1 koosneb majandusaasta aruanne kahest osast: 1) aasta rakendamisaruanne, mille koostab ELi usaldusfondi juht, ja 2) raamatupidamise aastaaruanne, mille koostab Euroopa Komisjoni peaarvepidaja, kes sama artikli kohaselt on ka usaldusfondi peaarvepidaja
Usaldusfondi asutamise lepingu artikli 8 kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruanne koostada vastavalt raamatupidamiseeskirjadele, mille võtab vastu komisjoni peaarvepidaja (ELi raamatupidamiseeskirjad), mis omakorda põhinevad rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS)
Majandusaasta aruande auditeerib sõltumatu välisaudiitor ELi usaldusfondi haldaja ja peaarvepidaja esitavad selle lõpliku versiooni heakskiitmiseks tegevjuhtkonnale (artikli 8.3.4 punkt c)
Eelarveaasta tähtsamad sündmused
ELi Bêkou usaldusfondi (edaspidi „Bêkou usaldusfond“) eesmärk on tagada juurdepääs põhiteenustele, toetada majanduse elavdamist ja töökohtade loomist ning edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja leppimist Loomisest saati on Bêkou usaldusfond kiitnud heaks 16 programmi ja jõudnud enam kui kahe miljoni toetusesaajani
Hoolimata sellest, et Kesk-Aafrika Vabariigil on demokraatlikult valitud valitsus ja seal püütakse taastada stabiilsust, on julgeolekuolukord Kesk-Aafrika Vabariigis endiselt heitlik Seega tegutseb Bêkou usaldusfond keerulises ja ebakindlas keskkonnas, kus ta saab täielikult ära kasutada oma suhtelisi eeliseid – paindlikkust ja kohanemisvõimet muutuvate oludega Lisaks on Bêkou usaldusfond endiselt ainus vahend, mis on mõeldud elanikkonna ja riigi toimetulekuvõime suurendamiseks, ühendades hädaabi ning taastus- ja arenguabi andmise
Võttes arvesse praegust olukorda Kesk-Aafrika Vabariigis ja seda, et Bêkou usaldusfondi tegevusaeg saab läbi 2019 aasta juulis, taotles ELi usaldusfondi juhatus 2018 aasta novembris ametlikult fondi tegevuse pikendamist 18 kuu võrra Sel juhul pikeneks ELi Bêkou usaldusfondi tegevus 60 kuult 78 kuule Ametlik menetlus, mille käigus konsulteeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, algas 2018 aasta detsembris
2018 aasta tähtsamad sündmused fondi tegevuses olid järgmised
|
— |
Bêkou usaldusfond võttis vastu uue tervishoiusektori meetme kogusummas 35 miljonit ning suurendas 2 miljoni euro võrra kahe varasema meetme eelarvet, mille eesmärk on majanduse elavdamine ning sotsiaalse ühtekuuluvuse, dialoogi ja leppimise edendamine |
|
— |
Vastavalt kontrollikoja soovitusele määrata ELi usaldusfondide jaoks kindlaks konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised (SMART) eesmärgid, võeti vastu Bêkou usaldusfondi tulemusraamistik See on strateegiline vahend, mis võimaldab saada parema ülevaate Bêkou usaldusfondi meetmete üldistest tulemustest |
|
— |
Riigi kirde- ja edelaosas ellu viidavad Bêkou usaldusfondi projektid olid suhteliselt stabiilsed Neis piirkondades läks vaja täiendavat sekkumist Banguis ja selle ümbruses toimusid kohaliku tähtsusega konfliktid Bangui ümbruses alustasid taas tööd riigiametnikud |
2018 aasta lõpuks olid rahastajad eraldanud usaldusfondile üle 242 miljoni euro, mida on 6 miljonit eurot rohkem kui 2017 aastal Sellest 242 miljonist eurost on veel vaid 5 miljonit eurot kinnitamata
Bêkou usaldusfond sõlmis 2018 aastal 30 uut lepingut kogusummas ligi 80 miljonit eurot, mis moodustab 48 % usaldusfondi loomisest peale sõlmitud lepingute kogumahust Need aitavad ellu viia programme tervishoiu, majanduse elavdamise, maapiirkondade toimetuleku ja töökohtade loomise, veevarustuse ja kanalisatsiooni, lepituse ning piirkondade avamise valdkonnas
Eelmistel aastatel tehtud maksetele lisaks maksti 2018 aastal välja veel üle 57 miljoni euro, mis moodustab ligikaudu 50 % Bêkou usaldusfondi loomisest alates tehtud väljamaksete kogusummast; alates Bêkou usaldusfondi loomisest on välja makstud kokku üle 119 miljoni euro
Raamatupidamise aastaaruandes ilmneb selle tegevuse mõju kõige selgemini järgmises:
|
— |
eelmaksed suurenesid 24 839 000 eurot, mis tuleneb allakirjutatud ja välja makstud lepingute suurest arvust; |
|
— |
raha ja raha ekvivalendid vähenesid 26 017 000 eurot, mis tuleneb peamiselt eespool osutatud eelmaksete suurenemisest; |
|
— |
täitmata kulukohustused, millele vastavaid kulusid ei ole veel tekkinud, suurenesid 25 310 000-lt eurolt 54 645 000 eurole vastavalt uute lepingute sõlmimisele |
BILANSS
|
tuhandetes eurodes |
||
|
|
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
PÕHIVARA |
|
|
|
Eelmaksed |
3 443 |
686 |
|
|
3 443 |
686 |
|
KÄIBEVARA |
|
|
|
Eelmaksed |
29 546 |
7 465 |
|
Kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud nõuded |
1 138 |
877 |
|
Raha ja raha ekvivalendid |
13 926 |
39 943 |
|
|
44 611 |
48 285 |
|
VARAD KOKKU |
48 054 |
48 971 |
|
PIKAAJALISED KOHUSTUSED |
|
|
|
Finantskohustised |
(42 737 ) |
(44 720 ) |
|
|
(42 737 ) |
(44 720 ) |
|
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED |
|
|
|
Võlgnevused |
(918) |
(716) |
|
Viitvõlgnevused ja ettemakstud tulud |
(4 399 ) |
(3 536 ) |
|
|
(5 317 ) |
(4 252 ) |
|
KOHUSTUSED KOKKU |
(48 054 ) |
(48 971 ) |
|
NETOVARA |
— |
— |
|
VAHENDID JA RESERVID |
|
|
|
Kumuleerunud ülejääk |
— |
— |
|
Eelarveaasta tulem |
— |
— |
|
NETOVARA |
— |
— |
TULEMIARUANNE
|
tuhandetes eurodes |
||
|
|
2018 |
2017 |
|
TULUD |
|
|
|
Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud |
|
|
|
Tulu annetustest |
33 682 |
29 620 |
|
|
33 682 |
29 620 |
|
Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud |
|
|
|
Finantstulud |
1 |
1 |
|
|
1 |
1 |
|
Kogutulu |
33 683 |
29 621 |
|
KULUD |
|
|
|
Tegevuskulud |
(32 825 ) |
(28 918 ) |
|
Muud kulud |
(858) |
(703) |
|
Kulud kokku |
(33 683 ) |
(29 621 ) |
|
EELARVEAASTA TULEM |
— |
— |
RAHAVOOGUDE ARUANNE
|
tuhandetes eurodes |
||
|
|
2018 |
2017 |
|
Eelarveaasta tulem |
— |
— |
|
Põhitegevusest |
|
|
|
Eelmaksete (suurenemine)/vähenemine |
(24 839 ) |
7 912 |
|
Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuete ja mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summade (suurenemine)/vähenemine |
(261) |
578 |
|
Finantskohustiste suurenemine/(vähenemine) |
(1 982 ) |
(14 620 ) |
|
Võlgnevuste suurenemine/(vähenemine) |
202 |
716 |
|
Viitvõlgnevuste ja ettemakstud tulude suurenemine/(vähenemine) |
863 |
2 321 |
|
NETORAHAVOOD |
(26 017 ) |
(3 092 ) |
|
Raha ja raha ekvivalentide netosumma suurenemine/(vähenemine) |
(26 017 ) |
(3 092 ) |
|
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga |
39 943 |
43 036 |
|
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga |
13 926 |
39 943 |
NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE
|
tuhandetes eurodes |
|||
|
|
Kumuleerunud ülejääk/ (puudujääk) |
Eelarveaasta tulem |
Netovara |
|
SALDO SEISUGA 31.12.2017. |
— |
— |
— |
|
Eelarveaasta tulem |
— |
— |
— |
|
SALDO SEISUGA 31.12.2018. |
— |
— |
— |
ELI AAFRIKA USALDUSFONDI LÕPLIK MAJANDUSAASTA ARUANNE 2018 (13)
TAUSTTEAVE ELi AAFRIKA USALDUSFONDI KOHTA
Liidu usaldusfondide üldine taust
Kooskõlas Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse (14) (edaspidi „finantsmäärus“) artiklitega 234 ja 235 ning üheteistkümnenda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse (15) artikliga 35 on Euroopa Komisjonil õigus luua liidu välistegevuse usaldusfonde (edaspidi „liidu usaldusfondid“) Liidu usaldusfond luuakse teiste rahastajatega sõlmitava kokkuleppe kohaselt kriisile reageerimiseks vajalike hädaolukorra aegsete ja hädaolukorra järgsete meetmete ning temaatiliste meetmete võtmiseks
Liidu usaldusfondi loob oma otsusega Euroopa Komisjon pärast Euroopa Parlamendi ja nõukoguga konsulteerimist või neilt heakskiidu saamist Otsus sisaldab ka teiste rahastajatega sõlmitavat moodustamise kokkulepet
Liidu usaldusfond moodustatakse ja seda rakendatakse järgmistel tingimustel:
|
— |
liidu sekkumine annab lisaväärtust: liidu usaldusfondi eesmärgid on eelkõige oma ulatuse või potentsiaalse mõju tõttu paremini saavutatavad pigem liidu kui riigi tasandil ja kui olemasolevate rahastamisvahendite kasutamine ei oleks piisav liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks; |
|
— |
liidu usaldusfondiga kaasneb selge liidu poliitiline nähtavus ja kaasnevad juhtimiseelised ning see tagab parema liidu kontrolli riskide ning liidu rahalise toetuse ja muude rahastajate rahalise osaluse väljamaksete üle; |
|
— |
liidu usaldusfond ei dubleeri muid olemasolevaid rahastamiskanaleid või sarnaseid rahastamisvahendeid ilma neid täiendamata; |
|
— |
liidu usaldusfondi eesmärgid on kooskõlas selle liidu vahendi või eelarvepunkti eesmärgiga, millest seda rahastatakse |
Iga liidu usaldusfondi juurde luuakse komisjoni juhitav nõukogu, et tagada rahastajate õiglane esindatus ning teha otsuseid vahendite kasutamise üle Usaldusfondi nõukogu kaasab vaatlejana iga toetust mitteandva liikmesriigi esindaja Usaldusfondi nõukogu koosseisu käsitlevad reeglid ja selle sise-eeskiri sätestatakse liidu usaldusfondi moodustamise kokkuleppes
Liidu usaldusfond luuakse selle moodustamise kokkuleppes kindlaks määratud piiratud ajavahemikuks Seda ajavahemikku võib vastavalt liidu usaldusfondi nõukogu taotlusele komisjoni otsusega pikendada, kui komisjon esitab pikendamist põhjendava aruande Euroopa Parlament ja/või nõukogu võivad nõuda, et komisjon lõpetaks assigneeringud usaldusfondile või muudaks usaldusfondi asutamisakti eesmärgiga usaldusfond likvideerida
Komisjoni peaarvepidaja on ühtlasi ka liidu usaldusfondi peaarvepidaja Peaarvepidaja vastutab raamatupidamisarvestuse korra ja kõikidele liidu usaldusfondidele ühise kontoplaani kehtestamise eest Komisjoni siseaudiitoril, OLAFil ja kontrollikojal on liidu usaldusfondi suhtes samasugused volitused, nagu neil on komisjoni muu tegevuse suhtes Liidu usaldusfondidele tehakse igal aastal sõltumatu välisaudit
Olemasolevad ELi usaldusfondid
Praeguseks on komisjon loonud neli ELi usaldusfondi:
|
— |
BÊKOU USALDUSFOND – usaldusfond, mille eesmärk on toetada Kesk-Aafrika Vabariigi kriisist väljumise ja ülesehitamise kõiki aspekte See asutati 15. juulil 2014; |
|
— |
ELi MADADI USALDUSFOND – ELi piirkondlik usaldusfond Süüria kriisile reageerimiseks See asutati 15. detsembril 2014; |
|
— |
ELi AAFRIKA USALDUSFOND – Euroopa Liidu Aafrikas stabiilsuse tagamiseks ning ebaseadusliku rände algpõhjuste ja põgenikega tegelemiseks mõeldud hädaolukorra usaldusfond See asutati 12. novembril 2015; |
|
— |
ELi COLOMBIA USALDUSFOND – usaldusfond, millega toetatakse varajast ja kiiret konfliktijärgset taastamist ja stabiliseerimist rahukokkuleppe rakendamiseks See asutati 12. detsembril 2016 |
Rohkem teavet võib leida iga usaldusfondi veebisaidil:
Bêkou usaldusfond –– http://ec.europa.eu/europeaid/bekou-trust-fund-introduction_en
Madadi fond -– http://ec.europa.eu/enlargement/neighbourhood/countries/syria/madad/index_en.htm
Aafrika usaldusfond –– http://ec.europa.eu/europeaid/regions/africa/eu-emergency-trust-fund-africa_en
Colombia usaldusfond -– http://ec.europa.eu/europeaid/eu-trust-fund-colombia_en
ELi AAFRIKA USALDUSFOND
Aafrikas stabiilsuse tagamiseks ning ebaseadusliku rände algpõhjuste ja põgenikega tegelemiseks mõeldud Euroopa Liidu hädaolukorra usaldusfond (edaspidi „ELi Aafrika usaldusfond“) käivitati 12. novembril 2015 rändeteemalisel tippkohtumisel Vallettas Usaldusfondi abil toetatakse stabiilsuse kõiki aspekte ja antakse panus rände paremasse haldamisse ning tegeletakse ebastabiilsuse, sundrände ja ebaseadusliku rände algpõhjustega, eelkõige edendades vastupanuvõimet, majanduslikke ja võrdseid võimalusi, julgeolekut ja arengut ning võideldes inimõiguste rikkumiste vastu
Fond tegutseb kolmes peamises geograafilises piirkonnas – Saheli ja Tšaadi järve piirkonnas, Aafrika Sarve piirkonnas ning Põhja-Aafrika riikides Usaldusfondi projektides võivad juhtumipõhiselt osaleda ka hõlmatud riikide naaberriigid Usaldusfond on tähtajaline ja selle tegevusaeg lõpeb 31. detsembril 2020 Fondi eesmärk on võtta nende piirkondade probleemide lahendamiseks lühi- ja keskpikaajalisi meetmeid Usaldusfondi juhitakse Brüsselist
ELi Aafrika usaldusfondi juhatus ja tegevjuhtkond koosnevad rahastajate ja komisjoni esindajatest; rahastamises mitteosalevate ELi liikmesriikide, vahendeid saavate riikide ametiasutuste ja piirkondlike organisatsioonide esindajad kuuluvad neisse vaatlejana
Juhatus koostab ja vaatab läbi ELi usaldusfondi strateegia Tegevjuhtkond koguneb vähemalt üks kord aastas
Tegevjuhtkond vaatab läbi ja kiidab heaks fondi rahastatavad meetmed ning kontrollib nende rakendamist Lisaks kiidab tegevjuhtkond heaks usaldusfondi rahastatud meetmete majandusaasta aastaaruande ja aasta tegevusaruande
ELi Aafrika usaldusfondi majandusaasta aruanne
Vastavalt lepingule, millega loodi Aafrikas stabiilsuse tagamiseks ning ebaseadusliku rände algpõhjuste ja põgenikega tegelemiseks mõeldud hädaolukorra usaldusfond ja kehtestati selle kodukord (edaspidi „usaldusfondi asutamise leping“) koosneb majandusaasta aruanne kahest osast: 1) aasta rakendamisaruanne, mille koostamise eest vastutab ELi usaldusfondi juht, ja 2) raamatupidamise aastaaruanne, mille koostab Euroopa Komisjoni peaarvepidaja, kes sama artikli kohaselt on ka usaldusfondi peaarvepidaja
Usaldusfondi asutamise lepingu artikli 8 kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruanne koostada vastavalt raamatupidamiseeskirjadele, mille võtab vastu komisjoni peaarvepidaja (ELi raamatupidamiseeskirjad), mis omakorda põhinevad rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS)
Majandusaasta aruande auditeerib sõltumatu välisaudiitor ELi usaldusfondi haldaja ja peaarvepidaja esitavad selle lõpliku versiooni heakskiitmiseks tegevjuhtkonnale (artikli 8.3.4 punkt c)
Eelarveaasta tähtsamad sündmused
ELi Aafrika usaldusfondile lubatud vahendite summa oli 31. detsembri 2018 aasta seisuga ligikaudu 4,2 miljardit eurot Sellest 3,7 miljardit eurot on Euroopa Arengufondist ja ELi rahastamisvahenditest (arengukoostöö rahastamisvahendist, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadilt) ning 489,5 miljonit eurot ELi liikmesriikidelt ja teistelt rahastajatelt (Šveits ja Norra)
2018 aastal kasvasid ELi Aafrika usaldusfondi vahendid kokku 902 miljoni euro võrra, millest 674 miljonit eurot pärineb EAFi uutest rahastamislubadustest ja 117 miljonit eurot ELi eelarvest ELi Aafrika usaldusfond sai ELi liikmesriikidelt ja muudelt rahastajatelt 24 uut rahastamislubadust kokku 110 miljonit euro ulatuses (49 miljonit eurot Saheli ja Tšaadi järve piirkonnale, 47 miljonit eurot Põhja-Aafrikale ja 14 miljonit eurot Aafrika Sarvele) 2018 aasta lõpuks said kinnitused kõik ELi liikmesriikide ja muude rahastajate 2018 aasta rahastamislubadused ning üks 2017 aastal kinnitamata jäänud lubadus Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2018 aasta järeldustes kutsuti ELi ja selle liikmesriike üles ELi Aafrika usaldusfondile eraldama täiendavaid rahalisi vahendeid Seda arvesse võttes otsustas komisjon 6 juulil kanda üheteistkümnenda EAFi reservist fondile üle 500 miljonit eurot
ELi Aafrika usaldusfondi rakendamiseks võeti 2018 aastal vastu 45 uut programmi ning suurendati toetust 13 programmile kolmes piirkonnas, sh mitut haru hõlmavatele programmidele Neist programmidest toimub 16 Saheli ja Tšaadi järve piirkonnas, 26 Aafrika Sarve piirkonnas ja 9 Põhja-Aafrikas ning 7 on mitut haru hõlmavad) Seega ulatus tegevkomiteedes heaks kiidetud programmide koguarv 2018 aasta lõpuks 187ni kogusummas 3 590 miljonit eurot 2018 aasta lõpu seisuga oli rakenduspartneritega sõlmitud 366 lepingut kogusummas 2 461 miljonit eurot, millest 949,3 miljonit eurot andsid ainuüksi 2018 aastaks sõlmitud uued tegevuslepingud Kui aga võtta arvesse ka varasemate lepingute muudatusi, ulatub 2018 aasta tegevuslepingute summa 959,9 miljoni euroni 2018 aasta lõpu seisuga oli lepingute sõlmimise määr võrreldes 2017 aasta lõpuga paranenud: heakskiidetud vahenditest oli lepingutega kaetud vastavalt 69 % ja 62,9 %
2018 aasta jooksul on ELi Aafrika usaldusfond ning selle Aafrika ja Euroopa partnerid tugevdanud jõupingutusi, et toetada stabiilsust ja parandada rände haldamist Saheli ja Tšaadi järve, Aafrika Sarve ja Põhja-Aafrika piirkonnas Usaldusfond jätkas ebastabiilsuse ning sund- ja ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemist, edendades arengut ja julgeolekut ELi Aafrika usaldusfond on pakkunud lisaväärtust ka oma tegevuse kolmandal aastal, näidates, et see on kiire ja tõhus vahend, mis edendab poliitilist dialoogi partnerriikidega, kasutab uuenduslikke lähenemisviise ning annab konkreetseid tulemusi rahastamise ja mitmesuguste sidusrühmade oskusteabe kokkuviimisel
ELi Aafrika usaldusfondiga tagati, et põhiteenused jõudsid enam kui 5,3 miljoni haavatavas olukorras oleva inimeseni, et nad said kasu toiduga kindlustatuse ja toitumisprogrammidest Toimetulekut ja põhiõigusi käsitlevad teavituskampaaniad jõudsid rohkem kui 150 000 inimeseni ning kampaania rände ja ebaseadusliku rändega seotud ohtude kohta jõudis 96 000 rändaja või võimaliku rändajani ELi ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni algatuse raames on ELi Aafrika usaldusfond toetanud 42 628 haavatava rändaja tagasipöördumist peamiselt Liibüast (18 329 inimest ) ja Nigerist (17 226 inimest Naasmiseks päritoluriiki sai toetust rohkem kui 58 000 haavatavat rändajat Parema rändehalduse programmi raames on Aafrika Sarve piirkonnas aidatud juba peaaegu 11 000 rändajat ja sunniviisiliselt ümberasustatut; 1 600 inimest on saanud koolituse rände haldamise valdkonnas
Raamatupidamise aastaaruandes ilmneb tegevuse laienemise ja uute lepingute sõlmimise mõju kõige selgemini järgmises:
|
— |
eelmaksed suurenesid 57 110 000 eurot vastavalt uute lepingute kohaste ettemaksete tegemisele; |
|
— |
kreditoorne võlgnevus ja viitvõlgnevused suurenesid 81 753 000 eurot vastavalt kulutaotluste arvu suurenemisele ja kasvas ka edasilükatavate kulude summa; |
|
— |
kulud suurenesid 279 299 000 eurolt 2017 aastal 576 808 000 eurole 2018 aastal, kuna usaldusfond tegutses juba kolmandat aastat ja lepingute arvu oli oluliselt kasvanud; |
|
— |
lepingute arvu suurenemise tõttu kasvasid täitmata kulukohustused, millele vastavaid kulusid ei ole veel tekkinud, 926 139 000 eurolt 1 310 069 000 eurole |
BILANSS
|
tuhandetes eurodes |
||
|
|
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
PÕHIVARA |
|
|
|
Eelmaksed |
34 144 |
52 990 |
|
|
34 144 |
52 990 |
|
KÄIBEVARA |
|
|
|
Eelmaksed |
273 214 |
197 258 |
|
Kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud nõuded |
16 656 |
3 020 |
|
Raha ja raha ekvivalendid |
146 864 |
162 571 |
|
|
436 734 |
362 849 |
|
VARAD KOKKU |
470 878 |
415 838 |
|
PIKAAJALISED KOHUSTUSED |
|
|
|
Finantskohustised |
(369 999 ) |
(396 713 ) |
|
|
(369 999 ) |
(396 713 ) |
|
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED |
|
|
|
Võlgnevused |
(12 733 ) |
(526) |
|
Viitvõlgnevused ja ettemakstud tulud |
(88 146 ) |
(18 600 ) |
|
|
(100 879 ) |
(19 126 ) |
|
KOHUSTUSED KOKKU |
(470 878 ) |
(415 838 ) |
|
NETOVARA |
— |
— |
|
VAHENDID JA RESERVID |
|
|
|
Kumuleerunud ülejääk |
— |
— |
|
Eelarveaasta tulem |
— |
— |
|
NETOVARA |
— |
— |
TULEMIARUANNE
|
tuhandetes eurodes |
||
|
|
2018 |
2017 |
|
TULUD |
|
|
|
Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud |
|
|
|
Tulu annetustest |
576 802 |
279 027 |
|
|
576 802 |
279 027 |
|
Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud |
|
|
|
Finantstulud |
2 |
2 |
|
Muu kaubanduslik tulu |
5 |
270 |
|
|
6 |
271 |
|
Kogutulu |
576 808 |
279 299 |
|
KULUD |
|
|
|
Tegevuskulud |
(561 761 ) |
(271 669 ) |
|
Muud kulud |
(15 047 ) |
(7 630 ) |
|
Kulud kokku |
(576 808 ) |
(279 299 ) |
|
EELARVEAASTA TULEM |
— |
— |
RAHAVOOGUDE ARUANNE
|
tuhandetes eurodes |
||
|
|
2018 |
2017 |
|
Eelarveaasta tulem |
— |
— |
|
Põhitegevusest |
|
|
|
Eelmaksete (suurenemine)/vähenemine |
(57 110 ) |
(134 662 ) |
|
Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuete ja mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summade (suurenemine)/vähenemine |
(13 636 ) |
6 456 |
|
Finantskohustiste suurenemine/(vähenemine) |
(26 713 ) |
258 211 |
|
Võlgnevuste suurenemine/(vähenemine) |
12 207 |
(177) |
|
Viitvõlgnevuste ja ettemakstud tulude suurenemine/(vähenemine) |
69 546 |
17 864 |
|
NETORAHAVOOD |
(15 706 ) |
147 691 |
|
Raha ja raha ekvivalentide netosumma suurenemine/(vähenemine) |
(15 706 ) |
147 691 |
|
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga |
162 571 |
14 879 |
|
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga |
146 864 |
162 571 |
NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE
|
tuhandetes eurodes |
|||
|
|
Kumuleerunud ülejääk/ (puudujääk) |
Eelarveaasta tulem |
Netovara |
|
SALDO SEISUGA 31.12.2017. |
— |
— |
— |
|
Eelarveaasta tulem |
— |
— |
— |
|
SALDO SEISUGA 31.12.2018. |
— |
— |
— |
EAFI JA ELI USALDUSFONDIDE KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE (16)
KONSOLIDEERITUD BILANSS
|
miljonites eurodes |
||
|
|
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
PÕHIVARA |
|
|
|
Eelmaksed |
924 |
636 |
|
|
924 |
636 |
|
KÄIBEVARA |
|
|
|
Eelmaksed |
1 751 |
1 723 |
|
Kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud nõuded |
156 |
96 |
|
Raha ja raha ekvivalendid |
548 |
550 |
|
|
2 455 |
2 369 |
|
VARAD KOKKU |
3 379 |
3 005 |
|
PIKAAJALISED KOHUSTUSED |
|
|
|
Eraldised |
— |
(4) |
|
Finantskohustised |
(229) |
(292) |
|
|
(229) |
(296) |
|
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED |
|
|
|
Võlgnevused |
(255) |
(564) |
|
Viitvõlgnevused ja edasilükkunud tulud |
(1 374 ) |
(755) |
|
|
(1 629 ) |
(1 319 ) |
|
KOHUSTUSED KOKKU |
(1 858 ) |
(1 615 ) |
|
NETOVARA |
1 521 |
1 389 |
|
VAHENDID JA RESERVID |
|
|
|
Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid |
50 423 |
46 173 |
|
Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital |
2 252 |
2 252 |
|
Varasematest aastatest ülekantud eelarveaasta tulem |
(47 037 ) |
(43 219 ) |
|
Eelarveaasta tulem |
(4 118 ) |
(3 818 ) |
|
NETOVARA |
1 521 |
1 389 |
KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE
|
miljonites eurodes |
||
|
|
2018 |
2017 |
|
TULUD |
|
|
|
Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud |
|
|
|
Sissenõudmine |
4 |
61 |
|
Tulu usaldusfondide annetustest |
303 |
194 |
|
|
307 |
255 |
|
Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud |
|
|
|
Finantstulud |
10 |
4 |
|
Muud tulud |
46 |
22 |
|
|
57 |
26 |
|
Kogutulu |
364 |
281 |
|
KULUD |
|
|
|
Abimeetmed |
(3 747 ) |
(3 585 ) |
|
Usaldusfondide rakenduskulud |
(595) |
(301) |
|
Kaasrahastamise kulud |
17 |
(42) |
|
Finantskulud |
7 |
(8) |
|
Muud kulud |
(164) |
(162) |
|
Kulud kokku |
(4 482 ) |
(4 099 ) |
|
EELARVEAASTA TULEM |
(4 118 ) |
(3 818 ) |
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE
|
miljonites eurodes |
||
|
|
2018 |
2017 |
|
Eelarveaasta tulem |
(4 118 ) |
(3 818 ) |
|
Põhitegevusest |
|
|
|
Kapitali suurenemine – osamaksud |
4 250 |
3 850 |
|
Usaldusfondide osamaksude (suurenemine)/vähenemine |
(0) |
— |
|
Eelmaksete (suurenemine)/vähenemine |
(317) |
(446) |
|
Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuete ja mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summade (suurenemine)/vähenemine |
(60) |
47 |
|
Finantskohustiste suurenemine/(vähenemine) |
(63) |
186 |
|
Võlgnevuste suurenemine/(vähenemine) |
(309) |
15 |
|
Viitvõlgnevuste ja edasilükkunud tulude suurenemine/(vähenemine) |
618 |
(22) |
|
NETORAHAVOOD |
(2) |
(188) |
|
Raha ja raha ekvivalentide netosumma suurenemine/(vähenemine) |
(2) |
(188) |
|
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga |
550 |
738 |
|
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga |
548 |
550 |
KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE
|
miljonites eurodes |
||||||
|
|
Fondikapital – toimivad EAFid (A) |
Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B) |
Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A)-(B) |
Kumulatiivsed reservid (D) |
Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital (E) |
Netovarad kokku (C)+(D)+(E) |
|
SALDO SEISUGA 31.12.2016. |
73 464 |
31 140 |
42 323 |
(43 219 ) |
2 252 |
1 357 |
|
Kapitali suurenemine – osamaksud |
|
(4 050 ) |
4 050 |
— |
— |
4 050 |
|
Tagasimaksed liikmesriikidele |
(200) |
|
(200) |
|
|
(200) |
|
Eelarveaasta tulem |
— |
— |
— |
(3 818 ) |
— |
(3 818 ) |
|
SALDO SEISUGA 31.12.2017. |
73 264 |
27 090 |
46 173 |
(47 037 ) |
2 252 |
1 389 |
|
Kapitali suurenemine – osamaksud |
|
(4 250 ) |
4 250 |
|
|
4 250 |
|
Eelarveaasta tulem |
|
|
— |
(4 118 ) |
|
(4 118 ) |
|
SALDO SEISUGA 31.12.2018. |
73 264 |
22 840 |
50 423 |
(51 155 ) |
2 252 |
1 521 |
EAFi RAKENDAMISE ARUANNE
SISSEJUHATAV MÄRKUS
1. Varasemad EAFid
Majandusaasta aruanne ei sisalda enam tabeleid kuuenda ja seitsmenda EAFi rakendamise kohta, mis suleti vastavalt 2006 ja 2008 aastal Ülekantud saldode rakendamist kajastatakse siiski üheksanda EAFi raames
Aruande selguse tagamiseks on allpool esitatud tabelites kaheksanda EAFi puhul selgelt eristatud Lomé konventsioonis ettenähtud programmitöö alusel kasutatud osa ja Cotonou lepingus ettenähtud programmitöö alusel kasutatud osa, nagu seda on tehtud ka eelnenud aastatel
Üheksanda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punkti b kohaselt on varasemate EAFide vahendite saldod ja vabastatud assigneeringud paigutatud ümber üheksandasse EAFi ja selle fondi tegevusajal seoti need kulukohustustega kui üheksanda EAFi vahendid
2018 aastal võttis komisjon eraldi eesmärgiks lõpetada kaheksanda ja üheksanda EAFi allesjäänud lepingud Kaheksanda EAFi rakendamise lõpparuanne peaks valmima 2019 aasta lõpuks ja üheksanda EAFi oma 2020 aasta lõpuks
2. Üheteistkümnes EAF
AKV-EÜ partnerlusleping, mille Euroopa Ühenduse liikmesriigid ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid (AKV riigid) allkirjastasid 23. juunil 2000 Cotonous, jõustus 1. aprillil 2003 Cotonou lepingut on muudetud kahel korral: 25. juunil 2005 Luxembourgis allakirjutatud lepinguga ning 22. juunil 2010 Ouagadougous allakirjutatud lepinguga
27. novembril 2001 vastu võetud nõukogu otsus 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) assotsieerimise kohta Euroopa Liiduga (17) jõustus 2. detsembril 2001 Kõnealust otsust on muudetud 19. märtsil 2007 (otsus 2007/249/EÜ (18))
2015 aasta märtsis jõustus Euroopa Ühenduse liikmesriikide valitsuste esindajate poolt 2013 aasta augustis vastu võetud sisekokkulepe, mis käsitleb ühenduse abi rahastamist vastavalt mitmeaastasele finantsraamistikule (2014–2020) läbivaadatud Cotonou lepingu alusel
Cotonou lepingu kohaselt rahastatakse AKV riikidele ja ÜMTdele kolmandal perioodil (2014–2020) antavat ühenduse abi üheteistkümnendast EAFist 30 506 miljoni euroga, millest:
|
— |
29 089 miljonit eurot on eraldatud vastavalt sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punktile a ja artikli 2 punktile d AKV riikidele; sellest 27 955 miljonit eurot haldab Euroopa Komisjon; |
|
— |
364,5 miljonit eurot on eraldatud ÜMTdele vastavalt sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punktile a ja artikli 3 lõikele 1; sellest 359,5 miljonit eurot haldab Euroopa Komisjon; |
|
— |
1 052,5 miljonit eurot on eraldatud komisjonile, et rahastada üheteistkümnenda EAFi programmitöö ja vahendite rakendamisega seonduvaid kulusid kooskõlas sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punktiga a |
Mittekasutatavasse tulemusreservi jäänud vahendid seisuga 31. detsember 2018
Üheksanda EAFi ja sellele eelnenud EAFide projektide raames vabastatud vahendid (v.a Stabexi vahendid) paigutatakse ümber kümnenda EAFi tulemusreservi
Kümnenda EAFi projektide raames vabastatud vahendid paigutatakse ümber üheteistkümnenda EAFi tulemusreservi
2018 aastal paigutati vastavatesse reservidesse kõik varasemate EAFide vabastatud vahendid
Vastavalt üheteistkümnenda EAFi sisekokkuleppe artikli 1 lõikele 4 ja nõukogu otsusele (EL) 2016/1337 (19) on kümnendast EAFist vabastatud vahenditest kuni 491 miljonit eurot eraldatud Aafrika rahutagamisrahastu 2016.–2018 aasta vahendite täiendamiseks ja kuni 16 miljonit eurot toetuskuludeks
|
miljonites eurodes |
|
|
Mittekasutatavasse tulemusreservi jäänud summa |
31.12.2018. |
|
Kaheksanda ja üheksanda EAFi vabastatud vahendeil põhinev mittekasutatav reserv |
157 |
|
Kümnenda EAFi vabastatud vahendeil põhinev mittekasutatav reserv |
318 |
|
Kokku |
475 |
EAFi kaasrahastamine
Kümnenda ja üheteistkümnenda EAFi raames kirjutati alla projektide kaasrahastamist puudutavatele lepingutele ja võeti kasutusele kulukohustuste assigneeringuid kogusummas 241,9 miljonit eurot, samal ajal kui maksete assigneeringuid nähti ette laekunud 230,2 miljoni euro suuruse summa ulatuses
Kaasrahastamise assigneeringute seis 31. detsembri 2018 aasta seisuga on näidatud järgmises tabelis:
|
miljonites eurodes |
||
|
|
Kulukohustuste assigneeringud |
Maksete assigneeringud |
|
Kaasrahastamine – A-assigneeringud |
211,5 |
200,0 |
|
Kaasrahastamine – AKV riikide sisesed projektid |
23,3 |
23,2 |
|
Kaasrahastamine - halduskulud |
7,1 |
7,0 |
|
|
241,9 |
230,2 |
Järgmistes tabelites, milles on esitatud otsustatud, lepingutega kaetud ja väljamakstud summad, on summad näidatud netosummadena
Lisas on esitatud tabelid, mis kirjeldavad olukorda vahendite lõikes
Tabel 1.1
Kaheksas EAF
MUUTUSED ASSIGNEERINGUTES: 31. detsember 2018
ASSIGNEERINGUTE ANALÜÜS MEETMETE LÕIKES
|
|
MEEDE |
ESIALGNE ASSIGNEERING |
VAHENDITE KUMULATIIVSE SUMMA SUURENEMINE/VÄHENEMINE SEISUGA 31. DETSEMBER 2017 |
VAHENDITE SUURENEMINE VÕI VÄHENEMINE 2018 AASTAL |
Lisad |
JOOKSVAD ASSIGNEERINGUD |
|
AKV RIIGID |
Lomé |
|
|
|
|
|
|
Liikmesriikide korrapärased osamaksud |
12 967 |
(3 278 ) |
(7) |
|
9 683 |
|
|
Pagulastele ettenähtud abi |
120 |
(20) |
— |
100 |
||
|
Hädaabi (Lomé) |
140 |
(4) |
|
|
136 |
|
|
Suurtes võlgades vaesed riigid (Lomé) |
— |
1 060 |
|
|
1 060 |
|
|
Intressitoetused |
370 |
(301) |
|
|
69 |
|
|
Riskikapital |
1 000 |
15 |
(3) |
1 012 |
||
|
Stabex |
1 800 |
(1 077 ) |
|
|
723 |
|
|
Struktuuriline kohandus |
1 400 |
97 |
|
|
1 497 |
|
|
Sysmin |
575 |
(474) |
|
|
101 |
|
|
Sihtprogrammid kokku |
7 562 |
(2 608 ) |
(3) |
4 951 |
||
|
Intressitulu kasutamine |
— |
35 |
|
|
35 |
|
|
Cotonou |
|
|
|
|
|
|
|
Liikmesriikide korrapärased osamaksud |
— |
650 |
|
|
650 |
|
|
Riikide A-assigneeringud |
— |
417 |
|
|
417 |
|
|
Riikide B-assigneeringud |
— |
233 |
|
|
233 |
|
|
Intressid ja muud tulud |
— |
— |
|
|
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AKV RIIGID KOKKU |
12 967 |
(2 628 ) |
(7) |
|
10 333 |
|
|
ÜMTd |
Lomé |
|
|
|
|
|
|
Liikmesriikide korrapärased osamaksud |
— |
46 |
|
|
46 |
|
|
Intressitoetused |
— |
1 |
|
|
1 |
|
|
Riskikapital |
— |
6 |
|
|
6 |
|
|
Stabex |
— |
1 |
|
|
1 |
|
|
Sysmin |
— |
2 |
|
|
2 |
|
|
Sihtprogrammid kokku |
— |
35 |
|
|
35 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ÜMTd KOKKU |
— |
46 |
|
|
46 |
|
|
|
Kaheksas EAF KOKKU |
12 967 |
(2 582 ) |
(7) |
|
10 379 |
Tabel 1.2
Üheksas EAF
MUUTUSED ASSIGNEERINGUTES: 31. detsember 2018
ASSIGNEERINGUTE ANALÜÜS MEETMETE LÕIKES
|
miljonites eurodes |
||||||
|
|
MEEDE |
ESIALGNE ASSIGNEERING |
VAHENDITE KUMULATIIVSE SUMMA SUURENEMINE/VÄHENEMINE SEISUGA 31. DETSEMBER 2017 |
VAHENDITE SUURENEMINE VÕI VÄHENEMINE 2018 AASTAL |
Lisad |
JOOKSVAD ASSIGNEERINGUD |
|
AKV RIIGID |
Lomé |
|
|
|
|
|
|
Liikmesriikide korrapärased osamaksud |
— |
669 |
(2) |
|
668 |
|
|
Ümberpaigutused kuuendast EAFist – Lomé |
— |
20 |
— |
20 |
||
|
Ümberpaigutused seitsmendast EAFist – Lomé |
— |
649 |
(2) |
647 |
||
|
Cotonou |
|
|
|
|
|
|
|
Liikmesriikide korrapärased osamaksud |
8 919 |
5 549 |
(36) |
|
14 433 |
|
|
Riikide A-assigneeringud |
5 318 |
3 306 |
(16) |
8 608 |
||
|
Riikide B-assigneeringud |
2 108 |
(898) |
(2) |
1 208 |
||
|
CDE, CTA ja parlamentaarne assamblee |
164 |
(10) |
|
|
154 |
|
|
Rakenduskulud |
125 |
52 |
|
|
177 |
|
|
Intressid ja muud tulud |
— |
63 |
|
|
63 |
|
|
Muud AKV riikide vahelise koostöö assigneeringud |
300 |
2 302 |
(13) |
2 589 |
||
|
Rahutagamisrahastu |
— |
354 |
— |
353 |
||
|
Piirkondlikud assigneeringud |
904 |
(139) |
(5) |
759 |
||
|
Kongo Demokraatliku Vabariigi eritoetus |
— |
105 |
|
|
105 |
|
|
Lõuna-Sudaani eritoetus |
— |
267 |
|
267 |
||
|
Sudaani eritoetus |
— |
110 |
|
110 |
||
|
Vabatahtlikud osamaksud rahutagamisrahastusse |
— |
39 |
|
|
39 |
|
|
AKV RIIGID KOKKU |
8 919 |
6 219 |
(38) |
|
15 100 |
|
|
ÜMTd |
Lomé |
|
|
|
|
|
|
Liikmesriikide korrapärased osamaksud |
— |
3 |
|
|
3 |
|
|
Ümberpaigutused kuuendast EAFist – Lomé |
— |
— |
|
|
— |
|
|
Ümberpaigutused seitsmendast EAFist – Lomé |
— |
3 |
|
|
3 |
|
|
Cotonou |
|
|
|
|
|
|
|
Liikmesriikide korrapärased osamaksud |
— |
289 |
(2) |
|
287 |
|
|
Riikide A-assigneeringud |
— |
237 |
— |
237 |
||
|
ÜMTd |
Riikide B-assigneeringud |
— |
4 |
|
|
4 |
|
Piirkondlikud assigneeringud |
— |
47 |
(2) |
45 |
||
|
Teadusuuringud / tehniline abi (ÜMTd) |
— |
1 |
|
|
1 |
|
|
ÜMTd KOKKU |
— |
292 |
(2) |
|
290 |
|
|
|
ÜHEKSAS EAF KOKKU |
8 919 |
6 511 |
(40) |
|
15 390 |
Tabel 1.3
Kümnes EAF
MUUTUSED ASSIGNEERINGUTES: 31. detsember 2018
ASSIGNEERINGUTE ANALÜÜS MEETMETE LÕIKES
|
|
MEEDE |
ESIALGNE ASSIGNEERING |
VAHENDITE KUMULATIIVSE SUMMA SUURENEMINE/VÄHENEMINE SEISUGA 31. DETSEMBER 2017 |
VAHENDITE SUURENEMINE VÕI VÄHENEMINE 2018 AASTAL |
Lisad |
JOOKSVAD ASSIGNEERINGUD |
|
AKV RIIGID |
Liikmesriikide korrapärased osamaksud |
20 896 |
(87) |
(65) |
|
20 744 |
|
Riikide A-assigneeringud |
— |
13 100 |
(177) |
12 922 |
||
|
A-assigneeringute reserv |
13 500 |
(13 500 ) |
|
|
— |
|
|
Riikide B-assigneeringud |
— |
2 004 |
(4) |
2 000 |
||
|
B-assigneeringute reserv |
1 800 |
(1 800 ) |
|
|
— |
|
|
Rakenduskulud |
430 |
15 |
— |
445 |
||
|
Institutsionaalsed ja toetuskulud |
— |
232 |
230 |
|||
|
Intressid ja muud tulud |
— |
85 |
85 |
|||
|
AKV riikide vahelise koostöö assigneeringute reserv |
2 700 |
(2 700 ) |
|
|
— |
|
|
STABEXi riiklike assigneeringute reserv (A-assigneeringud) |
— |
— |
|
|
— |
|
|
Riiklike/piirkondlike sihtprogrammide reserv |
683 |
(683) |
|
|
— |
|
|
Mittekasutatav reserv |
— |
86 |
45 |
131 |
||
|
Muud AKV riikide vahelise koostöö assigneeringud |
— |
1 886 |
(18) |
1 868 |
||
|
Rahutagamisrahastu |
— |
1 014 |
105 |
|
1 119 |
|
|
Piirkondlikud assigneeringud |
— |
1 956 |
(14) |
1 942 |
||
|
Piirkondlike assigneeringute reserv |
1 783 |
(1 783 ) |
|
|
— |
|
|
Kaasrahastamine |
— |
204 |
— |
|
204 |
|
|
Riikide A-assigneeringud |
— |
187 |
— |
187 |
||
|
Rakenduskulud |
— |
5 |
— |
5 |
||
|
Muud AKV riikide vahelise koostöö assigneeringud |
— |
12 |
|
12 |
||
|
Rahutagamisrahastu |
— |
1 |
|
1 |
||
|
AKV RIIGID KOKKU |
20 896 |
117 |
(65) |
|
20 948 |
|
|
ÜMTd |
Liikmesriikide korrapärased osamaksud |
— |
275 |
— |
|
275 |
|
Riikide A-assigneeringud |
— |
192 |
190 |
|||
|
A-assigneeringute reserv |
— |
— |
|
|
— |
|
|
Riikide B-assigneeringud |
— |
15 |
|
|
15 |
|
|
B-assigneeringute reserv |
— |
— |
|
|
— |
|
|
STABEXi riiklike assigneeringute reserv (A-assigneeringud) |
— |
— |
|
|
— |
|
|
Mittekasutatav reserv |
— |
23 |
2 |
25 |
||
|
Piirkondlikud assigneeringud |
— |
40 |
|
|
40 |
|
|
ÜMTd |
Piirkondlike assigneeringute reserv |
— |
— |
|
|
— |
|
Teadusuuringud / tehniline abi (ÜMTd) |
— |
5 |
|
|
5 |
|
|
ÜMTd KOKKU |
— |
275 |
— |
|
275 |
|
|
|
KÜMNES EAF KOKKU |
20 896 |
392 |
(65) |
|
21 223 |
Tabel 1.4
Üheteistkümnes EAF
MUUTUSED ASSIGNEERINGUTES: 31. detsember 2018
ASSIGNEERINGUTE ANALÜÜS MEETMETE LÕIKES
|
miljonites eurodes |
||||||
|
|
MEEDE |
ESIALGNE ASSIGNEERING |
VAHENDITE KUMULATIIVSE SUMMA SUURENEMINE/VÄHENEMINE SEISUGA 31. DETSEMBER 2017 |
VAHENDITE SUURENEMINE VÕI VÄHENEMINE 2018 AASTAL |
Lisad |
JOOKSVAD ASSIGNEERINGUD |
|
AKV RIIGID |
Liikmesriikide korrapärased osamaksud |
29 008 |
224 |
110 |
|
29 342 |
|
Riikide A-assigneeringud |
— |
15 540 |
(121) |
|
15 419 |
|
|
Riikide B-assigneeringud |
— |
715 |
2 |
|
717 |
|
|
B-assigneeringute reserv |
— |
— |
|
|
— |
|
|
Rakenduskulud |
1 053 |
— |
|
|
1 053 |
|
|
Institutsionaalsed ja toetuskulud |
— |
246 |
|
|
246 |
|
|
Intressid ja muud tulud |
— |
16 |
— |
|
16 |
|
|
AKV riikide vahelise koostöö assigneeringute reserv |
3 590 |
(3 497 ) |
(24) |
|
69 |
|
|
STABEXi riiklike assigneeringute reserv (A-assigneeringud) |
— |
— |
|
|
— |
|
|
Riiklike/piirkondlike sihtprogrammide reserv |
24 365 |
(22 014 ) |
(1 080 ) |
|
1 270 |
|
|
Mittekasutatav reserv |
— |
201 |
110 |
311 |
||
|
Muud AKV riikide vahelise koostöö assigneeringud |
— |
2 251 |
449 |
|
2 700 |
|
|
Rahutagamisrahastu |
— |
1 000 |
|
|
1 000 |
|
|
Piirkondlikud assigneeringud |
— |
5 766 |
775 |
|
6 541 |
|
|
Kaasrahastamine |
— |
24 |
13 |
|
38 |
|
|
Riikide A-assigneeringud |
— |
22 |
1 |
|
23 |
|
|
Rakenduskulud |
— |
1 |
1 |
|
2 |
|
|
Rahutagamisrahastu |
— |
1 |
10 |
|
11 |
|
|
Piirkondlikud assigneeringud |
— |
— |
2 |
|
2 |
|
|
Komisjonisisene teenustaseme kokkulepe |
— |
1 |
|
|
1 |
|
|
Riikide A-assigneeringud |
— |
1 |
|
|
1 |
|
|
AKV RIIGID KOKKU |
29 008 |
249 |
|
|
29 381 |
|
|
ÜMTd |
Liikmesriikide korrapärased osamaksud |
— |
358 |
(9) |
|
350 |
|
Riikide A-assigneeringud |
— |
183 |
13 |
|
196 |
|
|
Riikide B-assigneeringud |
— |
— |
8 |
|
8 |
|
|
Riiklike/piirkondlike sihtprogrammide reserv |
— |
165 |
(116) |
|
49 |
|
|
Mittekasutatav reserv |
— |
5 |
2 |
7 |
||
|
ÜMTd |
Piirkondlikud assigneeringud |
— |
1 |
80 |
|
81 |
|
Teadusuuringud / tehniline abi (ÜMTd) |
— |
5 |
4 |
|
9 |
|
|
Kaasrahastamine |
— |
— |
|
|
— |
|
|
Riikide A-assigneeringud |
— |
— |
|
|
— |
|
|
Komisjonisisene teenustaseme kokkulepe |
— |
— |
|
|
— |
|
|
Riikide A-assigneeringud |
— |
— |
|
|
— |
|
|
ÜMTd KOKKU |
— |
358 |
|
|
350 |
|
|
Liikmesriikide korrapärased osamaksud |
— |
6 |
11 |
|
17 |
|
|
Riikide A-assigneeringud |
— |
6 |
4 |
|
10 |
|
|
Riikide B-assigneeringud |
— |
— |
7 |
|
7 |
|
|
VAHESUMMA |
— |
6 |
|
|
17 |
|
|
|
ÜHETEISTKÜMNES EAF KOKKU |
29 008 |
614 |
126 |
|
29 747 |
Tabel 2.1
EAFi KOONDARUANNE SEISUGA 31. DETSEMBER 2018:
ARENGUARUANNE
|
|
|
miljonites eurodes |
||||
|
|
ASSIGNEERING |
EAF |
||||
|
8 |
9 |
10 |
11 |
KOKKU |
||
|
Lomé |
Mitmesugused tulud |
35 |
|
|
|
35 |
|
Sihtprogrammid kokku |
4 986 |
|
|
|
4 986 |
|
|
Programmiväline abi kokku |
4 707 |
|
|
|
4 707 |
|
|
Ümberpaigutused muudest fondidest |
|
671 |
|
|
671 |
|
|
VAHESUMMA: LIIKMESRIIKIDE KORRAPÄRASED OSAMAKSUD |
9 728 |
671 |
|
|
10 399 |
|
|
Cotonou |
Riikide A-assigneeringud |
417 |
8 845 |
13 113 |
15 625 |
38 000 |
|
Riikide B-assigneeringud |
233 |
1 213 |
2 015 |
732 |
4 193 |
|
|
Üleminekurahastu |
|
|
|
— |
— |
|
|
CDE, CTA ja parlamentaarne assamblee |
|
154 |
|
|
154 |
|
|
Riigi reserv |
|
|
— |
— |
— |
|
|
Rakenduskulud ja intressitulud |
— |
240 |
535 |
1 077 |
1 853 |
|
|
AKV riikide vahelise koostöö assigneeringud |
|
2 942 |
3 218 |
3 946 |
10 106 |
|
|
AKV riikide vahelise koostöö assigneeringute reserv |
|
|
— |
69 |
69 |
|
|
STABEXi riiklike assigneeringute reserv (A-assigneeringud) |
|
|
— |
— |
— |
|
|
Riiklike/piirkondlike sihtprogrammide reserv |
|
|
— |
1 320 |
1 320 |
|
|
Mittekasutatav reserv |
|
|
156 |
318 |
475 |
|
|
Piirkondlikud assigneeringud |
|
804 |
1 982 |
6 622 |
9 408 |
|
|
Piirkondlike assigneeringute reserv |
|
|
— |
|
— |
|
|
Kongo Demokraatliku Vabariigi eritoetus |
|
105 |
|
|
105 |
|
|
Lõuna-Sudaani eritoetus |
|
267 |
|
|
267 |
|
|
Sudaani eritoetus |
|
110 |
|
|
110 |
|
|
Vabatahtlikud osamaksud rahutagamisrahastusse |
|
39 |
|
|
39 |
|
|
VAHESUMMA: LIIKMESRIIKIDE KORRAPÄRASED OSAMAKSUD |
650 |
14 719 |
21 019 |
29 709 |
66 097 |
|
|
Riikide A-assigneeringud |
|
|
|
1 |
1 |
|
|
VAHESUMMA: KOMISJONISISENE TEENUSTASEME KOKKULEPE |
|
|
|
1 |
1 |
|
|
Riikide A-assigneeringud |
|
|
187 |
23 |
210 |
|
|
Rakenduskulud ja intressitulud |
|
|
5 |
2 |
7 |
|
|
AKV riikide vahelise koostöö assigneeringud |
|
|
12 |
11 |
23 |
|
|
Piirkondlikud assigneeringud |
|
|
|
2 |
2 |
|
|
VAHESUMMA: KAASRAHASTAMINE |
|
|
204 |
38 |
242 |
|
|
|
KOKKU |
10 379 |
15 390 |
21 223 |
29 747 |
76 739 |
|
|
EAF |
Kogusumma |
Kumulatiivsed summad |
Aastased summad |
||||||||||
|
Seisuga 31.12.2018. |
% assigneeringutest |
2008 |
2009 |
2010 |
2011 |
2012 |
2013 |
2014 |
2015 |
2016 |
2017 |
2018 |
||
|
Otsused |
8 |
10 377 |
100 % |
10 786 |
(42) |
(45) |
(60) |
(64) |
(98) |
(63) |
(12) |
(13) |
(9) |
(4) |
|
|
9 |
15 357 |
100 % |
16 633 |
(54) |
(116) |
(9) |
(297) |
(72) |
(381) |
(170) |
(104) |
(38) |
(33) |
|
|
10 |
20 905 |
99 % |
4 766 |
3 501 |
2 349 |
3 118 |
3 524 |
4 131 |
(95) |
(156) |
(80) |
(5) |
(147) |
|
|
11 |
23 359 |
79 % |
|
|
|
|
|
|
1 160 |
5 372 |
6 688 |
5 807 |
4 332 |
|
Kokku |
|
69 998 |
|
32 185 |
3 405 |
2 187 |
3 049 |
3 163 |
3 961 |
621 |
5 034 |
6 491 |
5 754 |
4 147 |
|
Eraldatud vahendid |
8 |
10 375 |
100 % |
10 541 |
(42) |
8 |
(13) |
(46) |
(11) |
(37) |
(16) |
(6) |
(3) |
— |
|
9 |
15 305 |
99 % |
14 209 |
997 |
476 |
9 |
(187) |
(96) |
(1) |
(52) |
(46) |
(20) |
16 |
|
|
|
10 |
20 361 |
96 % |
130 |
3 184 |
2 820 |
2 514 |
3 460 |
3 457 |
2 687 |
783 |
541 |
550 |
236 |
|
|
11 |
18 140 |
61 % |
|
|
|
|
|
|
731 |
3 293 |
3 745 |
5 684 |
4 687 |
|
Kokku |
|
64 182 |
|
24 881 |
4 140 |
3 304 |
2 509 |
3 226 |
3 350 |
3 380 |
4 008 |
4 234 |
6 211 |
4 940 |
|
Maksed |
8 |
10 375 |
100 % |
9 930 |
152 |
158 |
90 |
15 |
18 |
16 |
(3) |
— |
(1) |
— |
|
|
9 |
15 187 |
99 % |
10 011 |
1 806 |
1 304 |
906 |
539 |
231 |
145 |
43 |
68 |
111 |
23 |
|
|
10 |
18 829 |
89 % |
90 |
1 111 |
1 772 |
1 879 |
2 655 |
2 718 |
2 760 |
2 024 |
1 466 |
1 277 |
1 076 |
|
|
11 |
9 175 |
31 % |
|
|
|
|
|
|
595 |
1 024 |
1 816 |
2 770 |
2 970 |
|
Kokku |
|
53 566 |
|
20 031 |
3 069 |
3 233 |
2 874 |
3 209 |
2 967 |
3 516 |
3 088 |
3 350 |
4 158 |
4 069 |
|
* Negatiivsed arvud tähistavad vabastatud summasid |
||||||||||||||
Tabel 2.2
EAFi KOONDARUANNE SEISUGA 31. DETSEMBER 2018:
ABI LIIK
|
miljonites eurodes |
|||||||||||
|
|
EAF |
||||||||||
|
8 |
% |
9 |
% |
10 |
% |
11 |
% |
KOKKU |
% |
||
|
|
|||||||||||
|
Lomé |
Mitmesugused tulud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
35 |
|
|
|
|
|
|
|
35 |
|
|
|
Otsused |
35 |
100 % |
|
|
|
|
|
|
35 |
100 % |
|
|
Eraldatud vahendid |
35 |
100 % |
|
|
|
|
|
|
35 |
100 % |
|
|
Maksed |
35 |
100 % |
|
|
|
|
|
|
35 |
100 % |
|
|
Sihtprogrammid kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
4 986 |
|
|
|
|
|
|
|
4 986 |
|
|
|
Otsused |
4 986 |
100 % |
|
|
|
|
|
|
4 986 |
100 % |
|
|
Eraldatud vahendid |
4 986 |
100 % |
|
|
|
|
|
|
4 986 |
100 % |
|
|
Maksed |
4 985 |
100 % |
|
|
|
|
|
|
4 985 |
100 % |
|
|
Programmiväline abi kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
4 707 |
|
|
|
|
|
|
|
4 707 |
|
|
|
Otsused |
4 706 |
100 % |
|
|
|
|
|
|
4 706 |
100 % |
|
|
Eraldatud vahendid |
4 706 |
100 % |
|
|
|
|
|
|
4 706 |
100 % |
|
|
Maksed |
4 706 |
100 % |
|
|
|
|
|
|
4 706 |
100 % |
|
|
Ümberpaigutused muudest fondidest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
|
|
671 |
|
|
|
|
|
671 |
|
|
|
Otsused |
|
|
671 |
100 % |
|
|
|
|
671 |
100 % |
|
|
Eraldatud vahendid |
|
|
671 |
100 % |
|
|
|
|
671 |
100 % |
|
|
Maksed |
|
|
670 |
100 % |
|
|
|
|
670 |
100 % |
|
|
Liikmesriikide korrapärased osamaksud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Cotonou |
Riikide A-assigneeringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
417 |
|
8 845 |
|
13 113 |
|
15 625 |
|
38 000 |
|
|
|
Otsused |
417 |
100 % |
8 837 |
100 % |
13 009 |
99 % |
12 822 |
82 % |
35 085 |
92 % |
|
|
Eraldatud vahendid |
417 |
100 % |
8 825 |
100 % |
12 663 |
97 % |
9 387 |
60 % |
31 292 |
82 % |
|
|
Maksed |
417 |
100 % |
8 799 |
99 % |
11 712 |
89 % |
4 549 |
29 % |
25 478 |
67 % |
|
|
Riikide B-assigneeringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
233 |
|
1 213 |
|
2 015 |
|
732 |
|
4 193 |
|
|
|
Otsused |
233 |
100 % |
1 213 |
100 % |
2 010 |
100 % |
707 |
97 % |
4 162 |
99 % |
|
|
Eraldatud vahendid |
231 |
99 % |
1 209 |
100 % |
1 990 |
99 % |
704 |
96 % |
4 134 |
99 % |
|
|
Maksed |
231 |
99 % |
1 203 |
99 % |
1 952 |
97 % |
607 |
83 % |
3 992 |
95 % |
|
|
Cotonou |
Üleminekurahastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
|
|
|
|
|
|
— |
|
— |
|
|
|
Otsused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Eraldatud vahendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CDE, CTA ja parlamentaarne assamblee |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
|
|
154 |
|
|
|
|
|
154 |
|
|
|
Otsused |
|
|
154 |
100 % |
|
|
|
|
154 |
100 % |
|
|
Eraldatud vahendid |
|
|
154 |
100 % |
|
|
|
|
154 |
100 % |
|
|
Maksed |
|
|
154 |
100 % |
|
|
|
|
154 |
100 % |
|
|
Rakenduskulud ja intressitulud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
— |
|
240 |
|
535 |
|
1 077 |
|
1 853 |
|
|
|
Otsused |
|
|
240 |
100 % |
510 |
95 % |
715 |
66 % |
1 464 |
79 % |
|
|
Eraldatud vahendid |
|
|
240 |
100 % |
508 |
95 % |
658 |
61 % |
1 405 |
76 % |
|
|
Maksed |
|
|
240 |
100 % |
507 |
95 % |
613 |
57 % |
1 359 |
73 % |
|
|
AKV riikide vahelise koostöö assigneeringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
|
|
2 942 |
|
3 218 |
|
3 946 |
|
10 106 |
|
|
|
Otsused |
|
|
2 940 |
100 % |
3 212 |
100 % |
3 249 |
82 % |
9 401 |
93 % |
|
|
Eraldatud vahendid |
|
|
2 931 |
100 % |
3 151 |
98 % |
2 391 |
61 % |
8 473 |
84 % |
|
|
Maksed |
|
|
2 922 |
99 % |
2 916 |
91 % |
1 843 |
47 % |
7 681 |
76 % |
|
|
Piirkondlikud assigneeringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
|
|
804 |
|
1 982 |
|
6 622 |
|
9 408 |
|
|
|
Otsused |
|
|
801 |
100 % |
1 965 |
99 % |
5 840 |
88 % |
8 605 |
91 % |
|
|
Eraldatud vahendid |
|
|
789 |
98 % |
1 855 |
94 % |
4 977 |
75 % |
7 622 |
81 % |
|
|
Maksed |
|
|
773 |
96 % |
1 587 |
80 % |
1 561 |
24 % |
3 921 |
42 % |
|
|
Kongo Demokraatliku Vabariigi eritoetus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
|
|
105 |
|
|
|
|
|
105 |
|
|
|
Otsused |
|
|
105 |
100 % |
|
|
|
|
105 |
100 % |
|
|
Eraldatud vahendid |
|
|
105 |
100 % |
|
|
|
|
105 |
100 % |
|
|
Maksed |
|
|
105 |
100 % |
|
|
|
|
105 |
100 % |
|
|
Lõuna-Sudaani eritoetus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
|
|
267 |
|
|
|
|
|
267 |
|
|
|
Otsused |
|
|
266 |
100 % |
|
|
|
|
266 |
100 % |
|
|
Eraldatud vahendid |
|
|
253 |
95 % |
|
|
|
|
253 |
95 % |
|
|
Maksed |
|
|
200 |
75 % |
|
|
|
|
200 |
75 % |
|
|
Cotonou |
Sudaani eritoetus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
|
|
110 |
|
|
|
|
|
110 |
|
|
|
Otsused |
|
|
107 |
97 % |
|
|
|
|
107 |
97 % |
|
|
Eraldatud vahendid |
|
|
105 |
95 % |
|
|
|
|
105 |
95 % |
|
|
Maksed |
|
|
97 |
88 % |
|
|
|
|
97 |
88 % |
|
|
Vabatahtlikud osamaksud rahutagamisrahastusse |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
|
|
39 |
|
|
|
|
|
39 |
|
|
|
Otsused |
|
|
24 |
62 % |
|
|
|
|
24 |
62 % |
|
|
Eraldatud vahendid |
|
|
24 |
62 % |
|
|
|
|
24 |
62 % |
|
|
Maksed |
|
|
24 |
62 % |
|
|
|
|
24 |
62 % |
|
|
Liikmesriikide korrapärased osamaksud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riikide A-assigneeringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
|
|
|
|
187 |
|
23 |
|
210 |
|
|
|
Otsused |
|
|
|
|
183 |
98 % |
20 |
89 % |
203 |
97 % |
|
|
Eraldatud vahendid |
|
|
|
|
179 |
95 % |
20 |
89 % |
199 |
95 % |
|
|
Maksed |
|
|
|
|
143 |
76 % |
1 |
5 % |
144 |
69 % |
|
|
Rakenduskulud ja intressitulud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
|
|
|
|
5 |
|
2 |
|
7 |
|
|
|
Otsused |
|
|
|
|
5 |
100 % |
1 |
70 % |
7 |
92 % |
|
|
Eraldatud vahendid |
|
|
|
|
3 |
62 % |
|
|
3 |
46 % |
|
|
Maksed |
|
|
|
|
2 |
40 % |
|
|
2 |
29 % |
|
|
AKV riikide vahelise koostöö assigneeringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
|
|
|
|
12 |
|
11 |
|
23 |
|
|
|
Otsused |
|
|
|
|
11 |
92 % |
2 |
16 % |
13 |
56 % |
|
|
Eraldatud vahendid |
|
|
|
|
11 |
91 % |
2 |
16 % |
13 |
55 % |
|
|
Maksed |
|
|
|
|
11 |
89 % |
1 |
11 % |
12 |
52 % |
|
|
Piirkondlikud assigneeringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
|
|
|
|
|
|
2 |
|
2 |
|
|
|
Otsused |
|
|
|
|
|
|
2 |
100 % |
2 |
100 % |
|
|
Eraldatud vahendid |
|
|
|
|
|
|
2 |
100 % |
2 |
100 % |
|
|
Maksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kaasrahastamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Cotonou |
Riikide A-assigneeringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
|
|
|
|
|
|
1 |
|
1 |
|
|
|
Otsused |
|
|
|
|
|
|
1 |
71 % |
1 |
71 % |
|
|
Eraldatud vahendid |
|
|
|
|
|
|
1 |
71 % |
1 |
71 % |
|
|
Maksed |
|
|
|
|
|
|
1 |
52 % |
1 |
52 % |
|
|
Komisjonisisene teenustaseme kokkulepe |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
8 |
% |
9 |
% |
10 |
% |
11 |
% |
KOKKU |
% |
|
|
|||||||||||
|
Cotonou |
Riigi reserv |
|
|
|
|
— |
|
— |
|
— |
|
|
AKV riikide vahelise koostöö assigneeringute reserv |
|
|
|
|
— |
|
69 |
|
69 |
|
|
|
STABEXi riiklike assigneeringute reserv (A-assigneeringud) |
|
|
|
|
— |
|
— |
|
— |
|
|
|
Riiklike/piirkondlike sihtprogrammide reserv |
|
|
|
|
— |
|
1 320 |
|
1 320 |
|
|
|
Piirkondlike assigneeringute reserv |
|
|
|
|
— |
|
|
|
— |
|
|
|
Kasutatavad reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittekasutatav reserv |
|
|
|
|
156 |
|
318 |
|
475 |
|
|
|
Mittekasutatav reserv |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8 |
% |
9 |
% |
10 |
% |
11 |
% |
KOKKU |
% |
|
|
|||||||||||
|
Assigneeringud |
10 379 |
|
15 390 |
|
21 223 |
|
29 747 |
|
76 739 |
|
|
|
Otsused |
10 377 |
100 % |
15 357 |
100 % |
20 905 |
99 % |
23 359 |
79 % |
69 998 |
91 % |
|
|
Eraldatud vahendid |
10 375 |
100 % |
15 305 |
99 % |
20 361 |
96 % |
18 140 |
61 % |
64 182 |
84 % |
|
|
Maksed |
10 375 |
100 % |
15 187 |
99 % |
18 829 |
89 % |
9 175 |
31 % |
53 566 |
70 % |
|
|
KOKKU: Kõik assigneeringud KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tabel 2.3
EAFi KOONDARUANNE SEISUGA 31. DETSEMBER 2018:
ABI LIIK
AKV RIIGID + ÜMT – Kaheksas EAF
|
miljonites eurodes |
|||||||||||
|
|
|
ASSIGNEERINGUD |
OTSUSED |
ERALDATUD VAHENDID |
MAKSED |
||||||
|
KOGUSUMMA |
AASTANE |
% |
KOGUSUMMA |
AASTANE |
% |
KOGUSUMMA |
AASTANE |
% |
|||
|
(1) |
(2) |
|
(2): (1) |
(3) |
|
(3): (2) |
(4) |
|
(4): (3) |
||
|
Lomé |
AKV RIIGID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Liikmesriikide korrapärased osamaksud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Intressitulu kasutamine |
35 |
35 |
|
100 % |
35 |
|
100 % |
35 |
|
100 % |
|
|
VAHESUMMA: MITMESUGUSED TULUD |
35 |
35 |
|
100 % |
35 |
|
100 % |
35 |
|
100 % |
|
|
Sihtprogrammid kokku |
4 951 |
4 951 |
(1) |
100 % |
4 950 |
— |
100 % |
4 950 |
— |
100 % |
|
|
VAHESUMMA: SIHTPROGRAMMID KOKKU |
4 951 |
4 951 |
(1) |
100 % |
4 950 |
— |
100 % |
4 950 |
— |
100 % |
|
|
Pagulastele ettenähtud abi |
100 |
100 |
|
100 % |
100 |
|
100 % |
100 |
|
100 % |
|
|
Hädaabi (Lomé) |
136 |
136 |
|
100 % |
136 |
|
100 % |
136 |
|
100 % |
|
|
Suurtes võlgades vaesed riigid (Lomé) |
1 060 |
1 060 |
|
100 % |
1 060 |
|
100 % |
1 060 |
|
100 % |
|
|
Intressitoetused |
69 |
69 |
|
100 % |
68 |
|
100 % |
68 |
|
100 % |
|
|
Riskikapital |
1 012 |
1 012 |
(3) |
100 % |
1 012 |
|
100 % |
1 012 |
|
100 % |
|
|
Stabex |
723 |
723 |
— |
100 % |
722 |
|
100 % |
722 |
|
100 % |
|
|
Struktuuriline kohandus |
1 497 |
1 497 |
— |
100 % |
1 497 |
|
100 % |
1 497 |
|
100 % |
|
|
Sysmin |
101 |
101 |
|
100 % |
101 |
|
100 % |
101 |
|
100 % |
|
|
VAHESUMMA: PROGRAMMIVÄLINE ABI KOKKU |
4 697 |
4 696 |
(3) |
100 % |
4 695 |
|
100 % |
4 695 |
|
100 % |
|
|
Cotonou |
AKV RIIGID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Liikmesriikide korrapärased osamaksud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riikide A-assigneeringud |
417 |
417 |
|
100 % |
417 |
|
100 % |
417 |
|
100 % |
|
|
VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD |
417 |
417 |
|
100 % |
417 |
|
100 % |
417 |
|
100 % |
|
|
Riikide B-assigneeringud |
233 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Eksporditulude hüvitamine |
|
233 |
— |
|
231 |
— |
99 % |
231 |
— |
100 % |
|
|
VAHESUMMA: RIIKIDE B-ASSIGNEERINGUD |
233 |
233 |
— |
100 % |
231 |
— |
99 % |
231 |
— |
100 % |
|
|
Intressid ja muud tulud |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VAHESUMMA: RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD KOKKU |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AKV RIIGID KOKKU (A) |
10 333 |
10 332 |
(4) |
100 % |
10 330 |
— |
100 % |
10 329 |
— |
100 % |
|
Lomé |
ÜMTd |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Liikmesriikide korrapärased osamaksud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sihtprogrammid kokku |
35 |
35 |
|
100 % |
35 |
|
100 % |
35 |
|
100 % |
|
|
VAHESUMMA: SIHTPROGRAMMID KOKKU |
35 |
35 |
|
100 % |
35 |
|
100 % |
35 |
|
100 % |
|
|
Intressitoetused |
1 |
1 |
|
100 % |
1 |
|
100 % |
1 |
|
100 % |
|
|
Riskikapital |
6 |
6 |
|
100 % |
6 |
|
100 % |
6 |
|
100 % |
|
|
Stabex |
1 |
1 |
|
100 % |
1 |
|
100 % |
1 |
|
100 % |
|
|
Sysmin |
2 |
2 |
|
100 % |
2 |
|
100 % |
2 |
|
100 % |
|
|
VAHESUMMA: PROGRAMMIVÄLINE ABI KOKKU |
10 |
10 |
|
100 % |
10 |
|
100 % |
10 |
|
100 % |
|
|
|
ÜMTd KOKKU |
46 |
46 |
|
100 % |
46 |
|
100 % |
46 |
|
100 % |
|
KOKKU: AKV RIIGID + ÜMT (A+B) |
10 379 |
10 377 |
(4) |
100 % |
10 375 |
— |
100 % |
10 375 |
— |
100 % |
|
Tabel 2.4
EAFi KOONDARUANNE SEISUGA 31. DETSEMBER 2018:
ABI LIIK
AKV RIIGID + ÜMT – Üheksas EAF
|
miljonites eurodes |
|||||||||||
|
|
|
ASSIGNEERINGUD |
OTSUSED |
ERALDATUD VAHENDID |
MAKSED |
||||||
|
KOGUSUMMA |
AASTANE |
% |
KOGUSUMMA |
AASTANE |
% |
KOGUSUMMA |
AASTANE |
% |
|||
|
(1) |
(2) |
|
(2): (1) |
(3) |
|
(3): (2) |
(4) |
|
(4): (3) |
||
|
AKV RIIGID |
Liikmesriikide korrapärased osamaksud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lomé |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ümberpaigutused kuuendast EAFist – Lomé |
20 |
20 |
— |
100 % |
20 |
|
100 % |
20 |
|
100 % |
|
|
Ümberpaigutused seitsmendast EAFist – Lomé |
647 |
647 |
— |
100 % |
647 |
|
100 % |
647 |
|
100 % |
|
|
VAHESUMMA: ÜLEKANDED MUUDEST FONDIDEST |
668 |
668 |
— |
100 % |
668 |
|
100 % |
667 |
|
100 % |
|
|
Cotonou |
AKV RIIGID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Liikmesriikide korrapärased osamaksud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riikide A-assigneeringud |
8 608 |
8 600 |
(15) |
100 % |
8 590 |
(9) |
100 % |
8 565 |
(1) |
100 % |
|
|
VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD |
8 608 |
8 600 |
(15) |
100 % |
8 590 |
(9) |
100 % |
8 565 |
(1) |
100 % |
|
|
Riikide B-assigneeringud |
1 208 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Eksporditulude hüvitamine |
|
148 |
— |
|
148 |
— |
100 % |
148 |
|
100 % |
|
|
Hädaabi |
|
1 049 |
— |
|
1 045 |
— |
100 % |
1 040 |
— |
99 % |
|
|
Suurtes võlgades vaesed riigid |
|
11 |
|
|
11 |
|
100 % |
11 |
|
100 % |
|
|
VAHESUMMA: RIIKIDE B-ASSIGNEERINGUD |
1 208 |
1 208 |
— |
100 % |
1 204 |
— |
100 % |
1 198 |
— |
100 % |
|
|
CDE, CTA ja parlamentaarne assamblee |
154 |
154 |
|
100 % |
154 |
|
100 % |
154 |
|
100 % |
|
|
VAHESUMMA: CDE, CTA ja PARLAMENTAARNE ASSAMBLEE |
154 |
154 |
|
100 % |
154 |
|
100 % |
154 |
|
100 % |
|
|
Cotonou |
Rakenduskulud |
177 |
177 |
(1) |
100 % |
177 |
— |
100 % |
177 |
|
100 % |
|
Intressid ja muud tulud |
63 |
63 |
|
100 % |
63 |
|
100 % |
63 |
|
100 % |
|
|
VAHESUMMA: RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD KOKKU |
240 |
239 |
(1) |
100 % |
239 |
— |
100 % |
239 |
|
100 % |
|
|
Muud AKV riikide vahelise koostöö assigneeringud |
2 589 |
2 586 |
(9) |
100 % |
2 577 |
(7) |
100 % |
2 568 |
1 |
100 % |
|
|
Rahutagamisrahastu |
353 |
353 |
— |
100 % |
353 |
|
100 % |
353 |
|
100 % |
|
|
VAHESUMMA: AKV RIIKIDE VAHELISE KOOSTÖÖ ASSIGNEERINGUD KOKKU |
2 942 |
2 940 |
(9) |
100 % |
2 931 |
(7) |
100 % |
2 922 |
1 |
100 % |
|
|
Piirkondlikud assigneeringud |
759 |
756 |
(7) |
100 % |
745 |
(2) |
99 % |
729 |
(1) |
98 % |
|
|
VAHESUMMA: PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD |
759 |
756 |
(7) |
100 % |
745 |
(2) |
99 % |
729 |
(1) |
98 % |
|
|
Kongo Demokraatliku Vabariigi eritoetus |
105 |
105 |
|
100 % |
105 |
|
100 % |
105 |
|
100 % |
|
|
VAHESUMMA: KONGO DEMOKRAATLIKU VABARIIGI ERITOETUS |
105 |
105 |
|
100 % |
105 |
|
100 % |
105 |
|
100 % |
|
|
Lõuna-Sudaani eritoetus |
267 |
266 |
— |
100 % |
253 |
35 |
95 % |
200 |
16 |
79 % |
|
|
VAHESUMMA: Lõuna-Sudaani eritoetus |
267 |
266 |
— |
100 % |
253 |
35 |
95 % |
200 |
16 |
79 % |
|
|
Sudaani eritoetus |
110 |
107 |
(1) |
97 % |
105 |
— |
98 % |
97 |
8 |
93 % |
|
|
VAHESUMMA: SUDAANI ERITOETUS |
110 |
107 |
(1) |
97 % |
105 |
— |
98 % |
97 |
8 |
93 % |
|
|
Vabatahtlikud osamaksud rahutagamisrahastusse |
39 |
24 |
|
62 % |
24 |
|
100 % |
24 |
|
100 % |
|
|
VAHESUMMA: VABATAHTLIKUD OSAMAKSUD RAHUTAGAMISRAHASTUSSE |
39 |
24 |
|
62 % |
24 |
|
100 % |
24 |
|
100 % |
|
|
|
KOKKU: AKV RIIGID (A) |
15 100 |
15 067 |
(33) |
100 % |
15 018 |
17 |
100 % |
14 900 |
23 |
99 % |
|
Lomé |
ÜMTd |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Liikmesriikide korrapärased osamaksud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ümberpaigutused kuuendast EAFist – Lomé |
— |
— |
|
100 % |
— |
|
100 % |
— |
|
100 % |
|
|
Ümberpaigutused seitsmendast EAFist – Lomé |
3 |
3 |
|
100 % |
3 |
|
100 % |
3 |
|
100 % |
|
|
VAHESUMMA: ÜLEKANDED MUUDEST FONDIDEST |
3 |
3 |
|
100 % |
3 |
|
100 % |
3 |
|
100 % |
|
|
Cotonou |
ÜMTd |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Liikmesriikide korrapärased osamaksud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riikide A-assigneeringud |
237 |
237 |
|
100 % |
235 |
|
99 % |
235 |
|
100 % |
|
|
VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD |
237 |
237 |
|
100 % |
235 |
|
99 % |
235 |
|
100 % |
|
|
Riikide B-assigneeringud |
4 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hädaabi |
|
4 |
|
|
4 |
|
100 % |
4 |
|
100 % |
|
|
VAHESUMMA: RIIKIDE B-ASSIGNEERINGUD |
4 |
4 |
|
100 % |
4 |
|
100 % |
4 |
|
100 % |
|
|
Teadusuuringud / tehniline abi (ÜMTd) |
1 |
1 |
|
100 % |
1 |
|
100 % |
1 |
|
100 % |
|
|
VAHESUMMA: RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD KOKKU |
1 |
1 |
|
100 % |
1 |
|
100 % |
1 |
|
100 % |
|
|
Piirkondlikud assigneeringud |
45 |
45 |
— |
100 % |
45 |
— |
99 % |
45 |
— |
100 % |
|
|
VAHESUMMA: PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD |
45 |
45 |
— |
100 % |
45 |
— |
99 % |
45 |
— |
100 % |
|
|
|
KOKKU: ÜMTd |
290 |
290 |
— |
100 % |
288 |
— |
99 % |
288 |
— |
100 % |
|
|
KOKKU: AKV RIIGID + ÜMT (A+B) |
15 390 |
15 357 |
(33) |
100 % |
15 305 |
16 |
100 % |
15 187 |
23 |
99 % |
Tabel 2.5
EAFi KOONDARUANNE SEISUGA 31. DETSEMBER 2018:
ABI LIIK
AKV RIIGID + ÜMT – Kümnes EAF
|
miljonites eurodes |
|||||||||||
|
|
ASSIGNEERINGUD |
OTSUSED |
ERALDATUD VAHENDID |
MAKSED |
|||||||
|
KOGUSUMMA |
AASTANE |
% |
KOGUSUMMA |
AASTANE |
% |
KOGUSUMMA |
AASTANE |
% |
|||
|
(1) |
(2) |
|
(2): (1) |
(3) |
|
(3): (2) |
(4) |
|
(4): (3) |
||
|
AKV RIIGID |
Liikmesriikide korrapärased osamaksud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riikide A-assigneeringud |
12 922 |
12 820 |
(201) |
99 % |
12 482 |
5 |
97 % |
11 568 |
586 |
93 % |
|
|
VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD |
12 922 |
12 820 |
(201) |
99 % |
12 482 |
5 |
97 % |
11 568 |
|
586 |
|
|
Riikide B-assigneeringud |
2 000 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Eksporditulude hüvitamine |
|
203 |
(1) |
|
200 |
2 |
99 % |
190 |
|
8 |
|
|
Hädaabi |
|
840 |
(4) |
|
831 |
(5) |
99 % |
813 |
|
23 |
|
|
Suurtes võlgades vaesed riigid |
|
49 |
— |
|
49 |
— |
100 % |
49 |
|
|
|
|
Muud eelarvemõjuga majandusvapustused |
|
904 |
(1) |
|
896 |
(1) |
99 % |
886 |
|
4 |
|
|
VAHESUMMA: RIIKIDE B-ASSIGNEERINGUD |
2 000 |
1 995 |
(6) |
100 % |
1 976 |
(4) |
99 % |
1 938 |
|
34 |
|
|
Rakenduskulud |
445 |
436 |
4 |
98 % |
436 |
5 |
100 % |
435 |
|
6 |
|
|
Intressid ja muud tulud |
85 |
68 |
— |
80 % |
67 |
— |
98 % |
67 |
|
— |
|
|
VAHESUMMA: RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD KOKKU |
530 |
504 |
4 |
95 % |
503 |
5 |
100 % |
502 |
|
6 |
|
|
Institutsionaalsed ja toetuskulud |
230 |
229 |
(3) |
99 % |
229 |
(1) |
100 % |
209 |
|
(2) |
|
|
Muud AKV riikide vahelise koostöö assigneeringud |
1 868 |
1 864 |
(18) |
100 % |
1 823 |
(4) |
98 % |
1 683 |
|
73 |
|
|
Rahutagamisrahastu |
1 119 |
1 119 |
105 |
100 % |
1 099 |
227 |
98 % |
1 023 |
|
209 |
|
|
VAHESUMMA: AKV RIIKIDE VAHELISE KOOSTÖÖ ASSIGNEERINGUD KOKKU |
3 218 |
3 212 |
85 |
100 % |
3 151 |
221 |
98 % |
2 916 |
|
280 |
|
|
AKV RIIGID |
Piirkondlikud assigneeringud |
1 942 |
1 926 |
(24) |
99 % |
1 818 |
(8) |
94 % |
1 555 |
|
144 |
|
VAHESUMMA: PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD |
1 942 |
1 926 |
(24) |
99 % |
1 818 |
(8) |
94 % |
1 555 |
|
144 |
|
|
Kaasrahastamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riikide A-assigneeringud |
187 |
183 |
(1) |
98 % |
179 |
— |
97 % |
143 |
|
12 |
|
|
VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD |
187 |
183 |
(1) |
98 % |
179 |
— |
97 % |
143 |
|
12 |
|
|
Rakenduskulud |
5 |
5 |
1 |
100 % |
3 |
1 |
62 % |
2 |
|
1 |
|
|
VAHESUMMA: RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD KOKKU |
5 |
5 |
1 |
100 % |
3 |
1 |
62 % |
2 |
|
1 |
|
|
Muud AKV riikide vahelise koostöö assigneeringud |
12 |
11 |
(1) |
92 % |
10 |
— |
99 % |
10 |
|
— |
|
|
Rahutagamisrahastu |
1 |
1 |
|
100 % |
1 |
|
99 % |
1 |
|
|
|
|
VAHESUMMA: AKV RIIKIDE VAHELISE KOOSTÖÖ ASSIGNEERINGUD KOKKU |
12 |
11 |
(1) |
92 % |
11 |
— |
99 % |
11 |
|
— |
|
|
Kasutatavad reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
A-assigneeringute reserv |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
B-assigneeringute reserv |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VAHESUMMA: RIIGI RESERV |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AKV riikide vahelise koostöö assigneeringute reserv |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VAHESUMMA: AKV RIIKIDE SISESTE ASSIGNEERINGUTE RESERV |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AKV RIIGID |
STABEXi riiklike assigneeringute reserv (A-assigneeringud) |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VAHESUMMA: STABEXi RIIKLIKE ASSIGNEERINGUTE RESERV (A-ASSIGNEERINGUD) |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riiklike/piirkondlike sihtprogrammide reserv |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VAHESUMMA: RIIKLIKE/PIIRKONDLIKE SIHTPROGRAMMIDE RESERV |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Piirkondlike assigneeringute reserv |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VAHESUMMA: PIIRKONDLIKE ASSIGNEERINGUTE RESERV |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittekasutatav reserv |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittekasutatav reserv |
131 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VAHESUMMA: MITTEKASUTATAV RESERV |
131 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Liikmesriikide korrapärased osamaksud |
Assigneeringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ÜMTd |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riikide A-assigneeringud |
190 |
189 |
(2) |
99 % |
182 |
17 |
96 % |
144 |
13 |
79 % |
|
|
VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD |
190 |
189 |
(2) |
99 % |
182 |
17 |
96 % |
144 |
|
13 |
|
|
Riikide B-assigneeringud |
15 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hädaabi |
|
9 |
— |
|
8 |
— |
99 % |
8 |
|
— |
|
|
Muud eelarvemõjuga majandusvapustused |
|
6 |
|
|
6 |
|
100 % |
6 |
|
|
|
|
VAHESUMMA: RIIKIDE B-ASSIGNEERINGUD |
15 |
15 |
— |
98 % |
14 |
— |
99 % |
14 |
|
— |
|
|
Teadusuuringud / tehniline abi (ÜMTd) |
5 |
5 |
— |
100 % |
5 |
— |
98 % |
5 |
|
— |
|
|
ÜMTd |
VAHESUMMA: RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD KOKKU |
5 |
5 |
— |
100 % |
5 |
— |
98 % |
5 |
|
— |
|
Piirkondlikud assigneeringud |
40 |
39 |
(1) |
98 % |
37 |
(1) |
95 % |
32 |
|
— |
|
|
VAHESUMMA: PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD |
40 |
39 |
(1) |
98 % |
37 |
(1) |
95 % |
32 |
|
— |
|
|
Kasutatavad reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
A-assigneeringute reserv |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
B-assigneeringute reserv |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VAHESUMMA: RIIGI RESERV |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
STABEXi riiklike assigneeringute reserv (A-assigneeringud) |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VAHESUMMA: STABEXi RIIKLIKE ASSIGNEERINGUTE RESERV (A-ASSIGNEERINGUD) |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Piirkondlike assigneeringute reserv |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VAHESUMMA: PIIRKONDLIKE ASSIGNEERINGUTE RESERV |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittekasutatav reserv |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittekasutatav reserv |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VAHESUMMA: MITTEKASUTATAV RESERV |
25 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOKKU: AKV RIIGID + ÜMT (sh RESERVID) (A+B) |
21 223 |
20 905 |
(147) |
99 % |
20 361 |
236 |
97 % |
18 829 |
1 076 |
92 % |
Tabel 2.6
EAFi KOONDARUANNE SEISUGA 31. DETSEMBER 2018:
ABI LIIK
AKV RIIGID + ÜMT – Üheteistkümnes EAF
|
miljonites eurodes |
|||||||||||
|
|
ASSIGNEERINGUD |
OTSUSED |
ERALDATUD VAHENDID |
MAKSED |
|||||||
|
KOGUSUMMA |
AASTANE |
% |
KOGUSUMMA |
AASTANE |
% |
KOGUSUMMA |
AASTANE |
% |
|||
|
(1) |
(2) |
|
(2): (1) |
(3) |
|
(3): (2) |
(4) |
|
(4): (3) |
||
|
AKV RIIGID |
Liikmesriikide korrapärased osamaksud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riikide A-assigneeringud |
15 419 |
12 634 |
1 743 |
82 % |
9 202 |
2 346 |
73 % |
4 467 |
1 536 |
49 % |
|
|
VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD |
15 419 |
12 634 |
1 743 |
82 % |
9 202 |
2 346 |
73 % |
4 467 |
|
1 536 |
|
|
Riikide B-assigneeringud |
717 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hädaabi |
|
592 |
2 |
|
589 |
10 |
99 % |
493 |
|
50 |
|
|
Muud eelarvemõjuga majandusvapustused |
|
109 |
|
|
109 |
— |
100 % |
109 |
|
80 |
|
|
VAHESUMMA: RIIKIDE B-ASSIGNEERINGUD |
717 |
701 |
2 |
98 % |
698 |
10 |
100 % |
601 |
|
130 |
|
|
Üleminekurahastu |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VAHESUMMA: ÜLEMINEKURAHASTU |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Rakenduskulud |
1 053 |
700 |
162 |
67 % |
646 |
157 |
92 % |
603 |
|
148 |
|
|
Intressid ja muud tulud |
16 |
10 |
— |
59 % |
7 |
1 |
71 % |
6 |
|
— |
|
|
VAHESUMMA: RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD KOKKU |
1 069 |
710 |
162 |
66 % |
653 |
157 |
92 % |
609 |
|
148 |
|
|
Institutsionaalsed ja toetuskulud |
246 |
133 |
27 |
54 % |
98 |
7 |
74 % |
85 |
|
16 |
|
|
Muud AKV riikide vahelise koostöö assigneeringud |
2 700 |
2 116 |
871 |
78 % |
1 347 |
537 |
64 % |
899 |
|
408 |
|
|
Rahutagamisrahastu |
1 000 |
1 000 |
6 |
100 % |
946 |
61 |
95 % |
859 |
|
54 |
|
|
VAHESUMMA: AKV RIIKIDE VAHELISE KOOSTÖÖ ASSIGNEERINGUD KOKKU |
3 946 |
3 249 |
905 |
82 % |
2 391 |
604 |
74 % |
1 843 |
|
478 |
|
|
Piirkondlikud assigneeringud |
6 541 |
5 803 |
1 381 |
89 % |
4 940 |
1 426 |
85 % |
1 554 |
|
610 |
|
|
VAHESUMMA: PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD |
6 541 |
5 803 |
1 381 |
89 % |
4 940 |
1 426 |
85 % |
1 554 |
|
610 |
|
|
AKV RIIGID |
Kaasrahastamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riikide A-assigneeringud |
23 |
20 |
|
89 % |
20 |
— |
100 % |
1 |
|
1 |
|
|
VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD |
23 |
20 |
|
89 % |
20 |
— |
100 % |
1 |
|
1 |
|
|
Rakenduskulud |
2 |
1 |
1 |
70 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
VAHESUMMA: RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD KOKKU |
2 |
1 |
1 |
70 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
Rahutagamisrahastu |
11 |
2 |
1 |
16 % |
2 |
1 |
100 % |
1 |
|
|
|
|
VAHESUMMA: AKV RIIKIDE VAHELISE KOOSTÖÖ ASSIGNEERINGUD KOKKU |
11 |
2 |
1 |
16 % |
2 |
1 |
100 % |
1 |
|
|
|
|
Piirkondlikud assigneeringud |
2 |
2 |
2 |
100 % |
2 |
2 |
100 % |
|
|
|
|
|
VAHESUMMA: PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD |
2 |
2 |
2 |
100 % |
2 |
2 |
100 % |
|
|
|
|
|
Kasutatavad reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
B-assigneeringute reserv |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VAHESUMMA: RIIGI RESERV |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AKV riikide vahelise koostöö assigneeringute reserv |
69 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VAHESUMMA: AKV RIIKIDE SISESTE ASSIGNEERINGUTE RESERV |
69 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
STABEXi riiklike assigneeringute reserv (A-assigneeringud) |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VAHESUMMA: STABEXi RIIKLIKE ASSIGNEERINGUTE RESERV (A-ASSIGNEERINGUD) |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riiklike/piirkondlike sihtprogrammide reserv |
1 270 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VAHESUMMA: RIIKLIKE/PIIRKONDLIKE SIHTPROGRAMMIDE RESERV |
1 270 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AKV RIIGID |
Mittekasutatav reserv |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittekasutatav reserv |
311 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VAHESUMMA: MITTEKASUTATAV RESERV |
311 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Komisjonisisene teenustaseme kokkulepe |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riikide A-assigneeringud |
1 |
1 |
|
71 % |
1 |
|
100 % |
1 |
|
|
|
|
VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD |
1 |
1 |
|
71 % |
1 |
|
100 % |
1 |
|
|
|
|
ÜMTd |
Liikmesriikide korrapärased osamaksud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riikide A-assigneeringud |
196 |
183 |
92 |
93 % |
179 |
97 |
98 % |
76 |
50 |
43 % |
|
|
VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD |
196 |
183 |
92 |
93 % |
179 |
97 |
98 % |
76 |
|
50 |
|
|
Riikide B-assigneeringud |
8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hädaabi |
|
3 |
3 |
|
3 |
3 |
100 % |
2 |
|
2 |
|
|
Muud eelarvemõjuga majandusvapustused |
|
3 |
3 |
|
3 |
3 |
100 % |
3 |
|
3 |
|
|
VAHESUMMA: RIIKIDE B-ASSIGNEERINGUD |
8 |
6 |
6 |
75 % |
6 |
6 |
100 % |
5 |
|
5 |
|
|
Üleminekurahastu |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VAHESUMMA: ÜLEMINEKURAHASTU |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Teadusuuringud / tehniline abi (ÜMTd) |
9 |
5 |
— |
60 % |
5 |
1 |
90 % |
3 |
|
1 |
|
|
VAHESUMMA: RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD KOKKU |
9 |
5 |
— |
60 % |
5 |
1 |
90 % |
3 |
|
1 |
|
|
ÜMTd |
Piirkondlikud assigneeringud |
81 |
37 |
37 |
46 % |
37 |
37 |
99 % |
7 |
|
7 |
|
VAHESUMMA: PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD |
81 |
37 |
37 |
46 % |
37 |
37 |
99 % |
7 |
|
7 |
|
|
Kaasrahastamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riikide A-assigneeringud |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kasutatavad reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riiklike/piirkondlike sihtprogrammide reserv |
49 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VAHESUMMA: RIIKLIKE/PIIRKONDLIKE SIHTPROGRAMMIDE RESERV |
49 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittekasutatav reserv |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittekasutatav reserv |
7 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VAHESUMMA: MITTEKASUTATAV RESERV |
7 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Komisjonisisene teenustaseme kokkulepe |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riikide A-assigneeringud |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ÜMTd |
Liikmesriikide korrapärased osamaksud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Assigneeringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riikide A-assigneeringud |
10 |
6 |
|
60 % |
6 |
— |
98 % |
6 |
4 |
98 % |
|
|
VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD |
10 |
6 |
|
60 % |
6 |
— |
98 % |
6 |
|
4 |
|
|
Riikide B-assigneeringud |
7 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VAHESUMMA: RIIKIDE B-ASSIGNEERINGUD |
7 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOKKU: AKV RIIGID + ÜMT (sh RESERVID) (A+B) |
29 747 |
23 359 |
4 332 |
79 % |
18 140 |
4 687 |
78 % |
9 175 |
2 970 |
51 % |
EUROOPA INVESTEERIMISPANGA HALLATAVATE VAHENDITE RAKENDAMISE AASTAARUANNE
|
EUROOPA INVESTEERIMISPANK |
CA/521/19 14. märts 2019 |
||||||||||
|
|
Dokument 19/092 |
||||||||||
|
DIREKTORITE NÕUKOGU |
|||||||||||
|
INVESTEERIMISRAHASTU RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE SEISUGA 31. DETSEMBER 2018 |
|||||||||||
|
|||||||||||
FINANTSSEISUNDI ARUANNE
SEISUGA 31. DETSEMBER 2018
|
tuhandetes eurodes |
|||
|
|
Lisad |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
VARAD |
|
|
|
|
Raha ja raha ekvivalendid |
5 |
573 708 |
549 101 |
|
Nõuded rahastajate vastu |
9/17 |
100 000 |
150 000 |
|
Likviidsed finantsvarad |
10 |
335 140 |
144 382 |
|
Finantstuletisinstrumendid |
6 |
9 873 |
12 521 |
|
Laenud ja ettemaksed |
7 |
1 540 991 |
1 666 725 |
|
Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid |
8 |
567 292 |
497 539 |
|
Muud varad |
11 |
171 |
4 385 |
|
Varad kokku |
|
3 127 175 |
3 024 653 |
|
KOHUSTUSED JA RAHASTU OMAKAPITAL |
|
|
|
|
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
Finantstuletisinstrumendid |
6 |
8 493 |
1 153 |
|
Edasilükkunud tulud |
12 |
33 764 |
25 802 |
|
Antud tagatiste eraldised |
13 |
793 |
484 |
|
Laenuandmiskohustuste eraldised |
14 |
23 822 |
— |
|
Võlad kolmandatele isikutele |
15 |
143 813 |
157 285 |
|
Muud kohustused |
16 |
2 493 |
2 462 |
|
Kohustused kokku |
|
213 178 |
187 186 |
|
RAHASTU OMAKAPITAL |
|
|
|
|
Rahastu liikmesriikidelt sisse nõutud osamaks |
17 |
2 697 000 |
2 517 000 |
|
Õiglase väärtuse reserv (IAS 39) |
|
— |
125 816 |
|
Jaotamata kasum |
|
216 997 |
194 651 |
|
Rahastu omakapital kokku |
|
2 913 997 |
2 837 467 |
|
Kohustused ja rahastu omakapital kokku |
|
3 127 175 |
3 024 653 |
KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE
31. DETSEMBRIL 2018 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
|
tuhandetes eurodes |
|||
|
|
Lisad |
Alates 1.1.2018. |
Alates 1.1.2017. |
|
kuni 31.12.2018. |
kuni 31.12.2017. |
||
|
Intressid ja samalaadsed tulud |
19 |
96 730 |
101 406 |
|
Intressid ja samalaadsed kulud |
19 |
—2 539 |
—2 671 |
|
Intressid ja samalaadsed tulud (neto) |
|
94 191 |
98 735 |
|
Tulud teenus- ja vahendustasudest |
20 |
284 |
210 |
|
Kulud teenus- ja vahendustasudest |
20 |
-106 |
-60 |
|
Tulud teenus- ja vahendustasudest (neto) |
|
178 |
150 |
|
Finantstuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutumine |
|
—9 987 |
29 637 |
|
Netotulu aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt (2017 aasta müügivalmis vara) |
21 |
—10 179 |
2 711 |
|
Netotulu laenudelt ja ettemaksetelt (mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande) |
21 |
-702 |
— |
|
Valuutakursside muutustest tulenev netokahjum |
|
—32 436 |
—38 165 |
|
Netotulu finantstehingutest |
|
—53 304 |
—5 817 |
|
Laenude ja ettemaksete väärtuse languse muutus pärast tühistamiste mahaarvamist |
7 |
—22 771 |
—10 721 |
|
Tagatiste eraldiste muutus |
13 |
-485 |
-65 |
|
Laenuandmiskohustuste eraldiste muutumine |
14 |
—19 612 |
— |
|
Müügivalmis finantsvarade väärtuse langus (IAS 39) |
8 |
— |
—22 024 |
|
Üldhalduskulud |
22 |
—47 799 |
—45 105 |
|
Majandusaasta (kahjum)/kasum |
|
—49 602 |
15 153 |
|
Muu koondkasum |
|
|
|
|
Kirjed, mis on ümber liigitatud või mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse: |
|
|
|
|
Müügivalmis finantsvarad – õiglase väärtuse reserv (IAS 39) |
8 |
|
|
|
1 Müügivalmis finantsvarade õiglase väärtuse netomuutus |
|
— |
—31 034 |
|
2 Koondkasumiaruandesse üle kantud netosumma |
|
— |
13 966 |
|
Müügivalmis finantsvarad kokku |
|
— |
—17 068 |
|
Muu koond(kahjum) kokku |
|
— |
—17 068 |
|
Majandusaasta koond(kahjum) kokku |
|
—49 602 |
—1 915 |
|
(1) 31. detsembril 2018 lõppenud majandusaasta puhul hõlmavad intressid ja samalaadsed tulud 96,7 miljonit eurot, mis on arvutatud tegeliku intressimäära meetodi kohaselt amortiseeritud väärtuses hoitavatelt varadelt |
|||
OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE
31. DETSEMBRIL 2018 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
|
tuhandetes eurodes |
|||||
|
|
|
Sissenõutud osamaksud |
Õiglase väärtuse reserv (*2) |
Jaotamata kasum (*2) |
Kokku |
|
Seisuga 1. jaanuar 2018 |
Lisad |
2 517 000 |
— |
266 599 |
2 783 599 |
|
Majandusaasta jooksul sissenõutud liikmesriikide osamaksud |
17 |
180 000 |
— |
— |
180 000 |
|
Majandusaasta kahjum 2018 aastal |
|
— |
— |
—49 602 |
—49 602 |
|
Rahastu omakapitali muutused |
|
180 000 |
— |
—49 602 |
130 398 |
|
Seisuga 31. detsember 2018 |
|
2 697 000 |
— |
216 997 |
2 913 997 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sissenõutud osamaksud |
Õiglase väärtuse reserv |
Jaotamata kasum |
Kokku |
|
Seisuga 1. jaanuar 2017 |
|
2 377 000 |
142 884 |
179 498 |
2 699 382 |
|
Majandusaasta jooksul sissenõutud liikmesriikide osamaksud |
17 |
140 000 |
— |
— |
140 000 |
|
Majandusaasta kasum 2017 aastal |
|
— |
— |
15 153 |
15 153 |
|
Majandusaasta muu koondkasum kokku (*2) |
|
— |
—17 068 |
— |
—17 068 |
|
Rahastu omakapitali muutused |
|
140 000 |
—17 068 |
15 153 |
138 085 |
|
Seisuga 31. detsember 2017 |
|
2 517 000 |
125 816 |
194 651 |
2 837 467 |
RAHAVOOGUDE ARUANNE
31. DETSEMBRIL 2018 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA
|
tuhandetes eurodes |
|||
|
|
Lisad |
Alates 1.1.2018. kuni 31.12.2018. |
Alates 1.1.2017. kuni 31.12.2017. |
|
PÕHITEGEVUS |
|
|
|
|
Majandusaasta (kahjum)/kasum |
|
—49 602 |
15 153 |
|
Korrigeerimised: |
|
|
|
|
Müügivalmis finantsvarade väärtuse langus (IAS 39) |
8 |
— |
22 024 |
|
Netotulu aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt |
|
20 665 |
— |
|
Laenude ja ettemaksete väärtuse languse muutus pärast tühistamiste mahaarvamist |
7 |
22 771 |
10 721 |
|
Netotulu laenudelt ja ettemaksetelt (mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande) |
|
702 |
— |
|
Laenudelt ja ettemaksetelt kogunenud intressitulu ja amortiseeritud väärtuse muutus |
7 |
—1 833 |
—1 198 |
|
Antud tagatiste eraldiste netomuutus |
13 |
309 |
-141 |
|
Laenuandmiskohustuste eraldiste netomuutus |
|
19 666 |
— |
|
Likviidsetelt finantsvaradelt kogunenud intressitulu ja amortiseeritud väärtuse muutus |
10 |
—1 645 |
-398 |
|
Edasilükkunud tulude muutus |
|
7 962 |
-481 |
|
Vahetuskursi muutuste mõju laenudele |
7 |
—44 927 |
168 304 |
|
Vahetuskursi muutuste mõju aktsiatele ja muudele muutuvtuluga väärtpaberitele |
|
—17 300 |
—1 655 |
|
Vahetuskursi muutuste mõju hoitavale rahale |
|
2 561 |
—6 473 |
|
Kahjum põhitegevusest enne põhitegevusega seotud varades ja kohustustes toimunud muutuste arvestamist |
|
—40 671 |
205 856 |
|
Laenude väljamaksed |
7 |
—259 214 |
—368 662 |
|
Laenude tagastamine |
7 |
354 855 |
253 486 |
|
Rahalt ja raha ekvivalentidelt kogunenud intressitulu muutus |
5 |
-178 |
63 |
|
Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutumine |
|
9 987 |
—29 637 |
|
Likviidsed finantsvarad (vähenemine) |
10 |
-2 219 062 |
-1 084 149 |
|
Likviidsed finantsvarad lõpptähtaegade kaupa |
10 |
2 026 659 |
1 109 563 |
|
Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid (vähenemine) |
8 |
—95 434 |
—62 660 |
|
Aktsiate ja muude muutuvtuluga väärtpaberite tagasimaksmine/müük |
|
32 802 |
44 568 |
|
Muude varade (suurenemine) |
|
—4 214 |
—4 040 |
|
Muude kohustuste (vähenemine)/suurenemine |
|
31 |
-84 |
|
Euroopa Investeerimispangale tasutavate summade suurenemine |
|
2 168 |
2 202 |
|
Põhitegevuses kasutatud või sellest tulenevad netorahavood |
|
—192 271 |
66 506 |
|
FINANTSEERIMISTEGEVUS |
|
|
|
|
Liikmesriikidelt saadud osamaksud |
17 |
230 000 |
76 395 |
|
Seoses intressitoetuste ja tehnilise abiga liikmesriikidelt saadud summad |
|
20 000 |
60 000 |
|
Seoses intressitoetuste ja tehnilise abiga liikmesriikide eest makstud summad |
|
—35 641 |
—21 026 |
|
Rahavood finantseerimistegevusest (neto) |
|
214 359 |
115 369 |
|
Raha ja raha ekvivalentide suurenemine (neto) |
|
22 088 |
181 875 |
|
Rahavoogude koondaruanne: |
|
|
|
|
Raha ja raha ekvivalendid majandusaasta alguse seisuga |
|
549 169 |
360 821 |
|
Netorahavood: |
|
|
|
|
Põhitegevusest |
|
—192 271 |
66 506 |
|
Finantseerimistegevusest |
|
214 359 |
115 369 |
|
Vahetuskursi muutuste mõju rahale ja raha ekvivalentidele |
|
2 561 |
6 473 |
|
Raha ja raha ekvivalendid majandusaasta lõpu seisuga |
|
573 818 |
549 169 |
|
Raha ja raha ekvivalendid jagunevad: |
|
|
|
|
Sularaha |
5 |
51 936 |
166 445 |
|
Tähtajalised hoiused (kogunenud intressideta) |
5 |
521 882 |
367 721 |
|
Kommertsväärtpaberid |
5 |
— |
15 003 |
|
|
|
573 818 |
549 169 |
Raamatupidamise aastaaruande lisad 31. detsembri 2018 aasta seisuga
1 Üldine teave
Investeerimisrahastu (edaspidi „rahastu“) on loodud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide (edaspidi „AKV riigid“) rühma ja Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide vahelist koostööd ja arenguabi käsitleva Cotonou lepingu (edaspidi „leping“) raames, mis sõlmiti 23. juunil 2000 ning vaadati läbi 25. juunil 2005 ja 22. juunil 2010
Rahastu ei ole juriidiline isik Euroopa Investeerimispank (edaspidi „EIP“ ja „pank“) haldab liikmesriikide („rahastajad“) nimel osamaksusid vastavalt lepingu tingimustele ja korraldab rahastu tegevust
Lepingu kohane rahastamine toimub ELi liikmesriikide eelarvetest Rahastu rahastamiseks ja intressitoetuste maksmiseks vajaliku toetuse summad saadakse ELi liikmesriikide osamaksudest mitmeaastase finantsraamistiku raames (esimene finantsprotokoll aastateks 2000–2007 (edaspidi „üheksas Euroopa Arengufond (EAF)“), teine finantsprotokoll aastateks 2008–2013 (edaspidi „kümnes EAF“), ja kolmas finantsprotokoll aastateks 2014–2020 (edaspidi „üheteistkümnes EAF“)) EIP-le on tehtud ülesandeks järgneva haldamine:
|
— |
rahastu, s.o riske kandev uuenev fond, mille eesmärk on erasektori investeeringute edendamine AKV riikides ning mille maht on %3 685,5 miljonit eurot, millest 48,5 miljonit eurot on eraldatud ülemeremaadele ja -territooriumidele (ÜMTd); |
|
— |
intressitoetuste rahastamiseks ettenähtud toetused AKV riikidele summas kuni 1 220,85 miljonit eurot ja ÜMTdele kuni 8,5 miljonit eurot Neid toetusi saab kuni 15 % ulatuses kasutada projektidega seonduva tehnilise abi rahastamiseks |
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne hõlmab ajavahemikku 1 jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018
EIP halduskomitee ettepanekul kiitis EIP direktorite nõukogu 14. märtsil 2019 raamatupidamise aastaaruande heaks ja andis loa esitada see EIP juhatajate nõukogule, et viimane saaks selle 26. aprilliks 2019 heaks kiita
2 Peamised arvestuspõhimõtted
2.1 Koostamise alus - nõuetele vastavuse kinnitus
Rahastu raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Euroopa Liidu vastuvõetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS)
2.2 Olulised raamatupidamisalased otsused ja hinnangud
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb anda raamatupidamislikke hinnanguid Samal ajal peab EIP juhtkond rahastu raamatupidamispõhimõtete kohaldamisel lähtuma oma äranägemisest Avalikustada tuleb valdkonnad, milles tehtavate otsuste puhul kasutatakse oma äranägemist laiemas ulatuses või mis on keerukamad, ning valdkonnad, millega seotud eeldustel ja hinnangutel on raamatupidamise aastaaruandele oluline mõju
Otsuseid ja hinnanguid on kõige enam kasutatud järgnevates valdkondades:
— Finantsinstrumentide õiglase väärtuse mõõtmine
Aktiivsetel turgudel kaubeldavate finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus põhineb noteeritud turuhinnal või maaklerite hinnanoteeringutel Kui õiglast väärtust ei ole võimalik leida aktiivsete turgude alusel, määratakse see kindlaks, kasutades mitmesuguseid hindamismeetodeid, sh matemaatilisi mudeleid Mudelites kasutatavad väärtused võetakse võimaluse korral jälgitavatelt turgudelt; kui see aga ei ole teostatav, tuleb õiglase väärtuse kindlaksmääramisel teatavas ulatuses kasutada oma äranägemisel tehtavaid otsuseid Hinnangud liigitatakse vastavalt nende tasemele õiglase väärtuse hierarhias, mis sõltub hindamismeetodis kasutatud sisenditest Hindamismeetodid on avaldatud ja neid on kirjeldatud lisade punktides 2.4.2 ja 4
— Laenude ja ettemaksete väärtuse langusest tulenev kahjum
Oodatava krediidikahju mõõtmiseks tuleb juhtkonnal teha olulisi otsuseid, eelkõige hinnata väärtuse langusest tuleneva kahjumi kindlaksmääramisel, kui oluliselt on suurenenud krediidirisk alates esmasest kajastamisest, võtta arvesse tulevikku suunatud teavet ning prognoosida tulevaste rahavoogude suurust ja ajastust ning tagatise väärtust Nende prognooside aluseks on hulk tegureid, mille muutumine võib oluliselt muuta kajastatava krediidikahju allahindluse ajastust ja summat (lisade punkt 2.4.2)
— Noteerimata omakapitaliinvesteeringute väärtuse hindamine
Noteerimata omakapitaliinvesteeringute väärtust hinnatakse tavaliselt ühel järgnevatest alustest:
|
— |
hiljutised ametlikud turutehingud; |
|
— |
põhimõtteliselt samasuguse muu instrumendi jooksev õiglane väärtus; |
|
— |
oodatavad rahavood diskonteerituna jooksvate määrade alusel, mida kohaldatakse sarnaste tingimuste ja riskinäitajatega instrumentide puhul; |
|
— |
korrigeeritud netovarade meetod või |
|
— |
muud hindamismudelid |
Rahavoogude ja diskonteerimisel kasutatavate tegurite kindlaksmääramine noteerimata omakapitaliinvesteeringute puhul nõuab olulisi hinnanguid Rahastu kohandab hindamismeetodeid perioodiliselt ja testib nende asjakohasust, kasutades selleks kas sama instrumendiga tehtud turutehingute jälgitavaid jooksvaid hindasid või muid jälgitavaid turuandmeid
— Müügivalmis omakapitaliinvesteeringute väärtuse langus (kuni 1. jaanuarini 2018)
Rahastu loeb müügivalmis omakapitaliinvesteeringute väärtuse langenuks, kui nende õiglane väärtus on langenud oluliselt või pikaajaliselt alla soetusmaksumuse või kui väärtuse languse kohta leidub muid objektiivseid tõendeid Seda, mis on „oluline“ või „pikaajaline“, tuleb kaaluda Rahastu puhul on „oluline“ tavaliselt 30 % või enam ja „pikaajaline“ pikem kui 12 kuud Lisaks hinnatakse rahastu puhul muid tegureid, sealhulgas noteeritud omakapitaliinvesteeringute aktsiahinna tavapärast volatiilsust ning tulevasi rahavooge ja noteerimata omakapitaliinvesteeringute diskonteerimisel kasutatavaid tegureid
— Rahastu osalusega üksuste konsolideerimine
Rahastu tegi olulise otsuse, et ükski üksustest, milles tal on osalus, ei ole tema kontrolli all See on tingitud sellest, et kõikides sellistes üksustes kuulub vastutus haldamise, tegevuse juhtimise ja partnerlusasjade eest täisosanikule, fondijuhile või haldusnõukogule, kellel on õigus ja pädevus teha kõik vajalikud toimingud partnerluse ülesannete ja eesmärkide täitmiseks kooskõlas investeerimis- ja tegevuspõhimõtetega
2.3 Muutused arvestuspõhimõtetes
Kui järgmised muudatused kõrvale jätta, siis on rahastu kõigi käesoleva raamatupidamise aastaaruandega hõlmatud arvestusperioodide suhtes järjepidevalt kohaldanud lisade punktis 2.4 kirjeldatud arvestuspõhimõtteid Rahastu võttis aasta jooksul vastu järgmised standardimuudatused ja uued standardid
Kasutuselevõetud standardid
IFRS 9 „Finantsinstrumendid“
Rahastu võttis alates 1. jaanuarist 2018 kasutusele standardi IFRS 9, mille Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu avaldas 2014 aasta juulis Selle tulemusel muudeti arvestusmeetodeid ja korrigeeriti varem raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud summasid Täpsemad andmed on esitatud lisa punktis 2.5
Kooskõlas IFRS 9 üleminekusätetega otsustas rahastu jätta võrdlusperioodide andmed muutmata IFRS 9 vastuvõtmisest tulenevad finantsvarade ja -kohustiste bilansilise maksumuse korrektsioonid kajastati reservfondis ja õiglase väärtuse reservis 1. jaanuari 2018 aasta seisuga Seega ei vasta 2017 aasta teave, mis esitati selle ajani kohaldava standardi alusel, IFRS 9 nõuetele ega ole seepärast võrreldav 2018 aasta kohta IFRS 9 alusel esitatud teabega
IFRS 15 „Kliendilepingutest saadav tulu“
IFRS 15-ga kehtestatakse terviklik raamistik, mille alusel määratakse kindlaks, kas tulu kajastatakse ning millises summas ja millal seda tehakse See asendab senised tulu kajastamise suunised IAS 18 „Tulu“, IAS 11 „Ehituslepingud“ ja IFRIC 13 „Kliendilojaalsuse programmid“
Rahastu võttis standardi rakendamisel kasutusele muudetud tagasiulatuva lähenemisviisi, mis tähendab, et vastuvõtmise kumulatiivset mõju kajastatakse jaotamata kasumi all 1. jaanuari 2018 aasta seisuga ning võrdlusandmeid uuesti ei esitatud
IFRS 15 kasutuselevõtt ei mõjuta oluliselt rahastu raamatupidamise aastaaruandeid
IFRIC 22 „Välisvaluutatehingud ja ettemakstud tasu“
Selle tõlgenduse kohaselt on tehingu kuupäev, mida kasutatakse sellise hetkekursi kindlaksmääramiseks, mida kasutatakse seotud vara, kulu või tulu (või selle osa) esmasel kajastamisel, kui lõpetatakse ette makstud või saadud tasust tuleneva mitterahalise vara või mitterahalise kohustise kajastamine, kuupäev, mil üksus esmaselt kajastab ette makstud või saadud tasust tulenevat mitterahalist vara või mitterahalist kohustist Kui tehakse või saadakse mitu ettemakset, peab üksus tehingu kuupäeva määrama iga ettemakstud või -saadud tasu puhul
Selle tõlgenduse kasutuselevõtt ei avaldanud olulist mõju rahastu raamatupidamise aastaaruandele
IFRSide iga-aastaste edasiarenduste 2014.–2016 aasta tsükkel (IAS 28 muudatused)
Standardi IAS 28 „Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse“ muudatused, mille kohaselt tehakse otsus kajastada investeerimisobjekti õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande iga investeeringu puhul eraldi
Muudatuste kohaselt võib üksus – riskikapitaliorganisatsioon või muu kriteeriumitele vastav üksus – sidus- ja ühisettevõtetesse tehtud investeeringute esmasel kajastamisel otsustada iga investeeringu puhul eraldi, kas kajastada neid investeeringuid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande Üksus, mis ei ole investeerimisühing, kuid millel on osalus investeerimisühingust sidus- või ühisettevõttes, võib kapitaliosaluse meetodit rakendades otsustada säilitada õiglase väärtuse mõõtmise, mida rakendab käesolev investeerimisühingust sidus- või ühisettevõte investeerimisühingust sidus- või ühisettevõtte osaluse suhtes tütarettevõtetes Ta otsustab selle iga investeerimisühingust sidus- või ühisettevõtte suhtes eraldi järgmisest kahest kuupäevast hilisemal: a) investeerimisühingust sidus- või ühisettevõte esmasel kajastamisel, b) siis, kui sidus- või ühisettevõte muutub investeerimisühinguks, või c) siis, kui investeerimisühingust sidus- või ühisettevõttest saab esmakordselt emaettevõte
Rahastu ei ole teinud investeeringuid ühisettevõtetesse Seetõttu ei avalda see tõlgendus olulist mõju rahastu raamatupidamise aastaaruandele
Avaldatud, kuid veel vastuvõtmata standardid
IFRS 16 „Rendiarvestus“
IFRS 16 anti välja 2016 aasta jaanuaris ja see asendab senise standardi IAS 17 Selle kohaselt tuleb bilansis kajastada peaaegu kõik rendid, kuna kasutus- ja kapitalirenti enam ei eristata Uue standardi kohaselt tuleb kajastada nii vara (renditud objekti kasutamise õigus) kui ka rendi maksmises seisnev finantskohustis Ainus erand on lühiajaline ja väikese väärtusega rent Rendileandjate raamatupidamises erilisi muudatusi ei ole
EL kiitis IFRS 16 heaks 31. oktoobril 2017 Seda hakatakse kohaldatama 1. jaanuaril 2019 ja hiljem algavate aruandeperioodide suhtes, kuid lubatud on ka selle varasem rakendamine, kui rakendatakse ka IFRS 15
Rahastu eeldab, et sellel muutusel ei ole olulist mõju rahastu raamatupidamise aastaaruandele
2.4 Kokkuvõte tähtsamatest arvestuspõhimõtetest
Finantsseisundi aruandes on varad ja kohustused esitatud likviidsuse järgi kahanevas järjekorras ning käibe- ja põhivaral ei ole vahet tehtud
2.4.1
Rahastu raamatupidamise aastaaruanne esitatakse eurodes, mis on ühtlasi rahastu arvestus- ja aruandlusvaluuta Kui ei ole teisiti märgitud, on finantsteave esitatud eurodes ja ümardatud lähima tuhandeni
Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber tehingu päeval kehtinud vahetuskursi alusel
Rahalised varad ja kohustused, mis on nomineeritud muudes valuutades kui eurodes, arvestatakse eurodesse ümber finantsseisundi aruande kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel Ümberarvestamisest tulenevat kasumit või kahjumit kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes
Mitterahalised kirjed, mille väärtust kajastatakse välisvaluutas soetusmaksumuses, arvestatakse ümber algse tehingu kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel Mitterahalised kirjed, mille väärtust kajastatakse välisvaluutas õiglases väärtuses, arvestatakse ümber õiglase väärtuse kindlaksmääramise kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel
Vahetuskursierinevused, mis tulenevad tehingute teostamisest vahetuskursi alusel, mis erineb tehingu kuupäeval kehtinud vahetuskursist, ja realiseerimata vahetuskursierinevused, mis tulenevad välisvaluutas nomineeritud tasumata rahalistest varadest ja kohustustest, kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes
Kasumi- ja muu koondkasumi aruande read arvestatakse eurodesse ümber tehingu kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel
2.4.2
Finantsinstrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid, kajastatakse esmaselt arvelduspäeva seisuga
Liigitus ja väärtuse hindamine
Finantsvarad – põhimõtted, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018
Esmasel kajastamisel liigitatakse finantsvara amortiseeritud soetusmaksumuses, õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavaks finantsvaraks ning finantskohustised liigitatakse amortiseeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavateks finantskohustisteks
IFRS 9 kohaselt algab liigitamine sellest, et otsustatakse, kas finantsvara käsitatakse võla- või omakapitaliinstrumendina IFRS 9-s on osutatud standardile IAS 32 „Finantsinstrumendid: esitamine“
Võlainstrumendid on instrumendid, mis on vastaspoole seisukohast finantskohustised, nagu laenud ning valitsuse ja äriühingu võlakirjad
Võlainstrument on amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatav instrument, kui see vastab järgmistele kriteeriumitele ja seda ei liigitata õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavaks varaks:
|
— |
vara hoitakse ärimudelis, mille puhul hoitakse varasid lepingupõhiste rahavoogude kogumiseks, ning |
|
— |
finantsvara lepingutingimustest tulenevad kindlaksmääratud kuupäevadel rahavood, mis on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intressi maksed |
Võlainstrument on õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande kajastatav instrument, kui see vastab järgmistele kriteeriumitele ja seda ei liigitata õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavaks varaks:
|
— |
vara hoitakse ärimudeli raames, mille eesmärk saavutatakse nii lepingupõhiste rahavoogude kogumise kui ka finantsvara müümisega, ja |
|
— |
finantsvara lepingutingimustest tulenevad konkreetsetel kuupäevadel rahavood, mille moodustavad ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intressi maksed |
Eespool nimetatud kriteeriume tuleks kohaldada finantsvara suhtes tervikuna, ka juhul, kui tegemist on varjatud tuletisinstrumendiga
Omakapitaliinstrumendid on instrumendid, mis on emitendi seisukohast omakapital, s.t sellised instrumendid, mis ei sisalda lepingulist maksekohustust ja mis tõendavad jääkosalust emitendi netovaras Omakapitaliinstrumente kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
Sellise omakapitaliinstrumendi, mida ei hoita kauplemise eesmärgil, esmasel kajastamisel võib rahastu otsustada esitada hilisemad muutused ainult muu koondkasumi hulgas Selline otsus tehakse iga investeeringu kohta eraldi
Kõik muud finantsvarad liigitatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavaks varaks
Ärimudeli hindamine
Rahastut haldav Euroopa Investeerimispank analüüsib sellise ärimudeli eesmärki, kus võlainstrumenti hoitakse portfelli tasandil, sest see kajastab kõige paremini ärijuhtimise ja juhtkonnale teabe esitamise viisi Arvesse võetakse järgmist teavet:
|
— |
portfelli moodustamise põhimõtted ja eesmärgid ning nende põhimõtete rakendamine praktikas Eelkõige uuritakse, kas juhtimisstrateegia eesmärk on teenida lepingulist intressitulu, säilitades teatava intressimäära profiili, mille puhul finantsvarade tähtaeg vastab nende varade rahastamiseks võetud kohustuste tähtajale, või müües varasid rahavoogude realiseerimiseks; |
|
— |
kuidas analüüsitakse portfelli tootlust ja antakse sellest aru rahastu juhtkonnale; |
|
— |
millised on riskid, mis mõjutavad ärimudeli edukust (ja selle ärimudeli raames hoitavate finantsvarade tulemuslikkust) ja kuidas neid riske hallatakse, ning |
|
— |
eelmistel perioodidel toimunud müügi sagedus, maht ja ajastus, müügi põhjused ning tuleviku müügitegevuse prognoos |
Teavet müügitegevuse kohta ei vaadelda aga eraldi, vaid üldise hindamise käigus, analüüsides seda, kuidas täidetakse rahastu eesmärki hallata finantsvara ja kuidas realiseeritakse rahavoogusid
Rahavood, mille moodustavad ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intressi maksed
Käesolevas analüüsis on põhisumma määratletud kui võlainstrumendi õiglane väärtus esmasel kajastamisel Intress on määratletud kui tasu raha ajaväärtuse eest, konkreetsel ajavahemikul tasumata põhisummaga seonduva krediidiriski eest ja muude elementaarsete laenamisega seotud riskide ja kulude (nt likviidsusrisk ja halduskulud) eest ning see sisaldab ka kasumimarginaali
Instrumendi lepingutingimustest lähtudes analüüsitakse, kas lepingupõhised rahavood on ainult põhiosa ja intressi maksed Selle käigus analüüsitakse, kas finantsvaraga on seotud lepingutingimus, mille tulemusel võib muutuda lepingupõhiste rahavoogude ajastus ja summa, nii et see ei vasta enam osutatud tingimusele
Finantsvarad – põhimõtted, mida kohaldati enne 1. jaanuari 2018
Rahastu liigitab oma finantsvarad järgmiselt:
|
— |
laenud ja nõuded |
|
— |
lõpptähtajani hoitavad finantsvarad |
|
— |
müügivalmis finantsvarad |
|
— |
õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad finantsvarad |
Kajastamise lõpetamine
Rahastu lõpetab finantsvara kajastamise, kui lepingujärgsed õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõpevad või kui rahastu loovutab õigused lepingujärgsete rahavoogude saamiseks tehingu raames, milles ta kannab sisuliselt üle kõik finantsvara omandiga seonduvad riskid ja hüved, või kui rahastu ei kanna üle ega säilita sisuliselt kõiki omandiga seonduvaid riske ega hüvesid ega säilita kontrolli finantsvara üle
Finantsvara või -kohustise kajastamise lõpetamisel (lisade punkt 2.4.4) kajastatakse kasumiaruandes järgmiste summade vahe: ühelt poolt vara või kohustuse bilansiline maksumus (või selle vara või kohustise osale omistatud bilansiline maksumus, mille kajastamine lõpetatakse) ja teiselt poolt i) saadud või makstud tasu ja ii) muu koondkasumi hulgas kajastatud kumulatiivne kasum või kahjum Seejuures ei võeta arvesse õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi kajastatavatelt omakapitaliinvesteeringutelt saadavat kumulatiivset kasumit või kahjumit, mida ei kanta võõrandamisest saadud kasumisse või kahjumisse, vaid reservfondi
Ümberliigitamine
Pärast esmast kajastamist finantsvara enam ümber ei liigitata, välja arvatud pärast seda, kui rahastu on muutnud ärimudelit, mille alusel ta haldab oma finantsvarasid
Finantsinstrumentide õiglase väärtuse mõõtmine
Õiglane väärtus on hind, mis saadakse vara müügil või makstakse kohustuse üleandmisel mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahelises tavapärases tehingus peamisel turul, selle puudumisel aga kõige soodsamal turul, millele rahastul on sel kuupäeval juurdepääs
Asjakohasel juhul mõõdab EIP rahastu nimel instrumendi õiglast väärtust, kasutades instrumendi noteeritud hinda aktiivsel turul Aktiivse turuna käsitatakse turgu, kus vara või kohustusega seotud tehingud toimuvad piisava sagedusega ja piisavas mahus, et anda pidevalt teavet hinnakujunduse kohta
Kui finantsseisundi aruandes kajastatud finantsvarade ja -kohustiste õiglast väärtust ei ole võimalik leida aktiivsete turgude alusel, määratakse see kindlaks, kasutades mitmesuguseid hindamismeetodeid, sh matemaatilisi mudeleid Mudelites kasutatavad väärtused võetakse võimaluse korral jälgitavatelt turgudelt; kui see aga ei ole teostatav, tuleb õiglase väärtuse kindlaksmääramisel teatavas ulatuses kasutada oma äranägemisel tehtavaid otsuseid Valitud hindamismeetod hõlmab kõiki tegureid, mida turul osalejad tavatsevad arvesse võtta tehinguhinna kindlaksmääramisel
Hindamismeetodid võivad hõlmata võrdlust jälgitava turuhinnaga samalaadsete instrumentidega, netonüüdispuhasväärtuse mudelit, diskonteeritud rahavoogude mudelit, Black-Scholesi mudelit, polünoomilise optsioonihinna mudelit ja muid hindamismudeleid Hindamismeetodites kasutatavate eelduste ja sisendite hulka kuuluvad riskivabad intressimäärad ja võrdlusintressimäärad, diskontomäära arvutamiseks kasutatavad krediidiriski marginaalid, võlakirja- ja aktsiahinnad, valuutavahetuskursid, aktsiahinnad, aktsiaindeksid ning prognoositav hinnavolatiilsus ja korrelatsioon
Hindamismeetodite eesmärk on leida õiglane väärtus ehk hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahel tavapärane tehing vara müügiks või kohustuse üleandmiseks
Rahastus kasutatakse levinumate ja lihtsamate finantsinstrumentide õiglase väärtuse määramiseks üldtunnustatud hindamismudeleid See kehtib näiteks intressimäära ja valuuta vahetuslepingute kohta, mille puhul kasutatakse ainult jälgitavaid turuandmeid, ning juhtimishinnanguid ja prognoose ei ole eriti vaja Jälgitavaid hindu ja mudelite sisendeid võib tavaliselt saada noteeritud võla- ja kapitaliväärtpaberite, börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide ja lihtsate börsiväliste tuletisinstrumentide (näiteks intressimäära vahetuslepingud) turult Jälgitavate turuhindade ja mudelite sisendite kättesaadavus vähendab vajadust juhtkonna hinnangute ja prognooside järele ning õiglase väärtuse määramisega seotud ebakindlust Jälgitavate turuhindade ja sisendite kättesaadavus on eri toodete ja turgude puhul erinev ning see võib muutuda konkreetsete sündmuste mõjul ja vastavalt finantsturgudel valitsevate tingimuste muutumisele
Keerukamate instrumentide puhul kasutab rahastu enda väljatöötatud meetodeid, mis põhinevad tunnustatud hindamismudelitel Mõned või kõik nende mudelite sisendid ei ole turul jälgitavad, vaid tuletatakse turuhindadest ja -määradest või oletustel põhinevatest hinnangutest Oluliste mittejälgitavate sisenditega instrumentide hulka kuuluvad näiteks teatavad laenud ja tagatised, millel puudub aktiivne turg Kui õiglane väärtus määratakse kindlaks hindamismudelitega, kus kasutatakse olulisi mittejälgitavaid sisendeid, on suurem roll juhtkonna hinnangutel ja prognoosidel Juhtkonna hinnanguid ja prognoose on tavaliselt vaja selleks, et valida välja sobiv hindamismudel, prognoosida hinnatava instrumendi poolt tulevikus tekitatava rahavoo suurust, määrata kindlaks vastaspoole maksejõuetuse tõenäosus ja ettemakserisk ning valida sobivad diskontomäärad
Rahastu mõõdab õiglast väärtust õiglase väärtuse hierarhia abil, mis kajastab mõõtmisel kasutatud sisendite olulisust Hierarhia on järgmine:
|
— |
1 tase: sisenditeks on instrumentide noteeritud (korrigeerimata) hinnad sellistel aktiivsetel turgudel, millele rahastul on juurdepääs ja kus kaubeldakse samasuguste instrumentidega |
|
— |
2 tase: muud sisendid kui 1 taseme noteeritud hinnad, mis on jälgitavad kas otseselt (s.o hindadena) või kaudselt (hindadest tuletatud) See kategooria hõlmab instrumente, mille hindamiseks kasutatakse sarnaste instrumentide noteeritud hinda aktiivsel turul, samasuguste või sarnaste instrumentide noteeritud hinda turul, mis ei ole täiesti aktiivne, või muid hindamismeetodeid, mille puhul olulised sisendid on turuandmete alusel jälgitavad |
|
— |
3 tase: mittejälgitavad sisendid See kategooria hõlmab instrumente, mille hindamismeetod ei sisalda jälgitavatel andmetel põhinevaid sisendeid ja mille väärtuse kindlakstegemisel on oluline roll mittejälgitavatel sisenditel Siia kuuluvad ka instrumendid, mille väärtus põhineb sarnaste instrumentide noteeritud hindadel ja mille puhul instrumentidevaheliste erinevuste kajastamiseks tuleb teha olulisi mittejälgitavaid korrigeerimisi või lähtuda eeldustest |
Rahastu kajastab üleviimist ühelt õiglase väärtuse hierarhia tasemelt teisele selle aruandeperioodi lõpul, mil muutus aset leidis
Finantsvara väärtuse langus
Põhimõtted, mida kohaldatakse väärtuse languse suhtes alates 1. jaanuarist 2018
Kui IAS 39-s oli tegemist „tekkinud kahjumi“ mudeliga, siis IFRS 9-ga on selle asemel ette nähtud tulevikku suunatud „oodatava krediidikahju“ mudel Selleks tuleb otsustada, millise muutuja (makseviivituse tõenäosus, makseviivitusest tingitud kahjumäär, makseviivituses olev riskipositsioon) alusel analüüsida seda, kuidas majandustegurite muutumine mõjutab oodatavat krediidikahju Analüüs põhineb tõenäosuse hindamisel
Uus väärtuse languse mudel kehtib nii amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatava finantsvara ja finantstagatislepingute kui ka bilansiväliste kohustuste puhul
IFRS 9 kohaselt lähtutakse kahju allahindluse kajastamisel ühest järgmistest alustest
|
— |
12 kuu oodatav krediidikahju: see on oodatav krediidikahju, mis tekib juhul, kui makseviivitusi esineb 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva, ning |
|
— |
kogu tähtaja jooksul oodatav krediidikahju: see on oodatav krediidikahju kõigist makseviivitustest, mis tekivad finantsinstrumendi oodatava tähtaja jooksul |
Standardiga IFRS 9 on ette nähtud kolmeastmelise väärtuse languse mudel, mis põhineb krediidikvaliteedi muutumisel pärast arvelevõtmist Finantsinstrumendid liigitatakse 1 etapis, välja arvatud instrumendid, mille puhul täheldatakse krediidiriski märkimisväärset suurenemist pärast nende arvelevõtmist See hõlmab nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet ja analüüsi, mis põhineb panga oskusteabel, sealhulgas tulevikku suunatud teabel
Krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või tekkinud varad on finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse oodatava krediidikahju esialgse kajastamisega seotud erandit, sest neid hoitakse alati 3 etapis Krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või tekkinud finantsvarade puhul kajastatakse pärast esmast arvelevõtmist eluea jooksul oodatava krediidiriski kumulatiivsed muutused kasumiaruandes
Rahastu valib etapi vastavalt järjestikusele lähenemisviisile, mis põhineb krediidiriski suunistel ning finantsjärelevalve suunistel ja korral ning milles on käsitletud jälgimisnimekirja, sisereitinguid ja makseviivitusi
Kui krediidirisk on märkimisväärselt suurenenud, viiakse instrument üle 2 etappi, kuid seda ei käsitata veel krediidiriski tõttu langenud väärtusega instrumendina Kui rahastamisvahendi väärtus on krediidiriski tõttu langenud, viiakse instrument üle 3 etappi
3 etapi riskipositsiooni kindlaksmääramiseks selgitab rahastu välja, kas on objektiivseid tõendeid makseviivituse esinemise kohta Finantsvara makseviivitusega on tegemist siis, kui laenuvõtja ei tasu tõenäoliselt tema vastu olevaid krediidi iseloomuga nõudeid täielikult, ilma et rahastu sekkuks, või laenuvõtja on jätnud tema vastu oleva mis tahes olulise krediidi iseloomuga nõude rahastule üle 90 päeva tasumata
Sellega seoses käsitatakse finantsvara vähenenud väärtusega finantsvarana, kui on kindlaks tehtud, et rahastul tõenäoliselt ei õnnestu kõiki summasid algsete lepingutingimuste kohaselt või samaväärse väärtusega sisse nõuda Üksikute krediidiriski positsioonide analüüsimisel lähtutakse laenuvõtja laadist ja üldisest finantsseisundist, tema vahenditest ja senisest maksekohustuste täitmisest, sellest, kas tal on lootust saada tuge rahalist vastutust kandvalt tagatiseandjatelt, ja asjakohasel juhul ka tagatise realiseerimisväärtusest
Vähenenud väärtusega nõudeid vaadatakse läbi ja analüüsitakse vähemalt kaks korda aastas Kui tulevikus oodatavate rahavoogude summad ja ajastus muutuvad võrreldes varasemate prognoosidega, siis muudetakse ka krediidikahju eraldisi ning need debiteeritakse või krediteeritakse kasumiaruandes Väärtuse languse allahindlus tühistatakse alles siis, kui krediidikvaliteet on sedavõrd paranenud, et võib piisava kindlusega eeldada põhisumma ja intressi õigeaegset tasumist vastavalt krediidilepingu tingimustele Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ja nõuded, mille sissenõudmisest on loobutud, kantakse maha Mahakandmised kaetakse kas varem kindlaks tehtud väärtuse languse arvelt või kantakse kasumiaruandes kuludesse ja vastavalt vähendatakse nõude põhisummat Varem mahakantud summade osalisel või täielikul laekumisel kantakse need kasumiaruandes tuludesse
Oodatava krediidikahju kajastamine – sisendid, eeldused ja meetodid
2 ja 3 etapis olevate varade puhul kajastatakse krediidikahju kogu tähtaja lõikes; 1 etapi varade puhul lähtutakse 12 kuu oodatavast krediidikahjust
Oodatav krediidikahju arvutati järgmiste muutujate alusel:
|
— |
makseviivituse tõenäosus, |
|
— |
makseviivitusest tingitud kahjumäär, |
|
— |
makseviivituses olev riskipositsioon |
Makseviivituse tõenäosus on tõenäosus, et vastaspoolel tekib makseviivitus järgmise 12 kuu jooksul või kohustuse ülejäänud tähtaja jooksul Makseviivituse tõenäosust hinnatakse teatava kuupäeva seisuga, mis arvutatakse välja statistiliste reitingumudelite alusel, ning seda analüüsitakse eri vastaspoolte kategooriate ja riskipositsioonide jaoks kohandatud reitingu kindlaksmääramise vahenditega
Riskipositsioonide puhul on reiting makseviivituse tõenäosuse tähtajalise struktuuri kindlaksmääramise esmane sisend EIP kogub teavet rahastu krediidiriski positsioonide tulemuste ja makseviivituste kohta Kogutud andmed rühmitatakse tegevusalade ja piirkonnatüüpide kaupa Tegevusalasid ja piirkondi, mis käituvad krediiditsüklites ühtemoodi, analüüsitakse koos
Selleks et analüüsida kogutud andmeid ning koostada prognoose riskipositsioonide järelejäänud tähtaja jooksul makseviivituse tekkimise tõenäosuse ja selle aja jooksul muutumise kohta, kasutab EIP statistilisi mudeleid
Makseviivitusest tingitud kahjumäär kajastab EIP prognoosi selle kohta, milliseks kujuneb vastaspoole makseviivitusest riskipositsioonile tuleneva kahju ja makseviivituse hetkeks tasumata summa suhe Makseviivitusest tingitud kahjumäära võib määratleda ka kui „1 Sissenõudmismäär“ Makseviivitusest tingitud kahjumäära prognoosimisel lähtutakse peamiselt vastaspoole geograafilisest asukohast ja laadist ning nende viiest peamisest riskipositsiooni klassist: riigid, riigiasutused, finantseerimisasutused, ettevõtted ja projektide rahastamine Makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtusi saab veelgi täpsustada vastavalt riskipositsiooniga seotud toodete ja lepingute eripärale
EIP kasutab tulevikku suunatud teavet nii oma analüüsides, millega tehakse kindlaks, kas instrumendi krediidirisk on pärast esmast kajastamist oluliselt suurenenud, kui ka eeldatava krediidikahju väljaselgitamisel
Põhimõtted, mida kohaldati väärtuse languse suhtes enne 1. jaanuari 2018
Rahastu hindab igal finantsseisundi aruande kuupäeval, kas on objektiivseid tõendeid selle kohta, et finantsvara väärtus on langenud Finantsvara või finantsvarade rühma väärtus loetakse langenuks üksnes juhul, kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et vara arvelevõtmise järel on selle väärtus langenud ühe või enama sündmuse (sündmus, mille tagajärjel tekkis kahjum) tagajärjel, mille mõju finantsvara või finantsvarade rühma prognoositud tulevastele rahavoogudele saab usaldusväärselt hinnata Tõendiks väärtuse languse kohta võivad muu hulgas olla märgid sellest, et laenuvõtja või laenuvõtjate rühm on märkimisväärsetes finantsraskustes, ei täida oma kohustusi või ei maksa intressi- või põhiosa makseid, nende tõenäoline pankrotistumine või muu rahaline ümberkorraldamine ning juhtumid, mil jälgitavad andmed osutavad prognoositud tulevaste rahavoogude mõõdetavale langusele, näiteks võlasummade või majanduslike tingimuste muutumine, mis on maksete tasumata jätmisega korrelatsioonis
Majandusaasta lõpus tagasimaksmata ja amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud laenude puhul kajastatakse väärtuse langust, kui on objektiivselt tõendatud, et esialgsetele lepingutingimustele vastavat laenusummat või samaväärset summat võib olla võimatu osaliselt või tervikuna sisse nõuda Kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et on kantud väärtuse langusest tulenevat kahjumit, kajastatakse kahjumi suurus vara bilansilise maksumuse ja prognoositud tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahena Vara bilansilise maksumuse vähendamiseks kasutatakse allahindluse kontot ning kahjumi summat kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes Intressitulu arvestamist jätkatakse vähendatud bilansiliselt maksumuselt vara tegeliku intressimäära alusel Laenud koos nendega seoses tehtud allahindlusega kantakse maha, kui neid ilmselt ei õnnestu tulevikus sisse nõuda Kui väärtuse langusest tuleneva prognoositud kahjumi summa suureneb või väheneb järgneval aastal sündmuse tõttu, mis leidis aset pärast väärtuse languse kajastamist, suurendatakse või vähendatakse varem kajastatud väärtuse langusest tulenevat kahjumit allahindluse konto korrigeerimise teel
Rahastu koostab krediidiriski hinnangu iga tehingu kohta eraldi ja ei kaalu tehingute üldist väärtuse vähendamist
Müügivalmis finantsvarade puhul hindab rahastu igal finantsseisundi aruande kuupäeval, kas on objektiivseid tõendeid selle kohta, et investeeringu väärtus on langenud Objektiivseks tõendiks võivad muu hulgas olla märgid sellest, et investeeringu õiglane väärtus on oluliselt või pikaajaliselt langenud allapoole soetusmaksumust Kui on tõendeid väärtuse languse kohta, kõrvaldatakse kumulatiivne kahjum (mis on soetusmaksumuse ja jooksva õiglase väärtuse vahe, millest on lahutatud igasugune varem kasumi- ja muu koondkasumi aruandes kajastatud sama investeeringu väärtuse langusest tulenev kahjum) rahastu omakapitali hulgast ja kajastatakse see kasumi- ja muu koondkasumi aruandes Müügivalmis finantsvarade väärtuse langusest tuleneva kahjumi vähenemist ei kajastata kasumi- ja muu koondkasumi aruande kaudu; õiglase vääruse vähenemisele järgnevat õiglase vääruse suurenemist kajastatakse otse rahastu omakapitali all
Euroopa Investeerimispanga riskianalüüsi osakond kontrollib vähemalt kord aastas, kas finantsvara väärtus on langenud Sellest tulenevad korrektsioonid hõlmavad diskonto tühistamist kasumi- ja muu koondkasumi aruandes vara kasuliku kasutusea jooksul ja mis tahes korrektsioone, mis tulenevad algse väärtuse languse ümberhindamisest
2.4.2.1 Raha ja raha ekvivalendid
Rahastu loeb rahaks ja raha ekvivalentideks arvelduskontosid ja lühikese tähtajaga hoiuseid või kommertsväärtpabereid, mille esialgne tähtaeg on kuni kolm kuud Raha ja raha ekvivalente kajastatakse finantsseisundi aruandes amortiseeritud soetusmaksumuses
2.4.2.2 Likviidsed finantsvarad
Investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruandes on 31. detsembri 2017 aasta seisuga likviidsed finantsvarad kajastatud lõpptähtajani hoitavate finantsvaradena
Likviidsed finantsvarad on noteeritud ja noteerimata võlakirjad, mida hoitakse tähtaja lõpuni, ja kommertsväärtpaberid, mille esialgne tähtaeg on üle kolme kuu ja mis seejärel liigitatakse amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavateks väärtpaberiteks
Need võlakirjad ja kommertsväärtpaberid kajastatakse algselt hinnaga, mille moodustab õiglane väärtus, millele on liidetud otsesed tehingukulud Ostuhinna ja tagasiostmisväärtuse vahe amortiseeritakse instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul tegeliku intressimäära meetodi kohaselt
2.4.2.3 Laenud ja ettemaksed
Investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruandes on laenud ja ettemaksed 31. detsembri 2017 aasta seisuga esitatud laenude ja nõuete all ning kajastatud amortiseeritud soetusmaksumuses
Laenud ja ettemaksed on järgmised:
|
— |
laenud ja ettemaksed, mida kajastatakse amortiseeritud soetusmaksumuses; |
|
— |
laenud ja ettemaksed, mida tuleb kajastada õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
Rahastust antud laenud kajastatakse rahastu varana alates laenuvõtjatele raha ülekandmise hetkest Laenude väljamaksmata osad kirjendatakse bilansiväliselt nimiväärtuses
Laenud, mille rahavoo moodustavad ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intressi maksed, võetakse arvele soetusmaksumuses (väljamakse netosummana), mis põhineb laenu õiglasel väärtusel ja sisaldab tehingukulusid Seejärel kajastatakse laene amortiseeritud soetusmaksumuses, mille arvutamiseks kasutatakse tegeliku intressimäära meetodit
Laene, mille rahavoog ei koosne ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intressi maksetest, tuleb kajastada õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
Nende õiglase väärtuse mõõtmise meetod põhineb diskonteeritud rahavoogude meetodil
2.4.2.4 Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid
Investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruandes on 31. detsembri 2017 aasta seisuga aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid esitatud müügivalmis finantsvaradena
Rahastu omakapitaliinvesteeringuid on kahte liiki: i) otsesed omakapitaliinstrumendid ja ii) riskikapitalifondid Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid kajastatakse algselt õiglases väärtuses, millele on liidetud tehingukulud Seejärel kajastatakse õiglase väärtuse muutused, sealhulgas välisvaluuta ümberarvestusest tulenev kasum ja kahjum, kasumi- ja muu koondkasumi aruande kirjes „Netotulu aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt“
Noteerimata investeeringu puhul, mille õiglast väärtust ei saa kindlaks teha aktiivsel turul, kasutatakse õiglase väärtuse määramiseks tunnustatud hindamismeetodeid (lisade punkt 4.2.1)
Rahastu omandatud osalused kujutavad endast investeeringuid börsivälistesse ettevõtetesse investeerivatesse või riskikapitalifondidesse Kooskõlas majandusharu tavadega on sellisteks investeeringuteks üldiselt mitme investori ühiselt märgitud investeeringud, kellest ükski ei ole sellises seisundis, et ta saaks üksinda mõjutada kõnealuse fondi igapäevast tööd ja investeerimistegevust Selle tulemusena ei anna investori liikmesus sellise fondi juhtorganis talle põhimõtteliselt õigust mõjutada fondi igapäevast tegevust Lisaks sellele ei määra börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate või riskikapitalifondide üksikinvestorid kindlaks fondi tegevuspõhimõtteid, nagu dividendide või muude väljamaksete maksmise poliitikat Selliseid otsuseid teeb üldjuhul fondi juhatus, tuginedes fondi juhatuse ja kõigi aktsionäride õigusi ja kohustusi reguleerivale aktsionäride kokkuleppele Aktsionäride kokkuleppes üldiselt välistatakse üksikinvestorite võimalus teha fondiga kahepoolsel alusel olulisi tehinguid, vahetada omavahel juhtivtöötajaid või saada privilegeeritud juurdepääs olulisele tehnilisele teabele Rahastu investeeringuid tehakse kooskõlas eespool nimetatud majandusharu tavadega, mis tagab, et rahastul ei ole kontrolli ega muud olulist mõju IFRS 10 ja IAS 28 tähenduses ühegi sellise investeeringu üle, sealhulgas selliste investeeringute üle, milles rahastul on üle 20 % hääleõigustest
2.4.3
Finantstagatislepingud on lepingud, mis nõuavad rahastult kindlaksmääratud maksete sooritamist, et hüvitada tagatise saajale tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei tee tähtaegselt makseid vastavalt võlainstrumendi tingimustele
Kehtivate reeglite määratluse (IFRS 4 „Kindlustuslepingud“) kohaselt ei ole tagatis kindlustusleping
Alates 1. jaanuarist 2018 kohaldatavad põhimõtted
Finantstagatisi arvestatakse standardi IFRS 9 „Finantsinstrumendid“ järgi kas tuletisinstrumentide või finantstagatistena olenevalt sellest, millistele IFRS 9-s loetletud tunnustele ja omadustele need vastavad
Tuletisinstrumentide arvestuse poliitika on esitatud lisa punktis 2.4.5
Finantstagatisi kajastatakse algselt finantsseisundi aruande lahtris „Antud tagatiste eraldised“ õiglases väärtuses, millele on liidetud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantstagatiste andmisega Esmasel kajastamisel vastab maksekohustus oodatavate tagatispreemiate või oodatava esialgse kahjumi netonüüdispuhasväärtusele
Pärast esmast kajastamist näidatakse finantstagatisi ühel järgnevatest viisidest, olenevalt sellest, kumma puhul on tulemus suurem:
|
— |
kahju allahindluse summa, mis määratakse kindlaks IFRS 9 kohaselt, ja |
|
— |
esmalt kajastatud tagatispreemia, millest on maha arvatud tulu vastavalt IFRS 15 põhimõtetele |
Finantstagatistest (välja arvatud tagatiste realiseerimisest) tulenevat kohustuste netosumma suurenemist või vähenemist kajastatakse IFRS 9 kohaselt kasumi- ja muu koondkasumi aruande rubriigis „Tagatiste eraldiste muutus“
Vastavalt IFRS 15 kohasele amortisatsioonikavale kajastatakse saadud tagatispreemia kogu finantstagatise tähtaja jooksul kasumi- ja muu koondkasumi aruandes kui „Teenus- ja vahendustasude tulu“
Lisaks kajastatakse tagatislepingu allakirjutamisel seda rahastu tingimusliku kohustusena ja kui tagatis realiseeritakse, siis rahastu siduva kohustusena
Enne 1. jaanuari 2018 kohaldatud põhimõtted
Arvelevõtmisel kajastatakse finantstagatisi õiglases väärtuses, mis vastab oodatavate tagatispreemiate nüüdispuhasväärtusele ja oodatavale esialgsele kahjumile See arvutus viiakse läbi iga tehingu alustamise kuupäeval ja see kajastatakse finantsseisundi aruandes finantstagatisena „Muude varade“ ja „Muude kohustuste“ all
Pärast esmast kajastamist näidatakse iga tagatisega seonduvaid rahastu kohustusi ühel järgnevatest viisidest, olenevalt sellest, kumma puhul on tulemus suurem:
|
— |
esmalt kajastatud summa, millest on vajaduse korral maha arvatud kumulatiivne amortisatsioon, mis on kajastatud kooskõlas IAS 18-ga „Tulu“, ja |
|
— |
kõige tõenäolisemaks peetav hinnang nende kulude kohta, mis on vajalikud tagatisest tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks vastavalt IAS-ile 37 „Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad“ |
Kulude kõige tõenäolisemaks peetav hinnang saadakse vastavalt IAS 37-le Eraldised finantstagatiste jaoks katavad kohustuste täitmise kulu, mille moodustab kõigi asjakohaste tegurite ja finantsseisundi aruande kuupäeva seisuga olemasoleva teabe alusel arvutatud oodatav kahju
Kui lõpetatakse rahalise tagatise kajastamine IAS 39 alusel ja seda hakatakse kajastama vastavalt standardile IAS 37, siis kantakse selle summa, mida varem kajastati lahtris „Muud kohustused“, nüüd finantsseisundi aruande lahtrisse „Antud tagatiste eraldised“
IAS 37 kohaselt kajastatavad finantstagatiste eraldised esitatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruande rubriigis „Tagatiste eraldiste muutus“
2.4.4
Liigitus ja väärtuse hindamine
Finantskohustised – põhimõtted, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018
Finantskohustisi, väljaarvatud kauplemiseks hoitavaid finantskohustisi, näiteks tuletisinstrumentidest tulenevaid kohustisi, kajastatakse amortiseeritud soetusmaksumuses
IFRS 9 kohane finantskohustiste liigitamine ei erine oluliselt nende liigitamisest IAS 39 alusel ja rahastu finantskohustisi tuleb kajastada amortiseerunud soetusmaksumuses nii IAS 39 kui ka IFRS 9 kohaselt
Finantskohustised – põhimõtted, mida kohaldati enne 1. jaanuari 2018
Rahastu liigitab oma finantskohustised järgmiselt:
|
— |
amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustised, |
|
— |
õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad finantskohustised ja selle kategooria raames kauplemiseks hoitavad finantskohustused |
Kajastamise lõpetamine
Rahastu lõpetab finantskohustise kajastamise, kui ta lepingulised kohustused on täidetud või tühistatud või lõppenud
2.4.5
Finantstuletisinstrumentide hulka kuuluvad eri valuutade vahetuslepingud, erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud, lühiajalised valuutavahetuslepingud ja intressimäära vahetuslepingud
tuletisfinantsinstrumendid kajastatakse esmaselt kauplemispäeva seisuga
Rahastu võib oma tavapärase tegevuse raames sõlmida vahetuslepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad konkreetsete laenutehingutega, või valuuta forvardlepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad tema valuutapositsioonidega, mis on nomineeritud muudes laialdaselt kasutatavates vääringutes kui eurodes, et tasakaalustada vahetuskursi muutustest põhjustatud mis tahes tulu või kulu
Kõiki tuletisinstrumente kajastatakse nende õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande ja esitatakse tuletisfinantsinstrumentidena Õiglane väärtus leitakse põhiliselt diskonteeritud rahavoogude mudelite, optsioonihinnamudelite ning kolmandate isikute noteeringute kaudu
Tuletisinstrumente kajastatakse õiglases väärtuses, kirjendades need varana, kui nende õiglane väärtus on positiivne, ja kohustustena, kui nende õiglane väärtus on negatiivne Finantstuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes („Finantstuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutumine“)
IFRS 9 kohaselt on tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberite põhilepingust eraldamise nõue finantsvarade või finantskohustiste puhul elimineeritud ja seega käsitletakse hübriidlepingut finantsvarade või -kohustiste liigitamisel ühe tervikuna
2.4.6
Liikmesriikide osamaksusid kajastatakse finantsseisundi aruandes nõuetena selle kuupäeva seisuga, mil nõukogu otsusega kehtestatakse osamaksud, mille liikmesriigid peavad rahastule tasuma
Liikmesriikide osamaksud liigitatakse omakapitaliks, sest need vastavad järgmistele tingimustele:
|
— |
vastavalt osamaksusid käsitlevale lepingule annavad need liikmesriikidele õiguse otsustada rahastu netovarade kasutamise üle rahastu likvideerimise korral; |
|
— |
need kuuluvad sellisesse instrumentide liiki, mis on allutatud kõikidele muudele instrumentide liikidele; |
|
— |
kõikidel finantsinstrumentidel selles instrumentide liigis, mis on allutatud kõikidele muudele instrumentide liikidele, on identsed tunnused; |
|
— |
instrumendil ei ole ühtegi tunnust, mis nõuaks selle liigitamist kohustusteks, ning |
|
— |
instrumendi kehtivusaja jooksul instrumendiga seoses saadavate oodatavate rahavoogude kogusumma põhineb olulisel määral rahastu kasumil või kahjumil, kajastatud netovara muutusel või kajastatud ja kajastamata netovara õiglase väärtuse muutusel instrumendi kehtivusaja jooksul |
Osamaksusid liigitatakse ja kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes amortiseeritud soetusmaksumuses
2.4.7
Rahastust antud laenude intresse kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes („Intressid ja samalaadsed tulud“) ja finantsseisundi aruandes („Laenud ja ettemaksed“) tekkepõhiselt tegeliku intressimäära alusel See on määr, millega laenu oodatava kestuse jooksul toimuvad prognoositud tulevased maksed ja laekumised diskonteeritakse täpselt laenu bilansilisele netomaksumusele Pärast laenu kirjendatud väärtuse vähendamist väärtuse languse tõttu jätkatakse intressitulu kajastamist algse tegeliku intressimäära alusel, mida kohaldatakse uue bilansilise maksumuse suhtes
Krediidiriski tõttu langenud väärtusega laenude intresse kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes („Intressid ja samalaadsed tulud“) ja finantsseisundi aruandes („Laenud ja ettemaksed“) tekkepõhiselt ja laenu oodatava kestuse jooksul krediidiga korrigeeritud tegeliku intressimääraga See on määr, millega laenu oodatava kestuse jooksul toimuvad prognoositud tulevased maksed ja laekumised diskonteeritakse täpselt laenu bilansilisele netoväärtusele
Siduvate kohustustega seotud teenustasude puhul on tegu edasilükkunud tuluga, mida kajastatakse tegeliku intressimäära meetodi alusel, arvutatuna perioodi kohta, mis kestab vastava laenu väljamaksmisest kuni selle tagastamiseni Neid kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes („Intressid ja samalaadsed tulud“)
2.4.8
Oma tegevuse raames haldab rahastu liikmesriikide nimel intressitoetusi ja tehnilist abi
Intressitoetuste ja tehnilise abi maksmiseks mõeldud osa liikmesriikide osamaksust ei kajastata rahastu omakapitalina, vaid liigitatakse võlgadeks kolmandatele isikutele Rahastu teeb väljamaksed lõplikele abisaajatele ja seejärel vähendab kolmandatele isikutele võlgnetavaid summasid
Kui intressitoetuste ja tehnilise abiga seoses makstud osamaksude summasid ei maksta täielikult välja, liigitatakse need ümber rahastule tehtud osamaksuks
2.4.9
Rahalt ja raha ekvivalentidelt saadud intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt rahastu kasumi- ja muu koondkasumi aruandes
2.4.10
Osutatud teenuste eest saadud tasu kajastatakse selle perioodi tuluna, mille jooksul teenuseid osutatakse, ning olulise toimingu eest teenitud tasu kajastatakse tuluna pärast olulise toimingu lõpuleviimist Need tasud esitatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes („Teenus- ja vahendustasude tulu“)
Aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt saadavaid dividende kajastatakse nende laekumise ajal ja need esitatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt saadud realiseeritud netokasumi all
2.4.11
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollis on ette nähtud, et Euroopa Liidu institutsioonide varad, tulud ja muu vara on vabastatud kõigist otsestest maksudest
2.5 Vastavustabel
Järgmises tabelis on esitatud rahastu varade ja kohustuste algsed mõõtmiskategooriad IAS 39 kohaselt ja uued mõõtmiskategooriad IFRS 9 kohaselt seisuga 1. jaanuar 2018
|
tuhandetes eurodes |
|||||||||
|
VARAD |
|||||||||
|
Finantsseisundi aruanne seisuga 31. detsember 2017 |
Mõõtmiskategooria IAS 39 kohaselt |
Bilansiline netomaksumus |
Mõõtmiskategooria IFRS 9 kohaselt |
Bilansiline netomaksumus |
Finantsseisundi aruanne alates 1. jaanuarist 2018 |
||||
|
Laenud ja nõuded |
549 101 |
Amortiseeritud soetusmaksumus |
549 101 |
|
||||
|
Laenud ja nõuded |
150 000 |
Amortiseeritud soetusmaksumus |
150 000 |
|
||||
|
Lõpptähtajani hoitavad |
144 382 |
Amortiseeritud soetusmaksumus |
144 382 |
|
||||
|
Õiglane väärtus muutustega läbi kasumiaruande |
12 521 |
Õiglane väärtus muutustega läbi kasumiaruande |
12 521 |
|
||||
|
Laenud ja nõuded |
1 666 725 |
Amortiseeritud soetusmaksumus |
1 615 589 |
|
||||
|
Õiglane väärtus muutustega läbi kasumiaruande |
1 422 |
||||||||
|
Müügivalmis |
497 539 |
Õiglane väärtus muutustega läbi kasumiaruande |
497 539 |
|
||||
|
Laenud ja nõuded |
4 385 |
Amortiseeritud soetusmaksumus |
4 385 |
|
||||
|
Varad kokku |
|
3 024 653 |
|
2 974 939 |
Varad kokku |
||||
|
tuhandetes eurodes |
|||||||||
|
KOHUSTUSED |
|||||||||
|
Finantsseisundi aruanne seisuga 31. detsember 2017 |
Mõõtmiskategooria IAS 39 kohaselt |
Bilansiline netomaksumus |
Mõõtmiskategooria IFRS 9 kohaselt |
Bilansiline netomaksumus |
Finantsseisundi aruanne alates 1. jaanuarist 2018 |
||||
|
Õiglane väärtus muutustega läbi kasumiaruande |
1 153 |
Õiglane väärtus muutustega läbi kasumiaruande |
1 153 |
|
||||
|
Amortiseeritud soetusmaksumus |
25 802 |
Amortiseeritud soetusmaksumus |
25 802 |
|
||||
|
Finantstagatised |
484 |
Finantstagatised |
484 |
|
||||
|
Amortiseeritud soetusmaksumus |
— |
Amortiseeritud soetusmaksumus |
4 156 |
|
||||
|
Amortiseeritud soetusmaksumus |
157 285 |
Amortiseeritud soetusmaksumus |
157 285 |
|
||||
|
Amortiseeritud soetusmaksumus |
2 462 |
Amortiseeritud soetusmaksumus |
2 462 |
|
||||
|
Kohustused kokku |
|
187 186 |
|
191 342 |
Kohustused kokku |
||||
|
|
|
|
|
|
||||
|
|
2 517 000 |
|
2 517 000 |
|
||||
|
|
125 816 |
|
— |
|
||||
|
|
194 651 |
|
266 597 |
|
||||
|
Kohustused ja omakapital kokku |
|
3 024 653 |
|
2 974 939 |
Kohustused ja omakapital kokku |
||||
Järgmises tabelis on esitatud võrdlevalt rahastu varade ja kohustuste bilansiline maksumus IAS 39 kohaste varasemate mõõtmiskategooriate ja alates 1. jaanuarist 2018 kasutatavate IFRS 9 kohaste mõõtmiskategooriate kaupa
|
tuhandetes eurodes |
||||||
|
FINANTSVARAD |
IAS 39 kohane bilansiline maksumus seisuga 31.12.2017. |
Ümber liigitatud |
Ümber hinnatud |
IFRS 9 kohane bilansiline maksumus seisuga 1.1.2018. |
||
|
Amortiseeritud soetusmaksumus |
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
IAS 39 kohane algsaldo ja IFRS 9 kohane lõppsaldo |
549 101 |
— |
— |
549 101 |
||
|
|
|
|
|
||
|
IAS 39 kohane algsaldo ja IFRS 9 kohane lõppsaldo |
150 000 |
— |
— |
150 000 |
||
|
|
|
|
|
||
|
IAS 39 kohane algsaldo ja IFRS 9 kohane lõppsaldo |
144 382 |
— |
— |
144 382 |
||
|
|
|
|
|
||
|
IAS 39 kohane algsaldo ja IFRS 9 kohane lõppsaldo |
12 521 |
— |
— |
12 521 |
||
|
|
|
|
|
||
|
IAS 39 kohane algsaldo |
1 666 725 |
— |
— |
1 666 725 |
||
|
Üleminek amortiseeritud soetusmaksumusega kajastamiselt kajastamisele õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
— |
—1 422 |
— |
—1 422 |
||
|
Uus oodatava krediidikahju allahindluse summa |
— |
— |
—49 714 |
—49 714 |
||
|
IFRS 9 kohane lõppsaldo |
1 666 725 |
—1 422 |
—49 714 |
1 615 589 |
||
|
|
|
|
|
||
|
IAS 39 kohane algsaldo ja IFRS 9 kohane lõppsaldo |
4 385 |
— |
— |
4 385 |
||
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad kokku |
2 527 114 |
—1 422 |
—49 714 |
2 475 978 |
||
|
tuhandetes eurodes |
||||||
|
|
IAS 39 kohane bilansiline maksumus seisuga 31.12.2017. |
Ümber liigitatud |
Ümber hinnatud |
IFRS 9 kohane bilansiline maksumus seisuga 1.1.2018. |
||
|
Muu koondkasumi kaudu õiglases väärtuses / müügivalmis finantsvarad |
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
IAS 39 kohane algsaldo |
497 539 |
— |
— |
497 539 |
||
|
Üleminek müügivalmis finantsvarana kajastamiselt kajastamisele õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
— |
—497 539 |
— |
—497 539 |
||
|
IFRS 9 kohane lõppsaldo |
497 539 |
—497 539 |
— |
— |
||
|
Muu koondkasumi kaudu õiglases väärtuses mõõdetud finantsvarad |
497 539 |
—497 539 |
— |
— |
||
|
Õiglane väärtus muutustega läbi kasumiaruande |
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
IAS 39 kohane algsaldo |
— |
— |
— |
— |
||
|
Üleminek amortiseeritud soetusmaksumusega kajastamiselt kajastamisele õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
— |
1 422 |
— |
1 422 |
||
|
Uus oodatava krediidikahju allahindluse summa |
— |
— |
— |
— |
||
|
IFRS 9 kohane lõppsaldo |
— |
1 422 |
— |
1 422 |
||
|
|
|
|
|
||
|
IAS 39 kohane algsaldo |
— |
— |
— |
— |
||
|
Üleminek müügivalmis finantsvarana kajastamiselt kajastamisele õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
— |
497 539 |
— |
497 539 |
||
|
IFRS 9 kohane lõppsaldo |
— |
497 539 |
— |
497 539 |
||
|
Kasumiaruande kaudu õiglases väärtuses mõõdetud finantsvarad kokku |
— |
498 961 |
— |
498 961 |
||
|
Finantsvarad kokku |
3 024 653 |
— |
—49 714 |
2 974 939 |
||
|
tuhandetes eurodes |
||||||
|
FINANTSKOHUSTISED |
IAS 39 kohane bilansiline maksumus seisuga 31.12.2017. |
Ümber liigitatud |
Ümber hinnatud |
IFRS 9 kohane bilansiline maksumus seisuga 1.1.2018. |
||
|
Amortiseeritud soetusmaksumus |
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
IAS 39 kohane algsaldo ja IFRS 9 kohane lõppsaldo |
25 802 |
— |
— |
25 802 |
||
|
|
|
|
|
||
|
IAS 39 kohane algsaldo |
— |
— |
— |
|
||
|
Uus oodatava krediidikahju allahindluse summa |
— |
— |
4 156 |
4 156 |
||
|
IFRS 9 kohane lõppsaldo |
|
— |
4 156 |
4 156 |
||
|
|
|
|
|
||
|
IAS 39 kohane algsaldo ja IFRS 9 kohane lõppsaldo |
157 285 |
— |
— |
157 285 |
||
|
|
|
|
|
||
|
IAS 39 kohane algsaldo ja IFRS 9 kohane lõppsaldo |
2 462 |
— |
— |
2 462 |
||
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustised kokku |
185 549 |
— |
4 156 |
189 705 |
||
|
Õiglane väärtus muutustega läbi kasumiaruande |
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
IAS 39 kohane algsaldo ja IFRS 9 kohane lõppsaldo |
1 153 |
— |
— |
1 153 |
||
|
|
|
|
|
||
|
IAS 39 kohane algsaldo ja IFRS 9 kohane lõppsaldo |
484 |
— |
— |
484 |
||
|
Uus oodatava krediidikahju allahindluse summa |
— |
— |
— |
— |
||
|
IFRS 9 kohane lõppsaldo |
484 |
— |
— |
484 |
||
|
Kasumiaruande kaudu õiglases väärtuses mõõdetud finantskohustised kokku |
1 637 |
— |
— |
1 637 |
||
|
Finantskohustised kokku |
187 186 |
— |
4 156 |
191 342 |
||
Järgmises tabelis on esitatud ülevaade IFRS 9-le ülemineku mõjust rahastu omakapitalile seisuga 1. jaanuar 2018 Üleminek mõjutab ainult õiglase väärtuse reservi, mitte aga muid omakapitali osi
|
tuhandetes eurodes |
|
|
Õiglase väärtuse reserv |
|
|
IAS 39 kohane lõppsaldo seisuga 31. detsember 2017 |
125 816 |
|
Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid, mida kajastatakse müügivalmis finantsvara asemel õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
—125 816 |
|
IFRS 9 kohane algsaldo seisuga 1. jaanuar 2018 |
— |
|
|
Jaotamata kasum |
|
IAS 39 kohane lõppsaldo seisuga 31. detsember 2017 |
194 651 |
|
Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid, mida kajastatakse müügivalmis finantsvara asemel õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
125 816 |
|
IFRS 9 kohaselt kajastatud oodatav krediidikahju (laenud ja ettemaksed) |
—49 712 |
|
IFRS 9 kohaselt kajastatud eraldised (laenukohustused) |
—4 156 |
|
IFRS 9 kohane algsaldo seisuga 1. jaanuar 2018 |
266 599 |
|
IFRS 9 kasutuselevõtust tingitud omakapitali muutuste summa kokku |
—53 868 |
Järgmises tabelis on esitatud võrdlevalt väärtuse langusest tuleneva allahindluse IAS 39 kohane lõppsaldo ja uus, IFRS 9 kohaselt kajastatav väärtuse langusest tulenev allahindlus
|
tuhandetes eurodes |
|||||||
|
|
1.1.2018. |
31.12.2017. |
|||||
|
Allahindlus: |
12 kuu oodatava krediidikahju allahindlus (1 etapp) |
Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud (2 etapp) |
Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3 etapp) |
Kokku |
Kokku |
||
|
— |
— |
— |
— |
— |
||
|
— |
— |
— |
— |
— |
||
|
19 738 |
29 976 |
113 255 |
162 969 |
113 255 |
||
|
1 993 |
2 163 |
— |
4 156 |
— |
||
|
— |
484 |
— |
484 |
484 |
||
|
Kokku |
21 731 |
32 623 |
113 255 |
167 609 |
113 739 |
||
3 Riskijuhtimine
Käesolevas lisas esitatakse teave rahastu krediidi- ja finantsriskide ning nende juhtimise ja kontrolli kohta, keskendudes eeskätt tema finantsinstrumentide kasutamisega seonduvatele peamistele riskidele Need on järgmised:
|
— |
krediidirisk – kliendi või vastaspoole makseviivituse korral kahju saamise risk, mis tuleneb mis tahes vormis krediidiriski positsioonist, sealhulgas arveldusrisk; |
|
— |
likviidsusrisk – risk, et majandusüksus ei suuda rahastada varade soetamist ja õigeaegselt täita oma kohustusi, ilma et sellega kaasneks vastuvõetamatut kahju; |
|
— |
tururisk – risk, et muutused turuhindades ja -määrades, näiteks intressimäärade, aktsiahindade ja valuutakursside muutused, vähendavad majandusüksuse tulu või talle kuuluvate finantsinstrumentide väärtust |
3.1 Riskijuhtimise korralduslik külg
Euroopa Investeerimispank kohandab oma riskijuhtimist jooksvalt
EIP riskijuhtimise üksus määrab kindlaks rahastu riskid, hindab ja jälgib neid ning annab nende kohta aru, tegutsedes sealjuures sõltumatult Ülesannete lahusust säilitavas raamistikus on riskijuhtimine front office'i toimingutest sõltumatu EIPs annab riskijuhtimise üksuse peadirektor riskidega seonduvatest küsimustest aru selleks määratud riskijuhtimise asepresidendile Nimetatud asepresident vastutab riskiaruannete esitamise eest Euroopa Investeerimispanga halduskomiteele ja direktorite nõukogule
3.2 Krediidirisk
Krediidirisk on potentsiaalne kahju, mis võib tekkida kliendi või vastaspoole makseviivitusest ning tuleneb mis tahes vormis krediidiriski positsioonist, sealhulgas arveldusrisk
3.2.1
Laenude vastaspoolte kohta krediidianalüüsi tegemisel hindab EIP krediidiriski eesmärgiga see välja arvutada ja seda hinnastada EIP on välja töötanud sisereitingute metoodika (IRM), et määrata kindlaks oma laenuvõtjate / tagatiseandjate sisereitingud See metoodika põhineb hindamislehtede süsteemil, mis on töötatud välja iga suurema krediidi vastaspoolte liigi (nt äriühingud, pangad, avaliku sektori üksused) jaoks nende eripärasid arvestades Võttes arvesse nii parimaid pangandustavasid kui ka Baseli rahvusvahelise kapitalikokkuleppe (Basel II) raames sätestatud põhimõtteid, jagatakse kõik vastaspooled, kes on konkreetse tehingu krediidiprofiili seisukohast olulised, sisereitingu kategooriatesse, kasutades asjaomase vastaspoole suhtes kohaldatavat sisereitingute metoodikat Igale vastaspoolele määratakse sisereiting, mis vastab tema makseviivituse tõenäosust kirjeldavale välisvaluutareitingule, millele järgneb tema äri- ja finantsriskiprofiili ja tegevuse kontekstis asjakohase riigiriski põhjalik analüüs
Projektipõhise finantseerimise ja muude piiratud kasutusega struktureeritud tehingute kohta tehtavate krediidikvaliteedi hinnangute korral kasutatakse asjaomase majandusharu puhul asjakohaseid krediidiriski töövahendeid, milles peamiselt keskendutakse rahavoogude kättesaadavusele ja võla teenindamise suutlikkusele Need töövahendid hõlmavad projektide lepingulise raamistiku analüüsi, vastaspoole analüüsi ja rahavoogude modelleerimist Sarnaselt äriühingute ja finantsasutustega määratakse igale projektile sisemine riskireiting
Kõiki sisemisi riskireitinguid jälgitakse kogu laenutähtaja jooksul ja neid uuendatakse korrapäraselt
Kõigi tehingute suhtes, mida tehakse majandusüksustega, kes ei ole riigid (või millele tagatise andja ei ole riik või sarnaste tehingute puhul), rakendatakse tehingulimiite ja vastaspoole suuruse piiranguid Vastaspoole piiranguid määratakse asjakohasel juhul rühma konsolideeritud riskipositsioonide tasandil Sellised piirangud peegeldavad üldjuhul vastaspoolte omavahendite suurust
Krediidiriski maandamiseks kasutab EIP vastavalt vajadusele ja lähtudes iga juhtumi eripärast mitmesuguseid krediidikvaliteedi parandamise vahendeid:
|
— |
vastaspoole või projektiga seonduvad väärtpaberid (nt õiguste loovutamine või aktsiatele, varadele või kontodele seatud pant) ja/või |
|
— |
tagatised, mida üldjuhul annab rahastatava projekti sponsor (nt täitmistagatised, nõudegarantiid), või pangagarantii |
Rahastu ei kasuta krediidiriski maandamiseks krediidituletisinstrumente
3.2.2
Järgnevas tabelis on näidatud maksimaalne krediidiriski positsioon finantsseisundi aruande kirjete, sealhulgas tuletisinstrumentide puhul Maksimaalne riskipositsioon on näidatud brutosummana enne tagatise kasutamise abil toimuva riskimaandamise mõju arvesse võtmist
|
tuhandetes eurodes |
||||
|
Maksimaalne riskipositsioon |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
||
|
VARAD |
|
|
||
|
Raha ja raha ekvivalendid |
573 708 |
549 101 |
||
|
Nõuded rahastajate vastu |
100 000 |
150 000 |
||
|
Likviidsed finantsvarad |
335 140 |
144 382 |
||
|
Finantstuletisinstrumendid |
9 873 |
12 521 |
||
|
Laenud ja ettemaksed |
1 540 991 |
1 666 725 |
||
|
Muud varad |
171 |
4 385 |
||
|
Varad kokku |
2 559 883 |
2 527 114 |
||
|
Laenuandmiskohustuste eraldised |
—23 822 |
— |
||
|
BILANSIVÄLISED KIRJED |
|
|
||
|
BILANSIVÄLISED KIRJED |
|
|
||
|
Tingimuslikud kohustused |
|
|
||
|
1 553 668 |
74 569 |
||
|
Kohustused |
|
|
||
|
1 283 931 |
869 983 |
||
|
2 800 |
7 682 |
||
|
Bilansivälised kirjed kokku |
2 840 399 |
952 234 |
||
|
Krediidiriski positsioon kokku |
5 376 460 |
3 479 348 |
||
3.2.3
3.2.3.1 Krediidiriski mõõtmine laenude ja ettemaksete puhul
Iga rahastu tehtava laenu või tagatise kohta koostatakse põhjalik riskihinnang ja arvutatakse välja oodatava kahju määrade hinnang, mis kajastuvad laenu reitinguklassis Lisade punktis 24 kirjeldatud tulemusliku rahastamise vahendi tegevuse (kui vahendatud laenud välja arvata) suhtes ei kohaldata krediidiriski poliitika suunised, vaid teistsugust korda Laenu reitinguklass määratakse kindlaks üldtunnustatud kriteeriumide põhjal, võttes arvesse laenuvõtja krediidikvaliteeti, laenu lõpptähtaega, tagatist ja vajaduse korral tagatiseandjat
Laenu reitinguklassidesse määramise süsteem hõlmab metoodikaid, protsesse, andmebaase ja IT-süsteeme, mis toetavad laenuandmise tehingute krediidiriski hindamist ja oodatava kahju määra hinnangute arvutamist Süsteemis võetakse kokku suur hulk teavet, et määrata laenude krediidiriskidele suhteline reiting Laenu reitinguklassid kajastavad oodatava kahju määra hinnangulise taseme nüüdisväärtust, mis leitakse peamiste võlglaste makseviivituse tõenäosuse, asjaomase riskipositsiooni ja makseviivituse korral tekkiva kahju suuruse alusel Laenu reitinguklasse kasutatakse järgmistel eesmärkidel:
|
— |
laenuandmise riskide täpsema ja kvantitatiivsema hinnangu koostamise abivahendina; |
|
— |
järelevalveülesannete jaotamise abivahendina; |
|
— |
laenuportfelli krediidikvaliteedi kirjeldusena mis tahes kuupäeva seisuga; |
|
— |
ühe sisendina oodatava kahju määral põhinevate riski hinnastamisotsuste tegemisel |
Laenu reitinguklassi määramisel võetakse arvesse järgmiseid tegureid
|
i) |
Laenuvõtja krediidivõimelisus: riskijuhtimise üksus vaatab laenuvõtjad sõltumatult läbi ja hindab nende krediidivõimelisust sisemiste metoodikate ja välisandmete alusel Kooskõlas valitud Basel II täiustatud meetodiga on pank töötanud välja sisereitingute metoodika, mille abil ta määrab laenuvõtjatele ja tagatiseandjatele sisereitingud Sealjuures võetakse aluseks hindamislehtede komplekt, mis sisaldab hindamislehti erinevate kindlaksmääratud vastaspoole liikide jaoks |
|
ii) |
Makseviivituse korrelatsioon: arvuliselt väljendatud võimalus, et laenuvõtja ja tagatiseandja satuvad samaaegselt finantsraskustesse Mida suurem on korrelatsioon laenuvõtja ja tagatise andja makseviivituse tõenäosuse vahel, seda madalam on tagatise väärtus ja seega on halvem (madalam) ka laenu reitinguklass |
|
iii) |
Tagatisinstrumentide ja väärtpaberite väärtus: seda hinnatakse emitendi krediidivõimelisuse ja kasutatava instrumendi liigi kombinatsiooni alusel |
|
iv) |
Sissenõudmismäär: summa, mis saadakse eeldatavasti tagasi pärast asjaomase vastaspoole makseviivitust Seda summat väljendatakse protsendina riskipositsioonist |
|
v) |
Lepinguline raamistik: usaldusväärne lepinguline raamistik suurendab laenu krediidikvaliteeti ja parandab selle sisereitingut |
|
vi) |
Laenu kestus (või üldisemalt laenu rahavoog): kui kõik muud näitajad on samad, siis mida pikem on laenu kestus, seda suurem on laenu teenindamisel raskustesse sattumise oht |
Laenu oodatav kahju määr arvutatakse viie eespool kirjeldatud elemendi kombineerimise teel Olenevalt kõnealuse kahjumäära tasemest määratakse laenule üks järgmistest allpool loetletud laenu reitinguklassidest
|
„A“ |
Kõrgeima krediidikvaliteediga laenud Neil on kolm alaliiki:
|
|
„B“ |
Kõrge krediidikvaliteediga laenud See on varaklass, mida pank peab usaldusväärseks, kuigi selle krediidikvaliteet võib tulevikus mõnevõrra halveneda Tähiseid B+ ja B- kasutatakse sellise halvenemise aset leidmise suhtelise tõenäosuse tähistamiseks |
|
„C“ |
Hea krediidikvaliteediga laenud Üks näide neist võiks olla heas majanduslikus seisus olevatele pankadele ja äriühingutele antud seitsmeaastase lõpptähtajaga tagatiseta ainumakselaenud või nendega samaväärse amortisatsiooni ja tagasimaksmisel saabuva lõpptähtajaga laenud |
|
„D“ |
See reitinguklass on piirialaks aktsepteeritava krediidikvaliteediga laenude ja selliste laenude vahel, millega seoses on esinenud mõningaid raskusi Selle olulise erinevuse kajastamiseks kasutatakse laenude reitinguklasside määramisel alamliigitusi D+ ja D- D-reitinguga laenud nõuavad rohkem tähelepanu |
|
„E“ |
See laenu reitinguklass hõlmab laenusid, mille riskiprofiil on üldiselt aktsepteeritust suurema riskiga Siia kuuluvad laenud, millega nende kestuse jooksul on esinenud tõsiseid probleeme ja mille kahjumisseminekut ei saa välistada Seetõttu jälgitakse neid laene tähelepanelikult ja pingsalt Alamklassid E+ ja E- tähistavad nimetatud jälgimise intensiivsust, kusjuures E- reitinguga tehingud on olukorras, kus suure tõenäosusega ei suudeta tulevikus laenude teenindamisel tähtaegadest kinni pidada ning seetõttu on nõutav mingisugune võla restruktureerimine, mis võib kaasa tuua väärtuse langusest tingitud kahju |
|
„F“ |
F (probleemsed) tähistab laenusid, millega kaasnevad aktsepteerimatud riskid F- reitinguga laenud võivad tuleneda ainult pooleliolevatest tehingutest, mille puhul on pärast allakirjutamist esinenud ettenägematuid, erakorralisi ja drastilisi negatiivseid asjaolusid Kõigile tehingutele, millest rahastule tuleneb põhisumma kaotus, määratakse reitinguklassiks F, ja neile tehakse konkreetne eraldis |
Üldjuhul pannakse D- või sellest madalama sisereitinguga laenud jälgimisnimekirja Kui laen siiski kiideti juba algselt heaks D- või sellest madalama reitinguklassi riskiprofiiliga, pannakse see jälgimisnimekirja üksnes juhul, kui aset leiab oluline krediidisündmus, mis põhjustab selle laenu reitinguklassi edasise languse
Punktis 3.2.3.3 esitatud tabelis on näidatud rahastu laenuportfelli krediidikvaliteedi analüüs, mis põhineb eespool kirjeldatud laenu reitinguklassidel
3.2.3.2 Laenude andmisest tuleneva krediidiriski positsiooni analüüs
Järgnevas tabelis on näidatud allakirjutatud ja väljamakstud laenudest tulenev maksimaalne krediidiriski positsioon (ilma oodatavat krediidikahjumit arvesse võtmata) laenuvõtjate liikide lõikes, võttes arvesse tagatiseandjate antud tagatisi:
|
tuhandetes eurodes |
|||||
|
Seisuga 31.12.2018. |
Tagatisega |
Muud krediidikvaliteedi parandamise vahendid |
Tagatiseta |
Kokku |
Osakaal |
|
Pangad |
88 263 |
— |
856 484 |
944 747 |
61 % |
|
Äriühingud |
147 551 |
45 820 |
205 198 |
398 569 |
26 % |
|
Avaliku sektori asutused |
29 182 |
— |
— |
29 182 |
2 % |
|
Riigid |
— |
2 647 |
165 846 |
168 493 |
11 % |
|
Kokku välja makstud |
264 996 |
48 467 |
1 227 528 |
1 540 991 |
100 % |
|
Alla kirjutatud, kuid välja maksmata |
170 356 |
— |
1 089 753 |
1 260 110 |
|
|
tuhandetes eurodes |
|||||
|
31. detsembri 2017 aasta seisuga |
Tagatisega |
Muud krediidikvaliteedi parandamise vahendid |
Tagatiseta |
Kokku |
Osakaal |
|
Pangad |
46 860 |
11 651 |
919 216 |
977 727 |
59 % |
|
Äriühingud |
145 914 |
59 462 |
285 492 |
490 868 |
29 % |
|
Avaliku sektori asutused |
30 882 |
— |
— |
30 882 |
2 % |
|
Riigid |
— |
3 218 |
164 030 |
167 248 |
10 % |
|
Kokku välja makstud |
223 656 |
74 331 |
1 368 738 |
1 666 725 |
100 % |
|
Alla kirjutatud, kuid välja maksmata |
89 597 |
— |
780 386 |
869 983 |
|
Laenuvõtjate ja tagatise andjate jälgimine ning projektidega seonduv finants- ja lepinguline järelevalve on tehinguhalduse ja restruktureerimise direktoraadi ülesanne Seega on rahastu antud laenude, laenuvõtjate ja tagatiseandjate krediidivõimelisus pideva jälgimise all Neid jälgitakse vähemalt kord aastas, kuid vajaduse korral ka sagedamini, ning krediidisündmuse toimumisel Eelkõige uurib tehinguhalduse ja restruktureerimise direktoraat, kas lepingulistest õigustest on kinni peetud, ja võtab meetmeid krediidireitingu langetamise ja/või lepinguliste kohustuste mittetäitmise heastamiseks Kui krediidiriski suunised seda nõuavad, võetakse riskimaandamise meetmeid Kui tuleb uuendada väljaantud laenude eest saadud pangatagatisi, siis tagatakse, et need asendatakse või meetmed võetakse õigeaegselt
3.2.3.3 Krediidikvaliteedi analüüs laenuvõtjate liikide lõikes
Järgmistes tabelites on näidatud rahastu laenuportfelli (31. detsembri 2018 aasta ja 31. detsembri 2017 aasta seisuga) krediidikvaliteedi analüüs, mis on koostatud laenude reitinguklassidesse määramise rakenduste abil, võttes aluseks alla kirjutatud (väljamakstud ja väljamaksmata) laenudest tuleneva riskipositsiooni
|
tuhandetes eurodes |
||||||||
|
Seisuga 31.12.2018. |
Kõrge reiting |
Standardne reiting |
Min aktsepteeritav risk |
Kõrge risk |
Reiting puudub |
Kokku |
Osakaal |
|
|
A – B- |
C |
D+ |
D- ja sellest madalam |
|||||
|
Laenuvõtja |
Pangad |
232 467 |
238 619 |
349 756 |
698 562 |
— |
1 519 404 |
54 % |
|
|
Äriühingud |
103 845 |
7 564 |
744 |
693 100 |
50 000 |
855 253 |
31 % |
|
|
Avaliku sektori asutused |
— |
— |
29 182 |
2 994 |
— |
32 176 |
1 % |
|
Riigid |
— |
4 786 |
7 681 |
381 801 |
— |
394 268 |
14 % |
|
|
Kokku |
336 312 |
250 969 |
387 363 |
1 776 457 |
50 000 |
2 801 101 |
100 % |
|
|
tuhandetes eurodes |
||||||||
|
31. detsembri 2017 aasta seisuga |
Kõrge reiting |
Standardne reiting |
Min aktsepteeritav risk |
Kõrge risk |
Reiting puudub |
Kokku |
Osakaal |
|
|
A – B- |
C |
D+ |
D- ja sellest madalam |
|||||
|
Laenuvõtja |
Pangad |
208 601 |
187 225 |
189 727 |
870 913 |
— |
1 456 466 |
58 % |
|
|
Äriühingud |
114 769 |
8 018 |
3 288 |
533 382 |
1 428 |
660 885 |
26 % |
|
|
Avaliku sektori asutused |
— |
— |
30 882 |
— |
— |
30 882 |
1 % |
|
Riigid |
— |
— |
13 861 |
374 614 |
— |
388 475 |
15 % |
|
|
Kokku |
323 370 |
195 243 |
237 758 |
1 778 909 |
1 428 |
2 536 708 |
100 % |
|
3.2.3.4 Laenude ja ettemaksete riskikontsentratsioonid
3.2.3.4.1 Geograafiline analüüs
Rahastu laenuportfelli kuuluvad laenud jagunevad laenuvõtja riigi põhjal geograafiliselt järgmiselt:
|
tuhandetes eurodes |
||
|
Laenuvõtja riik |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Keenia |
233 269 |
331 891 |
|
Nigeeria |
172 515 |
230 042 |
|
Tansaania |
124 718 |
116 093 |
|
Uganda |
81 766 |
169 869 |
|
Burundi |
77 568 |
74 703 |
|
Barbados |
74 638 |
25 124 |
|
Egiptus |
74 431 |
— |
|
Jamaica |
72 165 |
85 728 |
|
Kongo (Demokraatlik Vabariik) |
62 708 |
62 439 |
|
Mauritius |
55 564 |
26 598 |
|
Etioopia |
55 215 |
51 719 |
|
Dominikaani Vabariik |
54 326 |
61 326 |
|
Mauritaania |
50 727 |
64 007 |
|
Ghana |
39 246 |
49 895 |
|
Togo |
30 634 |
45 574 |
|
Ruanda |
28 704 |
38 555 |
|
Malawi |
26 827 |
22 800 |
|
Piirkondlik (AKV) |
24 335 |
751 |
|
Uus-Kaledoonia |
21 124 |
21 670 |
|
Angola |
20 651 |
14 850 |
|
Cabo Verde |
18 923 |
20 487 |
|
Senegal |
18 330 |
13 881 |
|
Sambia |
17 700 |
10 910 |
|
Prantsuse Polüneesia |
17 453 |
17 235 |
|
Kamerun |
14 784 |
25 012 |
|
Mosambiik |
14 719 |
19 212 |
|
Kaimanisaared |
13 213 |
14 958 |
|
Nigeeria |
9 655 |
5 631 |
|
Botswana |
7 278 |
7 618 |
|
Seišellid |
4 786 |
5 036 |
|
Mali |
4 767 |
5 612 |
|
Haiti |
4 748 |
6 006 |
|
Burkina Faso |
4 649 |
6 041 |
|
Samoa |
3 986 |
5 100 |
|
Vanuatu |
1 848 |
2 162 |
|
Libeeria |
1 153 |
1 553 |
|
Belau |
1 107 |
1 384 |
|
Mikroneesia |
759 |
868 |
|
Lõuna-Aafrika Vabariik |
2 |
653 |
|
Namiibia |
— |
1 971 |
|
Kongo |
— |
1 730 |
|
Tonga |
— |
31 |
|
Kokku |
1 540 991 |
1 666 725 |
3.2.3.4.2 Majandussektori analüüs
Järgmises tabelis on analüüsitud rahastu laenuportfelli laenuvõtja majandussektori järgi Tehinguid, mis jõuavad lõpliku laenuvõtjani läbi finantsvahendajate, kajastatakse üldiste laenude all
|
tuhandetes eurodes |
||
|
Laenuvõtja majandussektor |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Teenindussektor jm |
957 602 |
991 282 |
|
Linnaareng, renoveerimine ja transport |
192 400 |
194 101 |
|
Elektrienergia, süsi jm |
181 317 |
290 364 |
|
Toormed ja kaevandamine |
45 820 |
59 462 |
|
Materjalitöötlus, ehitus |
33 144 |
2 194 |
|
Teed ja kiirteed |
32 043 |
40 960 |
|
Lennujaamad ja lennuliikluse juhtimissüsteemid |
29 182 |
30 882 |
|
Telekommunikatsioon |
26 095 |
20 310 |
|
Kemikaalid, plastid ja ravimid |
20 436 |
— |
|
Toiduahel |
15 386 |
15 586 |
|
Jäätmete taaskasutamine |
7 564 |
8 018 |
|
Sotsiaaltaristu, haridus ja tervishoid |
2 |
1 100 |
|
Nafta ja gaas |
— |
12 466 |
|
Kokku |
1 540 991 |
1 666 725 |
3.2.3.5 Iga sisemise riskireitingu krediidiriski positsioon
Rahastu kasutab Basel III põhimõtetel põhineva sisereitingute metoodika kohast sisereitingute metoodikat Enamikule rahastu vastaspooltele on antud sisereiting selle metoodika alusel Järgmises tabelis on esitatud rahastu laenuportfelli jaotus vastavalt laenuvõtjate ja tagatiseandjate sisereitingule, kui see on olemas, olenevalt sellest, kumma oma on parem Juhul kui sisereiting ei ole teada, on esitatud välisreiting
Tabelis on kajastatud nii allakirjutatud (väljamakstud kui ka väljamaksmata) riskipositsioonid kui ka kaalutud riskipositsioonid Need on saadud vastavalt sisemetoodikale, mida rahastu kasutab limiidi juhtimiseks
|
tuhandetes eurodes |
||||||
|
2018 |
||||||
|
|
12 kuu oodatav krediidikahju: |
Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud |
Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud |
Krediidiriski tõttu langenud väärtusega |
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
Kokku |
|
Laenud ja ettemaksed amortiseeritud soetusmaksumuses |
|
|
|
|
|
|
|
Sisereiting 1 – minimaalne krediidirisk |
— |
90 875 |
— |
— |
— |
90 875 |
|
Sisereiting 2 – väga väike krediidirisk |
74 650 |
— |
— |
— |
— |
74 650 |
|
Sisereiting 3 – väike krediidirisk |
17 804 |
— |
— |
— |
— |
17 804 |
|
Sisereiting 4 – keskmine krediidirisk |
39 295 |
18 783 |
— |
— |
— |
58 078 |
|
Sisereiting 5 – majanduslikult kehvas olukorras olev vastaspool |
165 551 |
— |
— |
— |
— |
165 551 |
|
Sisereiting 6 – suur krediidirisk |
834 194 |
94 749 |
— |
— |
— |
928 943 |
|
Sisereiting 7 – väga suur krediidirisk |
75 057 |
134 701 |
— |
— |
1 806 |
211 564 |
|
Sisereiting 8 – maksejõuetu vastaspool |
— |
— |
185 273 |
3 588 |
— |
188 861 |
|
Kahju allahindlus |
—22 023 |
—27 342 |
—143 092 |
—1 794 |
—1 084 |
—195 335 |
|
Bilansiline maksumus |
1 184 528 |
311 766 |
42 181 |
1 794 |
722 |
1 540 991 |
|
Siduvad laenuandmiskohustused |
|
|
|
|
|
|
|
Sisereiting 1 – minimaalne krediidirisk |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
|
Sisereiting 2 – väga väike krediidirisk |
102 092 |
— |
— |
— |
— |
102 092 |
|
Sisereiting 3 – väike krediidirisk |
12 000 |
— |
— |
— |
— |
12 000 |
|
Sisereiting 4 – keskmine krediidirisk |
12 463 |
— |
— |
— |
— |
12 463 |
|
Sisereiting 5 – majanduslikult kehvas olukorras olev vastaspool |
230 455 |
— |
— |
— |
— |
230 455 |
|
Sisereiting 6 – suur krediidirisk |
567 573 |
22 467 |
— |
— |
— |
590 040 |
|
Sisereiting 7 – väga suur krediidirisk |
100 055 |
96 074 |
— |
— |
— |
196 129 |
|
Sisereiting 8 – maksejõuetu vastaspool |
— |
— |
16 932 |
— |
— |
16 932 |
|
Sisereitinguta (*3) |
123 821 |
— |
— |
— |
— |
123 821 |
|
Kahju allahindlus |
—7 225 |
—16 597 |
— |
— |
— |
—23 822 |
|
Bilansiline maksumus |
1 141 234 |
101 944 |
16 932 |
— |
— |
1 260 110 |
Rahastu jälgib pidevalt sündmusi, mis mõjutavad tema laenuvõtjaid ja tagatiseandjaid, eriti panku Kui nende reiting halveneb, hindab rahastu igal üksikul juhul eraldi oma lepingukohaseid õigusi ja taotleb leevendusmeetmete võtmist Ta jälgib ka väljaantud laenude eest saadud pangatagatiste uuendamist, et vajaduse korral tagada nende õigeaegne asendamine või meetmete võtmine
3.2.3.6 Maksetähtaja ületanud ja langenud väärtusega laenud
Laenude hilinenud tagasimaksete summad tehakse kindlaks, neid jälgitakse ja nende kohta antakse aru pangas kehtestatud „Finantsjärelevalve suunistes ja korras“ sätestatud korra kohaselt See kord on kooskõlas hea pangandustavaga ja seda kohaldatakse kõigi EIP hallatavate laenude suhtes
Jälgimise käigus tagatakse, et i) tähtajaks tasumata jäänud summad avastatakse ja neist teatatakse vastutavale talitusele lühikese tähtaja jooksul; ii) suure mõjuga juhtumid suunatakse viivitamata edasi asjakohasele tegevus- ja otsustamistasandile; iii) tähtajaks tasumata laenude üldseisu ning võetud ja võetavate tagasinõudmismeetmete kohta antakse korrapäraselt aru EIP juhtkonnale ja liikmesriikidele
Sellistest maksetähtaega ületanud ja langenud väärtusega laenudest tulenevaid võlgnevusi saab analüüsida järgmiselt:
|
tuhandetes eurodes |
|||
|
|
Laenud ja ettemaksed 31.12.2018. |
Laenud ja nõuded 31.12.2017. |
|
|
Bilansiline maksumus |
|
1 540 991 |
1 666 725 |
|
Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud |
|
|
|
|
Brutosumma |
|
188 861 |
136 827 |
|
Kahju allahindlus väärtuse languse tõttu |
|
—144 886 |
—106 203 |
|
Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus bilansiline maksumus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud |
|
43 975 |
30 624 |
|
Tähtajaks tasumata, kuid krediidiriski tõttu langemata väärtusega |
|
|
|
|
Tähtaeg on ületatud: |
|
|
|
|
0–30 päeva |
|
804 |
1 227 |
|
30-60 päeva |
|
— |
77 |
|
60-90 päeva |
|
— |
31 |
|
90-180 päeva |
|
— |
18 |
|
Üle 180 päeva |
|
1 |
1 |
|
Tähtajaks tasumata, kuid krediidiriski tõttu langemata väärtusega laenude ja nõuete bilansiline maksumus |
|
805 |
1 354 |
|
Tähtajaks tasutud ning krediidiriski tõttu langemata väärtusega laenude ja nõuete bilansiline maksumus |
|
1 496 211 |
1 634 747 |
|
Laenude ja nõuete bilansiline maksumus kokku |
|
1 540 991 |
1 666 725 |
3.2.3.7 Laenutingimuste läbivaatamine ja laenude restruktureerimine makseraskuste korral
Rahastu käsitab laene makseraskuste tõttu restruktureeritud laenudena, kui rahastu lepib laenuvõtjaga kokku, et tolle finantsseisundis toimunud ebasoodsate muutuste tõttu muudetakse temaga sõlmitud lepingu algseid tingimusi, mis mõjutab otseselt selle finantsinstrumendi tulevasi rahavoogusid ja võib põhjustada rahastule kahju Samas ei saa restruktureerimismeetmete rahaline mõju üldiselt olla suurem kui väärtuse langusest tulenev kahju, kuna rahastu lähtub üldiselt rahalise neutraalsuse põhimõttest, mida võetakse arvesse ka restruktureeritavate meetmete hinnatingimuste kokkuleppimisel
Tavapärase tegevuse puhul käsitatakse selliseid laene halvenenud reitinguklassiga laenudena, mis enne uute tingimuste kokkuleppimist kantakse jälgimisnimekirja Rahastu jälgib neid laene tähelepanelikult ka pärast uute tingimuste kokkuleppimist Kui uued maksetingimused ei võimalda tagasi saada vara algset bilansilist maksumust, käsitatakse seda langenud väärtusega varana Väärtuse langusest tuleneva kahjumi arvutamisel lähtutakse prognoositavatest rahavoogudest, mida on diskonteeritud algse tegeliku intressimääraga Pidevalt analüüsitakse reitinguklassiga E- vara väärtuse vähendamise vajadust; vähendada tuleb kõigi reitinguklassiga F laenude väärtust Kui laenu reitinguklass on piisavalt paranenud, eemaldatakse see rahastu sellekohase korra alusel jälgimisnimekirjast
Panga laenude restruktureerimise töörühm rakendas aruandeperioodil järgmisi makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid ja võtteid: laenude tähtaja pikendamine, ainult põhiosa tagasimaksete edasilükkamine, põhiosa tagasimaksete ja intressimaksete edasilükkamine ning viiviste kapitaliseerimine Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed ei sisalda nende aluseks oleva tehingu kajastamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui ümberstruktureerimise kuupäeva seisuga peetakse lepinguliste muutuste mõju laenu nüüdispuhasväärtusele märkimisväärseks Kui sellise hiljuti kajastatud finantsvara väärtus on krediidiriski tõttu langenud, käsitatakse seda krediidiriski tõttu langenud väärtusega finantsvarana
Kui lepingutingimusi muudetakse selliselt, et tekkinud riskipositsioon ei mõjuta tulevasi rahavoogusid, näiteks tagatise andmise või muu tagatiskokkuleppe sõlmimise või lepingust tulenevatest õigustest loobumise kaudu, ei käsitata seda restruktureerimisena makseraskuste tõttu, mistõttu need sündmused ei anna alust väärtuse languse kajastamiseks
Järgmises tabelis on kajastatud tehingud, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid
|
tuhandetes eurodes |
||
|
|
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Tehingud, mille suhtes kohaldatakse makseraskuste tõttu restruktureerimist |
33 |
27 |
|
Bilansiline maksumus |
280 720 |
136 973 |
|
millest langenud väärtusega |
9 506 |
112 423 |
|
Kajastatud väärtuse langus |
86 334 |
107 256 |
|
Intressitulu tehingutelt, mille suhtes kohaldatakse makseraskuste tõttu restruktureerimist |
13 465 |
8 418 |
|
Mahakantud riskipositsioonid (pärast tehingu lõpetamist või müüki) |
— |
9 395 |
|
tuhandetes eurodes |
|||||||
|
Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed |
|||||||
|
|
31.12.2017. |
Tähtaja pikendamine |
Põhiosa tagasimaksete edasilükkamine |
Põhiosa tagasimaksete ja intressimaksete edasilükkamine |
Muu |
Lepingukohased tagasimaksed ja lõpetamine (29) |
31.12.2018. |
|
Pangad |
30 347 |
— |
290 |
5 654 |
765 |
—9 464 |
27 592 |
|
Äriühingud |
106 626 |
3 463 |
— |
15 271 |
143 261 |
—15 493 |
253 128 |
|
Kokku |
136 973 |
3 463 |
290 |
20 925 |
144 026 |
—24 957 |
280 720 |
3.2.4
Kasutada olevaid vahendeid investeeritakse kooskõlas rahastu lepinguliste väljamaksekohustuste ajagraafikuga 31. detsembri 2018 aasta ja 31. detsembri 2017 aasta seisuga olid investeeringud pangahoiuste, hoiusesertifikaatide ja kommertsväärtpaberite vormis
Heakskiidetud üksustelt nõutakse samasugust reitingut kui EIP sularahahalduse investeeringute suhtes kohaldatav lühi- ja pikaajaline reiting Juhul kui krediidireitingu on andnud rohkem kui üks reitinguagentuur ja nende antud reitingud on erinevad, lähtutakse madalaimast reitingust Iga heakskiidetud panga puhul on maksimaalne lubatud limiit praegu 50 000 000 eurot (viiskümmend miljonit eurot) Erand on tehtud pangale Société Générale, kus rahastul on hoiukontod jooksvate tehingute jaoks Société Générale'i lühiajaline krediidilimiit 31. detsembril 2018 ja 31. detsembril 2017 oli 110 000 000 eurot (sada kümme miljonit eurot) Suurem limiit on ette nähtud hoiukontodel jooksvate tehingute tegemiseks hoitavatele rahasummadele ning sularahahalduse portfelli kuuluvatele, osutatud vastaspoole välja antud instrumentidele
Kõik investeeringud on tehtud heakskiidetud majandusüksustesse ja nende lõpptähtaeg on kuni kolm kuud alates väärtuspäevast Volitajaile on teatatud kõigist krediidiriski positsioonide ülemmäära rikkumistest 31. detsembri 2018 aasta seisuga oli rahastu likviidsete varade portfelli kuuluvate tähtajaliste hoiuste, kommertsväärtpaberite ja sularaha reiting arvelduspäeval samaväärne reitinguga P-2 (Moody’s) 31. detsembri 2017 aasta seisuga oli rahastu likviidsete varade portfelli kuuluvate tähtajaliste hoiuste, kommertsväärtpaberite ja sularaha reiting arvelduspäeval samaväärne reitinguga P-1 (Moody’s)
Järgmises tabelis on näidatud raha ja raha ekvivalentide seis koos kogunenud intressidega:
|
tuhandetes eurodes |
|||||
|
Minimaalne lühiajaline krediidireiting (Moody’s) |
Minimaalne pikaajaline krediidireiting (Moody’s) |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
||
|
P-1 |
Aaa |
71 914 |
13 % |
49 616 |
9 % |
|
P-1 |
Aa3 |
49 972 |
9 % |
89 971 |
16 % |
|
P-1 |
A1 |
199 938 |
34 % |
143 080 |
26 % |
|
P-1 |
A2 |
201 899 |
35 % |
266 434 |
49 % |
|
P-2 |
A3 |
49 985 |
9 % |
— |
0 % |
|
Kokku |
573 708 |
100 % |
549 101 |
100 % |
|
3.2.5
3.2.5.1 Tuletisinstrumentide krediidiriski põhimõtted
Tuletisinstrumentide puhul kujutab krediidirisk endast kahjumit, mida üks pool kannaks, kui tehingu vastaspool ei suuda oma lepingulisi kohustusi täita Tuletisinstrumentidega seonduv krediidirisk erineb sõltuvalt mitmest tegurist (nagu intressimäärad ja valuutakursid) ning üldiselt vastab see vaid väiksele osale nende tinglikust väärtusest
Rahastu võib oma tavapärase tegevuse raames sõlmida vahetuslepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad konkreetsete laenutehingutega, või valuuta forvardlepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad tema valuutapositsioonidega, mis on nomineeritud muudes aktiivselt kaubeldavates valuutades kui eurodes Euroopa Investeerimispank teeb kõik vahetustehingud väliste vastaspooltega Vahetustehingud lähtuvad samadest vahetuslepingute raamlepingutest ja krediiditoe lisadest, millele Euroopa Investeerimispank ja tema välised vastaspooled on alla kirjutanud
3.2.5.2 Tuletisinstrumentide krediidiriski mõõtmine
Kõiki seoses rahastuga tehtud Euroopa Investeerimispanga vahetustehinguid käsitletakse samas lepingulises raamistikus ja sama metoodika kohaselt, mida Euroopa Investeerimispank kasutab enda jaoks tuletisinstrumente omandades Eeskätt määrab Euroopa Investeerimispank vahetustehingute vastaspoolte aktsepteeritavuse kindlaks samade aktsepteeritavuse tingimuste põhjal, mida ta kasutab üldiselt oma vahetustehingute puhul
Euroopa Investeerimispank kasutab vahetustehingute ja tuletisinstrumentidega tehtavate tehingutega seonduva krediidiriski positsiooni mõõtmiseks tururiski netopositsiooni ja potentsiaalse tulevase riskipositsiooni aruandluse ja tehingulimiitide kontrolli meetodit Kõnealustes meetodites võetakse täielikult arvesse rahastuga seonduvaid tuletisinstrumente
|
— |
Järgmises tabelis on näidatud erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingute lõpptähtajad, jaotatuna nende tingliku väärtuse ja õiglase väärtuse lõikes: |
|
tuhandetes eurodes |
|||||
|
Vahetuslepingud seisuga 31.12.2018. |
alla |
1 aasta |
5 aastat |
üle |
Kokku 2018 |
|
1 aasta |
kuni 5 aastat |
kuni 10 aastat |
kuni 10 aastat |
||
|
Tinglik väärtus |
— |
5 245 |
— |
— |
5 245 |
|
Õiglane väärtus (s.o diskonteeritud netoväärtus) |
— |
-325 |
— |
— |
-325 |
|
|
|
|
|
|
tuhandetes eurodes |
|
Vahetuslepingud seisuga 31.12.2017. |
alla |
1 aasta |
5 aastat |
üle |
Kokku 2017 |
|
1 aasta |
kuni 5 aastat |
kuni 10 aastat |
kuni 10 aastat |
||
|
Tinglik väärtus |
— |
8 098 |
— |
— |
8 098 |
|
Õiglane väärtus (s.o diskonteeritud netoväärtus) |
— |
-955 |
— |
— |
-955 |
|
— |
Rahastu sõlmib lühiajalisi valuuta vahetuslepinguid muus valuutas kui euro antud laenude tagasimaksete valuutariski maandamiseks Lühiajalised valuuta vahetuslepingud on kuni kolmekuulise lõpptähtajaga ja neid pikendatakse regulaarselt Lühiajaliste valuuta vahetuslepingute tinglik väärtus 31. detsembri 2018 aasta seisuga oli %1 460,6 miljonit eurot (31. detsembri 2017 aasta seisuga %1 500,0 miljonit eurot) Lühiajaliste valuuta vahetuslepingute õiglane väärtus 31. detsembri 2018 aasta seisuga oli 1,1 miljonit eurot (31. detsembri 2017 aasta seisuga 12,0 miljonit eurot) |
|
— |
Rahastu sõlmib intressimäära vahetuslepinguid, et maandada väljamakstud laenude intressiriske Seisuga 31. detsember 2018 oli selliseid lepinguid kaks Nende tinglik väärtus nimetatud kuupäeva seisuga oli 28,5 miljonit eurot (2017 aastal 31,7 miljonit eurot) ja õiglane väärtus 0,7 miljonit eurot (2017 aastal 0,3 miljonit eurot) |
3.2.6
Järgmises tabelis on esitatud likviidsete varade portfelli olukord Sellesse portfelli kuuluvad eranditult riiklike üksuste, pankade ja muude üksuste emiteeritud kommertsväärtpaberid, mille järelejäänud tähtaeg on alla kolme kuu Kõlblikud emitendid on ELi liikmesriigid, nende ametiasutused, pangad ja muud üksused Iga heakskiidetud emitendi puhul on maksimaalne lubatud limiit 50 000 000 eurot (viiskümmend miljonit eurot) Investeerimissuuniste kohaselt ja olenevalt likviidsusvajadustest saaks investeeringuid teha ka keskmise pikkusega ja pikaajalistesse võlakirjadesse:
|
Minimaalne lühiajaline krediidireiting (Moody’s) |
Minimaalne pikaajaline krediidireiting (Moody’s) |
31.12.2018. |
31.12.2017. |
||
|
P-1 |
Aa2 |
80 041 |
24 % |
— |
0 % |
|
P-1 |
Aa3 |
95 055 |
29 % |
— |
0 % |
|
P-1 |
A1 |
15 005 |
4 % |
— |
0 % |
|
P-1 |
A2 |
45 008 |
13 % |
— |
0 % |
|
P-2 |
A2 |
50 015 |
15 % |
— |
0 % |
|
P-2 |
A3 |
50 016 |
15 % |
— |
0 % |
|
P-2 |
Baa2 |
— |
0 % |
94 353 |
65 % |
|
NP |
Ba1 |
— |
0 % |
50 029 |
35 % |
|
Kokku |
335 140 |
100 % |
144 382 |
100 % |
|
3.3 Likviidsusrisk
Likviidsusrisk on risk, et üksus ei suuda rahastada varade soetamist ja õigeaegselt täita oma kohustusi, ilma et sellega kaasneks vastuvõetamatut kahju Likviidsusriski võib jagada rahastamisriskiks ja turu likviidsusriskiks Rahastamisrisk on risk, et üksus ei suuda tõhusalt rahuldada oodatavaid ja ootamatuid, praegusi ja tulevasi rahavoovajadusi, ilma et see mõjutaks tema igapäevatoiminguid ja finantsseisundit Turu likviidsusrisk on risk, et üksusel on ebapiisava turu sügavuse või turuhäirete tõttu raske positsiooni turuhinnaga tasaarvestada või likvideerida
3.3.1
Rahastut rahastatakse peamiselt liikmesriikide iga-aastastest osamaksudest ja rahastu tehingutest tulenevatest tagasimaksetest Oma rahastamisriski juhtimiseks koostab rahastu netolikviidsusvajaduse ja liikmesriikide iga-aastaste osamaksude kavasid
Liikmesriikide aastaste osamaksude arvutamiseks analüüsitakse ja jälgitakse kogu aasta vältel olemasolevate ja ettevalmistamisel olevate tehingute portfelli väljamaksete struktuuri Aastase likviidsusvajaduse korrigeerimiseks võetakse arvesse erakorralisi sündmusi, nagu ennetähtaegseid tagasimakseid, aktsiate müüki ja makseviivituse juhtumeid
Selleks et likviidsusriski veelgi minimeerida, on rahastul likviidsusreserv, mis on igal ajal piisav prognoositavate väljamaksete katmiseks, millest EIP laenude osakond korrapäraselt teatab Vahendid investeeritakse raha- ja riigivõlakirjaturgudele pankadevaheliste hoiuste ja muude lühiajaliste finantsinstrumentide vormis, võttes arvesse rahastu väljamaksekohustusi Rahastu likviidseid varasid haldab panga rahavoogude juhtimise osakond, pidades silmas vajadust säilitada rahastu kohustuste täitmiseks vajalik likviidsus
Kooskõlas front office'i ja back office'i ülesannete lahususe põhimõttega kuuluvad nende varade investeerimisega seotud arveldustoimingud EIP tehingute planeerimise ja arvelduste osakonna vastutusalasse Vastaspoolte ja raha investeerimise limiitide heakskiitmine ning nimetatud limiitidest kinnipidamise jälgimine kuulub aga panga riskijuhtimise direktoraadi vastutusalasse
3.3.2
Käesoleva punkti tabelites esitatakse rahastu finantskohustiste jaotus bilansipäeva ja lepingulise lõpptähtpäevani jäänud tähtaegade kaupa (diskonteerimata rahavood)
Rahastule kuulub järgmisi kohustusi muude kui tuletisinstrumentide näol: allakirjutatud laenulepingute alusel antud laenude väljamaksmata summad, kapitali märkimise / investeerimislepingute alusel väljamaksmisele kuuluvate summade väljamaksmata osad, väljamaksmata laenutagatised ning intressitoetuste ja tehnilise abi väljamaksmata summad
Rahastust antud laenude väljamaksmisele on kehtestatud tähtaeg, kuid väljamaksete aeg ja summa sõltub aluseks olevate investeerimisprojektide edenemisest Kuna rahastu annab laenusid võrdlemisi kiiresti muutuvas keskkonnas, on väljamaksmise ajakava väga ebakindel
Kapitaliinvesteeringud tehakse kohe pärast seda, kui fondivalitseja, võttes arvesse investeerimistegevuse edusamme, esitab kehtiva fondikapitali nõude Krediidi kasutuselevõtu tähtaeg on tavaliselt kolm aastat, mida sageli pikendatakse ühe või kahe aasta võrra Mõned väljamaksed ületavad kasutuselevõtu tähtaja ja nendega seotud kohustusi ei täideta kuni kõigi fondi aluseks olevate investeeringute tegemiseni, kuna mõnikord ei piisa fondi likviidsusest tasudest ja muudest kuludest tulenevate maksekohustuste täitmiseks
Tagatiste suhtes konkreetseid väljamaksekohustusi ei ole, välja arvatud juhtudel, kui tagatis välja nõutakse Tagatiste suurust vähendatakse vastavalt tagatud laenude tagasimaksmise ajakavale
Intressitoetustega seotud väljamaksed tulenevad panga omavahenditest rahastatavatest subsideeritud laenudest Seetõttu kajastavad aruandes esitatud väljamaksed neist laenudest tulenevaid kohustusi, mitte aga väljamaksmata intressitoetuste kogusummat Intressitoetuste väljamaksmise ajakava on sama ebakindel kui laenude puhul
Tabelis „Muudest kui tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustiste tähtajaline jaotus“ esitatud tehnilise abi väljamaksekohustustega seotud „Väljamaksete nominaalne brutosumma“ kajastab sõlmitud tehnilise abi lepingute väljamaksmata osa Väljamaksmise ajakava on väga ebakindel Vahemikku „3 kuud või vähem“ liigitatud väljamaksete näitaja puhul on tegemist aruandepäeva seisuga tasumata arvete summaga
Muudest kui tuletisinstrumentidest tulenevad finantskohustised, mille lepingulist tähtaega ei ole kindlaks määratud, on kajastatud real „Tähtajatud“ Kulukohustused, mille alusel on aruandepäevaks esitatud väljamaksetaotlus, liigitatakse vastavalt maksetähtajale
Tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste tähtajaline jaotus põhineb vahetuslepingutest tulenevatel lepingulistel diskonteerimata rahavoogudel, sealhulgas eri valuutade vahetuslepingutel, erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingutel, lühiajalistel valuutavahetuslepingutel ja intressimäära vahetuslepingutel
|
Muudest kui tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustiste tähtajaline jaotus tuhandetes eurodes seisuga 31.12.2018. |
3 kuud või vähem |
Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta |
Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat |
Üle 5 aasta |
Tähtajatud |
Väljamaksete nominaalne brutosumma |
|
Väljamaksmata laenudega seotud väljamaksekohustused |
7 854 |
— |
— |
— |
1 276 077 |
1 283 931 |
|
Investeerimisfondide ja aktsiate märkimisega seotud väljamaksekohustused |
2 023 |
— |
— |
— |
345 144 |
347 167 |
|
Muud (allakirjutatud, kuid väljaandmata tagatised, antud tagatised) |
— |
— |
— |
— |
1 556 468 |
1 556 468 |
|
Intressitoetustega seotud väljamaksekohustused |
— |
— |
— |
— |
360 655 |
360 655 |
|
Tehnilise abiga seotud väljamaksekohustused |
2 373 |
— |
— |
— |
24 082 |
26 455 |
|
Kokku |
12 250 |
— |
— |
— |
3 562 426 |
3 574 676 |
|
Muudest kui tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustiste tähtajaline jaotus tuhandetes eurodes seisuga 31.12.2017. |
3 kuud või vähem |
Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta |
Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat |
Üle 5 aasta |
Tähtajatud |
Väljamaksete nominaalne brutosumma |
|
Väljamaksmata laenudega seotud väljamaksekohustused |
5 543 |
— |
— |
— |
864 440 |
869 983 |
|
Investeerimisfondide ja aktsiate märkimisega seotud väljamaksekohustused |
5 039 |
— |
— |
— |
316 656 |
321 695 |
|
Muud (allakirjutatud, kuid väljaandmata tagatised, antud tagatised) |
— |
— |
— |
— |
82 251 |
82 251 |
|
Intressitoetustega seotud väljamaksekohustused |
1 245 |
— |
— |
— |
286 066 |
287 311 |
|
Tehnilise abiga seotud väljamaksekohustused |
1 931 |
— |
— |
— |
24 720 |
26 651 |
|
Kokku |
13 758 |
— |
— |
— |
1 574 133 |
1 587 891 |
|
Tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustiste tähtajaline jaotus tuhandetes eurodes seisuga 31.12.2017. |
3 kuud või vähem |
Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta |
Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat |
Üle 5 aasta |
Laekumiste ja väljamaksete nominaalne brutosumma |
|
Eri valuutade vahetuslepingud ja erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud – laekumised |
5 |
3 281 |
1 816 |
— |
5 102 |
|
Eri valuutade vahetuslepingud ja erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud – väljamaksed |
— |
—4 081 |
—1 770 |
— |
—5 851 |
|
Lühiajalised valuuta vahetuslepingud – laekumised |
1 460 608 |
— |
— |
— |
1 460 608 |
|
Lühiajalised valuuta vahetuslepingud – väljamaksed |
-1 465 498 |
— |
— |
— |
-1 465 498 |
|
Intressimäära vahetuslepingud – laekumised |
397 |
1 171 |
3 473 |
204 |
5 245 |
|
Intressimäära vahetuslepingud – väljamaksed |
— |
—1 340 |
—3 030 |
-175 |
—4 545 |
|
Kokku |
—4 488 |
-969 |
489 |
29 |
—4 939 |
|
Tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustiste tähtajaline jaotus tuhandetes eurodes seisuga 31.12.2017. |
3 kuud või vähem |
Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta |
Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat |
Üle 5 aasta |
Laekumiste ja väljamaksete nominaalne brutosumma |
|
Eri valuutade vahetuslepingud ja erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud – laekumised |
7 |
3 144 |
5 122 |
— |
8 273 |
|
Eri valuutade vahetuslepingud ja erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud – väljamaksed |
— |
—4 051 |
—5 959 |
— |
—10 010 |
|
Lühiajalised valuuta vahetuslepingud – laekumised |
1 500 000 |
— |
— |
— |
1 500 000 |
|
Lühiajalised valuuta vahetuslepingud – väljamaksed |
-1 493 987 |
— |
— |
— |
-1 493 987 |
|
Intressimäära vahetuslepingud – laekumised |
355 |
1 102 |
4 138 |
625 |
6 219 |
|
Intressimäära vahetuslepingud – väljamaksed |
— |
—1 502 |
—3 782 |
-556 |
—5 840 |
|
Kokku |
6 375 |
—1 307 |
-482 |
69 |
4 655 |
3.3.3
Järgmises tabelis on esitatud nende finantsvarade ja -kohustiste (välja arvatud tuletisinstrumendid) bilansiline maksumus, mis eeldatavalt laekuvad või tasutakse rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva
|
tuhandetes eurodes |
||
|
|
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Finantsvara: |
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
1 666 232 |
1 608 488 |
|
Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid |
567 292 |
497 539 |
|
Muud varad |
171 |
318 |
|
Kokku |
2 233 695 |
2 106 345 |
|
Finantskohustised: |
|
|
|
Antud tagatiste eraldised |
793 |
549 |
|
Võlad kolmandatele isikutele |
93 641 |
109 004 |
|
Laenuandmiskohustuste eraldised |
23 822 |
— |
|
Kokku |
118 256 |
109 553 |
3.4 Tururisk
Tururisk on risk, et muutused turuhindades ja -määrades, näiteks intressimäärade, aktsiahindade ja valuutakursside muutused, vähendavad majandusüksuse tulu või talle kuuluvate finantsinstrumentide väärtust
3.4.1
Intressiriski põhjustab intressitootlike positsioonide majandusliku väärtuse või neist saadava tulu volatiilsus, mis tuleneb vahetuskursside negatiivsetest muutustest
Rahastut ei mõjuta otseselt selle majandusliku väärtuse kõikumine ega eri varade, kohustuste ja riskimaandusvahendite hindamiserinevused, sest i) tal puuduvad vahetud laenukulud ja kohustused, millelt tuleb maksta intressi, ning ii) ta aktsepteerib intressimäära kõikumise mõju investeeringutelt saadavale tulule
Oma laenuportfelli ja mikrovahetuslepingute tundlikkust intressimäärade kõikumise suhtes mõõdab rahastu baaspunkti väärtuse (BPV) alusel
BPV väljendab asjaomase portfelli nüüdispuhasväärtuse suurenemist või vähenemist sõltuvalt intressimäära suurenemisest 1 baaspunkti (0,01 %) võrra eelnevalt kindlaksmääratud tähtajavahemike (rahaturg – kuni üks aasta, väga lühikese tähtajaga – 2–3 aastat, lühikese tähtajaga – 4–6 aastat, keskmise tähtajaga – 7–11 aastat, pika tähtajaga – 12–20 aastat ja ülipika tähtajaga – üle 21 aasta) kaupa
Rahastu kasutab eurodes nomineeritud laenudest tulenevate rahavoogude nüüdispuhasväärtuse kindlaksmääramiseks EIP eurodes rahastamise baaskõverat (vahetuskursi kõver, mida on korrigeeritud EIP üldise rahastamise hinnavahe võrra) USA dollarites nomineeritud laenudest tulenevate rahavoogude nüüdispuhasväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatakse EIP USA dollarites rahastamise kõverat Kui rahavoogude aluseks olevad laenud on nomineeritud vääringus, mille diskontomäära kõver ei ole usaldusväärne ja piisavalt täielik, määratakse nüüdispuhasväärtus kindlaks EIP eurodes rahastamise baaskõvera kaudu
Riski maandamiseks sõlmitud mikrovahetuslepingute nüüdispuhasväärtuse arvutamiseks kasutab rahastu euro vahetuskursi kõverat, kui tegemist on eurodes nomineeritud rahavoogudega, ning USA dollari vahetuskursi kõverat, kui tegemist on USA dollarites nomineeritud rahavoogudega
Nagu nähtub järgmisest tabelist, väheneks laenuportfelli (sh seotud mikrovahetuslepingud) netonüüdispuhasväärtus 31. detsembri 2018 aasta seisuga 483 000 eurot, kui intressimäärad tõuseksid samaaegselt 1 baaspunkti võrra (31. detsembri 2017 aasta seisuga oleks vähenemine olnud 488 000 eurot)
|
tuhandetes eurodes |
|||||||
|
Baaspunkti väärtus Seisuga 31.12.2018. |
Raha- Turg 1 aasta |
Väga lühikese tähtajaga 2–3 aastat |
Lühikese tähtajaga 4–6 aastat |
Keskmise tähtajaga 7–11 aastat |
Pika tähtajaga 12–20 aastat |
Ülipika tähtajaga 21 aastat |
Kokku |
|
Laenude ja riskide maandamise mikrovahetuslepingute tundlikkus kokku |
-38 |
-94 |
-168 |
-154 |
-29 |
— |
-483 |
|
tuhandetes eurodes |
|||||||
|
Baaspunkti väärtus |
Raha- |
Väga lühikese tähtajaga |
Lühikese tähtajaga |
Keskmise tähtajaga |
Pika tähtajaga |
Ülipika tähtajaga |
Kokku |
|
Turg |
|||||||
|
Seisuga 31.12.2017. |
1 aasta |
2–3 aastat |
4–6 aastat |
7–11 aastat |
12–20 aastat |
21 aastat |
|
|
Laenude ja riskide maandamise mikrovahetuslepingute tundlikkus kokku |
-49 |
-96 |
-159 |
-168 |
-16 |
— |
-488 |
3.4.2
Rahastu valuutarisk seisneb ohus, et negatiivsete vahetuskursi muutuste tõttu väheneb tulu või majanduslik väärtus
Kuna rahastu arvestusvääring on euro, esineb tal valuutariski alati, kui tekib ebakõla muus kui arvestusvääringus nomineeritud varade ja kohustuste vahel Valuutariski põhjustab ka tulevaste muus kui arvestusvääringus sooritatavatest arveldustest tekkivate rahavoogude (näiteks intressi- ja dividendimaksed) väärtuse muutus vahetuskursside muutumise tõttu
3.4.2.1 Valuutarisk ja likviidsed varad
Rahastu likviidsed varad on nomineeritud kas eurodes või USA dollarites
Valuutariski maandatakse eri valuutade hetke- ja forvardtehingutega, valuuta vahetustehingute ning eri valuutade vahetustehingutega EIP rahavoogude juhtimise osakond võib juhul, kui seda peetakse vajalikuks ja asjakohaseks, kasutada kooskõlas panga poliitikaga ka mis tahes muud instrumenti, mis annab kaitse rahastu finantstegevusega seoses esinevate tururiskide vastu
3.4.2.2 Valuutarisk ja rahastu rahastatavad või tagatavad tehingud
Liikmesriikide osamaksud investeerimisrahastusse laekuvad eurodes Rahastu rahastatavad või tagatavad tehingud ning intressitoetused võivad olla nomineeritud eurodes, USA dollarites või mis tahes muus aktsepteeritud valuutas
Valuutariski positsioon (võrdlusvaluuta euro suhtes) tekib, kui muus valuutas kui eurodes nomineeritud tehingute risk on jäetud maandamata Allpool on esitatud rahastu valuutariski maandamise suunised
3.4.2.2.1 USA dollarites nomineeritud tehingute riski maandamine
Rahastu USA dollarites nomineeritud tehingute valuutarisk kaetakse tervikuna, kasutades USD/EUR valuutavahetuslepinguid, mida pikendatakse ja mille summat korrigeeritakse korrapäraselt Valuutavahetuslepinguid kasutatakse kahel põhjusel Esiteks pakub see likviidsust uute väljamaksete tarvis (laenud ja omakapital), teiseks aga maandatakse makrotasandi riskid
Iga perioodi alguses prognoositakse järgmise perioodi jooksul USA dollarites sissetulevaid või väljaminevaid rahavoogusid, võttes aluseks planeeritud või oodatavad tagasimaksed / väljamaksed Seejärel pikendatakse neid valuutavahetuslepinguid, mille lõpptähtaeg saabub, korrigeerides nende summat selliselt, et vähemalt prognoositavad järgmise perioodi USA dollari likviidsusvajadused oleksid kaetud
|
— |
Kui USA dollarites valuutapositsiooniga seotud risk ületab piirmäära, maandatakse seda igakuiselt hetke- või forvardtehingutega |
|
— |
Pikendamisperioodi kestel kaetakse ootamatuid USA dollari likviidsuspuudujääke ühekordsete valuutavahetustehingutega, likviidsuse ülejäägid aga kas investeeritakse likviidsetesse varadesse või vahetatakse eurodeks, kui ülejääk tuleneb valuutapositsiooni suurenemisest |
3.4.2.2.2 Muus valuutas kui eurodes või USA dollarites nomineeritud tehingute riski maandamine
|
— |
Muus valuutas kui eurodes või USA dollarites nomineeritud rahastu tehingute riski maandatakse eri valuutade vahetuslepingutega, mille finantsprofiil on sama mis aluseks oleval laenul, tingimusel et vahetuslepingute turg on toimiv |
|
— |
Rahastu teeb tehinguid ka vääringutes, millel riskide maandamise võimalused puuduvad või on väga kallid Neid tehinguid nomineeritakse kohalikes valuutades, kuid arveldamine toimub eurodes või USA dollarites Rahastu komitees 22. jaanuaril 2015 heakskiidetud investeerimisrahastu finantsriskiraamistik võimaldab USA dollarites nomineeritud tuletisinstrumentide abil sünteetiliselt maandada nende kohalike vääringute valuutariske, mis on USA dollariga märkimisväärses positiivses korrelatsioonis USA dollarites nomineeritud tuletisinstrumentide abil sünteetiliselt maandatud riskiga kohalikud valuutad on esitatud punkti 3.4.2.2.3 tabelis pealkirja „Kohalikud vääringud (sünteetiline riskimaandus)“ all, USA dollariga sünteetiliselt maandamata riskiga kohalikud vääringud aga samas tabelis pealkirja „Kohalikud vääringud (sünteetilise riskimaanduseta)“ all |
3.4.2.2.3 Välisvaluutapositsioon (tuhandetes eurodes)
Selle lisa tabelites on esitatud rahastu valuutapositsioon
Valuutapositsioon on tabelites esitatud vastavalt investeerimisfondi riskipoliitikale, mida on kirjeldatud fondi finantsriskiraamistikus Riskipoliitikaga hõlmatud valuutapositsiooni aluseks on raamatupidamisandmed ning need väljenduvad teatavate varade ja kohustuste vahena Riskipoliitikaga hõlmatud valuutapositsiooni varad ja kohustused valitakse selliselt, et laekuvaid tulusid saaks konverteerida aruandlusvaluutasse (eurodesse) alles nende laekumisel
Enne 1. jaanuari 2018 kohaldatud põhimõtted
Riskipoliitikaga hõlmatud valuutapositsioonis on IAS 39 kohaselt kajastatud müügivalmis finantsvarade väärtuse langus, realiseerimata kasum ja kahjum ning laenude ja nõuete väärtuse langus Riskipoliitikaga hõlmatud valuutapositsioonis sisalduvad tuletisinstrumendid on arvel nimiväärtuses, mitte õiglases väärtuses, et viia see vastavusse varade säilinud väärtusega, mida samuti väljendatakse nimiväärtuses, mida on kohandatud vastavalt laenude väärtuse langusele
Alates 1. jaanuarist 2018 kohaldatavad põhimõtted
Riskipoliitikaga hõlmatud valuutapositsioonis on kajastatud aktsiate ja muude muutuvtuluga väärtpaberite õiglase väärtuse muutus ning laenude ja ettemaksete väärtuse langus Riskipoliitikaga hõlmatud valuutapositsioonis sisalduvad tuletisinstrumendid on arvel nimiväärtuses, mitte õiglases väärtuses, et viia see vastavusse varade säilinud väärtusega, mida samuti väljendatakse nimiväärtuses, mida on kohandatud vastavalt laenude väärtuse langusele
Ülejäänud varad ja kohustused (peamiselt laenudelt, tuletisinstrumentidelt ja toetustelt kogunenud intressid) on tabelites esitatud pealkirja „Riskipoliitikaga hõlmamata valuutapositsioon“ all
|
Seisuga 31. detsember 2018 |
Varad ja kohustused |
Kulukohustused ja tingimuslikud kohustused |
||
|
Valuutad |
Riskipoliitikaga hõlmatud valuutapositsioon |
Riskipoliitikaga hõlmamata valuutapositsioon |
Bilansis kajastatud valuutapositsioon |
|
|
USA dollar |
—157 177 |
—52 111 |
—209 288 |
600 271 |
|
Kohalikud vääringud (sünteetilise riskimaandusega) (*4) |
|
|
|
|
|
KES |
35 806 |
252 |
36 058 |
— |
|
TZS |
71 195 |
814 |
72 009 |
— |
|
DOP |
35 311 |
821 |
36 132 |
— |
|
UGX |
45 731 |
769 |
46 500 |
— |
|
RWF |
24 176 |
17 |
24 193 |
— |
|
HTG, MUR, MZN, XOF, ZMW, BWP, JMD, NGN, ZAR |
74 265 |
-432 |
73 833 |
— |
|
Kokku muud vääringud peale euro |
129 307 |
—49 870 |
79 437 |
600 271 |
|
Euro |
— |
2 834 560 |
2 834 560 |
3 044 623 |
|
Kokku euro ja muud vääringud |
129 307 |
2 784 690 |
2 913 997 |
3 644 894 |
|
Seisuga 31. detsember 2017 |
Varad ja kohustused |
Kulukohustused ja tingimuslikud kohustused |
||
|
Valuutad |
Riskipoliitikaga hõlmatud valuutapositsioon |
Riskipoliitikaga hõlmamata valuutapositsioon |
Bilansis kajastatud valuutapositsioon |
|
|
USA dollar |
—206 535 |
6 087 |
—200 448 |
377 994 |
|
Kohalikud vääringud (sünteetilise riskimaandusega)* |
|
|
|
|
|
KES |
88 532 |
2 854 |
91 386 |
— |
|
TZS |
98 722 |
1 820 |
100 542 |
— |
|
DOP |
37 785 |
1 494 |
39 279 |
— |
|
UGX |
52 653 |
1 505 |
54 158 |
— |
|
RWF |
32 714 |
354 |
33 068 |
— |
|
Kohalikud vääringud (sünteetilise riskimaanduseta)* |
|
|
|
|
|
HTG, MUR, MZN, XOF, ZMW, BWP |
30 802 |
183 |
30 985 |
— |
|
Kokku muud vääringud peale euro |
134 673 |
14 297 |
148 970 |
377 994 |
|
Euro |
— |
2 688 497 |
2 688 497 |
1 278 511 |
|
Kokku euro ja muud vääringud |
134 673 |
2 702 794 |
2 837 467 |
1 656 505 |
3.4.2.3 Valuutariski analüüs
31. detsembri 2018 aasta seisuga põhjustaks euro kümneprotsendiline odavnemine muude vääringute suhtes omakapitali suurenemise 8,8 miljoni euro võrra (31. detsembri 2017 aasta seisuga 16,6 miljonit eurot) Euro kümneprotsendiline kallinemine muude vääringute suhtes põhjustaks omakapitali vähenemise 7,2 miljoni euro võrra (31. detsembri 2017 aasta seisuga 13,6 miljonit eurot)
3.4.2.4 Vahetuskurss
31. detsembri 2018 aasta ja 31. detsembri 2017 aasta bilansi koostamisel kasutati järgmisi vahetuskursse:
|
|
31. detsember 2018 |
31. detsember 2017 |
|
Kolmandate riikide vääringud |
|
|
|
Botswana pula (BWP) |
12,2038 |
11,7512 |
|
Dominikaani Vabariigi peeso (DOF) |
57,4037 |
57,1465 |
|
Fidži dollar (FJD) |
2,4104 |
2,4186 |
|
Haiti gurd (HTG) |
86,92 |
75,69 |
|
Jamaica dollar (JMD) |
144,081 |
148,7032 |
|
Keenia šilling (KES) |
116,24 |
123,7 |
|
Mauritaania ouguiya (MRO) (*5) |
— |
422,36 |
|
Mauritaania ouguiya (MRU) (*5) |
41,166 |
— |
|
Mauritiuse ruupia (MUR) |
39,05 |
40,07 |
|
Mosambiigi metikal (MZN) |
70,14 |
70,09 |
|
Nigeeria naira (NGN) |
351,05 |
367,44 |
|
Rwanda frank (RWF) |
1 020,1 |
1 003,37 |
|
Tansaania šilling (TZS) |
2 624,33 |
2 681,78 |
|
Uganda šilling (UGX) |
4 239 |
4 357 |
|
USA dollar (USD) |
1,145 |
1,1993 |
|
CFA frank (XAF/XOF) |
655,957 |
655,957 |
|
Lõuna-Aafrika rand (ZAR) |
16,4594 |
14,8054 |
|
Sambia kvacha (ZMW) |
13,6077 |
11,965 |
3.4.3
Aktsiarisk on risk, et aktsiainvesteeringu õiglane väärtus langeb muutuste tõttu aktsiahindade tasemes ja/või aktsiainvesteeringute väärtuses
Rahastu jaoks tekib aktsiarisk, kui ta investeerib otse omakapitali ja riskikapitalifondidesse
Börsil noteerimata aktsiapositsioonide väärtus ei ole järelevalve ja kontrolli teostamiseks pidevalt kättesaadav Nende positsioonide väärtuse kindlakstegemiseks tuleb kasutada asjakohaseid hindamismeetodeid
Kui otseste omakapitaliinvesteeringute ja riskikapitaliinvesteeringute väärtus muutub +/-10 %, kuid muud muutujad püsivad muutumatuna, muutub rahastu omakapital omakapitaliinstrumentide portfelli õiglase väärtuse muutuse tulemusel 31. detsembri 2018 aasta seisuga vastavalt 56,7 miljonit eurot ja -56,7 miljonit eurot (31. detsembri 2017 aasta seisuga vastavalt 49,8 miljonit eurot ja -49,8 miljonit eurot)
4 Finantsinstrumentide õiglane väärtus
4.1 Liigitus ja õiglane väärtus
Järgmises tabelis on esitatud finantsvara ja -kohustuste bilansiline maksumus ja õiglane väärtus, kusjuures viimane on esitatud tasemete kaupa Need andmed ei hõlma selliste õiglases väärtuses finantsvarade ja -kohustiste õiglast väärtust, mida ei ole esitatud õiglases väärtuses, kui nende bilansiline maksumus on piisavalt lähedal nende õiglasele väärtusele
|
tuhandetes eurodes |
||||||||||
|
Seisuga 31. detsember 2018 |
Bilansiline maksumus |
Õiglane väärtus |
||||||||
|
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid |
Raha, laenud ja ettemaksed |
Likviidsed finantsvarad |
Muud finantskohustised |
Kokku |
1 tase |
2 tase |
3 tase |
Kokku |
|
Finantsvarad, mida tuleb kajastada õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Finantstuletisinstrumendid |
9 873 |
— |
— |
— |
— |
9 873 |
— |
9 873 |
— |
9 873 |
|
Riskikapitalifondid |
— |
467 152 |
— |
— |
— |
467 152 |
— |
— |
467 152 |
467 152 |
|
Otsesed omakapitaliinvesteeringud |
— |
100 140 |
— |
— |
— |
100 140 |
16 675 |
— |
83 465 |
100 140 |
|
Laenud ja ettemaksed |
— |
— |
720 |
— |
— |
720 |
— |
720 |
— |
720 |
|
Kokku |
9 873 |
567 292 |
720 |
— |
— |
577 885 |
16 675 |
10 593 |
550 617 |
577 885 |
|
Finantsvarad, mida kajastatakse amortiseeritud soetusmaksumuses |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Raha ja raha ekvivalendid |
— |
— |
573 708 |
— |
— |
573 708 |
— |
— |
— |
— |
|
Laenud ja ettemaksed |
— |
— |
1 540 271 |
— |
— |
1 540 271 |
— |
1 760 576 |
— |
1 760 576 |
|
Nõuded rahastajate vastu |
— |
— |
100 000 |
— |
— |
100 000 |
— |
— |
— |
— |
|
Likviidsed finantsvarad |
— |
— |
— |
335 140 |
— |
335 140 |
191 475 |
145 061 |
— |
336 536 |
|
Muud varad |
— |
— |
171 |
— |
— |
171 |
— |
— |
— |
— |
|
Kokku |
— |
— |
2 214 150 |
335 140 |
— |
2 549 290 |
191 475 |
1 905 637 |
— |
2 097 112 |
|
Finantsvarad kokku |
9 873 |
567 292 |
2 214 870 |
335 140 |
— |
3 127 175 |
|
|
|
|
|
Finantskohustised, mida tuleb kajastada õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Finantstuletisinstrumendid |
—8 493 |
— |
— |
— |
— |
—8 493 |
— |
—8 493 |
— |
—8 493 |
|
Kokku |
—8 493 |
— |
— |
— |
— |
—8 493 |
— |
—8 493 |
— |
—8 493 |
|
Finantskohustised, mida kajastatakse amortiseeritud soetusmaksumuses |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Antud tagatiste eraldised |
— |
— |
— |
— |
-793 |
-793 |
|
|
|
|
|
Laenuandmiskohustuste eraldised |
— |
— |
— |
— |
—23 822 |
—23 822 |
|
|
|
|
|
Võlad kolmandatele isikutele |
— |
— |
— |
— |
—143 813 |
—143 813 |
|
|
|
|
|
Muud kohustused |
— |
— |
— |
— |
—2 493 |
—2 493 |
|
|
|
|
|
Kokku |
— |
— |
— |
— |
—170 921 |
—170 921 |
|
|
|
|
|
Finantskohustised kokku |
—8 493 |
— |
— |
— |
—170 921 |
—179 414 |
|
|
|
|
|
tuhandetes eurodes |
||||||||||
|
Seisuga 31. detsember 2017 |
Bilansiline maksumus |
Õiglane väärtus |
||||||||
|
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
Müügivalmis finantsvarad |
Raha, laenud ja nõuded |
Tähtajani hoitavad finantsvarad |
Muud finantskohustised |
Kokku |
1 tase |
2 tase |
3 tase |
Kokku |
|
Finantstuletisinstrumendid |
12 521 |
— |
— |
— |
— |
12 521 |
— |
12 521 |
— |
12 521 |
|
Riskikapitalifondid |
— |
420 104 |
— |
— |
— |
420 104 |
— |
— |
420 104 |
420 104 |
|
Otsesed omakapitaliinvesteeringud |
— |
77 435 |
— |
— |
— |
77 435 |
24 458 |
— |
52 977 |
77 435 |
|
Kokku |
12 521 |
497 539 |
— |
— |
— |
510 060 |
24 458 |
12 521 |
473 081 |
510 060 |
|
Õiglases väärtuses kajastamata finantsvarad: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Raha ja raha ekvivalendid |
— |
— |
549 101 |
— |
— |
549 101 |
|
|
|
|
|
Laenud ja nõuded |
— |
— |
1 666 725 |
— |
— |
1 666 725 |
— |
— |
— |
— |
|
Nõuded rahastajate vastu |
— |
— |
150 000 |
— |
— |
150 000 |
— |
1 852 507 |
— |
1 852 507 |
|
Võlakirjad |
— |
— |
— |
144 382 |
— |
144 382 |
— |
— |
— |
— |
|
Muud varad |
— |
— |
4 385 |
— |
— |
4 385 |
144 382 |
— |
— |
144 382 |
|
Kokku |
— |
— |
2 370 211 |
144 382 |
— |
2 514 593 |
144 382 |
1 852 507 |
— |
1 996 889 |
|
Finantsvarad kokku |
12 521 |
497 539 |
2 370 211 |
144 382 |
— |
3 024 653 |
|
|
|
|
|
Õiglases väärtuses kajastatud finantskohustised: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Finantstuletisinstrumendid |
—1 153 |
— |
— |
— |
— |
—1 153 |
— |
—1 153 |
— |
—1 153 |
|
Kokku |
—1 153 |
— |
— |
— |
— |
—1 153 |
— |
—1 153 |
— |
—1 153 |
|
Õiglases väärtuses kajastamata finantskohustised: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Antud tagatiste eraldised |
— |
— |
— |
— |
-484 |
-484 |
|
|
|
|
|
Võlad kolmandatele isikutele |
— |
— |
— |
— |
—157 285 |
—157 285 |
|
|
|
|
|
Muud kohustused |
— |
— |
— |
— |
—2 462 |
—2 462 |
|
|
|
|
|
Kokku |
— |
— |
— |
— |
—160 231 |
—160 231 |
|
|
|
|
|
Finantskohustised kokku |
—1 153 |
— |
— |
— |
—160 231 |
—161 384 |
|
|
|
|
4.1 Õiglase väärtuse mõõtmine
4.2.1
Järgmises tabelis on esitatud teave õiglase väärtuse hierarhias 2 ja 3 tasemele paigutatud finantsinstrumentide väärtuse mõõtmisel kasutatavate hindamismeetodite ja oluliste mittejälgitavate sisendite kohta
|
|
Hindamismeetod |
Olulised mittejälgitavad sisendid |
Mittejälgitavate sisendite ja õiglase väärtuse mõõtmise vaheline seos |
|
Õiglases väärtuses kajastatud finantsinstrumendid |
|
|
|
|
Finantstuletisinstrumendid |
Rahavoogude diskonteerimine Tulevaste rahavoogude prognoosimisel lähtutakse forvardkurssidest ja -intressimääradest (mille aluseks on jälgitavad forvardkursid ja intressikõverad aruandeperioodi lõpul) ning lepingulisest forvard- ja intressimäärast, mida diskonteeritakse vastavalt vastaspoolte krediidiriski määrale. |
— |
— |
|
Riskikapitalifondid |
Netovarade korrigeerimise meetod Õiglane väärtus määratakse, kohaldades kas viimases aruandes kajastatud vara puhasväärtuse suhtes, mida on korrigeeritud rahavoogude alusel, rahastu osaluse protsenti aluseks olevas instrumendis või asjaomase fondijuhi esitatud aktsia sama kuupäeva täpset väärtust, kui see on kättesaadav Selleks et võtta arvesse viimase kättesaadava vara puhasväärtuse ja majandusaasta lõpu aruande esitamise vahelist ajavahemikku, vaadatakse vahepealsed sündmused läbi ja vajaduse korral korrigeeritakse aruandes esitatud vara puhasväärtust. |
Riskikapitalifondi viimase aruande kuupäevast mõõtmise kuupäevani kulunud aja võrra korrigeerimisel võetakse arvesse tegevuskulusid ja haldustasusid, riskikapitalifondi alusvara õiglase väärtuse muutumist, tekkinud kohustusi ning turul ja majandustingimustes toimunud muutusi. |
Mida pikem on ajavahemik riskikapitalifondi viimase aruande kuupäevast õiglase väärtuse mõõtmise kuupäevani, seda suurem on ajaline korrektsioon. |
|
Otsesed omakapitaliinvesteeringud |
Netovarade korrigeerimine. |
Investeerimisobjekti viimase aruande kuupäevast mõõtmise kuupäevani kulunud aja võrra korrigeerimisel võetakse arvesse tegevuskulusid, investeerimisobjekti alusvara õiglase väärtuse muutumist, tekkinud kohustusi, turul ja majandustingimustes toimunud muutusi, kapitali kasvu, müüki ja kontrolliva osaluse muutumist. |
Mida pikem on ajavahemik investeerimisobjekti viimase aruande kuupäevast kuni õiglase väärtuse mõõtmise kuupäevani, seda suurem on ajaline korrektsioon. |
|
|
|
Turu (likviidsuse) puudumisest tuleneva diskonto kindlaksmääramisel võetakse arvesse eelmisi sarnaste aktsiatega samas riigis või piirkonnas tehtud tehingute hindu Diskontomäär jääb vahemikku 5–30 %. |
Mida suurem on turustatavusest olenev diskonto, seda madalam on õiglane väärtus. |
|
Õiglases väärtuses kajastamata finantsinstrumendid |
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
Rahavoogude diskonteerimine Hindamismudel põhineb lepingujärgsetel rahavoogudel, mille eeltingimuseks on, et võlgnikul ei teki makseviivitusi, ning mille puhul ei võeta arvesse tagatise väärtust ega ennetähtaegsete tagasimaksete võimalusi Selle mudeli puhul diskonteeritakse laenu nüüdispuhasväärtuse saamiseks selle lepingujärgsed rahavood, kasutades korrigeeritud turu diskontokõverat Järgnevalt korrigeeritakse iga laenu nüüdispuhasväärtust vastavalt sellest tulenevale oodatava kahju määrale Lõpuks tulemused liidetakse ning saadakse laenude ja ettemaksete õiglane väärtus. |
— |
— |
|
Likviidsed finantsvarad |
Rahavoogude diskonteerimine. |
— |
— |
Vastavalt IFRS 13-le on 31. detsembri 2018 aasta ja 31. detsembri 2017 aasta seisuga tuletisinstrumentide õiglase väärtuse kindlaksmääramisel võetud arvesse järgmisi väärtuse korrektsioone:
|
— |
krediidiväärtuse korrigeerimine vastavalt vastaspoole krediidiriskile tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute puhul Korrektsiooni suurus on -37 400 eurot 31. detsembril 2018 ja -38 000 eurot 31. detsembril 2017 |
|
— |
Deebetväärtuse korrigeerimine vastavalt enda krediidiriskile tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute puhul Korrektsiooni suurus on +15 100 eurot 31. detsembril 2018 ja +29 500 eurot 31. detsembril 2017 |
4.2.2
Rahastu kehtestatud korra kohaselt kajastatakse varade ühelt tasemelt teisele ümberpaigutamist selle kuupäeva seisuga, mil toimus ümberpaigutamise põhjustanud sündmus või muutus
Ei 2018 ega 2017 aastal ei teinud rahastu õiglase väärtuse hindamisel ümberpaigutusi 1 tasemest 2 tasemesse ega vastupidi
4.2.3
3 taseme õiglaste väärtuste omavaheline vastavus
Järgmises tabelis on esitatud 31. detsembril 2018 ja 31. detsembril 2017 lõppenud majandusaasta jooksul 3 taseme instrumentides toimunud muutused
|
tuhandetes eurodes |
|||
|
Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid |
|||
|
Saldo seisuga 1. jaanuar 2018 |
473 081 |
||
|
Kasum või kahjum kasumis või kahjumis: |
|
||
|
—10 622 |
||
|
—13 411 |
||
|
Kokku |
—24 033 |
||
|
Väljamaksed |
95 434 |
||
|
Tagasimaksed |
—11 165 |
||
|
Mahakandmised |
17 300 |
||
|
Saldo seisuga 31. detsember 2018 |
550 617 |
||
|
|
tuhandetes eurodes |
||
|
Müügivalmis finantsvarad |
|||
|
Saldo seisuga 1. jaanuar 2017 |
494 004 |
||
|
Kasum või kahjum kasumis või kahjumis: |
|
||
|
2 711 |
||
|
—22 024 |
||
|
Kokku |
—19 313 |
||
|
Muus koondkasumis kajastatud kasum või kahjum: |
|
||
|
—17 592 |
||
|
Kokku |
—17 592 |
||
|
Väljamaksed |
62 660 |
||
|
Tagasimaksed |
—44 568 |
||
|
Mahakandmised |
—2 110 |
||
|
Saldo seisuga 31. detsember 2017 |
473 081 |
||
Ei 2018 ega 2017 aastal ei teinud rahastu õiglase väärtuse hindamisel ümberpaigutusi 3 tasemest ega 3 tasemesse
5 Raha ja raha ekvivalendid
Raha ja raha ekvivalendid jagunevad:
|
tuhandetes eurodes |
||
|
|
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Sularaha |
51 936 |
166 445 |
|
Tähtajalised hoiused |
521 882 |
367 653 |
|
Kommertsväärtpaberid |
— |
15 003 |
|
Raha ja raha ekvivalendid finantsseisundi aruandes |
573 818 |
549 101 |
|
Kogunenud intress |
-110 |
68 |
|
Raha ja raha ekvivalendid rahavoogude aruandes |
573 708 |
549 169 |
6 Finantstuletisinstrumendid
Põhilised finantstuletisinstrumendid, mida liigitatakse kauplemise eesmärgil hoitavateks, on järgmised:
|
tuhandetes eurodes |
|||
|
Seisuga 31. detsember 2018 |
Õiglane väärtus |
Tinglik väärtus |
|
|
|
Varad |
Kohustused |
|
|
Eri valuutade intressimäära vahetuslepingud |
340 |
-665 |
5 245 |
|
Intressivahetustehingud |
654 |
— |
28 470 |
|
Valuuta vahetuslepingud |
8 879 |
—7 828 |
1 460 608 |
|
Finantstuletisinstrumendid kokku |
9 873 |
—8 493 |
1 494 323 |
|
tuhandetes eurodes |
|||
|
Seisuga 31. detsember 2017 |
Õiglane väärtus |
Tinglik väärtus |
|
|
Varad |
Kohustused |
||
|
Eri valuutade intressimäära vahetuslepingud |
149 |
—1 105 |
8 098 |
|
Intressivahetustehingud |
393 |
-48 |
31 711 |
|
Valuuta vahetuslepingud |
11 979 |
— |
1 500 000 |
|
Finantstuletisinstrumendid kokku |
12 521 |
—1 153 |
1 539 809 |
7 Laenud ja ettemaksed
7.1 Laenud ja ettemaksed
Järgnevalt on esitatud vastavalt uuele IFRS 9 kohasele oodatavast krediidikahjust tulenevale väärtuse languse mudelile kajastatud laenude ja ettemaksete alg- ja lõppsaldode vastavuse tabel Võrdluseks esitatud 2017 aasta väärtuse languse summad kajastavad krediidikahju allahindlust ja need on saadud vastavalt standardile IAS 39
|
tuhandetes eurodes |
|||||
|
|
Üldised laenud (*6) |
Kõrgema nõudeõiguse järguga laen |
Allutatud laenud |
Krediidiriski tõttu langenud väärtusega |
Kokku |
|
Laenude nimiväärtus amortiseeritud soetusmaksumuses seisuga 1. jaanuar 2018 |
1 003 294 |
687 499 |
62 546 |
— |
1 753 339 |
|
Väljamaksed |
203 352 |
52 274 |
— |
3 588 |
259 214 |
|
Mahakandmised |
— |
— |
— |
— |
— |
|
Tagasimaksed |
—192 355 |
—157 952 |
—4 548 |
— |
—354 855 |
|
Kapitaliseeritud intressid |
— |
— |
— |
— |
— |
|
Vahetuskursierinevused |
37 026 |
11 503 |
2 719 |
— |
51 248 |
|
Laenude nimiväärtus amortiseeritud soetusmaksumuses seisuga 31. detsember 2018 |
1 051 317 |
593 324 |
60 717 |
3 588 |
1 708 946 |
|
Kahju allahindlus väärtuse languse tõttu seisuga 1. jaanuar 2018 |
—35 082 |
—57 911 |
—62 546 |
— |
—155 539 |
|
12 kuu oodatava krediidikahju netomuutus |
—1 853 |
288 |
— |
— |
—1 565 |
|
Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindluse netomuutus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud |
4 696 |
870 |
—2 146 |
— |
3 420 |
|
Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud |
—71 204 |
— |
— |
—1 794 |
—72 998 |
|
Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindluse tühistamised varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud |
2 214 |
8 480 |
37 678 |
— |
48 372 |
|
Mahakandmised |
— |
— |
— |
— |
— |
|
Vahetuskursierinevused |
—2 639 |
—1 336 |
—2 346 |
— |
—6 321 |
|
Kahju allahindlus väärtuse languse tõttu seisuga esmaspäev, 31. detsember 2018 |
—103 868 |
—49 609 |
—29 360 |
—1 794 |
—184 631 |
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavad laenud ja ettemaksed seisuga 31. detsember 2018 |
947 449 |
543 715 |
31 357 |
1 794 |
1 524 315 |
|
Laenude nimiväärtus õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande seisuga 1. jaanuar 2018 |
1 800 |
— |
— |
— |
1 800 |
|
Väljamaksed |
— |
— |
— |
— |
— |
|
Tagasimaksed |
— |
— |
— |
— |
— |
|
Mahakandmised |
— |
— |
— |
— |
— |
|
Vahetuskursierinevused |
— |
— |
— |
— |
— |
|
Laenude nimiväärtus õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande seisuga 31. detsember 2018 |
1 800 |
— |
— |
— |
1 800 |
|
Õiglase väärtuse korrigeerimine seisuga 1. jaanuar 2018 |
-378 |
— |
— |
— |
-378 |
|
Õiglase väärtuse netomuutus |
-702 |
— |
— |
— |
-702 |
|
Vahetuskursierinevused |
— |
— |
— |
— |
— |
|
Õiglase väärtuse korrigeerimine seisuga esmaspäev, 31. detsember 2018 |
—1 080 |
— |
— |
— |
—1 080 |
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad laenud ja ettemaksed seisuga 31. detsember 2018 |
720 |
— |
— |
— |
720 |
|
Amortiseeritud soetusmaksumus |
—3 550 |
—3 109 |
11 |
— |
—6 648 |
|
Intressid |
12 330 |
9 243 |
1 031 |
— |
22 604 |
|
Laenud ja ettemaksed seisuga 31. detsember 2018 |
956 949 |
549 849 |
32 399 |
1 794 |
1 540 991 |
|
tuhandetes eurodes |
||||
|
|
Üldised laenud (*6) |
Kõrgema nõudeõiguse järguga laen |
Allutatud laenud |
Kokku |
|
Nimiväärtus seisuga 1. jaanuar 2017 |
994 527 |
764 339 |
71 563 |
1 830 429 |
|
Väljamaksed |
305 059 |
63 603 |
— |
368 662 |
|
Mahakandmised |
—3 257 |
—6 138 |
— |
—9 395 |
|
Tagasimaksed |
—162 361 |
—91 125 |
— |
—253 486 |
|
Vahetuskursierinevused |
—128 874 |
—43 180 |
—9 017 |
—181 071 |
|
Nimiväärtus seisuga 31. detsember 2017 |
1 005 094 |
687 499 |
62 546 |
1 755 139 |
|
Väärtuse langus seisuga 1. jaanuar 2017 |
—18 185 |
—28 294 |
—71 161 |
—117 640 |
|
Kasumi- ja muu koondkasumi aruandes kajastatud väärtuse langus |
—5 105 |
—11 572 |
— |
—16 677 |
|
Mahakandmised |
3 257 |
6 138 |
— |
9 395 |
|
Väärtuse languse vähenemine |
2 204 |
3 752 |
— |
5 956 |
|
Vahetuskursierinevused |
914 |
3 234 |
8 615 |
12 763 |
|
Väärtuse langus seisuga 31. detsember 2017 |
—16 915 |
—26 742 |
—62 546 |
—106 203 |
|
Amortiseeritud soetusmaksumus |
—3 802 |
—3 408 |
— |
—7 210 |
|
Intressid |
15 122 |
9 877 |
— |
24 999 |
|
Laenud ja nõuded seisuga 31. detsember 2017 |
999 499 |
667 226 |
— |
1 666 725 |
7.2 Laenude ja ettemaksete väärtuse langus – Kahju allahindlus
|
tuhandetes eurodes |
|||||
|
2018 |
|||||
|
|
12 kuu oodatav krediidikahju: |
Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud |
Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud |
Krediidiriski tõttu langenud väärtusega |
Kokku |
|
Laenud ja ettemaksed amortiseeritud soetusmaksumuses |
|
|
|
|
|
|
Saldo seisuga 1. jaanuar 2018 |
19 738 |
29 975 |
105 826 |
— |
155 539 |
|
Ümberpaigutus 12 kuu oodatava krediidikahju alla |
2 285 |
— |
— |
— |
2 285 |
|
Ümberpaigutus kategooriasse „Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud“ |
— |
—2 633 |
— |
— |
—2 633 |
|
Ümberpaigutus kategooriasse „Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud“ |
— |
— |
27 646 |
1 794 |
29 440 |
|
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud |
— |
— |
— |
— |
— |
|
Mahakandmised |
— |
— |
— |
— |
— |
|
Saldo seisuga 31. detsember 2018 |
22 023 |
27 342 |
133 472 |
1 794 |
184 631 |
8 Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid
Järgnevalt on esitatud vastavalt uuele IFRS 9 kohasele oodatavast krediidikahjust tulenevale väärtuse languse poliitikale kajastatud omakapitaliinvesteeringute alg- ja lõppsaldode vastavuse tabel Võrdluseks esitatud 2017 aasta summad on saadud vastavalt standardile IAS 39, mille kohaselt liigitatakse omakapitaliinstrumendid müügivalmis varade portfelli alla:
|
tuhandetes eurodes |
|||
|
|
Riskikapitalifondid |
Otsesed omakapitaliinvesteeringud |
Kokku |
|
Kulud seisuga 1. jaanuar 2018 |
356 086 |
70 310 |
426 396 |
|
Väljamaksed |
73 250 |
22 184 |
95 434 |
|
Tagasimaksed/müük |
—21 681 |
-635 |
—22 316 |
|
Vahetuskursierinevused seoses tagasimaksete/müügiga |
13 938 |
1 355 |
15 293 |
|
Kulud seisuga 31. detsember 2018 |
421 593 |
93 214 |
514 807 |
|
Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 1. jaanuar 2018 |
64 018 |
7 125 |
71 143 |
|
Realiseerimata kasumi ja kahjumi netomuutus |
—20 493 |
-172 |
—20 665 |
|
Realiseerimata kasumit ja kahjumit mõjutavad vahetuskursierinevused |
2 034 |
-27 |
2 007 |
|
Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 31. detsember 2018 |
45 559 |
6 926 |
52 485 |
|
Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid seisuga 31. detsember 2018 |
467 152 |
100 140 |
567 292 |
|
tuhandetes eurodes |
|||
|
|
Riskikapitalifondid |
Otsesed omakapitaliinvesteeringud |
Kokku |
|
Kulud seisuga 1. jaanuar 2017 |
331 253 |
72 636 |
403 889 |
|
Väljamaksed |
62 660 |
— |
62 660 |
|
Tagasimaksed/müük |
—38 990 |
-708 |
—39 698 |
|
Mahakandmised |
-437 |
—1 673 |
—2 110 |
|
Vahetuskursierinevused seoses tagasimaksete/müügiga |
1 600 |
55 |
1 655 |
|
Kulud seisuga 31. detsember 2017 |
356 086 |
70 310 |
426 396 |
|
Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 1. jaanuar 2017 |
129 427 |
13 457 |
142 884 |
|
Realiseerimata kasumi ja kahjumi netomuutus |
—20 930 |
—1 008 |
—21 938 |
|
Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 31. detsember 2017 |
108 497 |
12 449 |
120 946 |
|
Väärtuse langus seisuga 1. jaanuar 2017 |
—22 892 |
—6 997 |
—29 889 |
|
Kasumi- ja muu koondkasumi aruandes kajastatud aastane väärtuse langus |
—22 024 |
— |
—22 024 |
|
Mahakandmised |
437 |
1 673 |
2 110 |
|
Väärtuse langus seisuga 31. detsember 2017 |
—44 479 |
—5 324 |
—49 803 |
|
Müügivalmis finantsvarad seisuga 31. detsember 2017 |
420 104 |
77 435 |
497 539 |
9 Nõuded rahastajate vastu (tuhandetes eurodes)
Nõuded rahastajate vastu (100 000 eurot) sisaldasid üksnes liikmesriikidelt sissenõutud, kuid veel tasumata osamaksusid
10 Likviidsed finantsvarad
Likviidsete varade portfelli kuuluvad noteeritud võlakirjad, mille järelejäänud tähtaeg aruande kuupäeval on vähem kui kolm kuud Järgmine tabel näitab likviidsete varade portfellis toimunud liikumisi:
|
|
tuhandetes eurodes |
|
Saldo seisuga 1. jaanuar 2018 |
144 382 |
|
Soetamine |
2 219 062 |
|
Finantsvara, mille tähtaeg möödub |
-2 026 659 |
|
Amortiseeritud üle-/alakursi muutus |
149 |
|
Kogunenud intressi muutus |
-1 794 |
|
Saldo seisuga 31. detsember 2018 |
335 140 |
|
|
tuhandetes eurodes |
|
Saldo seisuga 1. jaanuar 2017 |
169 398 |
|
Soetamine |
1 084 149 |
|
Finantsvara, mille tähtaeg möödub |
-1 109 563 |
|
Amortiseeritud üle-/alakursi muutus |
-59 |
|
Kogunenud intressi muutus |
457 |
|
Saldo seisuga 31. detsember 2017 |
144 382 |
11 Muud varad
Põhilised muud varad olid järgmised:
|
tuhandetes eurodes |
||
|
|
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Nõuded EIP vastu |
— |
4 117 |
|
Finantstagatised |
171 |
268 |
|
Muud varad kokku |
171 |
4 385 |
12 Edasilükkunud tulud
Edasilükkunud tulud koosnevad põhiliselt järgnevast:
|
tuhandetes eurodes |
||
|
|
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Ettemakstud intressitoetused |
32 658 |
24 895 |
|
Laenude ja ettemaksetega seotud ettemakstud vahendustasud |
1 106 |
907 |
|
Edasilükkunud tulud kokku |
33 764 |
25 802 |
13 Antud tagatiste eraldised
Järgnevalt on esitatud vastavalt uuele IFRS 9 kohasele oodatavast krediidikahjust tulenevale väärtuse languse mudelile kajastatud finantstagatiste eraldiste alg- ja lõppsaldode vastavuse tabelid Võrdluseks esitatud 2017 aasta summad on vastavalt standardile IAS 39 kajastatud antud tagatiste eraldised, kuna on objektiivseid tõendeid selle kohta, et rahastul tuleb antud tagatistega seoses kanda kahju
|
tuhandetes eurodes |
||||
|
2018 |
||||
|
|
12 kuu oodatav krediidikahju: |
Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud |
Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud |
Kokku |
|
Antud tagatised |
|
|
|
|
|
Saldo 1 jaanuari seisuga |
— |
484 |
— |
484 |
|
Ümberpaigutus 12 kuu oodatava krediidikahju alla |
94 |
— |
— |
94 |
|
Ümberpaigutus kategooriasse „Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud“ |
— |
391 |
— |
391 |
|
Ümberpaigutus kategooriasse „Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud“ |
— |
— |
— |
— |
|
Tagatised, mille kajastamine on lõpetatud |
— |
— |
— |
— |
|
Tagatiste realiseerimine |
— |
— |
— |
— |
|
Ettemakstud tasude amortisatsioon |
— |
-128 |
— |
-128 |
|
Vahetuskursierinevused |
— |
-48 |
— |
-48 |
|
Saldo 31 detsembri seisuga |
94 |
699 |
— |
793 |
|
2017 |
|
|
Saldo 1 jaanuari seisuga |
625 |
|
Kasumi- ja muu koondkasumi aruandes kajastatud eraldiste suurenemine |
65 |
|
Kasutatud |
-206 |
|
Ümberpaigutused „Muudes kohustustes“ kajastatud finantstagatiste alt |
— |
|
Saldo 31 detsembri seisuga |
484 |
14 Laenuandmiskohustuste eraldised
Järgnevalt on esitatud vastavalt uuele IFRS 9 kohasele oodatavast krediidikahjust tuleneva väärtuse languse mudelile kajastatud väljamaksmata laenudest (laenukohustustest) tuleneva kahju allahindluse alg- ja lõppsaldode vastavuse tabel Võrdluseks esitatud 2017 aasta summad kajastavad krediidikahju allahindlust ja need on saadud vastavalt standardile IAS 39
|
tuhandetes eurodes |
||||
|
2018 |
||||
|
|
12 kuu oodatav krediidikahju: |
Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud |
Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud |
Kokku |
|
Siduvad laenuandmiskohustused |
|
|
|
|
|
Saldo 1 jaanuari seisuga |
1 993 |
2 163 |
— |
4 156 |
|
Ümberpaigutus 12 kuu oodatava krediidikahju alla |
5 192 |
— |
— |
5 192 |
|
Ümberpaigutus kategooriasse „Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud“ |
— |
14 420 |
— |
14 420 |
|
Ümberpaigutus kategooriasse „Kogu eluea oodatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud“ |
— |
— |
— |
— |
|
Vahetuskursierinevused |
40 |
14 |
— |
54 |
|
Saldo 31 detsembri seisuga |
7 225 |
16 597 |
— |
23 822 |
15 Võlad kolmandatele isikutele
Põhilised võlad kolmandatele isikutele olid järgmised:
|
tuhandetes eurodes |
||
|
|
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
EIP-le tasumisele kuuluvad üldhalduskulud (neto) |
47 799 |
45 105 |
|
Muud EIP-le tasumisele kuuluvad summad |
54 |
580 |
|
Liikmesriikidele võlgnetavad veel väljamaksmata intressitoetused ja tehniline abi |
95 960 |
111 600 |
|
Võlad kolmandatele isikutele kokku |
143 813 |
157 285 |
16 Muud kohustused
Muud kohustused koosnevad põhiliselt järgnevast:
|
tuhandetes eurodes |
||
|
|
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Ennetähtaegsed laenude tagasimaksed |
2 124 |
1 986 |
|
Edasilükkunud tulu intressitoetustest |
369 |
436 |
|
Finantstagatised |
— |
40 |
|
Muud kohustused kokku |
2 493 |
2 462 |
17 Liikmesriikidelt sissenõutud osamaksud
|
tuhandetes eurodes |
||||
|
Liikmesriigid |
Osamaks rahastusse |
Intressitoetusteks ja tehniliseks abiks ettenähtud osamaks |
Kokku osamaksud |
Sissenõutud, kuid veel tasumata |
|
Austria |
69 935 |
8 869 |
78 804 |
2 410 |
|
Belgia |
103 226 |
13 046 |
116 272 |
3 530 |
|
Bulgaaria |
896 |
294 |
1 190 |
140 |
|
Küpros |
576 |
189 |
765 |
90 |
|
Tšehhi Vabariik |
3 264 |
1 071 |
4 335 |
510 |
|
Taani |
56 820 |
7 275 |
64 095 |
2 000 |
|
Eesti |
320 |
105 |
425 |
50 |
|
Soome |
39 852 |
5 214 |
45 066 |
1 470 |
|
Prantsusmaa |
624 971 |
75 972 |
700 943 |
19 550 |
|
Saksamaa |
611 715 |
76 616 |
688 331 |
20 500 |
|
Kreeka |
35 121 |
4 883 |
40 004 |
1 470 |
|
Ungari |
3 520 |
1 155 |
4 675 |
550 |
|
Iirimaa |
18 577 |
2 802 |
21 379 |
910 |
|
Itaalia |
340 252 |
45 025 |
385 277 |
12 860 |
|
Läti |
448 |
147 |
595 |
70 |
|
Leedu |
768 |
252 |
1 020 |
120 |
|
Luksemburg |
7 693 |
984 |
8 677 |
270 |
|
Malta |
192 |
63 |
255 |
30 |
|
Madalmaad |
138 415 |
17 685 |
156 100 |
4 850 |
|
Poola |
8 320 |
2 730 |
11 050 |
1 300 |
|
Portugal |
27 313 |
3 809 |
31 122 |
1 150 |
|
Rumeenia |
2 368 |
777 |
3 145 |
370 |
|
Slovakkia |
1 344 |
441 |
1 785 |
210 |
|
Sloveenia |
1 152 |
378 |
1 530 |
180 |
|
Hispaania |
170 369 |
24 876 |
195 245 |
7 850 |
|
Rootsi |
73 692 |
9 677 |
83 369 |
2 740 |
|
Ühendkuningriik |
355 881 |
49 356 |
405 237 |
14 820 |
|
Kokku seisuga 31. detsember 2018 |
2 697 000 |
353 691 |
3 050 691 |
100 000 |
|
Kokku seisuga 31. detsember 2017 |
2 517 000 |
333 691 |
2 850 691 |
150 000 |
12. novembril 2018 määras nõukogu kindlaks, kui suure rahalise osamaksu iga liikmesriik peab tasuma 21. jaanuariks 2019. 31. detsembri 2018. aasta seisuga oli sisse maksmata 100 000 eurot
18 Tingimuslikud kohustused ja siduvad kohustused
|
tuhandetes eurodes |
||
|
|
31.12.2018. |
31.12.2017. |
|
Kohustused |
|
|
|
Väljamaksmata laenud |
1 283 931 |
869 983 |
|
Aktsiate ja muude muutuvtuluga väärtpaberite väljamaksmata kulukohustused |
347 167 |
321 695 |
|
Antud tagatised |
2 800 |
7 682 |
|
Intressitoetused ja tehniline abi |
457 328 |
382 576 |
|
Tingimuslikud kohustused |
|
|
|
Allakirjutatud, kuid väljaandmata tagatised |
1 553 668 |
74 569 |
|
Tingimuslikud kohustused ja siduvad kohustused kokku |
3 644 894 |
1 656 505 |
19 Intressid ja samalaadsed tulud ja kulud
Intressid ja samalaadsed tulud koosnevad põhiliselt järgnevast:
|
tuhandetes eurodes |
||
|
|
Alates 1.1.2018. |
Alates 1.1.2017. |
|
|
kuni 31.12.2018. |
kuni 31.12.2017. |
|
Laenud ja ettemaksed |
92 506 |
97 440 |
|
Intressitoetused |
4 224 |
3 966 |
|
Intressid ja samalaadsed tulud kokku |
96 730 |
101 406 |
Intressid ja samalaadsed kulud koosnevad põhiliselt järgnevast:
|
tuhandetes eurodes |
||
|
|
Alates 1.1.2018. |
Alates 1.1.2017. |
|
|
kuni 31.12.2018. |
kuni 31.12.2017. |
|
Finantstuletisinstrumendid |
-563 |
-980 |
|
Raha ja raha ekvivalendid |
-654 |
—1 037 |
|
Likviidsed finantsvarad |
—1 322 |
-654 |
|
Intressid ja samalaadsed kulud kokku |
—2 539 |
—2 671 |
20 Tulud ja kulud teenus- ja vahendustasudest
Teenus- ja vahendustasudest laekuv tulu koosneb põhiliselt järgnevast:
|
tuhandetes eurodes |
||
|
|
Alates 1.1.2018. |
Alates 1.1.2017. |
|
|
kuni 31.12.2018. |
kuni 31.12.2017. |
|
Laenude ja ettemaksetega seotud teenus- ja vahendustasud |
107 |
— |
|
Finantstagatistega seotud teenus- ja vahendustasud |
170 |
209 |
|
Muu |
7 |
1 |
|
Tulu teenus- ja vahendustasudest kokku |
284 |
210 |
Teenus- ja vahendustasudega seonduvad kulud koosnevad põhiliselt järgnevast:
|
tuhandetes eurodes |
||
|
|
Alates 1.1.2018. |
Alates 1.1.2017. |
|
|
kuni 31.12.2018. |
kuni 31.12.2017. |
|
Komisjon maksis kolmandatele isikutele aktsiate ja muude muutuvtuluga väärtpaberite eest |
-106 |
-60 |
|
Teenus- ja vahendustasudega seonduvad kulud kokku |
-106 |
-60 |
21 Netotulu aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt
Aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt saadud realiseeritud kasum koosneb põhiliselt järgmisest:
|
tuhandetes eurodes |
||
|
|
Alates 1.1.2018. |
Alates 1.1.2017. |
|
|
kuni 31.12.2018. |
kuni 31.12.2017. |
|
Puhastulu aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt |
3 166 |
1 030 |
|
Dividenditulu |
7 320 |
1 681 |
|
Õiglase väärtuse netomuutus |
—20 665 |
— |
|
Netotulu aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt |
—10 179 |
2 711 |
22 Üldhalduskulud
Üldhalduskulud on kulud, mida EIP rahastu haldamise käigus tegelikult kannab ja millest on arvatud maha tulud, mida EIP saab otse rahastu klientidelt võetavatest standardsetest hindamistasudest
|
tuhandetes eurodes |
||
|
|
Alates 1.1.2018. |
Alates 1.1.2017. |
|
|
kuni 31.12.2018. |
kuni 31.12.2017. |
|
EIP kantud tegelikud kulud |
—50 021 |
—48 285 |
|
Tulu rahastu poolt otse klientidelt võetavatest hindamistasudest |
2 222 |
3 180 |
|
Üldhalduskulud kokku |
—47 799 |
—45 105 |
23 Osalemine konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksustes
Struktureeritud (majandus)üksuse määratlus
Struktureeritud (majandus)üksus on üksus, mille kontrollija määratlemisel ei ole peamiseks teguriks hääleõigus või muud sarnased õigused IFRS 12-s on märgitud, et struktureeritud (majandus)üksusel on mõned või kõik alljärgnevatest tunnustest:
|
— |
piiratud tegevus; |
|
— |
kitsas ja selgelt määratletud eesmärk, näiteks maksutõhusa rendilepingu teostamine, uurimis- ja arendustegevuse teostamine, (majandus)üksusele kapitali- või rahastamisallika tagamine või investoritele investeerimisvõimaluste andmine struktureeritud (majandus)üksuse varadega seotud riskide ja hüvede investoritele edasiandmise kaudu; |
|
— |
ebapiisav omakapital, mis ei võimalda struktureeritud (majandus)üksusel rahastada oma tegevust ilma allutatud finantstoetuseta; |
|
— |
rahastamine investoritele emiteeritud mitme lepingupõhiselt seotud instrumendi kaudu, mille tulemusena tekib krediidiriski või muude riskide kontsentratsioon (seeriad) |
Konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksus
Konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksused on kõik struktureeritud (majandus)üksused, mida ei kontrolli rahastu Siia kuulub ka osalus konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksustes
Osalus struktureeritud (majandus)üksustes – määratlus
IFRS 12 kohaselt on osalus lepingupõhine ja lepinguväline seotus, mille tõttu aruandvat (majandus)üksust mõjutab tema finantstulemusega seotud kasumi muutlikkus Sellise osaluse näited on omakapitaliosalus ja muud laadi seotus, näiteks rahastamine, likviidsustoetus, krediidikvaliteedi parandamine, teise (majandus)üksuse ees kohustuste võtmine ja talle tagatiste andmine IFRS 12 kohaselt ei tähenda tavaline kliendi-tarnija suhe seda, et aruandvale (majandus)üksusele peab tingimata kuuluma osalus teises (majandus)üksuses
Järgmises tabelis on loetletud need struktureeritud (majandus)üksuste liigid, milles rahastamisvahendil on osalus, kuid mis ei ole tema poolt konsolideeritud
|
Struktureeritud (majandus)üksuse liik |
Laad ja eesmärk |
Rahastu osalus |
|
Projektide rahastamine – laenud eriotstarbelistele vahenditele |
Projektide rahastamise tehingud on tehingud, mille puhul rahastu usaldab oma võla teenindamise laenuvõtjale, kelle ainus või peamine sissetulekuallikas on üksainus või mõned varad, mida rahastatakse selliste laenude või muude projektiga lepinguliselt seotud olemasolevate varadega.Projektide rahastamise tehinguid rahastatakse sageli eriotstarbeliste vahendite kaudu. |
Väljamakse netosumma; intressitulu |
|
Riskikapitalitehingud |
Rahastamisvahend rahastab riskikapitali- ja investeerimisfonde Riskikapitali- ja investeerimisfondid haldavad nendelt investoritelt koondatud raha, kes soovivad osalust börsivälisel kapitalil põhinevates tugeva kasvupotentsiaaliga väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning taristuprojektide rahastamises. |
Investeeringud riskikapitaliüksuse emiteeritud osadesse või aktsiatesse; dividendituluna saadud dividendid |
Järgmises tabelis on esitatud selliste konsolideerimata struktureeritud üksuste bilansiline maksumus, milles rahastul on aruandekuupäeva seisuga osalus, ning nimetatud üksustest lähtuv rahastu maksimaalne kahjumirisk Maksimaalse kahjumiriski moodustavad bilansiline väärtus ja sellega seotud väljamaksmata kulukohustused
|
tuhandetes eurodes |
|||||
|
Struktureeritud (majandus)üksuse liik |
Kirje |
Bilansiline maksumus seisuga 31.12.2018. |
Bilansiline maksumus seisuga 31.12.2017. |
Maksimaalne kahjumirisk seisuga 31.12.2018. |
Maksimaalne kahjumirisk seisuga 31.12.2017. |
|
Riskikapitalifondid |
Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid |
467 152 |
420 104 |
797 775 |
737 661 |
|
Kokku |
|
467 152 |
420 104 |
797 775 |
737 661 |
24 Tulemusliku rahastamise vahend
2013 aasta juunis kiitis AKV–ELi ministrite ühisnõukogu heaks üheteistkümnenda Euroopa Arengufondi uue finantsprotokolli aastateks 2014–2020
Lepiti kokku eraldada investeerimisrahastule 500 miljoni eurone rahaline kate, nn tulemusliku rahastamise vahend (IFE), mis võimaldab rahastul toetada projekte, mille mõju arengule on eriti tugev, kuid ka kaasnevad riskid on tavapärasest suuremad Kõnealuse vahendiga avardatakse rahastu võimalusi anda laenu erasektorile, milleks tehakse sellest investeeringuid järgmistesse rahastamisvahenditesse:
Sotsiaalmõju omakapitalifondid – fondid, mida edendab üha suurem hulk uute erakapitali investeerimisfondide fondivalitsejaid, kes seavad fondi investeerimisstrateegia eesmärgiks sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide leevendamise, pidades samas silmas fondi enda ja selle investeerimisobjektiks olevate äriühingute jätkusuutlikkust
Laenud finantsvahendajatele (näiteks mikrokrediidiasutustele, kohalikele pankadele ja krediidiühistutele) neis AKV riikides, kus EIP ei saa krediidiriski suuniste tõttu rahastamist pakkuda, eriti kohalikus vääringus, näiteks kuna riigi riskitase on kõrge, valuuta volatiilne või hinnakujunduse võrdlusalus puudub Selliste laenude peamine eesmärk on rahastada projekte, millel on suur mõju arengule, eelkõige pakkudes toetust mikro- ja väikeettevõtetele ning põllumajandusele, mis muidu ei ole rahastu seisukohalt rahastamiskõlblikud
Riskijagamist edendavad rahastamisvahendid, mis kujutavad endast tagatist esimese järjekoha kahju (esimese järjekoha kahjust tuleneva riski osa) suhtes, millega edendatakse EIP ja kohalike finantsvahendajate (põhiliselt kommertspankade) vahelisi riskijagamistehinguid, millest saavad kasu muude skeemidega hõlmamata VKEd ja väikesed projektid, mis vastavad mõjupõhistele rahastamiskriteeriumitele ja millel turulünga tõttu puuduvad muud rahastamisvõimalused Esimese järjekoha kahjust tuleneva riski osa on kujundatud kõrgema nõudeõiguse järguga tagatisele antud edasigarantiina, mida rahastavad EIP (investeerimisrahastu raames) ja muud rahvusvahelised finantsinstitutsioonid ja arengu rahastajad Selline garantii võimaldab saavutada märkimisväärse finantsvõimenduse
Otserahastamine, mida pakutakse võla- ja omakapitaliinstrumentide kaudu usaldusväärsete ja kogenud arendajate projektidele, mis võivad märkimisväärselt edendada arengut, kuid mille puhul valitseb tavapärasest suurem oht kanda kahju ja jääda ilma oma investeeringust (s.t esineb aktsiariski laadne risk, mille puhul valitseb tavapärasest suurem oht kanda kahju) Selle vahendi kasutamisel lähtub EIP rangetest projektide valiku ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumitest, olenemata sellest, kui suur on projektide mõju arengule, kuna need projektid ei vasta piisaval määral rahastamiskriteeriumitele (sest ei ole tõenäoline teenida investeering tagasi või katta kahjum intressimääralt või omakapitalilt saadava tuluga)
Tulemusliku rahastamise vahendi abil saab ka tegevust mitmekesistada, hõlmates uusi valdkondi nagu tervishoid ja haridus, põllumajandus ja toiduga kindlustatus, ning töötada välja uusi ja uuenduslikke riskijagamisvahendeid
Raamatupidamise ja finantsvaatenurgast kuulub tulemusliku rahastamise vahend rahastu portfelli Selle aruanne esitatakse investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruande osana
Järgmises tabelis on esitatud bilansiline maksumus ja kulukohustustega seotud, kuid väljamaksmata summad varaliikide kaupa
|
tuhandetes eurodes |
|||||
|
Tulemusliku rahastamise vahendi investeeringu liik |
Kirje |
Bilansiline maksumus seisuga 31.12.2018. |
Bilansiline maksumus seisuga 31.12.2017. |
Väljamaksmata summa seisuga 31.12.2018. |
Väljamaksmata summa seisuga 31.12.2017. |
|
Sotsiaalmõju omakapitalifondid |
Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid |
19 134 |
7 839 |
53 672 |
51 720 |
|
Laenud finantsvahendajatele |
Laenud ja ettemaksed |
36 277 |
30 804 |
139 329 |
44 017 |
|
Riskijagamisvahendid |
Antud tagatised |
-786 |
-296 |
43 668 |
64 569 |
|
Otserahastamine – omakapitaliosalus |
Aktsiad ja muud muutuva tulumääraga väärtpaberid |
53 183 |
42 981 |
1 014 |
4 014 |
|
Kokku |
|
107 808 |
81 328 |
237 683 |
164 320 |
25 Bilansipäevajärgsed sündmused
Pärast bilansipäeva ei ole toimunud ühtegi olulist sündmust, mis tuleks avalikustada või mis nõuaks 31. detsembri 2018 aasta raamatupidamise aruande korrigeerimist
(2) Nõukogu 26. novembri 2018 aasta määrus (EL) 2018/1877, mis käsitleb 11 Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2015/323 (ELT L 307, 3 12 2018, lk 1)
(3) Tuleb märkida, et arvude miljonitesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes järgnevas tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelis esitatud kogusummast
(4) Arvude miljonitesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelites esitatud kogusummast
(*1) EAFide vastastikku sissenõutavad summad tuleb koguvarast ja kohustustest maha arvata, et viia need vastavusse EAFi bilansi kogusummadega
(5) Arvude miljonitesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelites esitatud kogusummast
(6) Vastavalt üheteistkümnenda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklile 53 kajastatakse sularahavaru üheteistkümnenda EAFi bilansis Erinevate pangakontode laadi on kirjeldatud 5 peatükis „Finantsriskide juhtimine“
(7) ELT L 80I, 22 3 2019, lk 1
(8) ELT L 101, 11 4 2019, lk 1
(10) Arvude tuhandetesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelites esitatud kogusummast
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018 aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30 7 2018, lk 1)
(12) Nõukogu määrus (EL) 2018/1877
(13) Arvude tuhandetesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelites esitatud kogusummast
(14) Määrus (EL, Euratom) 2018/1046
(15) Nõukogu määrus (EL) 2018/1877
(16) Arvude miljonitesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelites esitatud kogusummast
(17) ELT L 314, 30 11 2001, lk 1
(18) ELT L 109, 26 4 2007, lk 33
(19) ELT L 212, 5 8 2016, lk 107
(20) Kõik vähenemised vastavad vabastatud vahenditele, mis paigutati ümber kümnenda EAFi mittekasutatavasse tulemusreservi
(21) Kõik vähenemised vastavad vabastatud vahenditele, mis paigutati ümber kümnenda EAFi mittekasutatavasse tulemusreservi
(22) Nõukogu otsuse 2010/406/EL (ELT L 189, 22 7 2010, lk 14) tulemusena eraldati Sudaanile kümnenda EAFi mittekasutatavast tulemusreservist veel 150 miljonit eurot (147 miljonit eritoetuseks Sudaanile ja 3 miljonit eurot rakenduskuludeks)
(23) Nõukogu otsuse 2011/315/EL (ELT L 142, 28 5 2011, lk 61) tulemusena eraldati Sudaanile kümnenda EAFi mittekasutatavast tulemusreservist veel 200 miljonit eurot (194 miljonit eritoetuseks Lõuna-Sudaanile ja 6 miljonit eurot rakenduskuludeks)
(24) Mittekasutatavasse reservi on paigutatud ümber 377 miljoni euro ulatuses üheksanda EAFi ja varasemate EAFide projektide vabastatud assigneeringuid, millest tuleb lahutada 200 miljoni euro suurune ümberpaigutus Lõuna-Sudaanile (üheksanda EAFi raames) AKV riikide mittekasutatava reservi suurus on 807 miljonit eurot, millest on ära kasutatud 350 miljonit eurot (üheksanda EAFi raames on 150 miljonit eurot paigutatud ümber Sudaanile ja 200 miljonit eurot Lõuna-Sudaanile)
(25) Ümberpaigutused kümnenda EAFi reservi/reservist
(26) Kaasrahastamise puhul on tabelis esitatud ainult kulukohustuste assigneeringud
(27) Nõukogu otsusega nr 2013/759/EL (ELT L 335, 14 12 2013, lk 48) loodi Euroopa Arengufondi (EAFi) juhtimise üleminekumeetmed (üleminekurahastu), et tagada rahaliste vahendite kättesaadavus nii koostööks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning ülemeremaade ja -territooriumidega (ÜMTdega) kui ka toetuskuludeks 2014. aasta 1. jaanuari ja üheteistkümnendat EAFi käsitleva sisekokkuleppe jõustumise vahelisel ajal
(28) % assigneeringutest
(*2) Kui 31. detsembri 2017 aasta seisuga olid rahastu omakapitaliinvesteeringud liigitatud müügivalmis varaks, siis IFRS 9 vastuvõtmise tõttu liigitab rahastu omakapitaliinvesteeringud alates 1. jaanuarist 2018 aktsiateks ja muudeks muutuvtuluga väärtpaberiteks, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande Sellega seotud õiglase väärtuse reserv, mille suurus oli 31. detsembri 2017 aasta seisuga 125 816 000 eurot, vabastati ja kanti rahastu jaotamata kasumisse algsaldo korrektsioonina (lisade punkt 2.5) Lisaks kanti 2018 aasta jaotamata kasumi algsaldosse 49 712 000 eurot, mis kajastab 1 ja 2 etapi võlaportfelli tehingute oodatavat krediidikahju allahindlust, ning 4 156 000 eurone 1 ja 2 etapi võlaportfelli tehingute oodatava krediidikahju allahindluse eraldis väljamaksmata riskipositsiooni katteks Üksikasjalik vastavustabel on esitatud lisade punktis 2.5
(*3) Agendilepingud, mille puhul aruandekuupäeva seisuga alusvara ei ole
(29) Vähenemine on tingitud aasta jooksul tehtud põhiosa tagasimaksetest selliste tehingute puhul, mida juba 31. detsembri 2018 aasta seisuga käsitleti makseraskuste tõttu restruktureeritavate tehingutena, ja aasta jooksul toimunud makseraskuste tõttu restruktureeritud meetmete lõpetamistest
(*4) Sünteetilise riskimaandamise selgitusi vt punkt 3.4.2.2.2
(*5) MRU kehtib alates 1. jaanuarist 2018, asendades senise MRO vahetuskursiga 1 MRU = 10 MRO
(*6) Sealhulgas agendilepingud