Käesolev ettepanek käsitleb muudatust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määruses (EL) nr 654/2014, milles käsitletakse liidu õiguste rakendamist rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade kohaldamisel ja jõustamisel ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3286/94, millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine 1 (edaspidi „jõustamismäärus“ või „määrus“). Muudatuse eesmärk on kaitsta liidu huve rahvusvaheliste kaubanduslepingute raames olukordades, kus kolmandad riigid võtavad ebaseaduslikke meetmeid ja samal ajal blokeerivad vaidluste lahendamise protsessi. Määrus ei ole algselt kavandatud selliste olukordade lahendamiseks, kuid praegused arengud, nimelt Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingu kohase vaidluste lahendamise menetluse blokeerimine, nõuavad, et liit tegutseks oma huvide kaitsmiseks võimalikult kiiresti.

Ettepanek on kooskõlas liidu prioriteediga kaitsta tõhusalt rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevaid liidu õigusi. Komisjoni poliitilistes suunistes on sätestatud: „peame tagama, et saame oma õigusi kaitsta – seda ka sanktsioonide abil, kui teised osalised takistavad kaubanduskonflikti lahendamist“ 2 ning seda sõnastust korratakse kaubandusvoliniku missioonikirjas 3 .

Kavandatud muudatusega laiendatakse jõustamismääruse kohaldamisala, et oleks võimalik võtta meetmeid olukorras, kus vaidluste lahendamise menetlus on blokeeritud. Muudatusettepanek tuleb vastu võtta väga kiiresti, et tagada liidu õiguste kaitse. Selleks et kaasseadusandjatel oleks lihtsam ettepanek kiiresti vastu võtta, ei tehta ühtegi muud muudatusettepanekut.

Rohkem kui kaks aastat ei ole WTO vaidluste lahendamise organ suutnud täita WTO apellatsioonikogu vabu kohti. Ametisse nimetamise ummikseisu tõttu on alates 11. detsembrist 2019 apellatsioonikogul ainult üks liige. Sellest tulenevalt ei saa apellatsioonikogu alates kõnealusest kuupäevast uusi kaebusi menetleda. WTO liikmed saavad vaekogu aruannete vaidlustamisega vältida siduvaid otsuseid ja seega mitte täita oma rahvusvahelisi kohustusi. Kui vaekogu aruanne kaevatakse edasi, kuid apellatsioonikogu ei saa toimida, läheb vaidlus õiguslikku vaakumi ja jääb lahendamata (seda nimetatakse „edasikaebamiseks õiguslikku vaakumi“). See tähendab, et sellises olukorras ei ole WTO vaidluste lahendamise süsteem siduv. Lõppkokkuvõttes satuvad liidu majandushuvid ohtu, kui rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade täitmist ei ole võimalik tõhusalt tagada.

Võttes arvesse tekkinud olukorda, on liit teinud intensiivset tööd kahes valdkonnas: i) teinud ettepanekuid, et tegelda probleemidega, mille on tõstatanud ametisse nimetamist blokeeriv WTO liige, ja seejärel kaasanud WTO liikmeskonda 4 ning ii) töötanud välja eriolukorra meetmed ajutise korra vormis, mille eesmärk on kuni WTO apellatsioonimehhanismi taastamiseni asendada see WTO vaidluste lahendamise käsitusleppe artikli 25 kohase vahekohtumenetlusega 5 . Selline vahepealne apellatsioonkaebuste esitamise kord säilitab apellatsioonimenetluse ja annab seega tulemuseks mitte ainult lõpliku otsuse, mis tehakse pärast WTO kahest etapist koosneva õigusemõistmise täielikku lõpuleviimist, vaid ka otsuse, mida saab jõustada WTO eeskirjade alusel. See on seisakut vältiv lahendus, mis on ette nähtud toimima enne apellatsioonikogu tegevuse jätkamist. Ajutine kord ei ole siiski automaatne mehhanism ja selleks on vaja teiste WTO liikmete individuaalset nõusolekut.

Samuti on oht, et liidu muude rahvusvaheliste kaubanduslepingutega, sealhulgas kahepoolsete ja piirkondlike ning eelkõige vanemate lepingutega seotud vaidluste lahendamine võib seiskuda, kui kolmas riik ei tee vaidluste lahendamiseks vajalikku koostööd. Näiteks võib kolmas riik jätta vahekohtuniku määramata ja puudub varumehhanism, mis võimaldaks vaidluste lahendamist sellegipoolest jätkata. Sellises olukorras satuvad liidu majandushuvid ohtu ja neid tuleb kaitsta eespool kirjeldatud viisil. Kõnealune olukord muutub veelgi olulisemaks, pidades silmas liidu üha suuremat fookust jõustamisele. Eeldatakse ka vaidluste lahendamise suuremat kasutamist liidu kahepoolsete ja piirkondlike vabakaubanduslepingute raames, kuna neid lepinguid hakatakse kohaldama rohkem ja neis nähakse ette WTO eeskirjadest kaugemale ulatuvad kohustused. Liit algatas hiljuti esimesed kolm sellist juhtumit.

Lissaboni lepingu sõlmimise järel võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu jõustamismääruse kui ühise õigusraamistiku rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevate liidu õiguste jõustamiseks, mis põhineb selgetel ja prognoositavatel eeskirjadel, et komisjon saaks tegutseda. Kaasseadusandjad andsid komisjonile õiguse võtta vastu rakendusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 291, tehes seda kiiresti, määrusega kehtestatud kohaldamisala piires ning sõnaselgelt sätestatud kriteeriumide kohaselt.

Jõustamismääruse kohaselt võib komisjon vastu võtta järgmisi kaubanduspoliitilisi meetmeid: tollimaksud, import- või eksportkauba koguselised piirangud ning riigihangetega seotud meetmed. Sellised meetmed tuleks välja valida ja kavandada lähtuvalt objektiivsetest kriteeriumidest, muu hulgas selliste meetmete tõhususest, millega tagatakse kaubanduseeskirjade täitmine kolmandate riikide poolt, meetmete potentsiaalist aidata neid liidu ettevõtjaid, kellele kolmandate riikide meetmed on kahjulikud, ning eesmärgist minimeerida negatiivset majanduslikku mõju liidule muu hulgas seoses põhiliste toorainetega.

Määruse kohaldamisalasse kuuluvad rakenduslike õigusaktide vastuvõtmine, peatamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses:

Eelkõige seoses liidu õiguste jõustamisega siduva mitme- ja kahepoolse vaidluste lahendamise raames on komisjonil õigus kehtestada kaubanduspoliitilisi meetmeid juhul, kui kolmas riik säilitab ebaseadusliku meetme, eelkõige selleks, et ajendada kolmandat riiki oma kohustusi täitma, kaitsmaks liidu huve. Sellised meetmed on siiski võimalikud üksnes juhul, kui kolmanda riigi meetmega seotud vaidluste lahendamise menetlused on edukalt lõpule viidud.

Jõustamismääruses ei ole seega sätestatud volitusi olukordadeks, kus vaidluste lahendamise menetlused ei toimi ja seetõttu ei saa neid lõpule viia, näiteks vaidluste lahendamise mehhanismide blokeerimise olukorrad. Käesolev jõustamismääruse muutmise ettepanek kõrvaldab selle lünga, laiendades jõustamismääruse kohaseid käivitajaid meetmete võtmiseks sellistele olukordadele.

Muudatusettepaneku peamine eesmärk on võtta arvesse olukordi, kus pärast seda, kui liidul on õnnestunud saada WTO vaidluste lahendamise vaekogult soodne otsus, on protsess blokeeritud, sest teine pool kaebab WTO vaekogu aruande edasi „vaakumisse“ ning pole nõustunud vahepealse vahekohtumenetlusega WTO vaidluste lahendamise käsitusleppe artikli 25 alusel. Sellises olukorras ei ole vaidluste lahendamise menetlusel siduvat tulemust.

Lisaks hõlmab kavandatud muudatus sarnaseid olukordi, mis võivad tekkida muude rahvusvaheliste kaubanduslepingute, eelkõige piirkondlike või kahepoolsete lepingute raames, kui kolmas riik ei tee vaidluste lahendamiseks vajalikku koostööd. Näiteks võib kolmas riik jätta vahekohtuniku määramata ja puudub varumehhanism, mis võimaldaks vaidluste lahendamist siiski jätkata.

Ettepanek hõlmab sidususe ja tõhususe huvides mõlemat olukorda koos. Mõlemal olukorral on samad algpõhjused ja samad negatiivsed tagajärjed liidu majandushuvidele. Ühine tunnus on see, et liidul peaks olema võimalik oma õigusi kaitsta ja et seda tuleks teha võimalikult suures ulatuses sõltumatu kohtumõistmise kaudu. Kui see ei ole võimalik ja teine pool blokeerib siduvat sõltumatut kohtumõistmist, peaks liit siiski saama oma õigusi kaitsta.

Käesoleva ettepanekuga tagatakse, et liidul on vajalikud vahendid oma majandushuvide kaitsmiseks, kui see peaks osutuma vajalikuks. Tegevussuund kajastab liidu pühendumust mitmepoolsusele ja siduvale sõltumatule õigusemõistmisele.

Kui liit otsustab seda meedet mitte võtta, oleks eespool kirjeldatud vaidluste lahendamise blokeerimise tagajärjeks, et liit ei saaks oma õigusi õigeaegselt kaitsta. See võib isegi motiveerida kolmandaid riike takistama kohtumõistmist, kui liidu õigused tulenevad rahvusvahelisest lepingust, mida kolmas riik rikub.

Tegutsemine raamistikus, mis määrusena juba eksisteerib, tagaks liidule võimaluse kiiresti reageerida. Meetmete võtmise kiirus on väga oluline. Selline tegevussuund, nagu ka määruse enda loogika, on seega eelistatav, et näha ette seadusandlik tavamenetlus kaubanduspoliitika meetmete jõustamiseks igal konkreetsel juhul, kui kolmas riik säilitab meetme, mis tavapäraselt läheb vaidluste lahendamise menetlusse, kuid blokeerib kohtumõistmise.

Määruse alusel võetud kaubanduspoliitiliste meetmete eesmärk on ajendada kolmandat riiki lõpetama liidu kaubanduslepingu rikkumine pärast seda, kui liit on edukalt kasutanud vaidluste lahendamise menetlust. Kavandatud muudatus annab liidule võimaluse kehtestada määruse alusel meetmeid, eelkõige selleks, et lõpetada rikkumine ka ilma vaidluste lahendamise menetlust täielikult läbimata, kui kolmas riik sellist menetlust takistab.

Kavandatud meetmed oleksid kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega. Üldine rahvusvaheline avalik õigus võimaldab teatavatel tingimustel, nagu proportsionaalsus ja eelnev teavitamine, kehtestada vastumeetmeid, st meetmeid, mis oleksid muul juhul vastuolus kannatanu rahvusvaheliste kohustustega rahvusvahelise õiguse rikkumise eest vastutava riigi ees ning mille eesmärk on saavutada rikkumise lõpetamine või selle heastamine. See rahvusvaheline tavaõigus on kodifitseeritud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni organina tegutseva rahvusvahelise õiguse komisjoni artiklite eelnõudes, mis käsitlevad riikide vastutust rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude eest 6 . Põhimõtteliselt ei ole vastumeetmeid võttev pool ühegi kohaldatava vaidluste lahendamise menetluse alusel vabastatud oma kohustuste täitmisest. 7 . Need sätted on vastumeetmeid käsitlevate üldise rahvusvahelise õiguse sätete suhtes lex specialis 8 . Kui aga vastutav pool ei tee vaidluste lahendamise menetlustes heas usus koostööd, takistades kahju kannatanud poolel selliste menetluste lõpuleviimist, tekib kooskõlas üldise rahvusvahelise avaliku õiguse nõuetega võimalus kasutada vastumeetmeid. Rahvusvahelise õiguse komisjon märgib, et see võimalus kerkib üles, kui üks lepinguosaline „ei rakenda vaidluste lahendamise korda heas usus“ või „kui osalisriik ei tee koostööd asjaomase kohtu raames“ 9 . Need on olukorrad, milles käesolev muudatusettepanek toimiks.

Ettepanek on kooskõlas liidu prioriteediga tagada tõhusalt rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevate liidu õiguste kaitsmine, et kindlustada töökohad ja edendada majanduskasvu liidus. Sellega kohandatakse olemasolevat ühist õigusraamistikku vastavalt uuele olukorrale.

Ettepanek on kooskõlas liidu muude poliitikavaldkondadega ning selles kinnitatakse taas liidu pühendumust mitmepoolsusele ja sõltumatule õigusemõistmisele. Ettepaneku eesmärk on muuta kehtivat jõustamismäärust, mis oli juba kooskõlas liidu muude poliitikavaldkondadega.

Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on seotud ühise kaubanduspoliitikaga, sest võetavate meetmete laad ja eesmärk on liidu rahvusvaheliste kaubanduslepingute jõustamine. Seepärast on esildatud muudatusettepaneku materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 207.

Ei kohaldata. Ühine kaubanduspoliitika on liidu ainupädevusse kuuluv valdkond. Ainupädevuse valdkondades subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata.

Eesmärgi – kiiresti kaitsta liidu huve rahvusvaheliste kaubanduslepingute raames olukordades, kus kolmandad riigid võtavad ebaseaduslikke meetmeid ja samal ajal blokeerivad vaidluste lahendamise protsessi – saab optimaalselt saavutada kavandatud muudatusega jõustamismääruses. Muudatusettepanek piirdub kahe uue liidu tegutsemist käivitava meetme kehtestamisega ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik eesmärgi saavutamiseks. Samuti peavad määruse alusel võetavad meetmed olema proportsionaalsed. Juhuks, kui see ei tulene kõnealuse rahvusvahelise lepingu sätetest, lisatakse muudatusega sellekohane sõnaselge säte. See on kooskõlas üldise rahvusvahelise õiguse nõudega, et vastumeetmed peavad olema proportsionaalsed.

Komisjon peab seda seadusandlikku muudatust sobivaks, sest sellega muudetakse kehtivat määrust, mis on juba vastu võetud ELi toimimise lepingu artikli 207 alusel.

Ei kohaldata.

Selle algatusega seoses ei ole avalikku arutelu toimunud. Kavandatud muudatustega lisataks üksnes uued tegurid, mis tingivad määruse kasutamise seoses WTOs tekkiva hädaolukorraga.

Määruse alusel mis tahes kaubanduspoliitika meetme vastuvõtmiseks on komisjonil juba kohustus koguda teavet ja järgida rakendusakti menetlust igal konkreetsel kohaldamisjuhul. Teabekogumise käigus küsib ja saab komisjon sidusrühmadelt teavet ja arvamusi liidu majandushuvide kohta konkreetsetes sektorites, kus võidakse kaaluda vastumeetmeid. Komisjon peab esitatud teavet arvesse võtma. Määrusega (EL) 2015/1843 10 loodud komitee abistab komisjoni jõustamismääruse kohaldamisel. Komiteesse kuuluvad liidu liikmesriikide esindajad.

Ei kohaldata. Asjakohased üksikasjad on esitatud allpool.

Käesoleva algatuse mõju ei ole hinnatud, võttes arvesse teema laadi, milleks on rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevate õiguste jõustamine ja rakendamine. Käesoleval ettepanekul ei ole otsest majanduslikku, sotsiaalset ega keskkonnamõju ning võetavate meetmete laad (juhtumipõhine lähenemine) ei võimalda mingil juhul eelhindamist.

Nagu eespool selgitatud, on komisjonil kaubanduspoliitika mis tahes meetme vastuvõtmiseks juba kohustus koguda teavet ja järgida menetlust iga kohaldamisjuhtumi puhul. Teabekogumise käigus küsib ja saab komisjon sidusrühmadelt teavet ja arvamusi liidu majandushuvide kohta konkreetsetes sektorites.

Ettepanekuga uuendatakse komisjoni kohustust vaadata pärast teatava ajavahemiku möödumist läbi määruse kohaldamisala. Seetõttu on komisjonil võimalik muudatuse mõju vastavalt uurida.

Lisaks käsitletakse käesolevas ettepanekus kiireloomulist olukorda ja seetõttu on vaja tegutseda kiirelt.

Ei kohaldata.

Ei kohaldata.

Puudub.

Kavandatud muudatusega nähakse ette mehhanism liidu õiguste kaitsmiseks.

Ei kohaldata.

Ettepanek piirdub piiratud arvu muudatuste tegemisega kehtivasse jõustamismäärusesse.

Uued sätted on järgmised.