Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Vabakaubanduslepingute rakendamine kohalikust ja piirkondlikust perspektiivist“

(2020/C 324/04)

Raportöör: Michael MURPHY (IE/EPP), Tipperary krahvkonnanõukogu liige Viitedokument: Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele vabakaubanduslepingute rakendamise kohta 1. jaanuar 2018 – 31. detsember 2018 COM(2019) 455 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

1.

väljendab heameelt komisjoni iga-aastase aruande üle vabakaubanduslepingute rakendamise kohta; peab seda oluliseks sammuks suurema läbipaistvuse saavutamiseks ja ka tõhusaks vahendiks, et anda avalikkusele objektiivset taustteavet ELi läbiräägitavate kaubanduslepingute kohta;

2.

rõhutab, et ELi kaubanduspoliitikal on märkimisväärne potentsiaal ELi eesmärkide saavutamiseks, eelkõige seoses jätkusuutliku majanduskasvu, kestliku arengu eesmärkide rakendamise, tööhõive, töökohtade loomise ja investeeringutega ELis. Samas mõistab komitee aga, et COVID-19 kriis on suur šokk Euroopa ja maailma majandusele ning moonutab Euroopa VKEde võimalusi maailmakaubanduses. Kaubanduse peadirektoraadi hiljutise uuringu kohaselt väheneb maailmakaubandus 2020. aastal oodatavalt 10–16 %. EL 27 puhul prognoositakse EL 27st välja toimuva ekspordi vähenemist 9–15 %, mis vastab asjaomase ekspordi vähenemisele 282–470 miljardi euro ulatuses (1);

3.

tuletab meelde, et 36 miljonit ELi töökohta sõltub ekspordist väljapoole ELi ja neist töökohtadest 13,7 miljonil tegutsevad naised; et aastatel 2000–2017 suurenes 66 % selliste ELi töökohtade arv, mis on seotud ekspordiga ülejäänud maailma – see tähendab, et lisandus 14,3 miljonit ekspordiga seotud töökohta; ning et kaupade ja teenuste müügist ülejäänud maailma sõltuva ELi tööhõive osakaal kogu tööhõives suurenes 10,1 %-lt 2000. aastal 15,3 %-le 2017. aastal; (2) märgib murega, et ILO hinnangul kaob 2020. aastal COVID-19 pandeemia tagajärjel ainuüksi Euroopas 12 miljonit töökohta;

4.

rõhutab vaba, eeskirjadel põhineva rahvusvahelise kaubanduse tähtsust, millest saavad kasu kõik kaubanduspartnerid; kutsub komisjoni üles jätkuvalt kaitsma ELi kaubandushuve ja võitlema kasvava protektsionismiga;

5.

märgib, et ELi vabakaubanduslepingute mõju ilmneb piirkondlikul tasandil. Seepärast nõuab komitee, et komisjon annaks talle ajakohast teavet ning võtaks läbirääkimiste varases etapis arvesse kaubanduse võimalikku kohalikku ja piirkondlikku mõju;

6.

leiab, et vabakaubanduslepingud tuleb kohandada VKEdele sobivaks, nii nagu VKEd peavad kohanema vabakaubanduslepingutega; rõhutab sellega seoses kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli vabakaubanduslepingute VKEdele selgitamisel kohapeal;

7.

rõhutab kõigi valitsustasandite ühist vastutust tagada üleilmastumisest tuleneva kasu õiglane jaotamine ja negatiivse mõju leevendamine;

8.

on mures, et WTO nõuetele mittevastavate meetmete ulatuslik kasutamine ja uued diskrimineerivad mittetariifsed kokkulepped tekitavad liigse vastastikuse regulatiivse koormuse, nii et neist on maailmakaubanduses saamas uus normaalsus; leiab, et olemasolevaid ELi toetusprogramme ja nende järelevalvet tuleb kooskõlas ELi konkurentsieeskirjadega uuesti hinnata, et toetada koormuse vähendamise kaudu piirkondi, mida kaubandussõjad on negatiivselt mõjutanud;

9.

peab tervitatavaks asjaolu, et komisjon moodustas 22. detsembril 2017 ELi kaubanduslepingute eksperdirühma eesmärgiga suurendada ELi kaubanduspoliitikas läbipaistvust ja kaasatust; märgib, et ükski rühma 28 eksperdist (3) ei esinda kohalikku või piirkondlikku omavalitsust ega selle liitu; kutsub komisjoni üles säilitama kaubanduslepingute eksperdirühma praegusel kujul oma uuel ametiajal ja jätma alles komitee positsiooni vaatlejana. Kui eksperdirühma üldine struktuur muutub, nõuab komitee, et teda kutsutakse osalema liikmena;

10.

väljendab heameelt, et 29–31 % ELi kaubandusest on hõlmatud sooduskaubanduslepingutega;

COVID-19 pandeemiaga seotud soovitused

11.

tunnustab komisjoni kavatsust käivitada kaubanduspoliitika läbivaatamise menetlus, mille tulemuseks on uus strateegia aasta lõpuks. Komitee kutsub siiski komisjoni üles tagama, et läbivaatamise käigus pööratakse hoolikalt tähelepanu vabakaubanduslepingute rakendamisele liikmesriikide piirkondades ja linnades;

12.

märgib, et COVID-19 pandeemia tõi välja, et maailma majandused on omavahel tihedalt seotud ning kriisi ajal ei suuda ükski riik oma vajadusi üksi katta. Seepärast kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles jätkama tööd WTO reformimisel, et tagada õiglane, avatud ja eeskirjadel põhinev ülemaailmne kaubandussüsteem. Komitee märgib samuti, et ülemaailmse konkurentsi moonutamise korral peab EL täielikult rakendama oma kaubanduse kaitsevahendeid ja töötama välja uued vahendid turgu moonutavate kolmandate riikide tavade käsitlemiseks;

13.

nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon jätkaks tööd välistoetuste põhjustatud konkurentsimoonutuste käsitlemiseks ühtsel turul. Sellega seoses ootab komitee komisjoni valget raamatut välistoetustega tegelemise vahendi kohta. Sellekohased edusammud on eriti olulised, et tagada ELi ettevõtetele võrdsed võimalused sellistes valdkondades nagu riigihange;

14.

märgib, et lõppkokkuvõttes on piirkonnad ja nende valitsused kriisi eesliinil, tegeledes selle tervise- ja majandusmõjudega; on seetõttu veendunud, et EL peab tegema jõupingutusi elutähtsate seadmete strateegiliste varude loomiseks, et valmistada piirkondi ette tulevasteks pandeemiateks. Komitee tunneb sellega seoses heameelt komisjoni avatud strateegilise autonoomia käsituse üle, mille eesmärk on mitmekesistada ülemaailmseid tarneahelaid ja tuua tagasi teatav osa kriitilise tähtsusega toodete tootmisest;

15.

tunneb heameelt 27. mail esitatud uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku, sealhulgas uue algatuse REACT-EU ja Euroopa Liidu taasterahastu ajutise tugevdamise üle. Sellega seoses tervitab komitee ühtekuuluvuspoliitikale eraldatud lisavahendeid, mida saab kasutada kriisi majandusliku mõju vastu võitlemiseks, sealhulgas investeeringute ja likviidsuse pakkumisega mõjutatud VKEdele kohapeal, iseäranis kõige enam kannatanud sektorites. See tagab võimalikult paljude ettevõtete ja töökohtade päästmise;

16.

tunnustab mitmete ELi rahastamisprogrammide, sealhulgas InvestEU kohaldamise lihtsustamist COVID-19 kriisi valguses. Komitee nõuab siiski tungivalt, et Euroopa Komisjon jätkaks rahastamise kättesaadavuse parandamist paljude programmide raames ka pärast pandeemiat, et võimaldada Euroopa VKEdel muuta digiülemineku ja CO2 heite vähendamise meetodid kasumlikeks võimalusteks luua kestlikku majanduskasvu ja töökohti;

Kaubanduslepingute täieliku potentsiaali ärakasutamine – piirkondade ja ettevõtjate väljavaated

17.

nõustub täielikult komisjoniga, et ELi ettevõtjad saavad vabakaubanduslepingutest kasu ainult juhul, kui neil on lepingute sisu kohta asjakohane teave ja nad mõistavad nende toimimist praktikas; rõhutab vajadust kaasata piirkondade esindajad vabakaubanduslepingute paremaks rakendamiseks tehtavatesse jõupingutustesse; rõhutab sel eesmärgil, kui tähtis on luua vabakaubanduslepingute rakendamise tegevuskavad, mis on kohandatud igale liikmesriigile, nende asjaomastele piirkondadele ja piirkondlikele ärihuvidele;

18.

märgib murelikult, et keerukad päritolureeglid ja haldusvormid, mida ELi kaubanduspartnerid ELi ettevõtjatele soodustuste andmiseks nõuavad, samuti sooduspäritolu keeruline tõendamine paistab olevat ELi VKEde jaoks ebaproportsionaalne, sest neil ei ole sama palju vahendeid kui suurtel ettevõtjatel;

19.

kordab oma pikaajalist seisukohta, et tulevased ELi kaubanduslepingud ei tohi takistada ühegi tasandi valitsust pakkumast, toetamast või reguleerimast avalikke teenuseid ega takistada neid laiendamast üldsusele pakutavate teenuste valikut;

20.

tuletab meelde, et VKEd ekspordivad enamasti peamiselt ühtse turu piires (4) ja umbes pool VKEdest müüvad oma kaupa ELi 28 liikmesriigist väljapoole; (5) märgib samuti, et VKEde eksport on tugevalt koondunud: kuus liikmesriiki moodustavad üle kahe kolmandiku ELi VKEde ekspordist (6);

21.

rõhutab, et komitee ja Eurochambresi hiljutise uuringu kohaselt tuleb tõhusaks kaubanduseks teha järgmist (7): a) tegeleda ELi vabakaubanduslepingutega seotud teadmistelüngaga, andes praktilist teavet selle kohta, kuidas VKEd saavad konkreetset vabakaubanduslepingut praktikas kasutada, ning teavitades äriringkondi piirkondlikul ja kohalikul tasandil paremini (koolitused, seminarid, õpikojad, rändkampaaniad jne); b) parandada ettevõtjate ja VKEde toetamiseks kättesaadavate tasuta vahendite kasutajasõbralikkust ning üldsuse teadlikkust nende olemasolust; c) tegeleda päritolureeglite ja tolliprotseduuride keerukusega ja sidususe puudumisega; d) võtta kiiresti kasutusele tasuta veebipõhine päritolureeglite kalkulaator, mis tagab ELi VKEde parema esmase toetuse, et orienteeruda ELi kaubanduslepingutes sisalduvate eeskirjade keerukuses;

22.

on seisukohal, et paremini tuleb levitada teavet rahvusvahelise kaubanduse toimimise kohta, eriti liikmesriikide ja nende kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tasandil, kellel on võtmeroll tänu sellele, et neil on VKEde kohta teadmised ja nad asuvad neile lähemal; tunnistab seega komitee ja Euroopa Komisjoni võimalust teha süsteemset koostööd, et levitada asjakohast teavet ja arendada asjaomaseid interaktiivseid vahendeid, näiteks päritolureeglite kalkulaator VKEdele;

23.

tunneb heameelt, et komisjoni töö kaht andmebaasi – turulepääsu andmebaasi ja kaubanduse kasutajatuge – koondava veebiportaali loomisel edeneb hästi;

24.

tunneb lisaks heameelt olemasolevate vahendite üle, mida Euroopa Komisjon kasutab, et edendada ja toetada ELi VKEsid nende rahvusvahelistumise püüdlustes, nii et nad oleksid üleilmselt konkurentsivõimelisemad, ning rõhutab vajadust tagada, et nende vahendite rakendamisel kasutataks alt üles lähenemisviisi;

25.

peab muret tekitavaks komisjoni aruandes esitatud lahendamata küsimusi kaubanduspartneritega, eelkõige asjaolu, et ELi toodetel on jätkuvalt takistusi juurdepääsul mitmetele partnerriikide turgudele. Esmatähtsaks tuleks pidada tehniliste standardite vastastikust mittebürokraatlikku tunnustamist;

Tuleb tagada, et maailmamajanduses osalemine ei põhjustaks ebavõrdsust ELi piirkondade vahel

26.

on seisukohal, et kuigi vabakaubanduslepingutega kaasneb üldine majanduskasv, avaldavad need mõningatele majandussektoritele ja nende asukohapiirkondadele tõenäoliselt negatiivset mõju;

27.

toetab komisjoni seisukohta, et ELi kaubanduslepingutel on suur potentsiaal ELi põllumajandustoodete ekspordi jaoks, kuid on mures, et Mercosuriga sõlmitud kaubanduslepingu jätkusuutlikkuse mõjuhinnangut käsitleva vahearuande eelnõus märgitakse, et ELi põllumajandusele ja maapiirkondadele avaldub eeldatavasti negatiivne mõju. Komitee nõuab samuti, et Mercosuri lepingut hinnataks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi suhtes. Sellega seoses peaks ELi ja Mercosuri vabakaubanduslepingu ratifitseerimine sõltuma meetmetest, millega pööratakse langusele Brasiilia Amazonase metsade raadamise praegune rekordtase;

28.

rõhutab, et komitee ja Eurochambresi koostöös korraldatud uuringust vabakaubanduslepingute rakendamise kohta ilmnes, et ELi kaubanduslepingute jõustumisel on välisettevõtjate tugevnev konkurentsisurve piirkondade jaoks samuti üks tähelepanuväärsemaid probleeme (8);

29.

toonitab sarnaselt Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuringuga (9), mis põhineb mõne liikmesriigi kaubavoogude analüüsil, et piirkondade eksporditulemused on positiivses ja tugevas korrelatsioonis SKPga ning et kaubandus on tugevalt koondunud üksikutesse piirkondadesse igas analüüsitud liikmesriigis;

30.

tuletab meelde, et komisjon tunnistas üleilmastumise territoriaalselt ebaühtlast mõju aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta ja aruteludokumendis ELi rahanduse tuleviku kohta, rõhutades, et kuigi üleilmastumisega seotud kasu on laiaulatuslik, jäävad kulud kohaliku tasandi kanda;

31.

rõhutab, et eespool kirjeldatud ebavõrdsuse kaotamiseks on vaja kogu ELi hõlmavat vastust, et ükski inimene ega piirkond ei jääks kõrvale;

32.

on kindlalt veendunud, et territoriaalse mõju hindamine võib olla võimas vahend, et varases etapis määratleda ja kvantifitseerida kaubanduslepingute võimalikke asümmeetrilisi mõjusid Euroopa piirkondadele, andes seega asjaomastele piirkondadele võimaluse töötada mõjuga toimetulemiseks välja sobiv avalik poliitika; peab seda usaldusväärse, läbipaistva ja tõenduspõhise kaubanduspoliitika kujundamise oluliseks elemendiks;

33.

juhib erilist tähelepanu ühtekuuluvuspoliitika rollile, et parandada ELi piirkondade konkurentsivõimet sihipäraste investeeringute kaudu, mis on kohandatud konkreetse piirkonna vajadustele esmatähtsates valdkondades, nagu võrgutaristu, teadusuuringud ja innovatsioon, VKEd, IT teenused, keskkonna- ja kliimameetmed, kvaliteetsed töökohad ja sotsiaalne kaasatus;

34.

võttes arvesse kindlaid tõendeid piirkondlike iseärasuste kohta rahvusvahelises kaubanduses, rõhutab komitee, et kui EL kavatseb kaubandust veelgi liberaliseerida, on oluline, et igale märkimisväärsele algatusele selles valdkonnas eelneksid mõjuhinnangud, milles uuritakse võimalikku mõju riigi ja ennekõike kohalikule ja piirkondlikule tasandile;

35.

tunnustab asjaolu, et komisjon tegi oma 2020. aasta mai Euroopa taastekavas ettepaneku tugevdada oma hädaabivahendeid, sealhulgas Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF), ja muuta need paindlikumaks, et vahendeid saaks vajaduse korral kiiresti ja ulatuslikult kasutusele võtta. Komitee ootab, et komisjon esitaks kiiresti oma ettepaneku ja kordab (10) selles kontekstis, et eelmine EGFi ettepanek rahastamisperioodiks 2021–2027 nägi ette suhteliselt kõrged abikõlblikkuse künnised (vähemalt 250 koondamist) (11) ja väikese eelarve – 225 miljonit eurot aastas;

Kaubanduspoliitika kui kestlikkuse suurendamise peamine vahend

36.

on kindlalt veendunud, et kaubanduspoliitikal on oluline roll, et tagada üleilmastumise hea majanduslik, sotsiaalne, territoriaalne ja keskkonnamõju inimestele ja ettevõtetele Euroopas ja mujal;

37.

tuletab meelde, et Eurobaromeetri 2019. aasta eriuuringu (12) kohaselt on suurenenud nende vastajate osakaal, kes väljendavad muret rahvusvahelise kaubanduse tekitatud negatiivse keskkonnamõju pärast. Samas uuringus leiti, et üha enam vastajaid usub, et nad ei saa rahvusvahelisest kaubandusest selle keskkonnamõju tõttu kasu;

38.

tuletab meelde, et rohelisse kokkuleppesse tuleb koondada nii kaubanduspoliitika kui ka majandus-, õigus- ja konkurentsipoliitikaga seotud ulatuslikud jõupingutused, et parandada keskkonda ja seada kõrged keskkonnaeesmärgid tööstusele tervikuna;

39.

leiab, et kasvuhoonegaaside heite ülekandumisega tegelevat mehhanismi võiks kasutada konkurentsitingimuste ühtlustamiseks; märgib siiski, et selle meetmega tuleb tasakaalustada keskkonna, kaubanduse ja õiglusega seotud probleeme, et vältida survemeetmeid ELi liikmesriikidest pärit ekspordi vastu, mis kahjustavad seeläbi ELi tööstust;

40.

toetab kindlalt komisjoni 15 punktist koosnevat tegevuskava, mis on oluline vahend, et muuta tõhusamaks kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevad peatükid, mis on kõigis nüüdisaegsetes ELi kaubanduslepingutes. Seda saab siiski rakendada üksnes asjakohaste klauslitega, mis võimaldavad jätkusuutlikkuse nõudeid jõustada ja kontrollida ja nende mittejärgimise eest karistada;

41.

seoses küsimusega, kas kaubandust ja kestlikku arengut käsitleva peatüki sätte rikkumine peaks kaasa tooma kaubanduslikke tagajärgi, toetab seisukohta, et tuleb ette näha karistusmehhanismid neile riikidele, kes tegelevad kõlvatu konkurentsiga, näiteks hoidudes kõrvale ILO põhistandarditest või jätkusuutlikkuse standarditest;

42.

rõhutab, et kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevaid peatükke tuleb ELi kaubanduslepingutes paremini rakendada leebete meetmete ning ELi ja liikmesriikide diplomaatiliste vahendite parema kasutamise abil;

43.

nõuab lisaks, et ELi kaubanduslepingud sisaldaksid rangeid eeskirju ebakorrektsete või kuritahtlike siirdehindade ja börsil noteeritud äriühingute maksudest kõrvalehoidumise kohta;

44.

jagab seisukohta, et tänu kaubanduse ja kestliku arengu peatükkidele saab kaubanduse kaudu parandada selliseid tingimusi nagu inimväärne töö, keskkonnakaitse ja võitlus kliimamuutuste vastu, et saavutada kolmandates riikides tõhusad ja jätkusuutlikud poliitilised muutused (13); märgib samal ajal aga, et need probleemid tulenevad oma olemuselt riigi põhiseadusliku korra kohastest demokraatlikest protsessidest;

45.

tunneb sellega seoses heameelt komisjoni otsuse üle nimetada ametisse kaubandusvaldkonna juhtiv järelevalveametnik, kes jälgib tähelepanelikult ELi kaubanduslepingutes sätestatud kliima-, keskkonna- ja töökaitse rakendamist, ning on veendunud, et järelevalveametnik loob kindlad suhtluskanalid kodanikuühiskonna ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega; kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama, et järelevalveametnikule eraldatakse oma eesmärkide saavutamiseks piisavalt vahendeid;

46.

viitab sellega seoses siiski Euroopa Regioonide Komitee uuringule „ELi kaubandusläbirääkimiste demokraatlik mõõde: kodanike ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll ja vastutus“, milles rõhutatakse, et ainuüksi teabe kättesaadavusest ei piisa, et tagada läbipaistev ja kaasav protsess. Pigem tuleb pöörata rohkem tähelepanu riikliku ja kohaliku tasandi mehhanismidele, mille eesmärk on tagada juurdepääs kõnealusele teabele. Eelkõige rõhutavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, et sageli puuduvad ametlikud mehhanismid dialoogiks kaubanduspoliitika eest vastutavate riikliku tasandi esindajatega ning see puudus on veelgi tajutavam ELi tasandil;

47.

on samal ajal veendunud, et ELi kaubanduspoliitika ei tohiks kahjustada ELi arenguabi jõupingutusi kolmandates riikides, ning nõuab tasakaalustatud lähenemisviisi vabakaubandusele, kui tegu on ebakindlama majandusega riikidega; tuletab meelde nii vaba kui ka ausa kaubanduse tähtsust, rõhutades vaesuse vähendamise potentsiaali piirkondadevahelise ja -sisese majandusliku lõimumise kaudu. Komitee nõuab suuremat poliitilist sidusust rahvusvahelises kaubanduses ja arengus ning võtab teadmiseks ELi ülemineku rahvusvaheliselt arenguabilt võrdsema partnerluse lähenemisviisile;

Erakordse arengu negatiivse mõju leevendamine konkreetsetele sektoritele ja piirkondadele

48.

kutsub kõiki peamisi institutsioonilisi osalejaid üles pöörama erilist tähelepanu olemasolevatele kaubandussidemetele ELi 27 liikmesriigi piirkondade ja Ühendkuningriigi vahel, mis määravad suurel määral kindlaks Ühendkuningriigi väljaastumise mõju nende riikide majandusele. Tuleb luua asjakohased meetmed nende sektorite ja piirkondade jaoks, millele avaldub eriti kahjulik mõju;

49.

pooldab Euroopa Komisjoni 3. veebruaril 2020. aastal nõukogule esitatud soovitusi alustada läbirääkimisi Ühendkuningriigiga uue partnerluse loomiseks; leiab, et Euroopa Komisjon peab tagama, et läbirääkimiste tulemusel sõlmitavas lepingus kaitstakse ELi huve;

50.

viitab Euroopa Regioonide Komitee Hispaania delegatsiooni seisukohavõtule (14) ja väljendab kahetsust, et Ameerika Ühendriikide otsus kehtestada Euroopa toodetele lisatariifid summas 7,496 miljardit USA dollarit vastumeetmena abile, mida EL ja teatavate liikmesriikide valitsused andsid Airbusi õhusõidukite tootjatele, mõjutab peamiselt ELi liikmesriikides toodetud põllumajandustooteid ja põllumajanduslikke toiduaineid;

51.

rõhutab, et USA terasetariifid on põhjustanud märkimisväärseid kaubavahetuse häireid kolmandatest riikidest pärit terasetoodete puhul, mis sisenevad üha ulatuslikumalt Euroopa turule. ELi kaitsemeetmete tõhusust terasesektoris tuleks terasetööstuse ebasoodsat majanduskeskkonda silmas pidades uuesti hinnata, et vältida edasist kahju omamaistele teraseettevõtjatele. Kõnealuse hindamise käigus tuleks sõnaselgelt käsitleda tariifikvootide seniste suurendamiste tühistamist;

Võrdsete võimaluste tagamine ELi ettevõtjatele eeskirjadel põhinevas kaubandussüsteemis

52.

tuletab meelde, et sanktsioonidele, mille EL on kehtestanud kolmandatele riikidele mitmesugustel geopoliitilistel põhjustel, mis ei ole kaubandusega seotud, kehtestatakse vastusanktsioonid, mis tabavad ebaproportsionaalselt mõnda piirkonda, millel on kõnealustes kolmandates riikides väljakujunenud kaubandussidemed; on seisukohal, et tuleb tagada õige tasakaal kompensatsioonimeetmete võtmise ja konkurentsi säilitamise vahel ja et ELi toetusprogrammid tuleb ümber hinnata, et toetada kaubandussõdadest kahjustatud piirkondi;

53.

juhib tähelepanu hiljutistele nõudmistele jõulisema ELi kaubanduspoliitika järele, mis kaitseks tehnoloogiaid, ettevõtjaid ja turge väljastpoolt tulevate ebaausate kaubandustavade eest. Komitee on seisukohal, et EL vajab ennetavamat kaubanduspoliitikat, mis oleks valmis kaitsma oma ettevõtjaid asjakohaste tasakaalustavate meetmete abil, mis peaksid sammu väärtusahela hiljutise arenguga, ning siduva õigusraamistiku abil kaubanduskonfliktide korral; kiidab heaks ELi toetuse mitmepoolsusele ja WTO reformimise ideed, samuti komisjoni ennetava hoiaku ummikseisu suhtes seoses WTO apellatsioonikoguga, st vahepealsed apellatsioonikokkulepped Kanada ja Norraga;

54.

märgib siiski, et kuigi võib põhjendatult eeldada, et ükski riik ei suuda end üleilmastumisest isoleerida, ilma et sellega kaasneksid tohutud kulud, on mitmepoolse kaubandussüsteemi kokkuvarisemise oht reaalne ja seega peab EL kaaluma varuplaani;

55.

toetab kindlalt komisjoni ettepanekut muuta jõustamismäärust, et võimaldada komisjonil võtta vastumeetmeid olukordades, kus partner takistab vaidluse jõudmist punkti, kus sellekohane luba võidakse anda;

56.

jagab seisukohta, et EL peab minema üle ründevahenditele, et tagada vastastikkus ja võidelda protektsionismi vastu juurdepääsul kolmandate riikide hanketurgudele;

57.

peab seetõttu kahetsusväärseks, et institutsioonidevahelistel läbirääkimistel rahvusvaheliste hangete instrumenti (15) käsitleva läbivaadatud ettepaneku üle, mille komisjon esitas 2016. aastal, ei ole tehtud edusamme.

---

(1)  https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2020/may/tradoc_158764.pdf.

(2)  http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2018/november/tradoc_157516.pdf.

(3)  http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2017/december/tradoc_156487.pdf.

(4)  Euroopa Parlamendi uuringuteenistus „CETA implementation: SMEs and regions in focus“, uuring korraldati komitee taotlusel, 18. november 2019, kättesaadav aadressil https://www.europarl.europa.eu/thinktank/en/document.html?reference=EPRS_IDA(2019)644179.

(5)  Eurobaromeetri kiiruuring nr 421 „Internationalisation of Small and Medium-sized Enterprises“, oktoober 2015.

(6)  Belgia, Hispaania, Itaalia, Madalmaad, Saksamaa ja Ühendkuningriik.

(7)  Eurochambresi ja komitee uuring „Implementation of Free Trade Agreements – challenges and opportunities for businesses and regions“, https://cor.europa.eu/en/events/Documents/ECON/Survey_Note_CoR-Eurochambres_Survey_15_November_2019.pdf.

(8)  Euroopa Regioonide Komitee ja Eurochambresi uuring vabakaubanduslepingute rakendamise kohta, august–oktoober 2019.

(9)  Euroopa Parlamendi uuringuteenistus „Interactions between trade, investment and trends in EU industry: EU regions and international trade“, uuring korraldati komitee taotlusel, 27. oktoober 2017, kättesaadav aadressil http://www.europarl.europa.eu/thinktank/et/document.html?reference=EPRS_STU(2017)608695.

(10)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus, milles käsitletakse aruteludokumenti üleilmastumise ohjamise kohta, raportöör: Micaela Fanelli, vastu võetud 10. oktoobril 2017.

(11)  Iseäranis arvestades, et USA vastavas programmis (Trade Adjustment Assistance – TAA) ei ole kehtestatud koondamiste miinimummäära, mis tuleb saavutada.

(12)  https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/survey/getsurveydetail/instruments/special/surveyky/2246.

https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_19_6294.

(13)  Euroopa Parlament „Free trade or geo-economics? Trends in world trade“, ELi välispoliitika peadirektoraadi välissuhete poliitikaosakond, september 2019.

(14)  Euroopa Regioonide Komitee Hispaania delegatsiooni seisukohavõtt, milles käsitletakse kaubandusvaidluste ning põllumajandustoodetele ja põllumajanduslikele toiduainetele kehtestatud uute tariifide mõju ELi kohalikule ja piirkondlikule majandusele https://cor.europa.eu/et/news/Pages/US-tariffs-on-EU-agri-food-products.aspx.

(15)  https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2019/march/tradoc_157728.pdf.