Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52019IR0845

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Tõhusama ja demokraatlikuma otsustusprotsessi poole ELi maksupoliitikas“

COR 2019/00845

ELT C 404, 29.11.2019, p. 6–8 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

29.11.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 404/6


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Tõhusama ja demokraatlikuma otsustusprotsessi poole ELi maksupoliitikas“

(2019/C 404/02)

Raportöör

:

Christophe ROUILLON (FR/PES), Coulaines’i linnapea

Viitedokument

:

komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Tõhusama ja demokraatlikuma otsustusprotsessi poole ELi maksupoliitikas“, 15. jaanuar 2019

COM(2019) 8 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

nõustub Euroopa Komisjoniga, et üleilmastumine, digiüleminek ja teenustemajanduse areng muudavad maksustamist väga hoogsalt;

2.

tuletab meelde, et komitee on juba soovitanud komisjonil kasutada sillaklauslit kvalifitseeritud häälteenamuse kohaldamiseks just maksustamise valdkonnas (1). Komitee peab kiiduväärseks Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta raportit finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise kohta (TAX3-komisjoni raport), sest selles kutsutakse komisjoni üles kasutama vajaduse korral Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 116 sätestatud menetlust;

3.

juhib tähelepanu sellele, et ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 kohaselt on siseturg ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses ning ELi toimimise lepingu artiklis 113 sätestatakse mehhanismid, mis võimaldavad maksupoliitikat käsitlevate õigusaktide ühtlustamist liikmesriikide vahel, et tagada siseturu toimimine ja konkurentsimoonutuste vältimine. On seisukohal, et ettepanek võtta selle alusel kasutusele kvalifitseeritud häälteenamus, mis kooskõlas komisjoni kohustusega ei tohiks mõjutada liikmesriikide eelisõigusi kehtestada üksikisikutele või äriühingutele otsesed tulumaksumäärad, peaks käima käsikäes Euroopa Parlamendi ning liikmesriikide ja piirkondade parlamentide suurema kaasamisega, sest on piirkondi, millel on maksupoliitikas seadusandlik pädevus;

4.

märgib, et komisjoni ettepaneku eesmärk ei ole anda Euroopa Liidule uusi volitusi. Samuti ei tee komisjon ettepanekut sekkuda liikmesriikide eesõigusesse kehtestada üksikisikutele või äriühingutele otsesed tulumaksumäärad;

5.

tuletab meelde, et tõhustatud koostööd (ELi toimimise lepingu artiklid 326–334) võib kohaldada maksuküsimustes ning see võimaldab vähemalt 9 liikmesriigil leppida kokku ühistes õigusaktides, nagu seda tehti finantstehingute maksu projekti puhul. Siiski peaks tõhustatud koostöö olema viimane abinõu pärast institutsioonide tavapärase toimimise võimaluste ammendumist, sest tõhustatud koostöö võib viia siseturu killustumiseni ning põhineb peamiselt valitsustevahelisel lähenemisviisil;

6.

väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon on oma praegusel ametiajal esitanud 26 seadusandlikku ettepanekut, et tugevdada võitlust finantskuritegevuse ja agressiivse maksuplaneerimise vastu (2) ning suurendada maksukogumise tõhusust ja õiglast maksustamist. Komitee rõhutab, et nõukogu on teinud mõned edusammud seoses äriühingu tulumaksu reformi käsitlevate oluliste algatustega, mis ei ole aga veel kõik lõpule viidud;

7.

märgib samuti, et kui välja arvata maksustamise vältimise algatused, blokeerisid vähesed liikmesriigid nõukogus maksuvaldkonna algatused, sh finantstehingute maksu ja digitaalsete teenuste maksustamise kohta 2011. aastal tehtud ettepanekud, millele komitee oli toetust avaldanud;

Maksustamine ja demokraatia Euroopas

8.

tuletab meelde, et maksustamise ja demokraatia vahel on olemuslik seos, kuna liberaalse demokraatia ajalugu on tihedalt seotud sooviga saavutada maksumaksjate nõusolek rahaliste vahendite ja maksukulude esitamiseks demokraatlikule kontrollile – mida illustreerib põhimõte, et ilma esindatuseta makse ei maksta;

9.

juhib tähelepanu sellele, et hiljutise Eurobaromeetri uuringu kohaselt leiab kolmveerand vastanutest, et võitlus maksualase kuritarvituse vastu peab olema ELi prioriteetne tegevusvaldkond (3). Seetõttu on komitee seisukohal, et komisjon on valinud ettepaneku avaldamiseks sobiva aja, et soodustada Euroopa Parlamendi valimiste eel demokraatlikku arutelu. Lisaks leiab komitee, et Euroopa maksupoliitika läbipaistvama ja demokraatlikuma juhtimise korral (kontrolli tagasi võtmine) saab EL jõulisemalt võidelda Euroopa-vastase populismiga;

10.

märgib, et ELis on jätkuvalt probleeme maksustamise vältimisega hargmaiste ettevõtjate poolt; leiab, et konkreetsete juhtumite uurimist tuleb intensiivistada, sest ühe üksuse väärteod ei peegelda veel kogu kollektiivi käitumist;

Maksustamise küsimustes nõutavast ühehäälsusest tulenevad kulud

11.

juhib tähelepanu sellele, et ühises majandusruumis on vaja leida tasakaal ühelt poolt liikmesriikide vahelise ja mõnikord -sisese maksukonkurentsi reguleerimise ning teiselt poolt vajaduse vahel vältida olukorda, kus ühe liikmesriigi maksusuveräänsus tungib peale teise liikmesriigi maksusuveräänsusele, kas näiteks seetõttu, et vastavate maksumäärade vahel ei ole määratletud asjakohast maksimaalset erinevust, või agressiivse maksuplaneerimise tõttu. Ühe liikmesriigi maksuotsused võivad tegelikult oluliselt mõjutada teiste riikide sissetulekuid ja tegutsemisvabadust poliitiliste valikute tegemisel. Lisaks on riikide maksusuveräänsus piiratud, kui maksubaas muutub üha liikuvamaks. Seetõttu leiab komitee, et tuleks Euroopa tasandil eelistada jagatud maksusuveräänsuse kontseptsiooni;

12.

märgib, et paralleelselt Euroopa integratsiooni edusammudega ning majanduse märkimisväärse ja kiire ümberkujundamisega on tekitatud integratsiooni tasakaalustamatus – kapital ja teenused liiguvad ELis vabalt, samal ajal kui liikmesriigid kehtestavad oma maksueeskirjad sõltumatult. Olukorras, kus siseturu areng piirdus peamiselt kaupadega kauplemisega, oli maksustamise piiriülene mõju palju piiratum kui praegu, sest nüüd sõltuvad ettevõtjad suurel määral immateriaalsest varast, andmetest ja automatiseerimisest, mille lisandväärtust on raske mõõta;

13.

rõhutab, et Euroopa ja liikmesriikide tasandi ühised jõupingutused on hädavajalikud, et kaitsta ELi ja liikmesriikide eelarvet maksupettuste ja maksude maksmata jätmise eest. Komitee märgib, et ainult täiel määral ja tõhusalt kogutud maksutulu võimaldab liikmesriikidel ja kohalikel omavalitsustel – ja kaudselt Euroopa Liidul – pakkuda kvaliteetseid ja kulutõhusaid avalikke teenuseid eelkõige sellistes valdkondades nagu haridus, tervishoid ja taskukohane eluase, julgeolek ja kuritegevuse vastu võitlemine, ning rahastada võitlust kliimamuutuste vastu, soolise võrdõiguslikkuse edendamist, ühistransporti ja esmatähtsaid taristuid, et liikuda kestliku arengu eesmärkide rakendamise suunas. Lõpuks võib see tuua kaasa Euroopa kodanike ja ettevõtete üldise maksukoormuse vähenemise;

14.

on seisukohal, et ühehäälsuse nõue maksustamise valdkonnas on takistanud ka teiste ELi saavutuste elluviimist, eelkõige puudutab see kliima- ja energiapoliitika 2030. aasta raamistikku, sh energia maksustamise direktiivi läbivaatamist, mille eesmärk on integreerida CO2-heited kütuse maksumääradesse, samuti ringmajandust ja omavahendite süsteemi reformimist;

15.

märgib, et hiljutise uuringu kohaselt jäi paljude äriühingu tulumaksu vältimise strateegiate tõttu ELis saamata hinnanguliselt 50–70 miljardit eurot (mis hõlmab üksnes kasumi ümberpaigutamise tõttu kaotatud summat ja võrdub vähemalt 17 %-ga äriühingu tulumaksust saadud tulust 2013. aastal) kuni 160–190 miljardit eurot (sealhulgas suurte hargmaiste ettevõtjate individuaalse maksustamiskorra tõttu saamata jäänud tulu);

16.

tuletab meelde, et ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on maksustamise vältimise ohvrid, kuna kohalikku või piirkondlikku maksu kogutakse riikliku maksubaasi alusel ning enamikus liikmesriikides saavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused osa riiklikust äriühingu tulumaksust saadavast tulust;

17.

juhib tähelepanu sellele, et ELi käibemaksueeskirjad pärinevad 1993. aastast, kuigi need pidid olema ajutised. Vaatamata uusimatele tehnoloogiarendustele ja muutustele turul ei ole ühehäälsuse nõude tõttu ükski sisuline reform võimalik olnud. Paljudel juhtudel kohaldavad liikmesriigid riigisiseste ja piiriüleste tehingute puhul endiselt erinevaid eeskirju. Komitee rõhutab, et see on peamine takistus ühtse turu väljakujundamisel ja toob kaasa kulukaid menetlusi üha rohkematele piiriüleselt tegutsevatele Euroopa ettevõtjatele. Käibemaksueeskirjade lihtsustamine ja ajakohastamine ELis vähendaks piiriüleste ettevõtjate halduskoormust, säästes ettevõtjatele 15 miljardit eurot aastas. Praegune olukord on eriti kahjulik VKEdele, kellel puuduvad piisavad rahalised vahendid ja inimressursid õiguslikult keerukate maksueeskirjadega tegelemiseks;

18.

on seisukohal, et ühehäälsuse nõude kaotamine maksustamise valdkonnas aitaks Euroopa Liidul mitte ainult kaitsta Euroopa tasandi väikseima ühise nimetaja positsiooni, vaid olla ka rahvusvaheliste maksukaalutluste kontekstis ambitsioonikam, pidades eelkõige silmas OECD tööd digitaalmajanduse maksustamise ja kasumi ümberpaigutamise vallas;

Tegevuskava

19.

toetab komisjoni soovitatud järkjärgulise lähenemisviisi põhimõtet ja on seisukohal, et seda lähenemisviisi tuleks toetada Euroopa poolaasta raames ning seejuures tuleks eelkõige tegeleda agressiivse maksuplaneerimise probleemiga;

20.

loodab, et esimese sammuna kehtestatakse kvalifitseeritud häälteenamus algatuste jaoks, millel ei ole otsest mõju liikmesriikide maksustamisõigustele, maksubaasidele või -määradele, kuid mis on vajalikud liikmesriikide halduskoostöö ja vastastikuse abi parandamiseks võitluses maksupettuse ja maksustamise vältimise vastu. Samuti peaks komitee arvates hõlmama esimene etapp algatusi, millega hõlbustada ELi ettevõtjatel maksukohustusi täita;

21.

soovib teada, miks kavatseb komisjon kasutada ELi toimimise lepingu artikli 192 lõike 2 spetsiaalset sillaklauslit keskkonna valdkonnas alles teises etapis, kui maksustamine on keskne ELi kestliku arengu eesmärkide elluviimiseks. Seetõttu soovitab komitee komisjonil esitada keskkonnaalase maksustamise vallas sillaklausli ettepaneku esimeses etapis. Eelkõige oleks vaja kehtestada Euroopa tasandil kooskõlastatud lähenemisviis maksustamisele lennunduses, mille suhtes praegu ei kohaldata ühtegi Euroopa maksusüsteemi, näiteks kehtestades lennupiletite käibemaksu või petroolimaksu.

Brüssel, 26. juuni 2019

Euroopa Regioonide Komitee

president

Karl-Heinz LAMBERTZ


(1)  Vt 6. veebruari 2019. aasta resolutsioon Euroopa Komisjoni 2019. aasta tööprogrammi kohta (RESOL-VI/33), punkt 6.

(2)  Euroopa Komisjon määratleb agressiivse maksuplaneerimisena maksusüsteemi nüansside või kahe või enama maksusüsteemi vaheliste ebakõlade ärakasutamist maksukohustuste vähendamiseks.

https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/taxation_papers_71_atp_.pdf

(3)  http://www.europarl.europa.eu/news/en/headlines/economy/20160707STO36204/tax-fraud-75-of-europeans-want-eu-to-do-more-to-fight-it


Top