52019IE1356

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52019IE1356 - EN

Document 52019IE1356

Help

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kasutusväärtuse juurde tagasipöördumine: Euroopa toodete ja teenuste uued väljavaated ja probleemid“ (omaalgatuslik arvamus)

EESC 2019/01356

ELT C 97, 24.3.2020, p. 27–31 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

24.3.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 97/27

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kasutusväärtuse juurde tagasipöördumine: Euroopa toodete ja teenuste uued väljavaated ja probleemid“

(omaalgatuslik arvamus)

(2020/C 97/04)

Raportöör:

Dimitris DIMITRIADIS

Täiskogu otsus	24.1.2019
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	19.11.2019
Vastuvõtmine täiskogus	11.12.2019
Täiskogu istungjärk nr	548
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	191/3/4

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et Euroopa tänapäevase konkurentsivõime põhialuseks ja keskmeks võib saada selliste uuenduslike, väga spetsialiseeritud toodete ja teenuste pakkumine, millel on tunnustatud ja sertifitseeritud põhiomadused, mis rahuldavad tarbijate vajadusi ning vastavad sotsiaalsetele ja keskkonnasäästlikkuse nõuetele. Käesoleva arvamuse eesmärk on luua Euroopa identiteet kooskõlas ülemaailmsete süsteemsete sotsiaal-majanduslike muutustega.

1.2.

Komitee väidab, et hiljutised suundumused annavad kasutusväärtusele taas olulise koha tänapäevases konkurentsis. See teenib Euroopa tootmise jätkusuutlikku taastumist kõigis sektorites ja tööstusharudes. Lisaks sellele, et Euroopa väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd) on hästi dokumenteeritud sotsiaal-majanduslik mõju, võib neist saada oluline tegur, et määratleda uuesti Euroopa koht praeguses tööjaotuses, vastates nõudlusele mitmekesisuse järele kogu maailmas.

1.3.

Kasutusväärtuse juurde tagasipöördumine seondub põhijoontega, mis on omased Euroopale, kus leidub märkimisväärseid sotsiaal-kultuurilisi, geoloogilisi ja klimaatilisi erinevusi. See rõhutab, kui oluline on seada eesmärgiks väga spetsialiseeritud tooted ja teenused: konkurentsivõime huvides peaksid tootmisprotsessid olema kooskõlas ka sotsiaal- ja keskkonnakestlikkuse poliitikaga.

1.4.

Kui arvestada tärkava turumajandusega ja arenguriikide ulatuslikku mastaabisäästu ning sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse eitamist ühes agressiivse protektsionismi naasmisega paljudes arenenud riikides, on spetsialiseeritud, kvalitatiivsete ja säästlike tootmisviiside kasutuselevõtt tõenäoliselt parim (kui mitte ainus) väljapääs nii Euroopa kui ka kogu maailma jaoks.

1.5.

Seepärast soovitab komitee järgmisi poliitilisi sekkumismeetmeid: i) riikide valitsused ja ELi juhtorganid peaksid kohaldama kasutusväärtusele orienteeritud ning kohalike tingimuste ja vajadustega kohandatud poliitikameetmete kogumit; ii) samamoodi tuleb välja arendada sihiteadlik Euroopa tööstuspoliitika ning edendada (pool)autonoomsete tootjate klastrite loomist ja ühistegevust, nii et toote olelusringi konkreetsetes segmentides säiliksid ühtaegu nii mitmekesisus kui ka mastaabieelised; iii) ringmajanduse edendamiseks tuleb üldiselt kasutusele võtta tööstussümbioos; iv) tuleb parandada juurdepääsu rahalistele vahenditele, rakendades kapitaliturgude liidu tegevuskava ja edendades selles esitatud mikrokrediidivahendeid, aga ka panganduse keskkonnasäästlikke ja kasutusväärtusega seotud lähenemisviiside abil.

1.6.

Kutseharidus ja -õpe ning elukestev õpe on suurepärane võimalus luua võrgustikke ja klastreid, et vähendada inimarengu kulusid, ning sel viisil saab tugevdada olulisi horisontaalseid võimeid.

1.7.

Poliitilise sekkumise järgmine valdkond on juurdepääs andmetele ja andmehaldusvõime. Sellegipoolest võib nii digitaalse suveräänsuse kui ka füüsiliste ja juriidiliste isikute privaatsuse tagamine olla tehniliselt ja õiguslikult keeruline ülesanne. Teisest küljest peab toodete ja teenuste tootjatel olema ka võimalus ja suutlikkus kasutada vajalikke meetodeid ja protsesse, olgu need digiteeritud või mitte. Lisaks avatud lähtekoodiga tarkvara pakkumisele juhatab see arutelu meid tagasi vajaduse juurde kutsehariduse ja -õppe ning elukestva õppe järele.

2. Arvamuse taust

2.1.

Kasutusväärtus on vastus küsimusele „Mille jaoks on toode või teenus kasulik?“. Laiemas terviklikus lähenemisviisis hõlmab see kõiki erinevaid positiivseid või negatiivseid, kas otse seotud või kaudselt tuletatavaid kasutusviise. Kasutusväärtus tähendab toote või teenuse kõiki tegelikke, objektiivseid ja/või subjektiivselt eeldatavaid omadusi kogu selle olelusringi vältel („hällist hauani“). Kõik on „majanduslik hüve“, olgu see materiaalne või mitte. „Kaubanduslikuks muudetud majanduse“ ajastul tõrjus vahetusväärtus (hind) kasutusväärtuse toimiva turu vaateväljalt, nii et kasutusväärtusele pidi parimal juhul osutama hind.

2.2.

Tänapäeval, tulenevalt tööjõu tootlikkuse kasvust, kujundatakse inimeste vajadusi järk-järgult ümber, seades sihiks mitmekesisuse soovi rahuldamise, mitte kvantiteedi, millest juhtivad maailmaturud on juba ammu küllastunud. Üldiselt eelistavad tarbijad üha enam spetsialiseeritud, eristatud ja sertifitseeritud omadustega tooteid ja teenuseid. See on iseloomulik isegi arenevatele turgudele, kus kohalik nõudlus jaotub erisegmentidesse vastavalt vanusele, haridusele, elukutsele, linnastumise astmele jne.

2.3.

Ei ole üllatav, et uusimate tehnoloogiliste ja menetluslike täiustuste eesmärk on laiendada tootlikkust ja mitte ainult suurte koguste, vaid eelkõige eristatud omaduste tootmise mõttes, viies seega tootmise ja olemasolevad eelistused otsesemalt vastavusse.

2.4.

Lisaks sellele kaasneb kiireneva tehnilise muutusega kaupade tüüpilise kaubandusliku olemuse kadumine ja käivitub järkjärguline dekommertsialiseerumisprotsess, ehkki eri tööstusharudes erinevas ulatuses. Kõik see tõstab kasutusväärtuse praeguses konkurentsis uuesti esiplaanile – see võib olla alus, millele tuginedes taastada Euroopas jätkusuutlikult tootmine kõigis sektorites.

2.5.

Paistab, et ELi institutsioonid on neid struktuurimuutusi tajunud. Komisjoni teatises COM(2017) 479 keskendutakse vajadusele investeerida arukasse, uuenduslikku ja jätkusuutlikku Euroopa tööstusesse. Komitee vastas konsulteerimistaotlusele arvamusega, (1) toonitades vajadust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kasvu ning asjakohase innovatsiooni edendamise järele.

2.6.

Komitee rõhutas oma hiljutises ettevalmistavas arvamuses järgmist: „Majanduskasvu, kliimat ja keskkonda ning ühiskonda puudutavate probleemide ühendamiseks on tarvis terviklikku lähenemisviisi nn õiglase ülemineku lahendusena“. Sellest lähtuvalt kutsus komitee komisjoni ja liikmesriike üles „võtma probleemide lahendamiseks vastu globaalse visiooniga pikaajalise ja tervikliku strateegia“, milles „uuenduslikus ja konkurentsivõimelises tööstuspoliitika valdkonnas peab olema esmatähtis Euroopa atraktiivsus“ (2).

2.7.

Arvestades suurte kulude ja kasvuhooneefekti vastanduse dilemmat, uuris komitee oma hiljutises omaalgatuslikus arvamuses, milles käsitletakse tööstussektori seisukohta kliima- ja energiapoliitika kooskõla küsimuses, (3) kasvuhoonegaaside heite siseturu hinna jaoks piiridel rakendatavate meetmete tehnilist ja õiguslikku teostatavust. Selles dokumendis soovitab komitee komisjonil süveneda põhjalikumalt sellesse ja teistesse poliitikavõimalustesse, nagu reformitud heitkogustega kauplemise süsteem; imporditavate kaupadega seotud süsinikdioksiidiheite maksustamise korrigeerimine; CO2-mahukusega kohandatud käibemaksumäär.

2.8.

Käesoleva omaalgatusliku arvamusega astutakse samm edasi. Selles vaadeldakse, mida peaks hõlmama Euroopa terviklik lähenemisviis tööstuspoliitikale, et määratleda uuesti Euroopa kaupade ja teenuste tootmise positsioon ülemaailmses kontekstis, võttes aluseks ökosotsiaalse avatud turu mudeli, mis vastab Euroopa Liidu traditsioonidele ja tulevikule.

3. Mikrotasand

3.1.

Nimetatud struktuurimuudatused suurendavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate „kasulikkust“: lisaks sellele, et neil on hästi dokumenteeritud sotsiaal-majanduslik mõju – nad suurendavad nüüdisaegses ühiskonnas märkimisväärselt lisaväärtust ja loovad uusi töökohti –, võib VKEdest saada oluline tegur Euroopa tootmise positsiooni uuesti määratlemisel, arvestades nende võimet täita nišiturgude erivajadusi ja vastata nõudlusele mitmekesisuse järele kogu maailmas.

3.2.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate praeguse tähtsuse tunnistamine ei muuda neid automaatselt vähem haavatavaks. Seepärast on käesoleva arvamuse üks eesmärke aidata leida uusi viise, kuidas toetada Euroopa väikesi ja keskmise suurusega tootjaid mastaabiga seotud ebasoodsate tingimuste ületamisel. Komitee kordab oma üleskutset edendada võrgustike, klastrite loomise ja ühistegevuse uusi meetodeid, säilitades eristatud omadustega kauba tootmise huvides tootjate autonoomia, samas kui toodetud väljundi olelusringi mõnda segmenti teenindatakse ühiselt, kasutades mastaabisäästu. Seda võiks kohaldada nt kauba kujundamisel ja reklaamimisel, ettevõtlusinkubaatorite ja eelinkubaatorite loomisel transpordi ja logistika valdkonnas, juurdepääsul rahalistele vahenditele, juurdepääsul suurandmetele ja spetsialiseeritud andmebaasidele ja nende kasutamisel ning seoses omavahelise ühendamisega ringmajanduse kontekstis.

3.3.

Rahalistele vahenditele ja teenustele juurdepääsu parandamine on Euroopa ettevõtete ja eeskätt VKEde jaoks ülioluline. Kapitaliturgude liidu tegevuskava rakendamine on hädavajalik, sest selles pakutakse välja mikrokrediidivahendid innovatsioonitegevuseks, idufirmadele ja börsil noteerimata ettevõtetele, samuti meetodid, mis lihtsustavad sisenemist avalikele turgudele, seal kapitali kogumist jne. Lisaks tuleks kaupade ja teenuste (otseste või kaudsete) keskkonna- ja sotsiaalsete aspektide olulisust silmas pidades veelgi edendada panganduse keskkonnasäästlikke ja kasutusväärtusega seotud lähenemisviise. Vastavad pädevuskeskused võivad osutuda väga kasulikuks jätkusuutlikkuse põhimõtete lõimimisel väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevusse.

3.4.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka ringmajandusele üleminekule, julgustades tootjaid koostööd tegema ja ressursse tõhusalt jagama. Sel eesmärgil ja toonitades Euroopa tarbijate võimalikult objektiivse teabega varustamise tähtsust, paneb komitee rõhku ökotööstusparkide ja -piirkondade loomisele. Tootmis- ja teenindusettevõtjaskond võib parandada keskkonna- ja majandustulemusi, tehes koostööd keskkonna- ja ressursiprobleemide – sealhulgas energia, vesi ja materjalid – lahendamisel. Selline „ruumiline sümbioos“ soodustab ressursside jagamist sama sektori üksuste või isegi eri sektorite vahel.

3.5.

Tööstussümbioosi eeliseid võib tajuda jätkusuutlikkuse kõigil tasanditel: kui laiendada vertikaalset integratsiooni tööstusparkides ja tootmispiirkondades, muudab see jäätmete kõrvaldamise ja töötlemise kulud kasumikeskuseks, vähendades tooraine maksumust, maksimeerides alakasutatud ressursside ja rajatiste kasutamist, jaotades uue taristu maksumust ja investeerides koostöösse sama sektori või isegi teiste sektorite sidusrühmadega.

3.6.

Veelgi enam, ressursside majandamisest saab innovatsiooni allikas, mis lisab väärtust „kasututele“ või „mittekasutatavatele“ ressurssidele ja avab uusi ärivõimalusi, võimaldades samal ajal järgida eeskirju ja välistades rahaliste karistuste kandmise riski. Sama oluline on keskkonnakasu: tänu tööstussümbioosile vähendatakse majandustegevust kahjustamata nii toorme kasutamist, tekkivate jäätmete netokogust kui ka CO2 heidet. Need tegurid võivad olla alus, millele tugineks lõpptoodangu kogu maailmas tunnustatav sertifitseerimine, mis aitaks Euroopa toodete ja teenuste kvaliteeti veelgi paremini esile tuua.

3.7.

Kui parandada Euroopa ettevõtete ning eeskätt väikeste ja keskmise suurusega tootjate võimekust hallata kõiki asjakohaseid andmeid ja teavet (uus asjakohane mõiste on „ettevõtlusteave“), suurenevad nii nende ellujäämisvõimalused kui ka võime kohanduda muutuva maailmaturuga:

—	ressursside arukam kasutamine, sest reaalajas andmed toodete, näiteks sõidukite ja muude masinate seisundi kohta võimaldavad ettevõtetel tuvastada võimalikke rikkeid ning kavandada vastavalt prognooshoolduse ja remonditöid, pikendades seega toodete kasutusiga;

—	suurem tarnekindlus, mis tuleneb käimasolevast üleminekust ringmajandusele – st väheneb sõltuvus esmaressurssidest ja suureneb ringlussevõetud kauba kasutamine, mistõttu mõjutavad volatiilsed toormehinnad ettevõtet vähem ja ettevõtte vastupidavus seega paraneb;

—

toodete pakkumine teenusena, kontrollides nende kasutamist andurite abil – tarbijad saavad seega tasuda vastavalt tarbimisele, samal ajal kui ettevõtted jäävad toote omanikuks, mis võimaldab tooteid pikema aja vältel kasutada, kusjuures tarbijad maksavad ainult selle eest, mida nad tegelikult kasutavad;

—	suurem paindlikkus ja konkurentsivõime suurema volatiilsuse, klientidega suhtlemise ja lojaalsusega seotud probleemide ning jäätmete kõrvaldamise kuluka küsimuse nõuetekohase lahendamise tulemusel;

—	tarbijatega loomingulise suhtlemise võimaluste avamine. See võimaldab ettevõtetel luua nendega lähedasemaid teenindussuhteid ning tooteid ja teenuseid tulemuslikumalt kohandada.

3.8.

Samuti on võrgustike ja klastrite loomise teema asjakohane siis, kui tuleb arendada töötajate vajalikke oskusi. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) on rõhutanud vajadust tihedama koostöö järele kutseharidusasutuste, ülikoolide, teaduskeskuste ja ettevõtjate vahel, eriti töökohal toimuva väljaõppe valdkonnas. Esmaõppe ja samuti elukestva õppe protsesside kaudu tuleks parandada horisontaalseid oskusi, et luua paindlikumaid tootmisprotsesse ning edendada loovust ja innovatsiooni, sealhulgas nt digitaliseerimise valdkonnas.

4. Makrotasand

4.1.

Pärast deindustrialiseerimise ja muudest, enamasti väljaspool Euroopat asuvatest piirkondadest hankimise perioodi tõusis Euroopas selgelt esile reindustrialiseerimine mitut valdkonda hõlmava tootmisstruktuuri taastamise tähenduses. On tunnistatud, et sellise mitmekesise produktiivse „ökosüsteemi“ taastamisel on mitmekordne positiivne mõju sotsiaal-majanduslikule arengule. Sellel on järgmised põhjused: see i) loob vertikaalseid tootlikke seoseid, ii) tugevdab kohalikke turge, iii) vähendab tootmise sõltuvust, parandades seega kohaliku majanduse vastupanuvõimet, ja iv) annab tõuke valdkondadevahelisele teadus- ja arendustegevusele, edendades innovatsiooni tootmisprotsesside ning pakutavate toodete ja teenuste omaduste valdkonnas.

4.2.

Euroopas tootmise taastamiseks ja olemasoleva ülemaailmse töökohtade tagasitoomise suundumuse ärakasutamiseks tuleb Euroopa konkurentsivõimet praeguste rahvusvaheliste turgude raamistikus korrigeerida. Üleilmsetes väärtusahelates toimuvad olulised muutused: i) jätkuv kokkutõmbumine pärast ülemaailmset finantskriisi; ii) „piirkondadeks jaotamine“ kui suurtele tarbijaturgudele lähenemise strateegia; iii) tootmisahelate ruumilise jaotuse ümberkorraldamine.

4.3.

Hinna kõrval kvaliteedi tähtsustamine ja kauba tüüpilise kaubandusliku olemuse kadumine seonduvad põhijoontega, mis iseloomustavad Euroopat – piirkonda, mis on sotsiaal-kultuuriliselt, geoloogiliselt ja klimaatiliselt väga mitmekesine ning kus samal ajal või ehk just sel põhjusel täidavad majanduses n-ö intensiivistajatena jätkuvalt olulist rolli väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Seepärast võib Euroopa praeguse konkurentsivõime põhialuseks ja keskmeks saada selliste uuenduslike, väga spetsialiseeritud toodete ja teenuste pakkumine, millel on tunnustatud ja sertifitseeritud põhiomadused, mis rahuldavad klientide vajadusi ning arvestavad sotsiaal- ja keskkonnakestlikkust.

4.4.

Argument on veelgi veenvam, kui arvestada praegu kujunevat kahepooluselist maailma: ulatuslik mastaabisääst tärkava turumajandusega ja arenguriikides ning sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse eitamine ühes agressiivse protektsionismi naasmisega paljudes arenenud riikides ning Euroopa nende pooluste vahel (Euroopat mõjutab näiteks USA ja Hiina kaubandussõda). Silmatorkavad tehnoloogilised, sotsiaalsed ja demograafilised muutused kutsuvad esile järske muutusi maailmamajanduse olemuses ja struktuuris, nii et tekivad uued kohalikud turud ja vajadused. Süsteemsete suundumustega kohanemine ning spetsialiseeritud, kvalitatiivse ja jätkusuutliku tootmise eespool nimetatud tunnuste omaksvõtmine võib pakkuda väljapääsu mitte ainult Euroopale, vaid kogu maailmale.

5. Asjakohane poliitiline ettepanek kohalikul, riigi ja ELi tasandil

5.1.

Selleks et võtta käsile kõik probleemid, mis on seotud Euroopa identiteedi loomise ning Euroopa toodete ja teenuste rolli tugevdamisega maailmamajanduses, peavad EL ja selle liikmesriigid investeerima märkimisväärselt rohkem vahendeid teadus- ja arendustegevusse, haridusse, taristusse, turundusse ja uuenduslikku tehnoloogiasse. Selleks on Euroopale vaja, nagu on soovitanud Euroopa sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskond ja teised sidusrühmad, sihiteadlikku tööstuspoliitikat, mis keskendub innovatsioonile, arukale reguleerimisele, sotsiaalsele partnerlusele, vabakaubandusele ning sotsiaalsele ja keskkonnaalasele vastutusele.

5.2.

Arvestades kiiresti muutuvat ja tihenevat ülemaailmset konkurentsi, on kaubanduspoliitika vältimatu. Lisaks on see hädavajalik sisetekkeliste turutõrgete vastu võitlemiseks. Selle asemel et jääda protektsionismi spiraali kinni, peaksid riikide valitsused ja ELi juhtorganid töötama välja ja rakendama ellu kasutusväärtusele suunatud poliitikameetmete kombinatsiooni, mis on kohandatud kohalike iseärasuste ja vajadustega. See hõlmab järgmist: i) Euroopa kaubamärkide riigisisese kaitse ja välisriikides reklaamimise standardimise ja sertifitseerimise meetmed; ii) (ennetav) aktiivne majandusdiplomaatia, kasutades ära rahvusvahelisi poliitilisi, kultuurilisi ja sotsiaal-majanduslikke sidemeid; iii) riigihangete kasutamine kvalitatiivsete standardite jõustamise vahendina Euroopa turgudel; iv) selliste vajalike taristuinvesteeringute ja institutsioonilise korra edendamine, mis tugevdavad veelgi kohaliku tootmise konkurentsivõimet.

5.3.

Eespool nimetatud aruka kaubanduse eeskirjadega peaksid kaasnema ka ELi ja riiklik tööstuspoliitika, mis hõlmab järgmist: i) digiteerimine, küberiseerimine ja tehisintellekti rakendused tootmises; ii) investeerimine täpsemalt eristatud ja väga spetsialiseeritud toodete ja teenuste arendamisse; iii) investeerimine eristatud variantide tõhusa tootmise tehnilisse võimekusse; iv) (pool)iseseisvate tootjate klastrite loomise ja ühistegevuse edendamine, nii et ühtaegu säiliksid nii mitmekesisus kui ka mastaabieelised toote olelusringi konkreetsetes hoolikalt valitud segmentides; v) tööstussümbioosi süsteemi üldine kasutuselevõtt ringmajanduse edendamiseks; vi) tootmise ning teadus- ja arendustegevuse seoste jätkuv tugevdamine, ka vähem rakendust leidnud teadusvaldkondades (vt sellega seoses arutelu uue programmi „Euroopa horisont 2020–2025“ üle).

5.4.

Iseäranis sihtotstarbeliste klastrite loomise ja tööstussümbioosi edendamiseks, mida on mainitud eespool, on vaja piirkondlikke valdkonnapõhiseid uuringuid, et tuua välja kohaliku tootmise segmendid, kus võiks luua eri tüüpi võrgustikke ja ühistegevust.

5.5.

Nagu juba mainitud, on kutseharidus ja -õpe ning elukestev õpe ühtaegu nii vahend, mille abil luua võrgustikke ja klastreid, et tänu mastaabieelistele vähendada tööandjate kantavaid inimarengu kulusid, kui ka viis arendada võimeid, mis on olulised loovuse, innovatsiooni ja kohandatavuse edendamiseks tootmisprotsessis. Euroopa tulevases kutsehariduse ja -õppe ning elukestva õppe poliitikas tuleb tähtsustada horisontaalseid oskusi kõigil tasanditel ja paljudel viisidel, sealhulgas uued õppemeetodid, kasutades ajakohast tehnoloogiat ja uusi rahastamismehhanisme, aidates sellega tootmisüksustel võtta kasutusele uusimaid saavutusi ja kasutada neid uute eristatud toodete väljatöötamisel.

5.6.

Juurdepääs andmetele ja andmehaldusvõime on järgmine poliitilise sekkumise valdkond, mis seondub eesmärgiga toetada Euroopa tootjaid ja teenuseosutajaid üleilmastunud turgude praegusele arengule vastamisel ja nende suhteliste eeliste kasutamisel väga spetsialiseeritud kaupade ja teenuste valdkonnas. Iseäranis tähtis on see väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. Sellest hoolimata kaasneb andmetele vaba juurdepääsu andmisega suurem andmete kuritarvitamise risk. Nii digitaalse suveräänsuse kui ka füüsiliste ja juriidiliste isikute privaatsuse tagamine võib olla tehniliselt ja õiguslikult keeruline ülesanne, kuid samas on see hädavajalik.

5.7.

Samuti peab toodete ja teenuste tootjatel olema lisaks juba niigi lihtsamale juurdepääsule eksponentsiaalselt kasvavale andmemahule ka võimalus ja suutlikkus kasutada vajalikku andmehalduse „töövahendit“, mis koosneb nii digiteeritud kui ka digiteerimata meetoditest ja protsessidest. Ettevõtlusteave on vastavas kirjanduses suhteliselt uus mõiste ja kirjeldab täpselt teabe ja andmekogumite kasutamise võimet. Lisaks tehnilisele ja õiguslikule sekkumisele avatud lähtekoodiga tarkvara pakkumiseks juhib see arutelu meid uuesti horisontaalsete oskuste juurde, mida tuleb arendada kutsehariduse ja -õppe ning elukestva õppe kaudu.

Brüssel, 11. detsember 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) ELT C 227, 28.6.2018, lk 70.

(2) ELT C 197, 8.6.2018, lk 10.

(3) ELT C 353, 18.10.2019, lk 59.

Top