52019DC0520

(4)24. aprillil 2019 esitas Austria oma 2019. aasta riikliku reformikava ja 2019. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(5)Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi on võetud arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta programmide koostamisel. Nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 3 artikliga 23, võib komisjon juhul, kui on vaja toetada asjaomaste nõukogu soovituste rakendamist, nõuda, et liikmesriik vaataks läbi oma partnerluslepingu ja asjaomased programmid ning teeks nende muutmise ettepanekud. Komisjon esitas täiendavad üksikasjad kõnealuse sätte kasutamise kohta suunistes, milles käsitletakse seda, kuidas rakendada meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega 4 .

(6)Austria suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning võlareeglit. Valitsus eeldab oma 2019. aasta stabiilsusprogrammis, et nominaalne eelarvepositsioon paraneb 2018. aasta ülejäägilt 0,1 % SKPst 2019. aastal 0,3%-le SKPst ning seejärel saavutatakse sammhaaval 2023. aastaks tasakaalustatud eelarvepositsioon. Ümberarvutatud struktuursest eelarvepositsioonist 5 ilmneb, et keskpika perioodi eelarve-eesmärki, milleks on struktuurne eelarvepuudujääk 0,5 % SKPst, ületatakse programmiperioodi kestel ka edaspidi. Stabiilsusprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse langema järk-järgult 73,8 %-lt SKPst 2018. aastal 59,8 %-le SKPst 2023. aastal. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on optimistlik. Keskpika perioodi eelarvekavaga seotud riskid näivad mõõdukad ja puudutavad peamiselt avaliku halduse kulude kokkuhoidu, mis on välja kuulutatud, et rahastada üksikisiku ja ettevõtte tulumaksu kavandatud reformi.

(7)13. juulil 2018 soovitas nõukogu Austrial saavutada 2019. aastal keskpika perioodi eelarve-eesmärk, võttes arvesse erakorraliste sündmuste tõttu lubatud ajutist kõrvalekaldumist. Selleks ei tohi valitsemissektori esmaste netokulude 6 nominaalne kasvumäär ületada 2,9 %, mis vastab struktuurse eelarvepositsiooni paranemisele 0,3 % SKPst. Komisjoni 2019. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks struktuurne eelarvepositsioon keskpika perioodi eelarve-eesmärki ületades paranema 2019. aasta 0,1 %-lt SKPst 2020. aastaks 0,0 %-le SKPst. Prognoositakse, et Austria täidab 2019. ja 2020. aastal võlareeglit. Üldiselt on nõukogu prognooside põhjal seisukohal, et Austria täidab 2019. ja 2020. aastal stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded.

(8)Austria rahanduse jätkusuutlikkust ohustavad pikas perspektiivis keskmised riskid. Need riskid tulenevad tervishoiu, pikaajalise hoolduse ja pensionidega seotud avaliku sektori kulutuste prognoositud suurenemisest. Tervishoiuteenustega kaetus on Austrias küll üldiselt ulatuslik, kuid riiklikud tervishoiukulutused peaksid prognooside kohaselt suurenema 2070. aastaks 1,3 protsendipunkti kuni 8,3 %-le SKPst, mida on rohkem kui ELis keskmiselt (0,9 protsendipunkti). Prognooside kohaselt kahekordistuvad avaliku sektori kulutused pikaajalisele hooldusele 2070. aastaks 1,9 %-lt 3,8 %-le SKPst. 2017. aasta rahalise tasakaalustamise seaduses kulutuste ülemmäärade kehtestamisega ning haiglasektorile toetumise vähendamiseks elluviidud esmatasandi tervishoiu reformiga on asutud jätkusuutlikkuse probleemi leevendama. Hiljuti vastu võetud sotsiaalkindlustuskorralduse seadus võib viia juhtimis- ja halduskulude kokkuhoiuni, kuid esialgu kaasnevad sellega kulud. Kvaliteeti ja kulutõhusust aitaksid veelgi parandada tulemuslikumad riigihanked (nt ELi-ülesed hanked, hinnavälised lepingu sõlmimise kriteeriumid ja piirkonnaülesed koondhanked), samuti e-tervise lahenduste laialdasem kasutamine. Pikaajalise hoolduse valdkonnas peaksid hiljutised poliitikameetmed, nagu otsus kaotada eraisikute kohustus kasutada pikaajalise statsionaarse ravi rahastamiseks oma vara, kulusid pigem suurendama kui piirama.

(9)Pensionikulud saavutaksid haripunkti 2036. aastal, olles 1,2 protsendipunkti SKPst üle 2016. aasta kontrollväärtuse. Varasemate reformidega on edukalt loodud stiimuleid hilisemaks pensionile jäämiseks (tegelik tööturult väljumise iga kasvas aastatel 2014–2017 meestel hinnanguliselt 1,5 aasta ja naistel 1 aasta võrra). Siiski tuleb endiselt tegeleda seadusjärgse ja tegeliku pensioniea lõhega ning soodustada pikemat tööelu. Lisaks aitaks ennetähtaegse pensionilejäämise ja seadusjärgse pensioniea vanuse alampiiri kohandamine parandada vananevas ühiskonnas pikaajalist jätkusuutlikkust. Seadusjärgse pensioniea ja eeldatava eluea pikenemise automaatse seostamisega võib tulevikus olla võimalik vähendada avaliku sektori pensionikulutusi. Selline vähenemine oleks aastatel 2016–2070 hinnanguliselt 2,4 protsendipunkti SKPst, mis teeks tasa kasvu, milleni muutmata poliitika viiks.

(10)Austria fiskaalföderalismi tulemusel tekib olukord, et kulude ja maksukogumisega seotud ülesanded on liidumaade tasandil väga ebaühtlaselt jaotunud. Maksuautonoomiale tuginemise asemel suunatakse liidumaade eelarved keerukasse maksude jagamise ja valitsustevaheliste siirete süsteemi. See pärsib nii eelarvelist läbipaistvust kui ka poliitilist vastutust ning ei soodusta eriti avaliku sektori kulutuste tõhusust. Valitsustevaheliste fiskaalsuhete 2017. aasta seadusega võeti ette mitu muudatust, et lihtsustada eri valitsustasandite eelarvelisi suhteid. Muu hulgas lihtsustati ühiste maksude jagamist, määrati liidumaadele eraldi sissetulekuallikad ning lepiti kokku täiendavad reformid, et jaotada seadusandlikke ja täidesaatvaid kohustusi valitsustasandite vahel läbipaistvamalt. Viimati nimetatu puhul on Kompetenzbereinigungspaket esimene samm vastutusalade lahtiharutamiseks, sest sellega jaotatakse jagatud poliitikavaldkonnad kas (ainult) föderaalsele või liidumaade tasandile ning vähendatakse vastastikuseid nõusolekuõigusi. Siiski mõjutab seadus vaid piiratud arvu poliitikavaldkondi.

(11)Austria maksustruktuuri iseloomustab suur tööjõu maksukoormus (palgafondimaksud ja sotsiaalmaksed). Maksukoormus peaks aja jooksul suurenema, eeldusel et maksuastmeid ei seota inflatsiooniindeksiga. 2017. aastal oli tööjõumaksude osakaal 55,3 % ja seega üks suurimaid ELis (keskmine: 49,7 %). Tööjõu maksukiilu on aidanud vähendada hiljutised reformid, näiteks madalapalgaliste töötajate ja tööandjate sotsiaalkindlusmaksete vähendamine, samuti uus peresoodustus töötavatele lapsevanematele. On veel muid kasutamata võimalusi maksukoosluse nihutamiseks allikatele, mis toetaksid kaasavamat ja jätkusuutlikumat majanduskasvu. Eelkõige leitakse, et korduvad omandimaksud pigem soodustavad majanduskasvu ja on progressiivsed, sest suurema sissetulekuga inimestel on tõenäoliselt rohkem kinnisvara. Siiski on Austria omandimaksudest saadav tulu mitmeti vananenud maksubaasi tõttu endiselt madal ja tugevasti alla ELi keskmise. Maksubaasi ümberhindamine aitaks luua suuremat tulu ja kõrvaldada õiglustunnet riivavad olukorrad, kui maa/kinnisvara väärtus ei ole seotud turuhindadega. Tulemuslikud ja hästi kavandatud omandimaksud võiksid muuta maksusüsteemi ka õiglasemaks, arvestades Austrias esinevat silmatorkavat varalist ebavõrdsust ning pärandi- ja kinkemaksude puudumist. Keskkonnamaksud aitavad ressursside kasutamise ning tervise ja kliimaga seotud saaste negatiivset välismõju tekitajale suunata. Selles kontekstis tuleks uuesti läbi vaadata sellisele tegevusele kehtestatud maksusoodustused.

(12)Tööturu olukord on paranemas; siiski pidurdab tootlikkust ja pikaajalist majanduskasvu inimkapitali kasutamata potentsiaal, kusjuures on muutusi vaja eelkõige naiste, madala kvalifikatsiooniga töötajate, vanemaealistele töötajate ja rändetaustaga inimeste puhul. Kuigi naiste tööhõive määr on üldiselt kõrge (2018. aastal Austrias 71,7 % ja ELis 67,4 %), on täistööajaga töötavate naiste arv suhteliselt väike. Osalise tööajaga naiste tööhõive on tunduvalt üle ELi keskmise (2018. aastal Austrias 47,6 % ja ELis 30,8 %) ja see on peamiselt seotud lapsehoiu võimaluste ebapiisavuse ning tasustamata hooldusülesandeid täitvate naiste suure osakaaluga. Lastehoiuteenuste pakkumise ja perekondlikel põhjustel võetava puhkuse praegune korraldus ei aita piisavalt kaasa sellele, et tööturul oleksid meeste ja naiste võimalused võrdsed. Täiendavad investeeringud taskukohastesse täisajaga lapsehoiuteenustesse ja pikapäevarühmadesse aitaksid suuremal arvul naistel töötada täistööajaga, paremini kasutada naiste tööturupotentsiaali ning suurendada tootlikkust ja pikaajalist kaasavat majanduskasvu. Naiste osalise tööajaga töötamine on ka oluline tegur korrigeerimata soolises palgalõhes, mis on selgelt üle ELi keskmise (2017. aastal Austrias 19,9 % ja ELis 16,0 %). Selle lõhe muud olulised tegurid on naiste üleesindatus väiksema palgaga sektorites, hariduslike valikutega seotud segregatsioon, naiste alaesindatus juhtivatel ametikohtadel ja karjäärikatkestused. Üldiselt on märkimisväärne sooline pensionilõhe (2017. aastal Austrias 40,5 % vs. ELis 35,2 %) suuresti põhjustatud sellistest tööelu jooksul tekkinud soopõhistest sissetulekute ebavõrdsustest. Lisaks ei saa tööga minimaalselt hõivatud inimesed, kellest enamik on naised, töötushüvitisi. Kõrge töötuse määr madala kvalifikatsiooniga töötajate hulgas osutab sellele, et tööturu kogu potentsiaali ei ole ära kasutatud. Üle 44 % kõikidest töötutest on saanud ainult põhikoolihariduse (lõpetanud 7.–9. klassi, nn Pflichtschule). Rändetaustaga töötajate ja madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute tööpotentsiaali realiseerimiseks on hädavajalik aktiivne tööturupoliitika, et julgustada rohkem inimesi töötama või tööd otsima, sealhulgas elukestva õppe võimalusi kasutades. Vastavate poliitikameetmete väljatöötamisse on tavapäraselt andnud olulise panuse sotsiaalpartnerid, kuid nüüd on see kahtluse alla seatud.

(13)Kvalifitseeritud tööjõu puudus osutab vajadusele investeerida rohkem üldharidusse ja -koolitusse. Ebasoodsas olukorras õpilaste õpiväljundid ei ole paranenud. Rändetaustaga ja rändetaustata õpilaste õpitulemuste vahel on endiselt suur lõhe. 2016. aasta riiklikud testid näitasid, et põhioskustega on probleeme, sest saksa keeles ei vasta või vastavad üksnes osaliselt haridustasemele ligikaudu veerand 8. klassi õpilastest. Nõrga sotsiaal-majandusliku ja/või rändetaustaga õpilaste tulemused riiklikes testides ei ole kuigivõrd paranenud. Hiljutised rahvusvahelised testid kinnitasid samuti, et madalama sotsiaal-majandusliku staatuse või rändetaustaga õpilaste lugemisoskuse mahajäämus on suurenenud. Rahvusvahelises õpilaste hindamise programmis edestavad Austrias sündinud õpilased esimese põlvkonna rändajaid tasemega, mis võrdub peaaegu kolme õpiaastaga. Hiljutised haridusreformid õõnestavad osaliselt varasemaid reforme ega ole kooskõlas ELi ja OECD parimate tavadega. Sellega seoses on aeglustunud pikapäevarühmade laiem kasutuselevõtt ning sagenenud on ka üldkoolis taseme järgi rühmadesse jaotamine. Sotsiaal-majanduslikust või rändetaustast tingitud ebavõrdsed haridustulemused näitavad, et probleemi lahendamiseks on vaja veel investeeringuid. Austria näitajad on kodanike digioskuste poolest küll üle ELi keskmise taseme, kuid need ei küündi parimate riikide tasemeni. Majanduses on üha enam puudus kvalifitseeritud IT-töötajatest, sest nõudluse suurenemist hoolimata ei lisandu piisavalt IT-eriala lõpetanuid.

(14)Austria on riigina võtnud auahned eesmärgid ning investeerib ulatuslikult teadus- ja arendustegevusse. Siiski ei ole teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemused ELi innovatsiooniliidritega 7 samal tasemel. Suuremahulisem investeerimine teadus- ja arendustegevusse ei kajastu samal määral innovatsiooninäitajates ja tootlikkuse kasvus. Eelkõige on Austria jäänud maha kiiresti kasvavate innovaatiliste ettevõtete osa poolest tööhõives. Teadus- ja arendustegevusse investeerimine oleks tulemuslikum, kui see kajastuks täiel määral teadussaavutustes ja murrangulises innovatsioonis. Selleks tuleks võimaldada rohkem ja paremaid sidemeid teaduse ja ettevõtluse vahel ning julgustada eri piirkondade ja teiste riikide vahel koostööd aruka spetsialiseerumise prioriteetide valdkonnas. Lisaks võivad edasised investeeringud tootlikkust oluliselt suurendada ja parandada innovatsiooni, sealhulgas ökoinnovatsiooni, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate innovatsioonivõime ja täiendavate immateriaalsete varade puhul.

(15)Kuigi Austria on digiüleminekus ELi keskmisest üldiselt kiiremini edenenud, ei ole ta saavutanud ELi innovatsiooniliidrite taset. Seda nii digitehnoloogia kasutamise kui ka arendamise poolest. Austria infotehnoloogiasektor on suhteliselt väike ning see ei ole kasvanud samavõrra kui innovatsiooniliidriks olevates riikides. Lisaks suurendab digiüleminekus ja innovatsioonisuutlikkuses piirkondadevahelist lõhet see, et maapiirkondades ei ole kiiret ühendust. Suuri puudujääke on ka koolide digitaristus, näiteks traadita kohtvõrkude leviala poolest. Austria üldise digiülemineku strateegia taasalgatamine annab võimaluse kohandada eesmärke ja näitajaid ning jälgida digiüleminekusse avaliku ja erasektori poolt tehtavate vajalike investeeringute edenemist.

(16)Energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine suurendaks Austria jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ning aitaks riigil saavutada 2030. aastaks seatud kliima- ja energiaeesmärgid. Olemasolevaid lahendusi ei kasutata järjepidevalt ning avaliku sektori investeeringud teadus- ja arendustegevusse on keskkonna ja energia valdkonnas alla ELi keskmise. Energiatarbimist aitaks vähendada väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes energiatõhususe parandamine ning taastuvenergia kasutamine. Investeeringud hoonete renoveerimisse, taastuva elektrienergia tootmisse ja säästvasse liikuvusse võivad anda Austria majandusele olulise tõuke. Ringmajandusele üleminekuks on vaja üldstrateegiat ja ettevõtete poolt suuremaid investeeringuid.

(17)Hoolimata soodsast majanduskliimast tulenenud hiljutisest väikesest kasvust ei ole Austria veel suutnud tootmistegurite kogutootlikkuse kasvu taastada ning ei ole seega selle majanduskasvu ja konkurentsivõime olulise tõukejõu arvestuses viimase aastakümne seisakut kindalt selja taha jätnud. Tootlikkuse kasvu toetavad hoovad on digipööre ettevõtluses, ettevõtete kasv ja teenustesektori konkurentsivõime. Austria suuremad ettevõtjad on digitehnoloogiat ja ärimudeleid küllaltki kiirelt omaks võtmas, kuid väiksemad ettevõtjad on selles maha jäänud. Väiksemate ettevõtjate, sealhulgas mikroettevõtjate digiüleminek on eriti oluline, sest sellised ettevõtjad moodustavad Austria majanduse selgroo. Programmi „KMU Digital“ ulatuslik kasutuselevõtt näitab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate nõudlust ja huvi digiüleminekuga seotud nõustamise järele. Abi oleks selle programmi pikendamisest ja laiendamisest, samuti Austria üldise digiülemineku strateegia raames edaspidi ettevõtete digiüleminekut toetavatele poliitikameetmetele keskendumisest.

(18)Austrias on ettevõtete, eriti väga innovaatiliste ettevõtete loomise ja laiendamise seisukohast endiselt struktuurseid probleeme. Austria jääb võrreldavatest ELi riikidest maha kiiresti kasvavate innovaatiliste ettevõtetega seotud tööhõive poolest. See näitab, et innovaatiliste ettevõtete laienemise tingimusi oleks vaja parandada, et saada üle senistest takistustest nagu seda on riskikapitali maastik, mis on vähem arenenud ega ole nii mitmekesine kui innovatsiooniliidriks olevates riikides. Kitsaskohaks on hilisem rahastamine näiteks kasvufirmadele suunatud riskikapitalina ja juurdepääsuna avalikele kapitaliturgudele. Hiljuti asutatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete segment Viini börsil on samm õiges suunas. Kiire kasvuga äriühingud on uute, sh digitaalsete tehnoloogiate ja ärimudelite leviku ning seega tootlikkuse kasvu jaoks määrava tähtsusega.

(19)Austrias on äriteenuste osutamisel ja reguleeritud kutsealadel märkimisväärseid juurdepääsutõkkeid ja piiravaid norme. Nende seas on konkreetsed osalusega seotud nõuded, palju reserveeritud tegevusalasid ja valdkondadevahelised piirangud. Austria jaesektori suhteliselt nõrga arengu taga on muu hulgas ka regulatiivsed tõkked, eelkõige kaupluste igapäevase tegevuse suhtes. Austria ettevõtjate jaoks on endiselt väga murettekitav suur halduskoormus. Tähtsad abinõud ärikeskkonna parandamisel on järjepidevad jõupingutused koormuse vähendamiseks ja Austria kaubanduslitsentsi seaduse (Gewerbeordnung) kavandatav hindamine. Ka tihedam konkurents teenustesektoris aitaks ületada Austria ees seisvaid raskusi digitehnoloogia ja digitaalsete ärimudelite levitamisel.

(20)ELi vahendite kavandamine ajavahemikuks 2021–2027 võib aidata kõrvaldada mõningad soovitustes nimetatud puudused, eelkõige riigiaruande 8 D lisas käsitletud valdkondades. See võimaldaks Austrial kõnealuseid vahendeid asjaomastes sektorites võimalikult hästi ära kasutada, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi.

(21)Komisjon on Euroopa poolaasta (2019) raames Austria majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud selle tulemused 2019. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2019. aasta stabiilsusprogrammi ja 2019. aasta riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Austriale esitatud soovituste järelmeetmeid. Lisaks nende asjakohasusele Austria eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast võttis ta arvesse ka nende vastavust liidu õigusnormidele ja suunistele. See kajastab vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist riigi tulevastesse otsustesse liidu tasandi panuse andmise kaudu.

(22)Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2019. aasta stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja on arvamusel, 9 et Austria täidab eelduste kohaselt stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded,

SOOVITAB Austrial võtta 2019. ja 2020. aastal järgmisi meetmeid.