EUROOPA KOMISJON

Brüssel,25.6.2019

COM(2019) 350 final

KOMISJONI ARUANNE

EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA KONTROLLIKOJALE











Aastaaruanne eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2018. aasta siseauditite kohta

{SWD(2019) 300 final}

Sisukord

1.Sissejuhatus

2.Siseauditi talituse missioon: sõltumatus, objektiivsus, aruandekohustuse täitmine

3.Audititöö ülevaade

3.1.2018. aasta auditikava täitmine

3.2.Statistilised andmed siseauditi talituse soovituste kohta

4.2018. aastal tehtud audititööl põhinevad järeldused

4.1.Järeldused tulemusauditite kohta

4.1.1.Komisjoni peadirektoraatide, talituste ja rakendusametite tulemuslikkus: horisontaalsed protsessid

4.1.2.Eelarve tegevus- ja haldusassigneeringute rakendamise tulemuslikkus

4.2.Siseauditi talituse piiratud järeldused

4.3.Üldhinnang komisjoni finantsjuhtimisele

5.Konsulteerimine komisjoni finantsrikkumiste uurimise eritoimkonnaga

6.Võimaliku huvide konflikti ohu vähendamine (rahvusvahelised standardid) – Euroopa Ombudsmani uurimine

7.Auditisoovituste edasine jälgimine ja järelkontroll

1.Sissejuhatus

Käesoleva aruandega teavitatakse Euroopa Parlamenti ja nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames ja vastavalt finantsmääruse artiklitele 118 ja 247 komisjonis 2018. aastal korraldatud siseaudititest. See põhineb komisjoni siseaudiitori koostatud aruandel 2018. aastal lõpetatud siseauditi talituse auditite ja valminud nõustamisaruannete kohta ( 1 ). See hõlmab komisjoni peadirektoraatides, talitustes ja rakendusametites korraldatud auditeid ( 2 ) ning sisaldab järgmist: i) kokkuvõte korraldatud siseauditite arvu ja tüübi kohta; ii) esitatud soovituste kokkuvõttev aruanne ja iii) nende soovituste alusel võetud meetmed.

2.Siseauditi talituse missioon: sõltumatus, objektiivsus, aruandekohustuse täitmine

Siseauditi talituse missioon on suurendada ja kaitsta organisatsioonilist väärtust, pakkudes riskipõhiseid ja objektiivseid usaldatavustasemeid, nõuandeid ja teadmisi. Siseauditi talitus aitab komisjonil saavutada oma eesmärke süstemaatilise, distsiplineeritud lähenemisviisi abil, et hinnata ja suurendada riskijuhtimis-, kontrolli- ja juhtimisprotsesside tulemuslikkust. Tema ülesanneteks on hinnata ja anda asjakohaseid soovitusi riskijuhtimis-, kontrolli- ja juhtimisprotsessi täiustamiseks, et saavutada kolm järgmist eesmärki: i) asjakohase eetika ja väärtuste edendamine organisatsioonis; ii) tulemusliku organisatsioonilise tulemusjuhtimise ja vastutuse tagamine ning iii) riskide ja kontrolliga seotud teabe tulemuslik edastamine organisatsiooni asjaomastele üksustele. Seda tehes soovib siseauditi talitus edendada komisjonis ja selle talitustes tõhusat ning tulemuslikku juhtimist.

Siseauditi talituse sõltumatus on sätestatud finantsmääruses ( 3 ) ja komisjoni vastuvõetud ametijuhendis ( 4 ). Kõnealuses juhendis on sätestatud, et objektiivsuse tagamiseks ja huvide konflikti vältimiseks peavad siseauditi talituse audiitorid säilitama oma sõltumatuse seoses kontrollitavate tegevuste ja toimingutega. Kui nende sõltumatus või objektiivsus on faktiliselt või näiliselt kahjustatud, siis tuleb avaldada selle kahjustuse üksikasjad. Kui siseaudiitor peab seda vajalikuks, võib ta pöörduda otse komisjoni presidendi ja/või volinike kolleegiumi poole.

Siseauditi talitus lähtub oma töös finantsmäärusest ning Siseaudiitorite Instituudi siseauditi kutsetegevuse rahvusvahelistest standarditest ja eetikakoodeksist.

Siseauditi talitus esitab aruandeid ja on talitluslikult vastutav auditi järelevalvekomitee ees. Auditi järelevalvekomitee aitab volinike kolleegiumil täita aluslepingutest, finantsmäärusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Selleks teeb ta järgmist: i) tagab siseauditi talituse sõltumatuse; ii) jälgib siseauditi töö kvaliteeti; iii) tagab, et komisjoni talitused võtavad siseauditi ja välisauditi soovitusi nõuetekohaselt arvesse ning iv) tagab nende soovituste asjakohase järelkontrolli. Sellisel viisil aitab auditi järelevalvekomitee suurendada komisjoni tulemuslikkust ja tõhusust oma eesmärkide saavutamisel. Komitee hõlbustab ka volinike kolleegiumi järelevalvet komisjoni juhtimise, riskijuhtimise ja sisekontrolli tavade üle. 2018. aasta jaanuaris avaldas siseaudiitor auditiaruande komisjoni juhtimise kohta. Kõnealuses aruandes leiti, et on vaja proportsionaalseid parandusmeetmeid, mis on muu hulgas seotud riskijuhtimise, finantsaruandluse ja institutsionaalsete (järelevalve)asutuste volitustega. Auditi järelevalvekomitee juhendit ajakohastati 2018. aasta novembris kõnealuse auditiga seoses komisjoni võetud järelmeetmete osana.

Siseauditi talitus ei auditeeri liikmesriikide süsteeme, mille abil kontrollitakse ELi eraldatud rahalisi vahendeid. Sellised auditid hõlmavad individuaalsete toetusesaajate tasandit ja neid korraldavad liikmesriikide siseaudiitorid, riiklikud auditiasutused, muud konkreetsed komisjoni peadirektoraadid ja Euroopa Kontrollikoda. Küll aga auditeerib siseauditi talitus meetmeid, mille on võtnud komisjoni talitused, et teha järelevalvet i) liikmesriikide organite ning ii) muude ELi rahaliste vahendite väljamaksete eest vastutavate organite (nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) üle ja neid auditeerida. Vastavalt finantsmäärusele võib siseauditi talitus neid ülesandeid täita kohapeal, sealhulgas liikmesriikides.

3.Audititöö ülevaade

3.1.2018. aasta auditikava täitmine 

Tähtajaks, st 31. jaanuariks 2019, oli 2018. aasta ajakohastatud auditikava rakendatud 100 % ( 5 ). See auditikava hõlmas komisjoni talitustes ja rakendusametites korraldatavaid auditeid ( 6 ).

Täideti 166 ülesannet (sh auditid, konsultatsioonid, järelmeetmed ja läbivaatamised) ja esitati 181 aruannet (sh järelmärkused ja juhtkonna kirjad) ( 7 ). Järgnevatel joonistel on esitatud ülesanded ja valminud aruanded tüüpide lõikes.

2018. aasta algset kava, mis hõlmas 52 auditiülesannet (sh auditid, läbivaatamised ja konsultatsioonid, v.a järelmeetmed), ajakohastati aasta keskel. Nii esialgse kui ka ajakohastatud kava vaatas läbi auditi järelevalvekomitee.

Siseauditi talitus kavandab oma audititöö riskihindamise ja suutlikkuse analüüsi põhjal. See on nõutud tema juhendi ja rahvusvaheliste standardite alusel ning see aitab tagada auditikava tõhusa ja tulemusliku rakendamise. Auditikava rakendamist kontrollitakse korrapäraselt ja vajaduse korral tehakse kohandusi. 2018. aastal korraldas siseauditi talitus põhjaliku riskihindamise, mille tulemusena koostati strateegiline mitmeaastane auditikava aastateks 2019–2021 ning iga-aastane auditikava 2019. aastaks.

3.2.Statistilised andmed siseauditi talituse soovituste kohta

Siseauditi talituse 2018. aastal antud soovituste arv on näha alloleval joonisel.

Antud soovitustest kiideti heaks 100 %. Auditeeritavad koostasid kõigi soovituste jaoks tegevuskavad, mis esitati siseauditi talitusele, kes andis kavadele rahuldava hinnangu.

1 572 (81 %) soovitust kõigist siseauditi talituse poolt ajavahemikus 2014–2018 antud heakskiidetud soovitustest (kokku kiideti heaks 1 938) olid auditeeritavate hinnangul 31. jaanuari 2019. aasta tähtaja seisuga täidetud ( 8 ). Järelikult 366 soovitust (19 %) olid sellel kuupäeval veel täitmata.

Nendest 366-st täitmata soovitusest ( 9 ) on üks hinnatud kriitilise tähtsusega olevaks ( 10 ) ja 135 väga oluliseks ning 103 neist on hilinenud (st neid ei ole rakendatud algselt kokkulepitud rakendamiskuupäevaks). Need hilinenud soovitused moodustavad 1 938-st heaks kiidetud soovitusest 5,3 %. Nendest 103-st hilinenud soovitusest on 18 väga olulist soovitust hilinenud palju (pikemaks hilinemiseks loetakse olukorda, kus soovitus on rohkem kui kuus kuud pärast algset rakendamiskuupäeva endiselt täitmata). Need moodustavad üksnes 2,9 % ajavahemikus 2014–2018 heaks kiidetud kriitilise tähtsusega ja väga oluliste heaks kiidetud soovituste koguarvust (võrreldes 2,0 %-ga eelmisel aruandeperioodil). Väga oluliste auditisoovituste arv, mis on üle kuue kuu hilinenud, on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud (keskmiselt 28 soovitusest ajavahemikus 2015. aasta juunist kuni 2016. aasta oktoobrini kuni keskmiselt 15 soovituseni alates 2017. aasta jaanuarist). Töö nende soovituste rakendamiseks on käimas ja auditi järelevalvekomitee jälgib seda jätkuvalt tähelepanelikult.

Üldiselt peab siseauditi talitus auditi soovituste rakendamist rahuldavaks ja võrreldavaks eelmiste aruandeperioodidega. Selline hetkeolukord osutab asjaolule, et komisjoni talitused on väga oluliste soovituste rakendamisel hoolsad ja maandavad seega siseauditi talituse tuvastatud riske. Siiski tuleb pöörata tähelepanu teatavatele väga oluliseks liigitatud soovitustele, mille täitmisega on pikalt hilinetud (st rohkem kui kuus kuud).

Nende väga oluliste ja pikalt hilinenud soovituste kokkuvõte on esitatud käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis (3. jagu).

4.2018. aastal tehtud audititööl põhinevad järeldused

4.1.Järeldused tulemusauditite kohta

Selleks et panustada komisjoni tulemuspõhisesse töökultuuri ja tema suuremasse keskendumisse kulutõhususele, korraldas siseauditi talitus 2018. aastal kahte tüüpi auditeid: tulemusauditeid ( 11 ) ja olulisi tulemusaspekte sisaldavaid auditeid (kõikehõlmavad auditid). Mõlemat tüüpi auditite korraldamine oli osa siseauditi talituse 2016.–2018. aasta strateegilisest auditikavast.

Siseauditi talitus on kooskõlas oma metoodika ja parima tavaga käsitlenud tulemuslikkust kaudselt. Ta teeb seda nii, et hindab, kas ja kuidas on juhtkond sisse seadnud kontrollisüsteemid, mille eesmärk on mõõta juhtkonna tegevuse tulemuslikkust (tõhusust ja tulemuslikkust) ja tagada sellega seoses kindlus. Selle lähenemisviisiga soovib siseauditi talitus tagada, et peadirektoraatidel ja talitustel oleksid asjakohased tulemusraamistikud ja tulemuste mõõtmise vahendid, põhinäitajad ja järelevalvesüsteemid. Seda osaliselt põhjusel, et mitmes õiguslikus aluses on sätestatud eesmärgid, mis on ulatuslikumad sellest, mida komisjon suudab üksi saavutada. See tähendab, et SMART-eesmärgid ja -näitajad ( 12 ) tuleb kõigepealt kehtestada komisjoni tasandil. Kõnealuste eesmärkide ja näitajate eesmärk on võimalikult hästi eristada komisjoni konkreetne panus panusest, mille annavad muud olulised osalejad, kes ELi eesmärke rakendada ja saavutada aitavad (liikmesriigid, piirkonnad, kolmandad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid jne).

Järgmistes punktides kirjeldatakse siseauditi talituse järeldusi 2018. aastal tehtud auditite erinevate tulemuslikkusega seotud aspektide kohta.

4.1.1.Komisjoni peadirektoraatide, talituste ja rakendusametite tulemuslikkus: horisontaalsed protsessid 

4.1.1.1. Sünergia ja tõhususe läbivaatamine

Suur osa 2018. aasta siseaudititest keskendus ressursside tõhusale ja tulemuslikule kasutamisele komisjoni eri peadirektoraatides ja talitustes.

Komisjoni oluline algatus selles valdkonnas on 2016. aastal algatatud sünergia ja tõhususe läbivaatamine ( 13 ). Selle kaugeleulatuva algatuse eesmärk oli muuta komisjonis töötamise viise, saavutada tõhususe kasv tugifunktsioonides ja vabastada vahendid ümberpaigutamiseks suurima poliitilise tähtsusega valdkondadesse. Siseauditi talituse auditi käigus tunnistati, et sünergia ja tõhususe läbivaatamise algatus on komisjoni jaoks suur katsumus. Algatusega võeti kasutusele uued ja uudsed mõtteviisid ning probleemide lahenduskäigud. Eelkõige aitab valdkonnajuhi lähenemisviisi valdkondadeülene mõju lahti saada kapseldunud mõtteviisist ja julgustada mõtlema ühtsemal viisil. Pärast algatuse käivitamist seisti silmitsi väga keerulise perioodiga, mida oligi oodata algatuse ambitsioonika olemuse tõttu. Siseauditi talitus märgib, et pärast algusaega on tehtud edusamme ja ühiseid jõupingutusi alusraamistiku puuduste kõrvaldamiseks. Nende eesmärk on kehtestada jõulisemad protsessid ja anda uut hoogu algatusele olukorras, kus ootused on jätkuvalt väga suured, pidades eelkõige silmas praeguse komisjoni volituste lõppu ja uue komisjoni ametissemääramist 2019. aastal. Paljud algsed proovikivid, nagu i) keskse juhtimise puudumine põhiküsimustes; ii) säästude stabiilsuse ja võimalikkuse tagamine; iii) eelarveküsimused; iv) tulemusliku järelevalve puudumine ning v) ebapiisavalt ühine lähenemisviis, on praegu lahendamisel. Jätkuvalt on siiski ees ootamas märkimisväärne hulk tööd, et realiseerida kestlik ja tõeline sünergia ja tõhusus ning saavutada sünergia ja tõhususe läbivaatamise 2016. aasta teatises sätestatud eesmärgid õigeks ajaks. Juba tehtud edusammude ärakasutamiseks ning sünergia ja tõhususe läbivaatamise lisamiseks komisjoni töökultuuri on vaja veel rohkem ära teha.

Auditi käigus leiti ka, et institutsiooni tasandil peaksid kesktalitused määrama kindlaks selged kriteeriumid säästude kindlaksmääramiseks ning jälgima tähelepanelikult eesmärgi saavutamise suunas tehtud edusamme ja valdkondade juhid peaksid looma asjakohased kvaliteedimehhanismid, et näidata oma teenuste kvaliteeti klientidest peadirektoraatidele ja võtta vajadusel parandusmeetmeid. Siseauditi talituse soovitusi selles kontekstis tuleb vaadelda kui proportsionaalseid parandusi, mille eesmärk on aidata tagada, et sünergia ja tõhususe läbivaatamise algatus on lõppkokkuvõttes eesmärkide saavutamisel edukas. Pärast siseauditi talituse auditit andis komisjon 2019. aasta aprillis välja uue teatise sünergia ja tõhususe algatuse kohta ( 14 ).

4.1.1.2. Juhtimisprotsessid

2017. aastal teatas siseauditi talitus komisjoni juhtimisprotsessides tuvastatud mitmetest puudustest. Pärast siseauditi talituse antud soovitusi avaldas komisjon 2018. aasta novembris mitu teatist ja otsust (juhtimise pakett), et käsitleda siseauditi talituse tuvastatud probleeme ja ajakohastada komisjoni juhtimiskorda institutsiooni tasandil.

2018. aastal keskenduti mitmes auditis ka juhtimisaspektidele eri poliitikavaldkondades.

Euroopa ühendamise rahastu telekommunikatsiooni juhtimiskorra audit näitas, et pärast telekommunikatsiooni programmi käivitamist 2014. aastal on pakutavate teenuste valik ja keerukus märkimisväärselt kasvanud. Algselt loodud juhtimisstruktuur ei vasta enam programmi praegusele keerukusele ega digitaalse Euroopa programmi raames toimuvale edasisele arengule ning see olukord võib mõjutada ka tulemuslikku rakendamist programmi tasandil. Seepärast soovitas siseauditi talitus sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadil Euroopa ühendamise rahastu praegust tulemusraamistikku koostöös muude programmi rakendavate peadirektoraatidega täiustada. Samuti soovitas siseauditi talitus sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadil nõuetekohaselt jälgida oma edusamme ja tulemusi mõõdetavate eesmärkide ja näitajate kehtestamise abil.

Infotehnoloogia juhtimises on konkreetne juhtimiskord rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadis programmi „OPSYS“ (operatiivne süsteem ( 15 )) ja sellega seotud alamprojektide juhtimises üldiselt tõhus ja tulemuslik. Sellegipoolest ei vasta kasutatav infosüsteemi juhtimise mudel piisaval määral rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi tulevasele infotehnoloogiamaastikule, kui OPSYS on kasutusele võetud. Siseauditi talitus soovitas, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat tugevdaks oma andmehaldust.

Siseauditi talitus andis ka soovitusi kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemi (süsteem TRACES ( 16 )) infotehnoloogia juhtimises ja infotehnoloogia turvalisuses tuvastatud puuduste kohta.

4.1.1.3. Personalijuhtimise protsessid

Inimressursside valdkonnas leiti Teadusuuringute Ühiskeskuses korraldatud personalijuhtimise auditis, et ajutiste teadustöötajate töölevõtmise juhtimis- ja kontrollisüsteem i) on asjakohaselt kavandatud; ii) tagab töölevõtmise seaduslikult ja korrapäraselt ning iii) on tulemuslik igapäevaste vajaduste rahuldamisel. Juhtimis- ja kontrollisüsteem ei ole aga tulemuslik i) teadustöötajate pädevusvajaduste kindlaksmääramisel pikas perspektiivis ja ii) töölevõtmise protsessi jälgimisel. Need puudused võivad mõjutada Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt 2030. aasta strateegias kehtestatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamist. Teadusuuringute Ühiskeskuse dekomisjoneerimise ja jäätmekäitlusprogrammi auditi käigus leiti, et ka personalijuhtimine on problemaatiline. Leiti, et Teadusuuringute Ühiskeskuse dekomisjoneerimise ülesannete täitmiseks vajalike ressursside ja olemasolevate ressursside vahel on lõhe (nii töötajate arvu kui ka konkreetsete profiilide/teadmiste osas). Lisaks ei ole puudumise / töötajate puuduse korral talitluspidevuse tagamise kord täielikult tulemuslik. Selle tulemuseks on üsna habras keskkond, mis ei ole pikas perspektiivis kestlik, eelkõige arvestades dekomisjoneerimise ja jäätmekäitlusega seotud tegevuste kasvu ja nende laadi muutumist.

Teadusuuringute Ühiskeskuses tuvastatud probleemid on sarnased nendele, mis tuvastati muude siseauditi talituse poolt ajavahemikus 2016–2018 korraldatud auditite käigus ja millest teatati eelmistel aastatel. Seepärast saatis siseauditi talitus 2018. aastal personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadile juhtkonna kirja, milles kirjeldati kõnealuste auditite käigus tuvastatud ühiseid probleeme. Selles kirjas tõstatati mitmeid küsimusi, et aidata komisjonil tulemuslikult reageerida peadirektoraatide ja talituste personaliga seotud probleemidele. Need küsimused on eriti olulised olukorras, kus esineb suur poliitiline surve i) saavutada tulemusi; ii) paigutada ressursse ümber suurima poliitilise tähtsusega valdkondadesse; iii) vähendada personali ning iv) korraldada ümber personalijuhtimine ja võtta sünergia ja tõhususe läbivaatamise algatuse tulemusel personalijuhtimises kasutusele uus teenuse osutamise mudel. Siseauditi talituse tuvastatud peamised korduvad probleemid on järgmised: i) terviklike ja sidusate mitmeaastaste personalijuhtimise strateegiate ja kavade puudumine; ii) puudused töökoormuse hindamisel ning ülesannete ja oskuste kaardistamisel, mis kõik on olulised elemendid, et teha jõulisi otsuseid inimressursi jaotamise kohta, ning iii) institutsiooni tasandil kättesaadavaks tehtud ebapiisavad inimressursside andmed ja lisaväärtust andvad aruanded.

4.1.1.4. Muud protsessid

Erinevate auditite käigus jõuti järeldusele, et edasisi edusamme on võimalik teha ka muude horisontaalsete protsesside (st protsessid, mis mõjutavad mitmesuguseid poliitilisi ja halduslikke alasid) üldise tulemuslikkuse tõhustamisel.

Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem on hoiatusvahend, mis sisaldab piiratud teavet kolmandate isikute kohta, kes tõenäoliselt ohustavad ELi finantshuve ja mainet. Süsteemi eesmärk on võidelda pettuste vastu ja kaitsta ELi finantshuve ning võimaldada seega eelarvevahendite käsutajatel teha teadlikke otsuseid. Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi auditi käigus leiti, et kontrollisüsteem ise on üldiselt tulemuslikult ja tõhusalt kavandatud kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega. Siiski tuvastati auditis kaks probleemi: i) suunised ja teadlikkuse tõstmine ning ii) varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi praktiline rakendamine. Seepärast soovitas siseauditi talitus, et nii institutsiooni kui ka kohalikul tasandil tuleks teha märkimisväärseid jõupingutusi, et viia varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemiga seotud teadlikkus ja selle rakendamine küpsesse faasi, et tagada ka süsteemi toimimise tulemuslikkus.

Euroopa Komisjon loob, hangib, omandab ja levitab iga päev immateriaalset vara. Sageli kaitsevad sellist vara intellektuaalomandi õigused, nagu autoriõigus, kaubamärgid ja patendid. Samas võib komisjoni töötajatel olla vaja kasutada kolmandatele isikutele kuuluvat intellektuaalomandit. Seepärast on intellektuaalomandit vaja Euroopa Komisjonis tõhusalt ja tulemuslikult hallata. Kuigi komisjon on intellektuaalomandiga seotud tegevuse jaoks välja töötanud piisavad juhtimis-, riskijuhtimis- ja kontrolliprotsessid, tuvastati nende protsesside rakendamisel institutsiooni tasandil puudusi. Eelkõige leiti puudusi intellektuaalomandi tuvastamisel ja klassifitseerimisel ning tarkvaralepingutega seotud intellektuaalomandi klauslites. Lisaks nende probleemide lahendamiseks tehtud soovitustele esitas siseauditi talitus informaatika peadirektoraadile ja Teadusuuringute Ühiskeskusele soovituse töötada institutsiooni tasandil ühiselt välja tarkvarapoliitika komisjoni omanduses oleva tarkvara arendamiseks ja levitamiseks.

Riskijuhtimine seisneb selliste võimalike probleemide tuvastamises ja hoolikas hindamises, mis võivad mõjutada organisatsiooni tegevuse elluviimist ja eesmärkide saavutamist. Tugev ja väljakujunenud riskijuhtimisprotsess, mis on juhtimisprotsesside lahutamatu osa, võib anda organisatsioonile lisaväärtust, suurendades tema eesmärkide saavutamise tõenäosust, eriti kui neid organisatsioone mõjutavad märkimisväärsed muutused. Rände ja siseasjade peadirektoraadi ning õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi puhul leiti auditite käigus, et riskijuhtimisprotsess ei ole veel täielikult integreeritud peadirektoraatide töökultuuri ja süsteemidesse. Pidades silmas tuvastatud probleeme, soovitas siseauditi talitus mõlemal peadirektoraadil tugevdada oma riskide tuvastamise ja hindamise suuniseid ja meetodeid, et näha ette kaotatud võimaluste, välismõõtmete ja valdkondadevaheliste riskide arvessevõtmine ning võimalus kasutada erinevaid riskide tuvastamise meetodeid, mis vastavad paremini nende konkreetsetele asjaoludele.

Kui komisjonis peaks üks või mitu kriitilist süsteemi kokku varisema, võib see avaldada märkimisväärset mõju komisjoni mainele. Sellest tulenevalt on kommunikatsiooni peadirektoraadi talitluspidevuse nõuded väga karmid. Kuigi kommunikatsiooni peadirektoraat on kehtestanud arvukalt kontrolle riskide vähendamiseks, tuvastas siseauditi talitus puuduse peamises etapis, millel põhineb talitluspidevuse haldamine, nimelt selle tegevuse mõju analüüsimise protsessis.

Tegevuse piisav koordineerimine ja koostöö sidusrühmadega on olulised, et tagada järjepidev ja tulemuslik tegutsemine eri poliitikavaldkondade vahel.

Välistegevuses toimub komisjoni (rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat, naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat ja välispoliitika vahendite talitus) ja Euroopa välisteenistuse vahel koordineerimine liidu delegatsioonide juhtimises ja välistegevuse rahastamisvahendite kavandamises ja rakendamises. See koordineerimistegevus toimub nii peakorteris kui ka ELi delegatsiooni tasandil. Koordineerimistegevus leiti olevat üldiselt tulemuslik ja tõhus, kuigi riigi tasandil toimunud koordineerimises tuvastati puudus. Siseauditi talitus soovitas eelkõige rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadil ja naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadil arendada edasi töövahendit (abi rakendamise tulemustabel), et luua ELi rahastatud projektide konsolideeritud portfell.

Eurostat teeb tihedat koostööd teiste ELi asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et parandada statistikametoodikat ja andmevahetust. Selline koostöö väliste sidusrühmadega mõjutab oluliselt Euroopa statistikaprogrammi rakendamist. Eurostat on sõlminud tõhusad koostöökokkulepped mitmete väliste sidusrühmadega, kuid olemasolevatel juhtimis- ja kontrollisüsteemidel puudub selge üldine poliitika peadirektoraadi tasandil. Lisaks tuleb tõhustada tegevuse koordineerimist ja asjakohase teabe vahetamist peadirektoraadisiseselt.

Eri auditite käigus kontrolliti parema õigusloome algatuse mitmeid aspekte. See hõlmas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi, tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi ning regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi hindamisprotsesside auditeid; maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi seadusandlike algatuste ettevalmistamisega seotud auditit ning tervishoiualaste ELi õigusaktide järelevalve ja jõustamise auditit tervise ja toiduohutuse peadirektoraadis. Nendes valdkondades ei tuvastatud olulisi tulemuslikkuse probleeme.

4.1.2.Eelarve tegevus- ja haldusassigneeringute rakendamise tulemuslikkus

4.1.2.1. Otsene eelarve täitmine

Eelarve otsese täitmise valdkonnas hinnati mitme auditi raames toetuste haldamist rakendusametite poolt (Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet, Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet, Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet, Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet, Teadusuuringute Rakendusamet). Märkimisväärseid tulemuslikkuse puudusi ei tuvastatud, välja arvatud Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametis. Kuigi kõnealuses ametis ei leitud projektide valimis ühtegi projektijuhtimise ja maksete töötlemisega seotud märkimisväärset probleemi, tuvastati tõsised puudused, mis mõjutasid kogu sisekontrollisüsteemi tulemuslikkust. Pärast auditit on amet võtnud meetmeid nimetatud puuduste kõrvaldamiseks. Siseauditi talitus on märkinud, et peamised riskid on osaliselt maandatud ja soovitusele on omistatud kriitilise tähtsuse asemel staatus „väga oluline“.

Levitamise ja kasutamisega seotud tegevused on ülimalt olulised, et maksimeerida programmi „Horisont 2020“ mõju. Need tegevused viiakse ellu, tagades ELi rahastatud teadusuuringute tulemuste tõhus kasutamine ja levitamine. Komisjoni ülesanne on toetada programmi „Horisont 2020“ toetusesaajaid konkreetsete algatuste ja spetsiaalsete vahenditega ning tagada, et toetusesaajad täidavad lepingulisi kohustusi. Ühine tugikeskus on välja töötanud piisava levitamise ja kasutamise protsessi, mida toetab infotehnoloogia töövoog, mis hõlmab kohustuslikke kontrolle, mis kuuluvad projekti haldavate ametnike ülesannete hulka, kui hinnatakse toetuslepingus kokkulepitud levitamise ja kasutamise kava rakendamist. Praeguse protsessi praktilisel rakendamisel on siiski puudusi. Seepärast on siseauditi talitus andnud soovitusi, et tagada, et i) lepingulisi levitamise ja kasutamise kohustusi täidetakse ning aruandlusnõuete üle tehakse nõuetekohast järelevalvet ning ii) pärast projektide rakendamist võetakse asjakohasel tasemel järelmeetmeid levitamise ja kasutamise kontrollimise kohta.

Naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat haldab otsese eelarve täitmise raames Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi alusel antavate toetuste ja hangete menetlust. Järelevalvemissioonid ELi delegatsioonidesse on oluline töövahend, et anda edasivolitatud eelarvevahendite käsutajale piisav kindlus ELi delegatsioonides Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi rakendamise eesmärgil kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemuslikkuse ja tõhususe osas. Siseauditi talitus tuvastas ühe järelevalvemissioonidega seotud probleemi. Siseauditi talitus soovitas naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadil läbi vaadata oma menetlused, et järelevalvemissioonide tulemuslikkust parandada, eelkõige i) kehtestades järelevalvemissioonide riskipõhise kavandamise; ii) vaadates läbi missioonide sageduse; iii) viies kohapealsete kontrollide pikkuse vastavusse missioonide lõpetamisetapi juhistes esitatud nõuetega ning iv) kehtestades korra parimate tavade jagamiseks teiste liidu delegatsioonidega.

Välispoliitika vahendite talituses korraldatud partnerluse rahastamisvahendi auditi käigus tuvastati puudusi peakorteri järelevalvemissioonide kavandamisel ja rakendamisel. Lisaks soovitas siseauditi talitus välispoliitika vahendite talitusel tugevdada kontrollikeskkonda ELi delegatsioonis Ameerika Ühendriikides, pidades silmas selles ELi delegatsioonis partnerluse rahastamisvahendi haldamise eest vastutuse jaotamisel tuvastatud puudusi. Need puudused võivad mõjutada toimingute tulemuslikkust ja tõhusust ning tuua kaasa selle, et pettusega seotud tegevust ei avastata õigeaegselt.

Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet vastutab ühise ravikindlustusskeemi, õnnetusjuhtumikindlustuse ja kutsehaiguste kindlustuse haldamise eest. Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti kontrollistrateegia auditis jõuti järeldusele, et amet on töötanud asjakohaselt välja ja kehtestatud tulemuslikud ja tõhusad sisekontrollid ühise ravikindlustusskeemi ja õnnetusjuhtumikindlustuse jaoks, ent samas leiti kaks puudust. Seepärast anti auditis soovitused järgmise kohta: i) ühise ravikindlustusskeemi kontrollistrateegia läbivaatamine ja dokumenteerimine ning ii) eel- ja järelkontrolli tulemuslikkus ja tõhusus.

4.1.2.2. Kaudne eelarve täitmine

Eelarve kaudse täitmise valdkonnas keskenduti mitme auditi käigus peadirektoraatides ja talitustes kasutatavale järelevalvekorrale. Nendest audititest kahe käigus ei tuvastatud ühtki olulist tulemuslikkuse puudujääki ( 17 ).

Kahes teises auditis, mis korraldati konkreetsetes valdkondades, tuvastati siiski puudused rahastamisvahendite haldamises ( 18 ). Kuna mõne tuvastatud probleemi algpõhjus asub kesktasandil, saadeti eelarve peadirektoraadile ja majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadile juhtkonna kiri, milles tehti ettepanekud paranduste tegemiseks.

·Kliimameetmete peadirektoraadis ja keskkonna peadirektoraadis korraldatud programmi LIFE rahastamisvahendite auditi käigus järeldas siseauditi talitus, et kuigi mõlemad peadirektoraadid on rahastamisvahendite rakendamise jälgimiseks kasutusele võtnud piisavad järelevalveprotsessid, esineb endiselt puudusi ELi toetuse nähtavuses ja edendamises. Selle puuduse kõrvaldamiseks peaksid peadirektoraadid regulaarselt kontrollima ja tõhusalt jälgima, et rahalist toetust käsitlevate lepingute nõudeid praktikas järgitakse.

·Pärast rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadis 2017. aastal toimunud investeerimisrahastute haldamise auditi lõpuleviimist korraldas siseauditi talitus 2018. aastal naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadis sarnase auditi seoses naabruspoliitika investeerimisrahastu ja Lääne-Balkani investeerimisraamistikuga. Auditi käigus leiti, et kuigi mõlema investeerimisrahastu üldine ülesehitus on asjakohane, esineb nende rakendamisel mitmeid puudusi, millega tuleb tegeleda, et tõhustada seiretegevust ja finantsjuhtimist.

Peakorterite kindluse tagamise protsessi auditi käigus tuvastati rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi peakorterites puudused iga-aastaste liidu vahendite haldaja kinnituste järelevalve protsessis. Neid iga-aastaseid liidu vahendite haldaja kinnitusi esitavad rahvusvahelised finantsasutused ja/või riiklikud asutused, kes rakendavad projekte kaudse eelarve täitmise raames. Siseauditi talitus soovitas rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadile, et see peaks i) kehtestama konkreetsed suunised seireprotsessi kohta (kontrollid, ajastus ja järelmeetmed) ning ii) esitama iga-aastases tegevusaruandes teavet liidu vahendite haldaja kinnituste staatuse kohta ja nende osa kohta kindluse tagamise protsessis.

4.1.2.3.Jagatud eelarve täitmine

Eelarve jagatud täitmise puhul hinnati kuue tulemusauditi / kõikehõlmava auditi raames programmijuhtimise ja makseprotsesse. Selles valdkonnas ei tuvastatud olulisi tulemuslikkuse puudujääke.

4.2.Siseauditi talituse piiratud järeldused

2019. aasta veebruaris esitas siseauditi talitus igale peadirektoraadile ja talitusele sisekontrolli olukorda käsitleva piiratud järelduse. Nende piiratud järeldustega anti panus asjaomaste peadirektoraatide ja talituste 2018. aasta tegevusaruannetesse. Järeldused tuginevad kolme viimase aasta audititööle ja hõlmavad kõiki täitmata soovitusi, mille on andnud siseauditi talitus ja endised siseauditi üksused (kui siseauditi talitus on need soovitused üle võtnud). Siseauditi talituse järeldus sisekontrolli olukorra kohta piirdub juhtimis- ja kontrollisüsteemidega, mida auditeeriti. Järeldus ei hõlma süsteeme, mida siseauditi talitus ei ole viimase kolme aasta jooksul auditeerinud.

Piiratud järelduses juhiti erilist tähelepanu (tõi kaasa reservatsioonid asjaomase talituse iga-aastases tegevusaruandes) Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile seoses ühe kriitilise tähtsusega ja kahe väga olulise soovitusega, mis anti programmi „Erasmus+“ ja programmi „Loov Euroopa“ toetuste haldamise II etapi auditi raames.

4.3.Üldhinnang komisjoni finantsjuhtimisele

Siseauditi talitus avaldab vastavalt oma ametijuhendile igal aastal üldhinnangu komisjoni finantsjuhtimisele. See põhineb audititööl, mida siseauditi talitus on teinud komisjoni finantsjuhtimise valdkonnas eelneval kolmel aastal (2016–2018). Selles võetakse arvesse ka muudest allikatest pärit teavet, nimelt Euroopa Kontrollikoja aruandeid.

Nagu varasematelgi kordadel, on 2018. aasta üldhinnangus märkus reservatsioonide kohta, mille volitatud eelarvevahendite käsutajad on esitanud oma kinnitavates avaldustes. Üldhinnanguni jõudmisel vaatles siseauditi talitus alljärgneva koondmõju: i) sellised iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud summad, mida hinnangute kohaselt ohustab risk; ii) korrigeerimisvõime, mida näitavad varasemad finantskorrektsioonid ja sissenõudmised, ning iii) hinnangud tulevaste korrektsioonide ja lõpetamisel esinevate riskisummade kohta. Pidades silmas varasemate finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste suurusjärku ning eeldades, et tulevikus tehakse korrektsioonid võrreldaval tasemel, on ELi eelarve tervikuna (mitte ilmtingimata üksikute poliitikavaldkondade tasandil) aja jooksul (mõnikord mitu aastat hiljem) piisavalt kaitstud.

Ilma üldhinnangut täiendavalt kvalifitseerimata rõhutas siseauditi talitus järgmist aspekti.

Järelevalvestrateegiad, mida rakendatakse poliitikameetmeid ja programme ellu viivate kolmandate isikute suhtes

Ehkki komisjon vastutab ka edaspidi täielikult kulude seaduslikkuse ja korrektsuse ning usaldusväärse finantsjuhtimise tagamise eest (nagu ka poliitikaeesmärkide saavutamise eest), tugineb komisjon oma programmide elluviimisel üha enam kolmandatele isikutele. Enamasti volitatakse selleks tegevuseelarvet või teatud ülesandeid täitma kolmandad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid või rahvusvahelised finantsasutused, riikide asutused ja ametid, ühisettevõtted, ELi-välised organid ja ELi detsentraliseeritud asutused. Lisaks kasutatakse mõnes poliitikavaldkonnas üha rohkem praeguse mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) rahastamisvahendeid. Selliste vahendite ja alternatiivsete rahastamismehhanismidega kaasnevad komisjonile spetsiifilised probleemid ja riskid, nagu on rõhutanud ka Euroopa Kontrollikoda.

Oma üldiste kohustuste täitmiseks peavad komisjoni talitused tegema programmide ja poliitikameetmete rakendamise üle järelevalvet ning andma vajaduse korral suuniseid ja pakkuma abi. Seepärast peavad nad kindlaks määrama ja ellu viima piisavad, tulemuslikud ja tõhusad järelevalve-/seire-/aruandlusmeetmed, kandmaks hoolt selle eest, et volitatud üksused ja muud partnerid rakendavad programme tulemuslikult, kaitsevad piisavalt ELi finantshuve ja asjakohasel juhul peavad kinni rahalist toetust käsitlevatest lepingutest ning et võimalik kindlakstehtud probleem lahendatakse nii ruttu kui võimalik.

Mitme auditi raames soovitas siseauditi talitus asjaomastel komisjoni talitustel määrata oma kontrollistrateegiates ja järelevalvekorras selgemalt kindlaks prioriteedid ja vajaduse saada kindlust usaldusväärse finantsjuhtimise kohta kõnealustes ELi organites ja ELi-välistes organites. Kuigi viimastel aastatel on nii kesktalituste kui ka asjaomaste komisjoni talituste tasandil võetud meetmeid, et maandada audititöö käigus tuvastatud riske, on mõnes valdkonnas siiski vaja teha täiendavaid parandusi.

Lisaks märgib siseauditi talitus, et detsentraliseeritud asutused ja muud rakendusorganid vastutavad jätkuvalt teatavate valdkondade operatiivülesannete eest, ilma et see mõjutaks uue mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) üle toimuvate läbirääkimiste tulemust. Sellega seoses peavad komisjoni talitused jätkama oma jõupingutusi kolmandatele isikutele delegeerimisega seotud riskide tuvastamiseks ja hindamiseks ning teostama tulemuslikku ja tõhusat järelevalvealast tegevust, arendades asjakohaseid kontrollistrateegiaid.

Edaspidi jälgib siseauditi talitus uue mitmeaastase finantsraamistiku arengut osana strateegilise riskihindamise ja auditikava ajakohastamisest, et hinnata õigeaegselt sellega seotud suuri riske ja vajadusel hinnata komisjoni talituste valmisolekut uute raamistike rakendamiseks pärast nende vastuvõtmist.

5.Konsulteerimine komisjoni finantsrikkumiste uurimise eritoimkonnaga 

Finantsmääruse artikli 143 kohane toimkond ei teatanud finantsmääruse artikli 93 kohases arvamuses 2018. aastal ühestki süsteemsest probleemist ( 19 ).

6.Võimaliku huvide konflikti ohu vähendamine (rahvusvahelised standardid) – Euroopa Ombudsmani uurimine

Praegune siseauditi talituse peadirektor, komisjoni siseaudiitor Manfred Kraff asus ametisse 1. märtsil 2017. aastal. Hr Kraff oli varem komisjoni eelarve peadirektoraadi peadirektori asetäitja ja komisjoni peaarvepidaja.

Vastavalt rahvusvahelistele auditistandarditele ( 20 ) andis hr Kraff 7. märtsil 2017. aastal pärast peadirektoriks ja siseaudiitoriks määramist välja juhised korra kohta, mis tuli kehtestada selleks, et vähendada ja/või hoida ära tema endistest ülesannetest tulenevat mis tahes võimalikku või näivat huvide konflikti siseauditi talituse audititöös. Nimetatud korda pikendati 2018. aastal (ajavahemikuks 1. märts 2018 – 1. märts 2019) ja 2019. aastal hr Kraffi poolt 1. märtsil 2018 ja 1. märtsil 2019 kõikidele siseauditi talituse töötajatele saadetud juhiste alusel. Korra kohaselt, mida on nüüd pikendatud 1. märtsini 2020, ei osale hr Kraff niisuguse audititöö järelevalves, mis on seotud tegevusega, mille eest ta vastutas enne siseauditi talituses tööleasumist. Selliste juhtumitega seotud audititöö järelevalve jäi lõpuks Jeff Masoni vastutusalasse. Jeff Mason on endine siseauditi talituse peadirektori kohusetäitja (septembrist 2016 veebruarini 2017) ja praegune siseauditi talituse direktor (IAS.B, audit komisjonis ja rakendusametites I). Selle korraga nähti ka ette, et auditi järelevalvekomiteed teavitatakse kõnealusest korrast ja selle korra rakendamisest ning hr Mason pöördub auditi järelevalvekomitee poole, kui on vaja anda hinnang mis tahes olukorra kohta, mida võidakse pidada hr Kraffi sõltumatust või objektiivsust kahjustavaks. Sellistel juhtudel hoidub hr Kraff asjaomase audititöö järelevalvest.

Kehtestatud korda arutati auditi järelevalvekomiteega 2018. aasta märtsi koosolekul. Komitee leidis, et siseauditi talituse välja töötatud meetmed käsitlevad asjakohaselt huvide konflikti tekkimise riski kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja parimate tavadega. Samuti märkis komitee rahuloluga, et asjakohaste auditite käigus on korda organisatsioonilise sõltumatuse tagamiseks praktikas rakendatud. Auditi järelevalvekomitee tegi 30. jaanuaril 2019 toimunud ettevalmistava töörühma kohtumisel ka kokkuvõtte kõnealuse korra tegeliku rakendamise kohta 2018. aastal. Auditi järelevalvekomitee märkis rahuloluga, et kõnealust korda on praktikas rakendatud mitmete auditite käigus, ja leidis, et see oli siseauditi kutsealal juhtiv tava.

Euroopa Ombudsman saatis Euroopa Komisjonile 4. detsembril 2017. aastal kirja, milles teatas, et pärast kaebuse saamist isikult üldsuse seast algatatakse uurimine, et hinnata selliste meetmete asjakohasust, mida komisjon on võtnud, et vältida võimalikku huvide konflikti (või näivat huvide konflikti) seoses siseauditi talituse uue peadirektori ametisse nimetamisega. Siseauditi talitus ja komisjoni kesktalitused vastasid ombudsmani esitatud erinevatele küsimustele ning esitasid kõik asjakohased tõendavad dokumendid ja nõutud teabe. Siseauditi talitus märgib, et 17. detsembril 2018 teatas ombudsman komisjonile saadetud kirjas, et pidas komisjoni võetud meetmeid tegeliku või võimaliku huvide konflikti vältimiseks paljuski veenvaks. Samas palus ombudsman kõnealuses kirjas esitada lisateavet ühe konkreetse küsimuse kohta, mis oli seotud 2017. aasta hindamise aruandlusahelatega. Komisjon saatis asjakohase teabe ombudsmanile 2019. aasta aprillis.

27. septembril 2018 ja 7. jaanuaril 2019 tutvustas hr Kraff 2017. aruandeaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise osana peetud kuulamiste ajal kehtestatud korda Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile. Kõnealune kord avalikustati siseauditi talituse 2017. ja 2018. aasta tegevusaruannetes (välja antud märtsis 2018 ja 2019) ning komisjoni aastaaruandes siseauditite kohta (eelmise finantsmääruse artikli 99 lõike 5 kohane aruanne, anti välja 2018. aasta septembris).

7.Auditisoovituste edasine jälgimine ja järelkontroll

Siseauditi talituse auditite põhjal sellel ja varasematel aastatel koostatud tegevuskavade rakendamine aitab komisjoni sisekontrolli raamistikku pidevalt parandada. Käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis tehakse kokkuvõte komisjoni talituste poolt praegu rakendatavate järelmeetmete kohta. Siseauditi talitus teeb tegevuskavade täitmist käsitlevad järelauditid. Neid järelauditeid jälgib auditi järelevalvekomitee, kes teavitab vajaduse korral volinike kolleegiumi.

(1)      Käesolevas aruandes leiavad kajastamist ajavahemikus 1. veebruar 2018 – 31. jaanuar 2019 valminud auditiaruanded.

(2)      Aruanne ei hõlma Euroopa detsentraliseeritud asutusi, Euroopa välisteenistust või muid siseauditi talituse auditeeritud organeid, mida käsitletakse eraldi aastaaruannetes.

(3)      ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(4)      Vt 30. juuni 2017. aasta teatis komisjonile „Euroopa Komisjoni siseauditi talituse ametijuhend“ (C(2017) 4435 final).

(5)      Vt ka siseauditi talituse 2018. aasta tegevusaruanne.

(6)      Lisatud komisjoni talituste töödokumendis antakse ülevaade kõikide lõpetatud auditite ja järelauditite kohta.

(7)      Erinevus aruannete arvu ja ülesannete arvu vahel tuleneb asjaolust, et auditiülesande tulemusena võidakse esitada mitu aruannet (nt lisaks lõplikule auditiaruandele saab auditeeritavatele või muudele talitustele saata ka juhtkonna kirja, sõltuvalt audititöö tulemustest).

(8)      Joonisel on näha hinnangud soovituste kohta tähtaja seisuga. Need võivad erineda algses aruandes esitatud hinnangutest, kui siseauditi talitus peab auditeeritava hiljem võetud meetmeid piisavaks, et osaliselt maandada kindlaks tehtud riske ja sellega seoses liigitada soovitus vähem oluliseks.

(9)      Lisaks on endiselt täitmata üks oluline soovitus, mis väljastati enne 2013. aastat (PMO – uue makserakenduse audit).

(10)      Siseauditi talitus on pärast seda täheldanud, et peamised riskid on osaliselt maandatud, ja määranud soovitusele staatuse „väga oluline“.

(11)      Kokku korraldas siseauditi talitus 42 tulemusauditit ja kõikehõlmavat auditit. Vt täpsemalt talituste töödokument.

(12)      SMART:konkreetne, mõõdetav, saavutatav, realistlik ja tähtajaline.

(13)      Komisjoni teatis SEC(2016) 170 final.

(14)      C(2019) 2329 final, 26. märts 2019 (sünergia ja tõhususe algatus: kokkuvõte ja edasised sammud).

(15)      Programmi „OPSYS2“ eesmärk on asendada välisabiga tegelevate peadirektoraatide vanematest infotehnoloogiasüsteemidest 90 % 2020. aastaks rea korduvkasutatavate institutsionaalsete infotehnoloogiakomponentide ja -teenustega ning tugevdada institutsionaalset lähenemist seoses e-toetuse/e-hanke programmiga komisjoni info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna sünergia ja tõhususe parandamiseks.

(16)      TRACES on ELi veebipõhine haldusvahend sertifikaatide ja dokumentide haldamiseks järgmistes valdkondades ja peadirektoraatides: i) loomad, loomatervis, loomsed saadused ja taimed tervise ja toiduohutuse peadirektoraadis; ii) raieload keskkonna peadirektoraadis; iii) mahepõllumajanduse sertifikaadid põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadis; iv) püügi sertifitseerimissüsteemid merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadis.

(17)      Galileo programmi projektijuhtimise ja maksete järelevalve audit siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadis; Copernicuse programmi rakendamise järelevalve audit siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadis – II etapp.

(18)      Rahastamisvahend – liidu meede, millega antakse eelarvest liidu ühe või mitme konkreetse poliitikaeesmärgi saavutamiseks rahalist toetust ning mis võib olla omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringu, laenu või tagatise või muu riskijagamisvahendi vormis ja mida võidakse asjakohasel juhul kombineerida muus vormis rahalise toetusega või vahenditega, mis kuuluvad eelarve jagatud täitmise alla, või Euroopa Arengufondi (EAF) vahenditega.

(19)      Tuleb märkida, et pärast uue finantsmääruse jõustumist anti kõikide institutsioonide finantsrikkumiste uurimise eritoimkonna ülesanded üle finantsmääruse artiklis 143 osutatud varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi toimkonnale.

(20)      Rahvusvahelistes auditistandardites, millele finantsmääruse artiklis 98 on sõnaselgelt viidatud („Siseaudiitori ametisse nimetamine“), on märgitud: „Kui sõltumatust või objektiivsust kahjustatakse faktiliselt või näiliselt, siis tuleb asjaomastele osalistele avaldada selle kahjustuse üksikasjad. Üksikasjade avaldamise viis oleneb kahjustusest“ (Siseaudiitorite Instituudi (Institute of Internal Auditors) IIA-IPPF standard nr 1130). Lisaks on standardites märgitud, et „siseaudiitorid peavad hoiduma hindamast konkreetseid tegevusi, mille eest nad olid eelnevalt vastutavad. Objektiivsust loetakse kahjustatuks, kui siseaudiitor osutab kindlustandvaid teenuseid tegevuse puhul, mille eest ta vastutas eelmisel aastal“ (Siseaudiitorite Instituudi (Institute of Internal Auditors) IIA-IPPF standard nr 1130.A1).