(1)

Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks ning töökohtade loomise edendamiseks ja pikaajaliste dekarboniseerimiskohustuste täitmiseks on liidul vaja transpordi-, digitaal- ja energeetikasektoris ajakohast , mitmeliigilist ja hästi toimivat taristut, mis aitab ühendada ning integreerida liitu ja selle kõiki piirkondi , kaasa arvatud kaugeid, äärepoolseimaid, saare-, perifeerseid, mägiseid ja hõredalt asustatud piirkondi . Need ühendused peaksid aitama parandada isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumist. Üleeuroopalised võrgud peaksid hõlbustama piiriüleste ühenduste loomist, soodustama suuremat majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning aitama kaasa konkurentsivõimelisema ja kestlikuma sotsiaalse turumajanduse saavutamisele ja kliimamuutuste vastu võitlemisele.

(2)

Euroopa ühendamise rahastu (edaspidi „programm“) eesmärk on kiirendada investeerimist üleeuroopalistesse võrkudesse ning võimendada nii avaliku kui ka erasektori poolset rahastamist, suurendades samal ajal õiguskindlust ja pidades kinni tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest. Programm peaks võimaldama täielikult ära kasutada transpordi-, energeetika- ja digisektori omavahelist koostoimet ning seeläbi suurendama liidu meetmete tulemuslikkust ning võimaldama rakendamiskulusid optimeerida.

(3)

Programmi eesmärk peaks olema anda oma osa ka ELi kliimamuutustevastastesse meetmetesse, toetada keskkonna ja ühiskonna seisukohast jätkusuutlikke projekte ▌ning asjakohastel juhtudel kliimamuutuste mõju leevendamise ja nendega kohanemise meetmeid. Eelkõige tuleks suurendada programmi panust Pariisi kokkuleppega võetud sihtide ja eesmärkide ning 2030. aastaks seatud kliima- ja energiaalaste sihtide ning pikaajalise dekarboniseerimiseesmärgi saavutamisse.

(3a)

Programm peaks tagama suure läbipaistvuse ning avaliku konsultatsiooni kooskõlas kohaldatavate liidu ja siseriiklike õigusaktidega.

(4)

Kajastades kliimamuutuste probleemiga tegelemise tähtsust kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidest tuleneva kohustusega, peaks käesolev määrus seepärast arvestama kliimameetmetega ja toetama üldist eesmärki eraldada kliimaeesmärkide saavutamise toetuseks 25 % liidu eelarvekulutustest (4). Käesoleva programmi raames võetavad meetmed peaksid moodustama 60 % programmi raames kliimaeesmärkide saavutamiseks ette nähtud üldisest rahastamispaketist, lähtudes muu hulgas järgmistest Rio markeritest: i100 % raudteetaristuga, laadimistaristuga, alternatiivsete ja säästvate kütustega , keskkonnahoidliku linnatranspordiga, elektrienergia ülekandmise ja salvestamisega, arukate võrkudega, CO2 transportimisega ja taastuvenergiaga seotud kuludeks; ii) 40 % siseveeteedega, mitmeliigilise transpordiga ja gaasitaristuga seotud kuludeks – kui see võimaldab suurendada taastuvvesiniku või biometaani kasutamist. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti selle hindamise ja läbivaatamise käigus. Selleks et vältida olukorda, et pikaajalised kliimamuutused hakkavad taristule negatiivselt mõju avaldama, ja tagada projektiga kaasneva kasvuhoonegaaside heitega seotud kulude arvessevõtmine projekti majanduslikus hindamises, tuleks programmist toetust saavate projektide puhul tagada kliimamuutustele vastupanuvõime vastavalt juhistele, mille peaks vajaduse korral töötama välja komisjon kooskõlas liidu muid programme käsitlevate juhistega.

(5)

Selleks et täita direktiivi 2016/2284/EL (mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ) artikli 11 punktis c sätestatud aruandluskohustusi seoses rahaliste vahendite kasutuselevõtuga, et toetada kõnealuse direktiivi eesmärkide täitmiseks võetud meetmeid, tuleb jälgida kulutusi, mis on seotud heitkoguste või õhusaasteainete vähendamisega kõnealuse direktiivi alusel.

(6)

Käesoleva programmi üks oluline eesmärk on tagada transpordi-, energeetika- ja digisektori suurem omavaheline koostoime ja vastastikune täiendavus . Selleks tuleks programmiga ette näha, et võetakse vastu ▌tööprogrammid, milles võiks käsitleda konkreetseid sekkumisvaldkondi, näiteks seoses ühendatud ja automatiseeritud liikuvusega või säästvate alternatiivkütustega. Digitaalse kommunikatsiooni võimaldamine võib moodustada energeetika- ja transpordivaldkonna ühishuviprojekti lahutamatu osa. Peale selle peaks programm võimaldama igas sektoris arvesse võtta mõningaid koostoimelisi elemente , mis haakuvad mõne muu sektoriga, kui tänu neile elementidele suureneb investeeringu sotsiaal-majanduslik kasu. Sektoritevahelist koostoimimist tuleks stimuleerida meetmete väljavalimisel rakendatavate hindamiskriteeriumide kaudu , aga ka suurema kaasrahastamise abil .

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013 (5) kohaste üleeuroopalise transpordivõrku TEN-T käsitlevate suunistega (edaspidi „TEN-T suunised“) määratakse kindlaks TEN-T taristu, täpsustatakse nõuded, millele see taristu peab vastama, ning esitatakse nende rakendamise meetmed. Suunistega nähakse eelkõige ette põhivõrgu lõplik väljaarendamine 2030. aastaks uue taristu loomise ning olemasoleva taristu ulatusliku ajakohastamise ja taastamise kaudu , et tagada võrgu katkematus .

(7a)

Meetmed, millega aidatakse arendada transpordisektori ühishuviprojekte ja mida rahastatakse kõnealusest programmist, peaksid tuginema kõikide transpordiliikide vastastikusele täiendavusele, et luua kogu liidus ühenduvuse tagamiseks tõhusad, omavahel ühendatud ja mitmeliigilised võrgud. See peaks hõlmama maanteid nendes liikmesriikides, kus on veel vaja teha olulisi investeeringuid maanteepõhivõrgu lõplikuks väljaarendamiseks.

(8)

TEN-T suunistes sätestatud eesmärkide saavutamiseks on vaja eelisjärjekorras toetada pooleliolevaid TEN-T projekte ning piiriüleseid ja puuduvaid ühendusi ning vajaduse korral tagada, et toetatud meetmed oleksid kooskõlas transpordikoridori käsitlevate tööplaanidega, mis on kehtestatud kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikliga 47, ning võrgu toimimise ja koostalitluse üldise arenguga.

(8a)

Eelkõige Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtmine põhivõrgus 2030. aastaks, nagu on ette nähtud määrusega (EL) nr 1315/2013, nõuab toetuse suurendamist Euroopa tasandil ja erainvestorite osalemise stimuleerimist.

(8b)

TEN-T põhivõrgu lõpliku väljaarendamise ja tõhusa koostalitlusvõime tagamise tähtsaks eeltingimuseks on samuti lennuväljade ühendamine TEN-T võrguga. Seetõttu on vaja seada prioriteediks lennujaamade ühendamine TEN-T põhivõrguga seal, kus see ühendus puudub.

(8c)

Piiriüleste meetmete kavandamisel ja rakendamisel on vaja kõrget integratsioonitaset. Ilma järgmisi näiteid tähtsuse järjekorda seadmata võiks seda integratsiooni tõendada ühtse projektiettevõtja, ühise juhtimisstruktuuri, ühisettevõtte või kahepoolse õigusraamistiku loomisega, määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 47 kohase rakendusakti kaudu või mis tahes muu koostöövormi abil. Tuleks ergutada integreeritud juhtimisstruktuure, sealhulgas ühisettevõtteid, sealhulgas kõrgema kaasrahastamismäära abil.

(8d)

TEN-T väljaarendamise edendamiseks võetavate, praegu väljatöötamisel olevate meetmete lihtsustamine peaks toetama transpordivaldkonna ühishuviprojektide tõhusamat elluviimist.

(9)

Selleks et võtta arvesse suurenevaid transpordivoogusid ja võrgu arengut, tuleks kohandada põhivõrgukoridoride trasside ja nende eelnevalt kindlaksmääratud lõikude loendit. Põhivõrgu trasside kohandamine ei tohiks mõjutada põhivõrgu väljaarendamist 2030. aastaks, see peaks parandama liikmesriikide territooriumi koridoridega kaetust ja seda tuleks teha proportsionaalselt, et säilitada koridoride arengu ja sellekohase tegevuse koordineerimise järjepidevus ja tõhusus. Seepärast ei tohiks põhivõrgukoridorid pikeneda rohkem kui 15 %. Põhivõrgukoridoride trasside loendi puhul tuleks õigel ajal võtta arvesse põhivõrgu rakendamise läbivaatamise tulemusi, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 54. Läbivaatamisel tuleks võtta arvesse maha jäetud või lammutatud TEN-T piirkondlikke piiriüleseid raudteeühendusi ning üldvõrgu arengut ja Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise mõju.

(10)

On vaja soodustada avaliku ja erasektori investeeringuid aruka, koostalitlusvõimelise, säästva, mitmeliigilise, kaasava, juurdepääsetava, ohutu ja turvalise liikuvuse tagamiseks kogu liidus kõigi transpordiliikide puhul . 2017. aastal esitles komisjon teatist „Säästva liikuvuse suunas“ (6), mis sisaldab suurt hulka algatusi, kuidas muuta liiklus ohutumaks, soodustada teemaksuga arukat maksustamist, vähendada CO2-heidet, õhusaastet ja liiklusummikute arvu, edendada ühendatud ja automatiseeritud liikuvust ning tagada töötajatele nõuetekohased tingimused ja puhkeajad. Asjakohasel juhul peaks liit neid algatusi käesoleva programmi alusel toetama.

(11)

TEN-T suunistes nõutakse uute tehnoloogialahenduste ja innovatsiooniga seoses, et TEN-T peab võimaldama vähendada kõigi transpordiliikide CO2-heidet, soodustades energiatõhusust ja alternatiivkütuste kasutamist , järgides samas tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet . Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/94/EL (7) on kehtestatud ühine meetmeraamistik alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks kõigi transpordiliikide puhul liidus, et vähendada võimalikult palju sõltuvust fossiilkütustest ja leevendada transpordi keskkonna- ja kliimamõju , ning selle kohaselt peavad liikmesriigid tagama üldkasutatavate laadimispunktide või tanklate olemasolu 31. detsembriks 2025. Nagu komisjoni 2017. aasta novembri ettepanekutes (8) rõhutatud, on vähese CO2-heitega liikuvuse edendamiseks vaja terviklikku meetmekogumit, sealhulgas rahalist toetust juhul, kui turutingimused tegevust piisavalt ei stimuleeri.

(12)

Seoses sellega on komisjon oma teatises „Kestlik liikuvus Euroopas – ohutu, ühendatud ja keskkonnahoidlik“ (9) rõhutanud, et automatiseeritud sõidukid ja täiustatud ühendussüsteemid muudavad sõidukid ohutumaks, lihtsamini jagatavaks ja kättesaadavamaks kõikide kodanike, sealhulgas nende jaoks, kes praegu võivad olla liikuvusteenustest ära lõigatud, näiteks eakamad ja piiratud liikumisvõimega isikud . Sellega seoses esildas komisjon ELi strateegilise tegevuskava liiklusohutuse kohta ja tegi ettepaneku vaadata läbi direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta.

(13)

Transpordiprojektide edukamaks lõpuleviimiseks võrgu vähem arenenud osades tuleks programmile üle kanda Ühtekuuluvusfondi eraldised, et rahastada sellest fondist toetuse saamise tingimustele vastavate liikmesriikide transpordiprojekte. Rahastamiskõlblike projektide valimise esimeses etapis tuleks ▌arvesse võtta Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavaid eraldisi. Esimese etapi lõpus tuleks programmile ülekantud vahendid, mida ei ole eraldatud mõnele transporditaristu projektile, jaotada Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavate liikmesriikide projektide vahel, lähtudes konkurentsi põhimõttest ning seades prioriteediks piiriülesed ja puuduvad ühendused. Komisjon peaks abistama Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavaid liikmesriike asjakohaste projektide ettevalmistamisel, eelkõige tugevdades asjaomaste riigiasutuste institutsioonilist suutlikkust.

(14)

Pärast 2017. aasta novembri ühisteatist (10) rõhutati komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 28. märtsil 2018 vastu võetud sõjaväelise liikuvuse tegevuskavas (11), et transporditaristupoliitika pakub selget võimalust suurendada kaitsevajaduste ja TEN-T koostoimet üldise eesmärgiga parandada kogu liidus sõjaväelist liikuvust, võttes arvesse geograafilist tasakaalu ja kaaludes võimalikku kasu elanikkonnakaitse jaoks . Tegevuskava kohaselt kaalus nõukogu 2018.  aastal sõjalisi vajadusi seoses transporditaristuga (12) ja kinnitas need ▌ning ▌2019.  aastal selgitasid komisjoni talitused välja kahesuguse kasutuse jaoks sobivad üleeuroopalise transpordivõrgu osad, sealhulgas olemasoleva taristu ajakohastamisvajadused. Kaheotstarbeliste projektide ellurakendamise rahastamisel liidu vahenditest tuleks kasutada ▌tööprogramme, milles on täpselt kindlaks määratud tegevuskavas määratletud kohaldatavad nõuded , ning mis tahes täiendavat soovituslikku loetelu prioriteetsetest projektidest, mille liikmesriigid võivad kindlaks määrata vastavalt sõjaväelise liikuvuse tegevuskavale .

(15)

TEN-T suunistes tunnistatakse, et üldvõrk tagab juurdepääsu ja ühenduvuse kõigile liidu piirkondadele, kaasa arvatud kaugetele, saare- ja äärepoolseimatele piirkondadele. Teatises „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (13) seadis komisjon lisaks tähelepanu keskmesse äärepoolseimate piirkondade transpordi-, energia- ja digitaalsed vajadused ja selle, et neid vajadusi peaks piisaval määral rahastama liit, sealhulgas programmi alusel , kohaldades kaasrahastamismäärasid kuni 70 % .

(16)

Pidades silmas märkimisväärseid investeeringuid, mida on vaja TEN-T põhivõrgu lõplikuks väljaarendamiseks 2030. aastaks (hinnanguliselt 350 miljardit eurot aastatel 2021–2027) ja TEN-T üldvõrgu väljaarendamiseks 2050. aastaks ning dekarboniseerimiseks, digiteerimiseks ja linnaarenduseks (hinnanguliselt 700 miljardit eurot aastatel 2021–2027), on asjakohane kõige tõhusamalt ära kasutada liidu mitmesuguseid rahastamisprogramme ja -vahendeid ning sellega maksimeerida liidu toetatavate investeeringute lisaväärtust. See saavutataks ühtlustatud investeerimismenetlusega, mis tagab läbipaistvuse kogu transpordivaldkonnas ja kooskõla muude asjakohaste liidu programmidega, eelkõige Euroopa ühendamise rahastuga, Euroopa Regionaalarengu Fondiga (ERF), Ühtekuuluvusfondiga ja InvestEU fondiga. Vajaduse korral tuleks eelkõige arvesse võtta soodustavaid tingimusi, mis on üksikasjalikult esitatud määruse (EL) XXX [millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi „ühissätete määrus“)] IV lisas.

(17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 347/2013 (14) määratakse kindlaks üleeuroopalise energiataristuga seotud prioriteedid, mis on vaja rakendada, et täita liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärgid; ühtlasi määratakse seal kindlaks kõnealuste prioriteetide rakendamiseks vajalikud ühishuviprojektid, sätestatakse meetmed seoses lubade andmisega, avalikkuse kaasamisega ja reguleerimisega, et kiirendada ja/või hõlbustada kõnealuste projektide rakendamist, sh kriteeriumid, mille alusel otsustatakse selliste projektide üldine vastavus liidu rahalise toetuse saamise tingimustele. Nimetatud määruse kohasel ühishuviprojektide kindlaksmääramisel lähtutakse jätkuvalt energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttest, hinnates projekte energianõudluse stsenaariumide alusel, mis on täielikult kooskõlas ELi energia- ja kliimaeesmärkidega.

(18)

Direktiivis [taastuvenergiaallikaid käsitlev uuesti sõnastatud direktiiv] rõhutatakse vajadust luua toetav raamistik, mis hõlmaks liidu vahendite paremat kasutamist, ja panna erilist rõhku meetmetele, millega toetatakse piiriülest koostööd taastuvenergiavaldkonnas.

(19)

Taastuvenergiavaldkonna arendamisel jääb küll prioriteediks võrgutaristu lõplik väljaarendamine, ent sellekohase piiriülese koostöö lisamine ning aruka ja tõhusa energiasüsteemi, sealhulgas võrku tasakaalustada aitavate salvestamise ja tarbimiskaja lahenduste väljatöötamine kajastavad algatuse „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames võetud seisukohta, millega nähakse ette ühiselt saavutada taastuvenergia osakaalu oluline kasv aastaks 2030, ning pikaajaliste dekarboniseerimiseesmärkide muutunud poliitilist konteksti , millega tagatakse õiglane ja asjakohane sotsiaalne üleminek .

(20)

Liidu dekarboniseerimisalase tegevuskava seisukohalt on olulised innovatiivsed taristualased tehnoloogialahendused, mis võimaldavad üle minna vähese heitega energia- ja liikuvussüsteemidele ning suurendada tarnekindlust , eesmärgiga suurendada liidu energiasõltumatust . Eelkõige 23. novembri 2017. aasta teatises „Euroopa energiavõrkude tugevdamine“ (15) rõhutas komisjon asjaolu, et olukorras, kus 2030. aastaks toodetakse pool elektrienergiast taastuvenergiast, sunnib elektrienergia selline osatähtsus seni fossiilkütustel töötavaid sektoreid, näiteks transporti, tööstust ning kütmise ja jahutamisega tegelevaid ettevõtjaid, üha enam pöörama tähelepanu dekarboniseerimisele ning et sellest tulenevalt tuleb üleeuroopalise energiataristu poliitikas keskenduda elektrivõrkude ühendamise, elektrienergia salvestamise ja tarkvõrkude projektidele ning gaasitaristu investeeringutele . Selleks et toetada liidu dekarboniseerimiseesmärke, siseturu integratsiooni ja varustuskindlust, tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta ja esmatähtsana käsitada tehnoloogialahendusi ja projekte, mis aitavad üle minna vähese heitega majandusele. Komisjoni eesmärk on suurendada tarkvõrkude, innovaatilise salvestamise ja CO2 transportimise selliste piiriüleste projektide arvu, mida toetatakse programmi vahenditest.

(20a)

Piiriülesed taastuvenergiaprojektid peavad võimaldama taastuvenergia kulutõhusat kasutamist liidus, võimaldama jõuda liidu siduva eesmärgini saavutada 2030. aastaks taastuvenergia vähemalt 32 % osakaal, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001  (16) artiklis 3, ning aitama kaasa uuenduslike taastuvenergiatehnoloogiate strateegilisele rakendamisele. Rahastamiskõlblikke tehnoloogiaid illustreerivad näited on muu hulgas taastuvenergia tootmine maismaa ja avamere tuulikute abil, päikeseenergia, säästev biomass, ookeanienergia, geotermiline energia või nende kombinatsioonid; nende võrku ühendamine ja lisaelemendid, nagu salvestamis- või muundamisrajatised. Rahastamiskõlblikud meetmed ei piirdu elektrisektoriga ning võivad hõlmata ka teisi energiakandjaid ja potentsiaalseid sektorite ühendamisi, näiteks kütmis- ja jahutamis-, elektri jõul gaasi tootmise, ladustamis- ja transpordisektoriga. Loetelu ei ole ammendav, et säilitada paindlikkus seoses tehnoloogiaarenduste ja -arenguga. Sellised projektid ei tähenda tingimata füüsilist ühendust koostööd tegevate liikmesriikide vahel. Need projektid võivad asuda ainult ühe asjaomase liikmesriigi territooriumil, tingimusel et kohaldatakse lisa IV osa üldisi kriteeriume.

(20b)

Selleks et toetada piiriülest koostööd taastuvenergia valdkonnas ja projektide kasutuselevõtmist turul, peaks Euroopa Komisjon lihtsustama piiriüleste taastuvenergiaprojektide arendamist. Energeetikasektoris tuleks piiriüleste taastuvenergiaprojektide ebapiisava turul kasutuselevõtmise korral kasutada piiriüleste taastuvenergiaprojektide jaoks kavandatud kasutamata eelarvet artikli 3 lõike 2 punktis b kindlaks määratud üleeuroopaliste energiavõrkude eesmärkide saavutamiseks artikli 9 lõikes 3 sätestatud meetmete abil, enne kui kaalutakse selle võimalikku kasutamist artikli 7 lõike 6 kohase liidu taastuvenergia rahastamismehhanismi jaoks.

(20c)

Vaja on toetada tarkvõrkude projekte, kui sellistes projektides ühendatakse elektri tootmine, jaotamine või tarbimine, kasutades süsteemi reaalajas haldamist, ja sellega mõjutatakse piiriüleseid energiavooge. Energiaprojektid peaks enam kajastama tarkvõrkude keskset tähtsust energiaalases üleminekus ja programmi vahenditest antav toetus peaks aitama kõrvaldada rahastamispuudujäägid, mis praegu takistavad investeeringuid, et võtta laiaulatuslikult kasutusele tarkvõrkude tehnoloogia.

(20d)

Erilist tähelepanu tuleks ELi toetuste puhul pöörata energiavõrkude piiriülestele ühendustele, sealhulgas nendele, mis on vajalikud selleks, et saavutada määruses (EL) 2018/1999  (17) sätestatud eesmärk saavutada 2020. aastaks elektrivõrkude 10 %-line omavaheline ühendatus ja 2030. aastaks 15 %-line omavaheline ühendatus. Elektrivõrkudevaheliste ühenduste kasutuselevõtt on turgude integreerimiseks olulise tähtsusega, võimaldades süsteemis kasutada rohkem taastuvenergiaallikaid ning saades kasu nende erinevast nõudlusest ja taastuvenergiaallikate tarneportfellist, avamere tuuleenergia võrgustikest ja arukate võrkude kasutamisest, integreerides kõik riigid likviidsetesse ja konkurentsivõimelistesse energiaturgudesse.

(21)

Digitaalse ühtse turu saavutamise aluseks on digitaalse ühenduvuse taristu. Euroopa tööstussektori digiteerimine ning selliste sektorite nagu transport, energeetika, tervishoid ja avalik haldus ajakohastamine sõltuvad üldisest juurdepääsust usaldusväärsetele ja taskukohastele suure ning ülisuure läbilaskevõimega võrkudele. Digitaalne ühenduvus on muutunud üheks otsustavaks teguriks, mille abil vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi, ajakohastada kohapealset majandust ning toetada majandustegevuse mitmekesistamist. Programmi rakendusala digitaalse ühenduvuse taristu valdkonnas tuleks kohandada nii, et võetaks arvesse selle kasvavat tähtsust majanduse ja kogu ühiskonna jaoks. Seepärast on vaja kindlaks määrata liidu digitaalse ühtse turu nõuetele vastavad digitaalse ühenduvuse taristu ühishuviprojektid ning tunnistada kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 283/2014 (18).

(22)

Teatises „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“ (19) (gigabitiühiskonna strateegia) on seatud 2025. aasta strateegilised eesmärgid digitaalse ühenduvuse taristusse tehtavate investeeringute optimeerimist silmas pidades. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/1972 (20) on muu hulgas seatud eesmärgiks luua õiguskeskkond, mis stimuleeriks erainvesteeringuid digitaalse ühenduvuse võrkudesse. Sellegipoolest on selge, et paljudes liidu piirkondades ei ole võrkude väljaarendamine majanduslikult otstarbekas – seda mitmesuguste selliste tegurite tõttu nagu kauge asukoht ning territoriaalne ja geograafiline eripära, väike rahvastikutihedus ning mitmesugused sotsiaal-majanduslikud tegurid , ning seetõttu nõuab see kiiremas korras suurema tähelepanu pööramist . Seetõttu tuleks programmi kohandada nii, et see aitaks kaasa nende gigabitiühiskonna strateegias esitatud strateegiliste eesmärkide saavutamisele , mille eesmärk on samuti aidata kaasa maa- ja linnapiirkondade tasakaalustatud arengu saavutamisele, ning täiendaks toetust, mis ülisuure läbilaskevõimega võrkudele on ette nähtud muude programmidega, eelkõige ERFist, Ühtekuuluvusfondist ja InvestEU fondist.

(23)

Ehkki kõik internetiga ühendatud digitaalse ühenduvuse võrgud on olemuselt üleeuroopalised – seda peamiselt rakenduste ja nende võimaldatavate teenuste toimimise tõttu, tuleks programmi alusel antava toetuse puhul esikohale seada meetmed, mis eeldatavalt mõjutavad kõige rohkem digitaalset ühtset turgu, pidades muu hulgas silmas seda, et need on kooskõlas gigabitiühiskonna strateegiat käsitlevas teatises esitatud eesmärkidega, aga ka majanduse ja ühiskonna digiteerumist, võttes arvesse turuhäireid ja täheldatud rakendamistakistusi.

(24)

Koolid, ülikoolid, raamatukogud, kohalikud, piirkondlikud või riiklikud ametiasutused, põhilised avalike teenuste osutajad, haiglad ja meditsiinikeskused, transpordisõlmed ja digilahendusi aktiivselt kasutavad ettevõtted on üksused ja kohad, mis võivad suunata oma asukoha olulisi sotsiaal-majanduslikke arengutendentse , muu hulgas maapiirkondades ja hõredalt asustatud piirkondades . Sellised sotsiaal-majanduslikud keskused peavad eelisjärjekorras saama gigabitiühenduse, et tagada parimate teenuste ja rakenduste kättesaadavus Euroopa kodanikele, ettevõtjatele ja kohalikele kogukondadele. Programm peaks toetama juurdepääsu väga suure läbilaskevõimega võrkudele, sealhulgas 5G- ja muudele tipptasemel ühenduvussüsteemidele, mis on võimelised pakkuma nendele sotsiaal-majanduslikele keskustele gigabitiühendust , et maksimeerida nende positiivset ▌mõju nende piirkondade majandusele ja ühiskonnale laiemalt, sealhulgas tekitades kasutajate suurema nõudluse ühenduvuse ja teenuste järele.

(24a)

Digitaalse ühtse turu kitsaskohtadeks ja kasutamata potentsiaaliks on kogu liidu territooriumil asuvad ühendamata piirkonnad. Enamikus maa- ja äärepoolseimates piirkondades võib kvaliteetsel internetiühendusel olla tähtis roll digitaalse lõhe, isoleerituse ning rahvastiku äravoolu ärahoidmisel, kuna see vähendab kaupade tarnimise ja teenuste osutamise kulusid ning osaliselt kompenseerib kauge asukoha. Kvaliteetne internetiühendus on vajalik uute majandusvõimaluste ärakasutamiseks, näiteks täppispõllumajandusega tegelemiseks või biomajanduse arendamiseks maapiirkondades. Programm peaks tagama Euroopas kõikidele maal ja linnas asuvatele kodumajapidamistele väga suure läbilaskevõimega püsi- või traadita ühenduse, keskendudes sellistele ühendustele, mille puhul täheldatakse teatavaid turutõrkeid ja mida on võimalik luua vähese osatähtsusega toetuste abil. Programmiga toetatavate meetmete koostoime maksimeerimiseks tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta asjaomases piirkonnas asuvate sotsiaal-majanduslike keskuste kontsentratsiooni taset ja hõlmatuse loomiseks vajalikku rahastamise taset. Lisaks peaks programm püüdma hõlmata kodumajapidamisi ja territooriume võimalikult laialdaselt, sest juba hõlmatud piirkonnas esinevaid lünki hiljem täita ei ole majanduslikult otstarbekas.

(25)

Algatuse WiFi4EU edule tuginedes tuleks programmi raames ka edaspidi toetada kvaliteetset tasuta , turvalist ja traadita internetiühendust kohalikes avaliku elu keskustes, sealhulgas sellistes avaliku sektori ülesandeid täitvates üksustes nagu riigiasutused, avalike teenuste pakkujad ja avalikkusele ligipääsetavad välialad, et suurendada liidu digitaalset kohalolu kohalikes kogukondades.

(25a)

Digitaristu on oluline innovatsiooni alus. Selleks et maksimeerida programmi mõju, peaks see keskenduma taristu rahastamisele. Digitaalsed üksikteenused ja -rakendused, nagu need, mis hõlmavad mitmesuguseid hajusraamatu tehnoloogiaid või tehisintellekti rakendamist, tuleks seetõttu jätta programmi kohaldamisalast välja ja selle asemel, kui see on asjakohane, tuleks neid käsitleda selliste muude vahendite kaudu nagu digitaalse Euroopa programm. Samuti on oluline maksimeerida eri programmide vaheline koostoime.

(26)

Selleks et eeldatava järgmise põlvkonna digiteenused (näiteks asjade interneti teenused ja rakendused, mis peaksid tooma märkimisväärset kasu eri sektoritele ja kogu ühiskonnale) oleksid elujõulised, on vaja katkematut piiriülest hõlmatust 5G- süsteemidega , pidades eelkõige silmas seda, et kasutajatele ja seadmetele oleks internetiühendus tagatud ka siis, kui nad ühest kohast teise liiguvad. Samas on endiselt selgusetu, kuidas jagada 5G-süsteemide kasutuselevõtu kulusid kõnealuste sektorite vahel, ja kommertskasutusega kaasnevad riskid on mõnes olulises valdkonnas väga suured. Ühendatud liikuvuse valdkonna uute rakenduste esimese etapi põhiteemad on maanteekoridorid ja raudteeühendused, mistõttu kuuluvad need esmatähtsad piiriülesed projektid programmi alusel rahastamisele.

▌

(28)

Vajalikud on elektroonilise side tuumikvõrgud, sealhulgas merekaablid, mis ühendavad Euroopa territooriume muude mandrite kolmandate riikidega või ühendavad Euroopa saari , äärepoolseimaid piirkondi või ülemeremaid ja -territooriume, sealhulgas liidu territoriaalvete ja liikmesriikide majandusvööndi kaudu , et tagada selle elutähtsa taristu üliohtrus ning suurendada liidu digivõrkude läbilaskevõimet ja töökindlust , aidates samuti suurendada territoriaalset ühtekuuluvust . Ilma avaliku sektori toetuseta on sellised projektid aga tihti majanduslikult ebaotstarbekad. Lisaks peaks toetus olema kättesaadav selleks, et täiendada Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ressurssi piisava läbilaskevõimega terabitiühendusega.

(29)

Meetmetega, mis aitavad kaasa digitaalse ühenduvuse taristuga seotud ühishuviprojektide elluviimisele, võetakse kasutusele konkreetse projekti jaoks parim ja sobivaim olemasolev tehnoloogia , mis annab parima tasakaalu andmevoo läbilaskevõime, edastamise turvalisuse, võrgu töökindluse ja kulutõhususe seisukohast parimate tipptasemel tehnoloogialahenduste vahel, ning need meetmed tuleks käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele vastavate tööprogrammide kaudu seada esikohale. Sotsiaal-majandusliku ja keskkonnakasu maksimeerimise huvides võib väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtmisel hõlmata ka passiivtaristu. Meetmete prioriseerimisel võetakse arvesse ühenduvuse võimalikku positiivset ülekanduvat mõju, näiteks kui kasutusele võetud projekt annab suurema majandusliku põhjenduse selliste tulevaste projektide kasutuselevõtuks, millega hõlmatakse seni kaasamata territooriumid ja elanikkond.

(30)

Liit on välja töötanud oma satelliidipõhise positsioneerimis-, navigatsiooni- ja sünkroniseerimistehnoloogia (EGNOS/Galileo) ning Maa jälgimise süsteemi (Copernicus). EGNOS/Galileo ja Copernicus pakuvad täiustatud teenuseid, millest saavad olulist majanduslikku kasu nii avaliku kui ka erasektori kasutajad. Seepärast peaksid kõik programmi raames rahastatavad transpordi-, energeetika- ja digitaristu meetmed, mis kasutavad positsioneerimis-, navigatsiooni- ja sünkroniseerimistehnoloogiat või Maa jälgimise teenuseid, tehniliselt ühilduma süsteemidega EGNOS/Galileo ja Copernicus.

(31)

Praegu programmi raames 2017. aastal käivitatud esimese segarahastamist käsitleva projektikonkursi positiivsed tulemused kinnitasid, et ELi toetuste kasutamine koos rahaliste vahenditega, mis saadakse Euroopa Investeerimispangalt või riiklikelt tugipankadelt või muudelt arenguabi andvatelt ja avaliku sektori finantsasutustelt ning erasektori finantsasutustelt ja investoritelt, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlussuhete alusel, on asjakohane ja annab lisaväärtust. Segarahastamine peaks aitama ligi meelitada erasektori investeeringuid ja võimendama avaliku sektori üldist panust kooskõlas InvestEU programmi eesmärkidega. Seepärast tuleks programmiga jätkuvalt toetada meetmeid , mis võimaldavad ühendada ELi toetusi ja muid rahastamisallikaid. Transpordisektoris ei tohi segarahastamistoimingud ületada 10 % sellele artikli 4 lõike 2 punkti a alapunktis i eraldatud rahastamispaketist.

(31a)

Transpordisektoris võib segarahastamistoiminguid kasutada artikli 9 lõike 2 punktis b loetletud aruka, koostalitlusvõimelise, säästva, kaasava, juurdepääsetava, ohutu ja turvalise liikuvusega seotud meetmeteks.

(32)

Käesoleva programmi poliitikaeesmärke täidetakse ka InvestEU fondi poliitikaharu(de)sse kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarvetagatisega. Programmi meetmeid tuleks kasutada investeeringute soodustamiseks, tegeledes turutõrgete või ebaoptimaalsete investeerimisolukordadega, eelkõige juhul, kui meetmed ei ole majanduslikult tasuvad, tehes seda proportsionaalsel viisil ja erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata või välja tõrjumata, ning neil peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

(33)

Selleks et soodustada innovatsioonitsükli terviklikku arengut, on vaja tagada ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammide raames väljatöötatud innovatiivsete lahenduste ning Euroopa ühendamise rahastust toetatavate innovatiivsete lahenduste vastastikune täiendavus. Koostoime programmiga „Euroopa horisont“ aitab selleks tagada järgmise: a) selgitatakse välja ELi transpordi-, energeetika- ja digisektori teadus- ja innovatsioonivajadused ning kehtestatakse need programmi „Euroopa horisont“ strateegilise planeerimise raames; b) Euroopa ühendamise rahastust toetatakse transpordi-, energeetika- ja digitaristu innovatiivse tehnoloogia ja innovatiivsete lahenduste, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ raames väljatöötatavate tehnoloogialahenduste ulatuslikku arendamist ja kasutuselevõttu; c) lihtsustatakse teabe ja andmete vahetamist programmi „Euroopa horisont“ ja Euroopa ühendamise rahastu vahel, seades näiteks tähelepanu keskmesse programmi „Euroopa horisont“ raames väljatöötatud tehnoloogialahendused, mis on valmis turustamiseks ja mille võiks edaspidi kasutusele võtta Euroopa ühendamise rahastu kaudu.

(34)

Käesoleva määrusega kehtestatakse kogu ajavahemikku 2021–2027 hõlmav rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis [viidet tuleb ajakohastada vastavalt uuele institutsioonidevahelisele kokkuleppele: Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (21) punkti 17 tähenduses].

(35)

Liidu tasandil moodustab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raamistiku, milles tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad välja oma mitmeaastase investeerimisstrateegia nende reformiprioriteetide toetamiseks. Need strateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et anda ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida tuleb riiklikest ja/või liidu vahenditest toetada, ja et neid projekte koordineerida. Samuti peaksid need olema suunatud sellele, et liidu rahalisi vahendeid kasutataks järjekindlalt ja vajaduse korral maksimeeritaks lisaväärtus, mis saadakse eeskätt programmidest, mida liit toetab ERFist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendist, InvestEU fondist ja Euroopa ühendamise rahastust. Vastavalt asjaoludele tuleks rahalist toetust kasutada ka kooskõlas liidu ja riiklike energia- ja kliimakavadega.

(36)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse horisontaalseid finantsreegleid, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning neis on sätestatud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja kaudse eelarve täitmise kaudu ning on ette nähtud finantshalduses osalejate vastutuse kontrollimine. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud reeglites on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(37)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmise riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohase kuludega sidumata rahastamise kasutamist.

(38)

Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis loodi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, milles on sätestatud nende programmide rakendamine kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisäte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(39)

Finantsmääruses kehtestatakse toetuste andmise reeglid. Selleks et võtta arvesse programmiga toetatavate meetmete eripära ja tagada nende järjekindel rakendamine programmiga hõlmatud sektorites, on vaja ette näha lisanäitajad seoses meetmete rahastamiskõlblikkuse ja hindamiskriteeriumidega. Tegevuste valimise ja nende rahastamise puhul tuleks järgida üksnes käesolevas määruses ja finantsmääruses sätestatud tingimusi. Ilma finantsmäärusest erandit tegemata võidakse tööprogrammides ette näha lihtsustatud menetlus.

(39a)

Finantsmääruse kohaselt määratakse valiku- ja hindamiskriteeriumid kindlaks tööprogrammides. Transpordisektoris tuleks projekti kvaliteeti ja asjakohasust hinnates võtta arvesse ka selle eeldatavat mõju ELi ühenduvusele, selle vastavust ligipääsetavusnõuetele ja selle strateegiat seoses tulevaste hooldusvajadustega.

(40)

Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (22), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95 (23), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (24) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193 (25) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 (26). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(41)

Vastavalt [viidet tuleb ajakohastada vastavalt uuele ÜMTde assotsieerimise otsusele: nõukogu otsuse 2013/755/EL (27) artiklile 94] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asutatud isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(42)

Liit peaks püüdma saavutada sidususe ja koostoime oma välispoliitikaprogrammidega, sealhulgas ühinemiseelse abiga, lähtudes kohustustest, mis on esitatud teatises „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“ (28).

(43)

Kui kolmandad riigid või kolmandates riikides asutatud üksused osalevad ühishuviprojekte või piiriüleseid taastuvenergiaprojekte rakendada aitavates meetmetes, peaks rahaline toetus olema kättesaadav üksnes juhul, kui see on hädavajalik kõnealuste projektide eesmärkide saavutamiseks. Mis puudutab piiriüleseid taastuvenergiaprojekte, siis tuleks ühe või mitme liikmesriigi ja kolmanda riigi (sealhulgas energiaühenduse) vahelises koostöös järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/XXX [taastuvenergia direktiiv] artiklis 11 sätestatud tingimusi seoses vajadusega füüsilise ühenduse järele ELiga.

(43a)

Komisjoni 3. oktoobri 2017. aasta teatises „Kuidas rakendada Euroopa riigihanked kogu Euroopa teenistusse“  (29) märgitakse, et EL on maailma kõige avatum hanketurg, kuid tema ettevõtete pääs teiste riikide turgudele ei ole mitte alati vastastikune. Euroopa ühendamise rahastu toetusesaajad peaksid seetõttu kasutama täielikult ära direktiivi 2014/25/EL pakutavaid strateegiliste hangete võimalusi.

(44)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (30) punktidele 22 ja 23 tuleb programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetsete järelevalvenõuete alusel, nagu kliimaseire, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Komisjon peaks korraldama hindamised ning edastama nende tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, et hinnata rahastamise tulemuslikkust ja tõhusust ning selle mõju programmi üldeesmärkide saavutamisele ja teha vajalikud kohandused .

(45)

Selleks et hinnata programmi raames tehtud edusamme käesolevas määruses sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamisel ja anda neist aru ning tutvustada programmi saavutusi , tuleks rakendada mõõdetavaid näitajaid sisaldavaid läbipaistvaid, kontrollitavaid ja nõuetekohaseid järelevalve- ja aruandlusmeetmeid. Selline tulemusaruannete süsteem peaks tagama, et programmi rakendamise ja selle tulemuste järelevalve andmeid saab kasutada tehtud edusammude ja esinenud raskuste põhjalike analüüside koostamiseks ning et neid andmeid ja tulemusi kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Programmi seisukohast asjakohaste andmete kogumiseks tuleb liidu vahendite saajatele kehtestada proportsionaalsed aruandlusnõuded.

(45a)

Programmi tuleks rakendada tööprogrammidega. Komisjon peaks võtma 31. detsembriks 2020 vastu esimesed mitmeaastased tööprogrammid, mis sisaldavad programmi esimese kolme aasta projektikonkursside ajakava, nende teemasid ja soovituslikku eelarvet, samuti eeldatavat raamistikku, mis hõlmab kogu programmitöö perioodi.

(46)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused tööprogrammide vastuvõtmiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (31).

(47)

Selleks et vajaduse korral kohandada programmi järelevalveks kasutatavaid näitajaid, transpordisektoris igale erieesmärgile eraldatud eelarvevahendite soovituslikke protsendimäärasid ja transpordi üldvõrgu koridoride määratlust, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte käesoleva määruse lisa I, II ja III osa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(48)

Seepärast tuleks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 selguse huvides kehtetuks tunnistada. Samas peaks määruse (EL) nr 1316/2013 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 913/2010 (32) lisa) artikkel 29 kaubaveokoridoride loetelu osas kehtima jääma.

(49)

Selleks et käesoleva määrusega ettenähtud rakendusakte oleks võimalik õigel ajal vastu võtta, peab määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,