(1)

Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõike 3 eesmärk on luua siseturg, mis töötab Euroopa kestliku arengu heaks, lähtudes muu hulgas tasakaalustatud majanduskasvust ning kõrgest keskkonnakaitse tasemest ja keskkonna kvaliteedi parandamisest.

(2)

25. septembril 2015 võttis ÜRO Peaassamblee vastu uue ülemaailmse kestliku arengu raamistiku – kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 (4), mille keskmes on kestliku arengu eesmärgid, mis hõlmavad kestlikkuse kolme sammast: keskkonda, sotsiaalvaldkonda ja majandust/juhtimist. Komisjoni 2016. aasta teatises „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“ (5) seotakse kestliku arengu eesmärgid liidu poliitikaraamistikuga, et kõikides liidu meetmetes ja poliitilistes algatustes – nii liidu piires kui ka ülemaailmselt – võetaks kestliku arengu eesmärke juba algusest peale arvesse. Euroopa Ülemkogu 20. juuni 2017. aasta järeldustes (6) kinnitati Euroopa Liidu ja liikmesriikide pühendumust aasta 2030 tegevuskava täielikule, järjepidevale, terviklikule, integreeritud ja tulemuslikule rakendamisele tihedas koostöös partnerite ja muude sidusrühmadega.

(3)

Aastal 2016 sõlmis nõukogu liidu nimel Pariisi kliimakokkuleppe (7). Pariisi kliimakokkuleppe artikli 2 lõike 1 punktis c seatakse eesmärgiks tugevdada kliimamuutusevastaseid meetmeid, muu hulgas pannes finantsvood liikuma selliselt, et need soodustaksid vähest kasvuhoonegaaside heidet ja kliimamuutustele vastupanuvõimelist arengut.

(4)

Jätkusuutlikkus ja üleminek vähese CO2-heitega ning kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ja ressursitõhusamale ringmajandusele on liidu majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamisel võtmetähtsusega. Jätkusuutlikkus on kaua olnud Euroopa Liidu ürituse keskmes ja ka aluslepingutes tunnustatakse selle sotsiaalset ja keskkonnamõõdet.

(5)

Detsembris 2016 andis komisjon kõrgetasemelisele eksperdirühmale volituse töötada välja üleüldine ja põhjalik liidu jätkusuutliku rahanduse strateegia. Kõrgetasemelise eksperdirühma 31. jaanuaril 2018 avaldatud aruandes (8) kutsutakse üles looma liidu tasandil tehniliselt töökindlat klassifitseerimissüsteemi, et tuua selgust sellesse, millised tegevused on „rohelised“ või „jätkusuutlikud“, alates kliimamuutuste leevendamisest.

(6)

Märtsis 2018 avaldas komisjon oma tegevuskava „Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“ (9), milles pandi paika kõrgelennuline ja põhjalik jätkusuutliku rahanduse strateegia. Üks kõnealuses tegevuskavas sätestatud eesmärke on suunata kapitalivood jätkusuutlikusse investeerimisse, et saavutada kestlik ja kaasav majanduskasv. Ühtse jätkusuutlike tegevusalade klassifikatsioonisüsteemi ja jätkusuutlikkuse määra kindlakstegemise näitajate loomine on kõige olulisem ja kiireloomulisem tegevuskavas ette nähtud meede. Tegevuskavas tunnistatakse, et kapitalivoogude ümbersuunamine jätkusuutlikumatesse tegevusaladesse peab tuginema ühisele , terviklikule arusaamale sellest, mida tähendab mõiste „jätkusuutlik“ kuidas majandustegevus ja investeeringud mõjutavad keskkonnasäästlikkust ja ressursitõhusust . Esimese sammuna peaksid selged juhised keskkonnaeesmärkide saavutamisele kaasa aitavate tegevuste kohta võimaldama investoritel selgust saada selles, millistest investeeringutest rahastatakse keskkonnasäästlikke majandustegevusalasid. Hiljem võib majandustegevusalasid vastavalt nende jätkusuutlikkuse määrale . Võttes arvesse ÜRO säästva arengu eesmärke ja Euroopa Ülemkogu 20. juuni 2017. aasta järeldusi, tuleks välja töötada ka lisajuhised muude jätkusuutlikkuseesmärkide, sealhulgas sotsiaalsete ja juhtimisalaste eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate tegevusalade kohta , millega tagataks tegevuskava 2030 täielik, järjepidev, terviklik, integreeritud ja tulemuslik rakendamine . [ME 80]

(6a)

Tunnistades pakilist vajadust võidelda kliimamuutustega, võib kitsa keskendumisega üksnes süsinikdioksiidi lekkele kaasneda negatiivne järelmõju, mille tulemusel suunatakse investeeringuvood sihtmärkidele, mis kujutavad endast muid keskkonnariske. Seetõttu tuleb sisse seada asjakohased kaitsemeetmed, tagamaks, et majandustegevus ei kahjusta teisi keskkonnaalaseid eesmärke, nagu elurikkus ja energiatõhusus. Investorid vajavad keskkonnariskide ja nende mõju kohta võrreldavat ja terviklikku teavet, et hinnata nende üldpilti, milles võetakse arvesse enamat kui vaid süsinikdioksiidi leket. [ME 2]

(6b)

Arvestades mitmetes omavahel seotud valdkondades esinevat keskkonnaseisundi halvenemist ja loodusvarade ülekasutamist, on tarvis rakendada süsteemset lähenemisviisi üha kiirenevas tempos arenevate negatiivsete suundumuste tõkestamiseks, nagu elurikkuse vähenemine, üleilmne loodusvarade ülekasutamine, uute ohtude, nagu ohtlike kemikaalide ja nende segude levimine, toidunappus, kliimamuutused, osoonikihi kahanemine, ookeanide hapestumine, magevee ammendumine ja maakasutussüsteemi muutus. Seetõttu on vaja, et võetavad meetmed oleksid tulevikku suunatud ja vastaksid eesootavatele probleemidele. Kõnealuste probleemide mastaapi arvestades tuleb kasutusele võtta terviklik ja ambitsioonikas lähenemisviis ja kohaldada rangelt ettevaatuspõhimõtet. [ME 3]

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1386/2013/EL (10) kutsuti üles suurendama erasektorist saadavat rahastust keskkonna ja kliimaga seotud kulutuste jaoks, eelkõige kehtestades stiimulid ja meetodid, mis ergutavad ettevõtjaid mõõtma oma ettevõtte keskkonnakulusid ja keskkonnateenuste kasutamisest saadavat kasumit.

(7a)

Euroopa Parlamendi 29. mai 2018. aasta algatusraportis jätkusuutliku rahanduse kohta tuuakse jätkusuutliku investeerimise stiimuli oluliste elementidena välja jätkusuutlikkuse näitajad ja taksonoomia. Tuleks tagada kooskõla asjakohaste õigusaktidega. [ME 4]

(8)

Kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks liidus on vaja kapitalivood suunata jätkusuutlikesse investeeringutesse. Tähtis on, et nende eesmärkide saavutamiseks kasutataks täielikult kõiki siseturu võimalusi. Samuti on oluline tagada, et kestlikku arengusse suunatud kapitalivoogusid siseturul ei katkestataks.

(8a)

Probleemide ulatuse tõttu peaks kogu finantssüsteem järk-järgult liikuma selle suunas, et toetada majanduse jätkusuutlikku toimimist. Selleks tuleb jätkusuutlikku rahastamist süvalaiendada ning samuti on vaja kaaluda finantstoodete ja -teenuste jätkusuutlikkusmõju. [ME 5]

(9)

Keskkonnasäästlikke eesmärke taotlevate finantstoodete pakkumine on tõhus viis suunata erainvesteeringuid järk-järgult ümber negatiivse keskkonnamõjuga tegevusaladest rohkem jätkusuutlikesse tegevusaladesse. Riiklikel nõuetel finantstoodete , teenuste ja ettevõtete võlakirjade turustamiseks jätkusuutlike investeeringutena , nagu on sätestatud käesolevas määruses , eelkõige nõuetel, mis lubavad asjaomastel turuosalistel kasutada riiklikku märgist, on eesmärk suurendada investorite usaldust ja riskiteadlikkust , luua nähtavust ja tegelda „rohepesu“ muredega. „Rohepesu“ tähendab tava, mille kohaselt turustatakse finantstoodet keskkonnasõbralikuna, et saada ebaõiglane konkurentsieelis, samas kui toode ei vasta tegelikult kõige põhilisematele keskkonnastandarditele. Praegu on märgistussüsteemid kehtestatud vähestes liikmesriikides. Need põhinevad erinevatel taksonoomiatel, mille alusel klassifitseeritakse keskkonnasäästlikke majandustegevusalasid. Arvestades Pariisi kokkuleppe alusel ja liidu tasandil võetud poliitilisi kohustusi, on tõenäoline, et üha enam liikmesriike kehtestab turuosalistele märgistamiskavad või muud nõuded finantstoodete või äriühingu võlakirjade turustamiseks keskkonnasäästliku tootena. Seejuures kasutaksid liikmesriigid selle kindlakstegemiseks, milliseid investeeringuid saab pidada jätkusuutlikuks, oma riiklikke taksonoomiaid. Kui sellised riiklikud nõuded põhinevad erinevatel kriteeriumidel ja näitajatel , mille alusel majandustegevusala kvalifitseerub keskkonnasäästlikuks, siis ei ole investorid huvitatud investeerimast piiriüleselt, sest neil on raske erinevaid investeerimisvõimalusi omavahel võrrelda. Lisaks peaksid ettevõtjad, kes soovivad meelitada ligi investeeringuid kogu liidu territooriumilt, vastama eri liikmesriikides erinevatele kriteeriumidele, et nende tegevust võiks eri märgiste saamiseks pidada keskkonnasäästlikuks. Ühetaoliste kriteeriumide ja näitajate puudumine suunab investeeringuid keskkondlikult ebatõhusal ja mõnel juhul ka tõkestaval viisil, mis viib keskkonna- ja jätkusuutlikkuse alaste eesmärkide saavutamise nurjumiseni. Kõnealune puudumine suurendab seega kulusid ja pelutab ettevõtjaid märkimisväärselt ning kujutab endast takistust juurdepääsul piiriülestele kapitaliturgudele jätkusuutlike investeeringute saamiseks. Eeldatakse, et tõkked, mis takistavad juurdepääsu piiriülestele kapitaliturgudele, et hankida vahendeid jätkusuutlike projektide jaoks, kasvavad veelgi. Seepärast peaksid tuleks kriteeriumid ja näitajad , mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala on keskkonnasäästlik, olema jätkusuutlikkuse määr, liidu tasandil ühtlustatud järk-järgult ühtlustada , et kõrvaldada siseturu toimimist takistavad asjaolud ja hoida ära nende teket tulevikus. Sellise teabe, parameetrite ja kriteeriumide ühtlustamise tulemusena on ettevõtjatel lihtsam hankida rahastust oma keskkonnasõbraliku keskkonnasäästliku tegevuse jaoks piiri tagant, sest nende majandustegevust saab võrrelda ühtsete kriteeriumide ja näitajate alusel, et valida nad välja keskkonnasäästlike investeeringute alusvaraks. Seetõttu lihtsustab see liidu piires investeeringute ligimeelitamist piiri tagant. [ME 6]

(9a)

Et liit täidaks oma keskkonna- ja kliimaalased kohustused, tuleb kaasata erainvesteeringuid. See nõuab pikaajalist planeerimist ning regulatiivset stabiilsust ja prognoositavust investorite jaoks. Et tagada jätkusuutlike investeeringute jaoks ühtne poliitikaraamistik, on seetõttu oluline, et käesoleva määruse sätted tugineksid olemasolevatele liidu õigusaktidele. [ME 7]

(10)

Kui turuosalised ei selgita avalikusta , kuidas tegevusalad, millesse investeeritakse, mõjuvad negatiivselt või positiivselt aitavad kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele, või kui nad kasutavad oma majandustegevusala keskkonnasäästlikkuse määra selgituses teistsugust „jätkusuutliku“ majandustegevusala mõistet mõju tuvastamiseks teistsuguseid parameetreid ja kriteeriume , võivad investorid leida, et kõigi nende erinevate finantstoodete kontrollimine ja võrdlemine on ebaproportsionaalselt koormav. On leitud, et see heidutab investoreid „rohelistesse“ jätkusuutlikesse finantstoodetesse investeerimast. Lisaks avaldab investorite usalduse puudumine tuntavat kahjulikku mõju jätkusuutlike investeeringute turule. Peale selle on ilmnenud, et riigisisesed eeskirjad või turupõhised algatused, millega tahetakse seda küsimust lahendada riigi piires, killustavad siseturgu. Kui finantsturu osalised avalikustavad, kuidas finantstooted, mis on nende väitel keskkonnasõbralikud, vastavad keskkonnaeesmärkidele, ning kui selliste andmete avalikustamisel kasutatakse kogu liidus ühiseid kriteeriume, mille alusel selgitada välja, mis on keskkonnasäästlik majandustegevusala, aitab see investoritel võrrelda keskkonnasõbralikke investeerimisvõimalusi investeerimisvõimaluste keskkonnamõju piiriüleselt ja stimuleerib investeerimisobjektiks olevaid äriühinguid muutma oma ärimudelid jätkusuutlikumaks . Investorid investeerivad „rohelistesse“ finantstoodetesse kogu liidus suurema kindlustundega, mis parandab siseturu toimimist. [ME 8]

(10a)

Et saavutada mõistlikku keskkonna- ja laiemat kestlikku mõju, vähendada finantsturu osaliste ja sidusrühmade tarbetut halduskoormust ja hõlbustada jätkusuutlikesse majandustegevusaladesse investeerivate Euroopa finantsturgude kasvu, peab taksonoomia põhinema ühtlustatud, võrreldavatel ja ühtsetel kriteeriumidel ja näitajatel, sealhulgas vähemalt ringmajanduse näitajatel. Kõnealused näitajad tuleks viia kooskõlla ühtse olelusringi hindamise metoodikaga ja neid tuleks rakendada kõigis liidu regulatiivsetes algatustes. Need peaksid olema majandustegevusalade, investeerimisriski ja keskkonnamõju hindamise alus. Vältida tuleb eeskirjade kattumist, mis ei ole kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega ja mida ei kohaldata proportsionaalselt ning mis ei ole kooskõlas eesmärgiga luua ühtne terminoloogia ja selge õigusraamistik. Tuleks vältida nii ametiasutuste kui ka finantseerimisasutuste tarbetut koormamist. Samuti tuleks enne taksonoomia ja seonduvate kriteeriumide jõustumist selgelt määratleda tehniliste sõelumiskriteeriumide ulatus ja kasutamine ning seos teiste algatustega. Keskkonnasäästlike majandustegevusalade ühtlustatud kriteeriumide kehtestamisel tuleks võtta arvesse liikmesriikide pädevust eri poliitikavaldkondades. Käesoleva määruse nõudeid tuleks käesolevas määruses sätestatud väikeste ja lihtsa struktuuriga asutuste suhtes kohaldada proportsionaalsel viisil. [ME 9]

(10b)

Näitajad tuleks ühtlustada olemasolevate ettevõtmistega, nagu muu hulgas komisjoni, Euroopa Keskkonnaameti ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni tegevusega, ja neis tuleks arvesse võtta keskkonnamõju seoses CO2 ja muude heitkogustega, elurikkusega, jäätmete tootmisega, energia- ja taastuvenergia, toorainete ja veekasutusega ning otsese ja kaudse maakasutusega, nagu on sätestatud komisjoni ringmajanduse seireraamistikus (COM(2018)0029), ELi ringmajanduse loomise tegevuskavas (COM(2015)0614) ning Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioonis ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta (2014/2208(INI)). Lisaks tuleks näitajate kavandamisel arvesse võtta Euroopa Komisjoni ringmajanduse rahastamise eksperdirühma soovitusi. Komisjon peaks hindama, kuidas integreerida eksperdirühma tööd tehniliste ekspertide rühma tööga. Näitajate puhul tuleks arvesse võtta rahvusvaheliselt tunnustatud jätkusuutlikke standardeid. [ME 10]

(11)

Selleks et kõrvaldada olemasolevad tõkked, mis takistavad siseturu toimimist, ja hoida ära selliste tõkete teke tulevikus, tuleks liikmesriikidelt ja liidult nõuda, et kui nad kehtestavad turuosalistele riigi tasandil nõudeid, mille kohaselt võib finantstoodetele , -teenustele või äriühingu võlakirjadele anda keskkonnasäästlikkusmärgise, kasutaksid nad ühist keskkonnasäästlike investeeringute investeeringute keskkonnasäästlikkuse määrale rajanevat ühist mõistet. Samadel põhjustel peaksid fondivalitsejad ja institutsionaalsed investorid, kes soovivad näidata end keskkonnaeesmärke taotlevana, kasutama selleks, et näidata, kuidas nad püüavad neid eesmärke saavutada, sama keskkonnasäästlike investeeringute mõistet ning kasutama keskkonnamõju kalkuleerimiseks samu näitajaid, parameetreid ja kriteeriume . [ME 11]

(12)

Keskkonnasäästlike tegevusalade kriteeriumide kehtestamine võib julgustada firmasid avaldama oma veebisaidil vabatahtlikult teavet oma keskkonnasäästlike tegevuste kohta. See Tegevusalade keskkonnamõju teave mitte ainult ei aita aitab asjaomastel finantsturu osalistel hõlpsasti kindlaks teha, millised firmad tegelevad keskkonnasäästliku majandustegevusega, vaid hõlbustavad neil firmadel ka oma „rohelise“ tegevuse jaoks välja selgitada ja kindlaks määrata firmade majandustegevuse keskkonnasäästlikkuse määra ja lihtsustab ka firmadel rahaliste vahendite hankimist. [ME 12]

(13)

Liidu keskkonnasäästlike majandustegevusalade klassifikaator peaks Majandustegevusalade keskkonnamõju kindlaksmääramise seisukohalt asjakohased, kogu liitu hõlmavad näitajad peaksid võimaldama töötada välja liidu tulevast poliitikat ja strateegiaid , sealhulgas üleliidulisi keskkonnasäästlike finantstoodete standardeid, ning võimaldama lõppkokkuvõttes kehtestada märgised, millega tunnustatakse kogu liidus ametlikult vastavust nendele standarditele , ning samuti peaksid need olema muude majanduslike ja regulatiivsete meetmete ning usaldatavusnõuete alus . Tulevaste liidu õigusaktide jaoks, millega tahetakse teha võimalikuks keskkonnasäästlikud investeeringud hõlbustada üleminekut negatiivse keskkonnamõjuga investeeringutelt positiivse mõjuga investeeringutele , on võrdlusaluseks vaja ühetaolisi õiguslikke nõudeid selle kohta, milliseid investeeringuid võib pidada keskkonnasäästlikuks milline peab olema investeeringute keskkonnasäästlikkuse määr , lähtudes ühetaolistest keskkonnasäästlike kriteeriumidest majandustegevusalade kriteeriumidest keskkonnasäästlikkuse määra tuvastamiseks ja ühistest näitajatest investeeringute keskkonnamõju hindamiseks . [ME 13]

(14)

Liidus kestliku arengu eesmärkide saavutamisel on võivad sellised poliitilised valikud nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi loomine osutunud tõhusaks vahendiks olla tõhus vahend , mis aitab kaasata ja suunata erasektori investeeringuid koos avaliku sektori kulutustega jätkusuutlikesse investeeringutesse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/1017 (11) on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist rahastatavatele taristu- ja innovatsiooniprojektidele ette nähtud horisontaalsete kliimainvesteeringute sihttase 40 %. Ühised majandustegevusalade jätkusuutlikkuse kriteeriumid ja ühised keskkonnamõju hindamise näitajad võivad olla aluseks tulevastele samalaadsetele liidu algatustele, millega toetatakse kliimaalaseid kaasatakse investeeringuid kliimaalaste või muid keskkonnaeesmärke muude keskkonnaeesmärkide saavutamiseks . [ME 14]

(15)

Et vältida turu killustamist ja tarbijate huvide kahjustamist, mida põhjustavad lahknevad arusaamad keskkonnasäästlikest majandustegevusaladest majandustegevusalade keskkonnasäästlikkuse määra vallas , peaksid riiklikud nõuded, mida turuosalised peavad täitma, kui nad soovivad turustada käesolevas määruses määratletud finantstooteid või äriühingu võlakirju keskkonnasäästlikena, põhinema ühetaolistel keskkonnasäästlike majandustegevusalade kriteeriumidel. Kõnealuste turuosaliste hulka kuuluvad finantsturu osalised, kes pakuvad „rohelisi“ jätkusuutlikke finantstooteid või -teenuseid , ja mittefinantsettevõtted, mis emiteerivad „rohelisi“ jätkusuutlike äriühingute võlakirju. [ME 15]

(16)

Et vältida tarbijate huvide kahjustamist, peaksid fondivalitsejad ja institutsionaalsed investorid, kes pakuvad finantstooteid keskkonnasäästlikena, avalikustama, kuidas ja mil määral kasutatakse investeeringute keskkonnasäästlikkuse väljaselgitamiseks keskkonnasäästlike majandustegevusalade kriteeriume. Avaldatud teave peaks võimaldama investoritel mõista, milline osa investeeringust rahastab keskkonnasäästlikke majandustegevusi protsendina kõigist majandustegevustest, ja seega leida investeeringu keskkonnasäästlikkuse määr. Komisjon peaks kindlaks määrama, milline teave tuleb sel eesmärgil avalikustada. See teave peaks võimaldama riiklikel pädevatel asutustel hõlpsasti kontrollida avalikustamiskohustuse täitmist ja tagada selle kohustuse täitmine kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega.

(17)

Et vältida avalikustamiskohustusest kõrvalehoidmist, peaks see kohustus kehtima ka siis, kui pakutakse finantstooteid kõikide pakutavate finantstoodete puhul , mille kohta väidetakse, et nende omadused on samasugused nagu keskkonnasäästlikel investeeringutel, sealhulgas tooteid toodete puhul , mille eesmärk on keskkonnakaitse laiemas tähenduses. Finantsturu osalistelt ei tohiks nõuda, et nad investeeriksid üksnes käesolevas määruses sätestatud tehniliste sõelumiskriteeriumide alusel kindlaks määratud keskkonnasäästlikesse majandustegevusaladesse. Neid Finantsturu osalisi ja teisi osalejaid tuleks julgustada komisjonile teatama, kui nad leiavad, et majandustegevusala, mis ei vasta tehnilistele sõelumiskriteeriumidele või mille jaoks ei ole selliseid kriteeriume veel kehtestatud, tuleks nende rahastatava tegevuse kohta ei ole tehnilisi sõelumiskriteeriume veel kehtestatud ning et seetõttu tuleks nende finantstooteid pidada keskkonnasäästlikuks, et aidata komisjonil hinnata tehniliste sõelumiskriteeriumide täiendamise või ajakohastamise asjakohasust. [ME 16]

(18)

Et teha kindlaks, kas majandustegevusala on keskkonnasäästlik keskkonnasäästlikkuse määr , tuleks sätestada ammendav keskkonnaeesmärkide loetelu , mis põhineb keskkonnamõju mõõtmise näitajatel, võttes arvesse selle mõju kogu tööstuslikule väärtusahelale ja tagades sidususe liidu kehtivate õigusaktidega, näiteks puhta energia paketiga . [ME 17]

(19)

Elujõulise ökosüsteemi kaitse keskkonnaeesmärgi tõlgendamisel tuleks võtta arvesse liidu asjaomaseid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke instrumente, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ, (12) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ, (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1143/2014, (14) ELi elurikkuse strateegiat aastani 2020, (15) ELi rohelise infrastruktuuri strateegiat, nõukogu direktiivi 91/676, (16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 511/2014, (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 995/2010, (18) metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse tegevuskava (19) ning looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemise tegevuskava (20).

(20)

Iga keskkonnaeesmärgi jaoks tuleks sätestada ühetaolised , ühtlustatud näitajate kaudu saadud teabel põhinevad kriteeriumid, mille alusel majandustegevusala saab pidada selle eesmärgi saavutamisse oluliselt panustavaks. Ühetaoliste kriteeriumide üks elemente peaks olema olulise kahju vältimine ükskõik millisele käesolevas määruses sätestatud keskkonnaeesmärgile. Selle eesmärk on vältida investeeringute pidamist keskkonnasäästlikeks, kui nendest investeeringutest rahastatav majandustegevus kahjustab keskkonda sellisel määral, mis kaalub üles nende panuse keskkonnaeesmärki. Olulise panuse andmise ja olulise kahju mitte põhjustamise tingimused peaks võimaldama investeerimist keskkonnasäästlikku majandustegevusse, et anda tegelik panus keskkonnaeesmärkide saavutamisse. [ME 18]

(21)

Tuletades meelde Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühist tahet järgida kestliku ja kaasava majanduskasvu toetamiseks Euroopa sotsiaalõiguste sambas ette nähtud põhimõtteid ning tunnistades rahvusvaheliste inimõiguste ja töötaja õiguste miinimumstandardite asjakohasust, peaks minimaalsete kaitsemeetmete järgimine olema eeltingimuseks, et majandustegevusala saaks pidada keskkonnasäästlikuks. Sel põhjusel peaks majandustegevust saama lugeda keskkonnasäästlikuks ainult siis, kui seejuures järgitakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning ILO kaheksat põhikonventsiooni. ILO põhikonventsioonides on kindlaks määratud inimõigused ja töötajate õigused, mida äriühingud peavad austama. Mitmed nendest rahvusvahelistest normidest on sätestatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige orjapidamise ja sunniviisilise töö keeld ning diskrimineerimiskeeld. Need miinimumkaitsemeetmed ei piira võimalust rakendada liidu õiguses sätestatud rangemaid keskkonna-, tervise- ja ohutus- ning sotsiaalse jätkusuutlikkuse nõudeid, kui see on asjakohane.

(22)

Arvestades konkreetseid tehnilisi üksikasju, mida on vaja majandustegevuse keskkonnamõju hindamiseks, ning teaduse ja tehnoloogia kiiret muutumist, tuleks keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriume , mille abil tehakse kindlaks majandustegevuse keskkonnasäästlikkuse määr, korrapäraselt nende muutustega kohandada. Et kriteeriumid ja näitajad oleksid teaduslike tõendite põhjal ning ekspertidelt ja asjaomastelt sidusrühmadelt saadud seisukohtade järgi ajakohased, tuleks olulise panuse ja olulise kahju tingimused sätestada eri majandustegevuste jaoks suurema üksikasjalikkusega ja neid tuleks korrapäraselt ajakohastada. Selleks peaks komisjon kehtestama erinevatele majandustegevusaladele üksikasjalikud ja kalibreeritud tehnilised sõelumiskriteeriumid ja ühtlustatud näitajate kogumi , lähtudes mitme sidusrühmaga jätkusuutliku rahanduse platvormilt saadud tehnilisest tagasisidest. [ME 19]

(23)

Mõni majandustegevusala avaldab keskkonnale negatiivset mõju ning seda negatiivset mõju vähendades võib anda olulise panuse ühe või mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisse. Nende majandustegevusalade puhul on asjakohane sätestada sellised tehnilised sõelumiskriteeriumid, mis nõuavad olulist keskkonnatoime paranemist, võrreldes muu hulgas tööstusharu keskmisega , et kaaluda, kas tegevus võib anda olulise panuse ühe või mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisse . Need kriteeriumid peaksid arvesse võtma ka konkreetse majandustegevusala pikaajalist (st rohkem kui kolm aastat) mõju , eelkõige toodete ja teenuste keskkonnakasu ja vahetoodete panust, ning seega andma hinnangu kõigi tootmis- ja kasutusfaaside mõju kohta kogu väärtusahela ja olelusringi jooksul . [ME 20]

(24)

Majandustegevusala ei tohiks lugeda keskkonnasäästlikuks, kui selle tekitatud keskkonnakahju ületab sellest saadava kasu see ei too keskkonnale puhaskasu . Tehnilistes sõelumiskriteeriumides tuleks välja selgitada muudele eesmärkidele olulise kahju tekitamise vältimiseks vajalikud miinimumnõuded. Tehnilisi sõelumiskriteeriume kindlaks määrates ja ajakohastades peaks komisjon tagama, et need kriteeriumid põhinevad oleksid mõistlikud, proportsionaalsed ja põhineksid olemasolevatel teaduslikel tõenditel ning et neis võetaks arvesse tehnoloogia kogu väärtusahelat ja et neid ajakohastatakse korrapäraselt olelusringi. Samuti peaks komisjon tagama nende korrapärase ajakohastamise . Kui teaduse areng ei võimalda riski piisava täpsusega määrata, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 191 rakendada ettevaatuspõhimõtet. [ME 21]

(25)

Tehnilisi sõelumiskriteeriume ja ühtlustatud näitajate kogumit kindlaks määrates ja ajakohastades peaks komisjon võtma arvesse liidu asjaomaseid õigusnorme ja juba kehtestatud mitteseadusandlikke akte, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 66/2010 (21), ELi keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (22), ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume (23) , komisjoni ringmajanduse platvormi, olelusringi hindamise Euroopa platvormi ning toodete ja organisatsioonide keskkonnajalajälje leidmise normide alal tehtavat tööd (24). Et vältida tarbetuid lahknevusi juba olemasolevate muuotstarbeliste majandustegevusalade klassifikaatoritega, peaks komisjon arvesse võtma ka keskkonnakaupade ja -teenuste sektori statistilisi klassifikaatoreid, nimelt keskkonnakaitse tegevusalade ja kulutuste klassifikaatorit (CEPA) ja ressursihalduse tegevusalade klassifikaatorit (CReMA) (25). [ME 22]

(26)

Tehnilisi sõelumiskriteeriume ja ühtlustatud näitajaid kindlaks määrates ja ajakohastades peaks komisjon võtma arvesse ka taristusektori eripära eri sektorite eripärasid ning peaks kulude-tulude analüüsis arvestama keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke välismõjusid. Sellega seoses peaks komisjon kaaluma rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu OECD tööd, asjaomaseid liidu õigusakte ja standardeid, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ (26), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL (27), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL (28), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL (29), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (30) ja kehtivat metoodikat. Selles kontekstis peaksid tehnilised sõelumiskriteeriumid ja näitajad edendama projekti olelusringi kõikides etappides sobivaid juhtimisraamistikke, millesse on integreeritud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid, nagu on osutatud ÜRO toetatavates vastutustundliku investeerimise põhimõtetes (31). [ME 23]

(26a)

Komisjon peaks tehniliste sõelumiskriteeriumide kindlaksmääramisel võtma arvesse ka üleminekumeetmeid tegevustele, mis toetavad üleminekut säästvamale ja vähese CO2-heitega majandusele. Selliseid ettevõtjaid, kes praegu tegelevad keskkonnale väga kahjuliku majandustegevusega, tuleks stimuleerida kiirelt üle minema keskkonnasäästlikule või vähemalt keskkonna seisukohast probleeme mittetekitavale tegevusele. Tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid selliseid üleminekuprotsesse nende toimumisel soodustama. Kui suur osa ettevõtjaid, kes tegelevad konkreetse kahjuliku tegevusega, on tõendatavalt alustanud sellist üleminekut, võidakse seda sõelumiskriteeriumides arvesse võtta. Ülemineku nimel tehtavaid tõsiseid pingutusi saab tõendada muu hulgas pideva teadus- ja arendustegevuse, uut ja keskkonnasäästlikumat tehnoloogiat toetavate suurte investeerimisprojektide või konkreetsete üleminekukavadega vähemalt rakendamise varajastes etappides. [ME 24]

(27)

Et keskkonnasäästliku majandustegevuse tarvis rahalisi vahendeid hankides stimuleerida keskkonnasäästlikku innovatsiooni ja konkurentsi mitte moonutada, peaksid tehnilised sõelumiskriteeriumid tagama, et keskkonnasäästlikuks kvalifitseeruksid kõik teatud sektorise makrosektoritesse (st NACE sektorid, näiteks põllumajandus, metsandus ja kalandus, tootmine, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, ehitus, transport ja ladustamine) kuuluvad majandustegevusalad ja et kui nad annavad võrdse panuse ühe või mitme käesolevas määruses sätestatud keskkonnaeesmärgi saavutamisse, koheldakse neid võrdselt , samal ajal mitte oluliselt kahjustades muid artiklites 3 ja 12 sätestatud keskkonnaeesmärke . Potentsiaalne võime anda panus nende keskkonnaeesmärkide saavutamisse võib eri sektorites siiski erineda ja see peaks ka kriteeriumides sõelumiskriteeriumides kajastuma. Sektori Majanduse makrosektorite lõikes ei tohiks need kriteeriumid aga seada teatavaid majandustegevusalasid ebaõiglaselt teistega võrreldes halvemasse olukorda, kui esimeste panus keskkonnaeesmärkide saavutamisse on samaväärne viimaste panusega , samal ajal mitte oluliselt kahjustades muid artiklites 3 ja 12 osutatud keskkonnaeesmärke . [ME 25]

(27a)

Keskkonnasäästlikud tegevusalad on kogu väärtusahelas välja töötatud tehnoloogia ja toodete tulemus. Seetõttu tuleks tehnilistes sõelumiskriteeriumides arvesse võtta kogu väärtusahela rolli alates tooraine töötlemisest kuni lõpptoote valmimise ja selle jäätmefaasini keskkonnasäästliku tegevuse lõppfaasis. [ME 26]

(27b)

Et vältida hästi toimivate väärtusahelate häireid, tuleks tehnilistes sõelumiskriteeriumites arvestada sellega, et keskkonnasäästlik tegevus on võimalik tänu paljude ettevõtjate väljatöötatud tehnoloogiale ja toodetele. [ME 27]

(28)

Tehnilisi sõelumiskriteeriume kindlaks määrates peaks komisjon hindama, üleminekuga seotud võimalikke riske ja kas selliste keskkonnasäästlike tegevusalade kriteeriumide kehtestamine kehtestamise tempo võib tuua kaasa probleemsete varade tekke või anda vastuolulisi stiimuleid ja kas sellel võib olla negatiivne mõju finantsturgude likviidsusele. [ME 28]

(29)

Et vältida ettevõtjate jaoks liiga koormavaid nõuete täitmise kulusid, peaks komisjon kehtestama tehnilised sõelumiskriteeriumid nii, et need pakuksid piisavat õigusselgust, oleksid teostatavad, lihtsalt kohaldatavad ja et nende täitmist oleks nõuete täitmise kulude mõistlikes piirides võimalik kontrollida.

(30)

Et suunata investeeringuid majandustegevusaladesse, mis avaldavad keskkonnaeesmärkidele kõige suuremat positiivset mõju, peaks komisjon võtma prioriteediks tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamise majandustegevusaladele, millel on suurim potentsiaal anda kõige suurem panus keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sõelumiskriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta projektide tulemusi, et hõlbustada uute tehnoloogiate määratlemist ja arendamist ning võtta arvesse nende tehnoloogiate skaleeritavust. [ME 29]

(31)

Transpordisektorile, sealhulgas liikuvale varale, tuleks kehtestada sobivad tehnilised sõelumiskriteeriumid, milles võetakse arvesse, kogu tehnoloogia olelusringi ja et transpordisektor, sealhulgas rahvusvaheline meresõit, annab ligi 26 % kogu liidu kasvuhoonegaaside heitkogustest. Nagu nähtub jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskavast (32), moodustab transpordisektor ligikaudu 30 % liidu kestliku arengu iga-aastastest täiendavatest investeeringuvajadustest, sealhulgas elektritranspordi osakaalu suurendamine ning üleminek puhtamatele transpordiliikidele vedude teistele transpordiliikidele ümbersuunamise soodustamise ja liikluskorralduse teel. [ME 30]

(32)

Eriti tähtis on, et tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamist ette valmistades viiks komisjon kooskõlas parema õigusloome nõuetega läbi asjakohased konsultatsioonid. Tehniliste sõelumiskriteeriumide ja ühtlustatud näitajate väljatöötamise ja ajakohastamise protsessi tuleks kaasata ka asjaomased sidusrühmad ja seejuures tuleks tugineda teaduslikele tõenditele, sotsiaal-majanduslikule mõjule, parimatele tavadele, käimasolevale tööle ja praegustele üksustele, eelkõige Euroopa Komisjoni ringmajanduse platvormile, ja selliste ekspertide nõuannetele, kellel on asjaomastes valdkondades tõendatud teadmised ja ülemaailmsed kogemused. Selleks peaks komisjon looma jätkusuutliku rahanduse platvormi. See platvorm peaks koosnema paljudest ekspertidest, kes esindavad nii avalikku kui ka erasektorit , mis tagab kõigi asjaomaste sektorite eripärade nõuetekohase arvessevõtmise . Avaliku sektori esindajate hulgas peaks olema eksperte Euroopa Keskkonnaametist ja riiklikest keskkonnakaitseasutustest , Euroopa järelevalveasutustest , Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmast ja Euroopa Investeerimispangast. Erasektori esindajate hulka peaksid kuuluma asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas finantsturu osaliste ja finantsturuväliste osaliste, mitmesuguseid tööstusharusid esindava reaalmajanduse , ülikoolide, uurimisinstituutide, ühenduste ja organisatsioonide esindajad. Vajaduse korral peaks platvorm saama küsida nõu osalistelt, kes ei ole selle liikmed. Platvorm peaks andma komisjonile nõu tehniliste sõelumiskriteeriumide ja ühtlustatud näitajate väljatöötamise, analüüsi ja läbivaatamise kohta, sealhulgas nende võimaliku mõju kohta selliste varade hindamisele, mida kuni tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamiseni on olemasolevate turutavade alusel peetud keskkonnahoidlikeks jätkusuutlikeks varadeks. Samuti peaks platvorm andma komisjonile nõu, kas tehnilised sõelumiskriteeriumid ja näitajad sobivad edasiseks kasutamiseks liidu tulevastes poliitilistes algatustes, mille eesmärk on edendada jätkusuutlikke investeeringuid. Platvorm peaks nõustama komisjoni jätkusuutlike raamatupidamisstandardite ning äriühingute ja finantsturu osaliste integreeritud aruandlusstandardite väljatöötamisel, sealhulgas direktiivi 2013/34/EL läbivaatamise kaudu. [ME 31]

(33)

Selleks, et täpsustada käesolevas määruses sätestatud nõudeid, ning eriti selleks, et luua eri majandustegevusalade jaoks üksikasjalikud ja kalibreeritud tehnilised sõelumiskriteeriumid ja näitajad , mille abil määrata kindlaks, mida tähendab oluline panus ja oluline kahju keskkonnaeesmärkidele, ning et neid kriteeriume ajakohastada, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte teabe kohta, mida on vaja, et järgida artikli 4 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustust, ning tehniliste sõelumiskriteeriumide kohta, mida on nimetatud artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõikes 2, artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõikes 2 ja artikli 11 lõikes 2. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid avalikke konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu ekspertidel peaks olema süstemaatiliselt juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 32]

(34)

Et anda asjaomastele osalistele piisavalt aega, et viia end kurssi käesolevas määruses sätestatud keskkonnasäästlike majandustegevusalade kriteeriumidega ja valmistuda nende kohaldamiseks, peaks käesolevas määruses sätestatud kohustus muutuma iga keskkonnaeesmärgi puhul kohaldatavaks kuus kuud pärast asjaomaste tehniliste sõelumiskriteeriumide vastuvõtmist.

(35)

Käesoleva määruse kohaldamine tuleks korrapäraselt üle vaadata ja teha seda vähemalt kahe aasta möödudes , et hinnata keskkonnasäästlike ja keskkonda kahjustavate tegevusalade tehniliste sõelumiskriteeriumide ja ühtlustatud näitajate väljatöötamisel tehtud edusamme, keskkonnasäästliku investeeringu või negatiivse keskkonnamõjuga investeeringute mõiste kasutamist ja seda, kas kohustuste täitmine nõuab täiendava kontrollimehhanismi loomist. Läbivaatamise käigus tuleks ühtlasi hinnata, kas käesoleva määruse kohaldamisala tuleks laiendada laiendamiseks vajalikke sätteid , et see hõlmaks ka sotsiaalse jätkusuutlikkuse eesmärke. Komisjon peaks vajaduse korral avaldama 31. märtsiks 2020 täiendavaid seadusandlikke ettepanekuid vastavuse kontrollimise mehhanismi loomise kohta. [ME 33]

(36)

Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva määruse eesmärke piisavalt saavutada ning kuna neid on nende ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada liidu tasandil, sest keskkonnasäästlike majandustegevusalade jaoks on vaja kehtestada ühetaolised liidu tasandi kriteeriumid ja näitajad , võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, [ME 34]