(1)

Tehnoloogilise revolutsiooni ja üleilmastumisega kaasnevate kiirete ja põhjapanevate muutuste kontekstis on üliolulised Investeeringud kõigi inimeste jaoks, olenemata nende sotsiaalsest või kultuuritaustast ja vahenditest, samuti investeeringud haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas tehtavad investeeringud õpirände ning koostöö- ja innovatsioonipoliitika arendamisse on üliolulised selleks , mis aitavad et aidata luua kaasavaid , demokraatlikke , sidusaid ja vastupanuvõimelisi ühiskondi, kindlustada liidu konkurentsivõimet ning samal ajal tugevdada Euroopa identiteeti , põhimõtteid ja väärtusi ning soodustada liidu demokraatlikku arengut. [ME 2]

(2)

Komisjon esitas oma 14. novembri 2017. aasta teatises „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“ visiooni, kuidas luua 2025. aastaks Euroopa haridusruum, kus riigipiirid ei sea õppimisele piiranguid. See tähendab liitu, kus õppimine teises liikmesriigis mis tahes kujul või mis tahes keskkonnas oleks muutunud tavapäraseks ja kus veel kahe keele valdamine lisaks oma emakeelele on saanud normiks; liitu, mille elanike identiteedi oluline osa on olla eurooplane, kes tajub Euroopa kultuuripärandit ja selle mitmekesisust. Sellega seoses rõhutas komisjon, et juba läbiproovitud programmi „Erasmus+“ tuleb tugevdada, mõeldes programmi kaasatud õppijate kõigile kategooriatele ning jõudes ka piiratud võimalustega õppijateni.

(3)

Hariduse, koolituse ja noorte olulist rolli liidu tuleviku seisukohast on kajastatud ka komisjoni 14. veebruari 2018. aasta teatises „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“ (4). Selles teatises on rõhutatud vajadust täita Göteborgis toimunud sotsiaalvaldkonna tippkohtumisel liikmesriikide poolt võetud kohustused, sh rakendada täies ulatuses Euroopa sotsiaalõiguste sammas (5) ning selles sätestatud esimene põhimõte hariduse, koolituse ja elukestva õppe kohta. Teatises on rõhutatud ka vajadust panustada liikuvus- ja vahetusprogrammidesse ning luua selle jaoks märgatavalt tugevdatud, kaasavam ja laiendatud programm, nagu soovitas Euroopa Ülemkogu oma 14. detsembri 2017. aasta järeldustes.

(4)

Euroopa sotsiaalõiguste sambas, mille Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 17. novembril 2017 üksmeelselt välja kuulutasid ja allkirjastasid, on esimese põhimõttena kirjas, et igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskusi, mis võimaldavad täiel määral ühiskonnaelus osaleda ja tööturul edukalt liikuda. Euroopa sotsiaalõiguste sambas selgitatakse ka, kui oluline on kvaliteetne alusharidus ja kõigile võrdsete võimaluste tagamine. [ME 3]

(5)

16. septembril 2016. aastal Bratislavas toimunud kohtumisel rõhutasid 27 liikmesriigi juhid oma otsustavat tahet pakkuda noortele paremaid võimalusi. 25. märtsil 2017. aastal allkirjastatud Rooma deklaratsioonis väljendasid 27 liikmesriigi juhid, Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon oma kindlat tahet püüelda sellise liidu suunas, kus noored saavad parima hariduse ja koolituse ning võivad õppida ja leida tööd kõikjal liidus kogu kontinendil ; sellise liidu suunas, kus hoitakse alal meie kultuuripärandit ja edendatakse kultuurilist mitmekesisust ; sellise liidu suunas, mis võitleb töötuse, diskrimineerimise, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu . [ME 4]

(6)

Programmi „Erasmus+“ (2014–2020) vahehindamise aruandes leidis kinnitust, et ühe ühtse programmi loomine haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna jaoks muutis selle haldamise oluliselt lihtsamaks ja ratsionaalsemaks ning tekitas sünergiat, samas tuleb aga teha veel parandusi, et aastateks 2014–2020 loodud programmi edu oleks tagatud ka edaspidi. Vahehindamise käigus ja tulevase programmi kavandamise huvides peetud aruteludel nõudsid liikmesriigid ja sidusrühmad tungivalt, et programmi kohaldamisala, struktuuri ja rakendusmehhanismide osas säiliks järjepidevus, samas soovitati mitmeid parandusi, näiteks soovitati muuta programm kaasavamaks , lihtsamaks ja hallatavamaks ka väiksemate toetusesaajate ja väiksema suurusega projektide jaoks . Liikmesriigid ja sidusrühmad väljendasid täit toetust ka programmi seotusele elukestva õppe paradigmaga. Oma 2. veebruari 2017. aasta resolutsioonis programmi „Erasmus+“ rakendamise kohta avaldas Euroopa Parlament heameelt programmi integreeritud struktuuri üle ning kutsus komisjoni üles kasutama täielikult ära programmi elukestva õppe mõõdet, edendades ja soodustades tulevase programmi raames sektoriteülest koostööd. Samuti rõhutasid komisjoni mõjuhinnang, liikmesriigid ja sidusrühmad vajadust säilitada jätkuprogrammis tugev rahvusvaheline mõõde veelgi tugevdada programmi rahvusvahelist mõõdet ning laiendada seda selle kohaldamisala hariduse ja koolituse teistele sektoritele ning noortele ja spordile . [ME 5]

(7)

Väärtuste ja liikuvuse valdkonnale eraldatavate liidu vahendite teemal toimunud avalikus konsultatsioonis kinnitati neid põhijäreldusi ja rõhutati, et tulevane programm peaks olema kaasavam ning et selles tuleks haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamise prioriteetidele jätkuvalt tähelepanu pöörata, samas tuleks tugevdada neid prioriteete, mis on suunatud Euroopa identiteedi, kodanikuaktiivsuse ja demokraatlikus elus osalemise edendamisele.

(7a)

Euroopa Kontrollikoda rõhutas oma 3. juuli 2018. aasta eriaruandes nr 22/2018 programmi „Erasmus+“  (6) kohta, et programm on andnud tõendatavat Euroopa lisaväärtust, kuid arvesse ei võeta ega mõõdeta selle lisaväärtuse kõiki mõõtmeid, näiteks Euroopa identiteedi tugevdamine või suurem mitmekeelsus. Kontrollikoda leidis, et järgmises programmis tuleks tagada näitajate parem kooskõla programmi eesmärkidega, et tagada nõuetekohane tulemuslikkuse hindamine. Kontrollikoja aruandes märgiti ka, et hoolimata 2014.–2020. aasta programmi lihtsustamisest, on halduskoormus endiselt liiga suur, ning soovitas seetõttu komisjonil veelgi lihtsustada programmi menetlusi, eelkõige taotlemismenetlusi ja aruandlusnõudeid, ning parandada IT-vahendeid. [ME 6]

(8)

Komisjoni 2. mail 2018 vastuvõetud teatises „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi: mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“ (7) soovitas komisjon järgmises finantsraamistikus investeerida rohkem inimestesse ja noortele suuremat tähelepanu pöörata, nimelt soovitati üle kahe korra suurendada ning tunnistas, et programm „Erasmus+“ on olnud liidu ühe ilmekaima eduloo – programmi „Erasmus+“ üks ilmekaim edulugu. Hoolimata sellest üldisest edust ei suutnud programm (2014–2020) vahendeid rahuldada suurt nõudlust rahastamise järele ning sellele esitatud projektitaotluste edukusmäär oli madal . Uue programmi keskmes peaks olema kaasamine ning selle raames tuleks enam Et neid puudujääke heastada, on vaja suurendada 2014.–2020. aasta programmi jätkuprogrammi mitmeaastast eelarvet. Lisaks on jätkuprogrammi eesmärk suurendada sotsiaalset kaasatust ja jõuda noorteni suurema arvu inimesteni , kellel on vähem võimalusi , ning programm hõlmab mitut uut ja edasipüüdlikku algatust . See peaks võimaldama rohkematel noortel teise riiki õppima või töötama minna. Seepärast, nagu rõhutas Euroopa Parlament oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta, on vaja jätkuprogrammi eelarvet püsivhindades võrreldes perioodi 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistikuga kolmekordistada. [ME 7]

(9)

Eelnevale tuginedes tuleb luua Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1288/2013 (8) aastateks 2014–2020 loodud haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogrammi „Erasmus+“ jätkuprogramm (edaspidi „programm“ või „Erasmus“). Aastateks 2014–2020 loodud programmi integreeritus, mis väljendub selles, et kaetud on formaal-, mitteformaal- ja informaalõpe ning kõik eluetapid, peaks säilima tuleks tugevdada , et tagada elukestev hoiak õppimise suhtes ja edendada paindlikke õppimisvõimalusi, mille raames võib igaüks arendada mis võimaldavad inimestel omandada ja parandada teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud isiksuseks kujunemiseks ning 21. sajandi väljakutsetele vastamiseks ja selle sajandi võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks . Sellises lähenemisviisis tuleks tunnustada ka mitteformaalse ja informaalse hariduse väärtust ja nendevahelisi seoseid. [ME 8]

(10)

Programmis tuleks ette näha vahendid, millega veelgi rohkem kaasa aidata liidu poliitiliste eesmärkide ja prioriteetide rakendamisele hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonnas. Et inimeste elu jooksul haridusmaastikul ja tööturul vajalikke üleminekuid saaks paremini suunata, tuleb kesksele kohale paigutada elukestva õppe ühtne lähenemisviis , eriti eakamate inimeste puhul, kellel on vaja õppida uusi elus vajalikke oskusi või areneval tööturul vajalikke oskusi. Sellist lähenemisviisi tuleks soodustada tulemusliku sektoriülese koostöö ja eri haridusvormide vahelise suurema koostoime kaudu . Seda lähenemisviisi edasi arendades peaks jätkuprogramm säilitama tiheda seotuse liidus haridus-, koolitus- ja noortepoliitikas tehtava koostöö üldise strateegilise raamistikuga, sh üldhariduse, kõrghariduse, kutsehariduse ja -õppe ning täiskasvanuhariduse tegevuskavadega, samas tuleb tugevdada sünergiat teiste asjakohaste liidu programmide ja poliitikavaldkondadega ning luua uusi sünergiaid. [ME 9]

(10a)

Olulise panuse programmi riikidevahelisse ja rahvusvahelisse mõõtmesse annavad piiriüleses kontekstis tegutsevad organisatsioonid. Seetõttu tuleks programmist anda toetust asjakohastele liidu tasandi võrgustikele ning Euroopa ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, kelle tegevus on seotud programmi eesmärkidega ja aitab nende saavutamisele kaasa. [ME 10]

(11)

„Erasmus“ Programm on Euroopa haridusruumi loomise ja elukestva õppe põhipädevuste 2025. aastaks väljaarendamise kõige olulisem komponent , nagu on öeldud nõukogu 22. mai 2018. aasta soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes  (9). Programmis tuleks ette näha vahendid, millega toetada hariduse ja koolituse valdkonnas tehtava koostöö strateegilise raamistiku ning Euroopa oskuste tegevuskava (10) jätkumeetmete rakendamist ning aitama ühiselt täita kohustusi, mis on võetud seoses oskuste , pädevuste ja pädevustega teadmistega strateegilise tähtsusega töökohtade, majanduskasvu ja, konkurentsivõime , innovatsiooni ja sotsiaalse ühtekuuluvuse loomise kestlikkuse seisukohast. Programm peaks aitama liikmesriikidel saavutada eesmärke, mis seati Pariisi deklaratsioonis kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamiseks hariduse kaudu (11). [ME 11]

(12)

„Erasmus“ Programm peaks olema kooskõlas Euroopa Liidu uue noortestrateegiaga, (12) Euroopa noortevaldkonna koostööraamistikuga aastateks 2019–2027 ning tuginema komisjoni 22. mai 2018. aasta teatisele, milles käsitletakse noorte kaasamiseks, omavaheliste sidemete ja paremate võimaluste loomiseks sobivaid meetmeid (ELi uus noortestrateegia) (13) , sealhulgas seoses strateegia eesmärgiga toetada kvaliteetset noorsootööd ja mitteformaalset õpet . [ME 12]

(13)

Programmis tuleks arvesse võtta liidu spordivaldkonna tegevuskava, so aastateks […] kavandatud liidu tasandi koostööraamistikku spordi valdkonnas (14). Tuleb tagada liidu tegevuskava ja „Erasmuse“ programmi raames toetust saavate meetmete vaheline sidusus ja vastastikune täiendavus. Eelkõige on vaja keskenduda rohujuure tasandi spordile ning arvesse võtta spordi olulist rolli kehalise aktiivsuse ja, tervislike eluviiside ja inimestevaheliste suhete edendamisel ning sotsiaalse kaasatuse ja võrdsete võimaluste suurendamisel. Programm peaks toetama liikuvusmeetmeid üksnes rahvaspordi kontekstis, seda nii noorte puhul, kes teevad organiseeritud sporti, kui ka spordiga seotud personali puhul. Tähtis on ka tunnistada, et sporditöötajad võivad olla elukutselised, st et nad teenivad spordi kaudu elatist, ent ikkagi tegeleda rahvaspordiga. Liikuvusmeetmed peaksid seetõttu ka sellele rühmale kättesaadavad olema. Programmiga Programm peaks olema võimalik edendada edendama spordi vahendusel Euroopa ühiseid väärtusi, head valitsemistava ja integreeritust , kestlikkust ja häid keskkonnatavasid spordis, samuti spordiharidust, spordis vajalikke oskusi ja spordi kaudu omandatavat haridust ja oskusi spordis . Kõikidel asjakohastel huvirühmadel, sh haridus- ja koolitusasutustel, peaks olema võimalik spordipartnerlustes, -koostöös ja -aruteludes osaleda. [ME 13]

(14)

Programmiga tuleks kaasa aidata liidu innovatsioonivõimekuse suurendamisele, täpsemalt tuleks sel eesmärgil toetada liikuvus- ja koostöömeetmeid, mis edendavad oskuste ja pädevuste arendamist tulevikule suunatud ainevaldkondades ja erialadel (näiteks loodusteadus, tehnoloogia, kunstid, inseneriteadus ja matemaatika, kliimamuutus, keskkond keskkonnakaitse, kestlik areng , puhas energia, tehisintellekt, robootika, andmeanalüüs, ning kunst ja disain ja arhitektuur ning digikirjaoskus ja meediapädevus ), et aidata inimestel omandada tulevikus vajaminevaid teadmisi, oskusi ja pädevusi. [ME 14]

(14a)

Kooskõlas oma ülesandega edendada hariduses ja koolituses innovatsiooni peaks programm toetama andekatele lastele suunatud haridus- ja õppestrateegiate arendamist, olenemata nende kodakondsusest, sotsiaalmajanduslikust staatusest või soost. [ME 15]

(14b)

Programm peaks aitama kaasa Euroopa kultuuripärandi aasta järelmeetmetele, toetades tegevusi, mille eesmärk on arendada oskusi, mis on vajalikud Euroopa kultuuripärandi kaitsmiseks ja säilitamiseks ning kultuuri- ja loomesektori pakutavate haridusvõimaluste täielikuks kasutamiseks. [ME 16]

(15)

Sünergia programmiga „Euroopa horisont“ peaks tagama, et programmide „Erasmus“ „Erasmus+“ ja „Euroopa horisont“ (15) vahendeid kasutatakse üheskoos selliste meetmete toetuseks, mis on suunatud Euroopa kõrgharidusasutuste tugevdamisele ja moderniseerimisele. Programmiga „Euroopa horisont“ täiendatakse vajaduse korral „Erasmus“ „Erasmus+“ vahenditest pakutavat toetust teadusuuringute mõõtmega meetmetele ja algatustele, nagu Euroopa ülikoolide algatusele algatus , seda eelkõige teadusuuringute valdkonnas, mis on osa ühistest, integreeritud, pikaajalistest ja kestlikest uutest strateegiatest hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Sünergia programmiga „Euroopa horisont“ aitab edendada kõrgkoolides pakutava hariduse ja seal tehtava teadustöö integreerimist , eelkõige kõrgkoolides . [ME 17]

(16)

„Erasmus“ peaks olema kaasavam ning sel eesmärgil tuleks parandada programmi meetmete kättesaadavust neile programmis osalemise määra inimeste puhul , kellel on vähem võimalusi, sh tuleks luua õpirände jaoks paindlikumaid vorme, samuti tuleks edendada väikeorganisatsioonide osalemist, eelkõige uustulnukate ja selliste kogukondlike rohujuure-tasandi organisatsioonide osalemist, kes tegelevad otseselt ebasoodsas olukorras olevate igas vanuses õppijatega. Et jõuda rohkemate osalejateni, eelkõige piiratud võimalustega osalejateni ja nendeni, kellele füüsiline asumine oma asukohariigist erinevasse riiki võiks kujuneda takistuseks, tuleks edendada õpirände virtuaalseid vorme, näiteks virtuaalkoostööd ning veebipõhise ja tavapärase õpirände kombineerimist. On oluline tunnistada, et vähemate võimalustega inimeste vähene osalemine võib olla tingitud erinevatest põhjustest ja sõltuda olukorrast eri riikides. Seepärast peaksid riiklikud asutused kogu liitu hõlmava raamistiku raames välja töötama kaasamisstrateegiad meetmetega, mille eesmärk on parandada teavitamist, lihtsustada menetlusi, pakkuda koolitust ja tuge ning jälgida tulemuslikkust. Kaasatuse suurendamiseks tuleks kasutada ka muid mehhanisme, sh tuleks pakkuda õpirände jaoks paindlikumaid vorme vastavalt väiksemate võimalustega inimeste vajadustele ja edendada väike- ja kohalike organisatsioonide osalemist, eelkõige uustulnukate ja selliste kogukondlike rohujuure-tasandi organisatsioonide osalemist, kes tegelevad otseselt ebasoodsas olukorras olevate igas vanuses õppijatega. [ME 18]

(16a)

Kui väiksemate võimalustega inimestel ei ole võimalik programmis rahalistel põhjustel osaleda, kas tulenevalt oma majanduslikust olukorrast või tulenevalt programmi suurematest osalemiskuludest, mis on põhjustatud nende konkreetsest olukorrast, nagu see on sageli puuetega inimeste puhul, peaksid komisjon ja liikmesriigid tagama piisavate rahalise toetuse meetmete kehtestamise. Sellised meetmed võivad hõlmata ka muid liidu vahendeid, nagu Euroopa Sotsiaalfond+, riiklikud kavad, toetuse kohandamised või lisatoetused programmi kaudu. Selleks et hinnata, kas vähemate võimalustega inimestel ei ole võimalik programmis osaleda rahalistel põhjustel ja kui suurt toetust nad vajavad, tuleks kasutada objektiivseid kriteeriume. Kaasamise hõlbustamise meetmetega seotud kulud ei tohiks kunagi olla projekti tagasilükkamise põhjuseks. [ME 19]

(16b)

Programmi toetus peaks jätkuvalt keskenduma füüsilisele õpirändele ning avama rohkem võimalusi inimestele, kellel on vähem võimalusi saada füüsilise õpirände meetmetest kasu. Samas tuleks tunnistada, et virtuaalsed vormid, nagu virtuaalne koostöö, kombineeritud õpe ja virtuaalne õpe, võivad füüsilist õpirännet tõhusalt täiendada ja selle tulemuslikkust suurendada. Erandjuhtudel, kui inimesel ei ole liikuvusmeetmetes ja -tegevustes võimalik osaleda, võib ta programmi eelistest kulutõhusal ja innovaatilisel viisil palju kasu saada ka virtuaalsetest õpivormidest. Seepärast peaks programm ka selliseid virtuaalseid vorme ja vahendeid toetama. Sellised vormid ja vahendid, eelkõige need, mida kasutatakse keeleõppe jaoks, tuleks teha üldsusele võimalikult laialdaselt kättesaadavaks. [ME 20]

(16c)

Kooskõlas liidu ja liikmesriikide kohustustega, mis tulenevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioonist, eelkõige selle artiklist 9 juurdepääsetavuse ja artiklist 24 hariduse kohta, tuleks eritähelepanu pöörata sellele, et puuetega inimestele oleks tagatud programmile mittediskrimineeriv ja takistusteta juurdepääs. Selleks tuleks vajaduse korral anda lisatoetust, sealhulgas rahalist toetust. [ME 21]

(16d)

Õiguslikud ja haldustõkked, nagu raskused viisade ja elamislubade saamisel ning juurdepääsul tugiteenustele, eelkõige tervishoiuteenustele, võivad olla programmile juurdepääsul takistuseks. Seetõttu peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et sellised takistused täielikus kooskõlas liidu õigusega kõrvaldada ning piiriülest teabevahetust hõlbustada, näiteks väljastades Euroopa ravikindlustuskaardi. [ME 22]

(17)

Oma teatises „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“ rõhutas komisjon hariduse, kultuuri ja spordi keskset rolli noorima põlvkonna kodanikuaktiivsuse edendamisel ja ning ühiste väärtuste ja solidaarsustunde kasvatamisel. Euroopa identiteedi tugevdamine ja ning üksikisikute ja kodanikuühiskonna demokraatias osalemise edendamine on Euroopa tuleviku ja meie demokraatlike ühiskondade seisukohast esmatähtis. Kui noored lähevad välismaale kõrgkooli, õppima, praktikale või tööle või osalevad seal mõnel noorte- või spordiüritusel, on sellest kasu Euroopa identiteedi tugevdamisel kogu selle mitmekesisuses, see aitab suurendada kultuurikogukonda kuuluvuse tunnet ning edendada sellega seonduvat kodanikuaktiivsust , sotsiaalset ühtekuuluvust ja kriitilist mõtlemist igas vanuses inimeste seas. Liikuvusmeetmetes osalejad peaksid kaasa lööma oma kodukoha ja ka vastuvõtva riigi kohalike kogukondade tegevuses ning jagama oma kogemusi. Tuleks toetada tegevusi, mis on seotud loovuse kõigi aspektide arendamisega hariduses, koolituses ja noorsootöös ning mis aitavad kaasa võtmepädevuste omandamisele. [ME 23]

(17a)

On oluline, et programm annaks Euroopa lisaväärtust. Seepärast peaksid meetmed ja tegevused olema programmi alusel rahastamiskõlblikud üksnes juhul, kui need suudavad tõestada potentsiaalset Euroopa lisaväärtust. Euroopa lisaväärtust peaks olema võimalik tõestada mitmel viisil, näiteks meetmete riikidevahelise iseloomu, nende vastastikuse täiendavuse ja sünergia kaudu teiste liidu programmide ja poliitikavaldkondadega, nende panuse kaudu liidu läbipaistvus- ja tunnustamisvahendite tõhusasse kasutamisse, nende panuse kaudu üleliiduliste kvaliteeditagamise standardite arendamisse, nende panuse kaudu üleliiduliste ühiste haridus- ja koolitusprogrammide standardite arendamisse ning nendepoolse mitmekeelsuse, kultuuridevahelise ja religioonidevahelise dialoogi edendamise ning Euroopasse kuulumise tunde ja Euroopa kodakondsuse tugevdamise kaudu. [ME 24]

(18)

Tuleks hoogustada „Erasmuse“ programmi rahvusvahelise mõõtme arendamist ning luua üksikisikutele ja organisatsioonidele rohkem õpirände, koostöö ja poliitilise dialoogi võimalusi koostöös selliste kolmandate riikidega, kes ei ole programmiga liitunud , eelkõige arenguriikidega . Rahvusvaheline mõõde peaks toetama oskuste arendamist ja inimestevahelisi kontakte ning eelkõige arenguriikide kodanike puhul tuleks toetada omandatud teadmiste ülekandmist päritoluriikidesse, kui õpingud lõpevad. Samuti peaks see tugevdama arenguriikide haridussüsteemide suutlikkuse suurendamist. Tuginedes kõrghariduse omandamiseks loodud rahvusvaheliste võimaluste ja noortele mõeldud tegevuse edukusele varasemates haridus-, koolitus- ja noorteprogrammides, tuleks rahvusvahelise õpirände meetmeid laiendada ka teistesse sektoritesse, näiteks kutseharidusele ja -õppele ning spordile . [ME 25]

(18a)

Tegevuste mõju suurendamiseks arenguriikides on oluline edendada koostoimet programmi „Erasmus+“ ja ELi välistegevuse vahendite, näiteks naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi vahel. [ME 26]

(19)

2014.–2020. aasta programmi põhistruktuur, mis on jaotatud kolmeks – haridus ja koolitus, noored ja sport – on osutunud edukaks ning seda tuleks kasutada ka edaspidi. „Erasmuse“ jätkuprogrammis tuleks programmi raames toetatavaid meetmeid ühtlustada ja ratsionaliseerida.

(20)

Selles tuleks õpirände praegused võimalused veelgi paremaks muuta, eriti neis sektorites, kus jätkuprogrammist saadav kasu võiks olla suurim osalejate ringi laiendamise ja kõigi huviliste nõudlusele vastamise seisukohast. Selleks tuleks pakkuda üliõpilastele ning koolide ja kutsekoolide õpilastele rohkem õpirändemeetmeid ja muuta need meetmed lihtsamini kättesaadavaks ja töötajatele, sh eelkooliõpetajatele ning alghariduse ja hooldusega tegelevale personalile sihtotstarbelisi meetmeid, mis võtavad arvesse kasusaajate konkreetseid haridusvajadusi . Koostööpartnerlused peaksid hõlmama ka madala kvalifikatsiooniga täiskasvanud õppijatele pakutavaid õpirändevõimalusi. Kutsehariduse ja -koolituse õpilaste õpirändevõimalusi piirialadel tuleks veelgi parandada, et valmistada neid ette konkreetsele piiriülesele tööturule sisenemiseks . Programm peaks pakkuma õpirändevõimalusi ka täiskasvanuhariduses õppijatele ja töötajatele. Täiskasvanuhariduse põhieesmärgid on teadmus-, pädevus- ja oskussiire ning sotsiaalse kaasatuse, kodanikuaktiivsuse, isikliku arengu ja heaolu edendamine. Samuti tuleks laiendada noortele mõeldud õpirändevõimalusi mitteformaalses õppes osalemiseks, et kaasata rohkem noori , eriti uustulnukaid, piiratud võimalustega noori ja elanikerühmi, kelleni on raske jõuda . Hariduse, koolituse, noorte ja spordiga tegeleva personali liikuvust tuleks jõuliselt edendada just finantsvõimenduse seisukohast , pöörates eritähelepanu ümberõppele ja kvalifikatsiooni tõstmisele ning tööturul vajatavate oskuste edendamisele . Kooskõlas tõelise Euroopa kõrgharidusruumi visiooniga peaks jätkuprogramm soodustama õpirännet, liikuvust ja vahetusi ning soodustama digivahendite kasutuselevõtu kaudu (näiteks Euroopa üliõpilaspileti kasutuselevõtu kaudu) üliõpilaste osalemist haridus- ja kultuurimeetmetes , kultuuri- ja spordimeetmetes, et lihtsustada taotlemismenetlusi ja programmis osalemist kasutajasõbralike, parimatel tavadel põhinevate veebipõhiste süsteemide ja uute vahendite loomise kaudu (näiteks Euroopa üliõpilaspilet) . See algatus võib olla oluliseks sammuks, mis muudab liikuvuse kõigi jaoks tegelikkuseks esmalt seeläbi, et nii saavad kõrgharidusasutused saata ja vastu võtta rohkem vahetusõpilasi, parandades seejuures üliõpilaste õpirände kvaliteeti ja muutes üliõpilaste jaoks mitmesuguste teenuste kasutamise (nt juurdepääs raamatukogudele, transpordile, majutusele) lihtsamaks juba enne, kui nad välisriigis asuvasse õppeasutusse saabuvad. [ME 27]

(20a)

Programm peaks tagama kvaliteetse liikuvuse, mis põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitusel hariduse ja koolitusega seotud riikidevahelise liikuvuse kohta ühenduse piires: Liikuvust käsitlev Euroopa kvaliteediharta  (16) , milles öeldakse selgelt, et kvaliteetsel teabel, ettevalmistusel, toetusel ning kogemuste ja kvalifikatsioonide tunnustamisel, aga ka eelnevalt selgelt kindlaks määratud õppeplaanidel ja õppetulemustel on liikuvusest saadavale kasule märkimisväärne mõju. Liikuvustegevus tuleks eelnevalt nõuetekohaselt ette valmistada. Sellist ettevalmistust saab sageli tõhusalt teha info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil. Vajaduse korral peaks olema võimalik anda programmist toetust ka liikuvusmeetmeid ettevalmistavatele külastustele. [ME 28]

(20b)

Programm peaks toetama ja julgustama õpetajate ja haridustöötajate liikuvust kõikidel tasanditel, et edendada töötavasid ja aidata kaasa kutsealasele arengule. Arvestades, et eelkooli- ja väikelaste haridus mängib olulist rolli sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse ennetamisel, on oluline, et selle tasandi õpetajad ja töötajad saaksid selle programmi raames õpirändes osaleda. Õpetamise valdkonnas peaks programm julgustama ka poliitiliste uuenduste katsetamist, et tegeleda liidu haridussüsteemide ees seisvate ühiste probleemidega, näiteks andekate uute õpetajate ligitõmbamine kõige tõrjutumate laste õpetamisse, ning õpetajakoolituse arendamine, et aidata neil õpetada ebasoodsas olukorras olevaid õpilasi. Et õpetajad ja haridustöötajad saaksid programmist võimalikult suurt kasu, tuleks teha kõik võimalik selleks, et tagada neile keskkond, mis soodustab liikuvust, millest saab nende töökava ja korrapärase töökoormuse osa, et neil on juurdepääs nõuetekohastele koolitusvõimalustele ja nad saavad asjakohast rahalist toetust, mis määratakse selle riigi ja vajaduse korral piirkonna alusel, kus õpiränne toimub. [ME 29]

(20 c)

Tunnistades kutsehariduse ja -koolituse olulist rolli tööväljavaadete parandamisel ja sotsiaalse kaasatuse edendamisel, peaks programm aitama suurendada kutsehariduse ja -koolituse kaasavust, kvaliteeti ja asjakohasust kooskõlas komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatisega „Euroopa uue oskuste tegevuskava: Koostöö inimkapitali tugevdamiseks ning töölesobivuse ja konkurentsivõime suurendamiseks“  (17) . Programm peaks edendama tugevamaid sidemeid kutsehariduse ja -õppe pakkujate ning nii era- kui ka avaliku sektori tööandjate vahel. Samuti peaks see aitama tegeleda kutsehariduse ja -koolituse valdkonna küsimustega, nagu keeleõpe, kvaliteetsete liikuvuspartnerluste edendamine ning pädevuste tunnustamine ja sertifitseerimine, ning julgustama kutsehariduse ja -koolituse pakkujaid taotlema kutsehariduse ja -koolituse valdkonna õpirändehartat kui kvaliteedimärki. [ME 30]

(21)

Programmiga tuleks julgustada noori võtma osa Euroopa demokraatlikust elust, sh toetada noortele suunatud osalemisprojekte, mille vahendusel õpitakse kodanikuühiskonnas osalemist, aidatakse teadvustada Euroopa ühiseid väärtusi, sh kodanike põhiõigusi, Euroopa ajalugu, kultuuri ja kodakondsust, viia noored kokku otsusetegijatega kohalikul, riiklikul ja liidu tasandil ning aidata kaasa Euroopa integratsiooniprotsessi tugevdamisele. Programm peaks suurendama teadlikkust e-demokraatia vahenditest, sealhulgas Euroopa kodanikualgatuse tähtsusest. Samuti peaks see edendama põlvkondadevahelist dialoogi nooremate ja eakamate inimeste vahel. Võttes arvesse noorteorganisatsioonide ja noorsootöö olulist rolli nende eesmärkide saavutamisel, peaks programm toetama liidu noorsoosektori arengut. [ME 31]

(22)

Programmiga tuleks uue algatuse DiscoverEU raames pakkuda noortele rohkem võimalusi välismaal õppimise käigus omandatud kogemuste kaudu Euroopat paremini tundma õppida. 18-aastased Noored vanuses 18–20 aastat , eriti piiratud võimalustega noored, peaksid saama võimaluse kogeda esimest korda ja lühiajaliselt ning üksi või rühmana reisimist Euroopas mõne sellise mitteformaalse või informaalse haridusmeetme raames, mille eesmärk on edendada noortes Euroopa Liitu kuuluvuse tunnet ja õppida tundma liidu kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. Algatusel peaks olema tugev ja kontrollitav õppekomponent ning see peaks tagama kogemuste nõuetekohase levitamise ja jagamise, et algatust järjepidevalt hinnata ja täiustada. Programmi raames tuleks kindlaks määrata asutused, kes vastutavad meetmete laiematele ringkondadele tutvustamise, osalejate valimise ja reisikogemuste hariduslikku mõõdet tugevdavate meetmete toetamise eest , võttes nõuetekohaselt arvesse geograafilist tasakaalu . Need asutused tuleks vajaduse korral kaasata ka liikuvuseelse ja -järgse koolituse ja toetuse pakkumisse, sealhulgas seoses keele- ja kultuuridevahelise suhtlusoskusega. DiscoverEU algatus peaks looma seosed Euroopa kultuuripealinnade, Euroopa noortepealinnade, Euroopa vabatahtlike pealinnade ja Euroopa roheliste pealinnade vahel. [ME 32]

(23)

Keelte õppimine aitab kaasa vastastikusele mõistmisele ja liikuvusele liidus ja väljaspool liitu. Samal ajal on keeleoskus väga oluline ka muus elus ja tööl. Programmiga Seepärast tuleks programmiga tõhustada keelte õppimist interneti kaudu toimuvate keeleõppekursuste abil , eelkõige tuleks soodustada sealhulgas kättesaadavate veebipõhiste vahendite kasutamist ulatuslikuma kasutamise abil , sest e-õpe lisab võib lisada keeleõppele eeliseid just kättesaadavuse ja paindlikkuse osas. Programmi kaudu antava keeleõppetoetuse puhul tuleks pöörata tähelepanu kasutajate vajadustele, keskendudes vastuvõtvas riigis kasutatavatele keeltele ja piirialadel naaberriikide keeltele. Keeleõppe toetamine peaks hõlmama ka eri riikides kasutatavaid viipekeeli. Erasmus+ veebipõhine keeletugi peaks olema kohandatud programmis osalejate erivajadustele ja avatud igaühele. [ME 33]

(23a)

Programm peaks kasutama keeletehnoloogiaid, näiteks masintõlketehnoloogiat, et lihtsustada asutustevahelist suhtlust ja parandada kultuuridevahelist dialoogi. [ME 34]

(24)

Programmiga tuleks toetada meetmeid, mis suurendavad hariduse, koolituse, noorte ja spordiga tegelevate asutuste ja organisatsioonide vahelist koostööd, olles teadlik nende põhjapanevast rollist inimestele selliste teadmiste, oskuste ja pädevuste jagamisel, mida on vaja muutuvas maailmas ja ka selleks, et innovatsiooni, loovuse ja ettevõtluse potentsiaali võimalikult hästi ära kasutada, seda eriti digimajanduses. Selleks tuleks tagada tõhus koostöö programmi rakendamise kõikide tasandite kõikide asjaomaste sidusrühmade vahel. [ME 35]

(25)

Euroopa Ülemkogu kutsus oma 14. detsembri 2017. aasta järeldustes liikmesriike, nõukogu ja komisjoni üles edasi liikuma algatustega, mis aitavad viia hariduse ja koolituse alase koostöö Euroopas uuele tasandile, sh aitama kaasa sellele, et 2024. aastaks loodaks Euroopa ülikoolid, mis moodustavad kõikjal liidus asuvate ülikoolide põhjal loodud võrgustiku. „Erasmuse“ programm peaks toetama Euroopa ülikoole , mis peaksid püüdlema tipptaseme poole ja mille eesmärk on suurendada liidu kõrgharidusasutuste atraktiivsust ja parandada koostööd teadusuuringute, innovatsiooni ja hariduse vahel . Mõistet „tipptase“ tuleb mõista laiemalt, näiteks seoses võimega tõhustada kaasatust. Programmi raames antav toetus peaks katma Euroopa ülikoole geograafiliselt võimalikult ulatuslikult. [ME 36]

(26)

2010. aastal vastuvõetud Brügge kommünikees soovitati aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu nimel toetada kutsealase tipptaseme saavutamist. Komisjoni 2017. aasta teatises „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ rõhutatakse kutsehariduse ja -õppe ning innovatsioonisüsteemide sidumise tähtsust osana aruka spetsialiseerumise strateegiast piirkondlikul tasandil. Programmiga tuleks luua vahendid, mis aitavad esitatud üleskutsetele vastata ja luua erialase tipptaseme keskuste riikidevahelisi platvorme, mis on tihedalt lõimunud majanduskasvu, innovatsiooni, ja konkurentsivõimet , kestlikku arengut ja sotsiaalset kaasatust edendavate kohalike ja piirkondlike strateegiatega. Sellised tippkeskused peaksid tegutsema kutseoskuste kvaliteedi tagajatena sektorile tüüpiliste probleemide korral, samuti peaksid nad toetama liidu üldiste struktuuriliste muutuste ja sotsiaalmajanduslike põhimõtete elluviimist. [ME 37]

(27)

Et virtuaalkoostöö meetmete kasutamist hoogustada, tuleks programmiga toetada olemasolevate veebiplatvormide, näiteks eTwinningu, School Education Gateway, Euroopa täiskasvanuõppe elektroonilise platvormi, Euroopa Noorteportaali ja kõrghariduse veebiplatvormi süsteemsemat kasutamist. Programm peaks vajadusel toetama ka uute veebiplatvormide arendamist, et tugevdada ja ajakohastada haridus-, koolitus-, spordi- ja noorsoopoliitika rakendamist Euroopa tasandil. Sellised platvormid peaksid olema kasutajasõbralikud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2102  (18) tähenduses juurdepääsetavad. [ME 38]

(28)

Programm peaks soodustama oskuste, ja kvalifikatsioonide ja diplomite läbipaistvamaks muutmist ja automaatset vastastikust tunnustamist, samuti ainepunktide või muude õpiväljundite tõendite ülekandmist, edendama kvaliteedi tagamist ning toetama mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimist, oskuste juhtimist ja nõustamist. Sellega seoses peaks programm pakkuma tuge ka sellisele riiklike ja liidu tasandi kontaktpunktide ja võrgustike tegevusele, mille vahendusel hõlbustatakse mis annavad tulevastele osalejatele teavet ja tuge, soodustades seeläbi üleeuroopalisi vahetusi ja arendatakse arendades paindlikke õpivõimalusi hariduse, koolituse ja noortemeetmete eri valdkondades ning formaalse ja mitteformaalse õppe vahendusel. [ME 39]

(29)

Jätkuprogrammis tuleks ära kasutada varasemas programmis „Erasmus+“ osalejate potentsiaali ja toetada just Alumni võrgustike, Erasmus+ saadikute ja EuroPeeri meetmeid, samuti tuleks soodustada varasemate osalejate tegutsemist jätkuprogrammi mõju mitmekordistajatena.

(29a)

Programmis tuleks pöörata erilist tähelepanu välismaal läbitud haridus- ja koolitusperioodide, sh keskhariduse valideerimise ja tunnustamise vallas. Sellega seoses tuleks toetused siduda kvaliteedi hindamise menetlustega, õpiväljundite kirjeldusega, nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovitusega kvaliteetset ja tulemuslikku praktikat käsitleva Euroopa raamistiku kohta  (19) , nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitusega mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta  (20) ning ELi vahenditega, mis aitavad tunnustada välismaal õppimist ja tagavad kvaliteetse õppe, näiteks Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF), kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa register (EQAR), Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET) ning Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -õppe valdkonnas (EQAVET). [ME 40]

(30)

Et tagada koostöö teiste liidu vahenditega ja toetada liidu muu poliitika rakendamist, tuleks õpirände- ja liikuvusvõimalusi pakkuda eri tegevusvaldkondade esindajatele, näiteks avalikus sektoris ja erasektoris töötavatele inimestele ning põllumajanduse ja ettevõtlusega tegelejatele, pakkuda neile välismaal koolituse, praktika ja õppimise võimalusi, mis võimaldavad neil igas eluetapis nii erialaselt kui ka isiklikus plaanis areneda, eelkõige aga arendada teadlikkust Euroopa identiteedist ja mõistmist Euroopa kultuurilisest mitmekesisusest , ning võimaldada neil kutsealal omandada eelkõige tööjõuturu nõudlusele vastavaid oskusi . Programmis tuleks luua liidus kasutusel olevate riikidevaheliste õpisuunitlusega liikuvuskavade jaoks üks sissepääs (taotluste esitamise koht), see lihtsustaks nende kavade pakkumist toetusesaajatele ja neile, kes tegevusest osa võtavad. Lihtsustada tuleks „„Erasmuse“ „Erasmus+“ projektide arvu suurendamist; kehtestada tuleks erimeetmed, et aidata „Erasmuse“ „Erasmus+“ projektide arendajatel toetust taotleda või arendada sünergiat Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuse kaudu ning rände-, julgeoleku-, õigus- ja kodakondsus-, tervise- , meedia- ja kultuuriprogrammide ning samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kaudu. [ME 41]

(31)

On väga oluline hoogustada õpetamist, õppimist ja uurimistööd küsimustes, mis puudutavad Euroopa integratsiooni teema õpetamist, õppimist ja uurimistööd ning Euroopa tulevasi väljakutseid ja võimalusi , samuti edendada integratsiooniteemalisi arutelusid nende küsimuste teemal arutelu Jean Monnet’ meetmete toetuse kaasabil kõrghariduse valdkonnas, aga ka kõigis hariduse ja koolituse muudes valdkondades. Euroopa identiteeti Euroopasse kuulumise ja Euroopale pühendumist arendava tunde kasvatamine on eriti oluline ajal, mil , arvestades väljakutseid liidu aluseks olevad ühised väärtused olevatele ühistele väärtustele , mis on Euroopa ühise identiteedi osaks, on proovile pandud ja kus arvestades, et kodanikud ei soovi väga ühiskonnaelust osa võtta. Programmiga tuleks jätkata Euroopa integratsiooniteemaliste uuringute kvaliteedi tõstmist ja tõhustada samal ajal laiema õpikogukonna ja avalikkuse kaasamist Euroopa integratsiooni . [ME 42]

(32)

Programm peaks olema kooskõlas Pariisi kokkuleppe keskse eesmärgiga: tugevdada ülemaailmset reageerimist kliimamuutustele. Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust Kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke, aidatakse programmiga kliimameetmeid ja kestlikku arengut liidu poliitikasse integreerida ja panustada üldeesmärgi saavutamisele, st sellele, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal ning võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks tuleks kinnitada 30 % aastane eesmärk . Asjakohased meetmed määratakse kindlaks „Erasmuse“ programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus. [ME 43]

(32a)

Arvestades liidu rolli ülemaailmse osalejana kooskõlas 2030. aastani kavandatud kestliku arengu tegevuskavaga ning liikmesriikide poolt Rio+20 konverentsil võetud kohustustega, peaks programm süvalaiendama kaasavat, õiglast ja kvaliteetset haridust ja elukestvat õpet, sealhulgas tunnistades hariduse olulist rolli vaesuse vastu võitlemisel. Programm peaks aitama kaasa ka kestliku arengu tegevuskavale, toetades jõupingutusi, mis on suunatud kestliku arengu jaoks vajalike oskuste arendamisele ja inimeste koolitamisele formaalse, mitteformaalse ja informaalse hariduse kaudu kestliku arengu, keskkonnakaitse ja kliimamuutuste valdkonnas. [ME 44]

(33)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi „Erasmus“ kogu kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis [reference to be updated as appropriate Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (21) punkti 17] tähenduses. Alates 2021. aastast tuleks programmile tagada 2014.–2020. aasta finantsraamistiku viimase aastaga võrreldes palju suurem aastaeelarve ning iga-aastaseid eraldisi tuleks järk-järgult pidevalt suurendada. Selline eelarveprofiil aitaks tagada laialdasema juurdepääsu alates mitmeaastase finantsraamistiku perioodi 2021–2027 algusest ning vältida ebaproportsionaalset suurenemist perioodi viimastel aastatel, mida võib olla raske ära kasutada. [ME 45]

(34)

Hariduse ja koolituse valdkonna riiklike ametiasutuste poolt hallatavate meetmete jaoks eraldatud põhieelarve raames tuleks kindlaks määrata sektoriaalsete (kõrgharidus, üldharidus, kutseharidus ja -õpe ning täiskasvanuharidus) miinimumeraldiste jaotumine, tagamaks, et iga sektori puhul jõuab piisaval hulgal assigneeringuid just kavandatud väljundite ja tulemusteni. Tööprogrammis tuleks sätestada eelarveeraldised meetmete ja algatuste kaupa. [ME 46]

(35)

Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) … [uus finantsmäärus] (edaspidi „finantsmäärus“) (22). Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete ja kaudse rahastamise kohta.

(36)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli [125(lõike 1)] kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist. Programmi rakendamisel tuleks järgida finantsmääruses sätestatud läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. [ME 47]

(37)

Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad programmis „Erasmus“ osaleda koostöö raames, mis loodi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, milles on sätestatud liidu programmide rakendamine kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsusega. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesoleva määrusega tuleks anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. Kolmandate riikide täieõiguslik osalemine programmis „Erasmus“ peaks olema võimalik tingimustel, mis on sätestatud konkreetsetes lepingutes, milles käsitletakse asjaomase kolmanda riigi programmis osalemist. Täisosaluse korral lisandub riigile kohustus luua riiklik korraldusasutus ja hallata teatavaid programmi kuuluvaid meetmeid detsentraliseeritult. Isikud ja üksused kolmandatest riikidest, kes ei ole programmiga liitunud, peaksid saama tööprogrammis sätestatu kohaselt osaleda mõnes programmi kuuluvas meetmes kuuluvates meetmetes ning ka komisjoni poolt väljakuulutatud projektikonkurssidel. Programmi rakendamisel tuleks arvesse võtta erikorda nende isikute ja üksuste puhul, kes on pärit Euroopa miniriikidest. [ME 48]

(38)

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 349 ja komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (23) (strateegilise partnerluse teatis) tuleks programmis arvesse võtta kõnealuste piirkondade erilist olukorda. Võetakse meetmeid, millega suurendada äärepoolseimate piirkondade osalemist kõigis programmi meetmetes. Tuleks edendada neist piirkondadest ja kolmandatest riikidest, eelkõige asjaomastest naaberriikidest pärit inimeste ja organisatsioonide vahelisi õpirändega seonduvaid vahetus- ja koostööprojekte. Need meetmed on korrapärase järelevalve all ja neid hinnatakse pidevalt. [ME 49]

(38a)

Komisjon tunnistas oma strateegilise partnerluse teatises, et õppurite ning hariduse ja koolituse valdkonna töötajate suurem õpiränne, eelkõige programmi „Erasmus+“ raames, oleks äärepoolseimate piirkondade jaoks väga kasulik, ning võttis kohustuseks kohandada täiendavalt äärepoolseimatesse piirkondadesse ja sealt välja reisivatele osalejatele antavat rahalist toetust, säilitades „Erasmus+“ raames nende piirkondade jaoks konkreetsed rahastamiseeskirjad, ning uurida piirkondliku „Erasmus+“ koostöö laiendamise võimalusi, et edendada täiendavalt liikuvust äärepoolseimate piirkondade ja naabruses asuvate kolmandate riikide vahel, ja kasutada „Erasmus+“ täiendamiseks Euroopa Sotsiaalfond+. [ME 50]

(39)

Vastavalt [reference to be updated as appropriate according to a new Decision on OCTs nõukogu otsuse 2013/755/EL (24) artiklile 94] on ülemeremaadel või -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest ning võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Programmi rakendamisel tuleks arvesse võtta ülemeremaade või -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi ning nende osalemist programmis tuleks korrapäraselt hinnata.

(40)

Programm peaks säilitama oma eesmärkide ja prioriteetide järjepidevuse. Arvestades siiski, et programmi tuleb rakendada seitsmeaastase ajavahemiku jooksul, on vaja sätestada teatav paindlikkus, et võimaldada programmil kohaneda muutuvate tegelike olude ja poliitiliste prioriteetidega haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordivaldkonnas. Seepärast ei määratleta käesolevas määruses üksikasjalikult seda, kuidas konkreetseid algatusi tuleb kavandada, ega anta eelhinnanguid poliitiliste prioriteetide ja vastavate eelarveprioriteetide kohta järgmisel seitsmel aastal. Selle asemel tuleks tööprogrammides määrata kooskõlas finantsmäärusega peaks komisjon võtma vastu tööprogrammid ning teavitama neist Euroopa Parlamenti ja nõukogu kindlaks teisesed poliitilised valikud ja prioriteedid, sh konkreetsete uute algatuste üksikasjad . Uute algatuste kavandamisel tuleks õppida varasematest ja käimasolevatest katsealgatustest kõnealuses valdkonnas ning nõuetekohaselt arvesse võtta Euroopa lisaväärtust nii algatuse sisus kui ka struktuuris. Tööprogrammides Tööprogrammis tuleks sätestada ka meetmed, mis on vajalikud nende rakendamiseks kooskõlas programmi üld- ja erieesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik muud vajalikud aspektid. Tööprogrammid ja kõik nende muudatused tuleks vastu võtta rakendusaktidega vastavalt kontrollimenetlusele delegeeritud õigusaktiga . On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistustöö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ning riiklike ametite ja sidusrühmadega konsulteerides, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 51]

(40a)

Komisjon peaks koos riiklike asutustega korraldama programmi rakendamise üle järelevalvet ja sellest aru andma nii programmi rakendamise ajal kui ka pärast selle lõpuleviimist. Programmi lõpphindamine tuleks läbi viia õigeaegselt, nii et seda saaks vajaduse korral kasutada jätkuprogrammi vahekokkuvõttes. Komisjon peaks eelkõige tegema programmi kohta vahekokkuvõtte ning esitama vajaduse korral seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks. [ME 52]

(41)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (25) punktidele 22 ja 23 tuleb käesolevat programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelevalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides toetusesaajatele . Järelevalvekorras peaksid olema kindlaks määratud konkreetsed, mõõdetavad ja realistlikud näitajad, mida saab eri aegadel mõõta ja mis on aluseks programmi mõju hindamisele kohapeal. [ME 53]

(42)

Programmi toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii Euroopa, riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks tugineda kõigile programmi rakendusasutustele, kaasates , kui see on asjakohane, vajaduse korral teised peamised asjaomased sidusrühmad. [ME 54]

(43)

Selleks et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja komisjoni algatusel toimuvate teavitamistegevuste tugevam koostoime, tuleks käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud eelarvest rahastada ka liidu poliitiliste prioriteetide üldist tutvustamist, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga. [ME 55]

(44)

Käesoleva määruse tõhusa ja tulemusliku rakendamise tagamiseks tuleks programmis maksimaalselt ära kasutada juba olemasolevaid rakendusmehhanisme. Programmi rakendamine tuleks seega usaldada komisjonile ja riiklikele korraldusasutustele , kes peaksid tagama programmi eeskirjade järjepideva ja lihtsa rakendamise aja jooksul üle kogu liidu . Sel eesmärgil ning selleks, et tagada programmi tõhus rakendamine, peaksid komisjon ja riiklikud korraldusasutused tegema koostööd ja konsulteerima sidusrühmadega, et töötada välja ühtsed, lihtsad ja kvaliteetsed menetlused ning hõlbustama heade tavade vahetamist, mis võib parandada programmi projektide kvaliteeti. Kui see on teostatav ning selleks, et saavutada rakendamisel maksimaalne tõhusus, peaksid riiklikud korraldusasutused olema samad asutused, mis määrati eelmise programmi haldusasutusteks. Eelneval vastavushindamisel tuleks piirduda nõuetega, mis on uued ja programmispetsiifilised, v. a juhul kui esineb suuri puudusi või kui asjaomane riiklik korraldusasutus ei ole täitnud oma ülesandeid. [ME 56]

(44a)

Selleks et ergutada projektide korraldajaid, kellel ei ole kogemusi liidu rahastamisprogrammidest rahastamise taotlemiseks, peaksid komisjon ja riiklikud korraldusasutused andma nõu ja toetust ning tagama, et taotlusmenetlused on võimalikult selged ja lihtsad. Programmi juhendit tuleks veelgi parandada, et muuta see kasutajasõbralikuks ning selgeks, ning taotlusvormid peaksid olema lihtsad ja aegsasti kättesaadavad. Selleks et taotlusprotsessi veelgi ajakohastada ja ühtlustada, tuleks programmi toetusesaajate ja programmi juhtimisega seotud isikute jaoks välja töötada ühine, mitmekeelne universaalne vahend. [ME 57]

(44b)

Üldreeglina tuleks toetus- ja projektitaotlused esitada selle riigi riiklikule korraldusasutusele, kus taotlev organisatsioon asub, ning see asutus peaks neid ka haldama. Liiduüleste võrgustike ning Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide korraldatud tegevuste toetus- ja projektitaotlused tuleks siiski erandina esitada komisjonile, kes neid haldab. [ME 58]

(45)

Selleks et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja õiguskindlus igas osalevas riigis, peaks iga riiklik ametiasutus määrama sõltumatu auditeerimisasutuse. Kui see on teostatav ning selleks, et saavutada rakendamisel maksimaalne tõhusus, peaks sõltumatu auditeerimisasutus olema sama asutus, mis oli eelmises programmis samade meetmete jaoks määratud asutus.

(46)

Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada programmi nõuetekohase toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused juriidilised ja administratiivsed takistused, mis võiksid raskendada juurdepääsu programmile või takistada selle nõuetekohast toimimist . See tähendab võimaluse korral ning ilma et see piiraks kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist, et lahendatakse probleemid, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine. Liikmesriikidel soovitatakse kehtestada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/801 (26) riiki lubamise kiirmenetlusi. [ME 59]

(47)

Tulemusaruannete süsteem peaks tagama, et programmi rakendamise ja hindamise järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt ning piisaval detailsuse astmel. Need andmed tuleks edastada komisjonile kooskõlas asjakohaste andmekaitse-eeskirjadega.

(48)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (27). [ME 60]

(49)

Selleks et lihtsustada toetusesaajatele esitatavaid nõudeid, tuleks nii palju kui võimalik kasutada lihtsustatud toetusvorme, nt ühekordseid makseid, ühikuhindu ja kindlamääralist rahastamist. Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja selleks et lihtsustada programmi haldamist tuleks kõigi sektorite liikuvusmeetmete jaoks kasutada asjaomasel projektil põhinevaid kindlasummalisi makseid. Komisjoni kindlaksmääratud Erasmuse programmi liikuvusmeetmete toetamiseks antava antav lihtsustatud toetuse puhul toetus tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja seda tuleks arvesse võtta kohandada vastuvõtva riigi elukallidust ja piirkonna elukalliduse ja elamiskulusid elamiskuludega . Komisjon ja meetmes osalevate saatvate riikide korraldusasutused peaksid saama lihtsustatud toetusi kohandada vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele ja eelkõige selleks, et tagada juurdepääs piiratud võimalustega inimestele. Liikmesriikidele tuleks esitada ka soovitus vabastada need toetused riigisisese õiguse kohaselt kõigist maksudest ja sotsiaalmaksust. Sama maksuvabastust tuleks kohaldada avalik-õiguslikele või erasektori asutustele, kes sellist finantstoetust asjaomastele isikutele annavad. [ME 61]

(50)

Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, (28) nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (29) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 (30) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid ebaseaduslikke toiminguid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada liidule nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 (31). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(51)

Oluline on kindlustada, et kõik programmi raames elluviidavad meetmed oleksid vastastikku täiendavad liikmesriikide võetavate meetmete ja muude liidu meetmetega, iseäranis hariduse, kultuuri ja meedia, noorte ja solidaarsuse, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse, teadusuuringute ja innovatsiooni, tööstuse ja ettevõtluse, põllumajanduse ja maaelu arengu (eelkõige noortele põllumajandusettevõtjatele suunatud meetmed), ühtekuuluvus-ja regionaalpoliitika ning rahvusvahelise koostöö ja arengu valdkonnas võetavate meetmetega.

(52)

Kuigi õigusraamistik võimaldas liikmesriikidel ja piirkondadel programmi „Erasmus+“ ja muude liidu vahendite (nt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, millega toetatakse samuti haridus-, koolitus- ja noorsootöösüsteemide kvalitatiivset arengut liidus) vahelist sünergiat luua juba eelmise programmitööperioodi ajal, kasutati seda võimalust siiani väga vähe ning seetõttu oli projektide süsteemne ja poliitikale avalduv mõju väike. Kõiki neid erinevaid vahendeid haldavate riigiasutuste vahel peaks riigi tasandil toimuma tõhus teabevahetus ning nad peaksid tegema koostööd, et vahendite mõju oleks võimalikult suur. Programmi raames peaks olema võimalik nende vahenditega aktiivselt koostööd teha , eelkõige tagades, et oleks võimalik lihtsustatud menetlusega kaaluda selliste kvaliteetsete taotluste rahastamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, mida ei ole programmi raames võimalik rahastada ebapiisavate vahendite tõttu . Selliste meetmete lihtsustamiseks peaks olema võimalik anda neile kvaliteedimärgis, et tunnustada nende kõrget kvaliteeti. Selline programmiülene vastastikune täiendavus peaks võimaldama programmi üldise edukuse kõrgemaid määrasid. [ME 62]

(52a)

Et maksimeerida liidu rahastuse ja poliitika toetamise tõhusust, on vaja sidusal viisil edendada kõikide asjaomaste programmide vahelist sünergiat ja vastastikust täiendavust. Selline koostoime ja vastastikune täiendavus ei tohiks tekitada olukorra, kus programmist „Erasmus+“ eraldatud vahendeid hallatakse väljaspool programmi struktuuri, samuti ei tohiks see kaasa tuua nende vahendite kasutamist muul eesmärgil, kui on sätestatud käesolevas määruses. Koostoime ja vastastikune täiendavus peaksid endaga kaasa tooma taotlusmenetluse lihtsustamise rakendamise tasandil. [ME 63]

(53)

Selleks et programmi tulemusnäitajad üle vaadata või täiendavaid näitajaid lisada, tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu õigusakte käesoleva määruse lisa kohandamiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidevalt võimalik osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(54)

On asjakohane tagada ka varasema programmi nõuetekohane lõpetamine, iseäranis mitmeaastaste kokkulepete jätkamine selle haldamisel ning tehnilise ja haldusabi rahastamisel. Alates 1. jaanuarist 2021 tuleks tehnilise ja haldusabiga tagada vajaduse korral varasema programmi alusel 31. detsembriks 2020 lõpetamata meetmete haldamine.

(55)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega tagada täielik kinnipidamine õigusest soolisele võrdõiguslikkusele ja mittediskrimineerimisele soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning edendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 21 ja 23 kohaldamist. Seepärast peaks programm aktiivselt toetama algatusi, mille eesmärk on suurendada teadlikkust ja edendada positiivset suhtumist mis tahes rühmadesse, keda võidakse diskrimineerida, ning samuti edendada soolist võrdõiguslikkust. Samuti peaks see toetama jõupingutusi, mille eesmärk on võidelda hariduslõhe ja konkreetsete raskustega, millega romad kokku puutuvad, ning hõlbustama nende täieulatuslikku ja aktiivset osalemist programmis. Programmi kavandamis-, rakendamis-, järelevalve- ja hindamisprotsessis tuleks süvalaiendada põhiõiguste hartas tunnustatud õiguste ja põhimõtete austamist. [ME 64]

(56)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning neis on kindlaks määratud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja kaudse rahastamise kohta, ning ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(57)

Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle eesmärgi rahvusvahelise olemuse tõttu, rahastatavate liikuvus- ja koostöömeetmete suure mahu ja laia geograafilise ulatuse ning mõju tõttu õpirände kättesaadavusele ja üldisemalt liidu integratsioonile, samuti selle eesmärgi suurema rahvusvahelise mõõtme tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(58)

Seetõttu tuleks määrus (EL) nr 1288/2013 alates 1. jaanuarist 2021 kehtetuks tunnistada.

(59)

Selleks et tagada programmiga hõlmatud rahalise toetuse järjepidevus, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2021,