Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52019AE4990

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Soovitus: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta“ [COM(2019) 652 final]

    EESC 2019/04990

    ELT C 120, 14.4.2020, p. 7–13 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    14.4.2020   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 120/7

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Soovitus: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta“

    [COM(2019) 652 final]

    (2020/C 120/02)

    Raportöör:

    Petr ZAHRADNÍK

    Konsulteerimistaotlus

    Euroopa Komisjon, 6.2.2020

    Õiguslik alus

    Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

    Vastutav sektsioon

    majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon

    Vastuvõtmine sektsioonis

    4.2.2020

    Vastuvõtmine täiskogus

    19.2.2020

    Täiskogu istungjärk nr

    550

    Hääletuse tulemus

    (poolt/vastu/erapooletuid)

    129/10/17

    1.   Järeldused ja soovitused

    1.1.

    		 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võtab murelikult teadmiseks euroala majandusvõimsuse vähenemise ja töötuse määra vähendamise protsessi järkjärgulise peatumise, millega kaasneb majandusvõimsust mõjutavate riskitegurite pidev rohkenemine.

    1.2.

    		 Sellegipoolest peab komitee Euroopa rohelise kokkuleppe sisu ELi ja euroala tulevase majandusliku paradigma oluliseks elemendiks. See võib olla põhimõttelise muutuse lähte- ja pöördepunkt. Palju sõltub sellest, kuidas selle muutusega toime tullakse. Kui seda juhitakse edukalt, saab Euroopas nii majanduses kui ka ühiskonnas teha kvalitatiivseid edusamme. Teisalt võib ebaõnnestumine osutuda saatuslikuks ELi kui sellise terviklikkusele.

    1.3.

    		 Majandusarengu oluline parameeter nii traditsioonilisest vaatenurgast kui ka Euroopa rohelises kokkuleppes sisalduvate uute elementide seisukohast on püsivad territoriaalsed lahknevused ja erinevused ELis, mis jäävad püsima vaatamata sellele, et viimastel aastatel on lähenemine olnud suhteliselt edukas.

    1.4.

    		 Arvestades vajadust lähenemisprotsessile kaasa aidata ja seda kiirendada, nõustub komitee seisukohaga, et Euroopa roheline kokkulepe võib olla platvorm ühise Euroopa lisaväärtuse edendamiseks.

    1.5.

    		 Komitee märgib, et vaatamata püsivatele riskiteguritele, iseäranis mõnes liikmesriigis, on euroala finantssektori seisund, stabiilsus ja toimimine paranenud.

    1.6.

    		 Komitee on veendunud, et Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisega seotud struktuurireformid ja investeeringud võivad märkimisväärselt kaasa aidata euroala majanduslikule heaolule, sealhulgas nendes liikmesriikides, kus kasvupotentsiaal on praegu alla keskmise. See võib aidata kaasa lähenemisprotsessile euroalal ja ELis tervikuna.

    1.7.

    		 Komitee rõhutab tungivalt, et Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamine nõuab suuri rahalisi vahendeid, mis ei ole praeguse seisuga veel täies mahus tagatud. Iseäranis tekitab muret õiglase ülemineku fondile ja mehhanismile ette nähtud rahastuse ebapiisavus. Komitee lisab, et selleks on oluline kaasata protsessi täiendavaid riigisiseseid avaliku ja erasektori vahendeid ning luua vajalikud tingimused nende eraldamiseks, et saavutada rohelise kokkuleppe eesmärgid.

    1.8.

    		 Komitee rõhutab, et eelseisval perioodil on jätkuvalt vaja ettevaatlikult jõulist eelarvepoliitikat, pidades eelkõige silmas eeldatavat majanduskasvu aeglustumist, tagades samal ajal tasakaalustatud koosmõju majanduspoliitika ning majandus- ja rahaliidu aluseks olevate sammaste vahel. Nn kuldreegli kohaldamine avaliku sektori investeeringutele aitaks neid eesmärke saavutada.

    1.9.

    		 Komitee soovitab pöörata senisest rohkem tähelepanu maksusüsteemi kohandamisele tulevaste vajadustega, pidades silmas nii tarbijate kui ka tootjate keskkonnasäästlikumat käitumist kui ka õiglase maksustamise tagamist, et vältida sissetulekute ja jõukuse taseme erinevuste edaspidist suurenemist ning hoida ära maksupettusi, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist.

    1.10.

    		 Komitee juhib tähelepanu vajadusele viia uut tüüpi finantsplatvormide dünaamilist arengut arvestades omavahel kooskõlla finantsinnovatsiooni areng ning finantsturgude järelevalve ja reguleerimise eeskirjade kehtestamine. Komitee rõhutab finantsturgude stabiilsuse tagamise suurt olulisust. Seejuures on komitee korduvalt juhtinud tähelepanu viivitustele ülejäänud oluliste elementide rakendamisel, mis on määrava tähtsusega rahandusliidu lõpuleviimiseks.

    2.   Taust

    2.1.

    		 Euroala majandusvõimekus on vähenemas, töötuse määr enam ei lange ning inflatsioon on mõõdukast suurenemisest hoolimata endiselt madal ja jääb inflatsioonieesmärgist allapoole.

    2.2.

    		 2020. aasta väljavaateid seostatakse riskitegurite suurema esinemissageduse ja sellest tuleneva ebakindlusega. Need riskid võivad lähiaastatel viia pikema perioodini, mil majanduskasv jääb nõrgaks ning inflatsioon ja palgakasv madalaks ning sissetulekute ebavõrdsus suureneb, välja arvatud juhul, kui investeeringud taastuvad jõudsalt, eriti suure tootlikkusega sektorites, milles euroala ja EL suudavad ülemaailmselt konkureerida.

    2.3.

    		 Hoolimata headest tööturutingimustest oli reaalpalga tõus 2018. ja 2019. aastal aeglane ja tagasihoidlik, jäädes alla 1 %. Ent tõus on endiselt väga ebaühtlane ja jõukuse jaotumine ei ole tasakaalus. Pigem on paljudel juhtudel palkade ebavõrdsus suurenenud ja mõnes riigis on reaalpalk endiselt väiksem kui kümme aastat tagasi. See aitab suurendada palgavaeste ehk nende inimeste arvu, kellel on töötamisest hoolimata raske ületada vaesuspiiri või keda ohustab sotsiaalne tõrjutus. Reaalpalga kasv ja vaesuse vähendamine on olulised elatustaseme ja eratarbimise tõstmiseks, millel on positiivne mõju tootmisele ja majanduskasvule.

    2.4.

    		 Jooksevkonto suur ülejääk vähenes ning lõhe puudujäägiga liikmesriikide ja ülejäägiga liikmesriikide vahel veidi vähenes, peamiselt tänu vähenenud välisnõudlusele. Sellegipoolest on mõnes liikmesriigis endiselt jooksevkonto ülemäärane ülejääk. Investeeringute ja palkadega seotud meetmed, mis võimaldaksid seda ülejääki vähendada, aitaksid euroala nõrka majanduskasvu pöörata tõususuunda.

    2.5.

    		 Täiesti uus element on Euroopa roheline kokkulepe, mida tajutakse pikaajalise võimalusena, millel võib juba lühikese aja jooksul olla mõju kestlikule majanduskasvule. Ent kokkulepe põhjustab lühikeses ja keskpikas perspektiivis suuri finantskulusid. Äärmiselt tähtsad on ka uued kavandatud vahendid: kestliku Euroopa investeerimiskava ja õiglase ülemineku fond.

    2.6.

    		 Jätkuvalt on probleemiks ebaühtlus euroala majandusarengus, mis on põhjustatud nii varasema majanduskriisi rängast mõjust kui ka struktuuriliste probleemide erinevustest liikmesriikide majanduses, mistõttu ei ole võimalik täielikult ära kasutada iga liikmesriigi majanduslikku potentsiaali. Need erinevused kajastuvad ka tõsistes sotsiaalsetes tagajärgedes, iseäranis püsivas vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses. Kuigi selles kategoorias on praegu umbes 5 miljonit inimest vähem kui 2012. aastal, küsib komitee õigustatult, kas eeldatava majanduskasvu aeglustumise korral ei ole ohtu, et selline olukord võib korduda, ning kas EL ja liikmesriigid on nüüd paremini valmis sellele ohule vastu astuma.

    2.7.

    		 Euroala finantssektori seisund, stabiilsus ja toimimine on pärast kriisi märkimisväärselt paranenud, kuid endiselt esineb riske ja ebaterveid ilminguid, eriti mõne riigi finantssüsteemi puhul.

    3.   Üldised märkused

    3.1.

    		 Komitee märgib, et euroala on endiselt majanduskasvu faasis, ent kasv on aeglustumas. Praeguses etapis on oluline tunnistada, et majandus- ja rahaliit põhineb rahandus- ja finantssambal, majandussambal, sotsiaalsambal ja poliitilisel sambal. Kooskõlas oma varasemate arvamustega (1) soovitab komitee tagada tasakaalu majandus- ja rahaliidu eri sammaste vahel. Hooletus ja selle tasakaalu rikkumine võivad põhjustada ohtlikke lahknevusi.

    3.2.

    		 Komitee on seisukohal, et Euroopa rohelist kokkulepet võib siiski pidada vajalike struktuurireformide ja nendega seonduvate investeeringute rakendamise põhiparameetriks. Euroopa rohelise kokkuleppe ja struktuurireformide sümbioos, kui selle puhul peetakse kinni ÜRO kestliku arengu eesmärkidest ja Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetest, võib oluliselt parandada pikaajalise kestliku majanduskasvu tingimusi ning soodustada sotsiaalsete ja keskkonnaalaste negatiivsete välismõjude ja turutõrgete teatavate muude ilmingute kõrvaldamist.

    3.3.

    		 Komitee leiab, et kõnealused reformid on eriti olulised nende liikmesriikide jaoks, kelle kasvupotentsiaal on euroala keskmisest tunduvalt väiksem. Jõulised sihtinvesteeringud tootmissektoritesse võimaldavad neil järgmisel kümnendil sellest lõhest üle saada.

    3.4.

    		 Komitee rõhutab tungivalt vajadust meeles pidada hoiatust, et ilma piisavate kestlike investeeringuteta seisab euroala silmitsi pikema perioodiga, mida iseloomustavad madal potentsiaalne majanduskasv ja madal tootlikkus, madalad palgad, kasvav ebavõrdsus ja prognoosimatu inflatsioon.

    3.5.

    		 Komitee märgib, et järgmisel perioodil peab euroala näitama üles suuremat vastutust ja tundlikkust kliimamuutuste majandusliku mõju suhtes. Kliimamuutuste ulatus ja intensiivsus on praegu üks olulisemaid teadaolevaid ja tunnustatud ülemaailmseid süsteemseid riske.

    3.6.

    		 Komitee on seisukohal, et 2020. aasta kujuneb suure tõenäosusega pöördepunktiks, mil majandusparadigmat muudetakse, integreerides keskkonnakriteeriumid turuotsuste tegemisse. Sellel on kaugeleulatuvad tagajärjed ka pärast 2020. aastat. Seda pöördepunkti peetakse oluliseks mitte ainult majandussüsteemi toimimise, vaid ka majanduspoliitika oodatavate tulemuste seisukohast. Komitee hoiatab, et kui seda murrangulist etappi ebaõnnestunult juhtida, võib sellel olla hävitav mõju kogu ELi projektile. Selles küsimuses on ühine arusaam äärmiselt oluline ning see tuleb saavutada mitmel tasandil, näiteks Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahel, liikmesriikide vahel, pidades silmas vajadust austada olulisi territoriaalseid erinevusi ja erinevusi kodanikuühiskonna eri osade huvide vahel jne.

    3.7.

    		 Seepärast näeb komitee Euroopa rohelises kokkuleppes ja selle rakendamise peamistes vahendites, eelkõige kestliku Euroopa investeerimiskavas ja õiglase ülemineku fondis, võimalust reageerida tekkinud väljakutsetele ja vajadustele. Rakendamise kulg on nii euroala liikmesriikide kui ka kogu ELi huvide sidususe oluline proovikivi. Sellega seoses ei tule liikmesriikidel kaitsta mitte ainult endi, vaid austada ka teiste liikmete vajadusi ning püüda jõuda ühisele seisukohale, mis oleks kasulik neile kõigile. Seejuures tuleb arvesse võtta ka mõju ühiskonna üksikutele osadele, sealhulgas tagada kliimapoliitika kulude ja tulude õiglane jaotus liikmesriikide vahel ja sees.

    3.8.

    		 Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa rohelise kokkuleppega kaasnevat tohutut väljakutset arvestades on ELi eelarve ühised vahendid kahtlemata täiesti ebapiisavad. Seetõttu on hädavajalik kaaluda uut raamistikku ELi ühiste strateegiliste vajaduste rahastamiseks, kaasates sellesse protsessi ka riigisisesed avaliku ja erasektori vahendid. Lisaks leiab komitee, et vahendite eraldamise võimalused ei ole olemas mitte ainult läbini rohelistes valdkondades, vaid ka valdkondades, mis võivad märkimisväärselt kaasa aidata Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele, nagu digiüleminek, võrgutööstuste arendamine või arukas ja kestlik transporditaristu.

    3.9.

    		 Komitee peab oluliseks, et euroala ja ELi uue kümnendi investeerimisstrateegiad oleksid rangelt kooskõlastatud ning et arvestataks kõigi asjaomaste osalejate huve. Kaks uut rahastamisvahendit – lähenemise ja konkurentsivõime eelarveline toetusvahend ning programm „InvestEU“ (2) – võivad seda eesmärki alates 2021. aastast hästi teenida, kui need tulemuslikult kombineerida ELi eelarve vahendite haldamise traditsiooniliste viiside, nt ühtekuuluvuspoliitikaga.

    3.10.

    		 2008. aastal puhkenud majanduskriisi tõttu seiskus majandusliku lähenemise protsess euroala riikide vahel. Taastumine ei ole toimunud kõikjal ühtlaselt: taastumise märke on Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid mitte Lõuna-Euroopas. Samal ajal on Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopa kõige edukamad riigid möödunud mõnest ELi traditsioonilisest majandusest või neile järele jõudnud ja see protsess jätkub tõenäoliselt ka järgmisel kümnendil. Lähenemist tuleb siiski veelgi intensiivistada, kuna liikmesriikide vahel püsivad märkimisväärsed erinevused. Sellega seoses toetab komitee ELi kui terviku kestlikku ja kaasavat majanduskasvu koos sotsiaalse ja majandusliku tasakaalustamatuse vähendamisega liikmesriikides ja nende vahel.

    3.11.

    		 Komitee paneb suurt rõhku majanduspoliitika eri osade tasakaalule. Eelkõige on oluline tegutseda ka eelarvepoliitika vahendite abil, nagu seda on EKP viimastel aastatel nõudnud. EKP jätkab tõenäoliselt majanduskasvule suunatud ja toetava rahapoliitika kohaldamist, mille eesmärk ei ole üksnes lähendada inflatsiooni inflatsiooni eesmärgile, vaid säilitada ka majanduskasvu soodustavad tingimused, tagades samal ajal finantsstabiilsuse. Samuti soovitab komitee tugevdada EKP rolli viimase instantsi laenuandjana.

    3.12.

    		 Eelarvedistsipliini parandamine möödunud perioodil võimaldab lähitulevikus rakendada ettevaatlikult jõulist eelarvepoliitikat, pöörates samuti tähelepanu tegeliku majanduskasvu aeglustumise mõjule eelseisvatel aastatel. Praegu on palju ruumi nii investeeringuteks kui ka struktuuripoliitika rakendamise edasiseks selgeks tõhustamiseks, et suurendada majanduslikku potentsiaali ning kõrvaldada allesjäänud tasakaalustamatus ja turutõrgete ilmingud, tagades samal ajal õiglased töötingimused ja sotsiaalkaitse. See hõlmab näiteks tõhusate institutsioonide toimimise edendamist, sõltumatut ja tõhusat õigusemõistmist, kvaliteetset avalikku haldust, tugevaid korruptsioonivastase võitluse raamistikke, tõhusaid maksusüsteeme, tugevaid haridussüsteeme, turule vastavaid vahendeid ettevõtluse edendamiseks, kõrgeid töötushüvitise standardeid ning sotsiaaldialoogi struktuuride, sh kollektiivläbirääkimiste tugevdamist.

    3.13.

    		 Komitee on veendunud, et olemasolevate maksusüsteemi parameetrite asjakohasust ja jätkusuutlikkust on põhjust täiendavalt arutada. Euroala iseloomustab suhteliselt suur maksukoormus, mis on kaldu ka tööjõu maksustamise suunas. Samas moodustavad keskkonna- ja omandimaksud keskmiselt väga väikese osa kogu maksutulust. Seepärast tunnistab komitee vajadust võtta kasutusele maksuvormid, mis vähendavad tööjõuga seotud maksukoormust ja suurendavad maksustamist näiteks finantsspekulatsioonide puhul. Soovitatav on kehtestada õiglased maksutingimused, eelkõige seoses digitaalmajanduse uute vormidega, kus kapital on koondunud pigem väärtuse loomisele (extraction of value) kui kaupade tootmisele ja teenuste osutamisele. Tulevikus võivad keskkonnamaksud olla oluline vahend tarbijate ja tootjate keskkonnahoidlikuma käitumise suunamiseks, ilma et see mõjutaks märkimisväärselt majanduskasvu tingimusi. Samal ajal märgib komitee, et mis tahes muudatused maksusüsteemides ei tohi enam halvendada sissetulekute ja rikkuse juba niigi ebaühtlast jaotumist. Komitee kutsub üles jätkama ja tugevdama jõupingutusi võitluses maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu (agressiivne maksuplaneerimine), et muuta maksusüsteem tõhusamaks. Komitee nõustub Euroopa Komisjoniga, et liikmesriikide vahel tuleb tagada tihedam kooskõlastamine ja koostöö maksupoliitika parameetrite kindlaksmääramisel, et luua ühtsel turul õiglased tingimused. Komitee toetab ka Euroopa Komisjoni jõupingutusi ja kaalutlusi konsensuse saavutamiseks äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi suhtes ja ülevaate saamiseks kasumi jaotamisest liikmesriikide vahel. Nagu märgitud varasemas arvamuses (3) ja korratud komitee väljaandes „Maksustamine – organiseeritud kodanikuühiskonna seisukohad“, märgib komitee, et maksupoliitika üldiselt ja eelkõige maksupettuste vastu võitlemine peab jääma Euroopa Komisjoni järgmise koosseisu prioriteediks. Sellega seoses kiidab komitee heaks arutelu, mis käsitleb järkjärgulist üleminekut kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele ja seadusandlikku tavamenetlust maksuküsimustes, tunnistades samas, et kõigil liikmesriikidel peab igal ajal olema piisavalt võimalusi otsustusprotsessis osalemiseks.

    3.14.

    		 Komitee on korduvalt märkinud, et endiselt on väga vaja ühtset turgu kujundada ja selle toimimist parandada ning luua ja tagada ausa konkurentsi ja hea ettevõtluskeskkonna tingimused. Seda probleemi saaks lahendada Euroopa poolaasta protsessiga hõlmatud tegevuste ja meetmete kaudu.

    3.15.

    		 Komitee on väga teadlik sellest, et Euroopa majanduse tohututel struktuursetel väljakutsetel on vältimatult sotsiaalne mõju ja sotsiaalsed tagajärjed. Uute kutseoskuste arendamiseks vajalike tingimuste tagamine ja loomine, ühelt kutsealalt teisele liikumise süsteemid ning tõhusa ja piisava sotsiaalkaitse tagamine on eeltingimus, et kõnealused probleemid lõplikult ja edukalt lahendada. Komitee leiab, et Euroopa sotsiaalõiguste sammas on selleks sobiv platvorm, ja nõustub selle sätete ülekandmisega ELi õigusaktidesse.

    3.16.

    		 Komitee juhib tähelepanu ebakõlale finantssektoris innovatsiooni rakendamise kiiruse ning reguleerimissüsteemide võime vahel sellele eeskirjade ja kaitse kaudu reageerida. Traditsiooniline laenusektor näib olevat väga hästi kindlustatud üha rangemate eeskirjade abil, kuid need põhjustavad suuri nõuete täitmisega seotud kulusid, ning ettevõtluskeskkond vajaks sageli paindlikumaid ja kättesaadavamaid vahendeid. Selles mõttes moodustavad pangandusliit ja euroala märkimisväärse ökosüsteemi, kuid sellegipoolest oodatakse neilt tõhusamaid reguleerimissüsteeme ja eeskirju, et hoogustada investeeringuid kogu ühtsel turul ning kõrvaldada tõkked tagamaks, et riigipiirid ei piiraks enam nii ulatuslikult finantsturgude tegevust.

    3.17.

    		 Komitee juhib tähelepanu sellele, et rahandusliidu (funktsionaalselt kapitaliturgude liitu lõimitud pangandusliit) ning majandus- ja rahaliidu loomise protsess on 21. sajandi teise kümnendi lõpus endiselt lõpule viimata. Komitee suhtub positiivselt tehtud edusammudesse, eelkõige majandusliidu valdkonnas, kus Euroopa poolaasta vahend ja selle pidev täiustamine on osutunud kasulikuks. Samal ajal märgib komitee murega, et rahaliidu puhul (nii mitme euroalasse veel mittekuuluva liikmesriigi seisukohast kui ka euroala välisesindatuse ja halduse osas), kuid ka rahandusliidu puhul ei ole viimastel kuudel käegakatsutavaid edusamme tehtud. Komitee tervitab asjaolu, et euroala finantssektori vastupanuvõime ja tugevus on suurenenud, ning toetab meetmeid allesjäänud puuduste kõrvaldamiseks. Komitee kutsub üles kiiresti rakendama Euroopa hoiuste tagamise skeemi ning tervitab Euroopa Komisjoni teadaannet Euroopa järelevalve- ja reguleeriva raamistiku, sealhulgas rahapesuvastaste meetmete tugevdamise kohta.

    3.18.

    		 Majandus- ja rahaliidu poliitilise samba tugevdamise osas tervitab komitee Euroopa Komisjoni seisukohta sotsiaalpartnerite kaasamise kohta tööhõive- ning sotsiaal- ja majandusküsimustele keskendatud reformidesse ning peab seda oluliseks sammuks isevastutuse tugevdamisel ja reformide elluviimise toetamisel. Iseäranis on aga sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna kui terviku kaasamine otsustava tähtsusega majandus- ja rahaliidu finants-, majandus-, sotsiaal- ja poliitilise samba vahelise tasakaalu seisukohast.

    4.   Konkreetsed märkused

    4.1.

    		 Komitee on seisukohal, et rohelise mõõtme ja selle sotsiaalse mõju kajastamine majandussüsteemis ning majanduses osalejate, poliitikakujundajate ja -rakendajate igapäevases käitumises on vältimatu.

    4.2.

    		 Rohelise kokkuleppe kavva tuleb lõimida sotsiaalne mõõde. Samal ajal kui peame tegelema kliimamuutuste probleemiga, tuleb edendada ka kaasavat majanduskasvu, parandada majanduse kohanemisvõimet, vähendada ebavõrdsust, saavutada kõigile töötajatele õiglased töötingimused, tugevdada haridussüsteeme töötajate koolitamiseks süsteeme ning tegeleda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse küsimustega. Komitee tervitab Euroopa sotsiaalõiguste samba ja kestliku arengu eesmärkide lisamist Euroopa poolaasta protsessi. Seda tuleb siiski veelgi formaliseerida.

    4.3.

    		 Komitee võtab suure huviga teadmiseks ettepaneku luua kestliku Euroopa investeerimiskava ja õiglase ülemineku fond, hindab kõrgelt neile eesmärkide seadmist ning tervitab nende jaoks kavandatud meetmeid, näiteks ELi eelarvest kliima- ja keskkonnameetmetele tehtavate kulutuste osakaalu suurendamist. Siiski lisab komitee, et kestliku Euroopa investeerimiskava ei ole veel piisav. Investeerimiskava peaks võimaldama investeeringuid ligikaudu 100 miljardi euro ulatuses aastas. Euroopa Komisjoni hinnangul on aga ELi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks 2030. aasataks vaja ligikaudu 260 miljardit eurot täiendavaid investeeringuid aastas. Eelkõige tuleks sellega seoses tugevdada kogu õiglase ülemineku mehhanismi tuumaks olevat õiglase ülemineku fondi. Üksikasjalikumad hinnangud esitatakse komitee tulevastes arvamustes kõnealuste algatuste kohta.

    4.4.

    		 Komitee teeb ettepaneku käsitleda Euroopa rohelist kokkulepet platvormina, mille abil edendada ühist Euroopa lisaväärtust, ühiseid vajadusi ja huve ning kaasinvesteeringuid, mille tulemused toovad kasu kogu ELile ja euroalale, mitte ainult teatavatele osalejatele.

    4.5.

    		 Euroopa rohelise kokkuleppe eduka rakendamise seisukohast on väga oluline, et võetavad meetmed jaotuksid tasakaalustatult kogu ELis ja euroalal. Komitee peab seda parameetrit oluliseks, et tagada soodsad tingimused jätkuvaks lähenemiseks ja makromajanduslikuks stabiilsuseks.

    4.6.

    		 Komitee on teadlik sellest, et eelarve kestlikkuse seisukohast on väga oluline riiklike eelarvemehhanismide ettevaatlik kasutamine ja nende menetluslikult nõuetekohane toimimine. Tulude poolel hõlmab see nt maksusüsteemide õiglust ja läbipaistvust ning maksukuulekust, kulude poolel asjakohaste eeskirjade kehtestamist riigihangetele ning kriteeriumide kohaldamist avaliku sektori kulutuste tõhususe ja kvaliteedi kindlaksmääramiseks ja mõõtmiseks.

    4.7.

    		 Komitee soovitab, et ühtse turu toimimise ja selle Euroopa poolaastaga seotuse parandamise osana tuleks riigipõhistes soovitustes sihipäraste eesmärkide seadmise, ELi eelarvega järjepidevuse tagamise ja soovitustest tulenevate kohustuste range täitmise kaudu süstemaatiliselt hinnata nendest protsessidest saadavat kasu, et saavutada fiskaalvõimekus, suurendada Euroopa kui terviku konkurentsivõimet ning parandada keskkonnaalast ja sotsiaalset kestlikkust.

    4.8.

    		 Meie huvi ei tohiks olla suunatud üksnes avaliku sektori võlale, vaid ka üldsuse jõukuse kaitsele. Küsimus ei ole vaid märkimisväärseid vahendeid nõudvas kliimamuutustega tegelemises. Pärast avaliku sektori investeeringute mahu paigalseisu on väga oluline suurendada investeeringuid avalikku taristusse (näiteks digiülemineku valdkonnas), mis ei toeta mitte ainult lühiajalist majanduskasvu, vaid tagab ka pikaajalise tootmisvõimsuse tulevase jõukuse ja konkurentsivõime huvides. Kooskõlas Euroopa Komisjoni argumentidega nõuab eelarvepoliitika vastastikust täiendavust EKP rahapoliitilise seisukohaga. Fiskaalpoliitika nn kuldreegli kohaldamine avaliku sektori investeeringutele võiks tuua kaasa sel eesmärgil tehtavate avalike investeeringute märkimisväärsema kasvu ja seda soodustada, säilitades samal ajal eelarvedistsipliini.

    4.9.

    		 Selleks et suurendada euroala paindlikkust ja vastupanuvõimet majandusšokkidele, on asjakohane võtta kasutusele vahend, mille abil toetada liikmesriike selliste šokkide tagajärgedega tegelemisel ja neid senisest paremini ennetavalt ette valmistada neile vastu seisma. Seetõttu väljendab komitee heameelt nii kavandatava lähenemise ja konkurentsivõime eelarvelise toetusvahendi (BICC) (4) kui ka kokkuleppe suhtes Euroopa stabiilsusmehhanismi tugevdatud rolli kohta. Samal ajal hoiatab komitee ohustamast tasakaalu peamiste sammaste vahel, millele majandus- ja rahaliit on rajatud (vt eespool). Stabiliseerimisvahendite haldamise osas toetab komitee demokratiseerimist Euroopa Parlamendi ja sotsiaalpartnerite suurema kaasamise vormis majandus- ja rahaliidu poliitilise samba raames, austades samal ajal Euroopa sotsiaalõiguste samba ja kestliku arengu eesmärkide põhimõtteid.

    Brüssel, 19. veebruar 2020

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

    Luca JAHIER

    (1)  ELT C 47, 11.2.2020, lk 106, ELT C 353, 18.10.2019, lk 32.

    (2)  Kõnealustele teemadele pöörati hiljuti erilist tähelepanu komitee arvamustes ELT C 47, 11.2.2020, lk 106, ELT C 62, 15.2.2019, lk 131 ja ELT C 282, 20.8.2019, lk 20.

    (3)  ELT C 353, 18.10.2019, lk 90.

    (4)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus ELT C 47, 11.2.2020, lk 106.

    LISA

    Täiskogus vastu võetud muudatusettepanekute kohaselt muudeti sektsiooni arvamuses järgmist punkti, kuigi selle esialgse kuju säilitamine kogus hääletamisel enam kui veerandi häältest (kodukorra artikli 59 lõige 4):

    3.13.

    		 Komitee on veendunud, et olemasolevate maksusüsteemi parameetrite asjakohasust ja jätkusuutlikkust on põhjust täiendavalt arutada. Euroala iseloomustab suhteliselt suur maksukoormus, mis on kaldu ka tööjõu maksustamise suunas. Samas moodustavad keskkonna- ja omandimaksud keskmiselt väga väikese osa kogu maksutulust. Seepärast tunnistab komitee vajadust võtta kasutusele maksuvormid, mis vähendavad tööjõuga seotud maksukoormust ja suurendavad maksustamist näiteks finantsspekulatsioonide puhul. Soovitatav on kehtestada õiglased maksutingimused, eelkõige seoses digitaalmajanduse uute vormidega, kus kapital on koondunud pigem väärtuse loomisele (extraction of value) kui kaupade tootmisele ja teenuste osutamisele. Tulevikus võivad keskkonnamaksud olla oluline vahend tarbijate ja tootjate keskkonnahoidlikuma käitumise suunamiseks, ilma et see mõjutaks märkimisväärselt majanduskasvu tingimusi. Samal ajal märgib komitee, et mis tahes muudatused maksusüsteemides ei tohi enam halvendada sissetulekute ja rikkuse juba niigi ebaühtlast jaotumist. Komitee kutsub üles jätkama ja tugevdama jõupingutusi võitluses maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu (agressiivne maksuplaneerimine), et muuta maksusüsteem tõhusamaks. Komitee nõustub Euroopa Komisjoniga, et liikmesriikide vahel tuleb tagada tihedam kooskõlastamine ja koostöö maksupoliitika parameetrite kindlaksmääramisel, et luua ühtsel turul õiglased tingimused. Komitee toetab ka Euroopa Komisjoni jõupingutusi ja kaalutlusi konsensuse saavutamiseks äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi suhtes ja ülevaate saamiseks kasumi jaotamisest liikmesriikide vahel. Komitee, kes toetab komisjoni algatust kvalifitseeritud häälteenamuse kohta, peab oluliseks, et seda rakendataks järk-järgult ja et selle kohaldamise tingimuste suhtes saavutataks laialdane konsensus.

    Hääletuse tulemus:

    Poolt:

    80

    Vastu:

    48

    Erapooletuid:

    21
    Top