Kommenteeritud kokkuvõte

Mõjuhinnang käibemaksumäärade kohta

A. Vajadus meetmete järele

Miks? Mis on lahendamist vajav probleem?

Kui ühine käibemaksusüsteem 1967. aastal kehtestati, võeti kohustus luua lõplik käibemaksusüsteem, mis põhineb päritoluliikmesriigis maksustamise põhimõttel. Ühtse turu loomisega 1993. aastal jäi püsima eesmärk kehtestada päritoluliikmesriigis maksustamise põhimõttest lähtuv käibemaksusüsteem ning jõustus käibemaksu üleminekukord koos praegu kehtivate käibemaksumäärasid käsitlevate eeskirjadega. Ettepanekuga kehtestada lõplik süsteem jäetakse see eesmärk kõrvale ja nähakse ette sihtliikmesriigis maksustamise põhimõttest lähtuva lõpliku käibemaksusüsteemi rakendamine. Praegu kehtivad käibemaksumäärasid käsitlevad eeskirjad on endiselt kooskõlas päritoluliikmesriigis maksustamisel põhineva süsteemiga ja sihtliikmesriigipõhise käibemaksusüsteemi jaoks ülemäära piiravad. Lisaks aeguvad lõpliku käibemaksusüsteemi jõustumisel erisätted, millega lubatakse teatavatel liikmesriikidel piirangutest erandeid teha.

Mida selle algatusega loodetakse saavutada?

Algatusega kehtestatakse alaline vähemalt 15-protsendiline harilik käibemaksumäär. Lõpliku käibemaksusüsteemi alusel koheldakse liikmesriike võrdselt ja neid ei takistata enam teatavate kaupade ja teenuste suhtes vähendatud maksumäärasid kohaldamast, tingimusel et see ei too kaasa moonutusi ühtse turu toimimises.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus? 

Käibemaksudirektiivis on kinni peetud ELi toimimise lepingu artiklis 113 sätestatud subsidiaarsuse nõuetest.

B. Lahendused

Milliseid seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke poliitikavariante on kaalutud? Kas on olemas eelistatud variant? Miks?

Kaaluti kahte poliitikavarianti, mis nõuavad käibemaksudirektiivi muutmist ja alalise, vähemalt 15-protsendilise hariliku käibemaksumäära kehtestamist. Variandi 1 eesmärk on lubada kõikidel liikmesriikidel jätkata kehtivate erandite tegemist, integreerides riiklikud sätted käibemaksudirektiivi, mida on aga keeruline saavutada. Eelistatud variandiga 2 lahendatakse erandite probleem, kaotades piirangud, mis nende erandite kehtestamise tingisid, nagu vähemalt 5-protsendiline vähendatud käibemaksumäär ning nende kaupade ja teenuste loetelu, mille suhtes võib vähendatud käibemaksumäärasid kohaldada (III lisa), mis asendatakse negatiivse loeteluga kaupadest ja teenustest, mille suhtes tuleb kohaldada harilikku maksumäära.

Kes millist varianti toetab?

Liikmesriigid ja avalikus konsultatsioonis osalenud toetavad liikmesriikide võrdset kohtlemist.

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) eelised?

Variandiga, mille kasuks valik tehti, kõrvaldatakse edukalt liikmesriikide suhtes kehtestatud piirangud, mis ei ole sihtliikmesriigis maksustamise korral enam põhjendatud, ning nähakse ette lahendus erandite kehtivuse lõppemisele.

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) kulud?

Eelistatud variandi kohaselt tuleb võimalike riskide vältimiseks võtta kaitsemeetmeid.

Milline on mõju ettevõtjatele, VKEdele ja mikroettevõtjatele?

Selleks et piirata ohtu, et suurenenud keerukus põhjustab suuremaid nõuete täitmise kulusid, antakse ettevõtjatele muudetud veebiportaalis teavet statistilisel liigitusel põhinevate käibemaksumäärade kohta.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele?

Liikmesriigid määravad jätkuvalt kindlaks mis tahes mõju eelarvele. Vähendatud käibemaksumäärade kohaldamisala laiendamine või vähendatud käibemaksumäärade alandamine ilma tasakaalustavate meetmete rakendamiseta vähendaks käibemaksutulu.

Kas on oodata muud olulist mõju? 

Liikmesriikidele lubatud suurem paindlikkus võib suurendada kohtuvaidluste arvu.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Enne lõpliku käibemaksusüsteemi jõustumist vaadatakse läbi III lisa ja pärast negatiivse loetelu jõustumist tuleb seda korrapäraselt läbi vaadata.