52018PC0813

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.12.2018

COM(2018) 813 final

2018/0413(CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 seoses meetmetega halduskoostöö tugevdamiseks, et võidelda käibemaksupettuste vastu

EMPTY

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesolev ettepanek on osa õigusaktide paketist, mis käsitleb käibemaksu tasumist käsitleva teabe kohustuslikku edastamist ja vahetamist. Paketi kui terviku kontekst on esitatud põhjalikult seletuskirjas ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses teatavate nõuete kehtestamisega makseteenuse pakkujatele 1 .

Ettepanek muuta määrust (EL) nr 904/2010 (halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas) 2 on paketi oluline osa. Selle põhjuseks on asjaolu, et ettepanekus on sätestatud eeskirjad, mille kohaselt liikmesriigid koguvad ühtlustatud viisil andmeid, mille makseteenuse pakkujad on elektrooniliselt kättesaadavaks teinud vastavalt käibemaksudirektiivi artikli 243 punktile b. Lisaks luuakse ettepanekuga uus keskne elektrooniline süsteem makseteabe säilitamiseks ja selle teabe edasiseks töötlemiseks liikmesriikide pettusevastaste ametnike poolt Eurofisci raamistikus. Eurofisc on võrgustik käibemaksupettuste vastu võitlemiseks mõeldud varajase hoiatamise signaalide mitmepoolse vahetuse jaoks, mis on loodud vastavalt määruse (EL) nr 904/2010 X peatükile.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva algatuse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 113. Selles artiklis on sätestatud, et nõukogu võtab seadusandliku erimenetluse kohaselt ühehäälselt vastu sätted, mis käsitlevad liikmesriikide eeskirjade ühtlustamist kaudse maksustamise valdkonnas ulatuses, mis on vajalik ühtse turu loomise ja toimimise tagamiseks ning konkurentsi moonutamise vältimiseks.

•Subsidiaarsus

Käesolev algatus on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kuna peamine probleem on e-kaubanduses käibemaksupettused, mis on ühine kõigis liikmesriikides ja mida veelgi raskendavad maksuhaldurite käsutuses olevad ebapiisavad töövahendid. Liikmesriigid üksi ei suuda hankida kolmandatelt isikutelt, näiteks makseteenuse pakkujatelt, teavet, mis on vajalik piiriüleste kaupade ja teenuste käibemaksu kontrollimiseks, e-kaubanduse käibemaksueeskirjade nõuetekohase kohaldamise tagamiseks ja e-kaubanduses käibemaksupettuste vastu võitlemiseks.

Eelkõige ei saa liikmesriigid üksi saavutada eesmärki vahetada e-kaubanduse käibemaksupettuste vastu võitlemiseks piiriülest makseteavet (sest neil puudub õiguslik alus teabe kogumiseks teises jurisdiktsioonis) ning seda ei saa saavutada ka riiklike elektroonilisi süsteeme ühendava liidese kaudu. Selline süsteem ei suudaks kokku viia makseteavet erinevatelt makseteenuse pakkujatelt sama makse saaja kohta ja see kajastaks topelt kirjeid samade maksete kohta. Samuti ei oleks kõnealune süsteem võimeline andma täielikku ülevaadet maksetest, mida makse saajad saavad liidus asuvatelt maksjatelt.

Makseandmete kogumise ja vahetamise keskne Euroopa süsteem on kõige tõhusam viis anda maksuhalduritele täielik ülevaade, et kontrollida e-kaubanduse käibemaksueeskirjade järgimist ja võidelda käibemaksupettustega. Mis tahes algatus probleemi lahendamiseks mõeldud uute koostöövahendite loomiseks nõuab komisjonilt ettepanekut nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 muutmiseks.

•Proportsionaalsus

Algatus ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik e-kaubanduse käibemaksupettuste vastase võitluse eesmärgi saavutamiseks. Andmekaitse seisukohast on makseteabe töötlemine kooskõlas vajalikkuse põhimõttega (töödeldakse ainult e-kaubandusega seotud käibemaksupettuste vastase võitluse eesmärgi saavutamiseks vajalikku teavet) ja proportsionaalsuse põhimõttega (teabe liik ja maksuasutuste pettustevastase võitluse ekspertide poolt töötlemise viis ei ületa piire, mis on vajalikud e-kaubanduse käibemaksupettuste vastase võitluse eesmärgi saavutamiseks) ning on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega, 3 määrusega (EÜ) nr 2018/1725 4 ja põhiõiguste hartaga 5 .

Käesoleva ettepaneku alusel toimuva makseteabe vahetamise suhtes kohaldatakse määruses (EL) nr 904/2010 ja Euroopa andmekaitse raamistikus sätestatud kaitsemeetmeid. Vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtete hindamiseks tuleks kõigepealt märkida, et käibemaksualase teabe kogumisel, vahetamisel ja analüüsimisel on eesmärk võidelda e-kaubanduse käibemaksupettustega. See on põhjalikult dokumenteeritud sidusrühmadega peetud konsultatsioonide käigus, kus maksuhaldurid rõhutasid vajadust makseteabe järele, et võidelda tõhusalt e-kaubanduse käibemaksupettustega. Ka avalikule konsultatsioonile vastajad (üksikisikud ja ettevõtjad) kinnitasid, et makseteave on vajalik, aitamaks maksuhalduritel võidelda e-kaubanduse käibemaksupettustega (tingimusel, et teave tarbijate kohta on konfidentsiaalne). Lisaks saadetakse maksuhaldurile ainult e-kaubanduse võimaliku käibemaksupettusega seotud teave, mida nad vahetavad omavahel. See tähendab, et vahetatakse ainult teavet, mis on vajalik väljaspool tarbimisliikmesriiki asuvate võimalike petturite tuvastamiseks (st teavet riigisiseste maksete kohta ei vahetata). See teave hõlmaks tehtud maksetehingute arvu, maksetehingute kuupäeva ja teavet selle kohta, kus maksustamise koht peaks põhimõtteliselt olema. Puudub vajadus vahetada mis tahes teavet isikute kohta, kes teevad makseid internetis (st tarbijad), välja arvatud teave makse päritolu kohta (nt makse tegemiseks kasutatava panga asukoht, mis on vajalik maksustamise koha kindlakstegemiseks). Seetõttu ei ole võimalik makseteavet kasutada tarbijate ostuharjumuste jälgimiseks.

Luuakse keskne elektrooniline makseteabe süsteem (CESOP). See võimaldab liikmesriikidel edastada riiklikul tasandil säilitatavat teavet, mis aitab tõhusalt võidelda e-kaubanduse käibemaksupettuste vastu. CESOP oleks võimeline koondama iga makse saaja kohta kõik liikmesriikide poolt edastatud käibemaksuga seotud andmed ning võimaldaks saada täieliku ülevaate makse saajate (st ettevõtjate) poolt maksjatelt (st internetis oste sooritavatelt tarbijatelt) saadud maksetest ELis. CESOP tunneks ära sama maksetehingu mitmekordse kajastamise, puhastaks liikmesriikidelt saadud teavet (st eemaldaks duplikaadid, parandaks vigu või teavitaks neist jne), võimaldaks Eurofisci kontaktametnikel võrrelda määruse (EL) nr 904/2010 kohaselt vahetatud käibemaksuga seotud makseandmeid ning säilitada teavet ainult selle aja jooksul, mis on maksuhalduritele vajalik käibemaksukontrolli teostamiseks. CESOP oleks kättesaadav üksnes liikmesriikide Eurofisci kontaktametnikele ning ainus eesmärk, milleks CESOP võimaldaks päringuid teha, on uurida võimalike või avastatud käibemaksupettuste uurimisi.

Andmete säilitamise osas tagaks CESOP asjakohase turvalisuse taseme kooskõlas eeskirjadega, mis reguleerivad isikuandmete töötlemist liidu institutsioonide poolt.

Maksuhaldurite vaheline teabevahetus toimuks üksnes Eurofisci raames. Keskne elektrooniline süsteem on kättesaadav ainult Eurofisci kontaktametnikele. Juurdepääsu CESOP süsteemile reguleeritakse kasutajatunnuse abil ning süsteem peaks registreerima mis tahes juurdepääsu. CESOPis säilitataks teavet ainult kaks aastat, et liikmesriikidel oleks võimalik käibemaksuauditeid läbi viia mõistliku aja jooksul. Pärast kaht aastat teave kustutatakse.

Süsteem ei eviks internetiliidest, sest makseteenuse pakkujad esitaksid oma teabe riiklikele ametiasutustele. Teabevahetus riiklike maksuhaldurite vahel toimuks turvalise ühise sidevõrgu kaudu, mis toetab kogu maksu- ja tolliasutuste vahelist teabevahetust ning tagab kõik vajalikud turvaelemendid (sealhulgas teabe krüpteerimise).

Käibemaksupettuste vastu võitlemine on liidu ja liikmesriikide üldiste avalike huvide oluline eesmärk, millele on osutatud isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 punktis e ja määruse (EÜ) nr 2018/1725 artikli 20 lõike 1 punktis b. Selle olulise eesmärgi järgimiseks ja maksuasutuste tõhususe tagamiseks nimetatud eesmärgi saavutamisel kehtivad CESOPi suhtes määruse (EL) nr 904/2010 artikli 55 lõikes 5 sätestatud piirangud.

•Vahendi valik

Kuna käesoleva ettepanekuga muudetakse määrust (EL) nr 904/2010, peab see olema ka määrus.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Järelhindamised

Käesolevat ettepanekut toetab määruse (EL) nr 904/2010 ning eelkõige selle osade hindamine, milles keskendutakse määruse kasutamisele e-kaubandusega seotud käibemaksupettuse valdkonnas 6 . Järelhindamise tulemust on selgitatud käibemaksudirektiivi muutmise ettepaneku seletuskirjas.

4.MÕJU EELARVELE

Mõju eelarvele on esitatud põhjalikult seletuskirjas ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses teatavate nõuete kehtestamisega makseteenuse pakkujatele.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Eurofisci aruanded ja liikmesriikide aastaandmed esitatakse ja neid arutatakse halduskoostöö alalises komitees 7 kooskõlas määruse (EL) nr 904/2010 artikliga 49. Alalist komiteed juhib Euroopa Komisjon. Lisaks püüab komisjon saada liikmesriikidelt igasugust asjakohast teavet uue süsteemi toimimise ja pettuse kohta. Vajaduse korral tagatakse koordineerimine Fiscalise komitees (seda komiteed ei ole veel uue programmi Fiscalis raames loodud) 8 .

Määruses (EL) nr 904/2010 ja direktiivis 2006/112/EÜ on juba sätestatud komisjoni korralise hindamise ja aruandluse eeskirjad. Kooskõlas nende kehtivate kohustustega esitab komisjon vastavalt määruse (EL) nr 904/2010 artiklile 59 iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande uue halduskoostöövahendi toimimise kohta.

Lisaks sellele esitab komisjon iga nelja aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande makseteenuse pakkujatele direktiivi 2006/112/EÜ artikli 404 kohaselt kehtestatud uute käibemaksukohustuste toimimise kohta. Komisjon tagab, et need kaks aruannet on kooskõlastatud ja nende aluseks on samad tähelepanekud.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artiklisse 2 lisatakse uued määratlused, et viia makseteabe vahetamine kooskõlla direktiivis EL 2015/2366 9 (PSD2) kasutatava makseteenuste terminoloogiaga.

V peatükile lisatakse 2. jagu, et komisjon saaks välja töötada uue keskse elektroonilise makseteabe süsteemi (CESOP). Lisaks on liikmesriikidele pandud kohustus koguda andmeid, mille makseteenuse pakkujad on elektrooniliselt kättesaadavaks teinud vastavalt käibemaksudirektiivi artikli 243 punktile b. Selleks et makseteenuse pakkujate halduskoormus oleks võimalikult väike, tuleb artikli 24b lõike 2 punkti b kohaselt võtta nende dokumentide kogumiseks kasutusele ühtne elektrooniline vorm, mis võetakse vastu rakendusaktidega. Liikmesriikide pädevad asutused (määruse (EL) nr 904/2010 tähenduses) peavad edastama CESOPile igas kvartalis teabe, mida nad koguvad oma liikmesriigis asuvatelt makseteenuse pakkujatelt. Liikmesriigid võivad määrata maksuhalduri mis tahes riikliku allüksuse, et koguda makseteenuse pakkujatelt makseteavet kooskõlas kavandatud artikli 24b lõigetega 1 ja 2. Siiski saab ainult määruse (EL) nr 904/2010 tähenduses pädev asutus edastada teabe CESOPile (artikli 24b lõige 3).

CESOP parandab edastatud teabes tehtud formaalsed vead (puhastamine) ja koondab üldise makseteabe, mille on edastanud liikmesriikide pädevad asutused makse saaja kohta (raha saaja). Seejärel analüüsib CESOP teavet (nt võrreldes makseteavet käibemaksuteabega, mis on Eurofisci ametnikele kättesaadav) ja võimaldab liikmesriikide Eurofisci kontaktametnikel saada täieliku ülevaate makse saajate saadud maksetest. Eurofisci kontaktametnikel on eelkõige võimalik teada saada, kas maksed, mida asjaomane makse saaja on konkreetsel ajavahemikul saanud, ületavad liikmesriikide lõikes 10 000 eurot. ELi-siseste tarnete 10 000 eurone künnis kehtestati käibemaksu e-kaubanduse direktiiviga alates 2021. aastast 10 . Kui konkreetse tarnija aastane ühendusesisene kogukäive on ületatud, on tarnekoht tarbimisliikmesriigis.

Teavet säilitatakse CESOPis kaks aastat. Kõnealune säilitamistähtaeg on proportsionaalne, võttes arvesse maksuhaldurite vajadust võidelda e-kaubandusega seotud käibemaksupettuste vastu, suurt hulk teavet, mida CESOPis säilitatakse, ning süsteemis salvestatud makseteabe tundlikkust.

Teave sissetulevate maksete kohta võimaldab liikmesriikidel tuvastada kodumaised tarnijad, kes müüvad kaupu ja teenuseid välismaal ilma käibemaksukohustusi täitmata. Teave väljaminevate maksete kohta võimaldab avastada välisriigis asuvaid tarnijaid (kas teises liikmesriigis või väljaspool liitu), kes peaksid tasuma käibemaksu asjaomases liikmesriigis.

CESOPi käivitamiseks kulub vähemalt kolm aastat. Selle aja jooksul peaksid komisjon ja liikmesriigid alalises halduskoostöö komitees töötama välja artiklis 24e loetletud tehnilised üksikasjad. Selle artikliga antakse komisjonile õigus võtta vastu rakendusmäärus, mis sisaldab tehnilisi meetmeid, mille eesmärk on muu hulgas süsteemi loomine ja töös hoidmine ning selle haldamine. Kõnealuse artikli tähenduses tähendab süsteemi töös hoidmine tehnilisi ja toimivusnõudeid (enamasti asjakohased IT seisukohast) süsteemi loomiseks, hooldustööde teostamiseks, koostalitlusvõime standardite loomiseks liikmesriikidega ja muid sarnaseid meetmeid. Haldamine on äriprotsess, mis on seotud süsteemi toimimise ja olelusringi jälgimisega. Näiteks võib komisjon teha otsuse süsteemi ajakohastada, migreerida, koostada toimivusaruandeid, kontrollida juurdepääsu jne.

Komisjon kannab CESOPi arendamise ja tööshoidmise kulud ning kulud, mis on seotud CESOPi ja liikmesriikide riiklike süsteemide vahelise ühenduse säilitamisega, samal ajal kui liikmesriigid kannavad riikliku elektroonilise süsteemi kõigi vajalike arendustega seotud kulud. Üksikasjad on esitatud fianantsselgituses ja seletuskirjas (4. jagu) ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ teatavate maksukohustuslaste suhtes kohaldatavate teatavate käibemaksukohustuste osas, mis kuulub käesoleva paketi hulka.

Nende investeeringute ja jooksvate kulude tõttu ning kuna süsteemi kasutavad Eurofisci kontaktametnikud, lisatakse artiklisse 37 täiendav lõik, et kehtestada uus aruandluskohustus Eurofisci aastaaruandes liikmesriikide jaoks ja komisjoni kohustus hinnata, kas süsteem toob kaasa käibemaksu täiendava hindamise ja kogumise või käibemaksu erikontrolli.

Artikli 55 uues lõikes 1a selgitatakse, et liikmesriigid ei saa kasutada makseteavet hindamisaluse loomiseks, käibemaksu kogumiseks ega halduskontrolli läbiviimiseks, välja arvatud juhul, kui makseteavet on võrreldud maksuhaldurile kättesaadava muu teabega. CESOPi suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 904/2010 artikli 55 lõike 5 kohaseid piiranguid andmekaitsekohustuste ja õiguste suhtes.

Neid piiranguid on vaja selleks, et vältida liikmesriikide ja komisjoni ebaproportsionaalset jõupingutust, mis muudaks võimatuks i) maksuhaldurite õigusliku ülesande analüüsida ja töödelda e-kaubandusega seotud käibemaksupettuste vastast võitlust käsitlevat teavet ja ii) komisjonil süsteemi haldamise.

2018/0413 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 seoses meetmetega halduskoostöö tugevdamiseks, et võidelda käibemaksupettuste vastu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust 11 ,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 12 ,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu määruses (EL) nr 904/2010 13 on muu hulgas sätestatud eeskirjad konkreetse teabe säilitamise ja vahetamise kohta elektrooniliste vahendite abil.

(2)E-kaubanduse kasv lihtsustab kaupade ja teenuste piiriülest pakkumist liikmesriikide lõpptarbijatele. Selles kontekstis tähendab piiriülene tarne olukordi, kus käibemaks tuleb tasuda liikmesriigis, kuid tarnija asub teises liikmesriigis, või kolmandas riigis või kolmandal territooriumil. Ühes liikmesriigis või kolmandas riigis või kolmandal territooriumil asuvad petturlikud ettevõtjad kasutavad ära e-kaubanduse võimalusi, et saada ebaõiglaseid turueeliseid, hoides kõrvale oma käibemaksukohustustest. Kui kohaldatakse sihtriigis maksustamise põhimõtet, kuna tarbijatel ei ole raamatupidamisega seotud kohustusi, vajavad tarbimisliikmesriigid asjakohaseid vahendeid, et avastada ja kontrollida pettusi.

(3)Traditsiooniline koostöö käibemaksupettuste vastu võitlemisel toimub liikmesriikide maksuhaldurite vahel ja põhineb dokumentidel, mis on maksustatavate tehingutega otseselt seotud ettevõtjate valduses. E-kaubanduse valdkonnas ettevõtjalt tarbijale tavapäraselt tehtavate piiriüleste tarnete puhul ei pruugi see teave olla otseselt kättesaadav ja seega on maksuhalduritel vaja uusi vahendeid, et võidelda tulemuslikult piiriülese e-kaubandusega seotud käibemaksupettusega.

(4)Valdav osa Euroopa tarbijate tehtud piiriülestest internetiostudest tehakse makseteenuse pakkujate kaudu. Makseteenuse pakkuja omab maksetehingu sooritamiseks konkreetset teavet, et teha kindlaks konkreetse piiriülese makse saaja, koos andmetega maksetehingu summa ja kuupäeva ning makse päritoluriigi kohta. See teave on maksuhalduritele vajalik, et nad saaksid täita oma põhiülesandeid petturlike ettevõtjate tuvastamisel ja käibemaksukohustuste kindlaksmääramisel seoses piiriüleste tarnetega ettevõtjalt tarbijale. Seepärast on vajalik ja proportsionaalne, et makseteenuse pakkuja valduses olev käibemaksualane teave tehakse liikmesriikide maksuhalduritele kättesaadavaks ning et liikmesriigid vahetavad seda teavet e-kaubanduse käibemaksupettuste tuvastamiseks ja nende vastu võitlemiseks.

(5)Seetõttu on vajalik ja proportsionaalne meede anda maksuametitele piiriüleste maksete puhul (olenemata sellest, kas need on tehtud ettevõtjatele või tarbijatele) võimalus saada ja vahetada asjaomast käibemaksualast teavet, et võidelda tulemuslikult käibemaksupettuste vastu e-kaubanduses. Need vahendid on hädavajalikud, kuna maksuhaldurid vajavad seda teavet käibemaksukontrolli eesmärgil, et kaitsta nii avaliku sektori tulusid kui ka liikmesriikide seaduskuulekaid ettevõtjaid, kes omakorda kaitsevad tööhõivet ja Euroopa kodanikke.

(6)On oluline, et maksetehingutega seotud teabe töötlemine ja vahetamine liikmesriikide vahel oleks proportsionaalne eesmärgiga võidelda käibemaksupettuste vastu e-kaubanduses. Seetõttu ei tohiks liikmesriikide maksuhaldurid koguda ja vahetada teavet tarbijate või maksjate ja selliste maksete kohta, mis ei ole tõenäoliselt seotud majandustegevusega.

(7)Direktiivis 2006/112/EÜ 14 sätestatud makseteenuse pakkujate arvepidamise kohustustega on ette nähtud, et liikmesriikide pädevad asutused koguvad, vahetavad ja analüüsivad maksetehingutega seotud teavet.

(8)Keskne elektrooniline teabesüsteem CESOP, kus liikmesriigid edastavad riiklikul tasandil salvestatavat makseteavet, aitaks tõhusamalt võidelda e-kaubanduse käibemaksupettustega. See süsteem peaks üksikute maksesaajate puhul koondama kogu käibemaksualase teabe, mis on seotud liikmesriikide edastatud maksetehingutega, ning võimaldama saada täieliku ülevaate makse saajate poolt liikmesriikides asuvatelt maksjatelt saadud maksetest. Lisaks peaks kõnealune süsteem tuvastama ühe sama maksetehingu kohta saadud mitu kirjet, puhastama liikmesriikidelt saadud teavet (nt eemaldama dubleerimised, parandama vead andmetes jne) ning võimaldama liikmesriikide Eurofisci kontaktametnikel võrrelda makseandmeid nende käsutuses oleva käibemaksuteabega ning teha päringuid, et uurida kahtlustatavat käibemaksupettust või avastada käibemaksupettusi.

(9)Maksustamine on liidu ja liikmesriikide üldise avaliku huvi oluline eesmärk ning seda on tunnustatud seoses piirangutega, mis võidakse kehtestada seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 15 sätestatud kohustuste ja õigustega ning seoses teabe kaitsega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2018/1725 16 . Andmekaitseõigustega seotud piirangud on vajalikud tulenevalt makseteenuse pakkujatelt pärineva teabe laadist ja mahust ning need peaksid põhinema direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 243b–243d sätestatud konkreetsetel ja eelnevalt kindlaks määratud tingimustel ja üksikasjadel.

(10)Seetõttu on vaja kohaldada andmesubjekti õiguste suhtes piiranguid vastavalt määruse (EL) nr 904/2010 artikli 55 lõikele 5. Andmesubjektide õiguste ja kohustuste täielik rakendamine kahjustaks oluliselt e-kaubanduse käibemaksupettuste vastase võitluse tõhusust ning võimaldaks andmesubjektidel jätkata käimasolevate analüüside ja uurimiste takistamist, mille võib tingida makseteenuse pakkujate saadetud tohutu teabemaht ning andmesubjektide poolt liikmesriikidele, Euroopa Komisjonile või mõlemale esitatud teabepäringute võimalik plahvatuslik kasv. See takistaks süsteemi tõhusust ja maksuhaldurite suutlikkust täita käesoleva määruse eesmärke, seades ohtu käesoleva määruse kohaselt läbi viidavad päringud, analüüsid, uurimised ja menetlused. Seepärast ei saa käibemaksupettuste vastase võitluse eesmärki saavutada muude, vähem piiravate, kuid sama tulemuslike meetmetega. Lisaks järgivad need piirangud põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ja proportsionaalsed meetmed.

(11)Makseandmete vahetamine maksuhaldurite vahel on tõhusaks pettuste vastu võitlemiseks äärmiselt oluline. Makseteavet töötleksid üksnes Eurofisci kontaktametnikud ja ainult eesmärgiga võidelda käibemaksupettuste vastu. Kõnealust teavet ei tohiks kasutada muudel kui käesoleva määrusega kehtestatud eesmärkidel, näiteks ärilistel eesmärkidel.

(12)Määruse (EL) 2016/679 kohaste õiguste ja kohustuste tagamiseks on siiski oluline, et maksetehingutega seotud teavet ei kasutataks automatiseeritud profiilianalüüsiks ning et seda tuleks alati kontrollida muu maksuteabe põhjal, mis on kättesaadav liikmesriikide maksuhalduritele.

(13)On vajalik ja proportsionaalne, et makseteenuse pakkujad säilitavad maksetehingutega seotud andmeid kaks aastat, et aidata liikmesriikidel võidelda e-kaubanduse käibemaksupettuste vastu ja tuvastada pettureid. See ajavahemik on minimaalselt vajalik selleks, et liikmesriigid saaksid tõhusalt kontrollida võimalikke käibemaksupettusi või avastada käibemaksupettusi, ning on proportsionaalne, võttes arvesse suurt hulka makseteavet ja selle tundlikkust isikuandmete kaitse seisukohast.

(14)Iga liikmesriigi Eurofisci kontaktametnikel peaks olema võimalus juurdepääsuks maksetehingutega seotud teabele ja selle analüüsimiseks, et võidelda käibemaksupettuste vastu. Komisjoni nõuetekohaselt akrediteeritud isikud peaksid saama juurdepääsu teabele ainult keskse elektroonilise teabesüsteemi arendamise ja töös hoidmise eesmärgil. Mõlemad kasutajarühmad peaksid järgima käesolevas määruses sätestatud konfidentsiaalsuseeskirju.

(15)Kuna keskse elektroonilise infosüsteemi rakendamine nõuab uusi tehnoloogilisi arendusi, on vaja käesoleva määruse kohaldamist edasi lükata, et võimaldada liikmesriikidel ja komisjonil neid tehnoloogiaid arendada.

(16)E-kaubanduse käibemaksupettus on kõigi liikmesriikide ühine probleem. Liikmesriikidel üksi ei ole vajalikku teavet, et tagada e-kaubanduse käibemaksueeskirjade nõuetekohane kohaldamine ja võidelda e-kaubanduse käibemaksupettuste vastu. Kuna käesoleva määruse eesmärki, e-kaubanduse käibemaksupettuste vastast võitlust, ei suuda liikmesriigid e-kaubanduse piiriülese olemuse tõttu piisavalt saavutada, kuid seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(17)Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige soovitakse käesoleva määrusega tagada harta artiklis 8 sätestatud isikuandmete kaitse õiguse täielik austamine. Sellega seoses piiratakse käesoleva määrusega rangelt isikuandmete hulka, mis tehakse maksuhalduritele kättesaadavaks. Käesoleva määruse kohane makseteabe töötlemine peaks toimuma ainult e-kaubanduse käibemaksupettuste vastase võitluse eesmärgil. Edastatud ja vahetatud makseandmeid peaksid töötlema üksnes maksuhaldurite Eurofisci kontaktametnikud sellises ulatuses, mis on asjakohane e-kaubanduse käibemaksupettuste vastase võitluse eesmärgi saavutamiseks.

(18)Vastavalt määruse (EÜ) nr 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [kuupäev] 17 .

(19)Seepärast tuleks määrust (EL) nr 904/2010 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Määruse (EL) nr 904/2010 muutmine

Määrust (EL) nr 904/2010 muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklile 2 lisatakse punktid s–v:

„s) „makseteenuse pakkuja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366/EL (*) artikli 1 lõike 1 punktides a–f loetletud asutus, või füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab kõnealuse direktiivi artikli 32 kohast erandit;

(t)„maksetehing“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 5 määratletud toiming;

(u)„maksja“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 8 määratletud füüsiline või juriidiline isik;

(v)„makse saaja“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 9 määratletud füüsiline või juriidiline isik.

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).“

(2)V PEATÜKKI muudetakse järgmiselt:

(a)V peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„KONKREETSE TEABE KOGUMINE, SÄILITAMINE JA VAHETAMINE“;

(b)Lisatakse järgmine 1. jao pealkiri:

„1. JAGU

Automaatne juurdepääs konkreetsele teabele, mida säilitatakse riiklikes elektroonilistes süsteemides;

(c)Artikli 24 järele lisatakse järgmine 2. jao pealkiri:

„2. JAGU

Konkreetse teabe kogumine ja keskne elektrooniline süsteem“;

(d)lisatakse artiklid 24a–24f:

„Artikkel 24a

Komisjon töötab välja, hoiab töös, hostib ja haldab makseteabe keskset elektroonilist süsteemi (CESOP), et uurida võimalikke käibemaksupettusi või avastada käibemaksupettusi.

Artikkel 24b

1.Iga liikmesriik kogub ja säilitab siseriiklikus elektroonilises süsteemis andmed makse saajate ja direktiivi 2006/112/EÜ (*) artiklis 243b osutatud maksetehingute kohta.

2.Iga liikmesriik kogub makseteenuse pakkujatelt lõikes 1 osutatud teavet:

(a)hiljemalt kümme päeva pärast selle kalendrikvartali lõppu, mida teave puudutab;

(b)elektroonilise tüüpvormi abil.

3.Iga liikmesriigi pädev asutus edastab lõikes 1 osutatud teabe CESOPile hiljemalt viieteist päeva jooksul pärast selle kalendrikvartali lõppu, mida teave puudutab.

________________________________________________________________

(*) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

Artikkel 24c

1.Komisjon tagab, et CESOP on suuteline järgmiseks:

(a)säilitama artikli 24b lõike 3 kohaselt edastatud teavet;

(b)koondama iga üksiku makse saaja kohta punkti a kohaselt säilitatud teavet;

(c)analüüsima kooskõlas punktidega a ja b säilitatud teavet koos käesoleva määruse kohaselt edastatud või kogutud asjakohase sihipärase teabega;

(d)võimaldama artikli 36 lõikes 1 osutatud Eurofisci kontaktametnikele juurdepääsu punktides a, b ja c osutatud teabele.

2.CESOP säilitab lõike 1 punktides a ja b osutatud teavet maksimaalselt kaks aastat alates selle aasta lõpust, mil teave süsteemi üle kanti.

Artikkel 24d

Komisjon võimaldab CESOPis salvestatud teabele juurdepääsu Eurofisci kontaktametnikele, kellel on CESOPi kasutajatunnus, kui teave on vajalik võimaliku käibemaksupettuse uurimiseks või käibemaksupettuse tuvastamiseks.

Artikkel 24e

Järgmised meetmed, ülesanded, tehnilised üksikasjad, elektroonilise tüüpvormi vorming, andmeelemendid, praktiline korraldus ja turvaprotseduur võetakse vastu artikli 58 lõikes 2 sätestatud korras:

(a)tehnilised meetmed CESOPi loomiseks ja töös hoidmiseks;

(b)komisjoni ülesanded seoses CESOPi haldamisega;

(c)artiklis 24b osutatud riiklike elektrooniliste süsteemide ja CESOPi vahelise ühenduse ja üldise toimimise tagamiseks vajaliku taristu ja vahendite tehnilised üksikasjad;

(d)artikli 24b lõike 2 punktis b osutatud elektroonilised tüüpvormid;

(e)artikli 24c lõike 1 punktis d osutatud teabele juurdepääsu käsitlev teave ja tehnilised üksikasjad;

(f)praktiline korraldus, et teha kindlaks Eurofisci kontaktametnik, kellel on kooskõlas artikliga 24d juurdepääs CESOPile;

(g)menetlus, millega tagatakse asjakohaste tehniliste ja korralduslike turvameetmete olemasolu nii CESOPi väljatöötamise kui ka CESOPis andmete töötlemise ajal.

Artikkel 24f

1.CESOPi loomise, toimimise ja töös hoidmise kulud kaetakse liidu üldeelarvest. Need kulud hõlmavad turvalist ühendust CESOPi ja liikmesriikide riiklike süsteemide vahel ning artikli 24c lõikes 1 loetletud suudete osutamiseks vajalikke teenuseid.

2.Liikmesriigid kannavad artikli 24b lõikes 1 osutatud riikliku elektroonilise süsteemiga seotud kulud ning vastutavad selle arenduste eest.“

(3)artiklile 37 lisatakse järgmine lõik:

„Aastaaruandes esitatakse vähemalt üksikasjalik teave igas liikmesriigis teostatud kontrollide arvu ja artikli 24d kohaselt töödeldud teabe põhjal hinnatud ja kogutud täiendava käibemaksu kohta.“

(4)artiklile 55 lisatakse järgmine lõik 1a:

„1a. V peatüki 2. jaos osutatud teavet võib kasutada ainult lõikes 1 osutatud otstarbel, kui seda on kontrollitud liikmesriikide pädevate asutuste jaoks kättesaadava muu käibemaksuteabe alusel.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(2) Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(5) Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391).

(6) Vt lisatud mõjuhinnang, 3. lisa, punkt 4.

(7) Halduskoostöö alaline komitee koosneb liikmesriikide esindajatest ja selle eesistujaks on komisjon. Halduskoostöö alaline komitee vastutab määruse (EL) nr 904/2010 rakendamise eest.

(8) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse maksustamisalase koostöö programm „Fiscalis“ (COM (2018) 443 final), artikkel 18.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ja 2013/36/EL ning määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ja direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

(10) Nõukogu 5. detsembri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/2455, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ ja direktiivi 2009/132/EÜ seoses teatavate käibemaksukohustustega teenuste osutamise ja kaupade kaugmüügi puhul (ELT L 348, 29.12.2017, lk 7).

(11) ELT C,, lk .

(12) ELT C,, lk .

(13) Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1).

(14) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(17) ELT C […], […], lk […].