EUROOPA KOMISJON

Brüssel,13.6.2018

COM(2018) 472 final

2018/0250(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Sisejulgeolekufond

{SWD(2018) 347 final}
{SWD(2018) 348 final}
{SEC(2018) 315 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

–erimeetmetele antav toetus, mille raames eraldatakse lisavahendeid suure ELi lisaväärtusega sihipäraste meetmete rakendamiseks liikmesriikide riiklike programmide kaudu;

–eelarve otsese ja kaudse täitmise kaudu hallatavate liidu meetmete toetamine ning

–erakorraline abi.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate õigusnormidega

i) üldprogramm „Turvalisus ja vabaduste kaitse“ (2007–2013), mis koosnes eriprogrammist „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine“ ja eriprogrammist „Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine“;

ii) politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend, mis loodi Sisejulgeolekufondi (2014–2020) osana määrusega (EL) nr 513/2014 2 , ning

iii)määrusega (EL) nr 1382/2013 3 loodud õigusprogrammi (2014–2020) uimastipoliitika osa.

Eespool nimetatud rahastamisvahenditest on toetatud ELi üldist poliitikat sisejulgeoleku valdkonnas, näiteks politseikoostööd, kuritegevuse tõkestamist ja selle vastast võitlust (sealhulgas terrorismivastast võitlust, tugevdades liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli vahelist koordineerimist ja koostööd), kriisiohjet (inimeste ja elutähtsa taristu kaitset) ning uimastikaubanduse vastast võitlust.

Sisejulgeolekufondi toetusel tehtav töö peab olema kooskõlas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) ning Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) tehtava tööga. Fond tegutseb täielikus vastastikuses täiendavuses nimetatud ametite tegevusega. Oma teatises „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi“ 4 on komisjon teinud ettepaneku eraldada liidu julgeolekuvaldkonna ametitele 1 128 000 000 eurot (jooksevhindades). Käesolev ettepanek ei ole hõlma kõnealustele ametitele eraldatavaid rahalisi vahendeid. Neile eraldatavad rahalised vahendid määratakse kindlaks tavapärase iga-aastase eelarvemenetluse raames.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Üleilmsed julgeolekuküsimused ja liidu piiri tagused sündmused võivad avaldada liidu sisejulgeolekule märkimisväärset mõju. Seetõttu jätkatakse fondist selliste meetmete toetamist, mida võetakse kolmandates riikides ja nendega seoses, ent neid meetmeid tuleks rakendatakse täielikus koostoimes, sidususes ja täiendavuses muude väljaspool liitu rakendatavate meetmetega, mida toetatakse välisrahastamisvahenditest, sealhulgas ühinemiseelse abi rahastamisvahendist. Eelkõige tuleks selliste meetmete rakendamisel taotleda täielikku kooskõla liidu välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkide ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud välispoliitikaga. Välismõõdet silmas pidades tuleks fondi abil süvendada koostööd kolmandate riikidega liidu sisejulgeoleku seisukohast huvi pakkuvates valdkondades, nagu terrorismi- ja radikaliseerumisvastane võitlus, koostöö kolmandate riikide õiguskaitseasutustega võitluses terrorismi vastu (sealhulgas eriüksuste ja ühiste uurimisrühmade moodustamine) ning võitlus raske organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni, samuti inimkaubanduse ja rändajate salaja üle piiri toimetamise vastu. Julgeolek on tihedalt seotud kaitsega ning kaitse valdkonnas peab liit võtma suurema vastutuse, et kaitsta oma huve, väärtusi ja Euroopale omast elulaadi.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Julgeolekuohtudega tegelemine on ülesanne, millega liikmesriigid üksi ei suuda toime tulla. Tegemist on valdkonnaga, milles liidu sekkumisel ja ELi eelarve kasutamisel on selge lisaväärtus.

Julgeoleku valdkonnas on raske ja organiseeritud kuritegevus, terrorism ning teised julgeolekuohud oma olemuselt üha enam piiriülesed. Selliste ohtude ennetamiseks ja nendega tegelemiseks on oluline, et riigid teeksid omavahel koostööd ja nende õiguskaitseasutused koordineeriksid oma tegevust, et toimuks teabevahetus, et korraldataks ühisuurimisi, kasutataks koostalitusvõimelist tehnoloogiat ning tehtaks ühiseid ohu- ja riskihinnanguid. Käesoleva määruse alusel antav rahaline toetus aitab tugevdada riikide ja Euroopa suutlikkust neis poliitikavaldkondades, hõlbustades solidaarsuse väljendamise liidu raamistiku kehtestamist ja neid poliitikapõhimõtteid toetavate ühiste IT-süsteemide arendusplatvormi loomist.

ELi julgeoleku tagamine nõuab liikmesriikidelt märkimisväärseid ressursse ja vajalikku suutlikkust. Täiendatud operatiivkoostöö ja koordineerimine, mis hõlmab liikmesriikide ressursside ühiskasutamist, loob mastaabisäästu ja sünergia, millega tagatakse riigi vahendite tõhusam kasutamine ning tugevdatakse solidaarsust, vastastikust usaldust ja vastutuse jagamist ELi ühistes poliitikavaldkondades. See on eriti asjakohane julgeoleku valdkonnas, kus rahaline toetus piiriülese ühistegevuse kõikidele vormidele on vajalik, et parandada koostööd politsei, tolli, piirivalve ja õigusasutuste vahel.

Seoses siseasjade välismõõtmega on selge, et meetmete vastuvõtmine ja ressursside ühiskasutamine ELi tasandil suurendab märkimisväärselt mõju, mida ELil on tarvis muude riikide veenmiseks, et nad teeksid temaga koostööd nendes julgeolekuküsimustes, mis on eelkõige tema ja liikmesriikide huvides.

Käesolevas ettepanekus järgitakse subsidiaarsuse põhimõtet, sest suuremat osa vahenditest rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames vastavalt liikmesriikide institutsioonilisele pädevusele, ning seejuures tunnistatakse täielikult, et sekkumine peab toimuma vajalikus ulatuses ning liidu roll ei tohiks minna vajalikust kaugemale.

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

I peatükk – Üldsätted. Selles peatükis on sätestatud kavandatud määruse eesmärk, kohaldamisala ja peamised mõisted. Samuti on selles sätestatud määruse eesmärgid ja antava toetuse ulatus. Nende artiklite kavandatud kohaldamisala põhineb suuresti Sisejulgeolekufondi osaks olevat politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendit käsitleval kehtival määrusel, ent arvesse on võetud ka valdkonna uusi arengusuundumusi, nagu Euroopa julgeoleku tegevuskava, võitlust terrorismi, raske ja organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastu ning uut koostalitlusvõime tegevuskava.

II peatükk – Finants- ja rakendusraamistik. Siin on sätestatud üldpõhimõtted toetuse andmiseks määruse alusel ning osutatud sellele, kui oluline on sidusus ja täiendavus asjaomaste ELi rahastamisvahenditega. Kindlaks on määratud ka käesoleva määruse alusel toetavate meetmete eelarve täitmise viisid: eelarve jagatud, otsene ja kaudne täitmine. Kavandatud erinevad eelarve täitmise viisid põhinevad headel kogemustel, mis on sellise kombinatsiooniga saadud praeguse rahastamisvahendi rakendamisel.

Selle peatüki esimeses jaos on sätestatud finantsraamistik. Ettepanekus on märgitud fondi rahastamispaketi summa ning osutatud selle kasutamisele erinevate eelarve täitmise viiside kaudu.

Teises, kolmandas ja neljandas jaos on kirjeldatud fondi rakendusraamistikku, nagu seda on komisjoni ja liikmesriikide programmid. Samuti on neis jagudes sätestatud määruse alusel toetatavate meetmete suhtes kohaldatavad tingimused, näiteks need, mis on seotud seadmete ostmise või koolitustegevuse korraldamisega. Lisaks on neis sätestatud liikmesriikide programmide vahehindamise ning erimeetmete, liidu meetmete, erakorralise abi, tehnilise abi, segarahastamistoimingute ja tegevustoetuse rakendamise üksikasjalik kord.

Viiendas ja viimases jaos on esitatud vajalikud sätted liikmesriikide iga-aastaste tulemusaruannete, järelevalve ja hindamise kohta.

III peatükk – Ülemineku- ja lõppsätted. See peatükk sisaldab sätteid komisjonile delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volituste delegeerimise kohta ja komiteemenetluse kohta. Kindlaks on määratud kavandatud määruse jõustumise kuupäev ning märgitud, et määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega alates 1. jaanuarist 2021.

2018/0250 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Sisejulgeolekufond

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõiget 1, artiklit 84 ja artikli 87 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 8 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 9 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Sisejulgeoleku tagamine on liikmesriikide pädevuses, ent tegemist on ühise püüdlusega, millesse peaksid ELi institutsioonid, asjaomased liidu asutused ja liikmesriigid andma oma ühise panuse. Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament on määranud ajavahemikuks 2015–2020 kindlaks ühised prioriteedid, nagu need on sätestatud 2015. aasta aprilli Euroopa julgeoleku tegevuskavas 10 ning nagu neid on kinnitanud nõukogu oma järeldustes 2015. aasta juuni Euroopa Liidu sisejulgeoleku uuendatud strateegia kohta 11 ja Euroopa Parlament oma 2015. aasta juuli resolutsioonis 12 . Kõnealuse strateegia eesmärk oli luua strateegiline raamistik liidu tasandil sisejulgeoleku valdkonnas tehtavale tööle ning selles määrati kindlaks peamised tegevusprioriteedid, millega tagada liidu tõhus vastus ajavahemikus 2015–2020 ilmnevatele julgeolekuohtudele. Nende prioriteetide hulka arvati näiteks terrorismivastane võitlus ja radikaliseerumise ennetamine, organiseeritud kuritegevuse tõkestamine ja võitlus küberkuritegevuse vastu.

(2)25. septembril 2017 allakirjutatud Rooma deklaratsioonis kinnitasid 27 liikmesriigi juhid oma pühendumust ohutule ja turvalisele Euroopale ning kindlat soovi ehitada üles liit, kus kõik kodanikud tunnevad ennast turvaliselt ning saavad vabalt liikuda, kus välispiirid on kaitstud ning kus viiakse ellu tõhusat, vastutustundlikku ja jätkusuutlikku rändepoliitikat, austades rahvusvahelisi norme, Euroopa, mis on kindlalt otsustanud võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu.

(3)15. detsembril 2016 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kutsus üles jätkama tulemuste saavutamist infosüsteemide ja andmebaaside koostalitlusvõime osas. 23. juunil 2017 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu toonitas vajadust parandada andmebaaside koostalitlusvõimet ning komisjon võttis 12. detsembril 2017 vastu ettepaneku määruse kohta, millega luuakse ELi infosüsteemide (politsei- ja õiguskoostöö, varjupaik ja ränne) koostalitlusvõime raamistik 13 .

(4)Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 67 lõike 3 kohane liidu eesmärk tagada kõrge turvalisuse tase vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal tuleks saavutada muu hulgas kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise meetmete ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja muude riiklike ametiasutuste, sh liidu asjaomaste liidu asutuste ja muude organite ning asjaomaste kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse koordineerimise ja koostöö meetmetega.

(5)Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tuleks võtta liidu tasandil meetmeid, et kaitsta inimesi ja kaupu üha kasvavate piiriüleste ohtude eest ja toetada liikmesriikide pädevate asutuste tööd. Terrorism, raske ja organiseeritud kuritegevus, suure liikuvusega kuritegevus, uimastikaubandus, korruptsioon, küberkuritegevus ning inim- ja relvakaubandus tekitavad liidule endiselt sisejulgeolekuprobleeme.

(6)Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada selliseid tegevusi, mille puhul liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes liikmesriikide eraldi tegutsemisega. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 84 ja artikli 87 lõikega 2 tuleks rahaliselt toetada meetmeid, millega edendatakse ja toetatakse liikmesriikide tegevust kuritegevuse ennetamise alal ja politseikoostööd, milles osalevad kõik liikmesriikide pädevad ametiasutused ning mis hõlmab iseäranis teabevahetust, tihedamat operatiivkoostööd ja toetusmeetmeid kuritegevuse ennetamise ja sellevastase võitluse alase suutlikkuse suurendamiseks. Fondist ei tuleks toetada tegevuskulusid ja meetmeid, mis on seotud liikmesriikide põhikohustustega, nagu avaliku korra säilitamine ja sisejulgeoleku kaitsmine (ELi toimimise lepingu artikkel 72).

(7)Schengeni acquis’ säilitamiseks ja selle toimimise tugevdamiseks on liikmesriigid alates 6. aprillist 2017 olnud kohustatud asjaomastest andmebaasidest korrapäraselt kontrollima nende ELi kodanike andmeid, kes ületavad ELi välispiire. Lisaks sellele on komisjon avaldanud liikmesriikide jaoks soovituse selle kohta, kuidas politseikontrolli ja piiriülest koostööd paremini korraldada. Liit ja liikmesriigid peaksid tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu väljakujundamisel juhinduma peamiselt sellistest põhimõtetest nagu liikmesriikidevaheline solidaarsus, selgus ülesannete jaotamisel, põhiõiguste ja -vabaduste ning õigusriigi põhimõtte järgimine, keskendumine üleilmsetele huvidele ja vajalik sidusus julgeoleku välismõõtmega.

(8)Selleks et aidata välja kujundada ja ellu viia tulemuslikku ja tegelikku julgeolekuliitu eesmärgiga tagada kogu Euroopa Liidus kõrge sisejulgeoleku tase, peaks liit liikmesriike rahaliselt piisavalt toetama, luues Sisejulgeolekufondi (edaspidi „fond“) ja seda hallates.

(9)Fondi rakendamisel tuleks täielikult järgida Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid ning liidu põhiõigustealaseid rahvusvahelisi kohustusi.

(10)Vastavalt Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklile 3 tuleks fondist toetada tegevust, mis tagab laste kaitse vägivalla, väärkohtlemise, ärakasutamise ja hooletussejätmise eest. Fondist tuleks samuti toetada lapstunnistajate ja -ohvrite, eelkõige saatjata laste või muul põhjusel eestkostet vajavate laste kaitsmise meetmeid ja nende abistamist.

(11)Kooskõlas liidu tasandil kindlaksmääratud jagatud prioriteetidega tuleks fondist liidu kõrgetasemelise julgeoleku tagamiseks toetada meetmeid, mille eesmärk on tegeleda peamiste julgeolekuohtudega, eelkõige võidelda terrorismi ja radikaliseerumise, raske ja organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevusega ning abistada ja kaitsta kuriteoohvreid. Fondi abil tagatakse, et liit ja liikmesriigid on hästi varustatud esilekerkivate uute ohtudega tegelemiseks ja tegeliku julgeolekuliidu rakendamiseks. Selleks tuleks anda rahalist abi parema teabevahetuse toetamiseks, operatiivkoostöö tugevdamiseks ning riikide ja ühise suutlikkuse parandamiseks.

(12)Fondi terviklikus raamistikus antava rahalise abiga tuleks toetada eelkõige politsei- ja õiguskoostööd ja ennetustegevust sellistes valdkondades nagu raske ja organiseeritud kuritegevus, ebaseaduslik relvakaubandus, korruptsioon, rahapesu, uimastikaubandus, keskkonnavastased kuriteod, teabe vahetamine ja sellele juurdepääs, terrorism, inimkaubandus, ebaseadusliku sisserände ärakasutamine, laste seksuaalne ärakasutamine, laste väärkohtlemist kujutava visuaalse materjali ja lapsporno levitamine ja küberkuritegevus. Samuti tuleks fondist toetada inimeste ja elutähtsa taristu kaitset julgeolekuga seotud intsidentide eest ning julgeolekuriskide tõhusat juhtimist ja -kriiside ohjamist. Selleks tuleks muu hulgas välja töötada ühised poliitikapõhimõtted (strateegiad, poliitikatsüklid, programmid ja tegevuskavad), võtta vastu õigusakte ja teha praktilist koostööd.

(13)Fond põhineb selle eelkäijate saavutustel ja investeeringutel. Need eelkäijad on: programm „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine“ ja programm „Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine“ ajavahemikul 2007–2013 ning Sisejulgeolekufondi osaks olev politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 513/2014, 14 ajavahemikul 2014–2020. Käesoleva fondi kohaldamisala peaks olema laiem, et võtta arvesse uusi arengusuundumusi.

(14)Liidu rahastamise mõju on vaja avaliku ja erasektori rahaliste vahendite kasutuselevõtu, ühendamise ja võimendamise kaudu maksimeerida. Fond peaks aitama edendada ja soodustada kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide, aga ka tööstussektori aktiivset ja sisulist osalust julgeolekupoliitika väljatöötamises ja rakendamises. Asjakohasel juhul ja seoses fondi eesmärgiga peaks olema võimalik osaleda ka teistel osalistel, liidu asjaomastel asutustel ja muudel liidu organitel, kolmandatel riikidel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel.

(15)Liidu uimastivastase võitluse strateegia terviklikus raamistikus, mille põhimõtteks on pakkumise ja nõudluse samaaegsel vähendamisel põhinev tasakaalustatud käsitus, tuleks käesoleva fondi raames antava liidu rahalise abiga toetada kõiki meetmeid, mille eesmärk on ebaseadusliku uimastikaubanduse ennetamine ja selle vastu võitlemine (nõudluse ja pakkumise vähendamine), eelkõige meetmeid, mis on suunatud võitlusele ebaseaduslike uimastite tootmise, valmistamise, ekstraheerimise, müügi, veo, importimise ja eksportimise, sealhulgas ebaseadusliku uimastikaubandusega tegelemise eesmärgil uimastite omamise ja ostmise vastu. Fondi kaudu tuleks eelkõige toetada uimastipoliitika ennetuslikke aspekte. Selleks et luua uimastitega seotud valdkonnas rohkem selgust ja koostoimet, tuleks need ajavahemikus 2014–2020 õigusprogrammiga hõlmatud uimastitevastased eesmärgid inkorporeerida käesoleva määrusega loodavasse fondi.

(16)Tagamaks, et fond aitaks tulemuslikult kaasa kõrgematasemelise sisejulgeoleku tagamisele kogu Euroopa Liidus ja tegeliku julgeolekuliidu väljakujundamisele, tuleks seda kasutada viisil, mis annab liikmesriikide meetmetele kõige rohkem väärtust.

(17)Liidu solidaarsuse huvides ja sealse julgeoleku tagamise vastutuse jagamise vaimus peaks asjaomane liikmesriik juhul, kui Schengeni hindamise käigus on tuvastatud puudusi või riske, nendega piisavalt tegelema, kasutades oma programmi vahendeid, et rakendada soovitusi, mis on vastu võetud nõukogu määruse (EL) nr 1053/2013 15 kohaselt.

(18)Et aidata saavutada fondi eesmärke, peaksid liikmesriigid tagama, et nende programmide prioriteetide raames käsitletakse fondi erieesmärke, et valitud prioriteedid on kooskõlas II lisas sätestatud rakendusmeetmetega ning et vahendite jaotus eesmärkide vahel tagab üldise poliitikaeesmärgi täitmise võimaluse.

(19)Muude ELi fondidega tuleks saavutada koostoime, sidusus ja tõhusus ning vältida tuleks meetmete kattuvust.

(20)Fond peaks olema sidus ja vastastikku täiendav muude liidu julgeolekuvaldkonna rahastamisprogrammidega. Eelkõige tuleks koostoimet taotleda Varjupaiga- ja Rändefondi ning integreeritud piirihalduse fondiga, mis koosneb määrusega (EL) .../... loodud piirihalduse ja viisade rahastamisvahendist ja määrusega (EL) .../... loodud tollikontrolli seadmete rahastamisvahendist, samuti määrusega (EL) .../... [ühissätete määrus] hõlmatud muude ühtekuuluvuspoliitika fondidega, määrusega (EL) .../... loodud programmi „Euroopa Horisont“ julgeoleku-uuringute osaga, määrusega (EL) .../... loodud õiguste ja väärtuste programmiga, määrusega (EL) .../... loodud õigusprogrammiga, määrusega (EL) .../... loodud digitaalse Euroopa programmiga ja määrusega (EL) .../... loodud InvestEU programmiga. Eriti tuleks koostoimet taotleda taristu ja avaliku ruumi turvalisuse, küberjulgeoleku ja radikaliseerumise ennetamise valdkonnas. Poliitikaeesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks, mastaabisäästu kasutamiseks ja meetmete kattumise vältimiseks on väga oluline kehtestada tõhusad koordineerimismehhanismid.

(21)Fondist toetatavaid meetmeid, mida võetakse kolmandates riikides ja nendega seoses, tuleks rakendada täielikus koostoimes, sidususes ja täiendavuses muude väljaspool liitu rakendatavate meetmetega, mida toetatakse välisrahastamisvahenditest. Eelkõige tuleks selliste meetmete rakendamisel taotleda täielikku kooskõla liidu välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkide ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud välispoliitikaga. Välismõõdet silmas pidades tuleks fondi abil süvendada koostööd kolmandate riikidega liidu sisejulgeoleku seisukohast huvi pakkuvates valdkondades, nagu terrorismi- ja radikaliseerumisvastane võitlus, koostöö kolmandate riikide õiguskaitseasutustega võitluses terrorismi vastu (sealhulgas eriüksuste ja ühiste uurimisrühmade moodustamine) ning võitlus raske organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni, samuti inimkaubanduse ja rändajate salaja üle piiri toimetamise vastu.

(22)Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada selliseid meetmeid, mille puhul liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes olukorraga, kus liikmesriigid tegutsevad eraldi. Julgeolekul on olemuslikult piiriülene mõõde ning see nõuab liidu tugevat ja koordineeritud tegevust. Käesoleva määruse alusel antav rahaline toetus aitab eelkõige tugevdada riikide ja liidu suutlikkust julgeolekuvaldkonnas.

(23)Kui liikmesriik ei ole täitnud oma aluslepingutest tulenevaid kohustusi julgeolekuvaldkonnas, kui on selge oht, et liikmesriik rikub julgeolekut käsitlevat acquis’d rakendades oluliselt liidu väärtusi, või kui Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi raames koostatud hindamisaruandes on tuvastatud puudusi asjaomases valdkonnas, loetakse see liikmesriik liidu asjaomast acquis’d mittetäitvaks riigiks, sealhulgas käesolevast fondist antava tegevustoetuse kasutamise kontekstis.

(24)Fond peaks kajastama vajadust suurema paindlikkuse ja lihtsustamise järele, ent samas tuleks järgida prognoositavusega seonduvaid nõudeid ning tagada vahendite õiglane ja läbipaistev jaotamine, et täita käesolevas määruses sätestatud eesmärgid.

(25)Käesolevas määruses tuleks kindlaks määrata liikmesriikide jaoks ette nähtavad esialgsed summad, mis arvutatakse I lisas sätestatud kriteeriumide põhjal.

(26)Need esialgsed summad peaksid looma liikmesriikidele aluse pikaajaliste investeeringute tegemiseks julgeolekusse. Selleks et võtta arvesse julgeolekuohtude või lähteolukorra muutusi, tuleks liikmesriikidele eraldada perioodi keskpaigas lisasumma, mille suurus põhineb viimastel kättesaadavatel statistilistel andmetel, nagu on sätestatud jaotamispõhimõtetes, milles võetakse arvesse programmi rakendamise seisu.

(27)Kuna julgeolekuvaldkonna probleemid pidevalt muutuvad, tuleb rahaliste vahendite eraldamist kohandada julgeolekuohtude muutustele ning suunata rahastamine liidu jaoks suurima lisaväärtusega prioriteetidele. Pakilistele vajadustele, poliitika muutumisele ja liidu prioriteetidele vastamiseks ning rahastamise suunamiseks liidu jaoks suurema lisaväärtusega meetmetele eraldatakse osa vahenditest temaatilise rahastu kaudu korrapäraselt erimeetmete ja liidu meetmete ning erakorralise abi jaoks.

(28)Liikmesriikidel tuleks soovitada kasutada osa oma programmi eraldisest IV lisas loetletud meetmete rahastamiseks – nendele meetmetele on ette nähtud suurem liidu toetus.

(29)Osa fondi ressurssidest võiks eraldada ka selleks, et rakendada erimeetmeid, mis eeldavad liikmesriikide koostööd või mida võetakse siis, kui liidus aset leidvate arengusuundumustega tegelemiseks on tarvis anda ühele või mitmele liikmesriigile täiendavaid rahalisi vahendeid. Komisjon määrab need erimeetmed kindlaks oma tööprogrammides.

(30)Fondist tuleks anda toetust sisejulgeolekuga seotud tegevuskulude katmiseks ning liikmesriikidel tuleks võimaldada säilitada liidu kui terviku jaoks nii vajalik suutlikkus. Selline toetus seisneb käesoleva fondi eesmärkidele vastavate teatavate konkreetsete kulude täielikus hüvitamises ning see peaks olema liikmesriikide programmide lahutamatu osa.

(31)Selleks et täiendada fondi poliitikaeesmärkide rakendamist liikmesriikide tasandil nende programmide kaudu, tuleks sellest toetada ka liidu tasandi meetmeid. Sellised meetmed peaksid teenima fondi kohaldamisalasse jäävaid üldisi strateegilisi eesmärke, mis on seotud poliitikaanalüüsi ja innovatsiooni, riikidevahelise vastastikuse õppimise ja partnerluste ning uute algatuste ja meetmete testimisega kogu liidus.

(32)Selleks et suurendada liidu suutlikkust reageerida viivitamatult julgeolekuga seotud intsidentidele või liitu ähvardavatele uutele ohtudele, peaks olema võimalik anda erakorralist abi kooskõlas käesolevas määruses ettenähtud raamistikuga. Erakorralist abi ei tuleks seetõttu anda selleks, et toetada puhtalt hädaolukorra- ja pikaajalisi meetmeid või tegeleda olukordadega, mille kiireloomulisus tuleneb pädevate ametiasutuste saamatust halduskorraldusest ja ebapiisavast operatiivsest plaanimisest.

(33)Tegevuse paindlikkuse tagamiseks ja esilekerkivatele vajadustele vastamiseks tuleks detsentraliseeritud asutustele võimaldada piisavad täiendavad rahalised vahendid, mille abil täita teatavaid kiireloomulisi erakorralisi ülesandeid. Juhul, kui täidetav ülesanne on sedavõrd kiireloomuline, et detsentraliseeritud asutuste eelarvet ei ole võimalik õigeaegselt täiendada, tuleks neile anda kooskõlas ELi institutsioonide poolt liidu tasandil kindlaksmääratud prioriteetide ja algatustega erakorralist abi, sealhulgas toetuste vormis.

(34)Käesoleva fondi poliitikaeesmärki täidetakse ka rahastamisvahendite ja eelarvelise garantii kaudu InvestEU fondi rahastamiskava raames. Rahalist toetust tuleks kasutada turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ning meetmetega ei tohiks dubleerida või välja tõrjuda erasektori rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

(35)Käesolevas määruses on kindlaks määratud Sisejulgeolekufondi rahastamispaketi suurus; rahastamispakett peab sisaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu jaoks iga-aastase eelarvemenetluse raames lähtesummat Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise [kuupäeval] sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) 16 punkti X tähenduses.

(36)Käesoleva fondi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) .../... [uus finantsmäärus] 17 (edaspidi „finantsmäärus“). Selles on sätestatud eeskirjad liidu eelarve täitmise kohta, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste kohta. Et tagada liidu rahastamisprogrammide järjepidev rakendamine, tuleb finantsmäärust kohaldada meetmete suhtes, mida võetakse Sisejulgeolekufondi puhul eelarve otsese või kaudse täitmise raames.

(37)Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate meetmete rakendamiseks peaks fond moodustama osa sidusast raamistikust, mis koosneb käesolevast määrusest, finantsmäärusest ja ühissätete määrusest (EL) .../... 18 .

(38)Määrusega (EL) .../... [ühissätete määrus] on kehtestatud raamistik meetmete jaoks, mida rakendavad Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF), Varjupaiga- ja Rändefond (Asylum and Migration Fund – AMF), Sisejulgeolekufond (Internal Security Fund – ISF) ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahend (instrument for border management and visa – BMVI), mis on integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund – IBMF) osa, ning kõnealuses määruses on eelkõige sätestatud eelarve jagatud täitmise raames rakendatavate ELi fondide programmitöö, järelevalve ja hindamise, haldamise ja kontrollimise eeskirjad. Lisaks on käesolevas määruses tarvis täpsustada Sisejulgeolekufondi eesmärgid ja esitada erisätted fondist toetatavate meetmete kohta.

(39)Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende suutlikkusest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist.

(40)Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 19 , nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95 20 , nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 21 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 22 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muid liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid. Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid ebaseaduslikke toiminguid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 23 . Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid nimetatud organitele samaväärsed õigused.

(41)Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse horisontaalseid finantseeskirju, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning neis on sätestatud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja kaudse rakendamise kohta ning ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(42)Vastavalt nõukogu otsuse 2013/755/EL 24 artiklile 94 võivad ülemeremaades ja -territooriumidel (ÜMT) elavad isikud ja asutatud üksused saada liidu rahalist toetust vastavalt rahastamisvahendi eeskirjadele ja eesmärkidele ning asjaomase ülemeremaa või -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale võimalikule korrale.

(43)Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ 25 , mille nõukogu kiitis heaks oma 12. aprilli 2018. aasta järeldustes, peaksid asjaomased liikmesriigid tagama, et nende riiklikes programmides käsitletakse ka äärepoolseimaid piirkondi ähvardavaid spetsiaalseid ohte. Fondist toetatakse neid liikmesriike piisavate ressurssidega, et nad saaksid neid piirkondi vastavalt vajadusele aidata.

(44)Vastavalt 13. aprillil 2016. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (parema õigusloome kohta) 26 punktidele 22 ja 23 on käesolevat fondi vaja hinnata konkreetse järelevalvekorra alusel kogutud teabe põhjal, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. See kord võib vajaduse korral hõlmata mõõdetavaid näitajaid, et hinnata nende põhjal fondide mõju kohapeal. Selleks et mõõta fondi abil saavutatut, tuleks kehtestada näitajad ja seotud sihid fondi iga erieesmärgi kohta.

(45)Pidades silmas kliimamuutustega võitlemise olulisust kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning pidada kinni ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, aitab fond võtta arvesse kliimameetmeid ja saavutada kogu eelarvet hõlmav eesmärk, mille kohaselt peaks 25 % ELi kulutustest toetama kliimaeesmärkide täitmist. Fondi ettevalmistamise ja rakendamise ajal tehakse kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamiste ja läbivaatamiste käigus.

(46)Nende näitajate abil ja finantsaruannete kaudu peaksid komisjon ja liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] ja käesoleva määruse asjaomaste sätetega fondi rakendamist jälgima.

(47)Käesoleva määruse mitteolemusliku osa täiendamiseks või muutmiseks tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mis on seotud IV lisas loetletud kõrgemad kaasfinantseerimise määraga meetmete ja tegevustoetusega ning mille eesmärk on arendada edasi ühist järelevalve- ja hindamisraamistikku. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.

(48)Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes 27 . Kontrollimenetlust tuleks kasutada rakendusaktide puhul, millega sätestatakse liikmesriikide ühised kohustused, eelkõige komisjonile teabe edastamise kohustus, ning nõuandemenetlust tuleks kasutada nende rakendusaktide vastuvõtmisel, mis on seotud komisjonile teabe edastamise viisidega programmitöö ja aruandluse raamistikus, arvestades nende puhttehnilist laadi.

(49)ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(50)ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt ning ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, [ei osale Iirimaa käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav / on Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel].

(51)On asjakohane ühtlustada käesoleva määruse kohaldamise periood nõukogu määruse (EL, Euratom) .../... (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik) 28 kohaldamise perioodiga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.Käesoleva määrusega luuakse Sisejulgeolekufond (edaspidi „fond“).

2.Selles sätestatakse fondi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 lõike 6 kohased segarahastamisvahendid, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või liidu eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;

(b) „kriminaalpreventsioon“ – kõik meetmed, mille eesmärk on vähendada kuritegevust ja kodanike ebakindlust või nende vähendamisele muul moel kaasa aidata, nagu on osutatud nõukogu otsuse 2009/902/JSK 29 artikli 2 lõikes 2;

(c)„elutähtis taristu“ – vara, võrgustik, süsteem või nende osa, mis on hädavajalik esmatähtsate ühiskondlike funktsioonide, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ja inimeste majandusliku või sotsiaalse heaolu toimimiseks ning mille kahjustamine, rikkumine või hävimine mõjutaks nimetatud funktsioonide toimimishäire tulemusena oluliselt liikmesriiki või liitu;

(d)„küberkuritegevus“ – küberneetiliste vahendite olemasolust sõltuvad kuriteod, st kuriteod, mida saab toime panna ainult info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja süsteemide kaudu ning mille puhul need seadmed ja süsteemid on kas kuriteo toimepanemise vahendid või kuriteo peamised sihtmärgid; ning küberruumi kasutades toime pandud kuriteod ehk traditsioonilised kuriteod, näiteks laste seksuaalne ärakasutamine, mille ulatust või haaret saab arvutite, arvutivõrkude ja muude info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vormide kasutamise kaudu suurendada;

(e)„EMPACTi meetmed“ – meetmed, mida võetakse kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (EMPACT) 30 raamistikus. EMPACT on asjaomaste liikmesriikide ning liidu institutsioonide ja asutuste, aga ka kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste avaliku ja erasektori partnerite struktureeritud valdkondadevaheline koostööplatvorm, mille kaudu tegeletakse organiseeritud ja raske rahvusvahelise kuritegevuse prioriteetsete ohtudega ELi vastava poliitikatsükli raames;

(f)„ELi poliitikatsükkel“ – teabepõhine ja valdkondadevaheline algatus eesmärgiga võidelda raskest ja organiseeritud kuritegevusest liidule tulenevate kõige olulisemate ohtudega, soodustades koostööd liikmesriikide, liidu institutsioonide, asutuste ning asjakohasel juhul ka kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel;

(g)„teabevahetus ja teabele juurdepääs“ – sellise teabe turvaline kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja vahetus, mis on ELi toimimise lepingu artiklis 87 viidatud asutustele ja Europolile oluline seoses kuritegude, eelkõige piiriülese organiseeritud kuritegevuse tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega;

(h)„õigusalane koostöö“ – kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö;

(i)„Euroopa õiguskaitsealane koolituskava“ – koolituskava, mille eesmärk on anda õiguskaitseametnikele teadmised ja oskused, mida neil on tarvis piiriülese kuritegevuse tulemuslikuks tõkestamiseks ja sellevastaseks võitluseks tõhusa koostöö kaudu, nagu on sätestatud komisjoni 27. märtsi 2013. aasta teatises, milles käsitletakse Õiguskaitsealase Euroopa koolituskava koostamist 31 , ning nagu on märgitud Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti määruses 32 ;

(j)„organiseeritud kuritegevus“ – karistatav tegevus, mis on seotud osalusega kuritegelikus ühenduses, nagu see on määratletud nõukogu raamotsuses 2008/841/JSK 33 ;

(k) „valmisolek“ – meetmed, mille eesmärk on ennetada või vähendada võimalike terroriaktide või muude julgeolekuintsidentide riski;

(l) „Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanism“ – Schengeni acquis’ nõuetekohase kohaldamise kontrollimine, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 1053/2013, sealhulgas politseikoostöö valdkonnas;

(m)„korruptsioonivastane võitlus“ – kõikides Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastases konventsioonis nimetatud valdkondades toimuv tegevus, sealhulgas ennetus-, kriminaliseerimis- ja õiguskaitsemeetmete võtmine, rahvusvaheline koostöö, vara tagasivõitmine, tehnilise abi andmine ja teabevahetus;

(n)„terrorism“ – kõik tahtlikud teod ja rikkumised, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta 34 .

Artikkel 3

Fondi eesmärgid

1.Sisejulgeolekufond aitab kaasa kõrge julgeolekutaseme tagamisele liidus, võideldes terrorismi ja radikaliseerumise, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevusega ning abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid.

2.Lõikes 1 sätestatud poliitilise eesmärgi raames aidatakse fondi kaudu taotleda järgmisi erieesmärke:

(a)suurendada teabevahetust liidu õiguskaitseasutustes, muudes pädevates ametiasutustes ja muudes asjaomastes liidu organites ja nende vahel, aga ka kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

(b)tõhustada liidu õiguskaitseasutuste ja muude pädevate ametiasutuste piiriüleseid ühisoperatsioone seoses raskete ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde, ning

(c)toetada jõupingutusi, et suurendada suutlikkust kuritegevuse, sealhulgas terrorismi ennetamise ja selle vastu võitlemise valdkonnas, eelkõige liikmesriikide avaliku sektori asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu.

3.Lõikes 2 sätestatud erieesmärkide raames rakendatakse fondi käesoleva määruse II lisas loetletud rakendusmeetmete kaudu.

4.Rahastatavaid meetmeid rakendatakse põhiõigusi ja inimväärikust täielikult järgides. Eelkõige peavad need meetmed olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätete, liidu andmekaitseõiguse ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Liikmesriigid pööravad meetmete rakendamisel võimaluse korral eriti suurt tähelepanu haavatavate isikute, eelkõige laste ja saatjata alaealiste abistamisele ja kaitsele.

Artikkel 4

Toetuse kohaldamisala

1.Artiklis 3 sätestatud eesmärkide raames ja kooskõlas II lisas loetletud rakendusmeetmetega toetatakse fondist eriti neid meetmeid, mis on loetletud III lisas.

2.Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks võidakse fondist vastavalt artiklile 5 vajaduse korral toetada III lisas loetletud liidu prioriteetidega kooskõlas olevaid meetmeid, mis on seotud kolmandate riikidega ja mida võetakse kolmandates riikides.

3.Toetuskõlblikud ei ole järgmised meetmed:

(a)meetmed, mille ulatus on piiratud avaliku korra säilitamisega riigi tasandil;

(b)meetmed, mida võetakse ELi toimimise lepingu artiklis 87 osutatud õiguskaitseasutuste ja muude pädevate asutuste standardseadmete, standardtranspordivahendite või standardrajatiste ostmiseks või hooldamiseks;

(c)meetmed, millel on sõjaväeline või kaitseotstarve;

(d)seadmed, mille üks kasutuseesmärk on tollikontroll;

(e)sunnivahendid, sealhulgas relvad, laskemoon, lõhkeained ja kumminuiad, välja arvatud koolituseesmärgil soetatavad vahendid;

(f)informaatorite tasud ja ettenäidatav raha 35 , mida on makstud/kasutatud väljaspool EMPACTi tegevust.

Hädaolukorras võib käesolevas lõikes osutatud toetuskõlbmatuid meetmeid käsitada toetuskõlblike meetmetena.

Artikkel 5

Rahastamiskõlblikud üksused

1.Rahastamiskõlblikud võivad olla järgmised üksused:

(a)juriidilised isikud, kes on asutatud mõnes järgmistest riikidest:

(i)liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium;

(ii)tööprogrammis nimetatud kolmas riik vastavalt tööprogrammis täpsustatud tingimustele;

(b)juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või rahvusvaheline organisatsioon.

2.Füüsilised isikud ei ole rahastamiskõlblikud.

3.Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, võivad erandkorras osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks.

4.Juriidilised isikud, kes osalevad konsortsiumis, mis koosneb vähemalt kahest sõltumatust üksusest, mis on asutatud eri liikmesriikides või nendega seotud ülemeremaades või -territooriumidel või kolmandates riikides, on rahastamiskõlblikud.

II PEATÜKK

FINANTS- JA RAKENDUSRAAMISTIK

1. JAGU

Ühissätted

Artikkel 6

Üldpõhimõtted

1.Käesoleva määruse alusel antava toetusega täiendatakse riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi meetmeid ning toetuse andmisel keskendutakse käesoleva määruse eesmärkidele lisaväärtuse loomisele.

2.Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel antav ja liikmesriikidelt saadav toetus on kooskõlas liidu asjakohase tegevuse, poliitika ja prioriteetidega ning täiendab muid liidu rahastamisvahendeid.

3.Fondi rakendatakse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktidega a, b ja c kas jagatud, otsese või kaudse eelarve täitmise raames.

Artikkel 7

Eelarve

1.Fondi rakendamiseks on aastateks 2021–2027 ette nähtud rahastamispakett, mille suurus jooksevhindades on 2 500 000 000 eurot.

2.Rahastamispaketti kasutatakse järgmiselt:

(a)1 500 000 000 eurot eraldatakse eelarve jagatud täitmise raames rakendatavatele programmidele;

(b)1 000 000 000 eurot eraldatakse temaatilisele rahastule.

3.Kuni 0,84 % rahastamispaketist eraldatakse komisjoni algatusel antavaks, fondi rakendamiseks vajalikuks tehniliseks abiks.

Artikkel 8

Üldsätted temaatilise rahastu rakendamise kohta

1.Artikli 7 lõike 2 punktis b viidatud rahastamispaketist eraldatakse temaatilise rahastu kaudu vahendeid paindlikult ning vastavalt tööprogrammile kas eelarve jagatud, otsese või kaudse täitmise raames. Temaatilisest rahastust rahastatakse selle komponente:

(a)erimeetmed;

(a)liidu meetmed ning

(b)erakorraline abi.

Samuti toetatakse temaatilise rahastu rahastamispaketist komisjoni algatusel antavat tehnilist abi.

2.Temaatilisest rahastust eraldatavate vahenditega toetatakse kooskõlas II lisas loetletud liidu kokkulepitud prioriteetidega selliseid prioriteete, millel on liidu jaoks suur lisaväärtus, või reageeritakse pakilistele vajadustele.

3.Kui liikmesriikidele antakse temaatilisest rahastust toetust eelarve otsese või kaudse täitmise raames, tuleb tagada, et valitud tegevusi ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või tegevuste tulemuslikkuse.

4.Kui temaatilisest rahastust antakse toetust eelarve jagatud täitmise raames, hindab komisjon määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 18 ja artikli 19 lõike 2 kohaldamise eesmärgil, kas ettenähtud tegevusi ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või projektide tulemuslikkuse.

5.Komisjon kehtestab temaatilise rahastu jaoks üldsumma, mis tehakse kättesaadavaks liidu eelarve iga-aastaste assigneeringute alusel. Komisjon võtab temaatilise rahastu jaoks vastu finantsmääruse artiklis [110] osutatud rahastamisotsused, milles on kindlaks määratud toetatavad eesmärgid ja meetmed ning täpsustatud iga lõikes 1 osutatud komponendi jaoks ette nähtud summad. Rahastamisotsustes sätestatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma.

6.Pärast lõikes 3 osutatud rahastamisotsuse vastuvõtmist võib komisjon vastavalt muuta eelarve jagatud täitmise raames rakendatavaid programme.

7.Rahastamisotsused võib teha üheks või mitmeks aastaks ning need võivad hõlmata temaatilise rahastu üht või mitut komponenti.

2. JAGU

Toetus ja selle rakendamine eelarve jagatud täitmise raames

Artikkel 9

Kohaldamisala

1.Käesolevat jagu kohaldatakse teatava osa suhtes artikli 7 lõike 2 punktis a osutatud rahastamispaketist ja täiendavate vahendite suhtes, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames vastavalt otsusele, mille komisjon on vastu võtnud artiklis 8 osutatud temaatilise rahastu kohta.

2.Käesoleva jao kohast toetust rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames kooskõlas finantsmääruse artikliga 63 ja määrusega (EL) .../... [ühissätete määrus].

Artikkel 10

Eelarvelised vahendid

1.Artikli 7 lõike 2 punktis a osutatud vahendid eraldatakse riiklikele programmidele, mida liikmesriigid rakendavad eelarve jagatud täitmise raames (edaspidi „programmid“), soovituslikult järgmiselt:

(a)1 250 000 000 liikmesriikidele vastavalt I lisas sätestatud kriteeriumidele;

(b)250 000 000 eurot liikmesriikidele programmide jaoks ette nähtud eraldiste kohandamiseks vastavalt artikli 13 lõikele 1.

2.Juhul kui lõike 1 punktis b osutatud summat ei eraldata, võib järelejäänud summa lisada artikli 7 lõike 2 punktis b osutatud summale.

Artikkel 11

Kaasrahastamise määrad

1.Liidu eelarvest eraldatav rahaline toetus ei või ületada 75 % projekti rahastamiskõlblikest kogukuludest.

2.Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 90 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest erimeetmete all rakendatavate projektide jaoks.

3.Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 90 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest IV lisas loetletud meetmete jaoks.

4.Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 100 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest tegevustoetuse jaoks.

5.Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 100 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest erakorralise abi jaoks.

6.Komisjoni otsuses programmi heakskiitmise kohta määratakse kindlaks kaasrahastamise määr ning käesolevast fondist lõigetes 1–5 osutatud meetmete liikidele antava toetuse maksimumsumma.

7.Komisjoni otsuses sätestatakse iga erieesmärgi kohta, kas selle kaasrahastamise määra kohaldatakse:

(a)toetuse kogusummale, sealhulgas avaliku ja erasektori toetustele, või

(b)ainult avaliku sektori toetusele.

Artikkel 12

Programmid

1.Iga liikmesriik tagab, et tema programmis käsitletavad prioriteedid on tihedalt seotud liidu julgeolekuvaldkonna prioriteetide ja probleemidega ning vastavad neile ning et need on täielikus kooskõlas asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega. Oma programmi prioriteete kindlaks määrates tagavad liikmesriigid, et nende programmis käsitletakse piisavalt II lisas sätestatud rakendusmeetmeid.

2.Komisjon tagab, et Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL) ning Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA) on oma pädevusala ulatuses liikmesriikide programmide väljatöötamisega juba varases etapis seotud. Eelkõige konsulteerivad liikmesriigid Europoliga oma meetmete ülesehituse küsimuses, iseäranis juhul, kui nende programmides sisalduvad ELi poliitikatsükli või EMPACTi meetmed või meetmed, mida koordineerib ühine küberkuritegevuse vastane rakkerühm (Joint Cybercrime Action Taskforce – J-CAT). Enne koolitusmeetmete lisamist oma programmidesse koordineerivad liikmesriigid need kattuvuse vältimiseks CEPOLiga.

3.Komisjon võib vajaduse korral kaasata Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) ning Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) 5. jaos osutatud järelevalve- ja hindamisülesannete täitmisse, tagamaks eelkõige, et fondi toel rakendatud meetmed oleksid kooskõlas asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega.

4.Kuni 15 % liikmesriigi programmile ettenähtud eraldisest võib kasutada seadmete ja transpordivahendite ostmiseks või julgeolekuga seotud rajatiste ehitamiseks. Seda piirmäära võib ületada ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

5.Oma programmides peavad liikmesriigid esmajärjekorras keskenduma:

(a)liidu julgeolekuvaldkonna prioriteetidele ja acquis’le, eriti teabevahetusele ja IT-süsteemide koostalitlusvõimele;

(b)Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi käsitleva määruse (EL) nr 1053/2013 alusel politseikoostöö kohta antud soovitustele, millel on finantsmõju;

(c)vajaduste hindamise raamistikus, näiteks Euroopa poolaasta raames korruptsiooni valdkonnas tuvastatud riigispetsiifilistele puudujääkidele, millel on finantsmõju.

6.Vajaduse korral tuleb programmi muuta, et võtta arvesse lõikes 5 osutatud soovitusi. Sõltuvalt kohandamise mõjust võib komisjon muudetud programmi heaks kiita.

7.Liikmesriigid peavad püüdma rakendada eelkõige IV lisas loetletud meetmeid. Ettenägematute või uute olude korral või tõhusa rahastamise tagamiseks tuleb anda komisjonile õigus võtta IV lisa muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 28.

8.Kui liikmesriik otsustab fondi toel rakendada projekte koos kolmanda riigiga või kolmandas riigis, peab ta enne projekti algust konsulteerima komisjoniga.

9.Määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 17 lõikes 5 osutatud programmitöö peab põhinema VI lisa tabelis 1 sätestatud sekkumise liikidel.

Artikkel 13

Vahehindamine

1.2024. aastal eraldab komisjon asjaomaste liikmesriikide programmidele kooskõlas I lisa punktis 2 osutatud kriteeriumidega artikli 10 lõike 1 punktis b viidatud lisasumma. Eraldis hakkab kehtima alates 2025. kalendriaastast.

2.Juhul kui vähemalt 10 % artikli 10 lõike 1 punktis a osutatud esialgsest programmi eraldisest ei ole määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikli 85 kohaselt vahemaksetaotlustega kaetud, ei ole asjaomasel liikmesriigil õigust saada oma programmi jaoks lõikes 1 osutatud lisasummat.

3.Temaatilisest rahastust alates 2025. aastast vahendite eraldamisel võetakse asjakohasel juhul arvesse edu, mis on saavutatud määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artiklis 12 osutatud tulemusraamistiku põhipunktide täitmisel, ning rakendamisel tuvastatud puudujääke.

Artikkel 14

Erimeetmed

1.Erimeetmed on riikidevahelised või siseriiklikud projektid, mis on kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega ning mille elluviimiseks saab üks või mitu liikmesriiki või saavad kõik liikmesriigid oma programmi jaoks lisaeraldise.

2.Peale artikli 10 lõike 1 kohaselt arvutatud eraldise võivad liikmesriigid saada vahendeid erimeetmete jaoks, tingimusel et need on programmis sihtotstarbeliselt märgitud ja et nende abil aidatakse rakendada käesoleva määruse eesmärke, sealhulgas reageerida alles esilekerkivatele ohtudele.

3.Neid vahendeid ei tohi kasutada programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema nende kasutamise programmi muutmise kaudu heaks kiitnud.

Artikkel 15

Tegevustoetus

1.Tegevustoetus on osa liikmesriigi eraldisest, mida võib kasutada nende avaliku sektori asutuste toetamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest.

2.Liikmesriik võib kasutada kuni 10 % sellest summast, mille ta on saanud käesolevast fondist riikliku programmi jaoks, nende avaliku sektori asutuste tegevuskulude rahastamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest.

3.Tegevustoetust kasutav liikmesriik peab tegutsema kooskõlas liidu julgeolekuvaldkonna acquis’ga.

4.Liikmesriigid peavad oma programmis ja artiklis 26 osutatud iga-aastastes tulemusaruannetes õigustama tegevustoetuse kasutamist käesoleva määruse eesmärkide saavutamise kontekstis. Enne programmi heakskiitmist peab komisjon hindama tegevustoetuse taotlemise soovist teatanud liikmesriikide lähteolukorda, võttes arvesse nende liikmesriikide esitatud teavet ning kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide, näiteks Schengeni hindamismehhanismi ning muude kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide raames antud soovitusi.

5.Tegevustoetus on suunatud konkreetsetele ülesannetele ja teenustele, mis on sätestatud VII lisas.

6.Selleks et tulla toime ettenägematute või uute oludega või tagada tõhus rahastamine, tuleb anda komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 28, et muuta VII lisas sätestatud konkreetseid ülesandeid ja teenuseid.

3. jagu

Toetus ja selle rakendamine eelarve otsese ja kaudse täitmise raames

Artikkel 16

Kohaldamisala

Komisjon rakendab käesoleva jao kohast toetust kas otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktiga a või kaudselt kooskõlas kõnealuse artikli punktiga c.

Artikkel 17

Liidu meetmed

1.Liidu meetmed on riikidevahelised projektid või liidu erihuvides olevad projektid, mis on kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega.

2.Komisjoni algatusel võib fondist rahastada liidu meetmeid, mille eesmärk on saavutada käesoleva määruse eesmärke, mis on loetletud artiklis 3 ning mis on kooskõlas III lisaga.

3.Liidu meetmete raames võidakse vahendeid eraldada finantsmääruses sätestatud mis tahes vormis, eelkõige toetuste kujul, hankemenetluse teel ja auhindadena. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

4.Eelarve otsese täitmise raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

5.Ettepanekuid hindav komisjon võib koosneda välisekspertidest.

6.Vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega võib katta riske, mis on seotud toetusesaajale määratud vahendite hüvitamisega ning neid osamakseid käsitatakse finantsmääruse kohase piisava tagatisena. Kohaldatakse määruse X [tagatisfondi määruse järeltulija] [artiklit X].

Artikkel 18

Segarahastamistoimingud

Käesoleva fondi alusel otsustatud segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas InvestEU fondi määruse 36 ja finantsmääruse X jaotisega.

Artikkel 19

Komisjoni algatusel antav tehniline abi

Fondist võib toetada tehnilise abi meetmeid, mida rakendatakse komisjoni algatusel või tema nimel. Neid meetmeid võib rahastada 100 % ulatuses.

Artikkel 20

Auditid

Liidu rahalise toetuse kasutamise auditid, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud isikud või üksused kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või organitelt, on aluseks määruse (EL) nr .../... [mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] artikli 127 kohasele üldisele kindlusele.

Artikkel 21

Teavitamine, teabevahetus ja avalikustamine

1.Liidu rahaliste vahendite saaja tunnistab liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagab selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

2.Komisjon rakendab fondi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Fondile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud käesoleva määruse eesmärkidega.

4. jagu

Toetus ja selle rakendamine eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise raames

Artikkel 22

Erakorraline abi

1.Fondist antakse rahalist abi kiireloomuliste ja konkreetsete vajaduste rahuldamiseks hädaolukordades, mis tulenevad julgeolekuga seotud intsidentidest või käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävatest uutest esilekerkivatest ohtudest, millel on tugev negatiivne mõju ühe või mitme liikmesriigi inimeste julgeolekule.

2.Erakorralist abi võib anda otse detsentraliseeritud asutustele.

3.Erakorralise abi võib eraldada liikmesriikide programmidele lisaks artikli 10 lõike 1 kohaselt arvutatud eraldisele, tingimusel et see on programmis sihtotstarbeliselt märgitud. Neid vahendeid ei tohi kasutada programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema nende kasutamise programmi muutmise kaudu heaks kiitnud.

4.Eelarve otsese täitmise raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

Artikkel 23

Kumulatiivne, täiendav ja kombineeritud rahastamine

1.Meede, mis on saanud toetust fondist, võib saada toetust ka mis tahes muust liidu programmist, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Toetust andnud liidu programmide eeskirju kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega nad on meedet toetanud. Kumulatiivse rahastamise kogusumma ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ja liidu eri programmidest antavat toetust võib arvestada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused.

2.Meetmed, mis on saanud kvaliteedimärgise või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele:

(a)neid on hinnatud fondi projektikonkursi alusel;

(b)need vastavad kõnealuse projektikonkursiga ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele;

(c)eelarvepiirangute tõttu ei saa neid selle projektikonkursi alusel rahastada;

võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kooskõlas määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli [67] lõikega 5 ning määruse (EL) .../... [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve] artikliga [8], tingimusel et need meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju.

5. jagu

Järelevalve, aruandlus ja hindamine

1. alajagu. Üldsätted

Artikkel 24

Järelevalve ja aruandlus

1.Komisjon esitab kooskõlas oma aruandlusnõuetega, mis tulenevad finantsmääruse artikli 43 lõike 3 punkti h alapunkti i alapunktist iii, ja V lisale tuginedes Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe tulemuste kohta.

2.Komisjonile antakse vastavalt artiklile 28 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte V lisa muutmiseks, et teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavas tulemusi käsitlevas teabes vajalikke kohandusi.

3.Näitajad, mille abil antakse aru fondi edusammude kohta artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisel, on esitatud VIII lisas. Väljundnäitajate baasväärtuseks võetakse null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud eesmärgid peavad olema kumulatiivsed.

4.Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja (kui see on asjakohane) liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

5.Selleks et tagada fondi tulemuslikud edusammud oma eesmärkide saavutamisel, antakse komisjonile kooskõlas artikliga 28 õigus võtta VIII lisa muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, et vaadata näitajad vajaduse korral läbi ja neid täiendada ning et lisada käesolevasse määrusesse sätted järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamise, sealhulgas liikmesriikidele esitatava teabe kohta.

Artikkel 25

Hindamine

1.Komisjon teeb käesoleva määruse, sealhulgas käesoleva fondi raames rakendatud meetmete vahehindamise ja tagasivaatelise hindamise.

2.Vahehindamine ja tagasivaateline hindamine tehakse õigeaegselt, et nende tulemusi oleks võimalik kaasata otsustusprotsessi vastavalt määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artiklis 40 sätestatud ajakavale.

2. alajagu. Eeskirjad eelarve jagatud täitmise korral

Artikkel 26

Iga-aastased tulemusaruanded

1.Liikmesriigid peavad 15. veebruariks 2023 ja iga järgneva aasta samaks kuupäevaks kuni 2031. aastani (kaasa arvatud) esitama komisjonile iga-aastase tulemusaruande, nagu see on sätestatud määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 36 lõikes 6. 2023. aastal esitatav aruanne peab hõlmama programmi rakendamist kuni 30. juunini 2022.

2.Iga-aastases tulemusaruandes esitatakse eelkõige järgmine teave:

(a)programmi rakendamisel ning vahe-eesmärkide ja lõppeesmärkide saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse uusimaid andmeid, nagu on nõutud määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artiklis 37;

(b)programmi täitmist mõjutavad probleemid ja nende lahendamiseks võetud meetmed;

(c)käesolevast fondist ja muudest liidu fondidest toetatavate meetmete, eriti kolmandates riikides või nende riikidega seoses rakendatavate meetmete vastastikune täiendavus;

(d)programmi panus liidu asjaomase acquis’ ja liidu tegevuskavade rakendamisse;

(e)teavitus- ja nähtavusmeetmete rakendamine;

(f)rakendamistingimuste täitmine ja nende kohaldamine kogu programmitöö perioodi vältel.

3.Komisjon võib esitada iga-aastase tulemusaruande kohta märkusi kahe kuu jooksul alates aruande kättesaamise kuupäevast. Kui komisjon ei ole nimetatud tähtaja jooksul oma tähelepanekuid esitanud, loetakse aruanne vastuvõetuks.

4.Käesoleva artikli rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusakti, millega kehtestatakse iga-aastase tulemusaruande vorm. See rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 27

Järelevalve ja aruandlus

1.Kooskõlas määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] IV jaotisega toimuv järelevalve ja aruandlus peab põhinema VI lisa tabelites 1, 2 ja 3 sätestatud sekkumise liikidel. Selleks et tulla toime ettenägematute või uute oludega või tagada tõhus rahastamine, tuleb anda komisjonile õigus võtta VI lisa muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 28.

2.Näitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 12 lõikega 1 ning artiklitega 17 ja 37.

III PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artiklites 12, 15, 24 ja 27 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 12, 15, 24 ja 27 osutatud õiguste delegeerimise igal ajal tühistada. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artiklite 12, 15, 24 ja 27 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nad on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 29

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi koordineerimiskomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.Kui komitee arvamust ei esita, siis komisjon rakendusakti eelnõu vastu ei võta. Seda sätet ei kohaldata artikli 26 lõikes 4 osutatud rakendusakti suhtes.

Artikkel 30

Üleminekusätted

1.Määrus (EL) nr 513/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

2.Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei mõjuta käesolev määrus asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni vastavalt Sisejulgeolekufondi politseikoostöö rahastamisvahendile, mida kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

3.Fondi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek fondi ja selle eelkäija, s.o määrusega (EL) nr 513/2014 loodud Sisejulgeolekufondi politseikoostöö rahastamisvahendi raames vastu võetud meetmete vahel.

Artikkel 31

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.Meetme kestus ja finantsmõju

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb:

☑ uut meedet

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 37

◻ olemasoleva meetme pikendamist

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.4.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.4.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.4.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

–Asjakohasus, kohaldamisala ja maht

1.4.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.Meetme kestus ja finantsmõju

☑ Piiratud kestusega

–☑    hõlmab ajavahemikku 1.1.2021 kuni 31.12.2027

–☑    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2021–2027 ja maksete assigneeringutele alates 2021. aastast

◻ Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 38

☑ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–☑ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu 39

☑ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

☑ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–☑ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–☑ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustada);

–☑ Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

–☑ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–☑ avalik-õiguslikele asutustele;

–☑ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–☑ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus.

2.2.2.Teave tuvastatud ohtude ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta.

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe hindamine ja põhjendamine („kontrolli kulude ja seonduvate hallatavate vahendite väärtuse suhe“) ning veariski eeldatava taseme hindamine (makse tegemisel ja lõpetamisel)

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik ja uued kulude eelarveread

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas , ja laadida see üles DECIDE võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Üldine hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse juba meedet haldava peadirektoraadi assigneeringutega ja/või assigneeringute ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

[Suuniste saamiseks seoses programmi rakendamisega seotud ülesannete võimaliku delegeerimisega rakendusametitele, vt ülal esitatud punkt 8/9].

3.2.2.1.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline täistööajale taandatud töötajate arv

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–◻    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–☑    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☑    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu ◻    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave)

(1)    COM(2018) 321 final, 2. mai 2018.

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 513/2014, 16. aprill 2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/125/JHA (ELT L 150, 20.5.2014, lk 93).

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1382/2013, millega luuakse õigusprogramm aastateks 2014–2020.

(4)    COM(2018) 321 final, 2.5.2018.

(5)    „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi. Uus mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“ (COM(2018) 321, 2.5.2018).

(6)    COM(2018) 375, 29. mai 2018.

(7)    Määrus (EL) .../...

(8)    COM(2015) 185 final, 28. aprill 2015.

(9)    Nõukogu 16. juuni 2015. aasta järeldused Euroopa Liidu sisejulgeoleku uuendatud strateegia (2015–2020) kohta.

(10)    Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioon Euroopa julgeoleku tegevuskava kohta (2015/2697(RSP)).

(11)    COM(2017) 794 final.

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 513/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/125/JHA (ELT L 150, 20.5.2014, lk 93).

(13)    Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27).

(14)    ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.C_.2013.373.01.0001.01.ENG&toc=OJ:C:2013:373:TOC

(15)    Täielik viide

(16)    Täielik viide

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(18)    Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(19)    Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(20)    Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(22)    Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta (ÜMTde assotsieerimise otsus) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

(23)    COM(2017) 623 final.

(24)    Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe. ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14.

(25)    ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(26)

   Nõukogu määrus (EL, Euratom) .../....

(27)    Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/902/JSK, millega luuakse Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustik ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2001/427/JSK (ELT L 321, 8.12.2009, lk 44).

(28)    Nõukogus kogunenud justiits- ja siseministrite 8. ja 9. novembri 2010. aasta järeldused.

(29)    COM(2013) 172, Õiguskaitsealase Euroopa koolituskava koostamine.

(30)    25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2219, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL).

(31)    Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42).

(32)    Direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6).

(33)    „Ettenäidatav raha“ on sularaha, mis näidatakse ette (pannakse välja) kriminaaluurimise raames, et tõendada kahtlustatavatele või muudele isikutele, kellel on teavet teatava kauba kättesaadavuse või tarnimise kohta või kes tegutsevad vahendajana, jälitustegevuses osaleva isiku likviidsust ja maksevõimet, et teha fiktiivne ostutoiming eesmärgiga võtta kahtlustatavad vahi alla, teha kindlaks ebaseaduslikud tootmiskohad või aidata muul viisil kaasa konkreetse kuritegeliku organisatsiooni lõhkumisele.

(34)    Täielik viide

(35)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(36)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil:     https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx

(37)    Programm võidakse (osaliselt) delegeerida rakendusametile, tingimusel et tehakse kulude-tulude analüüs ja võetakse vastu asjakohased otsused. Seotud haldusassigneeringuid programmi rakendamiseks komisjonis ja rakendusametis kohandatakse vastavalt.

(38)    Komisjoni 25. juuli 2014. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1042/2014 I lisa; komisjoni 8. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 2015/1973.

(39)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(40)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(41)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(42)    CISi kontekstis soovitas eelarve peadirektoraat täiendavat jaotamist erieesmärkideks. Võttes arvesse temaatilise rahastu olemasolu, ei ole rände ja siseasjade peadirektoraat nõus seda ettepanekut käesolevas etapis arvestama.

(43)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(44)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast asjaomaste sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,13.6.2018

COM(2018) 472 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

millega luuakse Sisejulgeolekufond

{SWD(2018) 347 final}
{SWD(2018) 348 final}
{SEC(2018) 315 final}

I LISA

Eelarve jagatud täitmise raames hallatavate programmide rahastamise kriteeriumid

Artiklis 10 osutatud rahastamispakett eraldatakse liikmesriikide programmidele järgmiselt:

(1)ühekordne kindlaksmääratud summa 5 000 000 eurot eraldatakse iga liikmesriigi jaoks programmitöö perioodi alguses, et tagada kriitiline mass iga programmi jaoks ja rahuldada vajadused, mis ei sõltu otseselt allpool esitatud kriteeriumidest;

(2)ülejäänud vahendid jaotatakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

(a)45 % pöördvõrdeliselt nende sisemajanduse koguproduktiga (ostujõu standard elaniku kohta);

(b)40 % proportsionaalselt nende elanikkonna suurusega;

(c)15 % proportsionaalselt nende territooriumi suurusega.

Esialgne eraldis põhineb uusimatel iga-aastastel statistilistel andmetel, mille komisjon (Eurostat) on esitanud eelmise kalendriaasta kohta. Vahekokkuvõte tegemisel on võrdlusaluseks komisjoni (Eurostati) uusimad iga-aastased statistilised andmed, mis hõlmavad eelmist kalendriaastat ja mis on kättesaadavad 2024. aastal tehtava vahehindamise ajal.

II LISA

Rakendusmeetmed

Fondist toetatakse artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärgi saavutamist, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

(a)tagada näiteks Prümi lepingu, ELi broneeringuinfo ja SIS II raames julgeoleku eesmärgil toimuvat teabevahetust käsitleva liidu õigustiku ühtne kohaldamine, sealhulgas rakendades Schengeni hindamismehhanismi ning muude kvaliteedikontrolli ja -hindamismehhanismide kaudu saadud soovitused;

(b)luua, kohandada ja säilitada julgeolekuga seotud liidu IT-süsteeme ja sidevõrke, sealhulgas nende koostalitlusvõimet, ning töötada välja asjakohased vahendid kindlakstehtud puuduste kõrvaldamiseks;

(c)suurendada liidu julgeolekuga seotud teabevahetusvahendite, süsteemide ja andmebaaside kasutamise aktiivsust, tagades, et neisse sisestatakse kvaliteetseid andmeid;

(d)toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid, kui see on asjakohane, et rakendada artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärke.

Fondist toetatakse artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärgi saavutamist, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

(a)tihendada õiguskaitseoperatsioone liikmesriikide vahel, sealhulgas vajaduse korral teiste asjaomaste osalejatega, et eelkõige hõlbustada ja parandada ühiste uurimisrühmade kasutamist, ühiseid patrulle, jälitustegevust, varjatud jälgimist ja muid operatiivkoostöömehhanisme ELi poliitikatsükli (EMPACT) raames, pannes erilist rõhku piiriülestele operatsioonidele;

(b)parandada õiguskaitse- ja muude pädevate asutuste vahelist koordineerimist ja koostööd nii liikmesriikide sees kui ka nende vahel ja teiste asjaomaste asutustega, näiteks spetsialiseerunud riiklike üksuste võrgustike, liidu võrgustike ja koostööstruktuuride kaudu ja liidu keskustes;

(c)parandada asutustevahelist ja liidu tasandi koostööd liikmesriikide vahel või liikmesriikide ja asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste vahel ning samuti riiklikul tasandil liikmesriikide ametiasutuste vahel.

Fondist toetatakse artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud erieesmärgi saavutamist, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

(a)suurendada õiguskaitsealast koolitust, õppusi, vastastikust õpet, spetsialiseeritud vahetusprogramme ja parimate tavade jagamist, sealhulgas kolmandates riikides ja koostöös kolmandate riikidega ning muude asjaomaste osalejatega;

(b)kasutada ära liikmesriikide ja muude asjaomaste osalejate, sealhulgas kodanikuühiskonna ressursside ja teadmiste ühendamisel tekkivat koosmõju, näiteks ühiste pädevuskeskuste loomise, ühiste riskihindamiste väljatöötamise või ühiselt korraldatud operatsioonide ühiste tugikeskuste kaudu;

(c)edendada ja arendada meetmeid, kaitsemeetmeid, mehhanisme ja parimaid tavasid, et varakult kindlaks teha, kaitsta ja toetada tunnistajaid, rikkumisest teatajaid ja kuriteoohvreid ning luua selleks partnerlussuhteid ametiasutuste ja muude asjaomaste osalejate vahel;

(d)omandada asjakohased seadmed ning rajada või ajakohastada spetsialiseeritud õppevahendid ja muud olulised julgeolekualased taristud, et suurendada valmisolekut, vastupidavust ja avalikkuse teadlikkust ning reageerida asjakohasemalt julgeolekuohtudele.

III LISA

Fondist artikli 4 kohaselt toetatavad meetmed

·IT-süsteemid ja võrgustikud, mis aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele, selliste süsteemide kasutamise alane koolitus, nende katsetamine ning nende koostalitlusvõime ja andmete kvaliteedi parandamine;

·liidu õiguse ja liidu poliitikaeesmärkide rakendamise järelevalve liikmesriikides julgeolekuteabe süsteemide valdkonnas;

·EMPACTi meetmed ELi poliitikatsükli rakendamiseks või selle rakendamise hõlbustamiseks;

·meetmed eri valdkondade olemasoleva suutlikkuse, erialakeskuste ja olukorrateadlikkuse keskuste sidumiseks, sealhulgas tervishoiu, kodanikukaitse ja terrorismivastase võitluse valdkonnas, et toetada tõhusat ja koordineeritud reageerimist kriisile;

·meetmed, mille abi töötatakse välja uuenduslikke meetodeid või võetakse kasutusele uusi tehnoloogiaid, mida on võimalik teistes liikmesriikides üle võtta, eelkõige projektid, mille eesmärk on katsetada ja valideerida liidu rahastatavate julgeolekualaste teadusprojektide tulemusi;

·toetus spetsialiseerunud riiklike üksuste valdkondlikele või valdkonnaülestele võrgustikele, et parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ning levitamist, samuti ressursside ja eksperditeadmiste koondamist ühistesse pädevuskeskustesse;

·asjaomaste õiguskaitse ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi ja riskianalüüse ning lähtudes Euroopa õiguskaitsealasest koolituskavast ning tehes koostöös CEPOLiga ja vajaduse korral Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga;

·koostöö erasektoriga, et suurendada usaldust ja parandada koordineerimist, erandolukorra planeerimist ning teabe ja parimate tavade vahetamist ja levitamist avaliku ja erasektori osalejate vahel, sealhulgas avaliku ruumi ja esmatähtsa taristu kaitsmisel;

·meetmed, mis võimaldavad kogukondadel arendada kohalikke lähenemisviise ja ennetuspoliitikaid, ning sidusrühmade ja avalikkuse teadlikkuse suurendamine ja nende teavitamine liidu julgeolekupoliitikast;

·seadmed, transpordivahendid, sidesüsteemid ja olulised julgeolekuga seotud rajatised;

·kulud töötajatele, kes on seotud fondist toetatavate meetmetega, või meetmetega, mis nõuavad töötajate kaasamist tehnilistel või julgeolekuga seotud põhjustel.

IV LISA

Artikli 11 lõike 2 ja artikli 12 lõike 6 kohase kõrgema kaasrahastamise määraga meetmed

·Projektid, mille eesmärk on radikaliseerumist ennetada ja selle vastu võidelda.

·Projektid, mille eesmärk on IT-süsteemide ja sidevõrkude koostalitlusvõime parandamine 1 .

V LISA

Artikli 24 lõikes 1 osutatud tulemuslikkuse põhinäitajad

Erieesmärk 1.     Parem teabevahetus

(1)ELi teabevahetusmehhanismide kasutamine.

Andmeallikas: Europol, eu-LISA, nõukogu, liikmesriigid

Erieesmärk 2.    Tõhustatud operatiivkoostöö

(1)Fondist toetust saavate ühiste operatiivmeetmete arv.

Andmeallikas: Europol, Eurojust, liikmesriigid

(2)Fondi abiga arestitud ja konfiskeeritud varade hinnanguline väärtus.

Andmeallikas: liikmesriigid

(3)Õiguskaitseasutuste vahelise piiriülese koostöö raames konfiskeeritud ebaseaduslike uimastite väärtus.

Andmeallikas: liikmesriigid ja liidu meetmetoetuse saajad

(4)Nende rahalise mõjuga julgeolekualaste soovituste arv, mis on fondi abiga rakendatud, võrreldes rahalise mõjuga julgeolekualaste soovituste koguarvuga.

Andmeallikas: liikmesriigid

Erieesmärk 3.    Suurem suutlikkus kuritegevuse vastu võitlemisel ja kuritegevuse ennetamisel

(5)Selliste õiguskaitseametnike arv, kes on fondi toetusel läbinud koolituse, õppused, vastastikused õppe- või erivahetusprogrammid piiriülestel teemadel.

Andmeallikas: liikmesriigid

(6)Selliste elutähtsate taristute ja avalike ruumide arv, mille kaitset julgeolekuga seotud intsidentide eest on fondi toetusel parandatud.

Andmeallikas: liikmesriigid

(7)Vägivaldse äärmusluseni viiva radikaliseerumise ennetamiseks tehtud algatuste arv.

Andmeallikas: radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik

VI LISA

Sekkumise liigid

TABEL 1.   SEKKUMISVALDKONNA KOODID

TABEL 2.   MEETME LAADI KOODID

TABEL 3.   RAKENDUSVIISIDE KOODID

VII LISA

Tegevustoetuse saamise tingimustele vastavad meetmed

Parema teabevahetuse erieesmärgi all hõlmab programmi raames antav tegevustoetus järgmist:

·liidu hooldus ja kasutajatugi ning vajaduse korral riiklikud IT-süsteemid, mis aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele;

·personalikulud, mis aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele.

Tihedama operatiivkoostöö erieesmärgi all hõlmab riiklike programmide raames antav tegevustoetus järgmist:

·sellise tehnilise varustuse või transpordivahendite hooldus, mida kasutatakse piiriülese mõõtmega raske ja organiseeritud kuritegevuse ennetamise, avastamise ja uurimise valdkonnas;

·personalikulud, mis aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele.

Kuritegevuse ennetamise ja sellevastase võitluse alase suutlikkuse suurendamise erieesmärgi all hõlmab riiklike programmide raames antav tegevustoetus järgmist:

·sellise tehnilise varustuse või transpordivahendite hooldus, mida kasutatakse piiriülese mõõtmega raske ja organiseeritud kuritegevuse ennetamise, avastamise ja uurimise valdkonnas;

·personalikulud, mis aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele.

Meetmed, mis ei ole artikli 4 lõike 3 kohaselt abikõlblikud, ei ole hõlmatud.

VIII LISA

Artikli 24 lõikes 3 osutatud väljundi- ja tulemusnäitajad

Erieesmärk 1.    Parem teabevahetus

(1)ELi teabevahetusmehhanismide kasutamine:

(a)Schengeni infosüsteemis (SIS) tehtud otsingute arv;

(b)otsingute arv süsteemis, mille abil saab liikmesriikide vahel vahetada kriminalistikaalaseid andmeid (DNA, sõrmejäljed, numbrimärgid) („Prümi teabevahetus”);

(c)Europoli turvalise teabevahetusvõrgu (SIENA) kaudu vahetatud sõnumite arv;

(d)Europoli infosüsteemis tehtud otsingute arv;

(e)nende reisijate koguarv, kelle ELi broneeringuinfot on kogutud ja vahetatud.

Andmeallikas: Europol, eu-LISA, nõukogu, liikmesriigid

(2)Fondi toetusel julgeolekuga seotud andmebaaside vahel loodud uute ühenduste arv:

(a)ELi ja, kui see on asjakohane, rahvusvaheliste andmebaasidega;

(b)liikmesriigis.

(c)ühe või mitme teise liikmesriigiga;

(d)ühe või mitme kolmanda riigiga

Andmeallikas: liikmesriigid

(3)Fondi toetusel ELi ja vajaduse korral asjakohaste riiklike julgeolekuga seotud teabevahetusvahendite, süsteemide ja andmebaaside puhul suurenenud aktiivsete kasutajate arv, võrreldes kõigi kasutajate arvuga.

Andmeallikas: liikmesriigid

Erieesmärk 2.    Tihedam operatiivkoostöö

(4)Fondist toetust saanud ühiste operatiivmeetmete (sh osalevate liikmesriikide ja asutuste) arv valdkondade kaupa (terrorismivastane võitlus, organiseeritud kuritegevus, organiseeritud kuritegevus, küberkuritegevus, muu):

(a)ühiste uurimisrühmade arv;

(b)kuritegevusega seotud ohte käsitleva Euroopa multidistsiplinaarse platvormi (EMPACT) operatiivprojektide arv;

(c)muud ühised operatiivmeetmed.

Andmeallikas: Europol, Eurojust, liikmesriigid

(5)Fondi toetusel tegutsevate riikidevaheliste võrgustike tegevuses osalemine.

Andmeallikas: Liikmesriigid, liidu meetmed ja EMASi toetuse saajad

(6)Fondi abiga arestitud ja konfiskeeritud varade hinnanguline väärtus.

Andmeallikas: liikmesriigid

(7)Õiguskaitseasutuste vahelise piiriülese koostöö raames konfiskeeritud ebaseaduslike uimastite väärtus.

Andmeallikas: liikmesriigid ja liidu meetmetoetuse saajad

(8)Fondist loodud olemasolevate riikidevaheliste võrgustike (nt parimate tavade käsiraamatud, õpikojad, ühisõppused) väljundite arv.

Andmeallikas: Liidu meetmed toetuse saajatele

(9)Nende rahalise mõjuga julgeolekualaste soovituste arv, mis on fondi abiga rakendatud, võrreldes rahalise mõjuga julgeolekualaste soovituste koguarvuga.

Andmeallikas: liikmesriigid

Erieesmärk 3.    Suurem suutlikkus kuritegevuse vastu võitlemisel ja kuritegevuse ennetamisel

(10)Õiguskaitseametnike arv, kes on lõpetanud koolituse, õppused, vastastikuse õppimise või spetsialiseerunud vahetusprogrammid piiriüleste seotud teemade kohta, mida antakse fondi toetusel, jaotatuna järgmiste valdkondade kaupa:

(a)terrorismivastane võitlus;

(b)organiseeritud kuritegevus;

(c)küberkuritegevus;

(d)muud operatiivkoostöö valdkonnad.

Andmeallikas: liikmesriigid

(11)Parimaid tavasid ja uurimismeetodeid käsitlevate käsiraamatute arv, standardsed käitamisprotseduurid ja muud vahendid, mis töötati välja fondi toetusel erinevate organisatsioonide vastastikuse mõju tõttu kogu ELis.

Andmeallikas: Liikmesriigid, liidu meetmed ja EMASi toetuse saajad

(12)Selliste kuriteoohvrite arv, keda abistati fondi toetusel, jaotatuna kuriteoliikide kaupa (inimkaubandus, rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, terrorism, raske ja organiseeritud kuritegevus, küberkuritegevus, laste seksuaalne ärakasutamine).

Andmeallikas: liikmesriigid

(13)Selliste elutähtsate taristute ja avalike ruumide arv, mille kaitset julgeolekuga seotud intsidentide eest on fondi toetusel parandatud.

Andmeallikas: liikmesriigid

(14)Vägivaldse ekstremismini viiva radikaliseerumise vastu võitlemise algatuste arv:

(a)kokkulangevuste arv radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku veebisaidil

(b)radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikus osalejate arv jaotatuna eksperdi liigi järgi;

(c)liikmesriikide ametiasutuste tihedas koostöös riiklike asutustega tehtud õppereiside, koolituste, seminaride ja nõustamisteenuste arv toetusesaajate kaupa (õiguskaitseasutused, muud).

Andmeallikas: radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik

(15)Selliste partnerluste arv, mis on loodud fondi toetusel, aidates suurendada tunnistajate, rikkumisest teatajate ja kuriteoohvrite tuge:

(a)erasektoriga;

(b)kodanikuühiskonnaga.

Andmeallikas: liikmesriigid, liidu meetmed ja EMASi toetuse saajad

(1)    Kooskõlas komisjoni teatisega piirivalve ja julgeoleku tugevamate ja arukamate infosüsteemide kohta (COM (2016) 205).