EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.6.2018

COM(2018) 435 final

2018/0224(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2018) 291 final}
{SWD(2018) 307 final}
{SWD(2018) 308 final}
{SWD(2018) 309 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Põhjused ja eesmärgid

1.teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“, mis sisaldab osalemis- ja levitamiseeskirjade kehtestamist (vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule – „ELi toimimise leping“),

2.programmi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm (ELi toimimise leping),

3.Euratomi asutamislepingu kohane teadus- ja koolitusprogramm, mis täiendab programmi „Euroopa horisont“ koos

4.seotud mõjuhinnangute ja finantsselgitustega.

Kaitseuuringute eriprogramm on kavas kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega .../.../EL, millega luuakse Euroopa Kaitsefond aastateks 2021–2027.

„Euroopa horisont“ tugevdab eelkõige liidu teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid, et aidata lahendada meie aja kõige olulisemaid üleilmseid probleeme ja toetada kestliku arengu eesmärkide saavutamist. Samal ajal suurendab programm liidu, sealhulgas selle tööstusharude konkurentsivõimet. Programm „Euroopa horisont“ aitab saavutada liidu strateegilisi prioriteete ja toetada liidu poliitika väljatöötamist ja rakendamist. Kiirelt muutuvas maailmas sõltub Euroopa edu üha enam tema võimest muuta tipptasemel teadustulemused innovatsiooniks, millel on tõeliselt kasulik mõju meie majandusele ja elukvaliteedile, ning luua uusi turge kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtadega.

Selle eesmärgi saavutamiseks ning oma eelkäija edule tuginedes jätkab programm „Euroopa horisont“ kogu teadusuuringute ja innovatsiooni tsükli toetamist integreeritud viisil.

Säilitatakse osalemis- ja levitamiseeskirjade ühtse kogumi põhimõte, samas kui käesolev ettepanek parandab neid eeskirju veelgi.

Käesolevas ettepanekus on kohaldamisajaks määratud 1. jaanuar 2021. Ettepanek esitatakse 27 liikmesriigile, sest 29. märtsil 2017 sai Euroopa Ülemkogu Ühendkuningriigilt teate tema kavatsuse kohta astuda välja Euroopa Liidust ja Euratomist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 alusel.

•Kooskõla kehtivate õigusnormidega

Raamprogramm on liidu juhtprogramm, mille eesmärk on toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni kontseptsioonist kuni turuletoomiseni. Selle eesmärk on täiendada riiklikku ja piirkondlikku rahastamist. Raamprogrammiga on juba pakutud ainulaadset Euroopa lisaväärtust kogu kontinenti hõlmava konkurentsi ja koostöö toetamisel tipptasemel teaduse ja innovatsiooni huvides. See on kaasa toonud teaduslikud läbimurded, konkurentsivõime suurenemise ja lahendused ühiskonnaprobleemidele. Uue kavandatud raamprogrammi „Euroopa horisont“ eesmärk on saavutada veelgi suurem mõju, kui on praegusel programmil „Horisont 2020“, mis on laialdaselt tunnustatud vahend Euroopa ambitsioonide saavutamiseks. Teadusuuringute ja innovatsiooni kiire areng ülemaailmse konkurentsi taustal muudab avaliku sektori toetuse teadusuuringutele ja innovatsioonile olulisemaks kui kunagi varem, eriti liidu tasandil, kus selle lisaväärtus on vaieldamatu. Ettepanek on täielikult kooskõlas komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavaga, sealhulgas peamise eesmärgiga investeerida teadus- ja arendustegevusse 3 % liidu SKPst, samuti teatisega „Euroopa uus teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava – Euroopa võimalus suunata oma tulevikku“ (Euroopa Komisjoni panus juhtide mitteametlikku kohtumisse 16.–17. mail 2018).

•Kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega

Ettepanek on liidu olemasolevate poliitikavaldkondadega täielikult kooskõlas. Programm „Euroopa horisont“ töötati välja, võttes arvesse komisjoni praeguseid prioriteete, tulemuspõhise eelarvestamise poliitikat (mis nõuab, et liidu rahastamisprogrammid peavad –rohkem kui kunagi varem – tagama kuludele vastava tulu), 2030. aasta säästva arengu tegevuskava rakendamist, liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia ning komisjoni järgmist pikaajalist eelarvet käsitleva ettepaneku rakendamist.

Investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni täiendavad ja tugevdavad vastastikku liidu teisi programme. Teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusi kasutatakse sünergias liidu teiste programmidega, et soodustada nende kasutuselevõttu riiklikul ja piirkondlikul tasandil, suurendades sellega Euroopa innovatsioonipotentsiaali. Seda täiendavad teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitlevad tõhusad üldsusele suunatud teavitus- ja selgituskampaaniad. Teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise ja kasutamise vastastikust täiendavust ja sünergiat maksimeeritakse liidu pikaajalise eelarve raames teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise planeerimise protsessi kaudu, mis on piisavalt paindlik, et võimaldada komisjonil ja liidu institutsioonidel kiireloomulistele vajadustele ja uutele prioriteetidele kiirelt reageerida.

Ettepanek on seega täielikult kooskõlas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta protsessis kasutatava lähenemisviisiga. Neid sidemeid tuleks jätkata ja tugevdada, tuginedes programmi „Horisont 2020“ raames juba struktuurireformidele antud asjakohastele toetustele, et parandada riiklike teadus- ja innovatsioonisüsteemide kvaliteeti ja tõhusust kolmel tasandil: esiteks märkimisväärsete investeeringute kaudu teadus- ja tehnoloogilistesse teadusuuringutesse ja innovatsiooni; teiseks, muutes ettevõtluskeskkonna innovatsiooni soosivamaks ja vähem riskikartlikuks; ja kolmandaks, tagades, et Euroopa kodanikele pakutakse tuge kiire ja mõnede jaoks turbulentse ülemineku käigus, mille taganttõukajaks on innovatsioon, digiteerimine ja üleilmsed megatrendid, nagu näiteks tehisintellekt ja ringlusmajandus.

Käesoleva programmi meetmeid tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ilma erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata või välja tõrjumata ning neil peaks olema selge Euroopa lisaväärtus. See tagab programmi meetmete ja ELi riigiabi eeskirjade järjepidevuse, hoides ära ebakohased konkurentsimoonutused siseturul.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Liidul on ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 3 alusel selles valdkonnas jagatud (paralleelne) pädevus. Praegu Euroopa ees seisvate probleemidega tegelemiseks peab liit investeerima teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et saavutada mastaabisääst, maht ja kiirus. Liidu rahastatud teadus- ja innovatsioonitegevusel on riikliku ja piirkondliku teadusuuringute ja innovatsiooni toetusega võrreldes tõendatud eelised: luuakse kriitiline mass ülemaailmsete probleemidega tegelemiseks; tugevdatakse liidu teaduse tipptaset konkurentsivõimelise rahastamise kaudu; luuakse piiriüleseid valdkondadevahelisi võrgustikke; tugevdatakse inimkapitali; struktureeritakse riiklikke teadusuuringute ja innovatsiooni süsteeme; suurendatakse liidu konkurentsivõimet; luuakse uusi turuvõimalusi.

•Proportsionaalsus

Liidu tasandi meetmed võimaldavad riikidevahelist koostööd ja ülemaailmset konkurentsi, et tagada parimate ettepanekute väljavalimine. See tõstab tipptaset ning tagab juhtivate teadusuuringute ja innovatsiooni nähtavuse, kuid toetab ka riikidevahelist liikuvust ja tõmbab ligi kõige andekamaid inimesi. Liidu tasandi programmi raames on parimad võimalused tegeleda väga riskantsete ja pikaajaliste teadusuuringute ja innovatsiooniga, jagades sel viisil riski ning saavutades sellise ulatuse ja mastaabisäästu, mida muul viisil ei oleks võimalik saavutada. Otsitakse vastastikuseid seoseid riiklike algatustega, eelkõige innovatsiooni valdkonnas.

Samuti võib see võimendada avaliku ja erasektori lisainvesteeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni; aidata kaasa Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna edasisele tugevdamisele; ning kiirendada uuenduste äriotstarbelist kasutamist ja levitamist. Liidu tasandi programmidega on võimalik toetada ka poliitika kujundamist ja poliitilisi eesmärke.

Kavandatud meetmed ei lähe kaugemale liidu eesmärkide saavutamiseks vajalikust.

•Õigusakti valik

Õigusakt on nagu varemgi määruse vormis, kuna see loob toetusesaajatele õigused ja kohustused, on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liidu liikmesriikides ja raamprogrammiga ühinenud riikides.

3.TAGASIVAATELISE HINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide tagasivaateline hindamine või toimivuse kontroll

Käesolev ettepanek tugineb sidusrühmade tagasisidele, praeguste programmide vahehindamiste tulemustele, eelmiste programmide järelhindamisele ja visiooniuuringutele.

(a)lihtsustamise jätkamine;

(b)läbimurdelise tähtsusega innovatsiooni toetamine;

(c)suurema mõju loomine, keskendudes püstitatud ülesannetele ja kodanike kaasamisele;

(d)sünergia suurendamine liidu muude rahastamisprogrammide ja poliitikavaldkondadega;

(e)rahvusvahelise koostöö tugevdamine;

(f)avatuse suurendamine; ning

(g)rahastamisviiside ratsionaliseerimine.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

·programmi „Horisont 2020“ kolmesambaline struktuur tuleks säilitada, kuigi vaja on paremaid sidemeid sammaste vahel;

·edukatele üksikteadlastele suunatud meetmete (Euroopa Teadusnõukoguga (ERC) seotud ja Marie Skłodowska-Curie meetmed) jaoks on vaja suuremaid eelarveid;

·toetused peaksid jääma peamiseks rahastamismudeliks, mida täiendavad vajaduse korral sihtotstarbelised rahastamisvahendid;

·toetada tuleks tegevust, mis aitab levitada või jagada tipptaset;

·osalemise laiendamiseks on olulised väiksemad koostööprojektid;

·püstitatud ülesannetel on kõik vajalikud tunnused, et olla mõjukas edasiliikumise viis;

·kodanikud peaksid olema rohkem kaasatud raamprogrammi;

·Euroopa innovatsiooninõukogu peaks olema innovatsiooni kiirendaja Euroopas;

·vaja on tõhustada rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete probleemide lahendamiseks;

·liidu rahastatud projektidega saadud andmed ja teadmised peaksid olema kättesaadavad kõigile;

·on olemas selge vajadus muuta teadusuuringute ja innovatsiooni valdkond lihtsamaks;

·sünergiat liidu teiste programmidega on raske saavutada, kuid see on kindlasti vajalik;

·programmitööd seoses konkursikutsete ja püstitatud ülesannetega tuleb tõhustada;

·lihtsustamise suund peab jätkuma; ning

·võimekus mõju mõõta ja sellest teavitada on keskse tähtsusega.

•Väliseksperdid

Komisjon on laialdaselt kasutanud välisekspertide teadmisi. See hõlmab eelkõige Pascal Lamy juhitud kõrgetasemelise töörühma soovitusi ja järeldusi, mis on esitatud ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide mõju maksimeerimise sõltumatu kõrgetasemelise töörühma juulis 2017 vastuvõetud aruandes „LAB – FAB – APP: Investing in the European future we want“ (LAB – FAB – APP: soovime investeerida Euroopa tulevikku).

Euroopa innovatsiooninõukogu kõrgetasemeline novaatorite töörühm loodi 2017. aasta jaanuaris ja seda volitati toetama Euroopa Komisjoni Euroopa innovatsiooninõukogu arendamisel. Aruanne „ Europe is back: Accelerating breakthrough innovation “ (Euroopa on tagasi: läbimurdelise innovatsiooni kiirendamine) koos 14 soovitusega võeti vastu 2018. aasta jaanuaris.

Vastavalt Lamy aruande soovitustele püstitatud ülesannete kohta määrati välisekspert, kes nõustab komisjoni ülesandepõhise lähenemisviisi osas. Professor Mariana Mazzucato esitas 2018. aasta veebruaris aruande „ Mission-Oriented Research & Innovation in the European Union - A problem-solving approach to fuel innovation-led growth “ 1 (Ülesandepõhised teadusuuringud ja innovatsioon Euroopa Liidus – probleemi lahendamisele suunatud lähenemisviis innovatsioonipõhise majanduskasvu hoogustamiseks), milles ta soovitas viit põhikriteeriumi liidu tasandil püstitavate ülesannete valimiseks.  

Professor Jürgen Rüttgersi juhitud tööstustehnoloogia kõrgetasemeline strateegiarühm tegi ettepaneku progressi võimaldavate tehnoloogiate uuesti määratlemiseks ja esitas soovitused, kuidas maksimeerida nende panust kaasavasse majanduskasvu ja demokraatiasse, jõukusse, võrdõiguslikkusesse ja parematesse töökohtadesse.

Kõrgetasemeliste töörühmade aruannete ja uuringute põhjalik loetelu on esitatud mõjuhinnangu lisas.

•Mõjuhinnang

Käesolevale ettepanekule on lisatud mõjuhinnang. Õiguskontrollikomitee arvamus oli positiivne, kuid teatavate reservatsioonidega; soovitati paremini kirjeldada i) tasakaalu programmi sammaste vahel, ii) EIC ning teadusuuringute ja innovatsiooni missioonide põhjendusi ja lisaväärtust ning iii) lihtsustatud rakendusmehhanisme 2 .

Ülemaailmselt konkurentsivõimelises, üha enam teadmistepõhises majanduses on teadusuuringud ja innovatsioon sellise arenenud majanduse puhul, nagu seda on Euroopa, tootlikkuse ja konkurentsivõime jaoks määravad: viimastel kümnenditel on umbes kaks kolmandikku Euroopa majanduskasvust käivitanud innovatsioon. See hoogustab ja toetab uute ja paremate töökohtade loomist ning teadmismahukate valdkondade arendamist, mis moodustavad Euroopas üle 33 % kogu tööhõivest. Euroopa peab säilitama ja isegi suurendama oma tehnoloogilist, tööstuslikku ja uuenduslikku suutlikkust jätkusuutlikul viisil strateegilistes valdkondades, mis toetavad meie ühiskonda, majandust ja rahvusvahelisi kohustusi.

Tuleb teha rohkem, et stimuleerida Euroopas laialdast innovatsiooni, mis on Euroopa sotsiaal-majandusliku mudeli ja väärtuste säilitamise alus. Programmi jätkamise eeldatavaid mõjusid analüüsiti mõjuhinnangus. Käimasoleva programmiga võrreldes oodatakse programmilt „Euroopa horisont“ järgmist:

·suurema hulga uute teadmiste ja tehnoloogiate loomine, teadusliku tipptaseme edendamine ja märkimisväärne teaduslik mõju. Programmiga jätkatakse tippteadlaste ja novaatorite piiriülese koostöö hõlbustamist, võimaldades riigi- ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni riikide ja valdkondade vahel koordineerida. „Horisont 2020“ on juba ligi tõmmanud maailma parimaid teadusasutusi ja teadlasi, toetanud 340 000 teadlast ja arendanud Euroopa kõrge kvalifikatsiooniga inimkapitali. Programmi „Horisont 2020“ raames ilmunud teadusväljaannete puhul on tegemist maailmatasemega (viidatud maailma keskmisest enam kui kaks korda rohkem) ning need on aidanud kaasa olulistele teaduslikele läbimurretele;

·positiivne mõju majanduskasvule, kaubandusele ja investeeringute voogudele ning kvaliteetsetele töökohtadele ja teadlaste rahvusvahelisele liikuvusele Euroopa teadusruumis. Programm suurendab SKPd 25 aasta jooksul eeldatavasti keskmiselt 0,08 %lt 0,19 %le, mis tähendab, et iga investeeritud euro võib samal ajavahemikul sisse tuua kuni 11 eurot SKPst. Liidu investeeringute puhul eeldatakse, et investeerimisfaasis (2021–2027) luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas hinnangu kohaselt otseselt 100 000 töökohta. Programmist tulenev majandustegevus peaks aastatel 2027–2036 kaudselt soodustama kuni 200 000 töökoha loomist, millest 40 % puhul on nõutav kõrge kvalifikatsioon;

·märkimisväärne sotsiaalne ja keskkonnamõju. See mõju luuakse teadustulemuste levitamise, kasutamise ja kasutuselevõtu ning nende uuteks toodeteks, teenusteks ja protsessideks ümberkujundamise kaudu, mis omakorda aitab edukalt saavutada poliitilisi eesmärke, samuti sotsiaalset ja ökoinnovatsiooni.

Need mõjud tähendavad, et liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programmi katkestamise võimalik hind (st ühtsest Euroopast loobumise maksumus) on märkimisväärne. Lõpetamine võib kaasa tuua konkurentsivõime ja majanduskasvu vähenemise (SKP vähenemine kuni 720 miljardi euro võrra 25 aasta jooksul 3 ), era- ja riiklike investeeringute järsu vähendamise, mida praegu võimendatakse liidu tasandi kaasinvesteeringutega, ning märkimisväärse sotsiaalsete, keskkonna- ja majandusmõjude vähenemise.

Lisaks jätkatakse uue programmiga eeskirjade lihtsustamist, suurendatakse õiguskindlust ja vähendatakse toetusesaajate ja programmijuhtide halduskoormust.

•Lihtsustamine

Lihtsustamine on programmi „Euroopa horisont“ eesmärkide saavutamiseks keskse tähtsusega. Parimate teadlaste ja kõige innovaatilisemate ettevõtjate ligitõmbamiseks peab osalemise halduskoormus olema minimaalne.

Peamised lihtsustamisfunktsioonid, mis on enamasti sätestatud osalemis- ja levitamiseeskirjades (täpsemad üksikasjad allpool):

–järjepidevus „Horisont 2020“ suhtes rakendatud lihtsustamismeetmete puhul, mida osalejad hindasid positiivselt, näiteks programmi kolmesambaline struktuur, lihtne rahastamismudel ja osalejate portaal;

–rahastamisviiside lihtsustamine: ühtlustatakse näiteks lähenemisviisi partnerlusele, kasutades nende valikul ja rakendamisel ainult kolme liiki ja selget kriteeriumikogumit, et tagada programmi „Euroopa horisont“ toetus üldiste ja konkreetsete eesmärkide täitmisele;

–tegelike kulude hüvitamise praeguse süsteemi edasine lihtsustamine, eelkõige seoses personalikuludega;

–toetusesaajate tavapärase raamatupidamistava laiem tunnustamine, eelkõige seoses ettevõttesiseste arvete ja teenustega, mis hõlmaks ka programmiga „Horisont 2020“ võrdväärseid suuri teadustaristuid;

–lihtsustatud kuluvõimaluste laialdasem kasutamine, nagu on ette nähtud uue finantsmäärusega, eelkõige projekti rahastamiseks senisest rohkem ühekordsete maksete kasutamine asjakohastes valdkondades ja võttes arvesse programmi „Horisont 2020“ katseprojekti õppetunde;

–auditite suurem ristkasutus, et vähendada liidu mitmes rahastamisprogrammis osalevate toetusesaajate auditikoormust;

–osalejate tagatisfondi (uue nimega „vastastikune kindlustusmehhanism“) laiendamine mis tahes otse hallatav liidu programmi toetusesaajale ning meetmetele, mis ei ole kaetud programmi „Horisont 2020“ fondiga (artikli 185 kohased algatused);

–kvaliteedimärgise vastuvõtmine, mille jaoks ettepanekud võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist;

–ettepaneku hindamise ja valikuprotsessi põhielementide säilitamine kõigis programmi „Euroopa horisont“ osades. Konkursikutsete raames püütakse siiski leida laiemaid ekspertteadmisi, sealhulgas kasutajarühmade ja kodanikuühiskonnalt pärinevad ekspertteadmised 4 . Ülesandepõhise lähenemisviisi uudsus seisneb edasiliikumises tipptaseme ja mõju hindamiselt üksnes üksikettepanekute tasandil ka selle hindamiseni, kuidas suurepärased ettepanekud portfellina kokku sobivad. Kuigi eeskirjades on peamisi põhimõtteid eelnevalt täpsustatud, esitatakse tööprogrammides lepingute sõlmimise kriteeriumide kohaldamise täiendavad üksikasjad sõltuvalt konkursikutsete ja vahendite eesmärkidest (nt aspektid, mida tuleb hindamismenetlustes arvesse võtta).

Lisaks „Euroopa horisondi“ põhiõigusaktidele võetakse meetmeid programmi rakendamise lihtsustamiseks, alustades toetuslepingute näidistest ja hõlmates kõik protsessid, dokumendid, abiliinid, tugiteenused ja IT-süsteemid, leevendades veelgi osalejate halduskoormust ja kiirendades toetuste eraldamise protsessi. Komisjon töötab sellised täiustatud rakendusvahendid välja paralleelselt seadusandliku protsessiga, konsulteerides sidusrühmadega.

•Põhiõigused

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

4.EELARVE MÕJU

Kõikide ettepanekute eelarve on esitatud kehtivates hindades. Komisjon võib kulude-tulude analüüsi alusel jätkata „Euroopa horisondi“ rakendamisel rakendusametite kasutamist.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon võib suurendada rakendusametitele delegeeritud eelarve osa sõltuvalt kohustusliku kulude-tulude analüüsi tulemustest. Võttes arvesse uue raamprogrammi uusi elemente (nt poliitikaeesmärgid ja Euroopa Innovatsiooninõukogu) ja delegeeritava eelarve suurendamist, on vaja muuta ametite volitusi 5 .

Selline lähenemine aitab vähendada halduskulusid, parandada sünergiat teiste programmidega ja rohkem keskenduda tulemuslikkusele.

Eriti olulise poliitilise sisuga tegevus on põhimõtteliselt rakendusametitele delegeerimisest välja jäetud, kuid tagasiside esitamist komisjonile teadusuuringute ja innovatsiooni andmete ning kõnealuste ametite tulemuste kohta suurendatakse kooskõlas levitamise ja kasutamise strateegiaga, et tugevdada poliitika kujundamise tõenduspõhisust.

Hindamised toimuvad kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktidega 22 ja 23, 6 milles kolm institutsiooni kinnitasid, et olemasolevate õigusaktide ja poliitika hindamine peaks pakkuma aluse edaspidiste meetmete võimaluste mõjude hindamiseks. Hindamiste käigus hinnatakse programmi mõju kohapeal, tuginedes programmi näitajatele/eesmärkidele, ning üksikasjalikule analüüsile selle kohta, mil määral võib programmi pidada asjakohaseks, tulemuslikuks, tõhusaks, piisavalt liidu lisaväärtust pakkuvaks, ja kuidas on see kooskõlas liidu teiste poliitikavaldkondadega. See sisaldab õppetunde, mis on saadud puuduste/probleemide tuvastamisel või meetmete või nende tulemuste edasise täiustamise võimaluste kindlaks tegemisel ning nende kasutamise/mõju suurendamisel.

Selleks et programmi mõju oleks võimalik paremini jälgida ja sellest teavitada, koosneb programmi „Euroopa horisont“ seire- ja hindamissüsteem kolmest peamisest osast:

·programmi tulemuslikkuse iga-aastane seire: tulemuslikkuse näitajate jälgimine lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis vastavalt peamistele mõjutamisvõimalustele programmi eesmärkide saavutamisel, mis põhineb võimaluse korral lähteväärtustel ja eesmärkidel;

·programmi juhtimis- ja rakendamisandmete pidev kogumine;

·programmi kaks täiemahulist (meta)-hindamist vahe- ja järelhindamisena (lõpetamisel). Need hindamised põhinevad programmi iga osa, meetmeliigi ja rakendusmehhanismi kooskõlastatud hindamistel vastavalt ühistele hindamiskriteeriumidele ja standardmeetoditele ning annavad teada kohandustest, mida on vaja programmis teha.

Mõjutamisvõimalused ja nendega seotud peamised näitajad struktureerivad programmi eesmärkide saavutamise iga-aastast seiret. Need võimalused kajastavad kolme täiendavat mõjukategooriat, mis peegeldavad teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute mittelineaarset iseloomu:

1.teaduslik mõju, mis on seotud kvaliteetsete uute teadmiste, oskuste, tehnoloogiate ja ülemaailmsete probleemide lahenduste leidmise ja levitamise toetamisega;

2.ühiskondlik mõju, mis on seotud teadusuuringute ja innovatsiooni mõju tugevdamisega liidu poliitika väljatöötamisel, toetamisel ja rakendamisel, ning tööstuse ja ühiskonna uuenduslike lahenduste kasutuselevõtmise toetamisega ülemaailmsete probleemidega tegelemisel;

3.majanduslik mõju, mis on seotud kõikide uuendustegevuse vormide, sealhulgas läbimurdelise innovatsiooni edendamise ja uuenduslike lahenduste turuleviimise tugevdamisega.

Mõlema mõjukategooria puhul kasutatakse kaudseid näitajaid lühikese, keskmise ja pikemaajalise edasiliikumise eristamise jälgimiseks.

Juhtimis- ja rakendusandmete 7 kogumist programmi kõikide osade ning kõikide tulemuste saavutamise mehhanismide kohta jätkatakse reaalaja lähedaselt. Neid andmeid kogutakse keskselt juhitaval ja ühtlustatud viisil. Samuti on see jätkuvalt avalikult kättesaadav sihtotstarbelise veebiportaali kaudu, mis võimaldab koguda reaalajas andmeid programmi osade, meetme- ja organisatsiooniliikide kohta (sealhulgas konkreetsed andmed VKEde jaoks). See hõlmab muu hulgas ettepanekuid, taotlusi, osalusi ja projekte (number, kvaliteet, liidu toetus jne); edukuse määrasid; hindajate, taotlejate ja osalejate profiile (põhinevad osaliselt kordumatutel tunnustel, sealhulgas riik, sugu, käive, roll projektis jne); rakendamist (sealhulgas toetuse saamiseni kuluv aeg, veamäär, rahulolu määr ja riskide võtmise määr jne); teabeedastust, levitamist ja kasutamist; panust liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Selleks et paremini jälgida investeeringuid teadmusühiskonna suunas liikumisel, võib programmide käigus koguda teavet liidu vahendite kohta, mida on eraldatud eelkõige raamprogrammidest teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutamiseks ja rakendamiseks.

•Ettepaneku teatavate sätete üksikasjalik selgitus

„Euroopa horisont“ on uus raamprogramm, mille eesmärk on maksimaalse mõju saavutamine teadusuuringute ja innovatsiooni pideva arengu kontekstis, ning mille ülesehitus on kavandatud suurema ühtsuse ja tulemuslikkuse huvides. Euroopa teadusruumi tugevdamiseks tehakse ettepanek kasutada kolmesambalist struktuuri, kus iga sammas on vastastikku ühendatud teistega ja täiendatud toetavate meetmetega.

Kolmesambaline struktuur

Avatud teadusega seotud esimene sammas tagab tugeva järjepidevuse programmiga „Horisont 2020“ tipptasemel teaduse toetamisel, kasutades alt üles lähenemisviisi, et tõhustada liidu teadusalast juhtpositsiooni, kvaliteetsete teadmiste ja oskuste arendamist Euroopa Teadus Nõukogu, Marie Skłodowska-Curie meetmete ja teadustaristute kaudu. Avatud teaduse põhimõtted ja tavad integreeritakse kogu programmi ulatuses.

Ülemaailmsete probleemide ja tööstuse konkurentsivõimega seotud teise samba abil jätkatakse tegelemist ühiskondlikke väljakutsetega ja edendatakse tööstustehnoloogiaid rohkem ülalt alla suunatud lähenemisviisi kaudu, käsitledes liidu ja ülemaailmseid poliitika ja konkurentsivõime probleeme ja võimalusi. Need on integreeritud viide teemavaldkonda (tervishoid; kaasav ja turvaline ühiskond; digivaldkond ja tööstus; kliima, energeetika ja liikuvus; ning toit ja loodusvarad), mis on kooskõlas liidu ja ülemaailmsete poliitiliste prioriteetidega (kestliku arengu eesmärgid) ning mille peamised mõjurid on koostöö ja konkurentsivõime. Teemavaldkondade ühendamine, millest igaühel on mitu sekkumisvaldkonda, on mõeldud selleks, et stimuleerida teadusharude ja valdkondade vahelist, poliitikavaldkondade vahelist ja rahvusvahelist koostööd, saavutades seeläbi suurema mõju ja kasutades paremini ära innovatsioonipotentsiaali, mis on sageli suurim teadusharude ja sektorite kokkupuutepunktis.

Koos tavapäraste konkursikutsetega võetakse kasutusele piiratud hulk väga nähtavaid poliitikaeesmärke. Need töötatakse välja strateegilise planeerimise protsessi kontekstis. Poliitikaeesmärgid, millel on ambitsioonikad, kuid ajaliselt piiritletud ja saavutatavad sihid, peaksid üldsust kõnetama ja kaasama, kui see on asjakohane. Need on kavas välja töötada koos liikmesriikide, Euroopa Parlamendi, sidusrühmade ja kodanikega.

Teine sammas hõlmab tööstuse olulist rolli programmi kõigi eesmärkide saavutamisel. Selleks et tagada tööstuse konkurentsivõime ja suutlikkus lahendada eesseisvad üleilmsed probleemid, peab liit tugevdama ja säilitama oma tehnoloogilist ja tööstuslikku suutlikkust kesksetes valdkondades, mis toetavad meie majanduse ja ühiskonna ümberkujundamist. Prioriteediks on investeeringud progressi võimaldavatesse tulevikutehnoloogiatesse.

Teise samba abil pakutakse ka teaduslikke tõendeid ja tehnilist tuge liidu poliitika toetuseks, sealhulgas Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuse kaudu. See sammas aitab saavutada liidu poliitilisi eesmärke innovatsioonipõhimõtte vaimus, nagu on esitatud Euroopa Komisjoni 15. mai 2018. aasta teatises „Euroopa uus teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava“. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et suurendada väikese ja keskmise sissetulekuga kolmandate riikidest pärit üksuste osalust teadustöös ja rahastuse saamises.

Kuigi innovatsiooni toetatakse kogu programmi vältel, keskendub kolmas – avatud innovatsiooni – sammas Euroopa Innovatsiooninõukogu asutamise kaudu peamiselt läbimurde suurendamisele, samuti toetab see sammas Euroopa innovatsiooni ökosüsteeme ja jätkab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) toetamist. Euroopa Innovatsiooninõukogust saab ühtne kontaktpunkt suure potentsiaaliga novaatorite jaoks. Tegevus määratakse kindlaks peamiselt alt ülespoole. See peaks oluliselt lihtsustama ja ühtlustama praegust toetust ja kaotama mis tahes erinevuse toetuste rahastamisel programmi „Euroopa horisont“ muude osade ja InvestEU rahastamisvahendite raames. Toetatakse ka koostööd riiklike ja piirkondlike innovatsiooniasutustega ning nende vahel, aga ka Euroopa innovatsioonimaastiku mis tahes muu avaliku või erasektori ning üldise või valdkondliku osalejaga.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut täiendab Euroopa Innovatsiooninõukogu, edendades jätkusuutlikke innovatsiooni ökosüsteeme ja arendades oma teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu ettevõtlus- ja innovatsioonioskusi prioriteetsetes valdkondades. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut aitab muuta ELi ülikoole ettevõtlusele suunatuks ning selle tegevus suurendab maksimaalselt koostoimet ja vastastikust täiendavust ülemaailmsete probleemide ja tööstuse konkurentsivõime samba meetmetega

Euroopa majanduslik ja sotsiaalne jõukus, elukvaliteet ja töökohad ning keskkond sõltuvad Euroopa võimest luua teadmisi ja teha uuendusi. Esimese ja kolmanda samba alt-üles lähenemisviisid on suunatud peamiselt tipptaseme tugevdamisele, teadmiste ja innovatsiooni loomisele ning investeeringute suurendamisele eelkõige uutes kiiresti kasvavates tipptasemel teaduse ja läbimurdelise innovatsiooni valdkondades, millel on potentsiaal laieneda. See on oluline, et vähendada vahet teadmiste ja innovatsiooni vahel ning tugevdada liidu teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid, toetades seeläbi liidu strateegilisi eesmärke ja poliitilisi prioriteete ning aidates kaasa pikaajalisele majanduskasvule ja konkurentsivõimele.

Kolme sammast toetab Euroopa teadusruumi tugevdamisele suunatud tegevus, täpsemalt tipp-pädevuse jagamine, et täielikult ära kasutada potentsiaali teadusuuringute ja innovatsiooniga vähem tegelevates riikides, et nad saavutaksid liidu kõrged tipptaseme standardid (nt koostöö, mestimise, ERA õppetoolide kaudu); ning Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemi reformimine ja tõhustamine, hõlmates poliitika toetusvahendi järgmist põlvkonda.

See osa hõlmab ka järgmist tegevust: visiooniuuringud; raamprogrammi seire ja hindamine ning tulemuste levitamine ja kasutamine; Euroopa ülikoolide moderniseerimine; tõhusama rahvusvahelise koostöö toetamine; ning teadus, ühiskond ja kodanikud.

Kolmesambaline struktuur tugevdab erinevate programmiosade sisemist ühtsust programmi tasandi eesmärkide saavutamiseks. Sekkumise selgelt määratletud ja täiendavad põhjendused suurendavad nende vastastikust seotust, mille puhul avatud teadus ja avatud innovatsioon on ühised teemad. See tagab süsteemse, mõjupõhise lähenemisviisi, mis parema mõju saavutamiseks hõlmab eri valdkondi ja kapseldunud osi. Poliitikaeesmärgid toimivad näiteks tõmbejõuna avatud teaduse ja avatud innovatsiooni sammaste tegevuses, samal ajal kui kiire laienemispotentsiaaliga innovatsioonist, mis tuleneb koostööpõhistest teadusuuringutest, Euroopa Teadusnõukogu tõenditest toimivuse kohta või Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukondadest, teatatakse kiiresti Euroopa innovatsiooninõukogule. Strateegiline planeerimine tugevdab programmi sisemist sidusust veelgi.

Valdkonnaülesed elemendid

„Euroopa horisont“ tugevdab märkimisväärselt rahvusvahelist koostööd, mis on ülioluline, et tagada juurdepääs talentidele, teadmistele, oskusteabele, rajatistele ja turgudele kogu maailmas, et lahendada tõhusalt ülemaailmseid probleeme ja täita ülemaailmseid kohustusi. Raamprogramm hoogustab koostööd ja laiendab assotsiatsioonilepinguid, et hõlmata riike, kus on tipptasemel teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni alane suutlikkus. Programmiga jätkatakse madala ja keskmise sissetulekuga riikide üksuste ning tööstusriikide ja tärkava turumajandusega riikide üksuste rahastamist ainult juhul, kui neil on oluline pädevus või olulised rajatised.

Avatud teaduse põhimõttest saab uue programmi tegutsemisviis. See läheb kaugemale programmi „Horisont 2020“ avatud juurdepääsu poliitikast ja eeldab avatud juurdepääsu trükistele ja andmetele (viimaste puhul on olemas tugevad loobumisvõimalused) ja teadusuuringute andmehalduskavadele. Programm soodustab leitavate, juurdepääsetavate, ristkasutatavate ja taaskasutatavate (FAIR – Findable, Accessible, Interoperable and Re-usable) andmete laialdast kasutamist ja tegevust, mis suurendab teadlaste avatud teaduse oskusi ja toetab avatud teaduse edendamise tulemustasustamise süsteeme. Keskset rolli etendavad teadusuuringute usaldusväärsus ja kodanike teadustegevus, samuti uue põlvkonna teadusuuringute hindamise näitajate väljatöötamine.

„Euroopa horisont“ võtab partnerluste suhtes kasutusele uue ja rohkem mõjule keskendunud lähenemise. Euroopa partnerluste praegust suurt hulka vähendatakse, nii et neid saaks jätkata lihtsustatud vormides, mis on avatud kõigile (nt akadeemilised ringkonnad, tööstus, liikmesriigid ja heategevuslikud sihtasutused), tagades samas, et nad saavad tõhusalt kaasa aidata programmi „Euroopa horisont“ üldiste ja konkreetsete eesmärkide saavutamisele. Need kujundatakse liidu lisaväärtuse, läbipaistvuse, avatuse, mõju, võimendava mõju, kõikide asjaosaliste pikaajaliste rahaliste kohustuste, liidu, riiklike ja piirkondlike algatuste paindlikkuse, ühtsuse ja vastastikuse täiendavuse alusel. Selle lähenemisviisi eesmärk on partnerluste konsolideerimine ja vähendamine, mis väldib kattumist ja dubleerimist ning on paremini kooskõlas liidu poliitiliste prioriteetidega.

Partnerlused toimivad kolmel tasandil:

(a)kaasprogramm, tuginedes vastastikuse mõistmise memorandumile või partneritega sõlmitud lepingutele;

(b)kaasrahastamine programmi ühtse ja paindliku kaasrahastamismeetme alusel;

(c)institutsioonilised partnerlused (põhinevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 185 või 187 ning teadmis- ja innovaatikakogukondi käsitleval EITi määrusel).

Partnerluse valdkonnad, sealhulgas olemasolevate partnerluste võimalik jätkamine, määratakse kindlaks strateegilise planeerimise protsessis (kavandatud õiguslikus aluses on esitatud ainult nende kasutamist suunavad vahendid ja kriteeriumid). Ettepanekud EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade kohta nähakse ette Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi strateegilise innovatsiooni kavas ning selles võetakse arvesse strateegilise planeerimise tulemusi. Teemad tehakse kindlaks ja valitakse selliselt, et maksimeerida täiendatavust ja koostoimet ülemaailmsete probleemide ja tööstuse konkurentsivõime samba meetmetega.

Strateegilise planeerimise protsessi kaudu, mis toimib võrdlusraamistikuna teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks kogu liidu eelarves, julgustatakse ja tugevdatakse väga suurel määral sünergiat liidu eri programmide vahel. Sellega tagatakse tõhus ja toimiv sünergia liidu teiste programmidega eelkõige selleks, et arendada välja tõhusam side teaduse ja poliitika vahel ja lahendada poliitika vajadusi, ning samuti selleks, et edendada teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kiiremat levikut ja kasutuselevõttu ning võimaldada ühiste eesmärkide ja ühiste tegevusvaldkondade (nt partnerluse ja poliitikaeesmärkide valdkonnad) järgimist.

Need programmid hõlmavad muu hulgas ühist põllumajanduspoliitikat (CAP); Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF); Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+); Euroopa kosmoseprogrammi; ühtse turu programmi; keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE); Euroopa Ühendamise Rahastut (CEF); digitaalse Euroopa programmi DEP; Erasmuse programmi; InvestEU fondi ja välistegevuse vahendeid (naabruse, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (Neighbourhood, Development and International Cooperation Instrument – NDICI) ja ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)). Erilist tähelepanu pööratakse seostele Euroopa poolaasta ja reformide elluviimise vahendiga, sealhulgas poliitika toetusvahendi kaudu.

Programmiga „Euroopa horisont“ üksteist täielikult vastastikku täiendades on nende programmide kaudu võimalik toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni, sealhulgas konkreetsete riiklike / piirkondlike kontekstide / vajadustega kohandatud lahenduste tutvustamist, samuti kahepoolseid ja piirkondadevahelisi algatusi. Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatakse eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni tugiraamistike rajamist liikmesriikides taristu, inimressursside, avaliku ja erasektori ajakohastamise ning piirkondlike (piirkondadevaheliste) koostöövõrgustike, näiteks teemavaldkondade struktuuride loomise kujul.

Sellised programmid nagu Euroopa ühendamise rahastu (CEF), digitaalse Euroopa programm (DEP), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) või LIFE kasutavad riigihankeid olulise vahendina füüsiliste taristute ja uuenduslike tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtuks, mis võivad pärineda raamprogrammi tegevusest ja kaugemaltki.

Osalemis- ja levitamiseeskirjad

Osalemis- ja levitamiseeskirjadega on kasutusele võetud järgmised peamised uued funktsioonid:

·ühtsete eeskirjade põhimõte säilib, kuid täiustatud kujul. Kooskõlas ühetaolise lähenemisega ühtsele eeskirjade kogumile ja mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamisele kasutatakse liidu uut finantsmäärust 8  ühise võrdlusalusena, mille kohaselt viiakse kooskõlla kõigi liidu rahastamisprogrammide suhtes kohaldatavad eeskirjad.

·„Horisont 2020“ rahastamise määrad säilitatakse. Rahastamismäär on maksimaalne ja seda saab vähendada, kui see on konkreetsete meetmete rakendamisel õigustatud. See tagab, et programm jääb atraktiivseks.

·Kulude hüvitamise kava lihtsustatakse veelgi, eriti mis puudutab praegust personalikulude kava: kõrvaldatakse põhi- ja lisatasude eristamine ning kaotatakse programmis „Horisont 2020“ sisalduv lisatasu piirang.

·Tavapärase kuluarvestustava laiem tunnustamine: asutusesiseselt esitatud arvetel märgitud kaupade ja teenuste ühiku maksumus võimaldab katta tegelikud kaudsed kulud, mis on arvutatud vastavalt tavapärastele kuluarvestustavadele.

·Kavandatud on auditite ja hinnangute laiem ristkasutus, sealhulgas liidu teiste programmidega. See peaks eeskirjade täiendava ühtlustamise kaudu vähendama liidu vahendite saajate halduskoormust. Eeskirjades on ristkasutus sõnaselgelt ette nähtud, võttes arvesse ka muid kindlust andvaid elemente, mille tulemusena on vaja teha vähem finantsauditeid abisaajate kohta, kelle süsteemiauditite tulemused on positiivsed. Lisaks sellele võib ristkasutus olla osa tingimustest, millega kaotatakse toetusesaaja kohustus esitada finantsselgitus.

·Osalejate tagatisfondi (uue nimega vastastikune kindlustusmehhanism) laiendatakse kõigile institutsiooniliste partnerluste vormidele, sealhulgas programmi „Horisont 2020“ alla mittekuuluvatele algatustele artikli 185 alusel, ja teiste otse hallatavate liidu programmide toetusesaajatele.

·Levitamine ja kasutamine: Programmi „Horisont 2020“ osalemis- ja levitamiseeskirjade enamik sätteid säilitatakse, neid vajaduse korral täiendavalt parandades. See hõlmab suuremat keskendumist kasutamisele, eelkõige liidus, ning levitamise ja kasutamise kava rollile projekti ajal ja pärast seda. Lisaks sellele pakub komisjon sihtotstarbelist toetust levitamisele, kasutamisele ja teadmiste levitamisele ning pöörab suuremat tähelepanu teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutamise edendamisele.

·Liidu rahaliste vahendite saajate teatis:  kooskõlas Lamy aruande soovitustega rõhutatakse eeskirjades toetusesaajate rolli sidusa, tõhusa ja proportsionaalse sihtteabe pakkumisel mitmele sihtrühmale, sealhulgas meediale ja avalikkusele. Programmi „Horisont 2020“ kogemustele toetudes näidatakse toetusesaajatele antavas juhendis, kuidas on neil võimalik saada peamisteks teabeedastajateks seoses oma projektitegevuse kõikide aspektidega.

·Avatud teaduse edendamine tagab teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste parema kasutamise liidus. See aitab kaasa turuletoomisele, tugevdab mõju, suurendab sünergiat liidu teiste algatustega ja kasvatab liidu rahastamise abil saadud tulemuste innovatsioonipotentsiaali.

Eelkõige on kavandatud järgmine tegevus:

·teadusuuringute ja innovatsiooni sidusrühmade toetamine, et täielikult järgida avatud juurdepääsu põhimõtet ja toetada koostööd nendega, et muuta Euroopa avatud teaduse pilv reaalsuseks;

·Euroopa andmeruumi 9 tugevdamine, mis võimaldab piiramatut ja pidevat teadmiste ja andmete ringlust, ning programmi toetusesaajatele ja novaatoritele vajalike stiimulite loomine, et jagada nende tulemusi ja andmeid taaskasutamiseks.

·stiimulite loomine programmi tulemuste kasutamiseks, aidates toetusesaajatel leida kõige asjakohasemad vahendid ja kanalid oma innovatsiooni turuletoomiseks;

·strateegia väljatöötamine teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kättesaadavuse suurendamiseks ja nende kasutuselevõtu kiirendamiseks, sealhulgas poliitika jaoks, suurendades seeläbi programmi üldist mõju ja Euroopa innovatsioonipotentsiaali;

·tervikliku toetuse pakkumine kogu levitamise ja kasutamise olelusringi jooksul, et tagada pidev programmist tulev innovatsioonivoog.

Programmi „Euroopa horisont“ puhul on lepingu sõlmimise kriteeriumiks tipptase; mõju; rakendamise kvaliteet ja tõhusus. Need on samad kriteeriumid nagu eelmiste raamprogrammide puhul.

Kavandatud määruses sätestatakse tipptase Euroopa Teadusnõukogu (ERC) ainukese kriteeriumina, mis vastab teadmiste piiride laiendamise eesmärgile. See säte ei tähenda kõrvalekallet kokkulepitud vajadusest suurendada programmi mõju. Tegelikult võib mõju avalduda teaduslike, tehnoloogiliste, sotsiaal-majanduslike või muud liiki mõjudena. ERC puhul on rõhk teaduslikul mõjul, mis on aluseks paljudele teist liiki mõjudele, sealhulgas sotsiaal-majanduslikule mõjule. ERC jätkab Euroopa teaduse jaoks selgete ja innustavate eesmärkide püstitamist, tekitades kogu Euroopas ideede ja talentide konkurentsi.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut 

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut seab peamiselt oma teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu eesmärgiks tugevdada innovatsiooni tugiraamistikke, mis tegelevad ülemaailmsete probleemidega, soodustades ettevõtete, teadusuuringute, kõrghariduse ja ettevõtluse integreerimist. Kuigi Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) on keskendunud innovatsiooni ökosüsteemidele ja sobitub loomulikul teel raamprogrammi „Euroopa horisont“ avatud innovatsiooni sambasse, võib EIT sammasteülese olemusega kaasneda täiendav sihipärane lähenemine programmis esile toodud ülemaailmsetele probleemidele. Ettepanekud tulevaste EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade kohta nähakse ette Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi strateegilise innovatsiooni kavas ning neis võetakse arvesse strateegilise planeerimise tulemust ja ülemaailmsete probleemide ja tööstuse konkurentsivõime samba prioriteete.

Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC)

Samal ajal kui Teadusuuringute Ühiskeskus toetab laialdaselt programmi „Euroopa horisont“ teisi osi, etendab ta ülemaailmsete probleemide ja tööstuse konkurentsivõime sambas tugevat toetavat rolli. Selles kontekstis jätkab ta kogu poliitikatsükli jooksul liidu poliitika teaduslikku nõustamist ja toetamist.

2018/0224 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 173 lõiget 3, artikli 182 lõiget 1, artiklit 183 ning artikli 188 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 10 , 

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 11 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt 12

ning arvestades järgmist:

(1)Liidu eesmärk on tugevdada oma teadus- ja tehnoloogilist baasi ja ergutada konkurentsivõimet, sealhulgas tööstusvaldkonnas; liit soodustab selleks kõiki teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud tegevusi, et viia ellu liidu strateegilised prioriteedid, mille lõppeesmärk on edendada rahu, liidu väärtusi ja oma rahvaste hüvangut.

(2)Selleks et kõnealuse üldeesmärgi täitmisel saavutada teaduslik, majanduslik ja sotsiaalne mõju, peab liit investeerima teadusuuringutesse ja innovatsiooni, tehes seda läbi programmi „Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ aastateks 2021–2027“ (edaspidi „käesolev programm“, „programm“). Sellega toetab liit tipptasemel teadmiste ja tehnoloogiate loomist ja levitamist, suurendab teadusuuringute ja innovatsiooni mõju liidu poliitiliste suundade väljaarendamisel, toetamisel ja rakendamisel, toetab novaatorlike lahenduste kasutuselevõtmist majanduses ja ühiskonnas, et käsitleda globaalseid probleeme ja edendada tööstuse konkurentsivõimet; edendab igat liiki innovatsiooni, sealhulgas läbimurdelist innovatsiooni, ja tugevdab novaatorlike lahenduste kasutuselevõttu turu poolt ning optimeerib selliste investeeringute tulemusi, et saavutada suurem mõju tugevdatud Euroopa teadusruumis.

(3)Liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks vajalikuks peetava teadus- ja innovatsioonitegevuse edendamisel tuleks võtta arvesse komisjoni 15. mai 2018. aasta teatises „Euroopa uus teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava – Euroopa võimalus suunata oma tulevikku“ (COM(2018)306) esitatud innovatsioonipõhimõtteid.

(4)Avatud teadus, avatud innovatsioon ja avatus maailmale on üldpõhimõtted, mis peaksid tagama tipptaseme ja mõjutama liiduinvesteeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Need põhimõtted tuleks käesoleva programmi rakendamisel liita, eelkõige seoses samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ strateegilise planeerimisega.

(5)Avatud teadusel, sealhulgas avatud juurdepääsul teaduspublikatsioonidele ja -andmetele, on potentsiaal parandada teaduse kvaliteeti ja suurendada selle mõju ja sellest saadavat kasu ning kiirendada teadmiste edasiarenemist, muutes need usaldusväärsemaks, efektiivsemaks ja täpsemaks, ühiskonna poolt paremini mõistetavaks ja ühiskondlikele probleemidele paremini vastavaks. Tuleks näha ette sätted tagamaks, et toetusesaajad annavad avatud juurdepääsu vastastikuse eksperdihinnangu saanud teaduspublikatsioonidele, teadusandmetele ja muudele teadustöö väljunditele avatud ja mittediskrimineerival viisil, tasuta ning tulemuste levitamisprotsessi võimalikult varases etapis, ning et võimaldada nende võimalikult laialdast kasutamist ja taaskasutamist. Rohkem tuleks tähelepanu pöörata teadusandmete vastutustundlikule haldamisele, mis peaks vastama nn FAIR-põhimõtetele – leitavus (findability), juurdepääsetavus (accessibility), koostalitlusvõime (interoperability) ja taaskasutatavus (reusability); seda tuleks teha eelkõige andmehalduskavade ühendamise kaudu. Kui see on asjakohane, peaksid toetusesaajad kasutama Euroopa avatud teaduse pilve pakutavaid võimalusi ning liituma edasiste avatud teaduse põhimõtete ja tavadega.

(6)Käesoleva programmi põhimõte ja ülesehitus peaksid vastama vajadusele luua kriitiline mass toetatud tegevusi kogu liidus ja kogu rahvusvahelises koostöös, kooskõlas ÜRO säästva arengu eesmärkidega. Programmi rakendamine peaks kindlustama selle eesmärgi poole püüdlemist.  

(7)Käesoleva programmi raames toetatavad tegevused peaksid aitama saavutada liidu eesmärke ja prioriteete, jälgida ja hinnata edusamme nende eesmärkide ja prioriteetide poole liikumisel ning läbivaadatud või uute prioriteetide väljaarendamist.

(8)Käesoleva programmi rahastamisel tuleks lähtuda tasakaalustatud lähenemisviisist alt-üles rahastamise (ajendatud teadlastest või novaatoritest) ja ülalt-alla rahastamise (otsustatud strateegiliselt kindlaks määratud prioriteetidega) vahel vastavalt osalevate teadus- ja innovatsiooni kogukondade laadile, läbiviidavate tegevuste liigile ja eesmärgile ning soovitavale mõjule. Nimetatud tegurite kombinatsioon peaks määrama lähenemisviisi käesoleva programmi vastavate osade puhul, mis kõik aitavad kaasa programmi üld- ja erieesmärkide saavutamisele.

(9)„Avatud teaduse“ samba alusel elluviidavad tegevused tuleks kindlaks määrata olenevalt teaduse vajadustest ja võimalustest. Teadusuuringute kava tuleks koostada tihedas koostöös teadusringkonnaga. Teadusuuringuid tuleks rahastada kõrge kvaliteedi alusel.

(10)„Üleilmsete probleemide ja tööstuse konkurentsivõime“ sammas tuleks luua teadus- ja innovatsioonitegevuse teemavaldkondade kaudu, et võimalikult palju suurendada koostööd asjaomastes töövaldkondades, tagades samas kulutatud ressursside suure ja kestliku mõju. See julgustaks valdkondade-, sektori-, poliitika- ja piiriülest koostööd ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamiseks ning liidu tööstusharude konkurentsivõimet.

(11)Üks peamisi kanaleid käesoleva programmi eesmärkide saavutamiseks, eriti jätkusuutlike töökohtade ja jätkusuutliku majanduskasvu loomisel, peaks olema tööstuse täielik kõigil tasanditel kaasamine programmi, alates üksikettevõtjast ja VKEdest kuni suurte ettevõteteni. Tööstus peaks aitama saavutada strateegilise planeerimise käigus kindlaks määratud lähenemisviise ja prioriteete. Strateegiline planeerimine peaks toetama tööprogrammide väljaarendamist. Tööstuse selline kaasatus peaks tähendama, et tööstus osaleb meetmetes, mida toetatakse vähemalt samal tasemel kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 13 loodud eelmise raamprogrammi „Horisont 2020“ meetmeid.

(12)Et tööstus jääks või saaks maailma liidriks innovatsiooni, digiteerimise ja süsinikdioksiidiheite vähendamise valdkonnas on oluline tööstuse toetamine, eelkõige investeeringutega progressi võimaldavatesse tehnoloogiavaldkondadesse, mis panevad aluse tuleviku ettevõtetele. Käesoleva programmi meetmeid tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ilma erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata või välja tõrjumata ning neil peaks olema selge Euroopa lisaväärtus. See tagab programmi meetmete ja ELi riigiabi eeskirjade järjepidevuse, hoides ära ebakohased konkurentsimoonutused siseturul.

(13)Käesolev programm peaks teadusuuringuid ja innovatsiooni toetama lõimitult, järgides kõiki Maailma Kaubandusorganisatsiooni asjakohaseid sätteid. Teadusuuringute, sealhulgas tootearenduse mõistet tuleks kasutada vastavalt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt väljatöötatud Frascati käsiraamatule ning innovatsiooni mõistet tuleks kasutada vastavalt OECD ja Eurostati poolt väljatöötatud Oslo käsiraamatule, järgides sotsiaalset innovatsiooni hõlmavat laiapõhjalist lähenemisviisi. Jätkuvalt, nagu eelmises raamprogrammis „Horisont 2020“, tuleks tehnoloogiauuringute, tootearenduse ja tootetutvustuse meetmete liigitamisel arvesse võtta tehnilise valmiduse taset käsitlevaid OECD määratlusi ning konkursikutsetes esitatud meetmete liikide määratlusi. Põhimõtteliselt ei tohiks toetusi anda meetmetele, mille tehnilise valmiduse tase on üle 8. Üleilmsete probleemide ja tööstuse konkurentsivõime samba raames esitatud konkreetse konkursikutse tööprogramm peaks võimaldama anda toetusi laiaulatuslike toodete valideerimise ja turule viimise jaoks.

(14)Toetudes eelmise programmi kogemustele ning ELi institutsioonide ja sidusrühmade panusele on komisjoni teatises programmi „Horisont 2020” vahehindamise kohta (COM(2018) 2 final) esitatud soovitused käesoleva programmi jaoks, sealhulgas eeskirjad selles osalemise ja tulemuste levitamise kohta. Soovitatakse investeerida ambitsioonikamalt, et saavutada kriitiline mass ning maksimaalne mõju;  toetada läbimurdelise tähtsusega innovatsiooni; seada liidu teadus- ja innovatsiooni investeeringute puhul prioriteediks suure lisandväärtusega valdkonnad, eriti läbi missioonidele keskendumise, kodanike kaasamise ja laialdase teabevahetuse; ratsionaliseerida liidu rahastamiskeskkonda, lihtsustades mitmeid partnerlusalgatusi ja kaasrahastamiskavasid; arendada liidu erinevate rahastamisvahendite vahel rohkem ja konkreetsemaid koosmõjusid, eelkõige eesmärgiga aidata mobiliseerida kasutamata teadus- ja innovatsiooni võimekust kogu liidus; kindlustada rahvusvahelist koostööd ja avatust kolmandate riikide osalusele ning lihtsustamist, mis põhineb programmis „Horisont 2020“ rakendamisel saadud kogemustele.

(15)Käesoleva programmiga tuleks püüda saavutada koostoime muude liidu programmidega alates nende kavandamisest ja strateegilisest planeerimisest kuni projektide väljavalimise, haldamise, teavitamise, tulemuste levitamise ja kasutamise, järelevalve, auditeerimise ja juhtimiseni. Kattumiste ja dubleerimiste ärahoidmiseks ning liidu poolse rahastamise suurendamiseks võib teha ülekandeid muudest liidu programmidest programmi „Euroopa horisont“ tegevustele. Selliste ülekannete puhul tuleb järgida programmi „Euroopa horisont“ eeskirju.

(16)Et saavutada ELi poolse rahastamise võimalikult suur mõju ja kõige tõhusam panus liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks, peaks käesolev programm sõlmima Euroopa partnerlused era- ja/või avaliku sektori partneritega. Sellised partnerid hõlmavad tööstust, teadusorganisatsioone, kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil avalikke teenuseid osutavaid asutusi ning kodanikuühiskonna organisatsioone, nagu teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavad või ellu viivad sihtorganisatsioonid, partnerluste kaudu saavutatakse soovitud mõju tõhusamalt, kui seda suudab liit üksi.

(17)Käesolev programm peaks tugevdama koostööd Euroopa partnerluste ning era- ja avaliku sektori partnerite vahel rahvusvahelisel tasandil, muu hulgas ühendades teadus- ja innovatsiooniprogramme ja piiriüleseid investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, , mis toovad vastastikust kasu inimestele ja äriühingutele, tagades samas, et EL suudab kaitsta oma huve strateegilistes valdkondades 14 .

(18)Teadusuuringute ühiskeskus peaks jätkuvalt pakkuma liidu poliitikale sõltumatuid kliendikeskseid teaduslikke tõendeid ja tehnilist abi kogu poliitikatsükli vältel. Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmeid tuleks rakendada paindlikul, tõhusal ja läbipaistval viisil, võttes arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse kasutajate ja liidu poliitika asjakohaseid vajadusi ning tagades liidu finantshuvide kaitsmine. Teadusuuringute Ühiskeskus peaks jätkama täiendavate vahendite loomist. 

(19)Avatud innovatsiooni sammas peaks looma mitmeid meetmeid, et toetada ühendatult ettevõtjate ja ettevõtluse vajadusi, mille eesmärk on kiire turukasvu saavutamiseks viia ellu ja kiirendada läbimurdelist innovatsiooni. See peaks ligi tõmbama innovatsiooniga tegelevaid äriühinguid, kellel on potentsiaali kasvada rahvusvahelisel ja liidu tasandil, ning pakkuda paindlikke toetusi ja kaasinvesteeringuid, sealhulgas koos erainvestoritega. Nende eesmärkide saavutamiseks moodustatakse Euroopa innovatsiooninõukogu (European Innovation Council, edaspidi „EIC“). See sammas peaks toetama ka Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti (European Institute of Innovation and Technology, edaspidi „EIT“) ning suures osas Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi, eelkõige partnerluste kaasrahastamise teel koos riiklike ja piirkondlike innovatsiooni toetajatega.

(20)Käesoleva programmi eesmärke täidetakse samuti rahastamisvahendite ja eelarvelise garantii kaudu InvestEU fondi rahastamiskava raames. Rahalist abi tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ning meetmed ei tohiks erasektori rahalisi vahendeid dubleerida või välja tõrjuda ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

(21)EIC peaks oma rahastamisvahendite – Pathfinder ja Accelerator – kaudu püüdma kindlaks teha, arendada ja võtta kasutusele läbimurdelisi turgu loovaid uuendusi ning toetama nende kiiret kasvu ELi ja rahvusvahelise tasandini. Sidusa ja lihtsustatud toetusega läbimurdelisele innovatsioonile peaks EIC täitma praeguse oleva avaliku toetuse ja erainvesteeringute tühja koha läbimurdelise innovatsiooni suhtes. EIC eesmärkide kajastamiseks on EIC vahendite puhul vaja konkreetseid õiguslikke ja halduslikke funktsioone, eelkõige turule viimisega seotud tegevusi.    

(22)EIC segarahastamisvahendi kaudu peaks Accelerator moodustama silla üle tühjuse teaduse, massitootmiseelse turustamise ja äride suurendamise vahel. Eelkõige tuleks vahendist Accelerator rahastada selliseid tegevusi, mis kujutavad endast sellist tehnoloogilist või tururiski, millele ei anta pangalaenu ja ei suuda märkimisväärselt võimendada turult saadud investeeringuid; sellega täiendab Accelerator määrusega … 15 asutatud InvestEU programmi.

(23)Äri, teaduse, kõrghariduse ja ettevõtluse koostoime tugevdamisega peaks EIT peamiselt oma teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu püüdma tugevdada üleilmsete probleemidega tegelevaid innovatsiooni ökosüsteeme. EIT peaks edendama innovatsiooni oma tegevustes ning peaks toetama kõrghariduse lisamist innovatsiooni ökosüsteemi, tehes seda eelkõige järgmise kaudu: edendades ettevõtlusalast haridust, tugevdades teadusharudest sõltumatut koostööd tööstuse ja akadeemiliste ringkondade vahel; tehes kindlaks tulevastelt novaatoritelt oodatavad oskused üleilmsete probleemide lahendamiseks; need hõlmavad arenenud digioskusi ja novaatorlikke oskusi. EIT toetuskavadest tuleks toetada EIT toetusesaajaid ning EIT teadmis- ja innovaatikakogukondadest võrsuvad idufirmad peaksid saama toetust EIC meetmetest. Kuna EIT keskendumine innovatsiooni ökosüsteemidele peaks ta panema loomulikul teel sobituma raamprogrammi „Euroopa horisont“ sambasse „Avatud innovatsioon“, siis EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade kavandamine tuleks strateegilise planeerimise käigus viia vastavusse sambaga „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“.

(24)    Võrdsete võimaluste tagamine ja hoidmine konkreetsel turul konkureerivate ettevõtete vahel peaks olema peamine nõue, et läbimurdeline või radikaalne innovatsioon saaks edeneda ning anda sellega eelkõige väikestele ja keskmise suurusega novaatoritele võimaluse saada kasu oma investeeringutest ja hõlmata turuosa.

(25)ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmiseks peaks käesolev programm edendama ja tugevdama koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning ühistel huvidel, vastastikusel kasul ja üleilmselt võetud kohustustel põhinevate algatustega. Rahvusvahelise koostöö eesmärk peaks olema tugevdada liidu teadus- ja innovatsioonialast kõrget kvaliteeti, ligitõmbavust ning majanduslikku ja tööstuslikku konkurentsivõimet, et võidelda ÜRO säästva arengu eesmärkides nimetatud üleilmsete probleemidega ja toetada liidu välispoliitikat. Tuleks järgida üldist avatust rahvusvahelise osaluse ja sihipäraste rahvusvaheliste koostöömeetmete suhtes, sealhulgas tuleks asjakohaselt rahastada madala või keskmise sissetulekuga riikides asutatud abikõlblikke üksusi. Samal ajal tuleks edendada kolmandate riikide assotsieerumist programmiga.

(26)Selleks et süvendada teaduse ja ühiskonna vahelist sidet ja maksimaalselt suurendada nende vastastikusest mõjust tulenevat kasu, peaks programm kaasama kodanikke ja kodanikuühiskonna organisatsioone selle üheskoos kavandamisse ja selleks, et koos luua kompetentseid teadus- ja innovatsioonikavasid ja sisu; selleks tuleks edendada teadusharidust, teha teadusalased teadmised avalikult kättesaadavaks ning lihtsustada kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist programmi tegevustes. Seda tuleks teha kogu programmis ja läbi sihtotstarbeliste tegevuste programmi osas „Euroopa teadusruumi tugevdamine“. Kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamisega teadus- ja innovatsioonitegevusse tuleks siduda avalikkuse teavitamine, mis annaks programmile avalikkuse toetuse ja hoiaks seda ülal. Samuti peaks programm püüdma kõrvaldada tõkkeid teaduse, tehnoloogia, kultuuri ja humanitaarteaduste vahel ning ergutama nende vahelist koostoimet, et saavutada jätkusuutliku innovatsiooni uus tase.

(27)ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaselt on liidu äärepoolseimatel piirkondadel õigus erimeetmetele (võttes arvesse nende struktuurilist ühiskondlikku ja majanduslikku olukorda) seoses ligipääsuga liidu horisontaalprogrammidele Seega peaks programm võtma arvesse nende piirkondade iseloomulikke omadusi, kooskõlas komisjoni teatisega „ Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017) 623 final), mille nõukogu 12. aprillil 2018 heaks kiitis.

(28)Käesoleva programmi raames välja arendatud tegevused peaksid olema suunatud soolise ebavõrdsuse kõrvaldamisele ning naiste ja meeste vahelisele võrdsusele teadus- ja innovatsioonitegevuses, vastates sellega Euroopa Liidu lepingu artiklitele 2 ja 3 ning ELi toimimise lepingu artiklile 8. Sooküsimus tuleks sobival viisil ühendada teadus- ja innovatsioonitegevuse sisuga ning seda peaks tegema kõigis uuringuetappides.

(29)Võttes arvesse kaitsetööstuse sektori eripära, tuleks määruses … , millega asutatakse Euroopa kaitsefond, 16 kindlaks määrata sätted kaitseuuringute projektide liidu poolse rahastamise kohta; nende sätetega määratakse kindlaks kaitseuuringutes osalemise eeskirjad. Euroopa kaitsefondi raames tehtavad teadus- ja innovatsioonitegevused peaksid keskenduma üksnes kaitserakendustele.

(30)Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi rahastamispakett. Artikli 1 lõikes 3 osutatud eriprogrammile ette nähtud summa on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamine juhis [reference to be updated as appropriate according to the new inter-institutional agreement: Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe 17 punkti 17] tähenduses.

(31)Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) nr [the new FR] (edaspidi „finantsmäärus“). Selles sätestatakse liidu eelarve rakendamise eeskirjad , sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, kaudse eelarve täitmise, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta.

(32)Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, 18 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95 19 , nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 20 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 21 , tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid õiguserikkumisi, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 22 . Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(33)Vastavalt [viide tuleks vajaduse korral ajakohastada vastavalt uuele otsusele ülemeremaade ja -territooriumide kohta: nõukogu otsuse 2013/755/EL 23 artiklile 94] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asutatud isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(34)Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb käesolevat programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelevalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Kui see on asjakohane, võivad need nõuded sisaldada mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata programmi mõju kohapeal.

(35)Selleks et vajaduse korral oleks võimalik mõjunäitajaid täiendada või muuta, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(36)Programmi „Euroopa horisont“ ELi kosmoseprogrammi vaheline sidusus ja koostoime aitavad edendada kogu maailmas konkurentsivõimelist ja novaatorlikku Euroopa kosmosesektorit; kindlustada Euroopa sõltumatust kosmose hõlvamisel ja kosmose kasutamisel ohutus ja turvalises keskkonnas; ning tugevdada Euroopa rolli ülemaailmse osalejana. Programmi „Euroopa horisont“ murrangulisi lahendusi toetavad kosmoseprogrammiga kättesaadavaks tehtud andmed ja teenused. 

(37)Osalemise ja tulemuste levitamise eeskirjad peaksid asjakohaselt kajastama programmi vajadusi, võttes arvesse tõstatatud probleeme ja erinevate sidusrühmade soovitusi.

(38)Ühtsed eeskirjad kogu programmi raames peaksid tagama ladusa raamistiku, mis lihtsustab osalemist programmi eelarvest rahalist toetust saavates programmides, sealhulgas osalemist selliste rahastamisasutuste nagu EIT poolt hallatavates programmides, osalemist ELi toimimise lepingu artikli 187 kohaselt hallatavates ühisettevõtetes või muudes struktuurides ning osalemist liikmesriikide poolt ELi toimimise lepingu artikli 185 alusel võetud programmides. Tuleks tagada konkreetsete eeskirjade vastuvõtmine, kui see on põhjendatud.

(39)Käesolevasse programmi kuuluvate meetmete puhul tuleks austada põhiõigusi ja järgida eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Sellised meetmed peaksid olema kooskõlas kõigi õiguslike nõuetega, sealhulgas rahvusvahelise õigusega, ja kõigi asjaomaste komisjoni otsustega, nagu näiteks komisjoni 28. juuni 2013. aasta teatisega, 24 ning eetikapõhimõtetega, sealhulgas nõudega mitte kahjustada teadusuuringute usaldusväärsust. Teadustegevuses tuleks arvestada ka ELi toimimise lepingu artikliga 13 ning tuleks vähendada loomade kasutamist teadusuuringutes ja katsetes, lõppeesmärgiga loomade kasutamine täielikult asendada.

(40)Kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklites 180 ja 186 sätestatud rahvusvahelisele koostööle seatud eesmärkidega tuleks edendada ka kolmandate riikide õigussubjektide ning rahvusvaheliste organisatsioonide osalemist. Programmi rakendamine peaks olema vastavuses ELi toimimise lepingu artiklite 75 ja 215 kohaselt vastuvõetud meetmetega ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Liidu strateegiliste varade, huvide, autonoomia või julgeolekuga seotud meetmete puhul võidakse lubada programmi teatavates meetmetes osalemist üksnes liikmesriikides asuvatele üksustele, või lisaks liikmesriikidele, neile üksustele, mis asuvad kindlaksmääratud assotsieerunud või kolmandates riikides.

(41)Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuse vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, panustatakse programmiga kliimameetmete laiemasse kajastamisse ja üldeesmärgi – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisse.

(42)Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse horisontaalseid finantseeskirju, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja neis on eelkõige määratud kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja täitmiseks toetuste, avalike hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise teel ning nähtud ette eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades käsitletakse ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(43)Tundliku taustaga teabe kasutamine või volitamata isikute juurdepääs tundlikele tulemustele võib avaldada kahjulikku mõju liidu või ühe või mitme liikmesriigi huvidele. Seega peaks konfidentsiaalsete andmete ja salastatud teabe käsitlemine olema kooskõlas kogu asjakohase liidu õigusega, sealhulgas institutsioonide sise-eeskirjadega, nagu komisjoni otsus (EL, Euratom) 2015/444, millega nähakse ette sätted ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta.

(44)On vaja kehtestada osalemise miinimumnõuded nii sellise üldreeglina, et konsortsiumi peab kuuluma vähemalt üks õigussubjekt liikmesriigist, kui ka seoses programmi raames võetavate konkreetsete meetmete eripäraga.

(45)On asjakohane kehtestada programmi raames võetavates meetmetes osalejatele liidu rahaliste vahendite eraldamise tingimused. Toetuste andmisel tuleks arvesse võtta kõiki finantsmääruses sätestatud rahalise toetuse vorme, sealhulgas ühekordseid makseid, kindlamääralisi makseid või ühikuhindu, eesmärgiga veelgi lihtsustada.

(46)Käesolevas määruses nimetatud rahastamismäärad on maksimummäärad, et tagada kaasrahastamise põhimõtte nõude järgimine.

(47)Kooskõlas finantsmäärusega peaks programm looma aluse toetusesaajate tavapäraste raamatupidamistavade laialdasemaks aktsepteerimiseks seoses ettevõttesiseste personali- ja ühikukuludega kaupade ja teenuste puhul.

(48)Praegust tegelike personalikulude hüvitamise süsteemi tuleks veelgi lihtsustada, tuginedes programmi „Horisont 2020“ raames välja töötatud ja seejärel finantsmäärusega kooskõlla viidud projektipõhisele tasustamismeetodile.

(49)Osalejate tagatisfond, mis loodi programmi „Horisont 2020“ raames ja mida haldab komisjon, on osutunud oluliseks kaitsemehhanismiks, mis leevendab kohustusi mittetäitvate osalejate võlgnevate ja hüvitamata summadega seotud riske. Seega tuleks jätkata toetusesaaja tagatisfondi, mis on ümbernimetatud vastastikuseks kindlustusmehhanismiks (edaspidi „mehhanism“) tegevust ja laiendada seda teistele rahastamisasutustele, eelkõige ELi toimimise lepingu artikli 185 kohastele algatustele. Kõnealune mehhanism tuleks avada teistele otseselt juhitavate liidu programmide toetusesaajatele.

(50)Tuleks sätestada tulemuste kasutamist ja levitamist reguleerivad eeskirjad, tagamaks, et toetusesaajad kaitsevad, kasutavad, levitavad ja tagavad vajaduse korral juurdepääsu kõnealustele tulemustele. Tulemuste kasutamisele tuleks pöörata suuremat tähelepanu, eelkõige liidus. Toetusesaajad peaksid meetme rakendamise ajal ja pärast meetme lõppemist ajakohastama oma kavasid seoses tulemuste kasutamise ja levitamisega.

(51)Eelneva programmi „Horisont 2020“ põhielemendid ettepanekute hindamise ja valikusüsteemi kohta, mille puhul keskendutakse eelkõige tipptaseme saavutamisele, tuleks säilitada. Ettepanekuid tuleks jätkuvalt valida sõltumatute ekspertide hinnangu alusel. Kui see on asjakohane, tuleks arvesse võtta vajadust tagada projektide portfelli üldine sidusus.

(52)Tuleks ette näha auditite ja hindamiste parem kasutamine, sealhulgas muude liidu programmide auditid ja hindamised, et vähendada liidu vahenditest toetuse saajate halduskoormust. Vastastikune kasutamine tuleks selgelt sätestada, kaasates ka muid kindlust andvaid elemente, näiteks süsteemi- ja protsessiauditeid.

(53)Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna konkreetseid probleeme tuleks lahendada auhindade, sealhulgas vajaduse korral ühtse või ühise auhinna kaudu, mille paneb välja komisjon või rahastamisasutus koos teiste liidu asutuste, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide või mittetulunduslike õigussubjektidega.

(54)Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda sellest, kuidas nende kaudu on võimalik saavutada meetmete konkreetseid eesmärke ja saada tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollimise kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Toetuste puhul arvestatakse ühekordsete summade, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade astmikega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.Käesoleva määrusega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ (edaspidi „programm“) ning eeskirjad kaudsetes meetmetes osalemiseks ja tulemuste levitamiseks programmi raames.

2.Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

3.Programmi rakendatakse:

(a) otsusega .../.../EL 25 kehtestatud eriprogrammiga, mis hõlmab EIT-le antavat rahalist toetust;

(b)määrusega .../.../EL kehtestatud kaitseuuringute eriprogrammiga.

4.Käesolevas määruses kasutatud mõisteid „Euroopa horisont“, „programm“ ja „eriprogramm“ kasutatakse üksnes lõike 3 punktis a kirjeldatud eriprogrammiga seotud küsimustes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„teadustaristud“ – vahendid, mis pakuvad teadusringkondadele ressursse ja teenuseid teadusuuringute läbiviimiseks ja innovatsiooni edendamiseks oma valdkondades. See mõiste hõlmab ka asjaomast personali, seadmestikku ja instrumentide kogumeid; teadmistega seotud vahendeid, näiteks kogusid, arhiive või teaduslikke andmeid; ainulaadseid ja välistele kasutajatele avatud arvutussüsteeme, sidevõrke ja muud taristut, mis on vajalikud teadus- ja innovatsioonivaldkonnas tipptaseme saavutamiseks. Neid võib kasutada ka muuks kui teadusuuringuteks, näiteks hariduses ja avalike teenuste osutamiseks, kui see on asjakohane, ja need võivad olla ühes asukohas olevad, virtuaalsed või hajusad;

(2)„aruka spetsialiseerumise strateegia” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 26 määratletud aruka spetsialiseerumise strateegia, mis täidab määruses (EL) XX [Common Provisions Regulation – ühissätete määrus] sätestatud rakendamistingimusi;

(3)„Euroopa partnerlus“ – algatus, milles liit koos era- ja/või avaliku sektori partneritega (näiteks tööstus, teadusasutused, kohaliku, piirkondliku, riikliku või rahvusvahelise tasandi avalikke teenuseid osutavad asutused või kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas sihtasutused) kohustuvad ühiselt toetama teadus- ja innovatsioonitegevuse programmi väljatöötamist ja rakendamist, sealhulgas turu, reguleeriva või poliitika rakendamisega seotud tegevuste väljatöötamist ja rakendamist;

(4)„avatud juurdepääs” – tava võimaldada lõppkasutajale tasuta veebipõhist juurdepääsu programmi raames rahastatud meetmetest tulenevatele teadustulemustele, eelkõige teaduspublikatsioonidele ja uurimisandmetele;

(5)„missioon“ – meetmete kogum, mille eesmärk on saavutada mõõdetav eesmärk kindlaksmääratud aja jooksul ning avaldada teadusele ja tehnoloogiale ja/või ühiskonnale ja kodanikele mõju, mida ei ole võimalik saavutada üksikute meetmete abil;

(6)„kommertskasutusele eelnev hange“ – teadus- ja arendusteenuste hange, mis hõlmab turutingimustele vastava riski ja kasu jagamist ning konkurentsivõimelist arendamist etappides, kus teadus- ja arendusteenuste hanke etapp on selgelt eraldatud lõpptoodete kaubanduslike koguste kasutuselevõtust;

(7)„innovatiivsete lahenduste riigihange“ – hange, mille puhul hankija tegutseb selliste innovatiivsete kaupade ja teenuste turuletoojatena, mis ei ole turgudel veel suures mahus kättesaadavad, ning mis võib hõlmata vastavuskatseid;

(8)„kasutusõigused“ – õigus kasutada tulemusi või taustteavet;

(9)„taustteave“ – kõik andmed, oskusteave või teave mis tahes vormis või kujul, nii materiaalne kui immateriaalne, sealhulgas kõik õigused (nt intellektuaalomandi õigused), mis: i) toetusesaajal olid enne meetmega ühinemist, ii) toetusesaajad on kirjalikult kindlaks määranud sellisel viisil, mis on vajalik meetme rakendamiseks või selle tulemuste kasutamiseks;

(10)„levitamine“ − tulemuste avalikustamine kõigi asjakohaste vahendite abil (välja arvatud tulemuste kaitsmise või kasutamisega seotud avaldamine), sealhulgas teaduspublikatsioonide avaldamine mis tahes teabekanalites;

(11)„kasutamine“ – tulemuste kasutamine edasiseks teadus- ja innovatsioonitegevuseks, välja arvatud asjaomase meetmega hõlmatud teadus- ja innovatsioonitegevus, või toote või protsessi väljatöötamiseks, loomiseks, tootmiseks ja turustamiseks või teenuse loomiseks ja osutamiseks või standardimiseks;

(12)„õiglased ja mõistlikud tingimused“ – asjakohased tingimused, sealhulgas võimalikud finantstingimused või tasuta kasutamise tingimused, milles võetakse arvesse kasutustaotluse konkreetseid asjaolusid, näiteks selle taotluse objektiks olevate tulemuste või taustteabe tegelikku või potentsiaalset väärtust ja/või teabe kavandatud kasutamise ulatust, kestust või muid näitajaid;

(13)„rahastamisasutus“ – finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c nimetatud asutus või organisatsioon, v.a komisjon, kellele komisjon on usaldanud programmi raames eelarve täitmisega seotud ülesanded;

(14)„rahvusvaheline Euroopa teadusasutus“ – rahvusvaheline organisatsioon, mille enamik liikmetest on liikmesriigid või assotsieerunud riigid ning mille peaeesmärk on edendada teadus- ja tehnoloogiakoostööd Euroopas;

(15)„õigussubjekt“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud siseriikliku õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi, või üksus, mis ei ole juriidiline isik vastavalt finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punktile c;

(16)„mittetulunduslik õigussubjekt” – õigussubjekt, kellel õiguslikust vormist tulenevalt ei ole tulutoovat eesmärki või kellel on seadusest tulenev või muul alusel õiguslikult siduv kohustus mitte jagada kasumit oma aktsionäridele või üksikliikmetele;

(17)„keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – ettevõtja, kes ei ole mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi „VKE“) nagu on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ 27 ja kellel on kuni 3000 töötajat, kui tema töötajate arv on arvutatud vastavalt kõnealuse soovituse lisa I jaotise artiklitele 3, 4, 5 ja 6; 

(18)„tulemused“ – meetmega saavutatud mis tahes materiaalne või immateriaalne tagajärg, näiteks andmed, oskusteave või teave, olenemata selle vormist ja laadist ning sellest, kas seda saab kaitsta või mitte, ning sellega seotud õigused, sealhulgas intellektuaalomandi õigused;

(19)„kvaliteedimärgis“ – sertifitseeritud märgis, mis näitab, et konkursile esitatud ettepanek ületab kõiki tööprogrammis sätestatud künniseid, kuid mida ei saa rahastada, kuna tööprogrammis puuduvad vahendid selle jaoks;

(20) „tööprogramm“ – dokument, mille komisjon on vastu võtnud eriprogrammi 28 rakendamiseks kooskõlas selle artikliga 12 või rahastamisasutuse poolt vastuvõetud samaväärse sisu ja struktuuriga dokument;

(21)„tagasimakstav ettemakse“ – programmi „Euroopa horisont“ või EIC segarahastamisvahendi osa, mis vastab finantsmääruse X jaotise kohasele laenule, kuid mille eraldab otse Euroopa Liit mittetulunduslikul alusel, et katta innovatsioonimeetmele vastava tegevusega seotud kulusid, ning mille toetusesaaja peab hüvitama liidule lepingus sätestatud tingimustel;

(22)„leping“ – kokkulepe, mille sõlmivad komisjon või rahastamisasutus õigussubjektiga, kes viib ellu innovatsioonialast ja turule suunatud meedet ning keda toetatakse programmi „Euroopa horisont“ või EIC segarahastamisvahendi kaudu;

(23)„salastatud teave“ – Euroopa Liidu salastatud teave, nagu määratletud komisjoni otsuse (EL, Euratom) 2015/444 artiklis 3, samuti liikmesriikide salastatud teave, kolmandate riikide, kellega liidul on sõlmitud julgeolekukokkulepe, salastatud teave ning rahvusvaheliste organisatsioonide, kellega liidul on sõlmitud julgeolekukokkulepe, salastatud teave;

(24)„segarahastamistoiming“ – ELi eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 lõike 6 kohased segarahastamisvahendid, milles ühendatakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;

(25) „programmi „Euroopa horisont“ või EIC segarahastamisvahend“ – ühekordne rahaline toetus innovatsioonialasele ja turule suunatud meetmele, milles toetus või tagastatav ettemakse on teataval viisil ühendatud investeeringuga omakapitali.

Artikkel 3

Programmi eesmärgid

1.Programmi üldeesmärk on saavutada liidu investeeringutega teadustegevusse ja innovatsiooni teaduslik, majanduslik ja ühiskondlik mõju, et tugevdada liidu teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ja edendada liidu konkurentsivõimet, sealhulgas tööstuses, viia ellu liidu strateegilised prioriteedid ning aidata kaasa üleilmsete probleemide, sealhulgas kestliku arengu eesmärkide lahendamisele.

2.Programmi erieesmärgid on järgmised:

(a)    toetada globaalseid probleeme käsitlevate kvaliteetsete uute teadmiste, tehnoloogiate ja lahenduste loomist ja levitamist;

(b)tugevdada teadusuuringute ja innovatsiooni mõju arendavates, toetavates ja rakendavates ELi poliitikates ning novaatorlike lahenduste kasutuselevõtmist tööstuses ja ühiskonnas, et lahendada globaalseid probleeme;

(c)    edendada igat liiki innovatsiooni, sealhulgas läbimurdelist innovatsiooni, ja tugevdada novaatorlike lahenduste kasutuselevõttu turu poolt;

(d)    optimeerida programmi rakendamist, et suurendada mõju tugevama Euroopa teadusruumi raames.

Artikkel 4

Programmi struktuur

1.Programm koosneb järgmistest osadest, mis aitavad saavutada artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärke:

(1)I sammas „Avatud teadus”, mille konkreetsed eesmärgid on sätestatud artikli 3 lõike 2 punktis a ning mis toetab ka artikli 3 lõike 2 punktides b ja c sätestatud konkreetseid eesmärke ning millel on järgmised komponendid:

(a)Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, edaspidi „ERC“);

(b)Marie Skłodowska-Curie meetmed;

(c)teadustaristud.

(2)II sammas „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“, mille konkreetsed eesmärgid on sätestatud artikli 3 lõike 2 punktis b ning mis toetab ka artikli 3 lõike 2 punktides a ja c sätestatud konkreetseid eesmärke ning millel on järgmised komponendid:

(a)teemavaldkond „Tervishoid“;

(b)teemavaldkond „Kaasav ja turvaline ühiskond“;

(c)teemavaldkond „Digivaldkond ja tööstus“;

(d)teemavaldkond „Kliima, energeetika ja liikuvus“;

(e)teemavaldkond „Toit ja loodusvarad“;

(f)Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda.

(3)III sammas „Avatud innovatsioon”, mille konkreetsed eesmärgid on sätestatud artikli 3 lõike 2 punktis c ning mis toetab ka artikli 3 lõike 2 punktides a ja b sätestatud konkreetseid eesmärke ning millel on järgmised komponendid:

(a)Euroopa Innovatsiooninõukogu (European Innovation Council, edaspidi „EIC“);

(b)Euroopa innovatsiooni ökosüsteemid;

(c)Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (European Institute of Innovation and Technology, edaspidi „EIT“).

(4)Osa „Euroopa teadusruumi tugevdamine”, mille konkreetsed eesmärgid on sätestatud artikli 3 lõike 2 punktis d ning mis toetab ka artikli 3 lõike 2 punktides a, b ja c sätestatud konkreetseid eesmärke ning millel on järgmised komponendid:

(a)kõrge kvaliteedi jagamine;

(b)Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi reformimine ja tõhustamine.

2.Peamised tegevussuunad on sätestatud I lisas.

Artikkel 5

Kaitseuuringud

1.Artikli 1 lõike 3 punktis b osutatud eriprogrammi raames elluviidavad tegevused, mis on sätestatud määruses...., millega asutatakse Euroopa Kaitsefond, on teadusuuringud, mille puhul pööratakse erilist tähelepanu kaitsealastele rakendustele eesmärgiga edendada kaitsetööstuse konkurentsivõimet, tõhusust ja innovatsiooni.

2.Käesolevat määrust ei kohaldata artikli 1 lõike 3 punktis b osutatud eriprogrammi suhtes, välja arvatud käesoleva artikli, artikli 1 lõike 1 ja lõike 3 ning artikli 9 lõike 1 suhtes.

Artikkel 6

ELi poolse rahastamise rakendamine ja vormid

1.Programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutustega.

2.Programmist võib kaudseid meetmeid rahastada kõigis finantsmääruse kohastes vormides, eelkõige toetuste (sealhulgas tegevustoetuste), auhindade ja hangete kaudu. Samuti võib sellest anda rahastust segarahastamistoimingute rahastamisvahenditest.

3.Käesolevas määruses sätestatud osalemis- ja tulemuste levitamise eeskirju kohaldatakse kaudsete meetmete suhtes.

4.Peamised programmi raames kasutatavad meetmed on sätestatud ja iseloomustatud II lisas. Kõiki rahastamisvorme kasutatakse paindlikult kõigi programmi eesmärkide puhul ning nende kasutamine otsustatakse vajaduste ja konkreetsete eesmärkide kriteeriumide alusel.

5.Programm toetab ka Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmeid. Kui need meetmed aitavad kaasa ELi toimimise lepingu artikli 185 või artikli 187 alusel loodud algatustele, ei loeta nende meetmete panust kõnealustele algatustele eraldatud rahalise toetuse osaks.

6.Eriprogrammi 29 rakendamine põhineb teadus- ja innovatsioonitegevuste läbipaistval ja strateegilisel mitmeaastasel planeerimisel, eelkõige samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ puhul ning pärast konsultatsioone sidusrühmadega prioriteetide ja sobivate meetmete liikide ja kasutamisviiside kohta. See tagab eriprogrammi vastavusse viimise liidu muude asjaomaste programmidega.

7.Programmi „Euroopa horisont“ tegevused viiakse ellu peamiselt konkursside kaudu, millest mõned on korraldatud missioonide ja Euroopa partnerluste osana.

8.Programmi „Euroopa horisont“ raames läbiviidavate teadus- ja innovatsioonitegevustes keskendutakse tsiviilrakendustele.

9.Programmiga edendatakse soolist võrdõiguslikkust ning tagatakse soolise võrdõiguslikkuse küsimuste arvessevõtmine teadusuuringutes ja innovatsioonis. Erilist tähelepanu pööratakse soolise tasakaalu tagamisele, sõltuvalt olukorrast asjaomases teadus- ja innovatsioonivaldkonnas, hindamiskomisjonides ja eksperdirühmades.

Artikkel 7

Missioonid

1.Missioonid kavandatakse samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ raames, kuid need võivad kasu saada ka programmi muudes osades võetud meetmetest.

2.Missioone rakendatakse vastavalt eriprogrammi artiklile 5. Hindamine viiakse läbi vastavalt artiklile 26.

3.Missioonid:

(a)omavad selget ELi lisaväärtust ja aitavad kaasa liidu prioriteetide saavutamisele;

(b)on inspireerivad ning neil on seega laialdane ühiskondlik või majanduslik tähtsus;

(c)osutavad selget suunda ning on suunatud, mõõdetavad ja ajaliselt piiritletud;

(d)on suunatud edasipüüdlikule, kuid realistlikule teadus- ja innovatsioonitegevusele;

(e)edendavad valdkondade-, sektorite- ja osalejateülest tegevust;

(f)jäävad avatuks mitmetele alt ülespoole suunatud lahendustele.

Artikkel 8

Euroopa partnerlused

1.Programmi „Euroopa horisont“ osasid võib rakendada Euroopa partnerluste kaudu. Liidu osalemine Euroopa partnerlustes võib toimuda ükskõik millises järgmises vormis:

(a)osalemine partnerlustes, mis on loodud komisjoni ja artikli 2 lõikes 3 osutatud partnerite vastastikuse mõistmise memorandumite ja/või lepinguliste kokkulepete alusel, milles täpsustatakse partnerluse eesmärgid, partnerite rahalised ja/või mitterahalised kohustused, peamised tulemus- ja mõjunäitajad ning saavutatavad tulemused. Need partnerlused hõlmavad partnerite ja programmiga (Euroopa programmipartnerlused) rakendatavat täiendavat teadus- ja innovatsioonitegevust;

(b)osalemine teadus- ja innovatsioonitegevuse programmis ning rahaline panustamine sellesse, mis põhineb partnerite kohustusel toetada oma asjaomaseid tegevusi rahaliselt ja mitterahaliselt ning ühendada oma asjakohased tegevused programmi kaasrahastamise meetme (kaasrahastatud Euroopa partnerlused) kaudu;

(c)osalemine teadus- ja innovatsiooniprogrammides, mille on loonud ELi toimimise lepingu artikli 185 alusel mitu liikmesriiki või ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel asutatud organisatsioonid (nagu ühisettevõtted või EIT teadmis- ja innovaatikakogukonnad, mis vastavad [EIT määruse] nõuetele (institutsionaliseeritud Euroopa partnerlused) ja rahaline panustamine neisse programmidesse; seda tüüpi partnerlust rakendatakse üksnes juhul, kui muude Euroopa partnerluse vormidega ei oleks võimalik saavutada eesmärke või vajalikku mõju, ning kui seda õigustab pikaajaline perspektiiv ja kõrge integratsioonitase, sealhulgas kõigi rahaliste toetuste tsentraliseeritud haldamine.

2.Euroopa partnerlused:

(a)luuakse juhul, kui need aitavad tulemuslikumalt saavutada programmi „Euroopa horisont“ eesmärke kui liit seda üksi suudaks;

(b)järgivad järgmisi põhimõtteid: liidu lisaväärtus, läbipaistvus, avatus, mõju, võimendav mõju, kõigi osaliste pikaajalised finantskohustused, paindlikkus, sidusus ja vastastikune täiendavus liidu, kohalike, piirkondlike riiklike ja rahvusvaheliste algatustega;

(c)on ajaliselt piiratud ja sisaldavad tingimusi programmist saadava rahastamise lõpetamiseks.

Partnerluste valimist, ellurakendamist, järelevalvet, hindamist ja järkjärgulist lõpetamist käsitlevad sätted ja kriteeriumid on esitatud III lisas.

Artikkel 9

Eelarve

1.Raamprogrammi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 94 100 000 000 eurot artikli 1 lõike 3 punktis a osutatud eriprogrammi jaoks ning sellele lisandub summa artikli 1 lõike 3 punktis b osutatud eriprogrammi jaoks, mis on kehtestatud Euroopa Kaitsefondi asutamise määrusega [...].

2.Lõike 1 lause esimeses pooles osutatud summa soovituslik jaotus on järgmine:

(a)25 800 000 000 eurot aastatel 2021–2027 I sambale „Avatud teadus”, millest eraldatakse:

(1) 16 600 000 000 eurot Euroopa Teadusnõukogule;

(2)6 800 000 000 eurot Marie Skłodowska-Curie meetmetele;

(3)2 400 000 000 eurot teadustaristutele;

(b)52 700 000 000 eurot aastatel 2021–2027 II sambale „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime”, millest eraldatakse:

(1)7 700 000 000 eurot teemavaldkonnale „Tervis“;

(2)2 800 000 000 eurot teemavaldkonnale „Kaasav ja turvaline ühiskond“;

(3)15 000 000 000 eurot teemavaldkonnale „Digivaldkond ja tööstus“;

(4)15 000 000 000 eurot teemavaldkonnale „Kliima, energeetika ja liikuvus“;

(5)10 000 000 000 eurot teemavaldkonnale „Toit ja loodusvarad“;

(6)2 200 000 000 Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) otsemeetmetele väljaspool tuumaenergiavaldkonda;

(c)13 500 000 000 eurot aastatel 2021–2027 III sambale „Avatud innovatsioon”, millest eraldatakse:

(1)10 500 000 000 eurot Euroopa Innovatsiooninõukogule (EIC), sealhulgas kuni 500 000 000 eurot Euroopa innovatsiooni ökosüsteemidele;

(2)3 000 000 000 eurot Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile (EIT);

(d)2 100 000 000 eurot aastatel 2021–2027 osale „Euroopa teadusruumi tugevdamine”, millest eraldatakse:

(1)1 700 000 000 kõrge kvaliteedi jagamisele;

(2) 400 000 000 eurot Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemi ümberkujundamine ja tugevdamisele.

3.Ettenägematutele olukordadele või uutele arengutele ja vajadustele reageerimiseks võib komisjon iga-aastase eelarvemenetluse käigus lõikes 2 osutatud summadest kõrvale kalduda kuni 10 % ulatuses. Selline kõrvalekaldumine ei ole lubatud käesoleva artikli lõike 2 punkti b alapunktis 6 osutatud summast ega käesoleva artikli lõikes 2 osale „Euroopa teadusruumi tugevdamine” määratud kogusummast.

4.Lõike 1 lause esimeses pooles osutatud summa võib hõlmata ka programmi haldamiseks ja rakendamiseks vajalikke ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamis- ja muid tegevuskulusid, sealhulgas kõiki halduskulusid ja kulusid programmi eesmärkide saavutamise hindamiseks. Samuti võib sellest katta kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide nõupidamiste, teavitus- ja teabevahetusmeetmetega, niivõrd kui see on seotud programmi eesmärkidega, aga ka kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega ja muu tehnilise ja haldusabiga, mida on vaja seoses programmi juhtimisega.

5.Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta lõikes 4 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

6.Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuvate meetmetega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale.

7.Ilma et see piiraks finantsmääruse kohaldamist, võivad esimesse tööprogrammi lisatud projektidest tulenevate meetmete kulutused olla rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021.

8.Ühissätete määruse (EL) XXX artikli 21 kohaselt ülekantavad ning eelarve jagatud täitmise raames liikmesriikidele eraldatud ressursid võib liikmesriikide taotluse korral programmile üle kanda. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt kõnealuse artikli punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.

9.Programm „Euroopa horisont“ on üles ehitatud selliselt, et seda saab rakendada koostoimes muude liidu rahastamisprogrammidega. Mittetäielik loetelu koostoimest muude liidu rahastamisprogrammidega on esitatud IV lisas.

Artikkel 10

Avatud juurdepääs ja avatud andmed

1.Avatud juurdepääs programmi kaudu rahastatud teadusuuringute tulemusena avaldatud teaduspublikatsioonidele tagatakse kooskõlas artikli 35 lõikega 3. Avatud juurdepääs teadusandmetele tagatakse kooskõlas põhimõttega nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik. Õhutatakse avama juurdepääsu muudele teadusväljunditele.

2.Teadusandmete vastutustundlik haldamine tagatakse kooskõlas nn FAIR-põhimõttega (FAIR – leitavus (findability), juurdepääsetavus (accessibility), koostalitlusvõime (interoperability) ja taaskasutatavus (reusability)).

3.Teadustulemuste puhul ergutatakse avatud juurdepääsust ja vastutustundlikust haldamisest kaugemale minevaid avatud teadustavasid.

Artikkel 11

Täiendav ja kombineeritud rahastamine

Meetmed, mis on saanud kvaliteedimärgise või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele:

a)on hinnatud programmi kohase konkursi raames;

b)vastavad kõnealuse konkursi kvaliteedi miinimumnõuetele;

c)ei ole eelarvepiirangute tõttu rahastatavad kõnealuse konkursi alusel,

võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist vastavalt määruse (EL) XX [ühissätete määrus] artikli [67] lõikele 5 ja määruse (EL) XX [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja seire] artiklile [8], tingimusel et sellised meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse selle fondi eeskirju, kes toetust annab.

Artikkel 12

Programmiga assotsieerunud kolmandad riigid

1.Programmiga võivad assotsieeruda järgmised kolmandad riigid:

(a)Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;

(b)ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid kooskõlas nendele riikidele liidu programmides osalemiseks vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega;

(c)Euroopa naabruspoliitika alla kuuluvad riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes;

(d)kolmandad riigid ja territooriumid, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

i.nende teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonialane võimekus on hea;

ii.nad on võtnud kohustuse järgida eeskirjadel põhinevat avatud turumajandust, sealhulgas käsitelda intellektuaalomandi õigusi õiglaselt ja erapooletult, ning neil on demokraatlikud institutsioonid;

iii.nad edendavad aktiivselt selliseid poliitikaid, mis parandavad kodanike majanduslikku ja sotsiaalset heaolu.

Iga punktis d osutatud kolmanda riigi liitumine programmiga peab olema kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud erilepingus, milles käsitletakse kõnealuse kolmanda riigi osalemist mis tahes liidu programmis, tingimusel et selle lepinguga:

–on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;

–on ette nähtud programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon. Kõnealuseid osamakseid käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise tuluna;

–ei ole kolmandale riigile antud otsustusõigust programmi üle;

–on kindlustatud liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

2.Iga kolmanda riigi programmiga assotsieerimise ulatuse puhul võetakse arvesse eesmärki edendada liidus majanduskasvu innovatsiooni kaudu. Sellest tulenevalt võidakse mõned programmi osad mõne riigi puhul assotsieerimislepingust välja jätta, välja arvatud EMP liikmete, ühinevate riikide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide puhul.

3.Kui see on asjakohane nähakse assotsieerimislepingus ette liidus asuvate õigussubjektide osalemine assotsieerunud riikide samaväärsetes programmides vastavalt kõnealuses lepingus sätestatud tingimustele.

4.Rahalise panuse kindlaksmääramise tingimustes nähakse ette automaatne korrektsioon, kui on tekkinud märkimisväärne lahknevus, võrreldes selle summaga, mida assotsieerunud riigis asuvatele üksustele antakse programmis osalemise jooksul; korrektsiooni tegemisel võetakse arvesse programmi haldamisel tekkinud kulusid.

II JAOTIS

OSALEMIS- JA TULEMUSTE LEVITAMISE EESKIRJAD

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 13

Rahastamisasutused ja Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed

1.Rahastamisasutused võivad kalduda kõrvale käesolevas jaotises sätestatud eeskirjadest üksnes juhul, kui see on ette nähtud rahastamisasutuse loomise ja/või sellele asutusele eelarve täitmise alaste ülesannete usaldamise alusaktis või, kui tegemist on finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktide ii, iii või v kohase rahastamisasutusega, kui see on sätestatud rahalist osalust käsitlevas lepingus ja seda on vaja nende tegevusega seotud spetsiifiliste vajaduste või meetme olemuse tõttu.

2.Käesolevas jaotises sätestatud eeskirju ei kohaldata Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete suhtes.

Artikkel 14

Rahastamiskõlblikud meetmed

1.Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaldamist, on rahastamiskõlblikud ainult meetmed, millega täidetakse artiklis 3 osutatud eesmärke.

Järgmisi teadusuuringute valdkondi ei rahastata:

a)inimeste kloonimisele suunatud tegevused, mille eesmärk on paljundamine;

b)inimese genotüübi muutmisele suunatud tegevused, mis võivad sellised muutused päritavaks muuta; 30

c)tegevused, mis on suunatud inimese embrüote loomisele üksnes teadustöö või tüvirakkude saamise eesmärgil, sealhulgas keharakkude tuuma siirdamise abil.

2.Inimese tüvirakkude (nii täiskasvanute kui ka embrüonaalsete) uuringuid võidakse rahastada olenevalt teadustöö sisust ja asjaomaste liikmesriikide õigusraamistikust. Teadustegevust, mis on keelatud kõikides liikmesriikides, ei rahastata. Tegevust ei rahastata liikmesriikides, kus vastav tegevus on keelatud.

3.Lõikes 1 nimetatud uurimisvaldkonnad võib artikli 47 lõikes 2 sätestatud vahehindamise raames teaduse arengu valguses läbi vaadata.

Artikkel 15

Eetika

1.Programmi raames ellu viidavate meetmete puhul tuleb järgida eetikapõhimõtteid ning asjaomaseid riiklikke, liidu ja rahvusvahelisi õigusakte, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning Euroopa inimõiguste konventsiooni ja selle lisaprotokolle.

Eritähelepanu pööratakse proportsionaalsuse põhimõttele, õigusele eraelu puutumatusele, õigusele isikuandmete kaitsele, õigusele kehalisele ja vaimsele puutumatusele, õigusele mitte olla diskrimineeritud ja vajadusele tagada inimeste tervise kaitse kõrgel tasemel.

2.Meetmes osalevad üksused esitavad:

(a)eetikaalase enesehindamise, milles kirjeldatakse kõiki eesmärgi, rakendamisega ja rahastatavate tegevuste tõenäolise mõjuga seotud ettenähtavad eetikaküsimusi, samuti kinnituse lõike 1 täitmise kohta ja kirjelduse, kuidas seda tagatakse;

(b)kinnituse selle kohta, et tegevused on kooskõlas Euroopa käitumisjuhendiga teadusuuringute usaldusväärsuse kohta, mille on avaldanud kõik Euroopa akadeemiad, ning et rahastamisele mittekuuluvaid tegevusi ei viida läbi;

(c)     väljaspool liitu läbiviidavate tegevuste puhul kinnitus selle kohta, et sama tegevus oleks olnud lubatud liikmesriigis ning

(d)inimese embrüonaalseid tüvirakke kasutavate toimingute puhul, vajaduse korral, andmed asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste võetavate litsentsimis- ja kontrollimeetmete kohta, samuti üksikasjad enne toimingute algust saadud eetilise heakskiidu kohta.

3.Ettepanekuid sõelutakse korrapäraselt, et teha kindlaks keerulisi või tõsiseid eetikaküsimusi tekitavad meetmed, ning teha neile eetikahinnang. Eetikahinnangu teeb komisjon, välja arvatud juhul, kui see on delegeeritud rahastamisasutusele. Inimese embrüonaalsete tüvirakkude või inimembrüote kasutamist hõlmavate meetmete puhul on eetikahinnang kohustuslik. Sõelumine ja eetikahinnang tehakse eetikaekspertide abiga. Komisjon ja rahastamisasutused tagavad nii palju kui võimalik eetikamenetluste läbipaistvuse.

4.Meetmes osalevad üksused koguvad enne asjakohase tegevuse algust kõik asjaomaste riiklike, kohalike eetikakomiteede või muude asutuste, näiteks andmekaitseasutuste heakskiidud või muud kohustuslikud dokumendid. Kõnealuseid dokumente säilitatakse toimikus ja esitatakse komisjonile või rahastamisasutusele nende taotluse korral.

5.Vajaduse korral teeb komisjon või rahastamisasutus eetikakontrolli. Tõsiste või keeruliste eetikaküsimuste korral teeb kontrolli komisjon, välja arvatud juhul, kui kontrollimine on delegeeritud rahastamisasutusele.

Eetikakontrolli tehakse eetikaekspertide abiga.

6.Eetiliselt mittevastuvõetavad meetmed võidakse igal ajal tagasi lükata või lõpetada.

Artikkel 16

Julgeolek

1.Programmi alusel võetavad meetmed peavad olema kooskõlas kohaldatavate julgeolekunormidega ning eeskätt eeskirjadega salastatud teabe kaitset kohta loata avalikustamise eest, samuti tuleb järgida kõiki asjaomaseid riigi ja liidu õigusnorme. Väljaspool liitu tehtava teadustöö puhul, mille käigus kasutatakse ja/või mis annab salastatud teavet, peab lisaks eespool nimetatud nõuete täitmisele olema sõlmitud julgeolekuleping liidu ja selle kolmanda riigi vahel, kus tegevus toimub. 

2.Vajaduse korral kaasneb ettepanekutega julgeolekualane enesehindamine, mille käigus tehakse kindlaks võimalikud julgeolekuküsimused ja kirjeldatakse, kuidas need küsimused lahendatakse, et vastata asjaomastele riigi ja liidu õigusnormidele.

3.Vajaduse korral teeb komisjon või rahastamisasutus julgeolekukontrolli selliste ettepanekute puhul, millega seoses ilmnevad julgeolekuküsimused.

4.Vajaduse korral peavad meetmed olema kooskõlas otsusega (EL, Euratom) 2015/444 ja selle rakenduseeskirjadega.

5.Meetmes osalevad üksused tagavad kaitse tegevuses kasutatava ja/või tegevuse käigus loodud salastatud teabe loata avalikustamise eest. Nad peavad enne oma tegevuse alustamist esitama asjakohaselt riiklikult julgeolekuasutuselt saadud juurdepääsuloa isikule ja/või töötlemisloa asutusele.

6.Kui välisekspertidel tuleb tegelda salastatud teabega, peavad nad enne ametisse nimetamist läbima asjakohase julgeolekukontrolli.

7.Vajaduse korral võib komisjon või rahastamisasutus teha turvakontrolli.

8.Julgeolekueeskirjadele mittevastavad meetmed võib igal ajal tagasi lükata või lõpetada.

II PEATÜKK

Toetused I

Artikkel 17

Toetused

Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 18

Osalemiskõlblikud üksused

1.Kõik õigussubjektid, olenemata asukohast, või rahvusvaheline organisatsioon, võivad osaleda programmi kohastes meetmetes, kui on täidetud käesolevas määruses sätestatud tingimused ning samuti tööprogrammis või konkursikutses sätestatud tingimused.

2.Üksused peavad kuuluma konsortsiumi, millesse kuulub vähemalt kolm sõltumatut õigussubjekti, kes asuvad eri liikmesriikides või assotsieerunud riigis ja vähemalt üks neist peab asuma liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui:

(a)tööprogrammis on sätestatud teisiti, kui see on põhjendatud;

(b)kõnealune meede on lõikes 3 või 4 viidatud meede.

3.Euroopa Teadusnõukogu eesliiniuuringuid, Euroopa Innovatsiooninõukogu meetmeid, koolitus- ja liikuvusmeetmeid või programmi kaasrahastamismeetmeid võib rakendada üks või mitu õigussubjekti, kellest üks asub liikmesriigis või assotsieerunud riigis.

4.Koordineerimis- ja toetusmeetmeid võib rakendada üks või mitu õigussubjekti, kes võivad asuda liikmesriigis, assotsieerunud riigis või muus kolmandas riigis.

5.Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmete puhul võib tööprogrammiga ette näha, et osalemine võib piirduda üksnes nende õigussubjektidega, kes asuvad liikmesriikides, või lisaks liikmesriikidele nende õigussubjektidega, kes asuvad kindlaksmääratud assotsieerunud või muus kolmandas riigis.

6.Tööprogrammis võib lisaks punktides 2, 3, 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidele sätestada ka kõlblikkuskriteeriumid vastavalt meetme konkreetsetele nõuetele või meetme olemusele ja eesmärkidele, sealhulgas õigussubjektide arvu, õigussubjekti liigi ja asutamise koha.

7.Meetmete puhul, mille suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikes 8 sätestatud summasid, on osalus piiratud ühe õigussubjektiga, kes asub delegeeriva haldusasutuse jurisdiktsioonis, välja arvatud juhul, kui haldusasutusega on kokku lepitud teisiti ja see on tööprogrammiga ette nähtud.

8.Teadusuuringute Ühiskeskus võib meetmetes osaleda, kui see on tööprogrammis märgitud.

9.Teadusuuringute Ühiskeskus, Euroopa rahvusvahelised teadusorganisatsioonid ja liidu õiguse alusel asutatud õigussubjektid loetakse asuvaks muus liikmesriigis kui selles, kus asuvad teised asjaomases meetmes osalevad juriidilised isikud.

10.Euroopa Teadusnõukogu eesliiniuuringute meetmete ning koolitus- ja liikuvusmeetmete puhul loetakse rahvusvahelised organisatsioonid, mille peakorter on liikmesriigis, või assotsieerunud riik kõnealuses liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuvaks.

Artikkel 19

Rahastamiskõlbulikud üksused

1.Üksused on rahastamiskõlbulikud, kui nad asuvad liikmesriigis või assotsieerunud riigis.

Meetmete puhul, mille suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikes 8 sätestatud summasid, võib kõnealustest summadest rahastada üksnes delegeeriva haldusasutuse jurisdiktsioonis asuvaid üksuseid.

2.Üksused, mis asuvad mitteassotsieerunud kolmandas riigis, peaksid põhimõtteliselt oma osalemiskulud ise kandma. Madala või keskmise sissetulekuga riikide või erandkorras muude mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksused loetakse abikõlbulikeks, kui:

(a)kõnealune kolmas riik on komisjoni vastuvõetud tööprogrammis kindlaks määratud või

(b)komisjon või rahastamisasutus leiab, et kõnealuse riigi osalemine on meetme rakendamisel oluline.

3.Seotud üksuseid võib meetme raames rahastada, kui nad asuvad liikmesriigis, assotsieerunud riigis või komisjoni vastuvõetud tööprogrammis kindlaksmääratud kolmandas riigis.

Artikkel 20

Konkursid

1.Kõigi meetmete puhul, välja arvatud EIC Pathfinderist rahastatavate üleminekutegevuse puhul, lisatakse töökavasse konkursside sisu.

2.EIC Pathfinderi üleminekutegevused:

(a)konkursside algatamine ja sisu määratakse kindlaks, võttes arvesse meetmete portfelliga seotud tööprogrammiga kehtestatud eesmärke ja eelarvet;

(b)kiireloomuliste koordineerimis- ja toetusmeetmete elluviimiseks, et tugevdada projektide portfelli kuuluvaid toetusesaajaid või hinnata võimalikku võrsefirmat või võimalikku turgu loovat innovatsiooni, võib ilma konkursita anda kindlamääralisi toetusi, mille suurus ei ületa 50 000 eurot.

3.Kui see on konkursside eesmärkide saavutamiseks vajalik, võib konkursse piirata, et töötada välja täiendavaid meetmeid või lisada olemasolevatele meetmetele täiendavaid partnereid.

4.Konkurss ei ole nõutud selliste koordineerimis- ja toetusmeetmete või programmi kaasrahastamismeetmete puhul:

(a)mille viivad läbi Teadusuuringute Ühiskeskus või tööprogrammis kindlaksmääratud õigussubjektid ja

(b)mis ei kuulu konkursi valdkonda.

5.Tööprogrammis määratakse kindlaks konkursikutsed, millele antakse kvaliteedimärgis. Taotleja eelneval loal võib teavet taotluse ja hindamise kohta jagada huvitatud rahastamisasutustega, tingimusel et sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud.

Artikkel 21

Ühised konkursid

Komisjon või rahastamisasutus võib esitada ühise konkursikutse koos:

(a)kolmandate riikide, sealhulgas nende teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide või asutustega;

(b)rahvusvaheliste organisatsioonidega;

(c)mittetulunduslike õigussubjektidega. 

Ühise konkursi puhul kehtestatakse projektide valimiseks ja hindamiseks ühised menetlused. Need menetlused hõlmavad tasakaalustatud ekspertide rühma, kuhu kumbki pool nimetab eksperdid.  

Artikkel 22

Kommertskasutusele eelnev hange ja innovaatiliste lahenduste hange

1.Meetmete hulka võivad kuuluda või nende peamiseks eesmärgiks olla kommertskasutusele eelnevad hanked või uuenduslike lahenduste riigihanked, mida teevad direktiivides 2014/24/EL , 31 2014/25/EL 32 ja 2009/81/EÜ 33 määratletud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad.

2.Hankemenetlused:

(a)peavad vastama läbipaistvuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise, usaldusväärse finantsjuhtimise, proportsionaalsuse ja konkurentsieeskirjade põhimõtetele;

(b)kommertskasutusele eelneva hanke puhul võib ette näha konkreetsed tingimused, nt piirata hankemenetluse alla kuuluva tegevuse teostamise koha liikmesriikide ja assotsieerunud riikide territooriumiga;

(c)ühe ja sama menetluse käigus võib lubada sõlmida mitu lepingut (hulgihange) ning

(d)näevad ette hankelepingute sõlmimise pakkuja või pakkujatega, kes teeb/teevad parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumise, tagades samas huvide konflikti puudumise.

3.Kommertskasutusele eelneva hanke raames tulemused saanud töövõtjal on vähemalt kaasnevad intellektuaalomandi õigused. Hankijatel on tasuta kasutusõigused vähemalt tulemuste kasutamiseks nende endi jaoks ja õigus anda või osalevatelt töövõtjatelt nõuda, et need annaksid kolmandatele isikutele lihtlitsentse, et nad saaksid õiglastel ja mõistlikel tingimustel kasutada tulemusi hankija heaks, kuid ilma õigusteta anda all-litsentse. Kui töövõtja ei suuda kasutada tulemusi kaubanduslikel eesmärkidel teatava aja jooksul pärast kommertskasutusele eelneva hanke toimumist, nagu on kindlaks määratud toetuslepingus, võib hankija nõuda tulemuste omandilise kuuluvuse üleandmist hankijale. 

Artikkel 23

Kumulatiivne rahastamine

Meede, mis on saanud toetust mõne muu liidu programmi alusel, võib saada toetust ka käesoleva programmi alusel, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Iga meedet toetava liidu programmi reegleid kohaldatakse sellest programmist meetme jaoks antud toetuse suhtes. Kumulatiivse rahastamise maht ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummat ning liidu eri programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitlevate dokumentidega. 

Artikkel 24

Valikukriteeriumid

1.Erandina finantsmääruse artiklist 198 kontrollitakse üksnes koordinaatori finantssuutlikkust ning üksnes juhul, kui meetmele taotletakse liidu rahastamist summas 500 000 eurot või rohkem.

2.Kui on alust kahelda finantssuutlikkuses või kui on suurem risk seoses osalemisega mitmes liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammi raames rahastatavas meetmes, kontrollib komisjon või rahastamisasutus ka teiste, lõikes 1 osutatud künnisest allapoole jäävate taotlejate või koordinaatorite finantssuutlikkust.

3.Kui finantssuutlikkuse tagab muu õigussubjekt, kontrollitakse selle finantssuutlikkust.

4.Nõrga finantssuutlikkuse korral võib komisjon või rahastamisasutus seada taotleja osalemise tingimuseks, et esitatakse deklaratsioon seotud üksuse solidaarvastutuse kohta.

5.Osamaksu artiklis 33 sätestatud vastastikusesse kindlustusmehhanismi käsitatakse finantsmääruse artikli 152 kohaselt piisava tagatisena. Toetusesaajatelt ei või vastu võtta ega neilt nõuda mingeid lisagarantiid või -tagatist.

Artikkel 25

Hindamiskriteeriumid

1.Ettepanekut hinnatakse järgmiste toetuse andmise kriteeriumide alusel:

(a)tipptase;

(b)mõju;

(c)rakendamise kvaliteet ja tõhusus.

2.Euroopa Teadusnõukogu eesliiniuuringute taotluste suhtes kohaldatakse üksnes lõike 1 punktis a osutatud kriteeriumi.

3.Tööprogrammis sätestatakse täiendavad üksikasjad lõikes 1 sätestatud toetuse andmise kriteeriumide kohaldamise kohta ning selles võib kindlaks määrata koefitsiendid ja künnised.

Artikkel 26

Hindamine

1.Projektiettepanekuid hindab hindamiskomitee, mis võib:

–koosneda täielikult või osaliselt sõltumatutest välisekspertidest; 

–koosneda finantsmääruse artiklis 150 osutatud liidu institutsioonide ja asutuste esindajatest.

Hindamiskomisjoni võivad abistada sõltumatud eksperdid. 

2.Vajaduse korral reastab hindamiskomisjon kohaldatavad künnised ületavad taotlused vastavalt:

–hindamispunktidele;

–nende panusele konkreetsete poliitiliste eesmärkide saavutamisse, sealhulgas järjepideva projektide portfelli loomisesse.

Hindamiskomisjon võib teha ka ettepanekuid projektiettepanekute oluliseks kohandamiseks niivõrd, kuivõrd see on vajalik portfelli järjepidevuseks.

Artikkel 27

Hindamise läbivaatamise kord

1.Taotleja võib nõuda hindamise läbivaatamist, kui ta leiab, et kehtivat hindamismenetlust ei ole tema ettepaneku suhtes õigesti kohaldatud.

2.Hindamise läbivaatamine hõlmab ainult hindamise menetluslikke aspekte, mitte ettepaneku sisu hindamist.

3.Hindamise läbivaatamine ei tohi lükata edasi nende ettepanekute valikumenetlust, mis ei kuulu läbivaatamisele.

Artikkel 28

Ajavahemik taotluse esitamisest toetuse määramiseni

1.Erandina finantsmääruse artikli 194 lõike 2 esimesest lõigust kohaldatakse järgmisi ajavahemikke:

(a)kõigi taotlejate teavitamiseks nende taotluse hindamise tulemustest maksimaalselt viis kuud alates täielike ettepanekute esitamise tähtpäevast;

(b)toetuslepingute sõlmimiseks taotlejatega maksimaalselt kaheksa kuud alates täielike ettepanekute esitamise tähtpäevast.

2.EIC tööprogrammis võib kehtestada lühemaid ajavahemikke.

3.Lisaks finantsmääruse artikli 194 lõike 2 teises lõigus sätestatud eranditele võib lõikes 1 osutatud ajavahemikke ületada ERC meetmete puhul, missioonide puhul ja juhul, kui meetmed esitatakse eetika- või julgeolekuhinnangu saamiseks.

Artikkel 29

Toetuse kasutamine

1.Kui toetusesaaja ei täida meetme tehnilise rakendamisega seotud kohustusi, peavad neid kohustusi täitma teised toetusesaajad ilma liidu lisarahastamiseta, välja arvatud juhul, kui nad on sellest kohustusest selgesõnaliselt vabastatud. Iga toetusesaaja finantsvastutus piirdub tema enda võlaga, mille suhtes kohaldatakse vastastikust kindlustusmehhanismi käsitlevaid sätteid.

2.Toetuslepinguga võidakse kehtestada vahe-eesmärgid ja nendega seotud eelmaksed. Kui vahe-eesmärgid on täitmata, võib meetme peatada, muuta või lõpetada.

3.Meetme võib lõpetada ka siis, kui oodatud tulemused on tänu teaduslikele, tehnoloogilistele või majanduslikele põhjustele kaotanud oma asjakohasuse liidu jaoks, sealhulgas EIC ja missioonide puhul oma asjakohasuse meetmete portfelli osana.

Artikkel 30

Rahastamismäärad

1.Iga meetme puhul on sellest meetmest rahastatavate tegevuste jaoks ette nähtud ühtne rahastamismäär. Ülemmäär määratakse kindlaks tööprogrammis.

2.Programm võib hüvitada kuni 100 % meetme abikõlblikest kogukuludest, välja arvatud:

(a)innovatsioonimeetmete puhul: kuni 70 % kõigist abikõlblikest kuludest, välja arvatud mittetulunduslike õigussubjektide kulud, mille puhul programm võib hüvitada kuni 100 % kõigist abikõlblikest kuludest;

(b)programmi kaasrahastamismeetmete puhul: vähemalt 30 % abikõlblikest kogukuludest ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kuni 70 % kõigist abikõlblikest kuludest.

3.Käesolevas artiklis sätestatud rahastamismäärasid kohaldatakse ka selliste meetmete suhtes, mille puhul on kogu meetme või selle osa jaoks määratud kindlaks kindlamääraline makse, ühikuhinnal või ühekordsel summal põhinev makse.

Artikkel 31

Kaudsed kulud

1.Kaudsete abikõlblike kulude kindlaksmääramisel kohaldatakse kindlamääralist makset, milleks on 25 % otsestest rahastamiskõlblikest kogukuludest, v.a alltöövõtuga seotud otsesed rahastamiskõlblikud kulud, rahaline toetus kolmandatele isikutele ning võimalikud ühikukulud või ühekordsed maksed, mis sisaldavad kaudseid kulusid.

Kui see on asjakohane, arvutatakse ühikuhindades või ühekordsetes summades sisalduvad kaudsed kulud, kasutades lõikes 1 sätestatud kindlat määra, välja arvatud ettevõttesiseste kaupade ja teenuste ühikuhindade puhul, mis arvutatakse tegelike kulude alusel vastavalt toetusesaaja tavapärasele raamatupidamistavale.

2.Kui see on tööprogrammiga ette nähtud, võib kaudsed kulud deklareerida siiski ühekordse summana või ühikukuludena.

Artikkel 32

Rahastamiskõlblikud kulud

1.Lisaks finantsmääruse artiklis 197 sätestatud kriteeriumidele on projektipõhise hüvitisega toetusesaajate personalikulud rahastamiskõlblikud kuni selles ulatuses, mida inimesele makstakse töö eest sarnastes riiklike skeemide raames rahastatud projektides.

Projektipõhine hüvitis on hüvitis, mis on seotud isiku osalemisega projektides, on osa toetusesaaja tavapärasest tasustamistavast ja seda makstakse järjepidevalt.

2.Erandina finantsmääruse artikli 190 lõikest 1 on kolmandate isikute poolt mitterahaliste sissemaksete kaudu kättesaadavaks tehtud ressursside kulud rahastamiskõlblikud kuni kolmanda poole otseste abikõlblike kulude ulatuses.

3.Erandina finantsmääruse artiklist 192 ei käsitata tulemuste kasutamisest saadud tulu meetme tuludena.

4.Erandina finantsmääruse artikli 203 lõikest 4 on lõppmakse tegemisel kohustuslik esitada raamatupidamismetoodika õigsust kinnitav tõend, kui summa, mis on deklareeritud tegelike kuludena ja tavapäraste kuluarvestustavade kohaselt arvutatud ühikuhindadena on 325 000 eurot või rohkem.

Artikkel 33

Vastastikune kindlustusmehhanism

1.Käesolevaga luuakse vastastikune kindlustusmehhanism (edaspidi „mehhanism“), mis asendab kooskõlas määruse (EÜ) nr 1290/2013 artikliga 38 asutatud fondi ja on selle õigusjärglane. Mehhanism katab toetusesaajate võlgnetavate summadega seotud riski:

(a)komisjonile otsuse 1982/2006/EÜ alusel,

(b)komisjonile ja liidu asutustele raamprogrammi „Horisont 2020“ raames,

(c)komisjonile ja rahastamisasutustele käesoleva programmi alusel.

Esimese lõigu punktis c osutatud rahastamisasutustega seotud riski võib katta kohaldatavas lepingus sätestatud kaudse katvuse süsteemi kaudu, võttes arvesse rahastamisasutuse laadi.

2.Mehhanismi haldab liit, keda esindab komisjon, kes tegutseb rakendusasutusena. Komisjon kehtestab mehhanismi toimimiseks erieeskirjad.

3.Toetusesaajad maksavad meetme jaoks rahalist toetust 5 % ulatuses liidu vahenditest. Komisjon võib perioodiliste hindamiste alusel seda toetust suurendada kuni 8 % -ni või vähendada 5 % -ni. Esialgsest eelfinantseerimissummast võib kinni pidada osaleja poolt mehhanismile antava sissemaksesumma ning selle osaleja nimel mehhanismi maksta.

4.Toetusesaajate panus kantakse tagasi lõppmakse tegemise ajal.

5.Mehhanismi tegevuse tulemusena saadav rahaline tulu lisatakse mehhanismile. Kui tagastus on ebapiisav, mehhanismi ei kasutata ning komisjon või rahastamisasutus nõuab võlgnetavad summad sisse otse toetusesaajatelt või kolmandatelt isikutelt.

6.Sissenõutud summad moodustavad mehhanismi sihtotstarbelise tulu finantsmääruse artikli 21 lõike 4 tähenduses. Pärast kõigi selliste toetuste lõpuleviimist, mille risk on mehhanismiga otse või kaudselt kaetud, nõuab komisjon kõik võlgnetavad summad tagasi ning kannab need liidu eelarvesse vastavalt seadusandja otsustele.

7.Kõnealuse mehhanismi võib avada teistele otseselt hallatavatele liidu programmidest toetuse saajatele. Komisjon võtab vastu eeskirjad muude programmide toetusesaajate osalemise kohta.

Artikkel 34

Omandiline kuuluvus ja kaitse

1.Toetusesaajate saavutatud tulemused kuuluvad neile endile. Nad tagavad, et nende töötajate või muude isikute õigusi seoses tulemustega saab teostada viisil, mis on kooskõlas toetusesaajate kohustustega toetuslepingus sätestatud tingimustes.

Kaks või enam toetusesaajat on tulemuste ühisomanikud, kui:

(a)nad on need ühiselt loonud ning

(b)ei ole võimalik:

i) teha kindlaks iga toetusesaaja panust

või

ii) neid eraldada kaitse taotlemisel, saamisel või hoidmisel.

Ühisomanikud lepivad kirjalikult kokku oma ühise omandiõiguse määramise ja kasutamise tingimused. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, võib iga ühisomanik anda kolmandatele isikutele lihtlitsentse ühisomandis olevate tulemuste kasutamiseks (edasilitsentsimise õiguseta), kui teistele ühisomanikele antakse eelteade ning õiglane ja mõistlik hüvitis. Ühisomanikud võivad kirjalikult kokku leppida, et nad kohaldavad muud režiimi kui ühine omandiõigus.

2.Liidu toetust saanud toetusesaajad kaitsevad piisavalt oma tulemusi, kui seda on võimalik teha ja kui kaitse on õigustatud, võttes arvesse kõiki asjakohaseid kaalutlusi, sealhulgas ärieesmärgil kasutamise väljavaateid. Kui nad teevad otsuseid kaitse kohta, võtavad toetusesaajad arvesse samuti teiste meetmes osalevate toetusesaajate õigustatud huve.

Artikkel 35

Kasutamine ja tulemuste levitamine

1.Toetusesaajad, kes on saanud liidult rahalist toetust, peavad oma tulemusi eelkõige liidus kasutama. Toetusesaajad võivad kasutada tulemusi otse või kaudselt tulemuste edastamise ja litsentsimise teel kooskõlas artikliga 36.

Tööprogrammiga võidakse ette näha täiendavad kasutamiskohustused.

Kui hoolimata toetusesaaja parimatest püüdlustest oma tulemusi otseselt või kaudselt kasutada ei toimu kasutamist toetuslepingus kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, kasutab toetusesaaja toetuslepingus kindlaksmääratud veebikeskkonda, et leida huvitatud isikud, kes neid tulemusi kasutaksid. Toetusesaaja põhjendatud taotluse alusel võib sellest kohustusest loobuda.

2.Toetusesaaja levitab oma tulemusi võimalikult kiiresti, kohaldades seejuures kõiki piiranguid, mis tulenevad intellektuaalomandi kaitsest, turvaeeskirjade või õigustatud huvidest.

Tööprogrammiga võib ette näha täiendavaid levitamiskohustusi.

3.Toetusesaajad tagavad, et avatud juurdepääs teaduspublikatsioonidele kehtib toetuslepingus sätestatud tingimustel. Eelkõige tagavad toetusesaajad, et neil või autoritel on piisavad intellektuaalomandi õigused, mis on vajalikud nende avatud juurdepääsu nõuete täitmiseks.

Avatud juurdepääs teadusandmetele on toetuslepingus sätestatud tingimustel üldreegel, kuid põhjendatud juhtudel kohaldatakse erandeid, võttes arvesse toetusesaajate õigustatud huve ja muid piiranguid, nt nagu andmekaitse eeskirjad, turvaeeskirjad ja intellektuaalomandi õigused.

Tööprogrammiga võib ette näha täiendavaid kohustusi seoses avatud teaduse tavadega.

4.Toetusesaajad haldavad kõiki uurimisandmeid vastavalt toetuslepingus sätestatud tingimustele ja koostavad andmehalduskava.

Tööprogrammiga võib ette näha lisakohustusi kasutamaks Euroopa avatud teaduspilve teadusandmete salvestamiseks ja neile juurde pääsemiseks.

5.Toetusesaajad, kes kavatsevad oma tulemusi levitada, annavad sellest teistele meetmes osalevatele toetusesaajatele eelnevalt teada. Mis tahes muu toetusesaaja võib esitada vastuväiteid, kui ta tõendab, et kavandatud levitamine kahjustaks märkimisväärselt tema õigustatud huve seoses tulemuste või taustteabega. Sellisel juhul võib levitamine toimuda ainult juhul, kui võetakse vajalikud meetmed kõnealuste õigustatud huvide kaitseks.

6.Kui tööprogrammis ei ole sätestatud teisiti, peavad ettepanekud sisaldama tulemuste kasutamise ja levitamise kava. Kui eeldatava kasutamisega kaasneb toote või protsessi arendamine, loomine, valmistamine ja turustamine või teenuse loomine ja osutamine, siis sisaldab kava sellise kasutamise strateegiat. Kui kavaga nähakse ette kasutamine peamiselt mitteassotsieerunud kolmandates riikides, selgitavad õigussubjektid, kuidas selline kasutamine on endiselt liidu huvides.

Toetusesaajad arendavad kava edasi meetme rakendamise ajal ja pärast seda.

7.Toetusesaajad esitavad mis tahes nõutud teabe oma tulemuste kasutamise ja levitamise kohta, et komisjon või rahastamisasutus saaks jälgida ja tulemusi levitada Sõltuvalt toetusesaajate õigustatud huvidest tehakse selline teave üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 36

Üleandmine ja litsentsimine

1.Toetusesaajad võivad tulemuste omandiõiguse üle anda. Nad tagavad, et nende kohustused kehtivad ka uue omaniku suhtes ja et viimasel on kohustus neid mis tahes hilisemal üleandmisel edasi anda.

2.Kui konkreetselt kindlaksmääratud kolmandate isikute puhul ei ole kirjalikult teisiti kokku lepitud või kui kohaldatava õiguse alusel ei ole võimalik teisiti, peavad toetusesaajad, kes kavatsevad üle anda tulemuste omandiõiguse, teatama ette kõikidele teistele toetusesaajatele, kellel on endiselt juurdepääs tulemustele. Teade peab sisaldama piisavalt teavet uue omaniku kohta, et toetusesaaja saaks hinnata selle mõju tema kasutusõigustele.

Kui konkreetselt kindlaksmääratud kolmandate isikute puhul ei ole kirjalikult kokku lepitud teisiti, võib toetusesaaja esitada vastuväite üleandmise vastu, kui ta saab tõendada, et üleandmine kahjustaks tema kasutusõigusi. Sellisel juhul ei või üleandmine toimuda enne, kui asjaomased toetusesaajad on omavahel kokkuleppele jõudnud.

3.Toetusesaajad võivad anda oma tulemuste suhtes litsentse või anda muul viisil õiguse neid kasutada, kui see ei mõjuta nende kohustuste täitmist.

4.Kui see on põhjendatud, sätestatakse toetuslepingus õigus esitada vastuväiteid tulemuste omandiõiguse üleandmise või tulemuste suhtes ainulitsentsi andmise suhtes, kui:

a)tulemused loonud toetusesaajad on saanud liidult rahalist toetust;

b)ülekandmine või litsents antakse mitteassotsieerunud kolmandas riigis asuvale õigussubjektile; ning

c)üleandmine või litsents ei ole kooskõlas liidu huvidega.

Kui kohaldatakse õigust esitada vastuväiteid, teatab toetusesaaja sellest ette. Ülekandmiste või toetuste andmise puhul konkreetselt määratletud õigussubjektidele võib kirjalikult loobuda vastuväidete esitamise õigusest, kui on võetud meetmeid liidu huvide kaitseks.

Artikkel 37

Kasutusõigused

1. Kohaldatakse järgmisi kasutusõiguse põhimõtteid:

(a)taotlus kasutusõiguse saamiseks või sellest loobumiseks esitatakse kirjalikult;

(b)kui kasutusõiguse andjaga ei ole kokku lepitud teisiti, ei sisalda kasutusõigus all-litsentse;

(c)toetusesaajad teatavad üksteisele enne toetuslepingu sõlmimist kõigist piirangutest oma taustteabe kasutamise suhtes;

(d)kui toetusesaaja ei osale enam meetmes, ei mõjuta see tema kohustusi võimaldada juurdepääsu;

(e)kui toetusesaaja jätab oma kohustused täitmata, võivad toetusesaajad kokku leppida, et tal ei ole enam kasutusõigusi.

2.Toetusesaajad tagavad juurdepääsu:

(a)oma tulemustele tasuta kõigile teistele meetmes osalevatele toetusesaajatele, kes vajavad seda oma ülesannete täitmiseks;

(b)oma taustteabele kõigile teistele meetmes osalevatele toetusesaajatele, kes vajavad seda oma ülesannete täitmiseks; sel juhul kohaldatakse lõike 1 punktis c osutatud piiranguid; selline juurdepääs võimaldatakse tasuta, kui toetusesaajad ei ole enne toetuslepingu sõlmimist teisiti kokku leppinud;

(c)oma tulemustele, mille puhul kohaldatakse lõike 1 punktis c osutatud piiranguid, ning oma taustteabele kõigile teistele meetmes osalevatele toetusesaajatele, kes vajavad seda oma enda tulemuste kasutamiseks; juurdepääs antakse õiglastel ja mõistlikel tingimustel, milles kokku lepitakse.

3.Kui toetusesaajad ei ole kokku leppinud teisiti, annavad nad juurdepääsu oma tulemustele ning, võttes arvesse kõiki lõike 1 punktis c nimetatud piiranguid, ka oma taustteabele õigussubjektile, kes:

(a)on asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis;

(b)on teise toetusesaaja otsese või kaudse kontrolli all või on sama otsese või kaudse kontrolli all kui kõnealune toetusesaaja või keda kõnealune toetusesaaja otseselt või kaudselt kontrollib; ning

(c)vajab juurdepääsu selle toetusesaaja tulemuste kasutamiseks.

Juurdepääs antakse õiglastel ja mõistlikel tingimustel, milles kokku lepitakse.

4.Kasutamise eesmärgil võib juurdepääsutaotluse esitada kuni üks aasta pärast meetme lõppu, välja arvatud juhul, kui toetusesaajad lepivad kokku eri tähtaja. 

5.Toetusesaajad, kes on saanud liidult rahalist toetust, annavad oma tulemuste tasuta kasutamise õiguse liidu institutsioonidele, organitele või asutustele liidu poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks ja järelevalveks. Juurdepääs piirdub mitteärilise ja konkurentsivälise kasutusega.

Meetmete puhul, mis kuuluvad teemavaldkonda „Kaasav ja turvaline ühiskond” sekkumisvaldkonna „Kaitse ja julgeolek” alla, peavad liidu toetust saanud toetusesaajad andma oma tulemuste tasuta kasutusõiguse ka liikmesriikide ametiasutustele poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks ja järelevalveks kõnealuses valdkonnas. Juurdepääs peab piirduma mitteärilise ja konkurentsivälise kasutusega ning see antakse kahepoolse kokkuleppe alusel, milles määratakse kindlaks eritingimused, mille eesmärk on tagada, et kõnealuseid õigusi kasutatakse üksnes ettenähtud eesmärgil ja et kehtestatakse asjakohased konfidentsiaalsuskohustused. Kasutusõigust taotlev liikmesriik, liidu institutsioon, asutus, teenistus või amet teavitab sellisest taotlusest kõiki liikmesriike.

6.Tööprogrammiga võib ette näha täiendavad kasutusõigused.

Artikkel 38

Tulemuste kasutamise ja levitamise erisätted

ERC meetmete, koolitus- ja liikuvusmeetmete, kommertskasutusele eelnevate hangete, innovatiivsete lahenduste riigihangete, programmi kaasrahastamismeetmete ning koordineerimis- ja toetusmeetmete puhul võib kohaldada omandiõiguse, tulemuste kasutamise ja levitamise, üleandmise ja litsentsimise ning kasutusõiguse erieeskirju.

Need erieeskirjad ei muuda avatud juurdepääsuga seotud kohustusi.

III PEATÜKK

Auhinnad

Artikkel 39

Auhinnad

1.Programmi raames antavaid auhindu antakse ja hallatakse vastavalt finantsmääruse IX jaotisele, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

2.Kui tööprogrammis või konkursieeskirjades ei ole sätestatud teisiti, võivad võistluses osaleda kõik õigussubjektid asukohast olenemata.

3.Komisjon või rahastav asutus võib korraldada auhindu koos:

(a)teiste liidu asutustega;

(b)kolmandate riikide, sealhulgas nende teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide või -asutustega;

(c)rahvusvaheliste organisatsioonidega; või

(d)mittetulunduslike õigussubjektidega.

4.Tööprogramm või konkursikord võivad sisaldada kohustusi seoses teabe edastamise, kasutamise ja levitamisega.

IV PEATÜKK

Hanked

Artikkel 40

Hanked

1.Programmi raames sõlmitavaid hankeid antakse ja hallatakse vastavalt finantsmääruse VII jaotisele, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

2.Hanked võivad toimuda ka kommertskasutusele eelneva hanke kujul või novaatorlike lahenduste hanke kujul, mida korraldab komisjon või rahastamisasutus enda nimel või koos liikmesriikide ja assotsieerunud riikide avaliku sektori hankijatega. Sel juhul kohaldatakse artiklis 22 sätestatud eeskirju.

V PEATÜKK

Segarahastamistoimingud ja segarahastamisvahend

Artikkel 41

Segarahastamistoimingud

Käesoleva programmi kohaselt otsustatud segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU programmi] ja finantsmääruse X jaotisega.

Artikkel 42

Programmi „Euroopa horisont“ ja EIC segarahastamisvahend

1.Programmist „Euroopa horisont“ või EIC segarahastamisvahendist antavate toetuste ja tagasimakstava ettemakse komponendi suhtes kohaldatakse artikleid 3033.

3.Programmi „Horisont” segarahastamisvahendit võib kasutada programmi kaasrahastamisel, kui liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ühisprogrammiga nähakse ette rahastamisvahendite kasutamine valitud meetmete toetuseks. Selliste meetmete hindamine ja valik toimub vastavalt artiklitele 19, 20, 23, 24, 25 ja 26. Raamprogrammi „Horisont” segarahastamisvahendi rakendusviisid on kooskõlas artikliga 29, analoogia põhjal artikli 43 lõikega 9 ja tööprogrammis kindlaks määratud lisatingimustega.

4.Kooskõlas finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punktiga f ja artikli 21 lõikega 4 käsitatakse tagasimakseid, sealhulgas hüvitatud ettemakseid ning programmi „Euroopa horisont“ ja EIC segarahastamisvahendi tulusid sihtotstarbelise sisetuluna.

5.Programmi „Euroopa horisont“ EIC segarahastamisvahend tagatakse viisil, mis ei moonuta konkurentsi.

Artikkel 43

Rahastamisvahend EIC „Accelerator“

1.Rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ toetusesaaja on liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuv idufirma, VKE või keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja. Ettepaneku võib esitada toetusesaaja või üks või rohkem füüsilist või juriidilist isikut, kes kavatsevad asutada kõnealuste toetusesaaja või seda toetada.

2.Üks rahastamisotsus hõlmab ja rahastab kõiki liidu rahalise toetuse vorme, mida EIC segarahastamisvahend pakub.

3.Taotlusi hindavad sõltumatud eksperdid iga taotluse väärtuse alusel ning valik tehakse iga-aastase avatud pakkumiskutse raames vastavalt artiklitele 2426, kooskõlas lõikega 4.

4.Rahastamise kriteeriumid on järgmised:

–tipptase;

–mõju;

–meetme riskitase ja vajadus liidu toetuse järele.

5.Asjaomaste taotlejate nõusolekul võib komisjon või programmi „Euroopa horisont“ rakendavad rahastamisasutused esitada viimase hindamiskriteeriumi raames otse ettepaneku innovatsiooni ja turuleviimise meetme kohta, mis juba vastavad kahele esimesele kriteeriumile, ning nende ettepanekute suhtes kohaldatakse järgmisi kumulatiivseid tingimusi:

–ettepanek peab olema pärit mõnes muust meetmest, mida rahastatakse programmist „Horisont 2020“ või käesolevast programmist, või peab see pärit olema EIC Pathfinderiga sarnasest riiklikust programmist, mida komisjon on sellisena tunnustanud;

–see põhineb varasemal projekti läbivaatamisel, milles hinnati ettepaneku kvaliteeti ja mõju ning mille suhtes kohaldatakse tingimusi ja menetlusi, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud tööprogrammis.

6.Kvaliteedimärgise võib anda järgmiste kumulatiivsete tingimuste alusel:

–toetusesaaja on idufirma või VKE;

–ettepanek on rahastamiskõlblik ja on läbinud lõikes 4 osutatud kahe esimese kriteeriumi suhtes kohaldatavad künnised,

– sellistele tegevustele, mis oleksid abikõlblikud innovatsioonimeetme alusel.

7.Hindamise läbinud ettepaneku puhul teevad sõltumatud eksperdid ettepaneku vastava EIC segarahastamise kohta, võttes aluseks riski ning innovatsiooni turuletoomiseks vajaminevad ressursid ja aja.

Komisjon võib lükata sõltumatute ekspertide poolt valitud ettepaneku tagasi põhjendatud kaalutlustel, sealhulgas liidu poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamiseks.

8.Segarahastamise toetuse või hüvitatava eelosa komponent ei tohi olla suurem kui 70 % selliste valitud innovatsioonimeetme kuludest.

9.EIC segarahastuse omakapitali ja tagastatava toetuse komponentide rakendusviisid täpsustatakse otsuses [eriprogramm].

10.Valitud meetme lepinguga kehtestatakse EIC segarahastamise osas konkreetsed vahe-eesmärgid ning vastavad eelmaksed ja maksed.

Enne EIC segarahastamise muude komponentide rakendamise lepingu sõlmimist võib algatada innovatsioonimeetmele vastava tegevuse ja teha esimese eelmakse või tagastatava ettemakse,. Neid komponente rakendatakse vastavalt lepingus kindlaks määratud konkreetsete vahe-eesmärkide saavutamisele.

11.Kooskõlas lepinguga võib meetme peatada, seda muuta või selle lõpetada, kui vahe-eesmärke ei saavutata. Samuti võib selle lõpetada, kui ei saavutata oodatud turuleviimist.

Komisjon võib otsustada suurendada EIC poolset segarahastamist, kui projekti vaatavad läbi sõltumatud väliseksperdid.

VI peatükk

Eksperdid

Artikkel 44

Välisekspertide määramine

1.Erandina finantsmääruse artikli 237 lõikest 3 võib väliseksperte valida ilma osalemiskutseta, kui see on põhjendatud ja valik tehakse läbipaistval viisil.

2.Vastavalt finantsmääruse artikli 237 lõikele 2 ja artikli 237 lõikele 3 tasustatakse väliseksperte standardtingimuste alusel. Põhjendatud juhtudel võib teatud, eelkõige kõrgetasemelisi eksperte tasustada asjakohastel turunormidel põhinevatest standardtingimustest kõrgemal tasemel.

3.Lisaks finantsmääruse artikli 38 lõigetele 2 ja 3 avaldatakse isikuliselt ametisse nimetatud toetustaotlusi hindavate välisekspertide nimed koos nende pädevusvaldkonnaga vähemalt üks kord aastas komisjoni või rahastamisasutuse veebisaidil. Sellist teavet kogutakse, töödeldakse ja avaldatakse kooskõlas ELi andmekaitse-eeskirjadega.

III JAOTIS

PROGRAMMI JÄRELEVALVE, TEAVITAMINE, HINDAMINE JA KONTROLL

Artikkel 45

Järelevalve ja aruandlus

1.Näitajad, mille alusel antakse ülevaade programmi edusammudest artiklis 3 kehtestatud eesmärkide saavutamisel, on esitatud V lisas, milles käsitletakse mõju.

2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 50 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad V lisa muutmist, et täiendada või muuta mõjunäitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning kehtestatakse võrdlusalus ja eesmärgid.

3.Tulemuslikkuse aruandlussüsteem tagab, et järelevalveprogrammi rakendamise ja tulemuste kohta kogutud andmed kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja (kui see on asjakohane) liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Artikkel 46

Teave, teavitamine, avaldamine ning tulemuste levitamine ja kasutamine

1.Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

2.Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

3.Samuti kehtestab komisjon tulemuste levitamise ja kasutamise strateegia, et suurendada käesoleva programmi teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste ja teadmiste kättesaadavust ja edendada levitamist, et kiirendada nende kasutamist ja turuleviimist ja suurendada programmi mõju. Programmile eraldatavad rahaliste vahenditega edendatakse ka liidu poliitiliste prioriteetide propageerimist, samuti teabe, teabevahetuse, reklaami, levitamise ja kasutamisega seotud tegevust, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

Artikkel 47

Programmi hindamine

1.Programmi hindamised viiakse läbi õigeaegselt, et neid saaks kasutada programmi, sellele järgnevate ning muude teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud algatuste otsustusprotsessi jaoks.

2.Programmi vahehindamine viiakse läbi siis, kui on piisavalt teavet programmi rakendamise kohta, kuid mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust. See hõlmab eelmiste raamprogrammide pikaajalise mõju hinnangut ja selle põhjal kohandatakse vajaduse korral programmi rakendamist.

3.Programmi rakendamise lõpus, kuid mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 sätestatud ajavahemiku lõppu, viib komisjon lõpule programmi lõpphindamise. See hõlmab eelmiste raamprogrammide pikaajalise mõju hindamist.

4.Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 48

Auditid

1.Programmi kontrollisüsteem peab tagama asjakohase tasakaalu usalduse ja kontrolli vahel, võttes arvesse kontrolli haldus- ja muid kulusid kõikidel tasanditel, eelkõige toetusesaajate puhul.

2.Programmi auditistrateegia põhineb programmi kui terviku kulude esindusliku valimi finantsauditil. Representatiivsele valimile lisatakse kuludega seotud riskide hinnang. Meetmete puhul, mida rahastatakse ühiselt mitmest liidu programmist, viiakse läbi üksainus audit, mis hõlmab kõiki asjaomaseid programme ja neist igaühe puhul kohaldatavaid eeskirju.

3.Lisaks võib komisjon või rahastamisasutus toetuda toetusesaaja tasandil tehtavatele süsteemi ühendaudititele. Need ühendauditid on teatavat liiki toetusesaajate jaoks vabatahtlikud ning hõlmavad süsteemi- ja protsessiauditit koos tehingute auditiga, mida teeb sõltumatu pädev audiitor, kelle kvalifikatsioon võimaldab viia läbi raamatupidamisdokumentide kohustuslikku auditit kooskõlas direktiiviga 2006/43/EÜ 34 . Komisjon või rahastamisasutus võib neid kasutada selleks, et teha kindlaks üldine kindlus kulude usaldusväärse finantsjuhtimise kohta ning vaadata uuesti läbi järelauditite ja finantsaruannete suhtes kohaldatavate sertifikaatide taseme.

4.Finantsmääruse artikli 127 kohaselt võib komisjon või rahastamisasutus tugineda liidu toetuse kasutamise audititele, mille on teinud muu isik või üksus, sealhulgas isik või üksus, keda liidu institutsioonid ega asutused ei ole selleks volitanud.

5.Auditeid võib teha kuni kahe aasta jooksul pärast lõppmakse tegemist.

Artikkel 49

Liidu finantshuvide kaitse

1.Komisjonil või selle esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida või rahvusvaheliste organisatsioonide puhul kooskõlas asjaomaste organisatsioonidega saavutatud kokkulepetega kontrollida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kellele on tehtud liidu vahenditest väljamakseid käesoleva määruse alusel.

2.Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas seoses käesoleva määruse alusel antud liidu toetuse või eelarvegarantiidega on esinenud kelmust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

3.Kui Euroopa Prokuratuur uurib määruse (EL) 2017/1939 kohaselt tema pädevusse kuuluvat kuritegu, võib ta nõuda, et kolmandate riikide pädevad asutused ja rahvusvahelised organisatsioonid teeksid temaga koostööd vastavalt vastastikuse õigusabi lepingutele.

4.Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, sisaldavad koostöölepingud, mis on sõlmitud kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, lepingud, toetuslepingud, toetuse määramise otsused ja muud juriidilised kohustused ning eelarvelise tagatise loomise kokkulepped, mis tulenevad käesoleva määruse rakendamisest, sätteid, millega antakse komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile kooskõlas nende vastava pädevusega selge sõnaga õigus teha selliseid auditeid ja kohapealseid kontrolle. Sealhulgas kehtestatakse sätted, millega tagatakse, et kõik kolmandad isikud, kes on seotud liidu fondide rakendamisega või rahastamistoiminguga, millel on täielik või osaline eelarveline garantii, annavad neile samaväärsed õigused.

Artikkel 50

Delegeeritud volituste rakendamine

1.Õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 45 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 45 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 45 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

IV JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 51

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 1291/2013 ja määrus (EL) nr 1290/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 52

Üleminekusätted

1.Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EL) nr 1291/2013 ja määruse (EL) nr 1290/2013 alusel võetud asjaomaste meetmete jätkamist ega muutmist; kõnealuste määruste kohaldamist jätkatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni. Ka töökavasid ja meetmeid, mis on ette nähtud määruse (EL) nr 1290/2013 kohaselt vastu võetud töökavades ja vastavate rahastamisasutuste alusaktides, reguleerib samuti jätkuvalt määrus (EL) nr 1290/2013 ning nimetatud põhiõigusaktid kuni nende lõpuleviimiseni.

2.Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulusid, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja selle eelkäija ning määruse (EL) nr 1291/2013 alusel võetud meetmete vahel.

Artikkel 53

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)     https://ec.europa.eu/info/news/bold-science-meet-big-challenges-independent-report-calls-mission-oriented-eu-research-and-innovation-2018-feb-22_en.  

(2)    Põhjalik analüüs nende soovituste täitmise kohta on lisatud mõjuhinnangule.

(3)    Põhineb NEMESIS-mudelil, mis vastab programmi suurimale mõjule.

(4)    Võrgustikuanalüüs kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemise kohta ELi raamprogrammides.

(5)    Täiendavad elemendid on esitatud mõjuhinnangu lisas.

(6)    Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe; ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14.

(7)    Täiendavad elemendid on esitatud mõjuhinnangu lisas.

(8)    Euroopa Komisjon (2017), liidu üldeelarve suhtes kohaldatav finantsmäärus ja selle rakenduseeskirjad, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/budget/library/biblio/documents/regulations/financial_regulation_2017_en.pdf.

(9)    EK teatis „Ühtse Euroopa andmeruumi loomine“, COM (2018) 232 final.

(10)    ELT C […], […], lk […].

(11)    ELT C […], […], lk […].

(12)    Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu … otsus.

(13)    Vt nt komisoni ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (COM(2017) 487).

(14)    Reference to be updated: ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. Nimetatud kokkulepe on kättesaadav aadressil: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.C_.2013.373.01.0001.01.EST&toc=OJ:C:2013:373:TOC  

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(16)    Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(17)    Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(18)    Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(20)    Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

(21)    ELT C 205, 19.7.2013, lk 9.

(22)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006.

(23)    ELT...

(24)    …

(25)    Sugunäärmete vähi raviga seotud teadusuuringuid võib rahastada.

(26)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL, milles käsitletakse riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/18/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(27)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(28)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).

(29)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.6.2018

COM(2018) 435 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad

{SEC(2018) 291 final}
{SWD(2018) 307 final}
{SWD(2018) 308 final}
{SWD(2018) 309 final}

I LISA

TEGEVUSE PÕHISUUNAD

Artiklis 3 sätestatud üldisi ja erieesmärke järgitakse kogu programmi ulatuses, nii käesolevas lisas kui ka eriprogrammi I lisas kirjeldatud sekkumisvaldkondade ja tegevuse põhisuundade lõikes.

1) I sammas „Avatud teadus“

Järgmiste tegevuste kaudu ning kooskõlas artikliga 4 toetatakse selle sambaga tippkvaliteediga teadmistel põhinevate oskuste, tehnoloogia ja üleilmsetele probleemidele lahenduste loomist ning levitamist. Sellega aidatakse kaasa ka programmi muude erieesmärkide täitmisele, nagu on kirjeldatud artiklis 3.

(a)Euroopa Teadusnõukogu: pakub atraktiivset ja paindlikku rahastamist, et võimaldada kogu liitu hõlmava konkurentsi alusel andekatel ja loovatel teadlastel ning nende teadusrühmadel tegutseda kõige paljutõotavamates valdkondades teaduse eesliinil.

Sekkumisvaldkond: eesliiniteadus

(b)Marie Skłodowska-Curie meede: võimaldada teadlaste liikuvus ning saada piiri-, sektori- ja valdkonnaülese koostöö kaudu uusi teadmisi ja oskusi ning struktureerida ja parandada institutsioonide ja riikide värbamise, koolituse ja karjääri edendamise süsteeme; sellega aitab Marie Skłodowska-Curie meede rajada alust Euroopa tipptasemel teaduskeskkonnale, soodustades töökohtade teket, majanduskasvu ja investeerimist ning praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemide lahendamist.

Sekkumisvaldkonnad: tipptaseme edendamine teadlaste piiri-, sektori- ja valdkonnaülese liikuvuse soodustamise kaudu; uute oskuste edendamine teadlaste tipptasemel koolituse kaudu; inimkapitali tugevdamine ja oskuste arendamine kõikjal Euroopa teadusruumis; sünergia tugevdamine ja soodustamine; üldsuse teadlikkuse suurendamine.

(c)Teadustaristud: kindlustada Euroopale maailmatasemel kestlikud teadustaristud, mis on avatud ja juurdepääsetavad parimatele teadlastele nii Euroopast ja kui ka mujalt. Sellega tõhustatakse taristu potentsiaali toetada tippteadust ja innovatsiooni ning võimaldada avatud teadust koos tegevustega asjaomase liidu poliitika ja rahvusvahelise koostöö valdkonnas.

Sekkumisvaldkonnad: Euroopa teadustaristute tegevuskeskkonna konsolideerimine; teadustaristute avamine, integreerimine ja omavahel ühendamine; Euroopa teadustaristu poliitika ja rahvusvahelise koostöö tugevdamine.

2) II sammas „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“

Järgmiste tegevuste kaudu ning kooskõlas artikliga 4 tugevdatakse selle sambaga teadus- ja innovatsioonitegevuse mõju liidu poliitika arendamisele, toetamisele ja rakendamisele ning toetatakse uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu tööstuses ja ühiskonnas, et lahendada globaalseid probleeme. Sellega aidatakse täita ka programmi muid erieesmärke, nagu on kirjeldatud artiklis 3.

Et maksimeerida mõju paindlikkust ja sünergiat, korraldatakse teaduse- ja innovatsioonialane tegevus viie teemavaldkonnana, mis eraldi ja koos stimuleerivad valdkondadevahelist, sektori-, poliitika- ja piiriülest ning rahvusvahelist koostööd.

Iga teemavaldkond toetab mitut kestliku arengu eesmärki ning paljusid kestliku arengu eesmärke toetab rohkem kui üks teemavaldkond.

Teadus- ja innovatsioonitegevust rakendatakse järgmistes teemavaldkondades ja teemavaldkondade vahel:

(a)Teemavaldkond „Tervis“: kodanike tervise parandamine kõigis vanuserühmades ja kaitse haiguste ennetamise, diagnoosimise, seire, ravi ja neist tervendamise uuenduslike lahenduste arendamise kaudu; terviseriskide maandamine, elanikkonnarühmade kaitse ja hea tervise edendamine; tervishoiusüsteemide muutmine kulutõhusamaks, õiglasemaks ja kestlikumaks ning patsientide osaluse ja toimetuleku toetamine ja võimaldamine.

Sekkumisvaldkonnad: elukestev tervis; keskkonna ja ühiskonna tervisetegurid; mittenakkushaigused ja harvikhaigused; nakkushaigused; tervise- ja ravivaldkonna töövahendid, tehnoloogiad ja digilahendused; tervishoiusüsteemid.

(b)Teemavaldkond „Kaasav ja turvaline ühiskond“: tugevdada Euroopa demokraatlikke väärtusi, sealhulgas õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi, kaitsta meie kultuuripärandit ning edendada sotsiaalmajanduslikke muutusi, mis edendavad kaasatust ja majanduskasvu, lahendades samas probleeme, mis on tingitud püsivast julgeolekuohust, sealhulgas küberkuritegevusest, samuti loodus- ja inimtekkelistest katastroofidest.

Sekkumisvaldkonnad: demokraatia; kultuuripärand; sotsiaalsed ja majanduslikud muutused; katastroofide suhtes säilenõtked ühiskonnad; kaitse ja julgeolek; küberturvalisus.

(c)Teemavaldkond „Digivaldkond ja tööstus“: tugevdada suutlikkust ja kindlustada Euroopa suveräänsust, võimaldades digiteerimis- ja tootmistehnoloogiate ning kosmosetehnoloogia peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate kasutuselevõttu, et rajada konkurentsivõimeline, digitaalne, vähese süsinikdioksiidiheitega ringtööstus; tagada kestlik varustus toorainega; ning valmistada ette progressi ja innovatsiooni alus kõigi üleilmsete ühiskonnaprobleemide jaoks.

Sekkumisvaldkonnad: tootmistehnoloogiad; digitehnoloogiad; kõrgtehnoloogilised materjalid; tehisintellekt ja robootika; järgmise põlvkonna internet; kõrgjõudlusega andmetöötlus ja suurandmed; ringtööstused; vähese süsinikdioksiidiheitega keskkonnasõbralik tööstus; kosmosevaldkond.

(d)Teemavaldkond „Kliima, energeetika ja liikuvus“: tõkestada kliimamuutusi, püüdes paremini mõista nende põhjusi, arengut, riske, mõju ja võimalusi ning muutes energia- ja transpordisektori kliima- ja keskkonnasõbralikumaks, tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, arukamaks, ohutumaks ning säilenõtkemaks.

Sekkumisvaldkonnad: kliimateadus ja -lahendused; energiavarustus; energiasüsteemid ja -võrgud; hooned ja tööstusrajatised energiasiirde tingimustes; kogukonnad ja linnad; tööstuse konkurentsivõime transpordisektoris; keskkonnasõbralik transport ja liikuvus; arukas liikuvus; energiasalvestus.

(e)Teemavaldkond „Toit ja loodusvarad“: kaitsta, taastada, kestlikult hallata ja kasutada loodusvarasid ning maa ja mere bioloogilisi ressursse, et lahendada toidu ja toitumisalase kindlustatuse probleemid ning minna üle vähese süsinikdioksiidiheitega, ressursitõhusale ringmajandusele.

Sekkumisvaldkonnad: keskkonnaseire; elurikkus ja looduskapital; põllumajandus, metsandus ja maapiirkonnad; mered ja ookeanid; toidusüsteemid; biotoorainepõhised innovatsioonisüsteemid; ringsüsteemid.

(f)Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda: toota tippkvaliteediga teaduslikku tõendusmaterjali hea avaliku poliitika jaoks. Uute algatuste ja ELi õigusaktide ettepanekute jaoks on vaja läbipaistvat, terviklikku ja tasakaalustatud tõendusmaterjali, samas vajatakse tõendeid ka poliitika rakendamise protsessi tulemuste mõõtmiseks ja seireks. Teadusuuringute Ühiskeskus tagab liidu poliitika jaoks sõltumatud teaduslikud tõendid ja tehnilise abi kogu poliitikatsükli jooksul. Teadusuuringute Ühiskeskus keskendub oma teadusuuringutes ELi poliitika prioriteetidele.

Sekkumisvaldkonnad: tervis; säilenõtkus ja turvalisus; digivaldkond ja tööstus; kliima, energeetika ja liikuvus; toit ja loodusvarad; siseturu toimimise ja liidu majandusjuhtimise toetamine; liikmesriikide toetamine aruka spetsialiseerumise strateegiate õigusaktide rakendamisel ja strateegiate arendamisel; poliitika kujundamise analüüsivahendid ja -meetodid; teadmushaldus; teadmus- ja tehnosiire; teadustoetus poliitikaplatvormidele.

3) III sammas „Avatud innovatsioon“:

Järgmiste tegevuste kaudu ning kooskõlas artikliga 4 soodustatakse selle sambaga kõiki innovatsioonivorme, sealhulgas murrangulist innovatsiooni, ja tugevdatakse uuenduslikke lahenduste kasutuselevõttu turul. Sellega aidatakse kaasa programmi muude erieesmärkide täitmisele, nagu on kirjeldatud artiklis 3.

(a)Euroopa Innovatsiooninõukogu: edendada murrangulist innovatsiooni, millel on üleilmsel tasandil kasvu potentsiaal.

Sekkumisvaldkonnad: rahastamisvahend Pathfinder, millega toetatakse tulevikutehnoloogiaid ja tärkavaid murrangulisi tehnoloogiaid; rahastamisvahend Accelerator, mis aitab likvideerida rahastamislünka innovatsioonitegevuse hilisstaadiumide ja turuleviimise vahel, et võtta tõhusalt kasutusele murranguline turgeloov innovatsioon ja laiendada ettevõtteid, kui turg ei taga toimivat rahastust; lisategevused, nagu auhinnad ja stipendiumid, lisandväärtusega äriteenused.

(b)Euroopa innovatsiooni ökosüsteemid

Sekkumisvaldkonnad: sidestuda piirkondlike ja riiklike innovatsioonis osalejatega ja toetada innovatsiooni piiriüleste ühisprogrammide rakendamist liikmesriikides ja assotsieerunud riikides, alates innovatsiooniks vajalike pehmete oskuste tõhustamisest kuni teadus- ja innovatsioonitegevuse meetmeteni, et tõhustada Euroopa innovatsioonisüsteemi. Sellega täiendatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“) toetust innovatsiooni ökosüsteemidele ja piirkondadevahelist partnerlust aruka spetsialiseerumise valdkondades.

(c)Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut

Sekkumisvaldkonnad: kestlike innovatsiooni ökosüsteemide tugevdamine kõikjal Euroopas; ettevõtlus- ja innovatsioonioskuste arendamise edendamine elukestva õppe perspektiivis ning ELi ülikoolide muutmine ettevõtluslikumaks; üleilmsete ühiskonnaprobleemide uute lahenduste turuleviimine; sünergia ja lisaväärtus raamprogrammis „Euroopa horisont“.

4) Osa „Euroopa teadusruumi tugevdamine“

Järgmiste tegevuste kaudu ning kooskõlas artikliga 4 optimeeritakse selle osaga programmi tulemusi suurema mõju saavutamiseks Euroopa teadusruumis. Sellega toetatakse programmi muude erieesmärkide täitmist, nagu on kirjeldatud artiklis 3. Kuigi toestades kogu programmi, toetab see osa selliseid tegevusi, mis soodustavad teadlikuma, innovatiivsema ning suurema soolise võrdõiguslikkusega Euroopa kujunemist üleilmse konkurentsi eesliinil, optimeerides seeläbi kogu Euroopas riikide tugevusi ja potentsiaali hästitoimivas Euroopa teadusruumis, kus teadmised ja tipposkustega tööjõud liiguvad vabalt, kus teadlikud kodanikud mõistavad ja usaldavad teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemusi ja nende kasulikkust ühiskonnale tervikuna ning kus ELi poliitika, nimelt teadus- ja innovatsioonitegevuse poliitika, põhineb tippkvaliteediga teaduslikel tõenditel.

Sekkumisvaldkonnad: tipp-pädevuste jagamine; Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi reformimine ja tõhustamine.

II LISA

MEETMELIIGID

Programmi rakendatakse, kasutades piiratud arvu meetmeliike, sõltuvalt nende erieesmärkidest või -tingimustest.

Peamised meetmeliigid on järgmised:

–teadus- ja innovatsioonitegevuse meede: meede koosneb peamiselt tegevustest, mille eesmärk on luua uusi teadmisi ja/või uurida uue või täiustatud tehnoloogia, toote, protsessi, teenuse või lahenduse teostatavust. See võib hõlmata alus- ja rakendusuuringuid, tehnoloogia arendamist ja integreerimist, prototüübi väikesemahulist testimist ja valideerimist laboris või imiteeritud keskkonnas;

–innovatsioonimeede: meede koosneb peamiselt tegevustest, mille otsene eesmärk on toota uute, muudetud või täiustatud toodete, protsesside või teenuste kavasid, seadeid või projekte, mis võib hõlmata prototüübi loomist, testimist, tõendamist, pilootprojektide tegemist, toote suuremahulist valideerimist ja turuleviimist.

–innovatsiooni ja turuleviimise meetmed: meetmed, mis kätkevad endas innovatsioonimeedet ja muid vajalikke tegevusi innovatsiooni turuleviimiseks, sealhulgas ettevõtete laiendamist, pakkudes programmi „Euroopa horisont“ segarahastamisvahendeid (valik grandi tüüpi ja erasektori rahastamisvahendeid);

–Euroopa Teadusnõukogu eesliini teadusuuringud: vastutava teadlase juhitav teadusmeede, mida haldab üks või mitu toetusesaajat (üksnes Euroopa Teadusnõukogu);

–koolituse ja liikuvuse meede: teadlaste oskuste, teadmiste ja karjääriperspektiivi täiustamise meede, mis põhineb riikidevahelisel ning, kui see on asjakohane, sektori- ja valdkonnavahelisel liikuvusel;

–programmi kaasrahastamise meede: meede, millega tagatakse kaasrahastus tegevuskavale, mis on kehtestatud ja/või rakendatud üksuste poolt, kes haldavad ja/või rahastavad teadus- ja innovatsioonitegevust ning kes ei ole liidu rahastamisasutused. Sellise tegevuskavaga võidakse toetada võrgustumist ning koordineerimis-, teadus-, innovatsiooni- ja pilootmeetmeid, samuti innovatsiooni- ja turuleviimise meetmeid, koolitus- ja liikuvusmeetmeid, teadlikkuse suurendamise ja teabevahetuse meetmeid, levitamise ja kasutuselevõtu meetmeid või nende kombinatsioone, mida rakendavad vahetult asjaomased üksused või kolmandad osapooled, kellele need võivad pakkuda asjaomast rahastamistoetust, nagu grante, auhindu, hankeid, samuti programmi „Euroopa horisont“ segarahastamisvahendeid;

–kommertskasutusele eelneva hanke meede: meede, mille peamine eesmärk on teostada kommertskasutusele eelnev hange, mida rakendavad toetusesaajad, kes on avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad;

–innovatiivsete lahenduste riigihanke meede: meede, mille peamine eesmärk on teostada innovatiivsete lahenduste ühishange või koordineeritud riigihange, mida rakendavad toetusesaajad, kes on avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad;

–koordineerimis- ja toetusmeede: meede, millega aidatakse täita programmi eesmärke, välja arvatud teadus- ja innovatsioonitegevus, näiteks standardimine, levitamine, teadlikkuse suurendamine ja teabevahetus, võrgustumine, koordineerimis- või tugiteenused, poliitilised dialoogid ning vastastikuse õppe üritused ja uuringud;

–ergutusauhind: auhind, millega kannustatakse innovatsiooni kavandatud suunas, olles määranud enne töö teostamist selle sihttulemuse;

–tunnustusauhind: auhind, millega tunnustatakse varasemaid saavutusi ja väljapaistvat tööd pärast seda, kui see on tehtud;

riigihange: programmi selliste osade rakendamine, mis on seotud liidu strateegiliste huvide ja autonoomia säilitamisega, ning komisjoni enda eesmärkide täitmiseks uuringute, toodete, teenuste ja võimekuste riigihangete korraldamine; riigihanke võib teha kommertskasutusele eelneva hankena või innovatiivsete lahenduste riigihankena, mille viib läbi komisjon või asjaomane rahastamisastutus enda nimel või koos liikmesriikide ja assotsieerunud riikide avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijatega.

***

–Kaudsed meetmed: teadus- ja innovatsioonitegevus, mille rahastamist liit toetab ja mida teostavad selles osalejad;

–Otsesed meetmed: teadus- ja innovatsioonitegevus, mida teostab komisjon Teadusuuringute Ühiskeskuse kaudu.

***

III LISA

PARTNERLUSED

Euroopa partnerlusi valitakse ja rakendatakse, neid seiratakse, hinnatakse ja lõpetatakse järk-järgult järgmiste kriteeriumide alusel.

1) Valimine:

(a)tõendid selle kohta, et Euroopa partnerlus on tõhusam programmi asjaomaste eesmärkide saavutamiseks, eelkõige selleks, et saavutada selge mõju ELile ja selle kodanikele, eriti üleilmsete probleemide lahendamise ning teadus- ja innovatsioonitegevuse eesmärkide saavutamise seisukohast, kindlustades ELi konkurentsivõimet ning aidates kaasa Euroopa teadus- ja innovatsiooniruumi tugevdamisele ning rahvusvaheliste kohustuste täitmisele;

vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 185 sõlmitud institutsionaalsete Euroopa partnerluste korral on kohustuslik vähemalt 50 % ELi liikmesriikide osalus;

(b)Euroopa partnerluse sidusus ja sünergia Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskeskkonnas;

(c)Euroopa partnerluse läbipaistvus ja avatus seoses prioriteetide ja eesmärkide määramise ning partnerite ja sidusrühmade kaasamisega eri sektoritest ja, kui see on asjakohane, ka rahvusvaheliselt;

(d)Euroopa partnerluse täiendavuse ja suunatuse eelnev tõendamine, sealhulgas ühine visioon Euroopa partnerluse eesmärgist. See visioon peaks konkreetselt sisaldama järgmist:

–konkreetses ajavahemikus mõõdetavate eeldatavate tulemuste, muude tulemuste ja mõju määratlemine, sealhulgas keskne majanduslik väärtus Euroopa jaoks;

–eeldatava kvalitatiivse ja kvantitatiivse finantsvõimenduse tõendamine;

–meetodid, millega tagatakse rakendamise paindlikkus ja muutuvale poliitikale või turuvajadustele või teaduse arengule vastavaks kohandamine;

–väljumisstrateegia ja järk-järgult lõpetamise meetmed;

(e)partnerite pikaajaliste kohustuste, sealhulgas minimaalse avaliku ja/või erasektori investeeringute osakaalu eelnev tõendamine.

Institutsionaalsete Euroopa partnerluste korral peavad rahalised või mitterahalised toetused muudelt kui liidust pärit partneritelt olema vähemalt 50 % ning võivad ulatuda kuni 75 % Euroopa partnerluse eelarvekohustuste koondsummast. Iga institutsionaalse Euroopa partnerluse puhul peab muu kui liidu partneri toetus olema finantstoetuse vormis.

2) Rakendamine:

(a)süsteemne lähenemisviis, millega tagatakse Euroopa partnerluse oodatava mõju saavutamine ühismeetmete paindliku rakendamise kaudu, sealhulgas väljapoole teadus- ja innovatsioonitegevust jäävad ühiskonkursid, mis on seotud turu, regulatiivnõuete või poliitika kasutuselevõtuga;

(b)asjakohased meetmed, millega tagatakse rakendamise ajal algatuse pidev avatus ja läbipaistvus, eriti prioriteetide seadmise ja projektikonkurssidel osalemise osas, liidu nähtavus, teabevahetuse ja teavitustegevus, tulemuste levitamine ja kasutuselevõtt, sealhulgas vaba juurdepääsu/kasutaja selge strateegia kogu väärtusahelas;

(c)koordineerimine ja/või ühistegevus koos asjakohaste sünergiat tagavate teadus- ja innovatsioonitegevuse algatustega;

(d)algatuse kogu kestuse jooksul iga partneri õiguslikult siduvad kohustused, eriti finantstoetuste osas;

(e)institutsionaalse Euroopa partnerluse korral tagatakse komisjonile juurdepääs tulemustele ja muule meetmega seotud teabele, eesmärgiga töötada välja liidu poliitikad või programmid, neid rakendada ning teostada järelevalvet. 

3) Järelevalve:

(a)Artiklis 45 sätestatud nõuetega kooskõlas olev järelevalvesüsteem, et jälgida konkreetse poliitika sihtide/eesmärkide suunas edenemist, tulemusi ja keskseid tulemuslikkuse indikaatoreid, mis võimaldavad hinnata saavutusi, mõju ja potentsiaalsete parandusmeetmete vajadust aja jooksul;

(b)Eraldi aruandlus kvantitatiivse ja kvalitatiivse finantsvõimenduse kohta, sealhulgas rahalised ja mitterahalised toetused, nähtavus ja rahvusvahelises kontekstis positsioneerimine ning erasektori investeeringutega seotud teadus- ja innovatsioonitegevuse riskide mõju.

4) Hindamine, järkjärguline lõpetamine ja uuendamine:

(a)liidu ja riiklikul tasandil saavutatud mõju hindamine seoses määratletud sihtmärkide ja kesksete tulemuslikkuse indikaatoritega, mida võetakse arvesse programmi hindamisel, mis on sätestatud artiklis 47, sealhulgas tõhusaim poliitiline sekkumismeetod tulevaste meetmete puhul ning Euroopa partnerluse iga võimaliku uuendamise positsioneerimine Euroopa partnerluste tegevuskeskkonna ning selle poliitikaprioriteetide suhtes;

(b)asjakohased meetmed, millega tagatakse järkjärguline lõpetamine vastavalt kokkulepitud tingimustele ja ajakavale, ilma et see piiraks võimalikku jätkuvat riiklikku või muude liidu programmide kaudu rahastamist.

IV LISA

SÜNERGIA MUUDE PROGRAMMIDEGA

1.Sünergia Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondiga ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (ühine põllumajanduspoliitika) tagab, et:

a)määratakse teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadus põllumajandussektoris ja ELi maapiirkondades, eriti Euroopa innovatsioonipartnerluse „Põllumajanduslik tootlikkus ja jätkusuutlikkus“ 1 raames ning võttes arvesse programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavandamise protsessi ja tööprogramme;

b)ühise põllumajanduspoliitikaga tagatakse teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemuste parim kasutamine ning edendatakse uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu, rakendamist ja levitamist, sealhulgas teadus- ja innovatsioonitegevuse raamprogrammidest rahastatavate ning Euroopa innovatsioonipartnerluse „Põllumajanduslik tootlikkus ja jätkusuutlikkus“ projektidest saadavad lahendused;

c)Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (European Agricultural Fund for Rural Development, edaspidi „EAFRD“) toetatakse programmi tulemustest saadavate selliste teadmiste ning lahenduste kasutuselevõttu ja levitamist, mis soodustavad dünaamilisema põllumajandussektori teket ja maapiirkondade arengu uusi võimalusi.

2.Sünergia Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (edaspidi „EMKF“) tagab, et:

a)programm ja EMKF on omavahel suures osas seotud, kuna ELi teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadusi mere- ja merenduspoliitika valdkonnas käsitletakse programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavandamise protsessi kaudu;

b)EMKFist toetatakse uute tehnoloogiate ja uuenduslike toodete, protsesside ja teenuste kasutusele võtmist, sealhulgas eriti nende kasutuselevõttu, mis tulenevad programmi mere- ja merenduspoliitika valdkondadest; samuti edendatakse EMKFi kaudu kohapeal andmete kogumist ja töötlemist ning programmi raames toetavate asjaomaste meetmete levitamist, mis omakorda aitab kaasa ühise kalanduspoliitika, ELi merenduspoliitika ja rahvusvahelisele ookeanide majandamisele.

3.Sünergia Euroopa Regionaalarengu Fondiga (edaspidi „ERF“) tagab, et:

a)ERFist ja programmist kombineeritud rahastamise korda kasutatakse tegevuste toetamiseks, millega tagatakse ühendus aruka spetsialiseerumise strateegia ja rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonitegevuse tipptaseme vahel, sealhulgas piirkonnaülesed/riikidevahelised ühisprogrammid ja üleeuroopalised teadustaristud, eesmärgiga tugevdada Euroopa teadusruumi;

b)ERF keskendub muu hulgas piirkondlike ja lokaalsete teadus- ja innovatsioonitegevuse ökosüsteemide arendamisele ja tugevdamisele ning tööstussiirdele, sealhulgas teadus- ja innovatsioonitegevuse raamprogrammide tulemuste ning uute tehnoloogiate ja uuenduslike lahenduste kasutuselevõtu toetamisele ERFi kaudu.

4.Sünergia Euroopa Sotsiaalfond+-iga (edaspidi „ESF+“) tagab, et:

a)ESF+ kaudu saab peavoolustada ja laiendada programmi abil toetatavaid uuenduslikke õppekavasid riiklike või piirkondlike programmide kaudu, et anda inimestele oskus ja pädevus, mida on vaja tuleviku töökohtade jaoks;

b) ESF+ täiendava rahastamise korda kasutatakse, et toetada inimkapitali arengut teadus- ja innovatsioonitegevuse valdkonnas edendavat tegevust, eesmärgiga tugevdada Euroopa teadusruumi;

c)Euroopa Sotsiaalfond+ tervisevaldkonnas peavoolustatakse uuenduslikke tehnoloogiaid ja uusi ärimudeleid ning -lahendusi, eriti programmidest tulenevaid, et aidata sellega kaasa uuenduslikele, tõhusatele ja kestlikele tervisesüsteemidele liikmesriikides ja hõlbustada Euroopa kodanike juurdepääsu paremale ja ohutumale tervishoiule.

5.Sünergia Euroopa ühendamise rahastuga (Connecting Europe Facility, edaspidi „CEF“) tagab, et:

a)programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavandamise protsessis määratletakse ja kehtestatakse transpordi-, energia- ja digisektori teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadused ELis;

b)CEFiga toetatakse transpordi-, energia- ja digivaldkonna füüsiliste taristute uute tehnoloogiate ja lahenduste, eriti teadus- ja innovatsioonitegevuse raamprogrammidest tulenevate, suuremahulist kasutuselevõttu ja levitamist;

c)raamprogrammi ja CEFi projektide vahelist teabe- ja andmevahetust lihtsustatakse, näiteks eristades suure turuvalmidusega raamprogrammi tehnoloogiaid, mida võiks täiendavalt CEFi kaudu levitada.

6.Sünergia digitaalse Euroopa programmiga (Digital Europe Programme, edaspidi „DEP“) tagab, et:

a)kuigi mitu programmis ja DEPis käsitletavat teemavaldkonda konvergeeruvad, on toetatavad meetmeliigid, nende eeldatavad väljundid ja sekkumisloogika erinevad ning üksteist täiendavad;

b)programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavades määratletakse ja kehtestatakse digiaspektidega seotud teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadused; see hõlmab teadus- ja innovatsioonitegevust kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse, digi- ja muude progressi võimaldavate tehnoloogiate ning mittetehnoloogiliste uuenduste kombineerimise valdkonnas; murrangulisi uuendusi (millest paljud ühendavad digi- ja füüsilisi tehnoloogiaid) rakendavate ettevõtete laiendamise toetamine; digilahenduste integreerimine kogu samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ ulatuses ning digitaalsete teadustaristute toetamine;

c)DEPis keskendutakse suuremahulisele digisuutlikkuse ja -taristu rajamisele kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse ja kõrgtasemel digioskuste valdkonnas, et saavutada ELi raamistikus olemasolevate eriti oluliste või uudsete digilahenduste ulatuslik kasutuselevõtt ja levitamine kogu Euroopas avaliku huvi valdkondades (nagu tervise-, avaliku halduse, õigus- ja haridusvaldkond) või turutõrgete lahendamise valdkonnas (nagu ettevõtete digiteerimine, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjad); DEPi rakendatakse peamiselt koos liikmesriikidega koordineeritud ja strateegiliste investeeringute kaudu, eriti ühiste riigihangete kaudu, et jagada digisuutlikkust kogu Euroopas ning kogu ELi hõlmavate meetmete abil, mis toetavad koostalitlusvõimet ja standardimist digitaalse ühtse turu arendamise osana;

d)DEPi suutlikkus ja taristud tehakse kättesaadavaks teadus- ja innovatsioonikogukonnale, kaasa arvatud programmiga toetatud tegevuste jaoks, sealhulgas testimine, katsetamine ja tõendamine kõigis sektorites ja valdkondades;

e)programmi abil arendatavad uudsed digitehnoloogiad võetakse järk-järgult kasutusele ja levitatakse DEPi kaudu;

f)programmi oskuste ja pädevuste õppekavade välja töötamise algatusi, sealhulgas neid, mis toimivad Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ühistegevuskeskustes (KIC-Digital), täiendatakse programmiga digitaalne Euroopa toetatava suutlikkuse suurendamisega kõrgtasemel digioskuste valdkonnas;

g)mõlema programmi tugevad strateegilise programmeerimise ja töökorra koordineerimise mehhanismid on kooskõlas ning nende juhtimisstruktuurid hõlmavad nii asjakohaseid komisjoni talitusi kui ka muid vastavate programmide eri osades osalejaid.

7.Sünergia ühtse turu programmiga tagab, et:

a)ühtse turu programmiga lahendatakse turutõrked, mis mõjutavad kõiki VKEsid, ning edendatakse ettevõtlust ja ettevõtete loomist ning kasvu. ühtse turu programmi ja tulevase Euroopa Innovatsiooninõukogu uuenduslikele ettevõtetele suunatud ja ka VKEde tugiteenuste valdkonna meetmed täiendavad üksteist täielikult, eriti kui turg ei paku toimivat rahastust;

b) Euroopa ettevõtlusvõrgustik võib toimida nagu muud VKEde tugistruktuurid (näiteks riiklikud kontaktpunktid, innovatsiooniasutused), et pakkuda tugiteenuseid Euroopa Innovatsiooninõukogu kaudu.

8.Sünergia programmiga LIFE – keskkonna ja kliimameetmete programmiga (edaspidi „LIFE“) tagab, et:

teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadused keskkonna-, kliima- ja energiaprobleemid lahendamiseks ELis on määratletud ja kehtestatud programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavandamise protsessis. LIFE toimib jätkuvalt katalüsaatorina, et rakendada ELi keskkonna-, kliima- ja asjaomast energiapoliitikat ning õigusakte, sealhulgas võttes kasutusele ja kohaldades programmi teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemusi ning aidates neid levitada riiklikus ja piirkondade(vahelises) mastaabis, kui see võib aidata lahendada keskkonna-, kliima- või puhtale energiale ülemineku küsimusi. Eelkõige jätkatakse LIFEga stiimulite pakkumist, mis soodustavad sünergiat programmiga, hindamise käigus preemia määramise kaudu projektidele, milles käsitletakse programmi tulemuste kasutuselevõttu. LIFE meetme standardsete projektidega toetatakse ELi keskkonna- või kliimapoliitika rakendamiseks selliste sobivate tehnoloogiate või metoodikate välja töötamist, testimist või tõendamist, mida võib pärast suures mahus levitada, sealhulgas programmi kaudu. Programmi Euroopa Innovatsiooninõukogu võib pakkuda toetust, et laiendada ja turustada uusi murrangulisi ideid, mis võivad tekkida LIFE projektide rakendamisel.

9.Sünergia Erasmuse programmiga tagab, et:

a)programmi ja Erasmuse programmi vahendeid kasutatakse koos, et toetada tegevusi, millega tugevdatakse ja ajakohastatakse Euroopa kõrgharidusasutusi. Programmiga täiendatakse Erasmuse programmi toetust Euroopa ülikoolide algatusele, eriti selle teadustegevusele kui uue areneva ühise ja integreeritud pikaajalise ning kestliku haridus-, teadus- ja innovatsioonitegevuse osale, mis põhineb valdkondadevahelisel ja sektoriülesel lähenemisviisil, et muuta see „teadmiste kolmnurk“ tegelikkuseks, hoogustades majanduskasvu;

b)programmi ja Erasmuse programmiga edendatakse hariduse ja teaduse integreerimist, hõlbustades kõrgharidusasutustel sõnastada ja kehtestada ühiseid haridus-, teadus- ja innovatsioonistrateegiaid, et tagada õppetegevusvaldkonnale teave viimastest teadusavastustest ja -praktikast, mille kaudu pakkuda aktiivset osaluskogemust teadustöös kõigile üliõpilastele ja kõrgharidusvaldkonna töötajatele ning eriti teadlastele, ning et toetada muid kõrgharidust, teadust ja innovatsiooni integreerivaid tegevusi.

10.Sünergia Euroopa kosmoseprogrammiga tagab, et:

a)kosmosevaldkonna tootmis- ja tarbimissektori teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadused ELis on määratletud ja kehtestatud programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavandamise protsessi osana; kosmoseuuringute meetmed rakendatakse programmi „Euroopa Horisont“ kaudu hangete ning üksuste abikõlblikkuse osas kooskõlas kosmoseprogrammi sätetega, kui see on asjakohane;

b)Euroopa kosmoseprogrammi kaudu avaliku hüvena kättesaadavaks tehtud kosmoseandmeid ja -teenuseid kasutatakse, et teaduse ja innovatsioonitegevuse kaudu, sealhulgas raamprogrammis, arendada murrangulisi lahendusi, eriti kestlike toidu ja loodusvarade, kliimaseire, arukate linnade, automatiseeritud sõidukite, julgeoleku juhtimise ja katastroofide ohjamise valdkonnas;

c)Copernicuse programmi andmetele ja teabele juurdepääsu teenused edendavad Euroopa avatud teaduse pilve ning lihtsustavad seega teadurite ja teadlaste juurdepääsu Copernicus programmi andmetele; teadustaristud, eriti in situ vaatlusvõrgustikud moodustavad olulise osa in situ vaatlustaristust, võimaldades Copernicuse programmi teenuseid, ning neile on omakorda kasulik Copernicuse programmis toodetav teave.

11.Sünergia naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendiga (edaspidi „välisrahastamisvahend“) tagab, et programmi teadus- ja innovatsioonitegevus, milles osalevad kolmandad riigid, ning sihipärane rahvusvaheline koostöö toimub kooskõlaliselt ja sidusalt ning paralleelselt välisrahastamisvahendi turustamise ja suutlikkuse suurendamise meetmetega ning tuginedes ühiste vajaduste ja sekkumisvaldkondade määratlusele, mis on ühiselt määratud programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavandamise protsessis.

12.Sünergia Sisejulgeolekufondi ja piirihalduse rahastamisvahendi kui integreeritud piirihalduse fondi osaga tagab, et:

a)julgeoleku ja integreeritud piirihalduse valdkonna teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadused määratletakse ja kehtestatakse programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavandamise protsessis;

b)Sisejulgeolekufondist ja integreeritud piirihalduse fondist toetatakse uute uuenduslike tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõttu, eriti nende, mis on saadud julgeolekualaste teadusuuringute valdkonna teadus- ja innovatsiooni raamprogrammist.

13.Sünergia InvestEU fondiga tagab, et:

a)programm tagab novaatoritele oma eelarvest programmi „Euroopa Horisont“ ja and Euroopa innovatsiooninõukogu segarahastamisvahendi, millele on iseloomulik kõrge riskitase ja mille puhul turg ei taga asjakohast toimivat ja kestlikku rahastust, ning pakub samal ajal asjakohast koordineerimist, et toetada segarahastamisvahendite erasektori osa tõhusat kasutust ja haldust fondide ja vahendajate kaudu, keda toetatakse InvestEU fondist;

b) teadus- ja innovatsioonitegevuse ning VKEde rahastamisvahendid koondatakse kokku InvestEU Fondi, eriti sihtotstarbelise teadus- ja innovatsioonitegevuse teemarubriigi kaudu ning toodete kaudu, mis võetakse kasutusele innovaatilistele ettevõtetele suunatud VKEde rubriigi alusel, millega aidatakse ka täita programmi eesmärke.

14.Sünergia heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondiga (edaspidi „innovatsioonifond“) tagab, et:

a) innovatsioonifond nähakse spetsiifiliselt ette innovatsioonitegevuseks vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside valdkonnas, sealhulgas süsinikdioksiidi keskkonnaohutut kogumiseks ja kasutamiseks, mis aitaks oluliselt leevendada kliimamuutusi, samuti süsinikdioksiidi mahukate toodete asendamiseks ning selleks, et aidata hoogustada selliste projektide ehitustegevust ja toimimist, mille eesmärk on süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine, ning ka uuenduslikud taastuvenergia ja energia salvestamise tehnoloogiad;

b)programmist rahastatakse selliste tehnoloogiate välja töötamist ja tutvustamist, mille abil võib täita ELi süsinikdioksiidiheite vähendamise ning energeetika ja tööstuse ümberkujundamise eesmärke, eriti selle 2. sambas;

c)innovatsioonifondist võib, tingimusel et on täidetud selle valiku ja toetuse määramise kriteeriumid, toetada selliste toetuskõlblike projektide tutvustamise etappi, mis võivad olla toetust saanud teaduse- ja innovatsioonitegevuse raamprogrammidest.

15.Sünergia Euratomi teadus- ja koolitusprogrammiga tagab, et:

a)programmi ja Euratomi teadus- ja koolitusprogrammiga arendatakse terviklikke meetmeid, millega toetatakse haridust ja koolitust (sealhulgas Marie Skłodowska-Curie meede), eesmärgiga säilitada ja arendada asjakohaseid oskusi Euroopas;

b)programmi ja Euratomi teadus- ja koolitusprogrammiga arendatakse teaduse ühismeetmeid, milles keskendutakse ioniseeriva kiirguse muul kui energeetika eesmärgil ohutu ja turvalise kasutamise valdkondadevahelistele aspektidele sellistes sektorites nagu meditsiin, tööstus, põllumajandus, kosmosevaldkond, kliimamuutused, julgeolek ja erakorralisteks olukordadeks valmisolek ning tuumateaduse panus.

16.Sünergia Euroopa Kaitsefondiga on kasulik tsiviil- ja kaitseuuringute valdkonnas. Välistatakse tarbetu topelttöö.

V LISA

PEAMISED MÕJUAHELA INDIKAATORID

Mõjuahelad ja nendega seotud peamised mõjuahela indikaatorid struktureerivad raamprogrammi (FP) eesmärkide tulemuslikkuse seiret. Mõjuahelad on ajatundlikud: need eristavad lühiajalist, keskmise kestusega pikaajalist mõju. Mõjuahela indikaatorid toimivad vaheindikaatoritena, et igat tüüpi teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse mõju edenemisest saaks raamprogrammi tasandil aru anda. Programmi eri osad mõjutavad neid indikaatoreid eri määral ning erinevate mehhanismide kaudu. Programmi eri osade seireks võib kasutada lisaindikaatoreid, kui see on asjakohane.

Programmi kõigi osade ja rakendusmehhanismide puhul kogutakse mõjuahela aluseks olevaid üksikandmeid tsentraalselt hallataval ja ühtlustatud moel ning asjakohase detailsusega, nii et toetusesaajate aruandluskoormus oleks minimaalne.

Teadusmõjuahela indikaatorid

Eeldatakse, et programmil on teadusmõju, sest selle abil luuakse tippkvaliteediga uusi teadmisi, tugevdatakse teadus- ja innovatsioonitegevuse inimkapitali ning edendatakse teadmiste levikut ja avatud teadust. Selle mõju suunas edenemist seiratakse vaheindikaatoritega, mis järgivad järgmist kolme peamist mõjuahelat.

Sotsiaalmõjuahela indikaatorid

Eeldatakse, et programmil on sotsiaalmõju, sest sellega lahendatakse ELi poliitikaprioriteete teadus- ja innovatsioonitegevuse kaudu, pakkudes toetusi ja saavutades mõju teadus- ja innovatsioonimissioonide kaudu ning tugevdades innovatsiooni kasutuselevõttu ühiskonnas. Selle mõju suunas edenemist seiratakse vaheindikaatoritega, mis järgivad järgmist nelja peamist mõjuahelat.

Majanduse/innovatsiooni mõjuahela indikaatorid

Eeldatakse, et programmil on majandus-/innovatsioonimõju, sest sellega mõjutatakse ettevõtete loomist ja kasvu, otseste ja kaudsete töökohtade loomist ja suurendatakse investeeringuid teadus- ja innovatsioonitegevusse. Selle mõju suunas edenemist seiratakse vaheindikaatoritega, mis järgivad järgmist kolme peamist mõjuahelat.

(1)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa innovatsioonipartnerluse „Põllumajanduse tootlikkus ja jätkusuutlikkus“ kohta (COM(2012) 79 final).