EUROOPA KOMISJON

Brüssel,17.5.2018

COM(2018) 278 final

2018/0139(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/65/EL

{SEC(2018) 230 final}
{SWD(2018) 181 final}
{SWD(2018) 182 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

(a)siduvad tehnilised kirjeldused, et saavutada ühtlustatud teavitusväravad kui riiklike ühtsete kontaktpunktide (mille eest vastutavad täielikult liikmesriigid) juurdepääsupunktid;

(b)ühtlustatud teavitusväravad kui riiklike ühtsete kontaktpunktide juurdepääsupunktid, mis põhinevad ühisel IT-lahenduse moodulil, mis töötatakse välja ELi tasandil ja lisatakse igale riiklikule ühtsele kontaktpunktile (ELi ja liikmesriikide ühine vastutus), või

(c)keskne ELi tasandi teavitusvärav (ELi vastutus).

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

ELi eelarvest ei ole kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku alusel vaja täiendavaid eelarvevahendeid või inimressursse. Käesoleva algatusega ei ole kavas mõjutada komisjoni ettepanekut järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2018/0139 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/65/EL

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 7 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 8 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/65/EL 9 kohaselt peavad liikmesriigid meretranspordi hõlbustamiseks aktsepteerima liidu sadamatesse saabuvate ja neist lahkuvate laevade teavituskohustuste täitmist elektroonilises vormingus ja tagama andmete edastamise ühtse kontaktpunkti kaudu.

(2)Meretransport on kaubanduse ja kontaktide selgroog ühtsel turul ja ka laiemalt. Meretranspordi hõlbustamiseks ja laevandusettevõtjate halduskoormuse edasiseks vähendamiseks on vaja liidu õigusaktide järgi ja liikmesriikide siseriikliku õigusega laevandusettevõtjatelt nõutavate teavituskohustuste täitmise teabemenetlusi veelgi lihtsustada ja ühtlustada.

(3)Käesoleva määruse eesmärk on hõlbustada teabe edastamist. Käesoleva määruse kohaldamine ei tohiks muuta teavituskohustuste sisu ega mõjutada teabe edasist salvestamist ja töötlemist liidu või liikmesriikide tasandil.

(4)Igas liikmesriigis tuleks säilitada olemasolevad riiklikud ühtsed kontaktpunktid kui Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkonna (edaspidi „ühtsete kontaktpunktide keskkond“) lähtekohad. Riiklikud ühtsed kontaktpunktid peaksid endast kujutama meretranspordiettevõtjate kõikehõlmavaid teavituspunkte, mis täidavad deklarantidelt andmete kogumise ja kõigile pädevatele asutustele edastamise ülesandeid.

(5)Nende riiklike ühtsete kontaktpunktide deklarantidepoolsed abiliidesed peaksid olema ühtlustatud liidu tasandil, et lihtsustada teavitamist ja veelgi vähendada halduskoormust. Selline ühtlustamine tuleks saavutada iga riikliku ühtse kontaktpunkti puhul liidu tasandil välja töötatud ühtse liidestarkvara rakendamisega süsteemidevaheliseks teabevahetuseks. Liikmesriigid peaksid vastutama selle liidesmooduli integreerimise ja haldamise eest ning tarkvara regulaarse ja õigeaegse uuendamise eest, kui komisjon tarnib uued versioonid. Komisjon peaks mooduli välja töötama ja seda vajaduse korral ajakohastama.

(6)Uus digitehnoloogia pakub järjest suuremaid võimalusi meretranspordisektori tõhususe suurendamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks. Selleks et sellise uue tehnoloogia eelised saaksid võimalikult vara avalduda, peaks komisjon olema volitatud rakendusaktidega muutma ühtlustatud teavituskeskkonna tehnilist kirjeldust, standardeid ja menetlusi. Uut tehnoloogiat tuleks arvesse võtta ka käesoleva määruse läbivaatamisel.

(7)Riiklike ühtsete kontaktpunktide kasutamisega seotud protsesse ja tehnilisi nõudeid käsitlevat piisavat tuge ja teavet tuleks deklarantidele anda kergesti juurdepääsetavate ja kasutajasõbralike riiklike veebisaitide kaudu, mille suhtes kohaldatakse väljanägemist ja kasutusviisi käsitlevaid ühtseid standardeid.

(8)Rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsioonis (edaspidi „FAL konventsioon“) 10 on ette nähtud, et riigiasutused peaksid kõigil juhtudel nõudma ainult põhilist teavet ja hoidma nõutava teabe üksuste arvu minimaalsena.

(9)Selleks et ühtsete kontaktpunktide keskkonnal oleks võimalik toimida, on vaja kehtestada terviklik andmestu, mis peaks hõlmama kõiki teabeelemente, mida riigi ametiasutused või sadamaoperaatorid võivad laeva sadamakülastusel haldus- või teenistusülesannete täitmiseks nõuda. Kuna teavituskohustuste ulatus on liikmesriigiti erinev, peaks konkreetse liikmesriigi ühtne kontaktpunkt olema üles ehitatud selliselt, et ta võtab ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu vastu ilma muudatusteta ja ignoreerib konkreetse liikmesriigi seisukohast asjakohatut teavet.

(10)Liidu ja rahvusvahelistes õigusaktides esitatud asjakohased teavituskohustused tuleks loetleda käesoleva määruse lisas. Need teavituskohustused peaksid moodustama ühtsete kontaktpunktide keskkonna tervikliku andmestu moodustamise aluse. Lisas tuleks viidata ka riikliku tasandi teavituskohustuste asjakohastele kategooriatele ning liikmesriikidel peaks olema võimalik komisjonilt taotleda ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu muutmist, tuginedes nende siseriiklikes õigusaktides kehtestatud teavituskohustustele. Liidu õigusakt, millega muudetakse siseriiklikes õigusaktides sätestatud teavituskohustuse alusel ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestusse, peaks sisaldama konkreetset viidet kõnealustele siseriiklikele õigusaktidele.

(11)Riiklikest ühtsetest kontaktpunktidest teabe edastamisel pädevatele asutustele peab edastamine vastama teavituskohustuste ja -formaalsuste ühistele andmenõuetele, vormingutele ja koodidele, mis on ette nähtud lisas loetletud liidu õigusaktides ja mis tuleb esitada neis sätestatud IT-süsteemide kaudu, näiteks määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõikes 1 osutatud elektroonilisi andmetöötlusvahendeid kasutades.

(12)Käesoleva määruse rakendamisel tuleks arvesse võtta riiklikul ja liidu tasandil käivitatud SafeSeaNeti süsteeme, millega tuleks jätkuvalt kaasa aidata riiklike ühtsete kontaktpunktide kaudu saadud teabe vahetamisele ja edastamisele liikmesriikide vahel vastavalt direktiivile 2002/59.

(13)Sadamad ei kujuta endast kauba lõppsihtkohta. Laeva sadamakülastuste tõhusus mõjutab tervet kaupade ja reisijate sadamasse ja sadamast transportimise logistikaahelat. Selleks et tagada koostalitlusvõime, mitmeliigilisus ja meretranspordi tõrgeteta integreerimine üldisesse logistikaahelasse, ning toetada teisi transpordiliike, peaks riiklike ühtsete kontaktpunktide kaudu olema võimalik vahetada asjakohast teavet (näiteks saabumis- ja väljumisajad) muude transpordiliikide jaoks välja töötatud sarnaste raamistikega.

(14)Selleks et parandada meretranspordi tõhusust ja piirata laeva sadamakülastusel teenistusülesannete täitmiseks kohustuslikult esitatava teabe dubleerimist, tuleks deklarandi poolt riiklikule ühtsele kontaktpunktile esitatavat teavet jagada ka teatavate teiste asutustega, näiteks sadama- ja terminalioperaatoritega.

(15)Määruses (EL) nr 952/2013 on sätestatud, et kaubad, mis tuuakse ELi tolliterritooriumile, kantakse sisenemise ülddeklaratsiooni, mille peab tolliasutustele esitama elektrooniliselt. Võttes arvesse sisenemise ülddeklaratsioonis esitatava teabe tähtsust turva- ja finantsriskide maandamisel, töötatakse praegu välja liidu tolliterritooriumile sisenemise ülddeklaratsioonide esitamiseks ja haldamiseks ettenähtud elektroonilist süsteemi. Seetõttu ei ole võimalik sisenemise ülddeklaratsiooni esitada riiklike ühtsete kontaktpunktide kaudu. Võttes aga arvesse, et mõnd sisenemise ülddeklaratsioonil esitatud andmeelementi on vaja ka muude tolli- ja meretranspordi teavitusformaalsuste täitmiseks laeva saabumisel liidu sadamasse, peaks meretranspordi ühtsete kontaktpunktide keskkonnas olema võimalik töödelda sisenemise ülddeklaratsiooni andmeelemente. Ette tuleks näha ka võimalus, et riiklikud ühtsed kontaktpunktid suudaksid hankida asjakohast teavet juba esitatud sisenemise ülddeklaratsioonidest.

(16)Selleks et riiklike ühtsete kontaktpunktide kaudu esitatud teavet oleks võimalik taaskasutada ja lihtsustada deklarandi poolt teabe esitamist, on vaja ette näha ühised andmebaasid. Ühtsete kontaktpunktide keskkonna laevaandmebaas peaks hõlmama vastavatele riiklikele ühtsetele kontaktpunktidele esitatud laevaandmete viiteloetelu ja nende teavitusvabastusi. Deklarandi poolt teabe esitamise lihtsustamiseks peaks ühine asukohaandmebaas sisaldama asukohakoodide viiteloetelu, mis hõlmab ÜRO asukohakoodi (UN/LOCODE), SafeSeaNeti koode ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni üleilmses laevanduse infosüsteemis registreeritud sadamarajatiste koode. Lisaks peaks ühine ohtlike kaupade andmebaas hõlmama loetelu ohtlikest ja saastavatest kaupadest, millest tuleb riiklikele ühtsetele kontaktpunktidele teatada vastavalt direktiivile 2002/59/EÜ selle muudetud kujul ning FAL konventsiooni vormil nr 7, võttes arvesse IMO konventsioonide ja seadustike asjakohaseid andmeelemente.

(17)Käesoleva määruse raames toimuv isikuandmete töötlemine pädevate asutuste poolt peaks olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679. Käesoleva määruse raames toimuv isikuandmete töötlemine komisjonis peaks olema kooskõlas määruse [uus määrus, millega asendatakse määrus 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides] sätetega.

(18)Ühtsete kontaktpunktide keskkonna ja riiklike ühtsete kontaktpunktide puhul ei tohiks ette näha ühtki muud alust isikuandmete mistahes töötlemiseks kui see, mis on vajalik nende toimimiseks, samuti ei tohiks neid kasutada mingite uute juurdepääsuõiguste andmiseks isikuandmetele.

(19)Komisjonile tuleks anda volitus vastu võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaseid õigusakte, et käesolevat määrust täiendada, kehtestades ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu ning määrates kindlaks andmeelementide mõisted, kategooriad ja andmenõuded. Komisjonile tuleks anda samasugune volitus ka lisa muutmiseks, et hõlmata riiklikul tasandil kehtivad teavituskohustused ning et võtta arvesse liidu õigusaktidega vastuvõetud võimalikke uusi teavituskohustusi. Komisjon peaks tagama, et peetakse kinni lisas loetletud liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega kehtestatud ühistest andmenõuetest, vormingutest ja koodidest. On ka eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(20)Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 11 .

(21)

(22)Eelkõige tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu ja seda hiljem muuta, samuti võtta vastu ühtlustatud liidesmooduli ja riiklike ühtsete kontaktpunktide vastavate ühtlustatud elementide väljatöötamise, hooldamise ja rakendamise funktsionaalne ja tehniline kirjeldus, kvaliteedikontrolli mehhanismid ning menetlused. Komisjonile tuleks anda volitus võtta vastu ühtsete kontaktpunktide keskkonna ühisteenuste tehniline kirjeldus, standardid ja menetlused.

(23)Käesolev määrus peaks tuginema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 910/2014, 12 milles sätestatakse tingimused, mille alusel liikmesriigid tunnustavad teatavaid füüsiliste ja juriidiliste isikute e-identimise vahendeid, mis kuuluvad teise liikmesriigi teavitatud e-identimise süsteemi. Määrusega (EL) nr 910/2014 sätestatakse kasutajatele tingimused, mille täitmisel nad saavad võimaluse kasutada oma elektroonilisi identimis- ja autentimisvahendeid veebipõhistele avalikele teenustele juurdepääsu saamiseks piiriülestes olukordades.

(24)Komisjon peaks käesolevat määrust hindama. Sellise hindamise võimaldamiseks ja õigusaktide toimimise hindamiseks nende eesmärkide täitmise seisukohast tuleks koguda teavet.

(25)Direktiiv 2010/65/EL tuleks seega kehtetuks tunnistada alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast.

(26)Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 13 artikli 28 lõikega 2,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk
Üldsätted

Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse raamistik ühtlustatud ja koostalitlusvõimelisele Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkonnale (edaspidi „ühtsete kontaktpunktide keskkond“), mis põhineb riiklikel ühtsetel kontaktpunktidel, et hõlbustada liidu sadamatesse saabuvate ja neist lahkuvate laevade teavituskohustuse täitmist teabe elektroonilise edastamise teel.

Artikkel 2
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond“ – õigus- ja tehniline raamistik teabe elektrooniliseks edastamiseks liidu sadamaid külastavate laevade teavituskohustuse ja -menetluste täitmiseks, kuhu kuulub riiklike ühtsete kontaktpunktide võrgustik ja mis hõlmab ühtlustatud liidest ning ühisteenuseid kasutajate ja juurdepääsu haldamiseks, laevade identifitseerimiseks, asukohakoode ning teavet ohtlike ja saastavate kaupade kohta;

(2)„teavituskohustus“ – lisas loetletud liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega ning osutatud siseriiklike õigusaktidega nõutav teave, mida tuleb anda haldus- või teenistuseesmärkidel seoses laeva liidu sadamasse saabumise, seal peatumise ja sealt lahkumisega (edaspidi „sadamakülastus“);

(3)„andmeelement“ – väikseim teabeühik, millel on kordumatu määratlus ning täpsed tehnilised näitajad, nagu vorming, pikkus ja märkide tüüp;

(4)„sadama kogukonnasüsteem“ – elektrooniline süsteem, mis aitab vahetada teenistus- ja haldusteavet sadama eri üksuste vahel;

(5)„deklarant“ – laeva operaator või muu teavituskohustuslik füüsiline või juriidiline isik;

(6)„andmeteenuste pakkuja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes osutab deklarandile teavituskohustuse täitmiseks IKT- ja andmete sisestamise teenuseid.

II peatükk
Ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu

Artikkel 3
Ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu moodustamine

1.Komisjon kehtestab andmeelementide täieliku loetelu (edaspidi „ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu“), tuginedes lisas loetletud liidu ja rahvusvahelistes õigusaktides ning osutatud siseriiklikes õigusaktides sätestatud teavituskohustusele. Komisjon tagab, et peetakse kinni lisas loetletud liidu õigusaktidega kehtestatud ühistest andmenõuetest, vormingust ja koodidest.

2.Komisjonile antakse volitus vastavalt artiklis 18 osutatud menetlusele vastu võtta delegeeritud õigusakte, et käesolevat määrust täiendada, kehtestades ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu, ja seda muuta. Delegeeritud õigusakt, millega lisatakse siseriiklikes õigusaktides sätestatud teavituskohustuse alusel ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestusse andmeelement või muudetakse seda, peab sisaldama konkreetset viidet kõnealustele siseriiklikele õigusaktidele.

3.Tuginedes siseriiklikes õigusaktides sätestatud teavituskohustusele, võib liikmesriik komisjonilt taotleda andmeelementide lisamist ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestusse. Hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist teatavad liikmesriigid komisjonile siseriiklike õigusaktide sätetest, mis sisaldavad ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestusse lisatavaid andmeelemente, ja neile vastavatest teavituskohustustest. Liikmesriigid määravad need andmeelemendid täpselt kindaks. Nende teadete põhjal hindab komisjon andmeelemendi ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestusse lisamise või muutmise vajadust.

4.Komisjonil on ka õigus võtta kooskõlas artiklis 18 osutatud menetlusega vastu delegeeritud õigusakte, et muuta lisa, et lisada viide liidu või rahvusvahelises õigusaktis sätestatud teavituskohustusele või siseriiklikele õigusaktidele või viiteid muuta.

Artikkel 4
Muud teabenõuded

1.Kui liikmesriik kavatseb oma siseriiklike õigusaktide alusel kehtestada teavituskohustuse või seda muuta ning see hõlmaks muu kui ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestusse kuuluva teabe esitamist, teatab kõnealune liikmeriik sellest viivitamata komisjonile. Sellises teates määrab liikmesriik täpselt kindlaks ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestusse mittekuuluva teabe ja märgib ära kõnealuse teavituskohustuse kohaldamise kavandatud ajavahemiku.

2.Komisjon hindab ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu muutmise vajadust artikli 3 lõike 2 alusel.

III peatükk
Teabe esitamine

Artikkel 5
Riiklikud ühtsed kontaktpunktid

1.Iga liikmesriik loob riikliku ühtse kontaktpunkti, milles vastavalt käesolevale määrusele ja ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist, esitatakse ühekorraga kogu teavituskohustuse täitmiseks vajalik teave, kasutades ja järgides ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestut, et teha kõnealune teave kättesaadavaks liikmesriikide asjakohastele ametiasutustele.

Liikmesriigid vastutavad oma riiklike ühtsete kontaktpunktide arendamise, kättesaadavuse, hoolduse, turvalisuse ja toimimise eest.

2.Komisjon töötab välja riiklike ühtsete kontaktpunktide teavituse ühtlustatud liidesmooduli ja ajakohastab seda. Moodul hõlmab võimalust vahetada teavet deklarandi kasutatava teabesüsteemi ja riikliku ühtse kontaktpunkti vahel.

3.Liikmesriigid tagavad:

(a)riikliku ühtse kontaktpunkti ühilduvuse teavituse liidesmooduliga;

(b)teavituse liidesmooduli ja võimalike järgnevate ajakohastuste õigeaegse integreerimise vastavalt lõikes 11 osutatud rakendusaktis sätestatud rakendamiskuupäevadele;

(c)ühendamise pädevate ametiasutuste asjakohaste süsteemidega, et teavituskohustusega hõlmatud andmeid oleks võimalik edastada neile asutustele, kasutades riiklikke ühtseid kontaktpunkte, ja neile süsteemidele vastavalt liidu ja siseriiklikele õigusaktidele, ning kooskõlas nende süsteemide tehnilise kirjeldusega;

(d)veebis oleva tugiveebisaidi pakkumise.

4.Riiklikud ühtsed kontaktpunktid võimaldavad deklarantidel esitada teavet ka liidu tasandil ühtlustatud digitaalsete arvutustabelitena, hõlmates nendest arvutustabelitest teavituse andmeelementide ekstraktimise funktsiooni.

5.Liikmesriigid tagavad, et vajalik teave jõuaks kõnealuste õigusaktide kohaldamise eest vastutavate ametiasutusteni ja piirduks neist igaühe vajadustega. Seejuures tagavad liikmesriigid lisas loetletud liidu õigusaktides sätestatud teabe, sealhulgas isikuandmete edastamisega seotud õiguslike nõuete täitmise, ning vajaduse korral kasutavad määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõikes 1 osutatud elektroonilisi andmetöötlusvahendeid. Liikmesriigid tagavad ka koostalitluse nende ametiasutuste poolt kasutatavate infosüsteemidega.

6.Riiklike ühtsete kontaktpunktidega pakutakse deklarantidele tehnilist võimalust teha asjakohane teave eraldi kättesaadavaks sihtkoha sadamateenuste osutajatele.

7.Kui liikmesriik ei vaja teavitusformaalsuste täitmisteks ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu kõiki elemente, aktsepteerib riiklik ühtne kontaktpunkt andmeid, mis piirduvad kõnealuse liikmesriigi nõutavate andmeelementidega. Liikmesriik aktsepteerib ka deklarandi andmeid, mis on ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestust ulatuslikumad.

8.Liikmesriik säilitab tema riiklikule ühtsele kontaktpunktile antud teavet aja jooksul, mis on vajalik käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise tagamiseks, ning kui lisas loetletud liidu õigusaktide järgimist on võimalik tagada üksnes andmete hoidmisega riiklikus ühtses kontaktpunktis, nende õigusaktide järgimiseks vajaliku aja jooksul. Tähtaja möödumisel kustutavad liikmesriigid need andmed viivitamata.

9.Riiklikud ühtsed kontaktpunktid avaldavad laevade prognoositud ja tegelikud saabumis- ja väljumisajad liidu tasandil ühtlustatud elektroonilises vormingus.

10.Riiklikel ühtsetel kontaktpunktidel on liidu tasandil ühtlustatud internetiaadressid ja tugiveebisaidid.

11.Komisjon kehtestab rakendusaktidega:

(a)lõikes 2 osutatud teavituse liidesmooduli funktsionaalse ja tehnilise kirjelduse, kvaliteedikontrolli mehhanismid ning väljatöötamise, hooldamise ja rakendamise menetlused;

(b)lõikes 4 osutatud ühtlustatud digitaalsed arvutustabelid;

(c)lõikes 9 osutatud saabumis- ja väljumisaegade avaldamise ühtlustatud tehnilise kirjelduse;

(d)lõikes 10 osutatud internetiaadresside ühtlustatud vormingu ja tugiveebisaitide ühtlustatud struktuuri.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

Selleks et arvesse võtta uue tehnoloogia kättesaadavust, muudab komisjon rakendusaktidega tehnilist kirjeldust, standardeid ja menetlusi.

Artikkel 6
Muu aruandlus

1.Liikmesriigid võivad lubada deklarantidel teavet esitada teiste teavituskanalite, näiteks sadamakogukonna teabesüsteemide kaudu, tingimusel et nende kanalite kasutamine on deklarantidele vabatahtlik. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et kõnealused muud kanalid teevad asjakohase teabe kättesaadavaks riiklikule ühtsele kontaktpunktile.

2.Artiklis 5 ja artiklites 9–12 osutatud elektrooniliste süsteemide ajutise rikke puhuks näevad liikmesriigid ette alternatiivsed teabe andmise vahendid.

3.Käesoleva määrusega ei takistata liikmesriikide tolliasutuste ega tolliasutuste ja ettevõtjate vahelist teabevahetust, milleks kasutatakse määruse (EL) 952/2013 artikli 6 lõikes 1 osutatud elektroonilisi andmetöötlusvahendeid.

Artikkel 7
Ühekordsuse põhimõte

1.Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 3 kohaldamist, tagab liikmesriik, et deklarandilt nõutakse käesoleva määruse kohase teabe esitamist vaid ühel korral sadamakülastuse kohta ja et asjakohane teave avaldatakse või seda taaskasutatakse vastavalt lõikele 2.

2.Liikmesriigid tagavad, et:

(a)laevade identifitseerimise teave ja riiklikule ühtsele kontaktpunktile esitatud andmed kantakse artiklis 10 osutatud ühtsete kontaktpunktide keskkonna laevaandmebaasi ning neid ei nõuta uuesti ühegi järgneva liidusisese sadamakülastuse korral;

(b)kogu käesoleva määruse kohaselt saadud asjakohane teave avaldatakse teistele riiklikele ühtsetele kontaktpunktidele süsteemi SafeSeaNet kaudu kooskõlas direktiivis 2002/59/EÜ sätestatud tehniliste nõuetega;

(c)liidu sadamast lahkumisel antud aruandlusteavet ei nõuta uuesti reisi ajal ega saabumisel järgmisse liidu sadamasse, tingimusel et laev ei ole reisi jooksul peatunud väljaspool liitu olevas sadamas. Seda punkti ei kohaldata määruse (EL) nr 952/2013 kohaselt saadud teabe suhtes, välja arvatud juhul, kui selline võimalus on ette nähtud nimetatud määrusega;

(d)määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 127 osutatud sisenemise ülddeklaratsiooni asjakohane teave tehakse riiklikele ühtsetele kontaktpunktidele teadmiseks kättesaadavaks ja vajaduse korral taaskasutatakse seda teiste lisas loetletud teavituskohustuste täitmiseks.

3.Deklarant vastutab käesoleva määruse kohaselt esitatud teabe õigeaegse esitamise, õigsuse ja täielikkuse ning selle vastavuse eest riiklike ühtsete kontaktpunktide võimalikele tehnilistele nõuetele. Kui teave on pärast esitamist muutunud, vastutab deklarant jätkuvalt selle ajakohastamise eest.

4.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu lõike 2 punktides b, c ja d osutatud asjakohase teabe loetelu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

Artikkel 8
Konfidentsiaalsus

Liikmesriigid võtavad kooskõlas kohaldatavate liidu ja siseriiklike õigusaktidega vajalikke meetmeid, et tagada vastavalt käesolevale määrusele vahetatava ärialase ja muu tundliku teabe konfidentsiaalsus.

IV peatükk
Ühisteenused

Artikkel 9
Ühtsete kontaktpunktide keskkonna kasutajate ja juurdepääsu haldamise süsteem

1.Komisjon kehtestab riiklikke ühtseid kontaktpunkte kasutavate deklarantide ja andmeteenuste osutajate ning riiklikele ühtsetele kontaktpunktidele juurdepääsu omavate ametiasutuste kasutajate ja juurdepääsu haldamise ühtse süsteemi. Süsteemiga nähakse ette üksikkasutajate registreerimine ELi tasandi tuvastusega, kasutajate haldamine üldisel tasandil ja kasutajate kontroll ELi tasandil.

2.Eri liikmesriikide riiklikele ühtsetele kontaktpunktidele juurdepääsuks loetakse ühtsete kontaktpunktide keskkonna kasutajate ja juurdepääsu haldamise süsteemis registreeritud deklarant või andmeteenuste osutaja registreerituks kõigi liikmesriikide riiklikes ühtsetes kontaktpunktides.

3.Iga liikmesriik määrab riikliku ametiasutuse, kes vastutab deklarantide ja andmeteenuste osutajate kasutajate haldamise eest, sealhulgas uute kasutajate haldamise eest, ning kasutajate autentimise vahendis uute kasutajate registreerimise ning olemasolevate kontode muutmise ja sulgemise eest.

4.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu lõikes 1 osutatud kasutajaandmete kogumise, salvestamise ja edastamise vahendi loomiseks vajaliku tehnilise kirjelduse, standardid ja menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

Artikkel 10
Ühtsete kontaktpunktide keskkonna laevaandmebaas

1.Vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile a koostab komisjon ühtsete kontaktpunktide keskkonna laevaandmebaasi, mis sisaldab laevade identifitseerimise teabe loetelu ja üksikasju ning kandeid laevade teavitusvabastuste kohta.

2.Liikmesriigid tagavad uute laevade andmete edastamise ühtsete kontaktpunktide keskkonna laevaandmebaasi ja selle teabe kättesaadavuse laevu käsitleva teavituse hõlbustamiseks.

3.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu lõikes 1 osutatud laevaandmete ja teavitusvabastuste kogumise, salvestamise ja edastamise andmebaasi loomiseks vajaliku tehnilise kirjelduse, standardid ja menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

Artikkel 11
Ühine asukohaandmebaas

1.Komisjon koostab ühise asukohaandmebaasi, mis sisaldab viiteloetelu asukohakoodidest 14 ja sadamarajatiste koodidest IMO andmebaasis GISIS registreeritud kujul.

2.Liikmesriigid teevad asukohaandmebaasist pärit teabe riigi tasandil kättesaadavaks riiklike ühtsete kontaktpunktide kaudu.

3.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu lõikes 1 osutatud asukohakoodide ja sadamarajatiste koodide kogumise, salvestamise ja edastamise ühise asukohaandmebaasi loomiseks vajaliku tehnilise kirjelduse, standardid ja menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

Artikkel 12
Ühine ohtlike kaupade andmebaas

1.Komisjon koostab ühise ohtlike kaupade andmebaasi, mis hõlmab loetelu ohtlikest ja saastavatest kaupadest, millest tuleb teatada vastavalt direktiivile 2002/59/EÜ 15 ning IMO FAL konventsiooni vormile nr 7, võttes arvesse IMO konventsioonide ja seadustike asjakohaseid andmeelemente.

2.Andmebaas peab olema seotud Euroopa Meresõiduohutuse Ameti koostatud MAR-CIS andmebaasi asjakohaste registrikannetega, et anda teavet ohtlike ja saastavate kaupadega kaasnevate ohtude ja riskide kohta.

3.Andmebaasi kasutatakse liikmesriikide ja liidu tasandil nii viite- kui ka kontrollivahendina riiklike ühtsete kontaktpunktide kaudu toimuva teavituse raames.

4.Liikmesriigid teevad ühisest ohtlike kaupade andmebaasist pärit teabe riigi tasandil kättesaadavaks riiklike ühtsete kontaktpunktide kaudu.

5.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu lõikes 1 osutatud ohtlike kaupade viiteteabe kogumise, salvestamise ja edastamise ühise ohtlike kaupade andmebaasi loomiseks vajaliku tehnilise kirjelduse, standardid ja menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

V peatükk
Ühtsete kontaktpunktide keskkonna tegevuse koordineerimine

Artikkel 13
Riiklikud koordinaatorid

Iga liikmesriik määrab pädeva asutuse, kes tegutseb ühtsete kontaktpunktide keskkonna riikliku koordinaatorina. Riiklik koordinaator:

(a)tegutseb kõigis käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimustes riikliku kontaktpunktina;

(b)koordineerib käesoleva määruse kohaldamist liikmesriigi pädevate ametiasutuste poolt;

(c)koordineerib meetmeid, mille eesmärk on tagada artikli 5 lõike 3 punktis c osutatud pädevate asutuste asjakohaste süsteemide ühendamine;

(d)tegutseb ühtse kontaktpunktina komisjoniga kõigis ühtsete kontaktpunktide keskkonnaga seotud küsimustes.

Artikkel 14
Mitmeaastane rakenduskava

Selleks et kaasa aidata käesoleva määruse õigeaegsele rakendamisele, võtab komisjon pärast asjakohaste ekspertidega konsulteerimist vastu igal aastal läbivaadatava mitmeaastase rakenduskava, milles nähakse ette:

(a)teavituse liidesmooduli arendamise ja ajakohastamise arengukava järgnevaks 18 kuuks;

(b)esialgsed tähtajad liikmesriikidele teavituse liidesmooduli järgnevaks integreerimiseks riiklikku ühtsesse kontaktpunkti;

(c)testimisperioodid liikmesriikidele ja deklarantidele nende ühenduste testimiseks liidesmooduli võimalike uute versioonidega;

(d)esialgsed tähtajad liikmesriikidele ja deklarantidele liidesmooduli vanemate versioonide kasutamise lõpetamiseks.

VI peatükk
Lõppsätted

Artikkel 15
Kulud

Euroopa Liidu üldeelarvest kaetakse järgmised kulud:

(a)liidu tasandil käesoleva määruse rakendamist toetavate IKT-vahendite väljatöötamine ja hooldus;

(b)ühtsete kontaktpunktide keskkonna tutvustamine liidu tasandil ja asjakohastes rahvusvahelistes organisatsioonides.

Artikkel 16
Koostöö teiste kaubandust ja transporti lihtsustavate süsteemide ja teenustega

Kui teiste liidu õigusaktidega on loodud kaubandust ja transporti lihtsustavad süsteemid või teenused, kooskõlastab komisjon kõnealuste süsteemide ja teenustega seotud meetmeid, et saavutada koostoime ja vältida dubleerimist.

Artikkel 17
Läbivaatamine ja aruandlus

1.Liikmesriigid tagavad, et on olemas menetlused andmete, sh statistika kogumiseks, kasutades muu hulgas ühtsete kontaktpunktide keskkonna toimimist käsitlevaid uuringuid, ja edastavad oma järeldused komisjonile. Aruandes käsitletakse järgmist:

(a)ühtlustatud andmestu rakendamine;

(b)teavitusvärava ühtlustatud tarkvara installeerimine;

(c)muude kui artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud teavitussüsteemide kasutamine;

(d)artiklis 4 osutatud muud teabenõuded.

2.Liikmesriigid korraldavad lõikes 1 kirjeldatud näitajate muutuste mõõtmiseks vajalike andmete kogumise ja väljaandmise ning esitavad selle teabe iga kahe aasta järel komisjonile.

Komisjon vaatab käesoleva määruse kohaldamise läbi hiljemalt kuus aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande ühtsete kontaktpunktide keskkonna toimimise kohta, võttes aluseks kogutud andmed ja statistika. Hindamisaruandes hinnatakse vajaduse korral kujunemisjärgus tehnoloogiat, mis võib viia teavituse liidesmooduli muutmise või asendamiseni.

Artikkel 18
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artiklis 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega liikmesriikide nimetud riiklike ekspertidega.

5.Delegeeritud õigusakti vastuvõtmisel teeb komisjon selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 19
Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab digitaalse transpordi ja kaubanduse hõlbustamise komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 16 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 20
Direktiivi 2010/65/EL kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2010/65/EL tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast.

Viiteid direktiivile 2010/65/EL tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 21
Jõustumine

1.Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.Määrust kohaldatakse alates [Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

3.Artikli 7 lõike 2 punktis d osutatud ülesanded ja lisa A osa punktis 7 loetletud tolliformaalsustega seotud ülesanded jõustuvad siis, kui nende formaalsuste täitmiseks vajalikud, määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõikes 1 osutatud elektroonilised süsteemid töötavad, vastavalt komisjoni poolt määruse (EL) nr 952/2013 artiklite 280 ja 281 kohaselt kehtestatud tööprogrammile.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 17  

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

X Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2020–2027,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);

–◻Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Haldusviisi(de), rahaliste vahendite rakendamise mehhanismi(de), makseviiside ja kavandatava kontrollistrateegia põhjendus

2.2.2.Kindlakstehtud riske käsitlev teave ja sisekontrollisüsteem(id) nende riskide leevendamiseks

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe hindamine ja põhjendus („kontrollikulude ja seonduvate hallatavate fondide väärtuse suhe“) ning eeldatava veariski taseme prognoos (maksmise ja sulgemise ajal)

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias sisalduvad meetmed.

-    

.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse: ei ole asjakohane

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

2020. aastaks kavandatud kulukohustused (4,339 miljonit eurot) kaetakse 2020. aasta finantsplaneeringus juba ettenähtud eraldisest.

NB! Hinnang alates 2021. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud käesolevasse finantsselgitusse näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta eelseisvaid komisjoni ettepanekuid järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta, sealhulgas seoses käesoleva algatuse rahastamisallikaga.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki: ei ole asjakohane

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–X    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–X    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–X    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–X    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–X    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

(1)    Valletta deklaratsioon „ELi meretranspordipoliitika prioriteedid 2020. aastani: konkurentsivõime, CO2-heite vähendamine, digiteerimine ülemaailmse ühenduvuse, tõhusa siseturu ja maailmatasemel merendusklastri tagamiseks“, Valletta, 29. märts 2017, https://www.eu2017.mt/en/Documents/Valletta_Declaration_on_the_EU_maritime_transport_policy.pdf .

(2)    Nõukogu järeldused „ELi meretranspordipoliitika prioriteedid 2020. aastani: konkurentsivõime, CO2-heite vähendamine, digiteerimine ülemaailmse ühenduvuse, tõhusa siseturu ja maailmatasemel merendusklastri tagamiseks“, mille nõukogu võttis vastu oma 3545. istungil, mis toimus 8. juunil 2017, http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9976-2017-INIT/en/pdf .

(3)    Nõukogu järeldused transpordi digiteerimise kohta, mille nõukogu võttis vastu oma 3581. istungil, mis toimus 5. detsembril 2017, http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-15431-2017-INIT/en/pdf.

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10).

(5)    http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=480&langId=en&intPageId=1844.

(6)    http://ec.europa.eu/transparency/regdoc/?fuseaction=ia&year=&serviceId=10305&s=Search.

(7)    ELT C , , lk .

(8)    ELT C , , lk .

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse saabuvate ja neist lahkuvate laevade teavitusformaalsusi ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/6/EÜ (ELT L 283, 29.10.2010, lk 1).

(10)    Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) 9. aprillil 1965. aastal vastu võetud rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsioon (FAL konventsioon), mida on muudetud 8. aprillil 2016, standard 1.1.

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73–114).

(13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(14)    ÜRO asukohakoodid.

(15)    EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10–27.

(16)    ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(17)    Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(18)    Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(19)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(20)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(21)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(22)    Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt: rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(23)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(24)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(25)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(26)    Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,17.5.2018

COM(2018) 278 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

millega luuakse Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/65/EL

{SEC(2018) 230 final}
{SWD(2018) 181 final}
{SWD(2018) 182 final}

LISA
Ühtsete kontaktpunktide keskkonna andmestu

A.Liidu õigusaktidest tulenevad teavituskohustused

Selle kategooria teavituskohustused hõlmavad teavet, mis tuleb esitada vastavalt järgmistele sätetele.

1.Liikmesriikide sadamatesse saabuvatest ja neist lahkuvatest laevadest teatamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/59/EÜ (millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem) artikkel 4 (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10).

2.Isikute kontrollimine piiril

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikkel 7 (ELT L 105, 13.4.2006, lk 1).

3.Pardal veetavatest ohtlikest või saastavatest kaupadest teatamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/59/EÜ (millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem) artikkel 13 (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10).

4.Heitmetest ja jäätmetest teatamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/59/EÜ (laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates) artikkel 6 (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81).

[Uus ettepanek, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ:

4. Laevajäätmetest, sealhulgas lastijäätmetest teatamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 201X/XX/EL artiklid 6 ja 7]

5.Turvateabe edastamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 725/2004 (laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta) artikkel 6 (ELT L 129, 29.4.2004, lk 6).

Ühtlustatud vormi vastuvõtmiseni rahvusvahelisel tasandil kasutatakse määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 6 kohaselt nõutava teabe väljaselgitamiseks käesoleva lisa liites esitatud vormi. Vormi võib edastada elektrooniliselt.

6.Teave pardal viibivate isikute kohta

Nõukogu 18. juuni 1998. aasta direktiivi 98/41/EÜ (ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate isikute registreerimise kohta) artikli 4 lõige 2 ja artikli 5 lõige 2 (EÜT L 188, 2.7.1998, lk 35).

7.Tolliformaalsused

(a)Saabumisformaalsused:

–saabumisest teatamine (määruse (EL) nr 952/2013 1 artikkel 133);

–kauba esitamine tollile (määruse (EL) nr 952/2013 artikkel 139);

–ajutise ladustamise deklaratsioon (määruse (EL) nr 952/2013 artikkel 145);

–kauba tollistaatus (määruse (EL) nr 952/2013 artiklid 153–155);

–transiidiks kasutatavad elektroonilised transpordidokumendid (määruse (EL) nr 952/2013 artikli 233 lõike 4 punkt e).

(b)Lahkumisformaalsused:

–kauba tollistaatus (määruse (EL) nr 952/2013 artiklid 153–155);

–transiidiks kasutatavad elektroonilised transpordidokumendid (määruse (EL) nr 952/2013 artikli 233 lõike 4 punkt e);

–väljumisest teatamine (määruse (EL) nr 952/2013 artikli 269 lõige 2);

–väljumise ülddeklaratsioon (määruse (EL) nr 952/2013 artiklid 271 ja 272);

–reekspordi teatis (määruse (EL) nr 952/2013 artiklid 274 ja 275).

8.Puistlastilaevade ohutu lastimine ja lossimine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/96/EÜ (millega kehtestatakse puistlastilaevade ohutu lastimise ja lossimise ühtlustatud nõuded ja protseduurid) artiklid 7 ja 8;

9.Sadamariigi kontroll

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/16/EÜ (mis käsitleb sadamariigi kontrolli) artikkel 9.

10.Meretranspordi statistika

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/42/EÜ (kaupade ja reisijate merevedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta) artikkel 5.

B.Rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevad FAL vormid ja kohustused

Selle kategooria teavituskohustused hõlmavad teavet, mis tuleb esitada kooskõlas FAL konventsiooni ja muude asjaomaste rahvusvaheliste õigusaktidega.

1.FAL vorm 1: ülddeklaratsioon

2.FAL vorm 2: lastideklaratsioon

3.FAL vorm 3: laevavarude deklaratsioon

4.FAL vorm 4: laevapere isiklike esemete deklaratsioon

5.FAL vorm 5: munsterroll

6.FAL vorm 6: reisijate nimekiri

7.FAL vorm 7: ohtlikud kaubad

8.Mere-sanitaardeklaratsioon

C.Liikmesriikide õigussätted

Selle kategooria teavituskohustused hõlmavad järgmiste kategooriate andmeelemente:

1.Meretransport

2.Meretranspordi ohutus

3.Keskkond

4.Piirikontroll

5.Julgeolek

6.Toll

7.Tervishoid

8.Militaarvaldkond

9.Sadamateenused

10.Statistika

11.Maksuteave

LIIDE

LAEVA SAABUMISEELSE TURVATEABE VORM KÕIKIDE LAEVADE JAOKS ENNE ELi LIIKMESRIIGI SADAMASSE SISENEMIST

(1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS), peatüki XI-2 REEGEL 9, JA MÄÄRUSE (EÜ) nr 725/2004 ARTIKLI 6 LÕIGE 3)

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).