EUROOPA KOMISJON

Brüssel,27.4.2018

JOIN(2018) 11 final

2018/0122(NLE)

Ühisettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelise strateegilise partnerluse lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Nõukogu võttis 29. novembril 2012 vastu otsuse, millega anti Euroopa Komisjonile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale luba pidada läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelise raamlepingu üle. Läbirääkimised algasid 2013. aasta aprillis ja jõudsid lõpule 2018. aasta aprillis.

Läbirääkimiste käigus konsulteeriti nõuandekomiteeks nimetatud Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna töörühmaga (COASI). Euroopa Parlamenti teavitati läbirääkimiste vältel korrapäraselt.

Pärast strateegilise partnerluse lepingu allakirjutamist ja selle ajutist kohaldamist käsitleva nõukogu otsuse vastuvõtmist [...] kirjutati lepingule alla [...].

Kõrge esindaja ja komisjon on arvamusel, et nõukogu läbirääkimisjuhistes seatud eesmärgid on saavutatud ja et lepingu võib nüüd esitada sõlmimiseks. Käesolev ühisettepanek kujutab endast õiguslikku vahendit, millega leping sõlmitakse.

2. LEPINGU EESMÄRK JA SISU

EL ja Jaapan on seni teinud laialdast poliitilist, majanduslikku ja valdkondlikku koostööd, mis on aja jooksul arenenud. Tuginedes ühistele väärtustele, rajas EL 2001. aastal Jaapaniga strateegilise partnerluse.

Strateegilise partnerluse leping on esimene ELi ja Jaapani vaheline kahepoolne raamleping. Lepinguga tugevdatakse märkimisväärselt üldist partnerlust, edendades poliitilist ja sektoripõhist koostööd ning ühistegevust ühist huvi pakkuvates küsimustes nagu piirkondlikud ja globaalprobleemid. Leping on õiguslik alus kahepoolse koostöö ning rahvusvahelistes ja piirkondlikes organisatsioonides ja foorumitel tehtava koostöö parandamiseks. Leping aitab edendada ühiste väärtuste ja põhimõtete järgimist eelkõige demokraatia, õigusriigi põhimõtte, inimõiguste ja põhivabaduste valdkonnas.

Leping toimib ka platvormina, mille kaudu saab süvendada koostööd ja dialoogi paljudes kahepoolsetes, piirkondlikes ja mitmepoolsetes küsimustes. Sellega tugevdatakse poliitilist, majanduslikku ja valdkondlikku koostööd paljudes poliitikavaldkondades nagu kliimamuutused, teadusuuringud ja innovatsioon, merendus, haridus, kultuur ja ränne ning võitlus terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastu. Sellega kinnitatakse taas lepinguosaliste pühendumust rahvusvahelise rahu ja julgeoleku kaitsmisele, takistades massihävitusrelvade levikut ja võttes meetmeid, et võidelda ebaseadusliku väike- ja kergrelvadega kauplemisega.

Lepinguga luuakse ühiskomitee, mille eesmärk on koordineerida lepingul põhineva üldise partnerluse toimimist.

Lepinguga on ette nähtud võimalus peatada lepingu kohaldamine, kui rikutakse lepingu olulisi osi – inimõiguste klauslit (lepingu artikli 2 lõige 1) ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise klauslit (lepingu artikli 5 lõige 1). Peale selle märgivad lepinguosalised, et lepinguosaline võib kooskõlas rahvusvahelise avaliku õigusega võtta muid, käesoleva lepingu raamest välja jäävaid sobivaid meetmeid.

Läbirääkimised strateegilise partnerluse lepingu ja majanduspartnerluslepingu üle kuulusid ühte ja samasse konteksti ning nende vahel on selge õiguslik seos. Üheskoos peaksid need andma ELi ja Jaapani elanikele käegakatsutavat kasu ja avama uusi võimalusi.

3.    KAVANDATAVA OTSUSE ÕIGUSLIK ALUS

3.1. Materiaalõiguslik alus

Euroopa Kohus on otsustanud, 1 et meede, millel on mitu omavahel lahutamatult seotud eesmärki või reguleeritavat valdkonda, millest ükski ei ole teiste suhtes kõrvalise tähtsusega ning mille suhtes seetõttu kohalduvad erinevad asutamislepingu sätted, eeldab kõikide asjaomaste õiguslike aluste olemasolu, välja arvatud juhul, kui selliste õiguslike aluste jaoks ettenähtud menetlused on ühildamatud.

Lepingu eesmärgid on seotud i) koostööga ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas ning ii) kolmandate riikidega tehtava majandus-, finants- ja tehnilise koostööga, ning leping sisaldab kõnealuseid valdkondi käsitlevaid osi. Need lepingu aspektid on omavahel lahutamatult seotud ja ükski neist ei ole teistega võrreldes kõrvalise tähtsusega.

Seetõttu peaks kavandatav otsus põhinema Euroopa Liidu lepingu artiklil 37 ja ELi toimimise lepingu artiklil 212.

3.2. Menetlusõiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 6 on sätestatud, et nõukogu võtab läbirääkija ettepaneku põhjal vastu otsuse lepingu sõlmimise kohta.

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punktis a on sätestatud, et kui leping loob koostöömenetlusi kehtestades institutsioonilisi raamistikke, võtab nõukogu vastu otsuse lepingu sõlmimise kohta pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.

Strateegilise partnerluse lepinguga luuakse koostöömenetlusi kehtestades institutsiooniline raamistik – ühiskomitee– eesmärgiga koordineerida lepingul põhineva üldise partnerluse toimimist.

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 8 teises lõigus on sätestatud, et nõukogu teeb otsuse ühehäälselt, kui leping hõlmab valdkonda, mille puhul liidu õigusakti vastuvõtmisel on nõutav ühehäälsus. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika on valdkond, mille puhul on liidu õigusakti vastuvõtmisel nõutav ühehäälsus.

3.3. Kokkuvõte

Kavandatava otsuse õiguslik alus peaks seetõttu olema Euroopa Liidu lepingu artikkel 37 ja ELi toimimise lepingu artikkel 212 koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikega 5 ja ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 8 teise lõiguga. Muid sätteid ei ole vaja õiguslikuks aluseks võtta 2 .

4. KAVANDATUD OTSUSE VAJALIKKUS

ELi toimimise lepingu artiklis 216 on sätestatud, et liit võib sõlmida lepingu ühe või mitme

kolmanda riigiga, kui aluslepingutes on nii sätestatud või kui see on i) vajalik mõne aluslepingutes seatud eesmärgi saavutamiseks liidu poliitika raames, kui ii) lepingu sõlmimise näeb ette liidu õiguslikult siduv akt ja kui iii) see võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende kohaldamisala.

Aluslepingutes on strateegilise partnerluse lepingu laadsete lepingute sõlmimine ette nähtud Euroopa Liidu lepingu artikliga 37 ja ELi toimimise lepingu artikliga 212. Lisaks sellele on strateegilise partnerluse lepingu sõlmimine vajalik aluslepingutes seatud eesmärkide täitmiseks ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning kolmandate riikidega tehtava majandus-, finants- ja tehnilise koostöö raames. Need eesmärgid on seotud järgmiste valdkondadega: inimõigused, massihävitusrelvade leviku tõkestamine, terrorismivastane võitlus, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, ränne, keskkond, energeetika, kliimamuutused, transport, tööhõive ja sotsiaalküsimused, haridus ning põllumajandus. Strateegiline partnerlusleping tugevdab partnerluse ja koostöö strateegilist mõõdet.

2018/0122 (NLE)

Ühisettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelise strateegilise partnerluse lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 212 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a ja artikli 218 lõike 8 teise lõiguga,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisettepanekut

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu [...] otsuse [XXX] 3 kohaselt kirjutati [...] alla ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelisele strateegilise partnerluse lepingule (edaspidi „leping“), eeldusel et see hiljem sõlmitakse.

(2)Lepingu eesmärk on süvendada koostööd ja dialoogi paljudes kahepoolsetes, piirkondlikes ja mitmepoolsetes küsimustes.

(3)Leping tuleks liidu nimel heaks kiita.

(4)Nõukogu kiitis oma […] otsusega [xxx] heaks Euroopa Liidu deklaratsiooni lepingu artikli 47 lõike 3 kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vaheline strateegilise partnerluse leping.

2. Lepingu ja nõukogu […] otsusega [XXX] heakskiidetud Euroopa Liidu deklaratsiooni tekst lepingu artikli 47 lõike 3 kohta on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Lepingu artiklis 42 sätestatud ühiskomitee eesistujaks on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja nimetab isiku, kes on volitatud teostama lepingu artikli 47 lõikes 1 sätestatud liidu poole heakskiitmise ja ratifitseerimise lõpuleviimist kinnitava teate vahetamise, et väljendada liidu nõusolekut olla lepinguga seotud.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval 4 .

Brüssel,

(1)    Kohtuasi C-490/10, parlament vs. nõukogu, ECLI:EU:C:2012:525, punkt 46.

(2)    Kohtuasi C-377/12, komisjon vs. nõukogu, ECLI:EU:C:2014:1903.

(3)    Nõukogu ... otsus (EL) 2018/... ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelise strateegilise partnerluse lepingu liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L […], […], lk […]).

(4)    Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,27.4.2018

JOIN(2018) 11 final

Ühisettepanek:

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Nõukogu otsus

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelise strateegilise partnerluse lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

LISA

ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT JAAPANI VAHELINE STRATEEGILISE PARTNERLUSE LEPING

Euroopa Liit (edaspidi „liit“),

ning

Belgia Kuningriik,

Bulgaaria Vabariik,

Tšehhi Vabariik,

Taani Kuningriik,

Saksamaa Liitvabariik,

Eesti Vabariik,

Iirimaa,

Kreeka Vabariik,

Hispaania Kuningriik,

Prantsuse Vabariik,

Horvaatia Vabariik,

Itaalia Vabariik,

Küprose Vabariik,

Läti Vabariik,

Leedu Vabariik,

Luksemburgi Suurhertsogiriik,

Ungari,

Malta Vabariik,

Madalmaade Kuningriik,

Austria Vabariik,

Poola Vabariik,

Portugali Vabariik,

Rumeenia,

Sloveenia Vabariik,

Slovaki Vabariik,

Soome Vabariik,

Rootsi Kuningriik,

Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid“,

edaspidi „liidu pool“,

ühelt poolt

ning

JAAPAN

teiselt poolt, 

edaspidi koos „lepinguosalised“,

KINNITADES veel kord oma pühendumust ühistele väärtustele ja põhimõtetele, eelkõige demokraatiale, õigusriigi põhimõttele, inimõigustele ja põhivabadustele, mis on aluseks nende tihedale ja kauakestvale koostööle strateegiliste partneritena;

TULETADES meelde omavahelisi tihedaid sidemeid, mis on kujunenud välja pärast ühisdeklaratsiooni allakirjutamist Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Jaapani suhete kohta 1991. aastal;

SOOVIDES tugineda väärtuslikule panusele, mida olemasolevad eri valdkondades sõlmitud lepingud on andnud nende suhetesse, ning laiendada seda;

TUNNISTADES, et üha süvenev vastastikune sõltuvus maailmas on tekitanud vajaduse süvendatud rahvusvahelise koostöö järele;

OLLES sarnaselt meelestatud rahvusvaheliste partneritena teadlikud oma jagatud vastutusest ja pühendumusest püsiva rahvusvahelise korra loomisele kooskõlas ÜRO põhikirja eesmärkide ja põhimõtetega ning rahu, stabiilsuse ja heaolu saavutamisele maailmas, samuti inimeste julgeolekule;

OLLES otsustanud teha tihedat koostööd selliste rahvusvahelise avalikkuse ees seisvate üleilmsete probleemide lahendamiseks nagu massihävitusrelvade levik, terrorism, kliimamuutused, vaesus ja nakkushaigused ning merenduse, küberruumi ja kosmose valdkonnas ühiseid huve ähvardavad ohud;

OLLES otsustanud, et rahvusvahelisele avalikkusele muret tekitavad kõige raskemad kuriteod ei tohi jääda karistuseta;

OLLES otsustanud igakülgselt tugevdada omavahelist üldist partnerlust, laiendades poliitilisi, majanduslikke ja kultuurisidemeid ning sõlmides lepinguid,

OLLES SAMUTI otsustanud laiendada omavahelist koostööd ja säilitada koostöö üldine järjepidevus, sealhulgas tihendades kõigil tasanditel konsultatsioone ning võttes ühismeetmeid kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades; ning

MÄRKIDES, et juhul, kui lepinguosalised otsustavad sõlmida vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas käesoleva lepingu raames erilepinguid, mille Euroopa Liit peaks sõlmima vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisele, ei ole sellised tulevikus sõlmitavad lepingud Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes siduvad, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liit ning Ühendkuningriik ja/või Iirimaa teatavad seoses asjakohaste varasemate kahepoolsete suhetega Jaapanile ühiselt, et leping on Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes siduv, kuna neid käsitatakse liidu osana kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 21 Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes; samuti ei ole Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa jaoks siduvad nimetatud V jaotise kohaselt hiljem käesoleva lepingu rakendamiseks vastu võetavad ELi-sisesed meetmed, kui need kaks riiki ei ole teatanud, et soovivad neis meetmetes osaleda või need heaks kiita vastavalt protokollile nr 21; MÄRKIDES ühtlasi, et sellised tulevased konkreetsed lepingud või hilisemad ELi-sisesed meetmed kuuluvad neile aluslepingutele lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) kohaldamisalasse,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

ARTIKKEL 1

Eesmärk ja üldpõhimõtted

1. Lepinguosaliste jaoks on käesoleva lepingu eesmärk:

(a) tugevdada lepinguosaliste üldist partnerlust, edendades poliitilist ja sektoripõhist koostööd ning ühismeetmeid ühist huvi pakkuvates küsimustes, kaasa arvatud piirkondlikud ja globaalprobleemid;

(b) tagada pikaajaline õiguslik alus kahepoolse koostöö laiendamisele ning koostööle rahvusvahelistes ja piirkondlikes organisatsioonides ja foorumitel;

(c) anda ühine panus rahvusvahelisse rahusse ja stabiilsusse, edendades vaidluste rahumeelset lahendamist kooskõlas õigluse ja rahvusvahelise avaliku õiguse põhimõtetega, ning

(d) anda ühine panus ühiste väärtuste ja põhimõtete, eelkõige demokraatia, õigusriigi põhimõtte, inimõiguste ja põhivabaduste edendamisse.

2. Lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks rakendavad lepinguosalised käesolevat lepingut vastastikuse austuse, võrdse partnerluse ja rahvusvahelise avaliku õiguse järgimise põhimõtete alusel. 

3. Lepinguosalised tugevdavad oma partnerlust dialoogi ja koostöö kaudu vastastikust huvi pakkuvates poliitilistes küsimustes, välis- ja julgeolekupoliitikas ja muudes sektoripõhise koostöö valdkondades. Selleks korraldavad lepinguosalised kohtumisi kõigil tasanditel, sh riigijuhtide, ministrite ja kõrgemate ametnike tasandil, ning edendavad laiemat suhtlemist kodanike vahel ja parlamentidevahelisi kontakte.

ARTIKKEL 2

Demokraatia, õigusriik, inimõigused ja põhivabadused

Lepinguosalised kaitsevad jätkuvalt demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ja põhivabadusi kui ühiseid väärtusi, mis on nende sise- ja rahvusvahelise poliitika aluseks. Seoses sellega kinnitavad lepinguosalised veel kord, et nad järgivad inimõiguste ülddeklaratsiooni ja asjaomaseid rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid lepinguid, millega nad on ühinenud.

2.  Lepinguosalised edendavad neid ühiseid väärtusi ja põhimõtteid rahvusvahelistel foorumitel. Lepinguosalised teevad koostööd ja kooskõlastavad vajaduse korral nende väärtuste ja põhimõtete edendamist ja elluviimist, kaasa arvatud koos kolmandate riikidega ja kolmandates riikides.

ARTIKKEL 3

Rahu ja julgeoleku edendamine

1. Lepinguosalised teevad koostööd rahvusvahelise ja piirkondliku rahu ja julgeoleku edendamiseks.

2. Lepinguosalised edendavad ühiselt vaidluste rahumeelset lahendamist, sh oma piirkonnas, ja innustavad rahvusvahelist avalikkust lahendama kõik vaidlused rahumeelsete vahenditega kooskõlas rahvusvahelise avaliku õigusega.

ARTIKKEL 4

Kriisiohje

Lepinguosalised laiendavad arvamustevahetust ja püüavad toimida ühiselt kriisiohje ja rahu tagamise valdkonnas seoses ühist muret tekitavate probleemidega, sh edendades ühiseid seisukohti, tehes rahvusvahelistel foorumitel ja rahvusvahelistes organisatsioonides seoses resolutsioonide ja otsustega koostööd, toetades konfliktist väljuvate riikide jõupingutusi kestliku rahu saavutamiseks ning tehes koostööd kriisiohjeoperatsioonide ja muude asjaomaste programmide ja projektide raames.

ARTIKKEL 5

Massihävitusrelvad

1. Lepinguosalised teevad koostööd massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise korra tugevdamisel, et tõkestada massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide levikut, täites täies ulatuses oma kohustusi vastavalt rahvusvahelisele avalikule õigusele, kaasa arvatud rahvusvahelised lepingud ja muud rahvusvahelised kohustused, mis lepinguosaliste suhtes kehtivad.

2. Lepinguosalised edendavad tuumarelva leviku tõkestamise lepingut, mis on tuumadesarmeerimise saavutamise põhialus, üleilmse tuumarelva leviku tõkestamise režiimi nurgakivi ja tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise alus. Lepinguosalised aitavad oma põhimõtete ja tegevusega kaasa üleilmsetele jõupingutustele muuta maailm ohutumaks kõikide jaoks, rõhutades, kui oluline on lahendada massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise korda ohustavad probleemid, toetada ja tugevdada tuumarelva leviku tõkestamise lepingut ning kujundada tuumarelvavaba maailma loomise tingimused vastavalt tuumarelva leviku tõkestamise lepingu eesmärkidele, edendades rahvusvahelist stabiilsust ja tuginedes üldise püsiva julgeoleku põhimõttele.

3. Lepinguosalised on jätkuvalt vastu massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide levikule, arendades ja kasutades tõhusat kahesuguse kasutusega ja massihävitusrelvadega seotud kaupade ja tehnoloogiate ekspordikontrolli süsteemi, mis hõlmab lõppkasutuse kontrolli ja karme karistusi ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest.

4. Lepinguosalised peavad ja laiendavad selles valdkonnas dialoogi, et tugevdada käesolevas artiklis nimetatud meetmeid.

ARTIKKEL 6

Tavarelvastus, sealhulgas väike- ja kergrelvad

1. Lepinguosalised teevad koostööd ja kooskõlastavad tegevust tavarelvastuse, aga ka kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate üleandmise kontrolli valdkonnas üleilmsel, piirkondlikul, allpiirkondlikul ja siseriiklikul tasandil, eesmärgiga hoida ära nende kõrvaletoimetamine ning panustada rahu, julgeoleku ja stabiilsuse saavutamisse, samuti inimkannatuste vähendamisse kõigil nimetatud tasanditel. Lepinguosalised töötavad välja oma üleandmise kontrolli poliitika ja rakendavad seda vastutustundlikul viisil, võttes muu hulgas nõuetekohaselt arvesse üksteise julgeolekukaalutlusi nii üleilmsel tasandil kui ka oma piirkonnas ja teistes piirkondades.

2. Lepinguosalised, kinnitades oma kohustusi, mis tulenevad asjaomastest rahvusvahelistest õigusaktidest, nagu relvakaubandusleping, väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitlev ÜRO tegevuskava kõigis selle aspektides ja ÜRO kõik asjaomased resolutsioonid, teevad koostööd ja kooskõlastavad vajaduse korral nimetatud õigusaktide raames rahvusvahelise kaubanduse reguleerimiseks ning tavarelvastusega, sh väike- ja kergrelvade ning laskemoonaga ebaseadusliku kauplemise ja tavarelvade kõrvaletoimetamise ennetamiseks ja likvideerimiseks. Käesoleva lõike kohane koostöö hõlmab vajaduse korral nimetatud raamistiku üleilmset kohaldamist ja selle täiemahulist rakendamist kolmandates riikides.

3. Lepinguosalised peavad ja laiendavad dialoogi, et toetada ja tugevdada käesoleva artikli alusel võetavaid meetmeid.

ARTIKKEL 7

Rahvusvaheliselt muret tekitavad rasked kuriteod ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus

1. Lepinguosalised teevad koostööd rahvusvaheliselt muret tekitavate raskete kuritegude uurimise ja nende eest karistuste määramise edendamiseks, sh Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, ja kui see on asjakohane, asjakohaste ÜRO resolutsioonidega loodud erikohtute kaudu.

2. Lepinguosalised teevad koostööd 17. juulil 1998 Roomas alla kirjutatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi eesmärkide edendamisel. Sel eesmärgil nad:

(a) edendavad jätkuvalt statuudi üleilmset kohaldamist, ja kui see on asjakohane, jagavad selle sõlmimiseks ja rakendamiseks vajalike meetmete võtmise kogemusi;

(b) kaitsevad statuudi terviklust, kaitstes selle tuumpõhimõtteid, ja

(c) teevad koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevuse edasiseks tõhustamiseks.

ARTIKKEL 8

Terrorismivastane võitlus

1. Lepinguosalised teevad kooskõlas kehtiva rahvusvahelise avaliku õiguse, sh rahvusvaheliste terrorismivastase võitlusega seotud lepingute, rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvahelise inimõigustealase õigusega, mida lepinguosaliste suhtes kohaldatakse, ning ÜRO harta põhimõtetega koostööd kahepoolsel, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil mis tahes vormis terroriaktide tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks.

2. Lepinguosalised laiendavad koostööd, võttes arvesse üleilmset terrorismivastase võitluse strateegiat ja ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaseid resolutsioone.

3. Lepinguosalised edendavad dialoogi ning vahetavad teavet ja arvamusi kõigi terroriaktide ning nendega seotud meetodite ja tavade kohta, kaitstes samal ajal kooskõlas rahvusvahelise ja siseriikliku avaliku õigusega privaatsust ja isikuandmeid.

ARTIKKEL 9

Keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumariskide leevendamine

1. Lepinguosalised laiendavad koostööd keemilise, bioloogilise, kiirgus- ja tuumaohu ennetamise, vähendamise, kontrolli ja sellele reageerimise valdkonnas.

2. Lepinguosalised laiendavad koostööd kolmandate riikide institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks keemilise, bioloogilise, kiirgus- ja tuumaohu haldamiseks.

ARTIKKEL 10

Rahvusvaheline ja piirkondlik koostöö ning ÜRO reformimine

1. Lepinguosalised on kohustunud juhinduma tõhusast mitmepoolsusest ja püüavad selle toetuseks vahetada arvamusi ja laiendada koostööd ning vajaduse korral kooskõlastada oma seisukohti ÜRO ja muude rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide ning foorumite raames.

2. Lepinguosalised teevad koostööd ÜRO reformi edendamisel, et suurendada kogu ÜRO süsteemi, sh julgeolekunõukogu tõhusust, tulemuslikkust, läbipaistvust, aruandekohustust, võimekust ja esinduslikkust.

ARTIKKEL 11

Arengupoliitika

1. Lepinguosalised laiendavad arengupoliitika üle peetavat arvamustevahetust, sh regulaarse dialoogi kaudu, ja kooskõlastavad vajaduse korral oma kestliku arengu ja vaesuse kaotamise poliitikat üleilmsel tasandil.

2. Vajaduse korral kooskõlastavad lepinguosalised rahvusvahelistel ja piirkondlikel foorumitel oma seisukohti arengu küsimustes.

3. Lepinguosalised püüavad edendada teabevahetust ja koostööd oma arenguasutuste ja -üksuste vahel ning vajaduse korral riigisiseste meetmete kooskõlastamist.

4. Lepinguosalised püüavad vahetada arenguabi valdkonnas teavet, parimaid tavasid ja kogemusi ning teha koostööd ebaseaduslike rahavoogude piiramiseks ning eeskirjade eiramise, pettuste ja muu sellise ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks ja ennetamiseks, mis riivab nende ja vastuvõtjariikide finantshuve.

ARTIKKEL 12

Katastroofide ohjamine ja humanitaartegevus

1. Lepinguosalised laiendavad koostööd ja edendavad vajaduse korral kahepoolsel, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil katastroofide ennetamise, nende tagajärgede leevendamise, nendeks valmisoleku ja nendest taastumise koordineerimist, et vähendada katastroofiriski ja suurendada vastupanuvõimet selles valdkonnas.

2. Lepinguosalised püüavad teha koostööd humanitaarabimeetmete, sh hädaabioperatsioonide valdkonnas, et tagada tegevuse tulemuslikkus ja koordineerimine.

ARTIKKEL 13

Majandus- ja finantspoliitika

1. Lepinguosalised laiendavad teabe- ja kogemustevahetust, et edendada tihedat kahe- ja mitmepoolset poliitika koordineerimist nende ühiste kestliku ja tasakaalustatud majanduskasvu eesmärkide ning töökohtade loomise toetamiseks ja võitlemiseks ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse ja protektsionismi kõigi vormide vastu.

2. Lepinguosalised laiendavad oma finantspoliitikat ja õigusnorme käsitleva teabe vahetust, et tugevdada koostööd finantsstabiilsuse ja riigi rahanduse kestlikkuse tagamiseks, sh täiustades raamatupidamise, auditeerimise, panganduse, kindlustuse, finantsturgude ja muude finantssektori osade reguleerimis- ja järelevalvekorda, toetamaks asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides ja foorumitel tehtavat tööd.

ARTIKKEL 14

Teadus, tehnoloogia ja innovatsioon

Toetudes Brüsselis 30. novembril 2009 sõlmitud Euroopa Ühenduse ja Jaapani valitsuse vahelisele teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö lepingule (selle võimalike muudatustega), laiendavad lepinguosalised koostööd teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu vastastikust huvi pakkuvatele prioriteetidele.

ARTIKKEL 15

Transport

1. Lepinguosalised teevad koostööd, laiendades transpordipoliitika ja -tavade ning muudes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades kõigi transpordiliikide üle peetavat teabevahetust ja dialoogi, ning kooskõlastavad vajaduse korral oma seisukohti rahvusvahelistel transpordifoorumitel.

2. Lõikes 1 märgitud koostöövaldkonnad on järgmised:

(a) lennundus, näiteks lennundusohutus, lennuliikluse korraldamine ja muud asjakohased õigusnormid, mille eesmärk on võimaldada laiemaid ja vastastikku kasulikke lennutranspordisuhteid, ja kui see on asjakohane, tehnilise ja õigusalase koostöö ning täiendavate, vastastikusel huvil ja nõusolekul põhinevate lepingute sõlmimise kaudu;

(b) meretranspordisektor;

(c) raudteesektor. 

ARTIKKEL 16

Kosmos

1. Lepinguosalised laiendavad oma kosmosepoliitikat ja kosmosega seotud tegevust käsitlevat arvamuste- ja teabevahetust.

2. Lepinguosalised püüavad teha vajaduse korral koostööd, sh regulaarse dialoogi kaudu, kosmose uurimise ja rahumeelse kasutamise valdkonnas, sh sellistes valdkondades nagu nende satelliitnavigatsioonisüsteemide ühilduvus, maa jälgimine ja seire, kliimamuutus, kosmoseteadus ja -tehnoloogia, kosmosega seotud meetmete julgeolekuaspektid ja muud vastastikust huvi pakkuvad valdkonnad.

ARTIKKEL 17

Tööstuskoostöö    

1. Lepinguosalised edendavad tööstusalast koostööd, et parandada oma ettevõtjate konkurentsivõimet. Selleks laiendavad nad oma tööstuspoliitika kohta arvamuste ja parimate tavade vahetamist sellistes valdkondades nagu innovatsioon, kliimamuutus, energiatõhusus, standardimine, ettevõtja sotsiaalne vastutus ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine ja nende rahvusvahelistumise toetamine.

2. Lepinguosalised toetavad avaliku ja erasektori vaheliste koostöömeetmete algatamist, et parandada oma ettevõtjate konkurentsivõimet ja koostööd, sh ettevõtjate vahelise dialoogi teel.

ARTIKKEL 18

Toll

Lepinguosalised laiendavad tollikoostööd, sh lihtsustades seaduslikku kaubandust, tagades samal ajal tõhusa tollikontrolli ning järgides tollialaseid õigusakte, mis põhinevad Brüsselis 30. jaanuaril 2008 sõlmitud Euroopa Ühenduse ja Jaapani valitsuse vahelisel tolliküsimustes toimuva koostöö ja vastastikuse haldusabi lepingul (selle võimalike muudatustega). Samuti vahetavad nad arvamusi ja teevad koostööd asjaomastes rahvusvahelistes raamistikes.

ARTIKKEL 19

Maksustamine

Lepinguosalised püüavad hea maksuhaldustava edendamiseks laiendada koostööd kooskõlas rahvusvaheliste maksustandarditega, eelkõige innustades kolmandaid riike suurendama läbipaistvust, tagama teabevahetust ja kaotama kahjulikud maksutavad.

ARTIKKEL 20

Turism

Lepinguosalised laiendavad koostööd turismi kestliku arengu tagamiseks ja turismisektori konkurentsivõime suurendamiseks, mis võib aidata kaasa majanduskasvule, kultuurivahetusele ja inimestevaheliste kontaktide laiendamisele.

ARTIKKEL 21

Infoühiskond

Lepinguosalised vahetavad arvamusi oma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika ja õigusnormide kohta, et laiendada koostööd sellistes olulistes valdkondades nagu:

(a) elektroonne side, sh interneti haldamine ning ohutus ja julgeolek internetis;

(b) teadusuuringute võrgustike omavaheline ühendamine, sh piirkondlikul tasandil;

(c) teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse edendamine ning

(d) uue tehnoloogia standardimine ja levitamine.

ARTIKKEL 22

Tarbijapoliitika

Lepinguosalised edendavad dialoogi ja arvamustevahetust tarbijakaitse taseme tõstmisele suunatud poliitika ja õigusnormide üle ning laiendavad koostööd sellistes olulistes valdkondades nagu tooteohutus, tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamine ning tarbijate harimine, võimestamine ja kaebuste lahendamine.

ARTIKKEL 23

Keskkond

1. Lepinguosalised laiendavad arvamuste- ja teabevahetust muu hulgas parimate tavade, keskkonnaalase poliitika ja õigusnormide teemal ning laiendavad koostööd sellistes olulistes valdkondades nagu:

(a) ressursside kasutamise tõhusus;

(b) bioloogiline mitmekesisus;

(c) kestlik tarbimine ja tootmine;

(d) keskkonnakaitset toetavad tehnoloogiad, kaubad ja teenused;

(e) metsade kaitse ja kestlik haldamine, sh vajaduse korral võitlus ebaseadusliku raie vastu ning

(f) muud valdkonnad, mis otsustatakse asjaomase valdkonnapoliitika dialoogi raames.

2. Lepinguosalised püüavad laiendada koostööd asjaomaste rahvusvaheliste lepingute ja õigusaktide raames, samuti rahvusvahelistel foorumitel.

ARTIKKEL 24

Kliimamuutused

1. Tunnistades vajadust kogu maailma kasvuhoonegaasi heidet kiiresti, põhjalikult ja kestvalt vähendada, et maailma keskmine temperatuuritõus jääks oluliselt väiksemaks kui 2 °C võrreldes industrialiseerimiseelse tasemega, ja pingutada selle nimel, et temperatuuritõus ei ületaks 1,5 °C võrreldes industrialiseerimiseelse tasemega, asuvad lepinguosalised kliimamuutuste ja nende kahjuliku toime vastase võitluse etteotsa muu hulgas siseriiklike ja rahvusvaheliste inimtekkeliste kasvuhoonegaasi heidete vastaste meetmete abil. Lepinguosalised teevad vajaduse korral koostööd ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames selle konventsiooni eesmärgi saavutamiseks, Pariisi kokkuleppe rakendamisel ning mitmepoolse õigusraamistiku tugevdamisel. Nad püüavad laiendada koostööd ka muude asjaomaste rahvusvaheliste foorumite raames.

2. Lepinguosalised teevad kestliku arengu edendamiseks koostööd, laiendades teabe, sh parimate tavade vahetamist ning vajaduse korral edendades poliitika kooskõlastamist sellistes kliimamuutuse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvates küsimustes nagu:

(a) kliimamuutuse leevendamine mitmesuguste meetmetega, nagu teadus- ja arendustegevus vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia vallas, turupõhised mehhanismid ja lühiajalise kliimamõjuga saasteainete vähendamine;

(b) kohanemine kliimamuutuse kahjuliku toimega ja

(c) abi kolmandatele riikidele.

ARTIKKEL 25

Linnapoliitika

Lepinguosalised laiendavad kogemuste ja heade tavade vahetamist linnapoliitika valdkonnas, eelkõige selleks, et lahendada selles valdkonnas ühiseid probleeme, sh neid, mis tulenevad rahvastiku dünaamikast ja kliimamuutustest. Lepinguosalised innustavad vajaduse korral sellisele kogemuste ja heade tavade vahetamisele ka oma kohalikke omavalitsusi või linnavalitsusi.

ARTIKKEL 26

Energia

Lepinguosalised püüavad laiendada koostööd, ja kui see on asjakohane, koordineerida rahvusvaheliste foorumite ja organisatsioonide raames meetmeid energeetika, sh energiajulgeoleku, üleilmse energiakaubanduse ja investeeringute, üleilmsete energiaturgude toimimise, energiatõhususe ja energiaga seotud tehnoloogiate valdkonnas.

ARTIKKEL 27

Põllumajandus

1. Lepinguosalised laiendavad koostööd põllumajandus-, maaelu arengu ja metsamajanduspoliitika alal, sh sellistes valdkondades nagu kestlik põllumajandus, toidujulgeolek, keskkonnanõuete integreerimine põllumajanduspoliitikasse, maapiirkondade arengupoliitika, põllumajanduslike toiduainete propageerimine ja kvaliteedipoliitika, orgaaniline tootmine, põllumajanduse väljavaated rahvusvahelisel tasandil ja kestlik metsamajandamine, samuti kestliku põllumajanduse, maaelu arengu ja metsamajanduspoliitika ning keskkonna- ja kliimamuutuste poliitika seosed.

2. Lepinguosalised laiendavad koostööd teaduse ja innovatsiooni alal põllumajanduse ja metsa majandamise valdkonnas.

ARTIKKEL 28

Kalandus

1. Lepinguosalised edendavad dialoogi ja laiendavad koostööd kalanduspoliitika valdkonnas kooskõlas ettevaatusprintsiibi ja ökosüsteemipõhise lähenemisviisiga, et edendada kalavarude pikaajalist säilitamist, tõhusat haldamist ja jätkusutlikku kasutamist parimate kättesaadavate teaduslike andmete alusel.

2. Lepinguosalised laiendavad arvamuste- ja teabevahetust ning edendavad rahvusvahelist koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

3. Lepinguosalised tihendavad koostööd asjaomaste piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega.

ARTIKKEL 29

Merendus

Lepinguosalised edendavad kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsioonis (edaspidi „UNCLOS“) ette nähtud rahvusvahelise avaliku õigusega dialoogi ja laiendavad vastastikust mõistmist merendusküsimustes ning teevad koostööd, et edendada:

(a) selles valdkonnas õigusriigi põhimõtte järgimist, sh meresõidu- ja ülelennuvabadust ja muid avamerevabadusi, mis on sätestatud UNCLOSi artiklis 87, ning

(b) ökosüsteemi ning merede ja ookeanide eluta loodusvarade pikaajalist säilitamist, kestlikku haldamist ja paremat mõistmist kooskõlas kehtiva rahvusvahelise avaliku õigusega.

ARTIKKEL 30

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

1. Lepinguosalised laiendavad koostööd tööhõive, sotsiaalküsimuste ja inimväärse töö alal sellistes valdkondades nagu tööhõivepoliitika ja sotsiaalkindlustussüsteemid, globaliseerumise ja demograafiliste muutuste sotsiaalse mõõtme raames, arvamuste ja kogemuste vahetamise kaudu ja tehes vajaduse korral koostööd ühist huvi pakkuvates küsimustes.

2. Lepinguosalised püüavad austada, edendada ja viia ellu rahvusvaheliselt tunnustatud töö- ja sotsiaalseid standardeid ning edendada inimväärset tööd nende kohustuste alusel, mille nad on võtnud seoses asjaomaste rahvusvaheliste õigusaktidega, nagu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1998. aastal vastu võetud tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioon ja 2008. aasta deklaratsioon sotsiaalse õigluse kohta õiglase globaliseerumise eesmärgil.

ARTIKKEL 31

Tervishoid

Lepinguosalised laiendavad arvamuste-, teabe- ja kogemustevahetust tervishoiu valdkonnas, et lahendada tulemuslikult piiriüleseid terviseprobleeme, eelkõige nakkus- ja mittenakkushaiguste ärahoidmise ja kontrolli valdkonnas tehtava koostöö abil, sh edendades vajaduse korral rahvusvahelisi tervishoiualaseid lepinguid.

ARTIKKEL 32

Õigusalane koostöö

1. Lepinguosalised laiendavad õigusalast koostööd tsiviil- ja kaubandusasjades, eelkõige seoses õigusalast koostööd tsiviilasjades käsitlevate konventsioonide edendamise ja mõjususega.

2. Lepinguosalised laiendavad õigusalast koostööd kriminaalasjades vastavalt 15. detsembril 2009 Tokyos ja 30. detsembril 2009 Brüsselis alla kirjutatud Euroopa Liidu ja Jaapani vahelisele kriminaalasjades osutatava vastastikuse õigusabi lepingule (selle võimalike muudatustega).

ARTIKKEL 33

Võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu

Lepinguosalised laiendavad vastavalt asjaomastele rahvusvahelistele lepingutele koostööd korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse, sh tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise ning finants- ja majanduskuritegude vastase võitluse valdkonnas.

ARTIKKEL 34

Võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu

Lepinguosalised laiendavad koostööd, sh infovahetuse kaudu, et hoida ära oma finantssüsteemide kasutamine kriminaaltulu pesemiseks ja terrorismi rahastamiseks, võttes arvesse asjaomaste rahvusvaheliste asutuste, näiteks rahapesuvastase töökonna kehtestatud üldtunnustatud norme.

ARTIKKEL 35

Võitlus ebaseaduslike uimastite vastu

Lepinguosalised laiendavad koostööd ebaseaduslike uimastite kasutamise ennetamiseks ja tõkestamiseks, et:

(a) vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubavedu ja nõudlust;

(b) tõkestada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate lähteainete kõrvaletoimetamist;

(c) kaitsta rahvatervist ja heaolu ning

(d) kaotada uimastikaubandusega tegelevad rahvusvahelised kuritegelikud võrgustikud, eelkõige selleks, et hoida ära nende imbumine seaduslikku kaubandusse ja finantssektorisse, muu hulgas vahetades teavet ja parimaid tavasid.

ARTIKKEL 36

Koostöö küberküsimustes

1. Lepinguosalised vahetavad oma küberküsimusi käsitleva poliitika ja meetmete kohta arvamusi ja teavet ning edendavad sellist arvamuste- ja teabevahetust rahvusvahelistel ja piirkondlikel foorumitel.

2. Lepinguosalised laiendavad koostööd, et edendada ja kaitsta inimõigusi ja teabe vaba liikumist küberruumis maksimaalsel võimalikul määral. Sel eesmärgil ja saades aru, et rahvusvaheline avalik õigus kehtib ka küberruumi kohta, teevad nad vajaduse korral koostööd rahvusvaheliste normide kehtestamisel ja väljatöötamisel ning küberruumi usaldusväärsuse suurendamisel.

3. Lepinguosalised teevad vajaduse korral koostööd, et suurendada kolmandate riikide suutlikkust tugevdada oma küberturvalisust ja võidelda küberkuritegevuse vastu.

4. Lepinguosalised laiendavad koostööd küberkuritegevuse, sh ebaseadusliku sisu internetis levitamise tõkestamisel ja võitlusel selle vastu.

ARTIKKEL 37

Broneeringuinfo

Lepinguosalised püüavad kasutada terroriaktide ja raskete kuritegude tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks olemasolevaid vahendeid, nagu broneeringuinfo, sellises ulatuses, mis vastab nende seadustele ja õigusnormidele, austades samal ajal õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele.

ARTIKKEL 38

Ränne

1. Lepingosalised edendavad rände valdkonnas poliitilist dialoogi sellistel teemadel nagu seaduslik ränne, ebaseaduslik sisseränne, inimkaubandus ja piirihaldus, sh viisade ja reisidokumentide turvalisus, võttes arvesse rände sotsiaal-majanduslikke tõsiasju.

2. Lepinguosalised laiendavad koostööd ebaseadusliku sisserände ärahoidmiseks ja kontrollimiseks, sh tagades oma kodanike viivitamatu tagasivõtmise ja varustades nad asjakohaste reisidokumentidega.

ARTIKKEL 39

Isikuandmete kaitse

Lepinguosalised laiendavad koostööd isikuandmete kaitse kõrge taseme tagamiseks.

ARTIKKEL 40

Haridus, noorsugu ja sport

1. Lepinguosalised laiendavad oma haridus-, noorsoo- ja spordipoliitika üle peetavat arvamuste- ja teabevahetust.

2. Lepinguosalised stimuleerivad vajaduse korral hariduse, noorsoo ja spordi valdkonnas selliseid koostöömeetmeid nagu ühisprogrammid, vahetusprogrammid ning teadmiste ja kogemuste vahetamine.

ARTIKKEL 41

Kultuur

1. Lepinguosalised püüavad edendada kultuuritegelaste ja kunstiteoste vahetust ja korraldada vajaduse korral erinevates kultuurivaldkondades ühisalgatusi, sh audiovisuaalseid projekte, nagu filmid.

2. Lepinguosalised soodustavad oma kodanikuühiskondade ja kultuuriasutuste vahelist dialoogi ja koostööd, et suurendada vastastikust teadlikkust ja mõistmist.

3. Lepinguosalised püüavad teha vastastikust huvi pakkuvates küsimustes koostööd asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel, eelkõige ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioonis (UNESCO), et saavutada ühised eesmärgid ning edendada kultuurilist mitmekesisust ja kultuuripärandi kaitset.

ARTIKKEL 42

Ühiskomitee

1. Käesolevaga moodustatakse mõlema lepinguosalise esindajatest koosnev ühiskomitee. Ühiskomiteed juhatavad mõlemad lepinguosalised ühiselt.

2. Ühiskomitee:

(a) koordineerib käesoleval lepingul põhinevat üldist partnerlust;

(b)    nõuab vajaduse korral teavet komiteedelt või muudelt asutustelt, mis on loodud lepinguosaliste vahel sõlmitud muude lepingute või kokkulepitud korra alusel, ning vahetab arvamusi ühist huvi pakkuvates küsimustes;

(c) otsustab täiendavad koostöövaldkonnad, mida ei ole käesolevas lepingus nimetatud, tingimusel et need on kooskõlas käesoleva lepingu eesmärkidega;

(d) tagab käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise ja tulemusliku rakendamise;

(e)    püüab lahendada käesoleva lepingu tõlgendamisel, rakendamisel ja kohaldamisel tekkivaid vaidlusi;

(f) on platvormiks, mille kaudu selgitada käesoleva lepinguga seotud poliitikas, programmides ja volitustes tehtavaid asjakohaseid muudatusi, ning

(g)    annab soovitusi ja võtab vastu otsuseid ning aitab vajaduse korral kaasa käesoleva lepingu põhise koostöö konkreetsete aspektide hõlbustamisele.

3.    Ühiskomitee võtab otsuseid vastu konsensuse alusel.

4.    Ühiskomitee koguneb tavaliselt üks kord aastas vaheldumisi Tokyos ja Brüsselis. Samuti koguneb see emma-kumma lepinguosalise taotluse alusel.

5.    Ühiskomitee võtab vastu töökorra.

ARTIKKEL 43

Vaidluste lahendamine

1. Lepinguosalised lähtuvad käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks vajalike üldiste ja konkreetsete meetmete võtmisel vastastikuse austuse, võrdse partnerluse ja rahvusvahelise avaliku õiguse austamise põhimõtetest.

2. Kui käesoleva lepingu tõlgendamisel, rakendamisel või kohaldamisel peaks tekkima vaidlusi, teevad lepinguosalised suuremaid jõupingutusi, et omavahel konsulteerida ja teha koostööd eemärgiga lahendada probleem kiiresti ja sõbralikult.

3.      Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada vastavalt lõikele 2, võib kumbki lepinguosaline taotleda probleemi suunamist edasiseks arutamiseks ja uurimiseks ühiskomiteesse.

4.      Lepinguosalised on seisukohal, et käesoleva lepingu kohase koostöö aluste hulka kuuluvate, artikli 2 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 kirjeldatud kohustuste eriti rasket ja märkimisväärt rikkumist võidakse käsitada kiireloomulise eriolukorrana, kui see oma raskusastme ja laadi tõttu ohustab rahu ja julgeolekut ning kui sellel on rahvusvahelised tagajärjed.

5.      Sellisel ebatõenäolisel ja ootamatul juhul, kui lepinguosalise territooriumil on tekkinud lõikes 4 osutatud kiireloomuline eriolukord, korraldab ühiskomitee vastaspoole taotlusel 15 päeva jooksul kiireloomulise konsulteerimise.

        Juhul, kui ühiskomitee ei suuda leida mõlemale lepinguosalisele vastuvõetavat lahendust, koguneb ta selles küsimuses kiirkorras ministrite tasemel. 

6.      Kui kiireloomulise eriolukorra puhul ei leita mõlemale lepinguosalisele vastuvõetavat lahendust ka ministrite tasemel, võib see lepinguosaline, kes tegi lõikes 5 nimetatud taotluse, otsustada peatada käesoleva lepingu sätete kohaldamise kooskõlas rahvusvahelise avaliku õigusega. Peale selle märgivad lepinguosalised, et lõikes 5 nimetatud taotluse teinud lepinguosaline võib kooskõlas rahvusvahelise avaliku õigusega võtta muid, käesoleva lepingu raamest välja jäävaid sobivaid meetmeid.

       See lepinguosaline teatab oma otsusest teisele lepinguosalisele viivitamata kirjalikult ja kohaldab seda otsust lühima ajavahemiku jooksul, mis võimaldab lahendada probleemi mõlemale lepinguosalisele vastuvõetaval viisil.

7.      Lepinguosalised jälgivad pidevalt lepingu sätete kohaldamise peatamise põhjustanud kiireloomulise eriolukorra arengut. Sätete kohaldamise peatamise algatanud lepinguosaline võtab selle otsuse tagasi niipea, kui olukord seda võimaldab, ja igal juhul niipea, kui kiireloomulist eriolukorda enam ei ole.

8.      Käesolev leping ei mõjuta ega piira lepinguosaliste vahel sõlmitud muude lepingute tõlgendamist või kohaldamist. Käesoleva lepinguga seotud vaidluste lahendamist käsitlevad sätted ei asenda ega mõjuta mingil viisil lepinguosaliste vahel sõlmitud muude lepingutega seotud vaidluste lahendamist käsitlevaid sätteid.

LÕPPSÄTTED

ARTIKKEL 44

Muud küsimused

Käesoleva lepingu kohast koostööd ja meetmeid rakendatakse kooskõlas lepinguosaliste seaduste ja õigusnormidega.

ARTIKKEL 45

Lepinguosaliste määratlus

Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosalised“ ühelt poolt liitu või selle liikmesriike või liitu ja selle liikmesriike vastavalt nende pädevusele ning teiselt poolt Jaapanit.

ARTIKKEL 46

Teabe avaldamine

Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, nagu kohustaks see lepinguosalist esitama teavet, mille avalikustamist peetakse oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus olevaks.

ARTIKKEL 47

Jõustumine ja jõustumiseelne kohaldamine

1. Jaapan ratifitseerib käesoleva lepingu ja liidu pool kas kiidab selle heaks või ratifitseerib selle kooskõlas oma vastavate kohaldatavate õiguslike menetlustega. Jaapani ratifitseerimiskirja ning liidu poole heakskiitmise ja ratifitseerimise lõpuleviimist kinnitava teate vahetamine toimub Tokyos. Käesolev leping jõustub nimetatud dokumentide vahetamise kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval.

2. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist, kohaldavad liit ja Jaapan kuni käesoleva lepingu jõustumiseni artikleid 1, 2, 3, 4, artikli 5 lõiget 1, artikleid 11, 12, 13, 14, 15 (v.a lõike 2 punkt b), 16, 17, 18, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 37, artikli 38 lõiget 1, artikleid 39, 40, 41, 42 (v.a lõike 2 punkt c), 43, 44, 45, 46, 47, artikli 48 lõiget 3 ning artikleid 49, 50 ja 51. Nende sätete kohaldamine algab teise kuu esimesel päeval pärast kuupäeva, mil Jaapan teatab liidule lepingu ratifitseerimisest, või kuupäeva, mil liit teatab Jaapanile vajaliku õigusmenetluse lõpuleviimisest. Teavitamine toimub diplomaatiliste nootide abil.

3. Sätetel, mida kohaldatakse vastavalt lõikele 2 enne käesoleva lepingu jõustumist, on samad õiguslikud tagajärjed, kui oleks lepinguosaliste vahelisel jõustunud lepingul.

ARTIKKEL 48

Lepingu lõpetamine

1. Käesolev leping kehtib, kui seda ei lõpetata vastavalt lõikele 2.

2. Lepinguosaline võib teisele lepinguosalisele kirjalikult teatada oma kavatsusest käesolev leping lõpetada. Lõpetamine jõustub kuus kuud pärast kuupäeva, mil teine lepinguosaline saab teate kätte.

3. Lepinguosaline võib teisele lepinguosalisele kirjalikult teatada oma kavatsusest lõpetada käesoleva lepingu jõustumiseelne kohaldamine vastavalt artikli 47 lõikele 2. Lõpetamine jõustub kuus kuud pärast kuupäeva, mil teine lepinguosaline saab teate kätte.

ARTIKKEL 49

Riikide ühinemine liiduga tulevikus

1. Liit teavitab Jaapanit, kui mõni kolmas on esitanud taotluse liiduga ühineda.

2. Lepinguosalised arutavad, sh ühiskomitee raames, seda, milliseid tagajärgi võib põhjustada kolmanda riigi ühinemine liiduga.

3. Liit teavitab Jaapanit kolmanda riigi liiduga ühinemise lepingu allakirjutamisest ja jõustumisest.

ARTIKKEL 50

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut neis lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Jaapani territooriumi suhtes.

ARTIKKEL 51

Autentsed tekstid

   Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja jaapani keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Kui lepingu eri keeleversioonides esineb lahknevusi, annavad lepinguosalised küsimuse lahendamiseks ühiskomiteele.

[koht], [päev] [kuu] 2018

Belgia Kuningriigi nimel

Bulgaaria Vabariigi nimel

Tšehhi Vabariigi nimel

Taani Kuningriigi nimel

Saksamaa Liitvabariigi nimel

Eesti Vabariigi nimel

Iirimaa nimel

Kreeka Vabariigi nimel

Hispaania Kuningriigi nimel

Prantsuse Vabariigi nimel

Horvaatia Vabariigi nimel

Itaalia Vabariigi nimel

Küprose Vabariigi nimel

Läti Vabariigi nimel

Leedu Vabariigi nimel

Luksemburgi Suurhertsogiriigi nimel

Ungari nimel

Malta Vabariigi nimel

Madalmaade Kuningriigi nimel

Austria Vabariigi nimel

Poola Vabariigi nimel

Portugali Vabariigi nimel

Rumeenia nimel

Sloveenia Vabariigi nimel

Slovaki Vabariigi nimel

Soome Vabariigi nimel

Rootsi Kuningriigi nimel

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi nimel

EUROOPA LIIDU NIMEL

JAAPANI nimel

(LÕPP)