—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nicaragua kohta, eriti 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni (1), 26. novembri 2009. aasta resolutsiooni (2) ja 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni (3),

—

võttes arvesse ELi ja Kesk-Ameerika riikide vahel 2012. aastal sõlmitud assotsieerimislepingut,

—

võttes arvesse ELi riigistrateegia dokumenti ja mitmeaastast sihtprogrammi (2014–2020) Nicaragua kohta,

—

võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—

võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

—

võttes arvesse ELi 2004. aasta juuni suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,

—

võttes arvesse Nicaragua põhiseadust,

—

võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 19. novembri 2016. aasta avaldust Nicaragua valimiste lõpptulemuste kohta,

—

võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 22. aprilli 2018. aasta ja 15. mai 2018. aasta avaldusi Nicaragua kohta,

—

võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 27. aprilli 2018. aasta pressiteadet inimõiguste olukorra kohta Nicaraguas,

—

võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni (IACHR) visiiti 17.–21. mail 2018, mille eesmärk oli uurida olukorda Nicaraguas, ja selle komisjoni 21. mai 2018. aasta esialgset avaldust,

—

võttes arvesse ÜRO inimõiguste büroo pressiesindaja Liz Throsselli 20. aprilli 2018. aasta avaldust Nicaragua meeleavaldustel aset leidnud vägivallategude kohta,

—

võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni (ARO) 14. mai 2018. aasta pressiteadet visiidi kohta, mille eesmärk oli uurida olukorda Nicaraguas,

—

võttes arvesse ARO peasekretariaadi 20. jaanuari 2017. aasta aruannet Nicaragua kohta ja tema 22. aprilli 2018. aasta avaldust, milles mõistetakse Nicaraguas aset leidnud vägivallateod hukka,

—

võttes arvesse Nicaragua piiskoppide konverentsi avaldatud kommünikeesid, eriti viimast, 23. mail 2018 avaldatud kommünikeed,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.

arvestades, et üliõpilaste korraldatud rahumeelsete meeleavalduste tagajärjel, mis said alguse 18. aprillil 2018, et väljendada vastuseisu president Daniel Ortega välja kuulutatud sotsiaalkindlustusreformidele, on teadete kohaselt surma saanud vähemalt 84 inimest, vigastatuid on rohkem kui 860 ja kinnipeetuid üle 400; arvestades, et enamikul ohvritest olid kuulihaavad pea, kaela, rinna või kõhu piirkonnas, mis viitab kindlalt kohtuvälisele hukkamisele; arvestades, et Nicaragua ametivõimud on meeleavaldajaid avalikult halvustanud, nimetades neid vandaalideks ja süüdistades neid poliitilises manipuleerimises;

B.

arvestades, et president Daniel Ortega teatas 23. aprillil 2018 sotsiaalkindlustusreformi tühistamisest, kuid meeleavaldustest said ulatuslikud jätkuvad rahutused, milles nõuti ajutise valitsuse kehtestamist ja demokraatliku korra taastamist; arvestades, et teine rahulolematuse ja avaliku konflikti allikas on ekspordile suunatud suuremahulise kaevandustegevuse järsk suurenemine;

C.

arvestades, et 20. aprillil 2018 ründasid Managua uues katedraalis 600 üliõpilast mässupolitsei ja rühm erakonna Frente Sandinista de Liberación Nacional liikmeid, kes tegutsesid täiesti karistamatult ning politsei osalusel ja nõusolekul; arvestades, et Ameerika Inimõiguste Komisjon on dokumenteerinud rünnakud nelja ülikooli alal (Kesk-Ameerika Ülikool (UCA), Nicaragua Polütehniline Ülikool (UPOLI), Riiklik Põllumajandusülikool (UNA) ja Nicaragua Riiklik Autonoomne Ülikool (UNAN));

D.

arvestades, et ohvrite suur hulk annab tunnistust riigivõimu poolsetest julmadest repressioonidest, mis rikuvad rahvusvahelises õiguses sätestatud vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning norme, millega seatakse piirangud jõu kasutamisele; arvestades, et Nicaragua riikliku politseiasutuse ülem Aminta Granera on ülemäärase vägivalla kasutamise tõttu tagasi astunud;

E.

arvestades, et valitsus sulges meelevaldselt meediaväljaanded, kes meeleavaldusi kajastasid, ning ajakirjanikke, kes väljendasid mis tahes vormis vastuseisu, hirmutati ja peeti kinni; arvestades, et Nicaragua ametivõimude poolne sõnavabaduse mahasurumine ja opositsioonijuhtide tagakiusamine on mõistetud hukka kui rünnak kodanikuvabaduste vastu; arvestades, et ajakirjanik Angel Gahona lasti maha otseülekande ajal;

F.

arvestades, et inimõigusorganisatsioonid on registreerinud palju väiteid selle kohta, et riiklikes haiglates ei abistata ega ravita vigastatud meeleavaldajaid;

G.

arvestades, et 27. aprillil 2018 andis Rahvusassamblee president Gustavo Porras teada tõekomisjoni moodustamisest, et uurida meeleavalduste ajal toimunut; arvestades, et 6. mail 2018 valis seitsmest seadusandjast – kellest viis kuulub president Daniel Ortega erakonda – koosnev kogu komisjoni viis liiget ja Rahvusassamblee ratifitseeris nende määramise;

H.

arvestades, et Ameerika Inimõiguste Komisjon külastas Nicaraguat 17.–21. mail 2018; arvestades, et komisjon dokumenteeris ebaseaduslikke ja meelevaldseid kinnipidamisi, piinamise ning ebainimliku, julma ja alandava kohtlemise kasutamist, meedia tsensuuri ja meediavastaseid rünnakuid ning muid hirmutamise vorme nagu ähvardused, ahistamine ja tagakiusamine, mille eesmärk oli meeleavaldused laiali ajada ning takistada neis kodanike osalemist;

I.

arvestades, et 16. mail 2018 alanud president Daniel Ortega ning Nicaragua opositsiooni ja kodanikurühmituste vahelise siseriikliku dialoogi käigus, mida vahendas katoliku kirik, ei suudetud leida kriisile lahendust ning see peatati, kuna valitsuse läbirääkijad keeldusid arutamast vahendajate esitatud 40 punktist koosnevat kava, mis sisaldas tegevuskava demokraatlike valimiste läbiviimiseks ja valimisseaduse reforme, millega tuuakse valimiste toimumisaeg varasemaks ja keelatakse presidendi tagasivalimine; arvestades, et tehti ettepanek luua ühine kuueliikmeline komitee, kuhu kuuluks kolm valitsuse esindajat ja kolm platvormi Alianza Cívica por la Justicia y la Democracia esindajat;

J.

arvestades, et alates 2007. aastast on Daniel Ortega valitud presidendiametisse kolmel järjestikustel valimistel, vaatamata asjaolule, et Nicaragua põhiseaduses on järjestikustel valimistel tagasivalimine keelatud; see asjaolu näitab, kuivõrd ulatuslik on riigis valitsev korruptsioon ja autoritaarsus; arvestades, et ELi institutsioonid ja ARO kritiseerisid teravalt 2011. aasta ja 2016. aasta valimisi eeskirjade eiramise eest, kuna valimised viidi läbi ilma nimetatud organisatsioonide vaatlejate või muude usaldusväärsete rahvusvaheliste vaatlejate kohalviibimiseta;

K.

arvestades, et avaliku sektori korruptsioon, mis hõlmab ka president Daniel Ortega sugulasi, on endiselt üks suuremaid probleeme; arvestades, et riigiametnikele altkäemaksu andmine ning ebaseaduslikud konfiskeerimised ja meelevaldsed hindamised tolli- ja maksuasutuste poolt on väga levinud; arvestades, et põhjendatult on väljendatud muret onupojapoliitika pärast Nicaragua valitsuses; arvestades, et inimõiguslaste rühmad on mõistnud hukka ühepartei valitsemisega kaasnenud võimu järkjärgulise koondumise ja institutsioonide nõrgenemise;

L.

arvestades, et demokraatia ja õigusriigi põhimõtted on Nicaraguas viimase kümne aasta jooksul alla käinud; arvestades, et demokraatia ja õigusriigi arendamine ja tugevdamine ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine peavad olema ELi välispoliitika, sealhulgas 2012. aastal Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika riikide vahel sõlmitud assotsieerimislepingu lahutamatu osa;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.