Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52018IP0120

    Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioon subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitlevate 2015. ja 2016. aasta aruannete kohta (2017/2010(INI))

    ELT C 390, 18.11.2019, p. 94–99 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    18.11.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 390/94


    P8_TA(2018)0120

    Subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitlevad 2015. ja 2016. aasta aruanded

    Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioon subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitlevate 2015. ja 2016. aasta aruannete kohta (2017/2010(INI))

    (2019/C 390/11)

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 5,

    võttes arvesse protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

    võttes arvesse protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

    võttes arvesse 16. detsembri 2003. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet parema õigusloome kohta ning institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe uusimat, 13. aprilli 2016. aasta versiooni (1),

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu pädevate teenistuste vahel 22. juulil 2011 kokku lepitud praktilist korda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 4 rakendamiseks esimese lugemise kokkulepete korral,

    võttes arvesse oma 17. mai 2017. aasta resolutsiooni subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitleva 2014. aasta aruande kohta (2) ja oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitlevate 2012.–2013. aasta aruannete kohta (3),

    võttes arvesse komisjoni 2015. aasta aruannet subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta (COM(2016)0469) ning komisjoni 2016. aasta aruannet subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta (COM(2017)0600),

    võttes arvesse komisjoni 2015. aasta aruannet Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide parlamentide suhete kohta (COM(2016)0471) ning komisjoni 2016. aasta aruannet Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide parlamentide suhete kohta (COM(2017)0601),

    võttes arvesse kõiki varasemaid komisjoni teatisi, mis käsitlevad vajadust parema õigusloome järele, et saavutada paremad tulemused ELi kodanike hüvanguks,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni presidendi 14. novembri 2017. aasta otsust subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja „teeme vähem, aga paremini“rakkerühma loomise kohta (C(2017)7810),

    võttes arvesse Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi (COSAC) 19. juuni 2014. aasta, 14. novembri 2014. aasta, 6. mai 2015. aasta, 4. novembri 2015. aasta, 18. mai 2016. aasta, 18. oktoobri 2016. aasta ja 3. mai 2017. aasta poolaastaaruandeid parlamentaarse kontrolliga seotud Euroopa Liidu menetluste ja tavade arengu kohta,

    võttes arvesse 5. veebruaril 2014 allkirjastatud Euroopa Parlamendi ja Regioonide Komitee koostöölepingut,

    võttes arvesse Regioonide Komitee 2015. aasta aruannet subsidiaarsuse kohta,

    võttes arvesse kodukorra artikleid 52 ja 132,

    võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja põhiseaduskomisjoni arvamust (A8-0141/2018),

    A.

    arvestades, et 2015. ja 2016. aasta olid 2014. aasta novembris ametisse astunud Junckeri komisjoni esimesed kaks täistööaastat; arvestades, et president Juncker võttis eesmärgi seada subsidiaarsus Euroopa demokraatliku protsessi keskmesse ning tagada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega täielik kooskõla kogu õigusloomeprotsessi jooksul;

    B.

    arvestades, et 13. aprilli 2016. aasta uus institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe sisaldab kolme institutsiooni võetud kohustust austada ja rakendada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

    C.

    arvestades, et komisjon sai 2015. aastal kaheksa põhjendatud arvamust, milles käsitleti kolme komisjoni ettepanekut; arvestades, et komisjonile esitati sel aastal kokku 350 dokumenti;

    D.

    arvestades, et komisjon sai 2016. aastal 65 põhjendatud arvamust, milles käsitleti 26 komisjoni ettepanekut; arvestades, et see on 713 % rohkem võrreldes 2015. aastal saadud kaheksa põhjendatud arvamusega ning on ühes kalendriaastas laekunud arvamuste hulga poolest kolmandal kohal alates subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi kasutuselevõtust 2009. aastal Lissaboni lepingu alusel (seda näitajat edestab põhjendatud arvamuste arv, mis esitati 2012. aastal (84) ja 2013. aastal (70)); arvestades, et komisjonile sel aastal esitatud dokumentide koguarv kasvas märkimisväärselt ehk 620 dokumendini;

    E.

    arvestades, et 19. mail 2015 võttis komisjon vastu parema õigusloome meetmete paketi, mis hõlmab ka paremat õigusloomet käsitlevaid uusi suuniseid, sealhulgas uuendatud suuniseid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse hindamiseks uute algatuste mõju hindamise käigus;

    F.

    arvestades 2015. aastal lõi komisjon veebisaidi „Kergenda koormat – tee end kuuldavaks!“ (4) ning REFITi platvormi (tulemuslikuks ja tõhusaks õigusloomeks), millega anti sidusrühmadele täiendavad võimalused, et teavitada komisjoni olemasolevate regulatiivsete meetmete puudustest ning sealhulgas subsidiaarsuse ja/või proportsionaalsusega seotud küsimustest;

    G.

    arvestades, et 2015. aastal koostas Euroopa Parlamendi uuringuteenistus 13 esialgset hinnangut, ühe mõjuhinnangu parlamendi sisuliste muudatusettepanekute kohta ja viis läbi kuus mõju järelhindamist; arvestades, et lisaks sellele koostas ta neli aruannet Euroopa mõõtme puudumise maksumuse kohta ja kaks Euroopa lisaväärtuse hinnangut; arvestades, et 2016. aastal koostas Euroopa Parlamendi uuringuteenistus 36 esialgset hinnangut, ühe mõjuhinnangu parlamendi sisuliste muudatusettepanekute kohta ja viis läbi 14 Euroopa tasandi mõju järelhindamist; arvestades, et lisaks sellele koostas ta seitse aruannet Euroopa mõõtme puudumise maksumuse kohta ja viis Euroopa lisaväärtuse hinnangut;

    H.

    arvestades, et liidu seadusandlike aktidega delegeeritakse volitusi siis, kui on vaja paindlikkust ja tõhususust, mida seadusandliku tavamenetlusega ei ole võimalik saavutada; arvestades, et reguleeritava valdkonna põhinormide kehtestamine üksnes seadusandja pädevuses;

    I.

    arvestades, et subsidiaarsus ja proportsionaalsus on olulised mõju hindamisel ja järelhindamisel, mille käigus vaadeldakse, kas ELi tasandi meetmed on vajalikud, kas nende eesmärke saab muude vahenditega tulemuslikumalt saavutada ning kas meetmete tõhusus, tulemuslikkus, sidusus, asjakohasus ja ELi lisaväärtus vastavad ootustele;

    J.

    arvestades, et 2014. aastal avaldasid kolme riigi parlamendikojad (Taani Folketing, Madalmaade Parlamendi Teine Koda ja Ühendkuningriigi Parlamendi Ülemkoda) aruanded, mis sisaldasid üksikasjalikke ettepanekuid selle kohta, kuidas tugevdada riikide parlamentide rolli otsustusprotsessis;

    1.

    tuletab meelde, kui olulised on subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse aastaaruanded, mille koostab komisjon; märgib, et komisjoni 2015. ja 2016. aasta aruanded on üksikasjalikumad ja põhjalikumad kui eelnevate aastate aruanded;

    2.

    rõhutab, kui oluline on, et Euroopa Liit võtaks meetmeid ainult juhul, kui ta saab väärtust lisada, et vähendada nn demokraatia defitsiiti;

    3.

    rõhutab, et subsidiaarsus ja proportsionaalsus on aluspõhimõtted, mida ELi institutsioonid peavad ELi pädevust rakendades arvesse võtma, et tagada liidu meetmete lisaväärtus; tuletab meelde, et nende põhimõtetega soovitakse tõhustada liidu toimimist, tagades, et liidu tasandi meetmed on vajalikud, meetmete eesmärke ei saa liikmesriigid üksi nõuetekohaselt saavutada, meetmete laad ja sisu ei lähe aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale ning meetmeid võetakse alati kõige sobivamal valitsustasandil; juhib tähelepanu asjaolule, et neid põhimõtteid on võimalik ELi-vastastel eesmärkidel väärkasutada, ning rõhutab, et ELi institutsioonid peaksid olema tähelepanelikud, et seda ohtu vältida ja selle vastu võidelda;

    4.

    tuletab meelde, et subsidiaarsus on liitude aluspõhimõte ning juriidiliselt määratlemata mõiste, mis peaks järelikult sõltuma poliitilisest tõlgendusest;

    5.

    mõistab, et subsidiaarsuse põhimõtet ei saa kasutada aluslepingute alusel liidule antud volituste tõlgendamiseks;

    6.

    on seisukohal, et subsidiaarsust ja selle kontrolli käsitlev arutelu peaks toimuma kodanike järjest suurema nõudmise taustal, et liit lahendaks sellised olulised üleilmsed probleemid nagu näiteks maailmajagudevahelised rahavood, julgeolek, ränne ja kliimamuutused;

    7.

    väljendab heameelt asjaolu üle, et 25. märtsil 2017 vastu võetud Rooma deklaratsiooni lisati viide subsidiaarsusele; on seisukohal, et subsidiaarsusel peaks olema ELi tulevikku käsitlevas arutelus oluline koht;

    8.

    juhib tähelepanu algatusele, millest teatas komisjoni president Jean-Claude Juncker oma 2017. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus ja mille eesmärk oli luua subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja „teeme vähem, aga paremini“rakkerühm, mida juhib komisjoni asepresident Frans Timmermans; tuletab meelde, et Euroopa Parlament oli seisukohal, et komisjoni loodud rakkerühmas osalemine kahjustaks Euroopa Parlamendi institutsioonilist rolli ja positsiooni Euroopa Liidu ainsa otse valitud institutsioonina, kes esindab liidu tasandil kodanikke ja teostab poliitilist kontrolli komisjoni üle, ning otsustas seetõttu rakkerühmas osalemise kutse tagasi lükata;

    9.

    võtab teadmiseks metoodika, mida komisjon on rakendanud 2015. ja 2016. aasta aruannetes, milles kasutatakse statistikat, et liigitada ettepanekute paketi kohta esitatud liikmesriikide parlamentide põhjendatud arvamused üheks põhjendatud arvamuseks, mitte põhjendatud arvamusteks iga üksiku ettepaneku kohta;

    10.

    peab kiiduväärseks, et liikmesriikide parlamentide 2016. aastal esitatud põhjendatud arvamuste arv (65) on alates ajast, mil Lissaboni lepinguga kehtestati subsidiaarsuse kontrolli mehhanism, kolmas suurim kalendriaasta jooksul esitatud põhjendatud arvamuste arv; märgib, et võrreldes 2015. aastaga, mil esitati kaheksa põhjendatud arvamust, on nende arv järsult suurenenud (713 %); märgib, et komisjonile poliitilise dialoogi raames esitatud arvamuste arv on samuti märkimisväärselt suurenenud – 350-lt 620-le; rõhutab, et need suundumused ilmnesid seadusandliku tegevuse vähenemise taustal, mis näitab ka seda, et liikmesriikide parlamentide osalemine on võrreldes varasemate aastatega suurenenud; väljendab heameelt liikmesriikide parlamentide märkimisväärse huvi üle ELi otsustusprotsessi vastu;

    11.

    väljendab heameelt selle üle, et põhjendatud arvamusi esitanud liikmesriikide parlamendikodasid on rohkem (26 parlamendikoda 41st 2016. aastal, võrreldes kaheksaga 2015. aastal); märgib, et poliitilise dialoogi ja põhjendatud arvamuste raames aktiivsed parlamendikojad erinevad märkimisväärselt; rõhutab, et liikmesriikide parlamendid on endiselt huvitatud rohkem ELi õigusaktide sisu mõjutamisest kui selliste olukordade kindlakstegemisest, kus probleemiks võib olla subsidiaarsus; märgib, et liikmesriikide parlamentide õigus jälgida subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete järgimist hõlmab ka õigust paluda Euroopa seadusandjal tegutseda vajaduse korral Euroopa tasandil;

    12.

    tunnustab tööd, mida on teinud mõjuhindamiskomitee ja alates 2015. aasta juulist selle ülesanded üle võtnud õiguskontrollikomitee; märgib, et mõjuhindamiskomitee ja õiguskontrollikomitee leidsid 2015. aastal läbivaadatud mõjuhinnangute puhul, et 23 % nendest vajas täiustamist kas subsidiaarsuse või proportsionaalsuse põhimõtte või mõlema põhimõtte seisukohast; märgib, et 2016. aastal pidas õiguskontrollikomitee mitterahuldavaks 15 % mõjuhinnangutest; väljendab heameelt asjaolu pärast, et need osakaalud on eelnevate aastatega võrreldes vähenenud; rõhutab, et komisjon vaatas kõik asjaomased mõjuhinnangud läbi, võttes arvesse õiguskontrollikomitee analüüsi;

    13.

    märgib, et parema õigusloome tegevuskava rakendamine on ajendanud komisjoni töötama välja tõhusamaid institutsioonisiseseid vahendeid ja menetlusi, et vältida subsidiaarsuse põhimõtte rikkumist; rõhutab, et mõjuhinnangud on põhiline vahend subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete järgimise tagamiseks ning aruandekohustuse suurendamiseks; rõhutab eelkõige õiguskontrollikomitee rolli ja väljendab heameelt asjaolu üle, et komitee kvaliteedikontroll käsitleb nüüd ka subsidiaarsust ja proportsionaalsust; rõhutab siiski, et õiguskontrollikomitee sõltumatust võiks veelgi suurendada;

    14.

    väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon võttis 2015. aasta mais vastu uue parema õigusloome paketi, millega tagatakse, et ELi õigusaktid teenivad üldsuse huve tulemuslikumalt ja kindlustavad subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete terviklikuma järgimise, mis aitab omakorda suurendada ELi otsustusprotsessi läbipaistvust; leiab, et uus parema õigusloome raamistik peaks olema Euroopa Liidu jaoks vahend, mille abil tegutseda täielikus kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega; rõhutab eeltoodule vaatamata, et kuigi sellega tuleks näha ette kõnealuste põhimõtete järgimise hindamine, millega tagatakse, et liit võtab meetmeid ainult juhul, kui ta lisab väärtust, ei tohiks see põhjustada tarbetuid viivitusi asjaomaste õigusaktide vastuvõtmisel;

    15.

    väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon avaldas 24. oktoobril 2017 teatise „Paremad lahendused parema õigusloome tegevuskava paremaks täitmiseks“, milles on märgitud komisjoni jõupingutusi suurendada läbipaistvust, õiguspärasust ja vastutust oma töös parema õigusloome valdkonnas, eelkõige seoses konsultatsiooniprotsessi ja sidusrühmade võimalusega esitada tagasisidet ettepanekute kohta;

    16.

    väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon võttis 2015. aastal uute poliitikaalgatuste jaoks kasutusele uued konsultatsiooni- ja tagasisidemehhanismid;

    17.

    rõhutab, kui tähtis on seadusandlike algatuste vajadust ja nende mõju kõigile olulistele valdkondadele (majandus-, keskkonna- ja sotsiaalvaldkond) piisavalt selgitada, et järgida subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

    18.

    toetab komisjoni eesmärki korraldada enne võimalike seadusandlike muudatuste kaalumist kõigepealt hindamine; leiab seetõttu, et Euroopa Liit ja liikmesriikide ametiasutused peaksid tegema tihedat koostööd, et tagada parem järelevalve, mõõtmine ja hindamine seoses ELi õigusloome tegeliku mõjuga kodanikele, majandusele, sotsiaalstruktuurile ja keskkonnale;

    19.

    väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon allkirjastasid 2016. aastal uue institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe; tuletab meelde, et komisjoni eesmärk on selgitada seletuskirjas oma ettepanekute põhjendatust subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete seisukohast; väljendab heameelt selle üle, et komisjon on institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega võtnud endale kohustuse teha oma seadusandlike ja muude kui seadusandlike ettepanekute mõjuhinnangud liikmesriikide parlamentidele kättesaadavaks; tuletab meelde, et selles kokkuleppes rõhutatakse ka, et seadusandlik menetlus peab olema läbipaistvam ja et liikmesriikide parlamentidele esitatav teave peab võimaldama neil täielikult kasutada aluslepingutega antud õigusi;

    20.

    kutsub liikmesriikide parlamente üles märkima algusest peale selgelt, et nende esitatud dokument on põhjendatud arvamus aluslepingute protokolli nr 2 kohaselt, ning märkima ka seadusandliku(d) ettepaneku(d), millele selles viidatakse, selgelt põhjendama, miks leitakse, et ettepanekuga rikutakse subsidiaarsuse põhimõtet, lisama lühikokkuvõtte argumentidest ning järgima kaheksa nädala pikkust tähtaega asjaomase seadusandliku akti eelnõu edastamise kuupäevast; märgib, et see hõlbustab põhjendatud arvamuste õigeaegset ja nõuetekohast käsitlemist kõikide asjaomaste institutsioonide poolt;

    21.

    on seisukohal, et pärast Lissaboni lepingu vastuvõtmist on liikmesriikide parlamentide osalemine ELi seadusandlikes menetlustes märkimisväärselt suurenenud, millele on kaasa aidanud suhete loomine teiste liikmesriikide parlamentidega; kutsub liikmesriikide parlamente üles jätkama ja veelgi tugevdama parlamentidevahelisi suhteid, muu hulgas kahepoolselt, kuna see võimaldab tõhustada koostööd liikmesriikide vahel, ning pidama seejuures silmas demokraatlikku Euroopa nägemust, kui liit saab väärtust lisada, ja solidaarsuse vaimu, tuginedes õigusriigile ja põhiõigustele; rõhutab, et need suhted võivad hõlbustada parimate tavade vahetamist subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamise valdkonnas;

    22.

    väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Parlament täidab seoses subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse mehhanismidega aina enam ja korrapärasemalt liikmesriikide parlamentide koostööpartneri ja vahendaja rolli; on seisukohal, et liikmesriikide parlamentidega peetava poliitilise dialoogi tõhustamine võib aidata ratsionaliseerida subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kontrolli, sest seadusandlike ettepanekute sisule pööratakse rohkem tähelepanu;

    23.

    juhib tähelepanu asjaolule, et 2016. aastal esitasid 11 liikmesriigi parlamendi 14 koda põhjendatud arvamuse ettepaneku kohta võtta vastu direktiiv, millega muudetakse 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (COM(2016)0128), ja sellega saavutati aluslepingute protokolli nr 2 artikli 7 lõike 2 kohaselt nõutud künnis ehk kolmandik häältest, et algatada nn kollase kaardi menetlus; tuletab meelde, et liikmesriikide parlamentide esitatud argumentide teemal toimus Euroopa Parlamendis komisjoni osavõtul laialdane arutelu; märgib, et komisjon vahetas liikmesriikide parlamentidega mõtteid COSACi raames; märgib, et komisjon esitas teatise, milles põhjendati ulatuslikult ettepanekuga jätkamist (5); leiab, et vaatamata mõnede liikmesriikide parlamentide tõstatatud mureküsimustele, täitis komisjon teatises esitatud argumente arvestades kohustust oma otsust põhjendada;

    24.

    märgib, et komisjoni eespool nimetatud ettepaneku kohta saatsid poliitilise dialoogi raames arvamuse seitse parlamendikoda ning nendes leiti peamiselt, et ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega; märgib, et Regioonide Komitee subsidiaarsuse eksperdirühm leidis, et ettepaneku eesmärki on võimalik paremini saavutada ELi tasandil;

    25.

    tuletab meelde, et nn kollase kaardi menetlus on varem algatatud kaks korda (2012. ja 2013. aastal), mis koos kõnealuse uue kollase kaardi menetlusega tõendab, et süsteem toimib ja et liikmesriikide parlamendid saavad hõlpsasti ja õigel ajal osaleda subsidiaarsuse arutelus, kui nad seda soovivad; on seisukohal, et suurem teadlikkus liikmesriikide parlamentide rollist ja nende parem koostöö võivad subsidiaarsuse eelkontrolli parandada;

    26.

    tuletab meelde, et kooskõlas aluslepingute protokolli nr 2 artikliga 7 peaksid ELi institutsioonid liikmesriigi parlamendi või liikmesriigi parlamendi koja esitatud põhjendatud arvamust arvesse võtma; märgib, et mõned liikmesriikide parlamendid on varem väljendanud pettumust seoses vastustega, mille komisjon on andnud nn kollase kaardi menetluse algatamise juhtudel; märgib siiski, et komisjon on kehtestanud menetlused, millega tagatakse, et liikmesriikide parlamentidele antakse nende mureküsimuste asjus õigeaegselt sisulised ja poliitilised vastused; palub, et komisjon edastaks põhjendatud arvamustele antavad vastused süstemaatiliselt Euroopa Parlamendile;

    27.

    võtab teadmiseks muudatusettepanekud, mida on esitanud mõned liikmesriikide parlamendid subsidiaarsuse kontrolli mehhanismi kohta; väljendab heameelt COSACi järelduse üle, et kõik subsidiaarsuse kontrolli mehhanismi täiustused ei peaks kaasa tooma aluslepingu muutmist; märgib, et aluslepingu või selle protokollide muutmist oleks vaja selleks, et pikendada kaheksa nädala pikkust tähtaega, mille jooksul liikmesriikide parlamendid võivad põhjendatud arvamusi esitada; tuletab sellega seoses meelde kirja, mille komisjoni president ja asepresident saatsid liikmesriikide parlamentide esimeestele 1. detsembril 2009. aastal ja mis käsitles subsidiaarsuse kontrolli mehhanismi kohaldamise praktilist korda ning milles komisjon märkis, et liikmesriikide parlamentide suvepuhkuste arvessevõtmiseks jäetakse protokollis nr 2 osutatud tähtaja kindlaksmääramisel augustikuu välja; tuletab meelde mõnede liikmesriikide parlamentide ettepanekut, et komisjon peaks kaaluma ka võimalust jätta kaheksa nädala pikkuse tähtaja arvutamisest välja liikmesriikide parlamentide detsembri puhkus;

    28.

    rõhutab, et õigusaktide vastuvõtmine eeldab ülekaaluka enamuse nõusolekut nõukogus, mis koosneb kõikide liikmesriikide ministritest, kes peaksid andma aru oma riigi parlamendile;

    29.

    märgib, et on juba olemas mitmed vahendid, mis võimaldavad liikmesriikide parlamentidel ja kodanikel õigusloomeprotsessi igas etapis osaleda, tagades subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete järgimise kontrolli; kutsub seetõttu üles täiel määral kasutama olemasolevaid vahendeid, vältides võimaluse korral veelgi keerukamate haldusstruktuure ja pikaajaliste menetluste loomist ajal, mil ELil on raskusi end kodanikele mõistetavaks tegemisega, pidades alati silmas eesmärki austada ja kaitsta nende õigusi ja huve; kutsub liikmesriike üles korraldama teabekampaaniaid ja asjakohaseid seminare, et anda kodanikele täpset teavet võimaluste kohta osaleda õigusloomeprotsessi igas etapis;

    30.

    rõhutab, et õigusaktid peavad olema arusaadavad ja selged, et võimaldada asjaomastel isikutel mõista oma õigusi ja kohustusi, sealhulgas asjakohaseid aruandlus-, järelevalve- ja hindamisnõudeid, vältides samal ajal ebaproportsionaalseid kulusid, ning ühtlasi peavad need olema praktikas rakendatavad;

    31.

    rõhutab, et on oluline edendada juurdepääsu komisjoni koostatud mõjuhinnangutele ja tegevuskavadele, osaleda komisjoni ja/või Euroopa Parlamendi korraldatavates avalikes ja/või sidusrühmadega peetavates konsultatsioonides ning teha ettepanekuid, kasutades REFITi platvormi „Kergenda koormat: ettepanekud“; juhib sellega seoses tähelepanu veebisaidi ning 2016. aastal jõustunud tulemusliku ja tõhusa õigusloome programmi (REFIT) sujuvale toimimisele;

    32.

    tuletab meelde, et vaja on täiustada praeguseid koostöövorme ja luua võimalused IPEXi platvormi parandamiseks, et suurendada liikmesriikide parlamentide teadlikkust nende rollist subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kontrollimisel, aidata neil tõhusamalt tegeleda varajase hoiatamise süsteemi raames saadud teabega ning parandada nende koostööd ja koordineerimist; kutsub liikmesriikide parlamente üles avaldama arvamust komisjoni ettepanekute kohta, mis on kõik igal ajal konsulteerimiseks kättesaadavad siseandmebaasis CONNECT; tuletab meelde, et kogu teave on kättesaadav platvormi REGPEX kaudu;

    33.

    kutsub liikmesriikide ja piirkondade parlamente üles arendama edasi oma suhteid Regioonide Komiteega, millel on 12 eksperdist koosnev rühm, kes uurib seadusandlikke ettepanekuid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete seisukohast;

    34.

    väljendab heameelt mõnede liikmesriikide parlamentide huvi üle täita Euroopa asjades positiivsemat ja ennetavamat osa nn rohelise kaardi menetluse kasutamise teel; märgib, et liikmesriikide parlamendid on selle menetluse korra asjus erinevatel seisukohtadel; leiab, et mitteametlik mehhanism, mis tugineb parlamentidevahelisele koostööle, võib aidata tõhustada poliitilist dialoogi liikmesriikide parlamentidega;

    35.

    märgib eespool toodut arvesse võttes, et 2015. aastal kirjutasid 20 parlamendikoda ühiselt alla esimesele nn rohelise kaardi algatusele toidujäätmete kohta või toetasid seda ning et 2016. aasta juulis kirjutasid üheksa parlamendikoda ühiselt alla teisele nn rohelise kaardi algatusele, millega kutsuti komisjoni üles esitama seadusandlikku ettepanekut, millega rakendatakse Euroopa tasandil ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtted; märgib, et esimese nn rohelise kaardi algatuse mõnda ettepanekut kajastati läbivaadatud ringmajanduse paketis, mille komisjon võttis vastu 2015. aasta detsembris; leiab seetõttu, et liikmesriikide parlamentidel on juba konstruktiivne osa institutsioonilises raamistikus ja et praegu ei ole vaja luua uusi institutsioonilisi ja haldusstruktuure, mis muudaksid kogu protsessi tarbetult keeruliseks;

    36.

    märgib, et 2016. aastal teavitasid mõned piirkondlikud parlamendid komisjoni otse oma arvamustest teatavate komisjoni ettepanekute kohta; märgib, et komisjon on asjakohasel juhul nende seisukohti arvestanud; tuletab meelde, et protokolli nr 2 artikli 6 kohaselt on iga liikmesriigi parlamendi või selle koja ülesanne vajaduse korral konsulteerida seadusandlikke volitusi omavate piirkondlike parlamentidega;

    37.

    võtab teadmiseks Euroopa Liidu Kohtu 2015. ja 2016. aasta kohtupraktika subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse valdkonnas; rõhutab, et kohus on leidnud, et subsidiaarsust käsitleva põhjendamiskohustuse järgimist ELi seadusandja poolt tuleks hinnata mitte üksnes vaidlustatud akti sõnastusest lähtudes, vaid võttes arvesse ka selle konteksti ja konkreetse juhtumi asjaolusid, ning et esitatud teave peaks olema piisav ning liikmesriikide parlamentidele, kodanikele ja kohtutele mõistetav; rõhutab lisaks, et proportsionaalsuse põhimõtte kohta kinnitas kohus, et ELi seadusandjale peab võimaldama ulatuslikku kaalutlusõigust valdkondades, mis hõlmavad poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid valikuid ning mille raames ta peab andma keerulisi hinnanguid;

    38.

    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

    (1)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

    (2)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0210.

    (3)  ELT C 58, 15.2.2018, lk 33.

    (4)  http://ec.europa.eu/smart-regulation/refit/simplification/consultation/contributions_et.htm.

    (5)  Komisjoni 20. juuli 2016. aasta teatis töötajate lähetamise direktiivi muutmise direktiivi käsitleva ettepaneku kohta seoses subsidiaarsuse põhimõttega vastavalt protokollile nr 2 (COM(2016)0505).


    Top