—

võttes arvesse 10. detsembril 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni, millele Uganda on alla kirjutanud,

—

võttes arvesse AKV-ELi partnerluslepingut (Cotonou leping) ja eelkõige selle artikli 8 lõiget 4 mittediskrimineerimise kohta,

—

võttes arvesse Uganda Vabariigi põhiseadust,

—

võttes arvesse 20. novembril 1989. aastal vastu võetud rahvusvahelist lapse õiguste konventsiooni, eriti selle artikleid 2 ja 6, milles on selge sõnaga sätestatud mittediskrimineerimise põhimõte, sealhulgas diskrimineerimine puude alusel, ning õigus elule,

—

võttes arvesse 2006. aastal vastu võetud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, eriti selle artiklit 32, milles sätestatakse, et kõik osalisriigid peavad lisama oma rahvusvahelistesse koostööalastesse jõupingutustesse puuded ja puuetega inimesed,

—

võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu viimaseid, 14. aprilli 2014. aasta ja 14. juuli 2014. aasta resolutsioone puuetega inimeste inimõiguste kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 19, Euroopa Liidu lepingu artiklit 6 ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 14, milles keelatakse diskrimineerimise kõik vormid, ning artikleid 21 ja 26, milles sätestatakse puuetega inimeste õigused,

—

võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee 23. novembril 2011. aastal vastu võetud resolutsiooni puuetega inimeste kaasamise kohta arenguriikides,

—

võttes arvesse 2011. aasta juunis avaldatud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Maailmapanga maailma puuetega inimeste aruannet,

—

võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 8. aprilli 2016. aasta aruannet „Puuetega inimeste õiguste komitee arutab Uganda aruannet“,

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsioone 65/186 ja 64/131 „Aastatuhande arengueesmärkide saavutamine puuetega inimeste jaoks 2015. aastaks ja pärast seda“,

—

võttes arvesse ELi juhist puuetega inimeste ja arengu kohta ELi delegatsioonidele ja teenistustele,

—

võttes arvesse tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärke, mis võeti vastu 25. septembril 2015. aastal New Yorgis,

—

võttes arvesse 1. juuli 2016. aasta vahearuannet, milles käsitletakse tegevuskava 2030 rakendamist Ugandas – „Ensuring that no one is left behind“–, mida tutvustati ÜRO kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil New Yorgis,

—

võttes arvesse oma 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni puudega inimeste ja arengu kohta (1),

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Uganda kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.

arvestades, et nn halastustapmine on Ugandas levinud praktika, mille puhul vanemad tapavad oma puuetega lapsed või lasevad neil nälga surra või ei võimalda neile arstiabi, sest usutakse, et selliste laste jaoks on parem olla surnud, kui elada valuliku ja ravimatu puudega;

B.

arvestades, et Uganda ei ole ainus riik, kus on selline probleem; arvestades, et paljud arenguriigid on teinud märkimisväärseid – kuigi osalisi – edusamme puuetega inimeste kaasamisel arenguprojektidesse;

C.

arvestades, et mõned vanemad on tunnistanud, et halastustapmine on vajalik selleks, et säästa puuetega lapsi suurtest kannatustest kogu elu jooksul; arvestades, et vaatamata mõne ema või ellujäänud lapse tunnistustele, on see praktika endiselt tabuteema;

D.

arvestades, et sotsiaalne häbimärgistamine on Ugandas nii suur, et emad ja lapsed jäetakse ühiskonnast välja, mistõttu neil on madal sotsiaalne staatus ja neil ei lubata ühiskonna elus täielikult osaleda; arvestades, et emasid survestatakse oma lapsi tapma pärast aastaid kestnud raskusi ja eneseohverdamist oma puuetega lasteeest hoolitsemisel;

E.

arvestades, et puuetega sündinud lastega seotud uskumused seavad nad puueteta lastest suuremasse vägivalla ja tapmise ohtu; arvestades, et puuetega lastele saab negatiivsete hoiakute, ebausu, hoolimatuse ning sotsiaalsete normide ja tavade tõttu osaks eri liiki vägivald, diskrimineerimine ja tõrjutus; arvestades, et puuetega lastele on suurimaks ohuks haiguse kohta levivad eksiarvamused, sealhulgas uskumus, et puuetega laste lähedalolek suurendab puuetega laste arvu;

F.

arvestades, et suguvõsa ja laiem perekond avaldab emale liigset survet, kui nad püüavad mõista puude põhjust ja süüdistavad selles ema; arvestades, et mõnel juhul on ema puuetega laste ilmaletoomise eest oma mehe majapidamisest välja heidetud;

G.

arvestades, et arstid ja meditsiinitöötajad ei suuda mõista või selgitada lapse seisundi olemust ja põhjust, ning arvestades, et tervishoiusüsteemil ei ole piisavalt varustust, et diagnoosida ja ravida mitmesuguseid puudeid, mida oleks võimalik vähendada või isegi välja ravida; arvestades, et kui puuetega lastele ei tagata põhiõigusi, näiteks juurdepääsu arstiabile, haridusele, toetusele ja rehabilitatsioonile, siis takistab see neid tõsiselt välja arendamast oma tegelikke võimeid;

H.

arvestades, et Uganda on üks 162 riigist, kes on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni osaline; arvestades, et Uganda ratifitseeris 25. septembril 2008. aastal konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli reservatsioonideta; arvestades, et Uganda võttis endale kohustuse tagada puuetega inimestele samasugused õigused kui teistelegi kodanikele;

I.

arvestades, et aprillis 2016 vaatas ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee läbi Uganda andmed puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta ning koostas lõppjäreldused ja andis oma soovitused, mille kohaselt tundis komitee muret selle pärast, et õigusaktide ja poliitikaga ei ole tagatud puuetega laste õiguste kaitset, ning komitee oli samuti mures teabe puudumise pärast kurtide ja pimekurtide laste olukorra ning nende kaitse ja ühiskonda kaasamise meetmete kohta;

J.

arvestades, et Uganda valitsus on vastu võtnud palju üldseadusi ja poliitikameetmeid, mis sisaldavad puudeid käsitlevaid sätteid; arvestades, et riigis on olemas puuet käsitlevad õigusaktid; arvestades, et puude määratlus võib eri õigusaktides olla erinev;

K.

arvestades, et kaks suurimat takistust puuetega inimeste Uganda ühiskonda kaasamisel on nende nähtamatus ja negatiivsed hoiakud nende suhtes; arvestades, et puuetega laste olemasolu on perekonna ja eriti ema sotsiaalse tõrjutuse põhjus, sest puuetega lapsed on häbiasi ja näitab perekonna nõrkust;

L.

arvestades, et Uganda maapiirkondades on puuetega laste vanematele vähe riiklikke toetusvahendeid, ning arvestades, et seetõttu on perekondadel, eriti üksikemadel, sageli raske oma puuetega laste eest vajalikul määral hoolitseda;

M.

arvestades, et ametlikud andmed puuduvad, kuna seda nähtust ei uuri ei Uganda politsei ega kohtusüsteem; arvestades, et andmete puudumine teeb võitluse halastustapmise vastu raskeks;

N.

arvestades, et kodanikuühiskonna rühmade ja inimõiguste kaitsjate töö on hädavajalik, et tagada tõrjutud ja kaitsetute rühmade õigused; arvestades, et Uganda valitsusväliste organisatsioonide ees seisavad mitmed raskused ja takistused teenuste osutamisel puuetega lastele ja nende vanematele; arvestades, et paljud puuetega lastega seotud väärarusaamad raskendavad arengupüüdlusi ja Uganda inimõiguste olukorra vaatlejate tööd;

O.

arvestades, et puuetega inimeste ühendustel on eriline roll puuetega inimeste konkreetsete huvide esindamisel ja nende edastamisel poliitikutele ja üldsusele; arvestades, et puudub kättesaadav teave, et teha üldsus teadlikuks kultuurilistest praktikatest, mis häbimärgistavad puuetega inimesi ja takistavad nende arengut ega võimalda neil kasutada samu õigusi, mis on kõigil teistel inimestel ühiskonnas;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.