Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52018IP0068

    Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2018. aasta resolutsioon ELi piirkondade ja linnade rolli kohta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul vastu võetud Pariisi kliimakokkuleppe täitmisel (2017/2006(INI))

    ELT C 162, 10.5.2019, p. 31–39 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    10.5.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 162/31


    P8_TA(2018)0068

    ELi piirkondade ja linnade roll COP21 Pariisi kliimakokkuleppe täitmisel

    Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2018. aasta resolutsioon ELi piirkondade ja linnade rolli kohta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul vastu võetud Pariisi kliimakokkuleppe täitmisel (2017/2006(INI))

    (2019/C 162/04)

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle Kyoto protokolli,

    võttes arvesse Pariisi kokkulepet, otsust 1/CP.21 ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP21) ning Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimivat konventsiooniosaliste 11. konverentsi (CMP11), mis toimus Prantsusmaal Pariisis 30. novembrist11. detsembrini 2015,

    võttes arvesse kliimamuutuste ja kliimameetmete kohalikke ja piirkondlikke mõõtmeid tunnistava Pariisi kokkuleppe artikli 7 lõiget 2 ja artikli 11 lõiget 2,

    võttes arvesse oma 4. oktoobri 2016. aasta seisukohta, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (1),

    võttes arvesse oma 6. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni Pariisi kokkuleppe rakendamise ja Marokos Marrakechis toimuva 2016. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP22) kohta (2),

    võttes arvesse oma 4. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni Saksamaal Bonnis toimuva 2017. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP23) kohta (3),

    võttes arvesse ÜRO säästva arengu eesmärke, eelkõige 11. eesmärki „Muuta linnad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja säästvaks“,

    võttes arvesse ELi linnade tegevuskava sätestava Amsterdami pakti sätteid,

    võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni ELi poliitika linnamõõtme kohta (4),

    võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti aruandeid nr 12/2016 „Kliimamuutustega kohanemine Euroopa linnades 2016. aastal“ja nr 1/2017 „Kliimamuutused, mõjud ja haavatavus Euroopas 2016. aastal“,

    võttes arvesse komisjoni 2. märtsi 2016. aasta teatist „Pariisi kliimakonverentsi tulemused: Pariisi kokkuleppe tagajärgede hinnang“(COM(2016)0110),

    võttes arvesse komisjoni 16. aprilli 2013. aasta teatist „Kliimamuutustega kohanemist käsitlev ELi strateegia“(COM(2013)0216),

    võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee 8. veebruari 2017. aasta arvamust „Kliimamuutustega kohanemist käsitleva uue ELi strateegia suunas – integreeritud lähenemisviis“ (5),

    võttes arvesse komisjoni 18. juuli 2014. aasta teatist „ELi poliitika linnamõõde – ELi linnade tegevuskava põhijooned“(COM(2014)0490),

    võttes arvesse ühissätete määruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013 (6)) artiklit 8, milles sätestatakse, et „Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärke tuleb ellu viia kooskõlas säästva arengu põhimõttega“,

    võttes arvesse ühissätete määrusest tulenevaid partnerluslepinguid ja programme, mille raames tuleb vastavalt määruse artiklile 8 edendada „ressursitõhusust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist“,

    võttes arvesse kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetatud konkreetseid temaatilisi eesmärke, sealhulgas tehnoloogilist arengut ja innovatsiooni, üleminekut vähese CO2-heitega majandusele, kohanemist kliimamuutustega ja ressursitõhususe edendamist,

    võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“(COM(2010)2020),

    võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viiendat hindamisaruannet,

    võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

    võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0045/2018),

    A.

    arvestades, et äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine on inimtegevusest põhjustatud kliimamuutuste otsene tagajärg ning et see kahjustab edaspidi üha sagedamini paljusid Euroopa piirkondi, muutes selle asustatud ökosüsteemid haavatavamaks; arvestades, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma stsenaariumide kohaselt võib Maa temperatuur tõusta 2100. aastaks 0,9–5,8 °C võrra;

    B.

    arvestades, et seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis, millega juhitakse Euroopa keskkonnapoliitikat 2020. aastani, on liidu linnade jätkusuutlikkuse parandamine esitatud prioriteetse eesmärgina lisaks kolmele horisontaalsele eesmärgile – kaitsta, säilitada ja tugevdada liidu looduskapitali, muuta liit ressursitõhusaks, keskkonnahoidlikuks ja konkurentsivõimeliseks vähese CO2-heitega majanduseks ning kaitsta liidu kodanikke keskkonnaga seotud surve ning tervist ja heaolu mõjutavate ohtude eest;

    C.

    arvestades, et kui midagi ette ei võeta, võivad kliimamuutused ühiskondlikke muutusi süvendada; arvestades, et nimetatud üleilmsete kliimamuutuste tõttu tuleks arvestada oluliste rändevoogudega, millele viitavad linnataristutele uusi nõudmisi esitava rahvastikurände tagajärjed;

    D.

    arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti aruande nr 12/2016 olulisematest järeldustest nähtub, et kliimamuutuste tegelikkus avaldub juba praegu ELis selliste äärmuslike ilmastikunähtuste ja järkjärguliselt ilmnevate pikaajaliste mõjudena nagu tormid, orkaanid, kõrbestumine, põuad, mulla ja rannajoonte minemauhtumine, paduvihmad, kuumalained, üleujutused, meretaseme tõus, veepuudus, metsatulekahjud ja troopiliste haiguste levimine;

    E.

    arvestades, et kliimamuutuste tõttu suureneb mõnede taime- ja loomaliikide kadumise ning kliimategurite põhjustatud nakkushaiguste esinemise oht; arvestades, et kliimamuutuste mõjud avalduvad eriti teravalt näiteks äärepoolseimates piirkondades ja teistes sellistes ELi piirkondades, mille topograafia võib saada kahjustatud;

    F.

    arvestades, et lisaks näitavad uuemad uuringud, et mitmeid keskkonnas ja ühiskonnas täheldatud muutusi, nagu metsade liigilise koosseisu muutumine, invasiivsete võõrliikide kinnistumine ja haiguspuhangud, on põhjustanud või süvendanud ülemaailmsed kliimamuutused, mis, juhul kui midagi ette ei võeta, muudavad inimesed, looduse ja asustatud ökosüsteemid senisest haavatavamaks; arvestades, et lõimitud ELi toetus, mis aitab suurendada liikmesriikidevahelist solidaarsust ja parimate tavade vahetamist, võimaldaks tagada, et kliimamuutustest enim mõjutatud piirkondades saab võtta kohanemiseks vajalikke meetmeid;

    G.

    arvestades, et kliimamuutused süvendavad ELis viimasel kümnendil juba niigi kasvanud sotsiaalset ebavõrdsust, kuna need muudavad kaitsetumaks nõrgemad ühiskonnagrupid, kellel on vähem suutlikkust ja vahendeid nende tagajärgedega toimetulekuks; arvestades, et selle, kuivõrd kliimamuutused üksikisikuid kahjustavad, määrab suurel määral ära nende juurdepääs põhilistele ressurssidele, ning et ametivõimud peaksid sellise juurdepääsu tagama;

    H.

    arvestades, et ligi 72,5 % ELi kodanikest ehk ligikaudu 359 miljonit inimest elab linnades; arvestades, et EL annab 9 % kogu maailma heitkogustest ning 60–80 % maailma energiatarbimisest ja umbes sama suur osa CO2 heitkogustest langeb linnapiirkondade arvele;

    I.

    arvestades, et linnataristute valik hakkab mõjutama linnade suutlikkust kliimamuutustega toime tulla; arvestades, et 2020. aastaks on linnade, ettevõtjate ja teiste valitsusväliste osalejate kliimamuutuste leevendamise potentsiaal ligikaudu 2,5–4 miljardit tonni CO2; arvestades, et linnad ja piirkonnad suudavad Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmiseks piirata ülemaailmseid heitkoguseid 5 % võrra ning nad võivad neid koguseid oluliselt vähendada;

    J.

    arvestades, et säästva arengu 11. eesmärgiga (muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja säästvaks) tahetakse 2020. aastaks märgatavalt suurendada nende linnade ja asulate arvu, kes võtavad vastu ja rakendavad lõimitud meetmeid ja kavasid, mis on suunatud kaasamisele, ressursitõhususele, kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning katastroofide talumise võime suurendamisele, ning arendada ja rakendada kõigil tasanditel terviklikku katastroofiohu juhtimist kooskõlas Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikuga aastateks 2015–2030;

    K.

    arvestades, et omavalitsused kuuluvad peamiste ELi rahastamise saajate hulka;

    L.

    arvestades, et Pariisi kokkuleppe artikli 7 lõikes 2 tunnistatakse, et „kliimamuutuste mõjudega kohanemine on ülemaailmne väljakutse, millega seisavad silmitsi kõik ja millel on nii kohalik, riiklik, regionaalne kui ka rahvusvaheline mõõde“; arvestades, et kohalike ametiasutuste ja mitteriiklike osalejate tegevus on otsustava tähtsusega, et valitsused saaksid täita oma ülemaailmsete kliimameetmete raames võetud kohustusi;

    M.

    arvestades, et nii kliimamuutustega kohanemist käsitlevas ELi strateegias (COM(2013)0216) kui ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde käsitlevates vastavates ELi määrustes tuuakse välja peamised eesmärgid ja neile vastavad poliitikameetmed, mis eeskätt hõlmavad selliste mehhanismide juurutamist nagu eeltingimused ja 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika kliimaga seotud valdkondlikud eesmärgid, näiteks temaatilised eesmärgid nr 4 („Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõigis sektorites“), nr 5 („Kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -ohje toetamine“) ja nr 6 („Keskkonna säilitamine ja kaitsmine ning ressursitõhususe edendamine“), tänu millele on vähemalt mõningate Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames võetud rohkem ja paremini suunitletud kliimameetmeid;

    N.

    arvestades, et linnad ja piirkonnad on ilmutanud pühendumust ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessile oma osalemisega Lima-Pariisi tegevuskavas ja valitsusväliste osalejate kliimateemalise platvormi algatustes;

    Üldraamistik

    1.

    väljendab heameelt ELi rolli üle Pariisi kokkuleppes ja ELi ülemaailmse liidrirolli üle võitluses kliimamuutuste vastu; juhib tähelepanu sellele, et Euroopal on ühed maailma kõige ulatuslikumad kliimamuutustega seotud eesmärgid; nõuab tungivalt kliimamuutuste leevendamise lugemist ELi ühtekuuluvuspoliitika oluliseks prioriteediks, et täita ja säilitada Pariisi kokkuleppe/COP 21 põhjal võetud kohustusi, milleks tuleb edendada puhta energia alast innovatsiooni, ringmajandust, taastuvenergiat ja energiatõhusust, ilma et see piiraks vajalike kohanemismeetmete võtmist, samas kui säilitada tuleks ühtekuuluvuspoliitika põhiroll ja -eesmärgid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 174;

    2.

    kiidab heaks ÜRO säästva arengu eesmärkides ja Amsterdami kokkuleppes (ELi linnade tegevuskava) esitatud lähenemisviisi kliimamuutuste leevendamisele; rõhutab, et Euroopast peab vastavalt komisjoni ettepanekule saama taastuvenergia valdkonnas tõeline ülemaailmne liider ning tuletab meelde, et ELi linnade tegevuskava kaasavate, ohutute ja jätkusuutlike linnade eesmärgi abil aidatakse viia ellu ÜRO säästva arengu tegevuskava aastani 2030; sellega seoses võtab arvesse Euroopa kohalike omavalitsuste arvukaid erinevusi ja erinevaid võimalusi; nõuab linnade tegevuskava rakendamise paindlikku ja kohandatud käsitlust, mis pakuks stiimuleid ja suuniseid linnade potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks;

    3.

    tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi 14. oktoobri 2015. aasta resolutsioonis eesmärgi kohta sõlmida Pariisis uus rahvusvaheline kliimakokkulepe (7) palutakse liikmesriikidel kaaluda täiendavate kohustuste võtmist kasvuhoonegaaside heite piiramiseks; rõhutab COP21 protsessi maksimaalse läbipaistvuse ja kontrollimise vajalikkust;

    4.

    palub komisjonil ja liikmesriikidel rakendada nõudlikke kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärke vastavalt kehtivatele ELi kliimameetmete alastele õigusaktidele ja Regioonide Komitee 9. veebruari 2017. aasta arvamuses „Kliimamuutustega kohanemist käsitleva uue ELi strateegia suunas – integreeritud lähenemisviis“esitatud taotlust järgides;

    5.

    kritiseerib selliseid vastutustundetuid ja keskkonda ohustavaid strateegiaid nagu teatavad rängalt saastavad majandustegevused ja tööstusharud, ning rõhutab kõigi ühiskonna osade vastutust panustamisel meetmetesse, mis on vajalikud meie planeedi elustikku ohustavate suundumuste vääramiseks; rõhutab tõsiasja, et puudub teave meetmete kohta, mida mõned tööstusharud on võtnud saastamise tagajärgede vastu võitlemiseks ning vähem saastavate lahenduste leidmiseks; kahetseb aga seda, et teatavad teadus-, meedia- ja poliitikavaldkonna arvamusliidrid eitavad ikka veel kliimamuutusi tõendavate andmete ehtsust;

    6.

    väljendab kahetsust USA kavatsuse pärast Pariisi kokkuleppest taganeda ning rahulolu selle üle, et paljud keskvalitsusest madalama tasandi üksused (eriti USA osariigid ja linnad) on kinnitanud, et kavatsevad Pariisi kokkuleppega seatud eesmärgid täita; soovitab Ameerika Ühendriikide kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, kes soovivad kliimamuutuste vastases võitluses osaleda, oma projektide teiste avaliku ja erasektori partneritega partnerlust ja koostööd arendada ja kogemusi vahetada; nõuab uut valitsemisviisi, mis aitaks tagada kliimameetmete rahastamise, ning linnade ja piirkondade ja nende esindusorganite paremat kaasamist;

    7.

    rõhutab, et linnad peavad omama võitluses kliimamuutustega otsustavat rolli vastastikuses koostöös riiklike ametiasutuste ja oma asukohapiirkondadega; õhutab piirkondlikke liidreid ja liikmesriikide valitsusi tihedamale rahvusvahelisele koostööle selliste platvormide kaudu nagu „Linnade sõbrad“; on veendunud, et lõimitud säästva linnaarenduse puhul peaksid kohalikud võimud saama lisaks projektide valimisele ka kohalikke arengukavasid koostada, kavandada ja ellu viia; rõhutab selle võimalikku positiivset mõju majanduskasvule ja keskkonnahoidlikele töökohtadele;

    8.

    märgib, et enamiku kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete ja enamiku ELi asjaomaste õigusaktide rakendamine on kohalike ametiasutuste ülesanne; rõhutab, et Pariisi kokkuleppe rakendamiseks tuleb võtta meetmeid linnaplaneerimise, liikuvuse, ühistranspordi ja taristute, hoonete energiatõhususe, koolituskampaaniate, arukate linnade, nutivõrkude ja piirkondlike toetuste vallas;

    9.

    märgib, et linnapead on valijate ees oma otsuste eest vahetult vastutavad, saavad tegutseda kiiremini ja tulemuslikumalt ning saavutavad tihtipeale vahetuid ja mõjusamaid tulemusi;

    10.

    palub liikmesriikide valitsustel aidata linnadel ja piirkondadel täita rahvusvahelisi kohustusi toetada kohaliku ja piirkondliku tasandi kliima- ja energiaalaseid algatusi;

    11.

    juhib tähelepanu sellele, et kliimamuutused on seotud sotsiaalsete ja majanduslike teguritega ning seetõttu on vaja kohalikul ja piirkondlikul tasandil tulemusi andvat terviklikku nägemust;

    12.

    hoiatab kasvuhoonegaaside heite majanduslike mõjude ja nende põhjustatud sotsiaalsete kulude eest – praegu mõjutavad need linnataristuid ning tervishoiu- ja sotsiaalhooldussüsteeme, mis on teatud aegadel ning teatavates linnades ja piirkondades üle koormatud ja raskes majandusseisus; märgib, et nimetatud süsteemidele langeb nüüd veel täiendav koormus ning need peavad rahuldama kasvavaid ja üha keerukamaid vajadusi; väljendab heameelt selle üle, et linnad, kes investeerivad vähese CO2-heitega taristutesse ja on selle osas esirinnas, võivad sellest saada majanduslikku kasu, näiteks väiksemate kuludena elektrienergiale, hooldustöödele ja rahvatervisele (viimane paraneb tänu saastamise vähendamisele);

    13.

    tunnistab, et valimistsüklite ning kohaliku ja piirkondliku tasandi otsustega võrreldes on kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine pikaajalised protsessid, ning kutsub üles käsitama leevendamist ja kohanemist võimalusena lahendada muid probleeme, näiteks tööhõive, tervishoiu, elukvaliteedi ja avalike teenuste vallas; märgib, et Pariisi kokkuleppega nähakse ette kokkuleppe osapoolte hulka mittekuuluvate sidusrühmade aktiivne kaasamine kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise tehnilise uurimise menetluste kaudu;

    14.

    tunnistab piirkondade ja linnade tähtsust energiasüsteemi ümberkujundamise käigus omavastutuse edendamisel ning kliima- ja energiaeesmärkide osas surve avaldamisel; märgib, et piirkonnad ja linnapiirkonnad sobivad kõige paremini lõimitud energialahenduste katsetamiseks ja rakendamiseks vahetus koostöös kodanikega; rõhutab vajadust stimuleerida energiasüsteemi ümberkujundamist ning kohalikke investeeringuid kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmetesse; osutab sellele, et puhta energia alastel uuendustel ja väikestel taastuvenergiaprojektidel võib olla Pariisi kokkuleppe täitmisel oluline osa; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid teeksid kättesaadavaks finantsmeetmed, mille puhul võetakse arvesse kohalike energiakogukondade erisusi ja pikaajalist väärtust energiaturu, keskkonna ja ühiskonna jaoks, ning edendaksid seoses taastuvate energiaallikatega tootvate üksiktarbijate rolli, et saavutada ulatuslikum isevarustamine ja omatootmine; kutsub linnu ja piirkondi üles juhtima energiatõhususe ja taastuvenergia tootmise edendamist, et piirata kasvuhoonegaaside heidet ja õhusaastet;

    15.

    kordab, et piirkonnad peavad rakendama direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta ning nõuab struktuurifondide suunamist või suurendamist, et edendada üldkasutatavate hoonete energiatõhusust ja omavalitsuste energiasõltumatust taastuvate energiaallikate toel; ning nõuab kodanike koostööl põhinevate energiaprojektide toetamist struktuurifondidest ja halduskoormuse vähendamisega riiklikul ja piirkondlikul tasandil;

    16.

    märgib, et värskeima statistika kohaselt annab EL umbes 10% maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest ning et seetõttu saab kahjulikke kliimamuutusi väärata ainult ülemaailmsete meetmetega; märgib siiski, et EL saaks siin etendada liidrirolli, eeskätt puhta energia lahendusi ja tehnoloogiaid edendades;

    17.

    tuletab meelde, et ELi linnade tegevuskavaga edendatakse uut töömeetodit, mille kohaselt kasutatakse linnade potentsiaali täiel määral ülemaailmsete kliimamuutuste probleemide lahendamiseks, pöörates erilist tähelepanu paremale reguleerimisele, rahastamise kättesaadavusele ja teadmiste vahetamisele;

    EL ja ühtekuuluvuspoliitika

    18.

    on seisukohal, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleks vajaduse korral seada ambitsioonikamad kliimaeesmärgid ning suurendada nende täitmiseks ettenähtud kulutuste osakaalu;

    19.

    tuletab meelde kohustust eraldada ELi aastate 2014–2020 eelarvest vähemalt 20 % (ligikaudu 212 miljardit eurot) kliimameetmete rahastamiseks; palub komisjonil ja liikmesriikidel pöörata tähelepanu Euroopa Kontrollikoja 2016. aasta eriaruandele nr 31, milles hoiatatakse tõsise ohu eest, et 20 % eesmärk jääb täitmata, kui ei võeta lisameetmeid, ning nõutakse, et komisjon hoiaks Euroopa Parlamenti selles tähtsas valdkonnas toimuvaga kursis; rõhutab, et ei Euroopa Sotsiaalfondis ega ka põllumajandus-, maaelu- ega kalanduspoliitikas ei ole toimunud märgatavat nihet kliimameetmete kasuks ning et kaugeltki mitte kõiki kliimavaldkonna meetmete rahastamise võimalusi ei ole põhjalikult uuritud;

    20.

    rõhutab ühtekuuluvuspoliitika keskset tähtsust kliimamuutustega seotud probleemide lahendamisel piirkondlikul ja kohalikul tasandil; kordab vajadust suurendada pärast aastat 2020 ühtekuuluvuspoliitika eelarvet; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitikas tuleks pöörata erilist tähelepanu linnade investeeringutele õhukvaliteeti, ringmajandusse, kliimamuutustega kohanemisse, keskkonnahoidliku taristu arendamisse ning energia- ja digiüleminekusse;

    21.

    toetab kulude-tulude arvestamise vahendi loomist, mis aitaks kohalikel omavalitsustel mõista projektide mõju CO2-heite vähendamisele ning kasutada täiel määral ära ELi tasandil kättesaadavaid rahastamisvõimalusi;

    22.

    on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika peab hõlmama nii leevendamise kui ka kohanemise käsitlust, ning neid tuleb eristada, kuid seejuures nende kooskõlastamise vajadust silmas pidades ning kehtestades selge rahastamismehhanismi mõlema valdkonna meetmete ja tegevuspoliitikate stimuleerimiseks; on seisukohal, et nimetatud mehhanisme saaks rakendada selgete ja mõõdetavate investeeringukavade abil, milles peavad osalema linnad ja piirkonnad (nii ametiasutused, ettevõtjad, sidusrühmad kui ka kodanikuühiskond) ning selline osalemine peab toimuma ka rakendamise ja hindamise faasis;

    23.

    märgib, et vaid 15 liikmesriiki on vastu võtnud tegevuskava ja kohanemisstrateegia ning kohapeal on võetud vähe konkreetseid meetmeid; on veendunud, et tulevikus peaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kavandamine olema paremini lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega aastani 2030; rõhutab, et tulevasse mitmeaastasesse finantsraamistikku tuleb paremini lõimida kliimaeesmärgid, näiteks sidudes ühtekuuluvuspoliitika investeeringud tihedamalt liikmesriikide üldkavadega 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks; juhib tähelepanu vajadusele võtta seetõttu ELi kliimaeesmärke arvesse partnerluslepingute hindamisel, samas kui tööprogrammid peavad jääma tihedalt seotuks iga liikmesriigi kohanemisstrateegiate ja -kavadega, et saavutada kõigi planeerimis- ja juhtimistasandite sidusus ja kooskõla, seda eelkõige juhtudel, kui ELi vahendid moodustavad suure osa avaliku sektori kulutustest; märgib, et seetõttu tuleb tööprogrammide hindamisel arvestada nende tulemuslikkust kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramisel, ning püüda nn rohepesu vältimiseks kasutada ühtset jälgimismetoodikat järelevalvemenetlust;

    24.

    nõuab tungivalt, et keskkonnasäästlikkuse tagamiseks peavad ühtekuuluvuspoliitika investeeringud olema kooskõlas tulemusliku kliimapoliitikaga;

    25.

    rõhutab, et innovatsioonipoliitika ja linnamõõde on sobivad valdkonnad kliimaeesmärkide ja ühtekuuluvuspoliitika laiemate majanduslike eesmärkide vahelise koostoime saavutamiseks; nõuab seepärast linnade kestliku arengu ja innovatsiooni jaoks eraldi õigusnorme, nii et neid valdkondi rahastataks 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika raames senisest oluliselt paremini;

    26.

    palub kliimamuutuste leevendamisega seotud küsimuste valdkonnas ELi linnade tegevuskava raames tegutsevatel mitmesugustel partnerlustel võtta kiiresti vastu ja esitada oma tegevuskavad; lisaks palub komisjonil võtta tulevastes seadusandlikes ettepanekutes arvesse tegevuskavas sisalduvaid ettepanekuid, eriti parema õigusloome, rahastamise ja teadmiste küsimustes;

    27.

    rõhutab, et Pariisi kokkuleppe pikemaajaliste eesmärkide täitmiseks tuleb investeeringud paremini siduda piirkonna, liikmesriigi või kogu ELi turu CO2-heite vähendamise pikaajalise trajektooriga, ning nõuab meetmeid rahastamise kättesaadavuse parandamiseks, millest oleks abi väiksematel linnadel ja piirkondadel; lisaks rõhutab, et esmajoones tuleks rahastamist võimaldada kivisöest sõltuvatele piirkondadele, et nad saaksid sujuvalt üle minna väheste heitmetega majandusele, ning esmatähtsaks tuleks lugeda söel põhinevate tööstusharude töölistele alternatiivse tööhõive leidmist; palub komisjonil teha ettepanek, et 2020. aasta järgses ühtekuuluvuspoliitika raamistikus oleks tööprogrammide tulemuslikkuse hindamise oluline element heite vähendamise saavutamine (muude selliste meetmete kõrval nagu taastamistööd või mahajäetud söekaevanduspiirkondade taastamine ja saastest puhastamine);

    28.

    rõhutab, kui oluline on kasutada täiendavaid rahastamisvahendeid ja poliitikasuundi, nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, Euroopa ühendamise rahastu ning Horisont 2020, et rahastada projekte, millega aidatakse kliimamuutusi leevendada või nendega kohaneda;

    29.

    rõhutab, et linnadele ja piirkondadele antavad toetused on jätkuvalt ELi ühtekuuluvuspoliitika kohase rahastamise põhivorm, eelkõige kliimameetmete puhul; rõhutab siiski, et hoolimata kliimaga seotud mõju- ja tulemusnäitajate sidususe ja täpsuse paranemisest ei piisa neist, et teha kindlaks, kui suur on ühtekuuluvuspoliitika panus ELi üldiste kliimaeesmärkide saavutamisse, ning leiab, et kliimaga seotud kulutuste jälgimise ja järelevalve süsteemi tuleb parandada, tagamaks et ELi kulutused annaksid ELi eesmärkide täitmisse konkreetse ja mõõdetava panuse; nõuab kohanemise tegevuskava koostamist, mille põhjal saaks jälgida piirkondlikke ja kohalikke kliimameetmeid, ning palub komisjonil hinnata, kui suure osa vahenditest kasutavad liikmesriigid kohalikul tasandil kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja kliimamuutustega ruumilise kohanemise tagamiseks;

    30.

    tunnistab selliste integreeritud territoriaalse arengu vahendite nagu integreeritud territoriaalsete investeeringute ja kogukonna juhitud kohaliku arengu tähtsust, kusjuures need võivad olla linnade jaoks lisaabinõud kestliku linnaarengu strateegiate või funktsionaalsete valdkondade rahastamisel; nõuab lõimitud kohalikke alt üles suunatud käsitlusi ja strateegiaid, millega tagada ressursside tõhusam kasutamine ning parandada enim mõjutatud piirkondade vastupanuvõimet ja kohanemist kliimamuutuste mõjuga;

    31.

    tunnistab, et ELi linnades toimub ülekaalukalt enamik kliimamuutustele keskendunud Euroopa teadus- ja arendustegevusest; palub, et komisjon rohkem abistaks linnu ja piirkondi koolituse ja teadlikkuse tõstmise, rahastamissuuniste, oskusteabe, teabevahetuse, teadus- ja arendustegevuse ning kliimakaitsealase hariduse valdkonnas ja nõustaks neid leevendamise ja kohanemise küsimustes, ning selleks eeskätt tugevdaks selliseid juba olemasolevaid abivahendeid nagu linnainvesteeringute nõuandeplatvorm URBIS, URBACT ja linnadega seotud uuendusmeetmete algatus; palub komisjonil tagada, et neis valdkondades kasutataks täiel määral ülemaailmse teaduskoostöö võimalusi, ning tugevdada kõnealuseid vahendeid, et aidata kohalikel omavalitsustel viia ellu otstarbe järgi kohandatud projekte ja pääseda ligi rahastamisvalikutele, et nad saaksid katsetada linnaarengu strateegiates uuenduslikke lahendusi; nõuab, et kollektiivsete eesmärkide täitmiseks peab kolmandate riikide piirkondlikel ametiasutustel olema võimalus vabatahtlikult nii ametlikult kui ka mitteametlikult osaleda Euroopa teadus-, uurimistöö ja tehnoloogiaalgatustes (nagu Horisont 2020); on veendunud, et kohalikel ametiasutustel peaks olema vahetu juurdepääs rahastamisvahenditele, näiteks ülemaailmsetele kliimafondidele; on veendunud vajaduses tugevdada ühtekuuluvuspoliitika ning teadus- ja innovatsioonipoliitika vahelist koostoimet, et tagada uute vähese CO2-heitega tehnoloogiate kiire kasutuselevõtmine;

    32.

    palub komisjonil tagada, et programmis „Horisont 2020“pöörataks suuremat tähelepanu ja eraldataks rohkem vahendeid ringmajanduse ja säästvate linnade valdkonna innovatsiooni- ja teadusprojektidele; soovitab liikmesriikidel komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga abiga tugevdada piirkondade ja linnade haldussuutlikkust, et nad saaksid täielikult ära kasutada ELi tasandil pakutavaid avaliku ja erasektori rahastamisvõimalusi;

    33.

    palub pädevatel asutustel ringmajanduse toimivaks muutmiseks tegeleda jäätmete probleemiga ja edendada selliste jäätmete puhul, mida ei ole võimalik korduvalt kasutada või ringlusse võtta, muid kõrvaldamise viise peale põletamise;

    34.

    on veendunud, et eelseisval programmitöö perioodil tuleb kliimamuutused lõimida territoriaalse koostöö programmitöösse; rõhutab territoriaalse koostöö, piiriülese koostöö ja makropiirkondlike strateegiate tähtsust linnade ja piirkondade tegevuses nii ELi sees kui ka väljaspool, ning kordab, et seda tuleb poliitiliselt ja rahaliselt tugevdada nii kliimamuutuste leevendamise kui ka nendega kohanemise puhul; rõhutab, et eri liikmesriikidest pärit riiklike, piirkondlike ning kohalike osalejate vaheliste ühismeetmete ja poliitikaalaste kogemuste vahetuse rakendamise raamistik (näiteks Interreg) on eriti kohane kliimamuutuste käsitlemiseks ning nende mõju leevendamisele suunatud sobivate meetmete elluviimiseks; väljendab sellega seoses heameelt tõsiasja üle, et 15 rahvusvahelisest Interregi programmist seitsme raames rahastatakse kogu Euroopa ulatuses strateegiaid, katsemeetmeid, koolitusi ja töövahendeid, mis ELi eesmärke silmas pidades aitavad linnadel luua CO2-heite vähendamise ja kliimamuutuste leevendamise suutlikkust;

    Linnad ja piirkonnad

    35.

    väljendab heameelt selliste algatuste üle nagu ülemaailmne linnapeade kliima- ja energiapakt, ning paljude linnade ja piirkondade tegevuse üle keskkonnakaitses ja kliimamuutuste vastases võitluses; nõuab, et linnad ja piirkonnad teeksid omavahel koostööd ning lõimiksid kliimamuutuste vastase võitluse viivitamatult ja senisest veelgi ulatuslikumalt oma tegevuskavadesse; soovitab linnavõimudel rakendada ja korrapäraselt ajakohastada linnade aruka planeerimise pikaajalisi strateegiaid ja uuenduslikke käsitlusi, näiteks arukate linnade algatust; rõhutab, et vaja on kestlikke ja energiatõhusaid majutusprojekte ja energiat säästvaid arukaid hooneid, investeeringuid taastuvenergiasse, keskkonnasõbralikke ühistranspordisüsteeme, suuremat toetust vähese CO2-heitega linnade ja piirkondade projektidele ning linnade ja kohalike ning piirkondlike omavalitsuste koostööle võitluses ülemaailmse soojenemise vastu;

    36.

    märgib, kui tähtis on rakendada objektiivsetel mõõdikutel ja läbiproovitud metoodikatel põhinevat aruanderaamistikku ning seirata linnade ja piirkondade võetud kliimameetmeid, et kliimaeesmärkide täitmise nimel jagada andmeid kliimaalaste kohustuste kohta ja suurendada osalejate seas läbipaistvust;

    37.

    tuletab meelde, et ka transpordisektor tekitab kasvuhoonegaaside ja tervist kahjustavate õhusaasteainete heidet, mille kontsentratsiooni linnaõhus reguleeritakse direktiiviga (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist; on seisukohal, et linnadel ja piirkondadel on määratud võimalused transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, ning juhib tähelepanu vajadusele rahastada algatusi, mis hõlbustavad kohalikku ja piirkondlikku vähese CO2-heitega liikuvust; rõhutab, kui tähtis on, et linnad veaksid ühistranspordi kasutamise ning ühis- ja eratranspordi elektrifitseerimise edendamist, ning nõuab rea näidispiirkondade edendamist, selleks et uurida linna- ja maapiirkondade vahelisi arukaid ja omavahel ühendatud transpordisüsteeme;

    38.

    väljendab heameelt linnade selliste algatuste üle nagu arukad linnad ja nutivõrgud, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja tõsta ressursitõhusust; rõhutab, et piirkonnad peavad täiustama roheliste linnade korraldust ning selleks edendama energeetilist ja digiüleminekut, ning et sellised lahendused nagu nutivõrgud aitavad energiat tõhusamalt kodudesse ja hoonetesse tuua; tunnistab, et ettevõtjate ja linnade koostöö aitab luua uuenduslikke ja kaasavaid lahendusi, ning nõuab nende edendamist; rõhutab vajadust suurendada investeeringuid teistesse sellistesse kestlikesse lahendustesse nagu keskkonnahoidlikud taristud, ning eelkõige laiendada linnapuistute pinda; tuletab meelde, et lisaks heitkoguste vähendamisele tuleb ka parandada mulla CO2 neeldamise võimet, ning nõuab ELi piirkondade vanade ja uute linnametsade senisest paremat kaitset;

    39.

    rõhutab, et kohapeal toodetud hooajaline toit aitab vähendada transpordist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet ja seega ka toidu üldist süsinikujalajälge; kutsub komisjoni üles tegelema toidusektoriga kohaliku ja piirkondliku jätkusuutliku toidutoodangu suurendamiseks, ning väljendab rahulolu seoses selliste vabatahtlike meetmetega nagu nn valgusfoorimärgistus, millega tagatakse toiduainete ja muude toodete kliimamõju ja süsinikujalajälje nähtavus; nõuab kogu ELi hõlmavaid ühtseid näitajaid, mis võimaldaksid vabatahtlikku, kuid võrreldavat märgistamist, ning palub kohalikel ametivõimudel korraldada teabekampaaniaid, et tõsta teadlikkust toidu süsinikujalajäljest;

    40.

    juhib tähelepanu asjaolule, et leevendamismeetmeid tuleb kavandada lähtuvalt panuse ja kasu õiglasest jaotusest eri osapoolte vahel ning et kohanemismeetmed peavad keskenduma haavatavamate elanikkonnarühmade kaitsele;

    41.

    tunnistab piirkondade nõrkuste ja võimaluste erisusi ja mitmekesisust ning rõhutab, et probleemid, vahendid ja kõige tulemuslikumad meetmed võivad olla igas piirkonnas erinevad; kinnitab seetõttu oma pühendumust subsidiaarsuse põhimõttele ning rõhutab, et linnadel ja piirkondadel peab olema vajalik pädevus ja piisav poliitiline, halduslik ja rahaline sõltumatus, et meetmeid kavandada ja rakendada; rõhutab, et Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärkide täitmiseks peavad linnad saama ise oma linnaplaneerimist kohandada ning investeerida keskkonnahoidlikesse taristutesse, liikuvusse, ühistransporti ja nutivõrkudesse; kordab veel kord, et piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel kui igale kodanikule lähimatel ja kliimamuutuste mõjusid kõige selgemalt tunnetavatel valitsustasanditel on paljudest probleemidest kõige parem ülevaade, ning rõhutab seetõttu vajadust anda neile haldusvõimekus ja rahalised vahendid, et nad saaksid välja töötada kohandatud lahendused kliimamuutuste mõju leevendamiseks;

    42.

    nõuab tulemuslikumat mitmetasandilist ja täiesti läbipaistvat valitsemiskorraldust, mis võimaldaks paremini kaasata kohalikud omavalitsused, linnad ja piirkonnad ning nende esindusorganid ELi otsustusprotsessi ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessi; nõuab kõigi avaliku sektori asutuste vahelise kooskõlastamise edendamist ja tagamist ning üldsuse ja sotsiaalsete ja majanduslike sidusrühmade tihedamat kaasamist, ning palub komisjonil edendada liikmesriikide, piirkondade, linnade ja kohalike kogukondade vahelist kooskõlastamist ning teabe ja kogemuste vahetamist; juhib tähelapanu vajadusele toetada kaasavaid kohaliku valitsemistava mudeleid;

    43.

    väljendab heameelt valitsustevahelise kliimamuutuste rühma otsuse üle koostada eriaruanne linnade ja kliima kohta 2023. aastal, kuna see kohustus ajendab põhjalikumalt uurima linnade tähtsust kliimamuutuste vastases võitluses; on veendunud, et linnad peaksid osalema 2018. aasta ülemaailmse kliimaaruande koostamisel; lisaks leiab, et linnad ja piirkonnad võivad mõjutada Pariisi kokkuleppe järgse poliitika kujundamist, rakendades ülemaailmse soojenemise vastase võitluse strateegilist käsitlust ning toetades leevendamis- ja kohanemismeetmeid linnades, kus elab üle poole maakera rahvastikust; kutsub komisjoni üles propageerima kõnealuses protsessis kliimameetmete mitmetasandilist nägemust, et edendada kaasavat kliimakorda, mille puhul tunnustatakse kohalike ja piirkondlike ametiasutuste võetud meetmeid;

    44.

    palub riikide ametiasutustel saavutada detsentraliseerimine ja rakendada tulemuslikumalt subsidiaarsuse põhimõtet, mis lubaks kohalikel ja piirkondlikel ametiasutustel osaleda jõulisemalt kliimamuutuste vastases võitluses;

    45.

    märgib, et paljud ettevõtlusringkonnad investeerivad keskkonnahoidlikku üleminekusse ja on pühendunud CO2-heite vähendamise poliitikale; tunnistab, et ettevõtjate ja linnade koostöö loob uuenduslikke ja kaasavaid lahendusi kliimameetmetele ja aitab ELil täita oma eesmärgid; tuletab meelde, et ettevõtlusel on tähtis osa linnapiirkondades kujunenud investeeringute puudujäägi katmisel ja rahastamisel; nõuab linnade ja ettevõtjate vaheliste partnerluste edendamist;

    46.

    rõhutab, et aruka planeerimisega ja investeeringutega vähese CO2-heitega, kliimamuutustele vastupanuvõimelisse linnataristusse saab parandada keskkonda ja kodanike elukvaliteeti, luua töökohti ning stimuleerida kohalikku ja piirkondlikku majandust;

    47.

    kutsub linnu ja piirkondi üles kasutama ära selliseid ELi algatusi nagu linnadega seotud uuenduslikud meetmed, linnade kestliku arengu valdkonna katseprojektide käivitamiseks;

    48.

    väljendab heameelt algatuse Women4Climate üle ja erasektori sellesse algatusse kaasamise üle, mis peaks aitama juhtivaid naisi ulatuslikumalt kliimamuutuste vastasesse võitlusse kaasata, et tugevdada nende juhtimisoskusi ja julgustada juhtivate naiste järgmist põlvkonda kliimamuutuste vastases võitluses osalema;

    49.

    tunnistab linnade erilist vastutust kliimamuutuste mõjude leevendamisel, arvestades et nende arvele langeb 70 % maailma CO2 heitkogustest, ning kinnitab Euroopa Parlamendi pühendumust ülemaailmse linnapeade kliima- ja energiapakti, sealhulgas kliimamuutustega kohanemise algatuse Mayors Adapt, vastastikuse mõistmise memorandumi Under 2 Degrees ja algatuse Regions Adapt edukale käivitamisele kogu maailmas; on veendunud, et 2015. aastal Pariisi raekojas vastu võetud deklaratsiooniga võetud kohustusi saab täita ainult ülemaailmses linnapeade kliima- ja energiapaktis osalemise teel, ning õhutab kõiki ELi ja kolmandate riikide linnu linnapeade paktiga ühinema (ilma et see piiraks nende osalemist muudes sama eesmärki taotlevates valdkondlikes või institutsioonilistes võrgustikes), pühenduma ulatuslikele kliimameetmetele ning korraldama vastastikust kogemustevahetust; märgib, et paljud linnade esitatud tegevuskavad sisaldavad kohustusi kuni aastani 2020, ja seetõttu nõuab tungivalt, et kõnealused linnad koostaksid täiendavad kavad kuni 2030. aastani; on veendunud, et EL peaks andma linnadele jätkuvalt vabaduse kavandada oma kliimamuutuste leevendamise strateegiad, sest neis seatakse sageli kõrgemad eesmärgid;

    50.

    rõhutab, et pikemaajaliste kliimameetmete tagamiseks tuleb Pariisi kokkuleppes selgemalt viidata kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rollile; toonitab, et ELil tuleb teha linnade ja piirkondadega kohapeal tööd, et neid paremini ühendada ja kestlikumaks muuta, luua energiatõhusaid omavalitsusi ja kujundada arukamaid linnatranspordivõrke;

    51.

    on veendunud, et teadmiste ja kogemuste siiret tuleks julgustada kohalikul ja piirkondlikul tasandil, arvestades rikkalikke kogemusi, mille on omandanud üksikud piirkonnad ja linnad ning samuti teatavad piirkondlikud keskkonnakaitse- või energiaametid;

    52.

    on veendunud, et rakendada tuleks Euroopa ja rahvusvahelisi või ülemaailmseid organisatsioone ja ühendusi või linnade, omavalitsuste ja piirkondade võrgustikke, et tagada parem koostöö kliimamuutuste probleemide lahendamisel kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

    53.

    märgib, et ÜRO kliimamuutuste 22. konverentsil Marrakechis töötasid kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused välja Marrakechi tegevuskava, milles rõhutatakse, et kohalikud ametiasutused tuleks vahetumalt protsessi kaasata ning neid tuleks ametlikult tunnustada kliimamuutuste ametlikus arutelus osalejatena, mitte omistada neile sama staatust nagu teistele valitsusvälistele osalejatele (näiteks vabaühendused ja erasektor);

    o

    o o

    54.

    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Regioonide Komiteele ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, liikmesriikidele ning liikmesriikide piirkondlikele ja rahvusparlamentidele.

    (1)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0363.

    (2)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0383.

    (3)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0380.

    (4)  ELT C 316, 22.9.2017, lk 124.

    (5)  ELT C 207, 30.6.2017, lk 51.

    (6)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

    (7)  ELT C 349, 17.10.2017, lk 67.


    Top