52018IP0058

EUR-Lex

Juurdepääs Euroopa Liidu õigusaktidele

See dokument on väljavõte EUR-Lexi veebisaidilt.

EUROPA
EUR-Lexi avaleht
EUR-Lex - 52018IP0058 - ET

Nõuanded

Vajate rohkem otsinguvõimalusi? Kasutage Täppisotsing

Dokument 52018IP0058

Euroopa Parlamendi 1. märtsi 2018. aasta resolutsioon pangandusliidu kohta – 2017. aasta aruanne (2017/2072(INI))

ELT C 129, 5.4.2019, lk 38—48 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Euroopa Liidu Teataja

5.4.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 129/38

P8_TA(2018)0058

Pangandusliit – 2017. aasta aruanne

Euroopa Parlamendi 1. märtsi 2018. aasta resolutsioon pangandusliidu kohta – 2017. aasta aruanne (2017/2072(INI))

(2019/C 129/06)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma 15. veebruari 2017. aasta resolutsiooni pangandusliidu kohta – 2016. aasta aruanne (1),

—	võttes arvesse komisjonilt ja Euroopa Keskpangalt (EKP) saadud tagasisidet seoses parlamendi 15. veebruari 2017. aasta resolutsiooniga pangandusliidu ja seda käsitleva 2015. aasta aruande kohta,

—	võttes arvesse komisjoni 11. oktoobri 2017. aasta aruannet määruse (EL) nr 1024/2013 kohaselt loodud ühtse järelevalvemehhanismi kohta (COM(2017)0591),

—

võttes arvesse ettepanekuid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ,

—	võttes arvesse Euroopa Keskpanga 8. novembri 2017. aasta arvamust muudatuste kohta krediidiasutuste ja investeerimisühingute kapitalinõuete liidu raamistikus (2),

—	võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 9. juuli 2017. aasta aruannet rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) mõju kohta finantsstabiilsusele,

—	võttes arvesse nõukogu 17. juuli 2017. aasta järeldusi „Tegevuskava viivislaenude vähendamiseks Euroopas“,

—	võttes arvesse nõukogu finantsteenuste komitee viivislaenude alarühma 31. mai 2017. aasta aruannet,

—	võttes arvesse EKP 20. märtsi 2017. aasta suuniseid pankadele viivislaenude kohta ning 4. oktoobri 2017. aasta avalikku konsultatsiooni nende suuniste addendumi kavandi üle,

—	võttes arvesse komisjoni 10. novembri 2017. aasta konsultatsioonidokumenti, mis käsitleb kohustuslikke usaldatavusnormatiivide täitmise tagamise mehhanisme, mis käsitlevad ebapiisavat rahastamist uute laenude jaoks, mis osutuvad viivislaenudeks,

—	võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 11. juuli 2017. aasta aruannet viivislaenude probleemi lahendamise kohta Euroopas,

—	võttes arvesse komisjoni 10. juuli 2017. aasta avalikku konsultatsiooni viivislaenude ja raskustes varade järelturgude arendamise ning tagatud nõuetega võlausaldajate laenuvõtjate maksejõuetuse eest kaitsmise teemal,

—	võttes arvesse EKP 6. juuni 2017. aasta hinnangut, milles tehti kindlaks, et Banco Popular Español S.A. on maksejõuetu või tõenäoliselt jääb maksejõuetuks,

—	võttes arvesse Ühtse Kriisilahendusnõukogu 7. juuni 2017. aasta avaldust Banco Popular Español S.A. kriisilahenduse otsuse vastuvõtmise kohta,

—	võttes arvesse EKP 23. juuni 2017. aasta hinnangut, milles EKP tegi kindlaks, et Veneto Banca ja Banca Popolare di Vicenza on maksejõuetud või tõenäoliselt jäävad maksejõuetuks,

—	võttes arvesse Ühtse Kriisilahendusnõukogu 23. juuni 2017. aasta otsust kriisilahendusmeetmeid Banca Popolare di Vicenza ja Veneto Banca suhtes mitte võtta,

—	võttes arvesse komisjoni 25. juuni 2017. aasta avaldust seoses riigiabi heakskiitmisega Itaalia maksejõuetusõiguse alusel Banca Popolare di Vicenza ja Veneto Banca turult väljumiseks, mis hõlmab muu hulgas nende teatavate osade müümist Intesa Sanpaolole,

—	võttes arvesse komisjoni 4. juuli 2017. aasta avaldust riigiabi heakskiitmise kohta Monte dei Paschi di Siena ennetava rekapitaliseerimise toetamiseks,

—	võttes arvesse EKP sisemudelite sihipärase läbivaatamise juhendi 2017. aasta veebruari versiooni,

—	võttes arvesse EKP kohapealsete kontrollide ja sisemudelite uurimise juhendi 2017. aasta juuli kavandit,

—

võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) 31. mai 2017. aasta arvamust Ühendkuningriigi EList lahkumisega seotud järelevalvealase käsitluse toetamise üldpõhimõtete kohta ning tema 13. juuli 2017. aasta kolme arvamust järelevalvealase käsitluse kohta investeeringute haldamise, investeerimisühingute ja järelturgude valdkonnas seoses Ühendkuningriigi EList lahkumisega,

—	võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) 12. oktoobri 2017. aasta arvamust Ühendkuningriigi EList lahkumisega seotud küsimuste kohta,

—

võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2017. aasta teatist „Integreeritud järelevalve tõhustamine eesmärgiga tugevdada muutuvas keskkonnas kapitaliturgude liitu ja finantsintegratsiooni“ (COM(2017)0542) ning komisjoni 20. septembri 2017. aasta ettepanekuid Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi läbivaatamise kohta, sealhulgas koondettepanekut, millega muudetakse Euroopa järelevalveasutuste juhtimist, rahastamist ja volitusi,

—	võttes arvesse EKP 21. septembri 2017. aasta avalikke konsultatsioone krediidiasutuste litsentsitaotluste ja finantstehnoloogilise ärimudeliga krediidiasutuste litsentsitaotluste hindamist käsitlevate suuniste kavandite üle,

—	võttes arvesse finantsstabiilsuse nõukogu kogu kahjumikatmisvõime tingimusi, mis avaldati 2015. aasta novembris,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrust (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ühtse kriisilahenduskorra määrus),

—

võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2016. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiive 98/26/EÜ, 2002/47/EÜ, 2012/30/EL, 2011/35/EL, 2005/56/EÜ, 2004/25/EÜ ja 2007/36/EÜ (COM(2016)0852), ning ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014 seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega (COM(2016)0851),

—	võttes arvesse Euroopa Keskpanga 8. novembri 2017. aasta arvamust liidu kriisiohjamisraamistiku muutmise kohta (3),

—	võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 19. detsembri 2017. aastaeriaruannet „Ühtne Kriisilahendusnõukogu: keeruka pangandusliiduga seotud töö on alanud, kuid pikk tee on veel ees“,

—	võttes arvesse, et komisjon võttis tagasi ettepaneku ELi krediidiasutuste vastupanuvõimet parandavate struktuurimeetmete kohta (COM(2014)0043),

—	võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2017. aasta dokumenti pealkirjaga „Aprilli rikkumiste pakett: peamised otsused“ (MEMO/17/1045),

—

võttes arvesse EBA riskinäidikut, ESMA aruannet „Trends, Risks and Vulnerabilities“ (suundumused, riskid ja haavatavus) nr 2 (2017), Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu riskinäidikut, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2016. aasta aruannet, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2017. aasta aprilli ülevaadet ELi makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/2399, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses tagamata võlainstrumentidest tulenevate nõuete rahuldamisjärkudega maksejõuetusmenetluses,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõiget 3,

—	võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ELi finantsteenuste reguleerimise ülevaate ja probleemide kohta: mõju ja edasiliikumine tõhusama ja mõjusama ELi finantsalase õigusraamistiku ja kapitaliturgude liidu suunas (4),

—	võttes arvesse komisjoni teatist riigiabieeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 finantskriisi kontekstis pankade kasuks võetavate toetusmeetmete suhtes („pangandusteatis“) (5),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (hoiuste tagamise skeemi direktiiv),

—	võttes arvesse viie juhi 22. juuni 2015. aasta aruannet Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise kohta,

—	võttes arvesse komisjoni 24. novembri 2015. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014, et luua Euroopa hoiuste tagamise skeem (COM(2015)0586),

—	võttes arvesse komisjoni 24. novembri 2015. aasta teatist „Pangandusliidu väljakujundamise poole“ (COM(2015)0587),

—	võttes arvesse majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. juuni 2016. aasta järeldusi pangandusliidu väljakujundamist käsitleva tegevuskava kohta,

—	võttes arvesse komisjoni 11. oktoobri 2017. aasta teatist pangandusliidu väljakujundamise kohta (COM(2017)0592),

—	võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2017. aasta mai seiredokumenti nr 2 varipanganduse kohta ELis,

—	võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2015. aasta märtsi aruannet riiginõuete regulatiivse käsitluse kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0019/2018),

arvestades, et konsolideerimata kujul oli krediidiasutuste koguarv euroalal 2016. aasta lõpus 5 073, olles vähenenud võrreldes nii 2015. aasta lõpuga (5 474) kui ka 2008. aasta lõpuga (6 768), mis tähendab 25 % vähenemist ajavahemikul 2008–2016; arvestades, et konsolideeritud kujul oli krediidiasutuste koguarv euroalal 2016. aasta lõpus 2290, olles vähenenud võrreldes nii 2008. aastaga (2 904) kui ka 2015. aasta lõpuga (2 379) (6); arvestades, et on siiski soovitav lisada viide sellele, kuidas on sama perioodi jooksul muutunud selliste pankade osakaal, mis on pankrotti minemiseks liiga suured;

arvestades, et viivislaenude kogusumma ja osakaal jaotub liikmesriikide vahel väga ebaühtlaselt ning riikides, kus viivislaenude osakaal on kõige suurem, jaotuvad need ka pankade vahel üsna erinevalt; arvestades, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu märkis oma 2017. aasta juuli aruandes viivislaenude probleemi lahendamise kohta Euroopas, et viivislaenude summa on kokku 1 triljon eurot; arvestades, et EBA kvartaalse riskinäidiku kohaselt olid Euroopa peamised pangad teada andnud, et keskmine kaalutud viivislaenude osakaal (viivislaenude summa enne väärtuse langust jagatud kõikide laenudega) oli 30. juuni 2017. aasta seisuga 4,47 %; arvestades, et see osakaal on viimase 30 kuu jooksul vähenenud;

C.	arvestades, et ESMA hiljutise uuringu kohaselt on Euroopa Liidu tuletisinstrumentide turu tinglik koguväärtus 453 000 miljardit eurot;

arvestades, et pangandusliit vajab tugevdamist, kuna see on euroala finantsstabiilsusega seotud peamine eesmärk ning tõelise majandus- ja rahaliidu hädavajalik osa; arvestades, et pangandusliidu väljakujundamiseks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, kuna see ei ole täielik seni, kuni tal puudub ühtse kriisilahendusfondi ja kolmanda samba jaoks fiskaalne kaitsemehhanism, mis on Euroopa hoiuste taastamise ja edasi-/kindlustamise käsitus; arvestades, et EKP president Mario Draghi on korduvalt öelnud, et Euroopa hoiuste tagamise skeem on pangandusliidu alustala; arvestades, et lõpuleviidud pangandusliit on riigi ja pangandussektori läbipõimumise probleemi lahendamiseks hädavajalik; arvestades, et tuleb tõhustada jõupingutusi, et saavutada üleminek päästeabi andmiselt kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisele; arvestades, et teatavate riiklike pangandussüsteemidega seotud riske ei ole piisavalt käsitletud; arvestades, et praegused soodsad majandustingimused on loonud soodsa võimaluse pangandusliidu lõpuleviimiseks vajalike reformide elluviimiseks;

arvestades, et pankade bilansside põhjalik korrastamine pärast kriisi on viibinud ja see takistab endiselt majanduskasvu; arvestades, et ELi pankade omavahendite suhtarvud ja likviidsuskattekordajad on viimastel aastatel paranenud, kuid esineb veel panku, sealhulgas suuri panku, mis on endiselt alakapitaliseeritud; arvestades, et oht finantsstabiilsusele säilib, kuid on pangandusliidu loomise algusest alates oluliselt vähenenud; arvestades, et Euroopa pankade institutsioonilist ja õigusraamistikku on põhjalikult tugevdatud;

arvestades, et pangandusliidus saavad osaleda ka liikmesriigid, kes ei ole veel eurot kasutusele võtnud; arvestades, et ükski ELi liikmesriik ei ole siiani otsustanud sellel alusel osaleda; arvestades, et pangandusliiduga ühinemise võimalust arutavad mitmed liikmesriigid; arvestades, et eri finantsasutused näevad pangandusliidus osalemises eeliseid;

G.	arvestades, et meie töö kapitaliturgude liiduga ei tohiks vähendada survet töö lõpuleviimisele pangandusliidu osas, mis on Euroopa Liidu pankadest sõltuvas keskkonnas endiselt finantsstabiilsuse tagamise eeltingimus;

H.	arvestades, et pankade põhiülesanne on tagada reaalmajanduse rahastamine;

I.	arvestades, et EKP-l on vaja oma järelevalvetegevuse läbiviimisel teatavat paindlikkust, kuid põhimõtteliste kaugeleulatuvate otsuste tegemine tuleb lõppkokkuvõttes jätta Euroopa seadusandja hooleks;

palub komisjonil kasutada pangandust käsitlevate õigusaktide ettepanekute esitamisel reguleerimist kui seadusandlikku vahendit;

Järelevalve

võtab teadmiseks EKP 2017. aasta hinnangud pankade maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta; märgib ka, et järelevalve- ja ühtne kriisilahendusmehhanism on selles valdkonnas üldjoontes toiminud, ja nõustub komisjoniga, et otsuste tegemise korda, kas pank on maksejõuetu või tõenäoliselt jääb maksejõuetuks, tuleb parandada;

võtab teadmiseks EBA 2018. aasta stressitestid; kutsub EBAt, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Keskpanka ja komisjoni üles kasutama stressitestide määratlemisel järjekindlat metoodikat, stsenaariume ja eeldusi, et nii palju kui võimalik vältida võimalikke moonutusi ja ebakõla tulemuste vahel, nagu oli näha stressitestide tulemustest ja kriisilahendusotsustest varsti pärast nende tulemuste tutvustamist; rõhutab, et panga ohutust ja usaldusväärsust ei ole siiski võimalik välja selgitada panga bilansi kindlal ajahetkel hindamisega, kuna see on tagatud panga ja turgude dünaamilise koostoimega ja seda mõjutavad kogu majanduse mitmesugused elemendid; on ühtlasi seisukohal, et EKP enda stressitest tema järelevalve all olevatele suuremale arvule pankadele võiks olla läbipaistvam;

rõhutab, kui tähtis on koostöö EBA kui reguleeriva asutusega ja ühtse järelevalvemehhanismi kui järelevalveasutusega; juhib sellega seoses tähelepanu ülesannete jaotusele EKP ja EBA vahel ning kummagi asutuse tegevuse eri geograafilisele ulatusele; soovitab sellega seoses võimaluse korral parandada kummagi institutsiooni konkreetsete algatuste kooskõlastamist, et tagada ühtse reeglistiku järjepidevus, tunnistades samas, et ühtne järelevalvemehhanism peaks pangandusliitu puudutavate probleemide või regulatiivsete puuduste tuvastamisel etendama juhtivat rolli;

väljendab heameelt asjaolu üle, et pangandusliit on parandanud asjakohase teabe vahetamist järelevalveasutuste vahel ning Euroopa pangandussüsteemi käsitlevate andmete kogumist ja vahetamist, aidates seeläbi näiteks kaasa võrreldavuse parandamisele ja võimaldades tagada terviklikuma järelevalve piiriüleste pangakontsernide üle; tunneb heameelt ühiste järelevalverühmade suurepärase töö üle; märgib, et komisjon on teinud kindlaks ka täiustamist vajavad valdkonnad, mis puudutavad teabevahetust ja kooskõlastamist EKP pangandusjärelevalve ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu vahel, eelkõige seoses selliste otsustava tähtsusega küsimustega nagu see, kas krediidiasutus või investeerimisühing vastab ennetava rekapitaliseerimisele tingimustele ja kas ta on maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks muutumas; märgib, et praegune EKP ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu vaheline vastastikuse mõistmise memorandum ei ole piisavalt põhjalik tagamaks, et Ühtne Kriisilahendusnõukogu saab kogu teabe, mida ta EKP-lt oma ülesannete õigeaegseks ja tõhusaks täitmiseks palub; kutsub EKPd ja Ühtset Kriisilahendusnõukogu üles kasutama ära võimalust, mida pakub nende vahel praegu peetav arutelu vastastikuse mõistmise memorandumi ajakohastamise üle, et kõrvaldada allesjäänud lüngad ja parandada kriisilahendusmeetmete tulemuslikkust; nõuab, et parandataks praktilist koostööd ja teabevahetust järelevalve- ja kriisilahendusasutuste vahel, kuna see on ülioluline kriisilahendusmeetmete sujuva ja tulemusliku elluviimise jaoks, ning kõigi Euroopa ja riiklike asutuste vahel, kes varajases sekkumises ja kriisilahenduses osalevad; kutsub EKPd ja Ühtset Kriisilahendusnõukogu üles jätkuvalt parandama oma igapäevast koostööd ja tugevdama oma koostöösidemeid; sooviks sellega seoses ühtse järelevalvemehhanismi määruse muutmist, et Ühtse Kriisilahendusnõukogu esindaja saaks olla ühtse järelevalvemehhanismi nõukogu koosolekutel alaline vaatleja; nõuab EKP ja Euroopa Kontrollikoja vahelist institutsioonidevahelist kokkulepet, milles täpsustataks nende kahe institutsiooni vaheline teabevahetus vastavalt nende aluslepingutes määratletud volitustele;

märgib, et 2017. aastal kohaldati pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ennetavat rekapitaliseerimist käsitlevat sätet; märgib, et tuleks selgitada varade kvaliteedi läbivaatamise kasutamist, et teha kindlaks, kas ennetava rekapitaliseerimise tingimused on täidetud; rõhutab, et varade eelnev hindamine peab põhinema kindlatel tõenditel, sealhulgas tõenditel, mis näitavad, et pank on maksevõimeline ja vastab ELi riigiabieeskirjadele; kutsub komisjoni, ühtset järelevalvemehhanismi ja Ühtset Kriisilahendusnõukogu üles arutlema selle üle, kuidas suurendada läbipaistvust krediidiasutuste maksevõimelisuse hindamisel ja kriisilahendusotsuste kaalumisel;

kordab oma muret viivislaenude suure hulga pärast teatavates jurisdiktsioonides; tervitab eri liikmesriikide jõupingutusi viivislaenude osakaalu vähendamisel; nõustub komisjoniga, et „kuigi esmajärjekorras on viivislaenude probleemi lahendamine liikmesriikide ja pankade endi ülesanne, on liikmesriikide ja Euroopa Liidu tasandi jõupingutuste koondamine põhjendatud, et mõjutada viivislaenude mahtusid ja hoida ära uute viivislaenude kuhjumine pankade bilanssi tulevikus“ (7);

väljendab üldjoontes heameelt ELi eri institutsioonide ja organite kõnealuses valdkonnas tehtud töö üle; on siiski seisukohal, et neid jõupingutusi võiks paremini kooskõlastada; kutsub neid osalisi ja liikmesriike üles nõuetekohaselt ja kiiresti rakendama nõukogu 11. juuli 2017. aasta järeldusi „Tegevuskava viivislaenude vähendamiseks Euroopas“; ootab lähikuudel esildatavat meetmepaketti, et kiirendada viivislaenude vähendamist; toetab sellega seoses komisjoni otsust uurida konservatiivsuse põhimõtte võimalikku ühtlustamist ELi tasandil uute viivislaenudeks muutuvate laenude puhul; kutsub komisjoni üles võtma seadusandlikke ja muid meetmeid, et soodustada potentsiaalsetele investoritele teabe andmist, sihtotstarbeliste varahaldusettevõtjate (nn halbade pankade) loomist ja viivislaenude teiseste turgude arendamist, et tegeleda viivislaenude väga keerulise probleemiga; tuletab meelde, et liikmesriigid peavad vajaduse korral parandama ja ühtlustama maksejõuetuse raamistikku, tehes muu hulgas tööd komisjoni ettepanekuga, mis käsitleb varajast restruktureerimist ja teist võimalust, eesmärgiga kaitsta kõige haavatavamaid võlgnikke, nagu VKEd ja kodumajapidamised;

tunneb heameelt kavatsuse üle kiirendada pankade bilansside puhastamist, rõhutades samal ajal, et viivislaenude kohustuslik võõrandamine mittelikviidsel ja läbipaistmatul turul võib põhjustada pankade jaoks põhjendamatut bilansikahju; kordab oma muret seoses viivislaene käsitlevate EKP suuniste lisa projektiga; rõhutab, et pangandusjärelevalvekorra kohase järelevalve ja hindamise raames ei tohi EKP mingil viisil mõjutada ELi seadusandja õigusi; tuletab meelde, et liidu üldised seadusandluse põhimõtted, mis nõuavad mõju hindamist ja konsulteerimist ning proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse hindamist, on olulised ka 3. tasandi õigusaktide puhul;

10.

kordab, et tunneb muret riskide pärast, mis tulenevad 3. taseme varade, sealhulgas tuletisinstrumentide hoidmisest, ja eelkõige nende väärtuse hindamise keerukusest; tunneb sellega seoses heameelt, et EBA lisab 2018. aasta stressitestide menetlusse 2. ja 3. taseme vahendite konkreetsed riskijuhtimismeetmed; kordab oma palvet ühtsele järelevalvemehhanismile teha sellest küsimusest 2018. aastal ühtne järelevalveprioriteet;

11.

tuletab meelde, et riigi võlakohustusega kaasnevad riskid; märgib, et mõnes liikmesriigis on finantseerimisasutused investeerinud ülemäära palju võlakirjadesse, mille on välja andnud nende riigi valitsus, mis tähendab liigset keskendumist kodumaisele turule, samal ajal kui pangandusliidu üks peamisi eesmärke on murda pankade ja riikide vaheline nõiaring; märgib, et finantsstabiilsuse riskide piiramiseks oleks parem, kui pankade riigivõlakirjade portfellid oleksid mitmekesisemad; on seisukohal, et ELi õigusraamistik riigivõla usaldatavusnõuetekohaseks käsitlemiseks peaks olema kooskõlas rahvusvahelise standardiga; juhib tähelepanu Baseli pangajärelevalve komitee käimasolevale tööle riigivõla riskide kohta ja konkreetsemalt hiljuti avaldatud aruteludokumendile riiginõuete regulatiivse käsitluse kohta; ootab seetõttu suure huviga finantsstabiilsuse nõukogu riigivõla küsimuses tehtava töö tulemusi, millest juhinduda edaspidiste otsuste tegemisel; rõhutab valitsuse võlakirjade olulist rolli kvaliteetsete likviidsete varade pakkumisel investoritele ja stabiilsete rahastamisallikate pakkumisel valitsustele; võtab sellega seoses teadmiseks komisjoni käimasoleva töö riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite ideega, mis on üks võimalik viis anda panus selle küsimuse käsitlemisse; tuletab meelde, et riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberid ei kujuta endast võlgade eest ühise vastutuse võtmise vormi; on seisukohal, et turuosaliste panus võib aidata tagada turu huvi riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite vastu;

12.

rõhutab sisemudelites tuvastatud puuduste kõrvaldamise tähtsust, et taastada nende usaldusväärsus ja saavutada võrdsed võimalused kõigile krediidiasutustele ja investeerimisühingutele; juhib seoses sellega tähelepanu Euroopa Parlamendi majanduse juhtimise tugiüksuse tellitud uurimusele „What conclusions can be drawn from the EBA 2016 Market Risk Benchmarking Exercise?“ (Millised järeldused võib teha Euroopa Pangandusjärelevalve 2016. aasta tururiski võrdlusuuringust?), milles muu hulgas märgitakse, et „kui EBA võrdlusuuringu tulemused on õiged ja kui katseportfelli instrumendid on esinduslikud, rikuvad Euroopa pankade praegu kasutatavad siseturu riskimudelid tugevalt võrdsete tingimuste põhimõtet („Kui eri pankadel on sama portfell, peaksid nad olema kohustatud omama sama suurt regulatiivset kapitali.“)“; võtab sellega seoses teadmiseks Baseli pangajärelevalve komitee heakskiidu muudatustele Basel III lõpuleviimiseks ning EBA hinnangu selle mõju kohta ELi pangandussektorile; tuletab meelde, et kokkulepe ei tohiks tuua kaasa kapitalinõuete märkimisväärset kasvu liidu tasandil ega kahjustada pankade võimet rahastada reaalmajandust, eriti VKEsid; tervitab EKP tehtud tööd sisemudelite asjakohasuse hindamiseks, sealhulgas tema uut sisemudelite sihipärase läbivaatamise juhendit, eesmärgiga vähendada sama klassi riskiga kaalutud varadele kohaldatavate riskikaalude erinevusi krediidiasutustes; tervitab EBA poolt võrdlusuuringute raames tehtud tööd; on seisukohal, et pankade kapitalipositsiooni saab tugevdada muu hulgas dividendimaksete vähendamise ja uue omakapitali kaasamise kaudu ning et Euroopa pankade üldise finantsseisundi tugevdamine peaks jääma prioriteediks;

13.

rõhutab, et rahvusvaheliste organite ettepanekud tuleks viia Euroopa õigusesse nii, et võetaks asjakohaselt arvesse Euroopa pangandussektori eripära;

14.

rõhutab, et eelkõige Baseli pangajärelevalve komitee standardeid ei tohiks kehtestada tervikuna Euroopa õiguses, võtmata asjakohaselt arvesse Euroopa pangandussüsteemi eripära ja proportsionaalsuse põhimõtet;

15.

tuletab meelde ühtse järelevalvemehhanismi rahapoliitilise ja järelevalvefunktsiooni lahususe põhimõtet ning peab seda huvide konfliktide vältimiseks väga oluliseks; on seisukohal, et seda põhimõtet on üldiselt hästi järgitud; on veendunud, et ühiste teenistuste sobivuse hindamise alus peaks olema nende täidetavate ülesannete poliitiline tähtsus; on seetõttu seisukohal, et ühised teenistused ei tekita probleeme, kui nad tegelevad küsimustega, mis ei ole poliitika seisukohast eriti olulised, kuid võivad tekitada probleeme ja õigustada täiendavaid kaitsemeetmeid, kui see nii ei ole;

16.

on seisukohal, et suurema hulga EKP töötajate kaasamine kohapealsete kontrollide tegemisse võiks aidata veelgi suurendada pangandusjärelevalve sõltumatust riiklikest kaalutlustest;

17.

võtab teadmiseks komisjoni 2016. aasta novembri pangandusreformi paketi ettepaneku; rõhutab, kui tähtis on kiirmenetlus, mille tulemusel jõuti kokkuleppele rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 9 järkjärgulise kasutuselevõtu suhtes, ning üleminekukord, mis võimaldab vabastamist suurte kliendiriskide piirmäära kohaldamisest liikmesriikide pankade avaliku sektori võla suhtes, mis on nomineeritud mis tahes liikmesriigi vääringus (määrus (EL) 2017/2395), et vältida nn kaljuefekti krediidiasutuste regulatiivse kapitali suhtes; võtab siiski teadmiseks EKP ja EBA arvamused, et üleminekukorra olemasolu ei tohiks kaasa tuua põhjendamatut viivitust IFRS 9 rakendamises; rõhutab vajadust jälgida IFRS 9 mõju pankade laenude olemusele ja jaotusele ning krediidiriski parameetrite tsüklilisest tundlikkusest tulenevale võimalikule protsüklilisele mõjule; kutsub Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja ühtset järelevalvemehhanismi üles neid küsimusi uurima; palub EBA-l ja Rahvusvaheliste Arvelduste Pangal esitada vastavad suunised;

18.

juhib tähelepanu sellele, et krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad järelevalve-eeskirjade kohaselt koostama mitmeid sarnaseid aruandeid eri ametiasutustele ja see tekitab suurt lisakoormust; nõuab seetõttu ühtse aruandlussüsteemi kasutuselevõtmist, mille kohaselt kõigi järelevalve eest vastutavate asutuste küsimused koguks kokku keskne kontaktpunkt, kes edastab need järelevalve all olevatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning edastab seejärel kogutud andmed pädevatele asutustele; rõhutab, et see võiks olla vahend kattuvate küsimuste ja identsete andmepäringute vältimiseks, mis vähendaks märkimisväärselt pankade ja pädevate asutuste halduskoormust ning tõhusaks ka järelevalvet;

19.

võtab teadmiseks, et järelevalvenõuete täitmise suured kulud võivad väiksemate pankade jaoks olla eriti probleemsed; on seisukohal, et teatava järelevalvekorralduse puhul võiks EKP järelevalve teostamisel arvestada rohkem proportsionaalsuse põhimõtet; rõhutab seetõttu tungivat vajadust teha täiendavaid jõupingutusi, et muuta pangandusjärelevalve kord väikeste ja väikese riskiga asutuste jaoks proportsionaalsemaks; rõhutab, et proportsionaalsuse parandamine ei tähenda mingil juhul järelevalvestandardite alandamist, vaid pigem tähendab see seda, et näiteks eeskirjade järgimise ja avalikustamise nõuete puhul vähendatakse halduskoormust; väljendab seetõttu heameelt komisjoni pangandusliitu käsitleva 2016. aasta aruande üle, milles jagatakse parlamendi seisukohta, et aruandlusnõudeid tuleks ühtlustada, ning tunnustab komisjoni jõupingutusi järelevalve proportsionaalsemaks muutmisel;

20.

tuletab meelde, et ELi pangandusjärelevalvet puudutavates õigusaktides sätestatud valikuvõimalused ja kaalutlusõigused tuleb võimalikult suures osas ühtlustada; on seisukohal, et need peaksid võimalikult suures ulatuses olema ajutised ning tuleks kohe tühistada, kui neid ei ole enam vaja, et vältida Euroopa ja riiklike järelevalveasutuste igapäevatöö muutmist liiga keerukaks;

21.

rõhutab, et õigusraamistik peaks toetama ühistute ja ühistupankade eripäraseid tööpõhimõtteid ja austama nende erimissiooni ning et järelevalveasutused peaksid võtma neid arvesse oma tavades ja lähenemisviisides;

22.

tuletab meelde oma 17. mai 2017. aasta resolutsiooni (8) finantstehnoloogia kohta; on seisukohal, et finantstehnoloogia ettevõtete suhtes, mis tegelevad sama liiki tegevusega kui teised finantssüsteemi osalejad, tuleks seetõttu kohaldada samu tegevuseeskirju; nõuab sellega seoses sellist lähenemisviisi finantstehnoloogia suhtes, mis leiaks õige tasakaalu tarbijate kaitsmise, finantsstabiilsuse säilitamise ja innovatsiooni ergutamise vahel; märgib sellega seoses komisjoni tööd, tehnoloogiliste uuenduste kavandatavat lisamist Euroopa järelevalveasutuste volitustesse ning avalikku konsultatsiooni finantstehnoloogilise ärimudeliga krediidiasutuste litsentsitaotluste hindamist käsitlevate EKP suuniste kavandi üle;

23.

tunnistab, et kõigi pangandustegevuse aspektide järjest suurenev digiteerimine on muutnud pangad olulisel määral haavatavamaks küberturbeohtude suhtes; rõhutab, et küberturvalisuse tagamine kuulub eelkõige ja peamiselt pankade endi vastutusvaldkonda; rõhutab, kui oluline on küberturvalisus pangandusteenuste puhul, ning et finantsasutusi on vaja motiveerida olema väga ambitsioonikad tarbijate andmete kaitsel ja küberturvalisuse tagamisel; kutsub järelevalveasutusi üles tähelepanelikult jälgima ja hindama küberturvalisuse riske, kutsudes samas ka finantsasutusi kogu ELis olema väga ambitsioonikad tarbijate andmete kaitsel ja küberturvalisuse tagamisel; väljendab heameelt seoses EKP algatusega kohustada järelevalve all olevaid panku teatama olulistest küberrünnakutest reaalajas hoiatusteenuse abil, samuti seoses ühtse järelevalvemehhanismi kohapealsete kontrollidega, et teostada järelevalvet küberturvalisuse üle; kutsub ühtset järelevalvemehhanismi üles suurendama jõupingutusi ning muutma küberturvalisuse ka ametlikult üheks oma kõrgetasemeliseks prioriteediks;

24.

tervitab EBA, ESMA ja ühtse järelevalvemehhanismi tehtavat tööd järelevalvealase lähenemise edendamisel seoses Ühendkuningriigi lahkumisega EList, et piirata õigusliku ja järelevalvealase arbitraaži riske; on veendunud, et mis tahes ELi ja Ühendkuningriigi vahel välja töötatav järelevalvealase koostöö mudel peaks järgima ELi finantsstabiilsust ning selle reguleerimis- ja järelevalvekorda ning standardeid ja nende kohaldamist; tuletab meelde, kui oluline on, et pankadel oleks valmisolek ja piisavad hädaolukorra lahendamise kavad Brexiti kahjuliku mõju leevendamiseks; tunneb muret, et mõned pangad, eelkõige väiksemad pangad, võivad Brexitiks valmistumisel maha jääda, ning kutsub neid üles oma tööd tõhustama; tuletab meelde, et panganduslitsentside saamise ja sisemudelite heakskiitmise protsessid võtavad aastaid ja et seda tuleks arvesse võtta;

25.

võtab teadmiseks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi läbivaatamise ettepanekud, sealhulgas koondettepaneku, millega muudetakse Euroopa järelevalveasutuste juhtimist, rahastamist ja volitusi;

26.

väljendab muret seoses pangandusgruppide kalduvusega kasutada üha keerukamaid struktuure ja üksusi, mille tegevused on suures osas samad mis pankadel, kuid mis väldivad pangandusjärelevalvet; märgib sellega seoses komisjoni ettepanekut investeerimisühingute kohta, mis peaks aitama luua võrdsed tingimused investeerimisühingute ja krediidiasutuste vahel ning kõrvaldada õiguslikud lüngad, mis võimaldaksid suurte investeerimisühingute kasutamist selleks, et vältida pangandussektori regulatiivseid nõudeid;

27.

väljendab muret seoses varipanganduse levikuga ELis; võtab teadmiseks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2017. aasta seiredokumendi „EU Shadow Banking Monitor“, milles rõhutatakse mitmeid riske ja haavatavusi, mida on tarvis ELi varipanganduse süsteemis jälgida; nõuab seepärast koordineeritud meetmeid nende riskidega tegelemiseks, et tagada aus konkurents ja finantsstabiilsus; tunnistab siiski, et alates finantskriisist on võetud meetmeid varipangandusest tulenevate finantsstabiilsuse riskide kõrvaldamiseks; julgustab ametiasutusi jätkama tärkavate finantsstabiilsuse riskide hoolikat jälgimist ja nende käsitlemist ning täiendama mis tahes pangandussektori reguleerimise meetmeid ka asjakohase varipangandussektori reguleerimisega; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei suutnud viimati nimetatud küsimust lahendada oma eelmise aasta aruandes (9);

28.

on seisukohal, et kuigi oleksid soovitavad mõned parandused, eelkõige teabevahetuse ja läbipaistvuse osas, on pangandusliit eurot kasutavate liikmesriikide jaoks jätkuvalt positiivne ja põhjalik muudatus; tuletab meelde, et pangandusliit on avatud kõigile liikmesriikidele; julgustab kõiki euroalasse mittekuuluvaid liikmesriike astuma vajalikke samme pangandusliiduga ühinemiseks, et viia see järk-järgult vastavusse kogu siseturuga;

29.

peab tervitatavaks edusamme, mida tehti EKP otsusega juunis 2017, et võimaldada mõningat delegeerimist sobivate ja nõuetele vastavate otsuste valdkonnas; kordab oma hinnangut, et eeskirju on vaja muuta, võimaldamaks teatavate rutiinsete küsimuste puhul enamat ja hõlpsamat otsuste tegemise delegeerimist järelevalvenõukogult asjakohastele ametnikele; kordab oma pooldavat seisukohta sellise muutuse suhtes, mis aitaks muuta EKP pangandusjärelevalve tõhusamaks ja tulemuslikumaks; kutsub EKPd üles täpsustama otsuste tegemise delegeerimise ülesandeid;

Kriisilahendus

30.

tervitab uue kriisilahenduskorra esmakordset kohaldamist 2017. aastal; märgib Euroopa Liidu Üldkohtule esitatud suurt hagiavalduste arvu seoses selle juhtumiga; palub komisjonil hinnata, kas ja kuidas see võiks ohustada uue kriisilahenduskorra tõhusust ning muuta kriisilahenduskorra tegelikkuses mittekohaldatavaks; kutsub ühtset kriisilahendusnõukogu ja komisjoni üles avaldama ühiselt kokkuvõtte kõige kritiseeritumatest küsimustest hagiavaldustes; on seisukohal, et 2017. aasta pangandusjuhtumid tõstatavad küsimusi läbipaistvuse ja teabevahetuse osas, ning nõuab tulevaste kriisilahendusotsuste suuremat läbipaistvust, sh Euroopa Parlamendile selgete ja asjakohaste tingimuste alusel juurdepääsu võimaldamist kriisilahendusotsuseid käsitlevatele olulistele dokumentidele, näiteks sõltumatute hindajate hindamisaruannetele, et eelnevalt paremini mõista kriisilahenduskorda; kutsub kaasseadusandjad üles komisjoni esitatud kogu kahjumikatmisvõimet (TLAC), omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid (MREL) ja moratooriumi käsitlevate ettepanekute üle otsustamisel arvestama 2017. aasta pangandusjuhtumeid kui saadud õppetunde;

31.

väljendab muret eelmises aruandes (10) välja toodud riigiabi eeskirjade ja liidu õigusaktide vaheliste ebakõlade pärast, mis on seotud hoiuste tagamise skeemide suutlikkusega osaleda kriisilahenduses, nagu on ette nähtud pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivis ja hoiuste tagamise skeemi direktiivis; palub komisjonil vaadata läbi oma riigiabi eeskirjade tõlgendus vastavalt hoiuste tagamise skeemi direktiivi artikli 11 lõigetele 3 ja 6, et tagada Euroopa seadusandja ette nähtud ennetavate ja alternatiivsete meetmete tegelik rakendamine; on seisukohal, et 2017. aasta pangandusjuhtumites leidis see kinnitust, kuna pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivis on sätestatud, et liikmesriigid võivad jätkata tavapärast maksejõuetusmenetlust, millega võib teatavatel tingimustel kaasneda nn likvideerimisabi; usub, et hiljutiste kriisilahendusjuhtumite puhul ilmnenud arbitraaživõimaluste põhjuseks on erinevused riigiabi käsitlevate eeskirjade vahel, mida kohaldatakse vastavalt kas kriisilahenduskorra või siseriikliku maksejõuetusõiguse alusel; kutsub seetõttu komisjoni üles vaatama läbi kõik pankade maksejõuetuse raamistikud liidus, sealhulgas 2013. aasta pangandusteatise, et õppida 2017. aasta pangandusjuhtumitest saadud kogemustest;

32.

tuletab meelde, et pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi eesmärk oli tagada kriitiliste funktsioonide katkematu täitmine, et vältida negatiivseid mõjusid finantsstabiilsusele, kaitsta avaliku sektori ressursse, minimeerides maksejõuetute krediidiasutuste ja investeerimisühingute tuginemist erakorralisele avaliku sektori finantstoetusele, ning kaitsta tagatud hoiuste omanikke, investoreid, klientide vahendeid ja vara; tuletab meelde, et erakorralisi avaliku sektori finantstoetuse meetmeid võib kasutada ainult selleks, et „likvideerida tõsised häired majanduses“ ja „säilitada finantsstabiilsus“, ning et neid ei tohi kasutada „selleks, et katta kahjumit, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on tekkinud või kahjumit, mis tõenäoliselt lähiajal tekib“; on seisukohal, et erakorralise avaliku sektori finantstoetusega peaksid vajaduse korral kaasnema ka parandusmeetmed; palub komisjonil viia võimalikult kiiresti läbi pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike 4 viimases lõigus osutatud läbivaatamine, mis on tegemata alates 2015. aastast; märgib, et ennetav rekapitaliseerimine on üks pankade kriisiohje vahend;

33.

palub komisjonil igal aastal uuesti läbi vaadata, kas ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaldamise nõuded seoses riigiabiga finantssektoris on jätkuvalt täidetud;

34.

palub komisjonil hinnata, kas pangandussektor on kriisi algusest alates saanud kasu ebatraditsioonilise likviidsusabi kujul antud kaudsetest toetustest ja riigiabist;

35.

väljendab heameelt seoses asjaoluga, et ühtne kriisilahendusnõukogu on seadnud prioriteediks krediidiasutuste kriisilahenduskõlblikkuse suurendamise, ning edusammudega, mis on tehtud siduvate eesmärkide kehtestamisel seoses omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmisega konsolideeritud tasandil; rõhutab toimivate ja usaldusväärsete kriisilahenduskavade tähtsust ning selles kontekstis tunnistab probleeme, mida ühe isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegia võib põhjustada vastuvõtvate riikide finantsstabiilsusele, kui see ei ole asjakohaselt kavandatud; rõhutab vajadust tõhusa korra järele selle nõude rikkumise käsitlemiseks ning et omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue peaks silmas pidama krediidiasutuste ja investeerimisühingute mudeleid, et oleks võimalik tagada nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute kriisilahenduskõlblikkus; palub ühtsel kriisilahendusnõukogul esitada põhjalik loetelu riiklikes või Euroopa õigusaktides ilmnevatest kriisilahenduskõlblikkuse tõketest; rõhutab, et pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi läbivaatamine ei tohiks mingil juhul jääda maha rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditest;

36.

tunneb heameelt kokkuleppe üle, mis direktiivi (EL) 2017/2399 abil saavutati tagamata võlainstrumentide järjestuse täiendava ühtlustamise osas maksejõuetusmenetluse hierarhias; kutsub liikmesriike üles seda kokkulepet kiiresti rakendama, nii et pangad saaksid emiteerida võlakirju uues maksejõuetusmenetluse hierarhia klassis ja seeläbi luua vajalikud puhvrid; kordab oma eelmises aruandes (11) väljendatud seisukohta, et kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise instrumente tuleks müüa asjaomastele investoritele, kes suudavad katta võimalikud kahjud, ohustamata oma finantsseisundit; soovitab seetõttu, et kriisilahendusasutused peaksid jälgima, millises ulatuses kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisele alteid finantsinstrumente on mittekutselistel investoritel, ning et EBA peaks jätkama kõnealuste koguste iga-aastast avalikustamist ning vajaduse korral esitama hoiatused ja soovitused parandusmeetmete võtmiseks;

37.

võtab teadmiseks arutluse olevad seadusandlikud ettepanekud, millega rakendatakse liidu õiguses kogu kahjumikatmisvõime standard, eesmärgiga vähendada riske Euroopa pangandussektoris;

38.

tuletab meelde, et ühtset kriisilahendusfondi käsitleva valitsustevahelise kokkuleppe sisu tuleb lõppkokkuvõttes lisada liidu õigusraamistikku; tuletab meelde, et eelarve kaitsemehhanism on esmatähtis selleks, et tagada usaldusväärne ja tõhus kriisilahenduse raamistik ning suutlikkus tulla toime süsteemsete kriisidega pangandusliidus ning vältida olukorda, kus pangad tuleb päästa avalike vahenditega; võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku muuta Euroopa stabiilsusmehhanism Euroopa Valuutafondiks, millega eelarvepõhise kaitsemehhanismi funktsioon läheks ühtsele kriisilahendusfondile;

39.

tervitab ühtse kriisilahendusnõukogu tehtud tööd pangakriiside lahendamise suutlikkuse suurendamiseks liidu tasandil; märgib siiski, et kriisilahenduse kavandamine on praegu veel suures osas pooleli; märgib ka, et ühtne kriisilahendusnõukogu on märkimisväärselt alamehitatud; palub ühtset kriisilahendusnõukogu, et see tõhustaks oma jõupingutusi töölevõtmise valdkonnas, ja riiklikke ametiasutusi, et need muudaksid lähetatud eksperdid hõlpsasti kättesaadavaks ühtse kriisilahendusnõukogu jaoks; tuletab sellega seoses meelde vajadust sobiva tasakaalu järele kesktasandi töötajate ja riiklike kriisilahendusasutuste töötajate vahel ühtse kriisilahendusnõukogu raames, samuti vajadust selge tööjaotuse järele ühtse kriisilahendusnõukogu ja liikmesriikide kriisilahendusasutuste vahel; väljendab sellega seoses heameelt ühtse kriisilahendusnõukogu poolt ühtse kriisilahenduskorra rollide ja ülesannete jagamiseks võetud meetmete üle; juhib tähelepanu asjaolule, et lisaks EKP otsese järelevalve alla kuuluvatele pankadele vastutab ühtne kriisilahendusnõukogu ka oluliste piiriüleste krediidiasutuste ja investeerimisühingute eest; kutsub liikmesriike, riiklikke pädevaid asutusi ja EKPd üles tegutsema nii, et see piiraks võimalikult suurel määral eelnimetatud reguleerimisala erinevuse poolt põhjustatud täiendavat koormust ja keerukust ühtse kriisilahendusnõukogu jaoks;

40.

nõuab, et eelnevad osamaksed ühtsesse kriisilahendusfondi arvutataks läbipaistvalt, andes teavet arvutusmetoodika kohta ning tehes jõupingutusi arvutamisel käsitleva teabe ühtlustamiseks;

41.

väljendab muret seoses mõjuga, mida kriisilahendusotsused võivad avaldada pangandussüsteemi struktuurile; palub komisjonil seda küsimust tähelepanelikult jälgida, võtta järelmeetmeid tehtud otsuste suhtes ja teavitada Euroopa Parlamenti korrapäraselt oma järeldustest;

Hoiuste tagamine

42.

väljendab heameelt EBA otsuse üle avaldada igal aastal hoiuste tagamise skeemi direktiivi artikli 10 lõike 10 kohaselt saadud andmed; soovitab parandada andmete esitamist, et oleks võimalik hoiuste tagamise skeemide rahastamise piisavust omavahel vahetult võrrelda; märgib sellele vaatamata, et mitmed hoiuste tagamise skeemid peaksid kiirendama kättesaadavate rahaliste vahendite kogumist, et saavutada oma sihttasemed hiljemalt 3. juuliks 2024;

43.

kutsub EBAd üles laiendama oma analüüsi muu hulgas alternatiivse rahastamise korrale, mille liikmesriigid on loonud hoiuste tagamise skeemi direktiivi artikli 10 lõike 9 kohaselt, ning avaldama selle analüüsi koos kõnealuse direktiivi artikli 10 lõike 10 alusel saadud teabega;

44.

juhib tähelepanu hoiuste tagamise skeemide direktiivi kohaste valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguste suurele arvule; on seisukohal, et hoiuste tagamise skeemide suhtes kohaldatavate eeskirjade edasine ühtlustamine on vajalik selleks, et saavutada võrdsed tingimused pangandusliidus;

45.

tuletab meelde, et hoiuste kaitse on kõigi ELi kodanike ühine mure ja et pangandusliit ei ole täielik ilma kolmanda sambata; arutab praegu Euroopa hoiuste tagamise skeemi ettepanekut parlamendikomisjonide tasandil; märgib sellega seoses komisjoni 11. oktoobri 2017. aasta teatist;

46.

juhib tähelepanu sellele, et on käimas arutelud kavandatava Euroopa hoiuste tagamise fondi loomiseks vajaliku õigusliku aluse üle;

o o

47.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, EBA-le, Euroopa Keskpangale, ühtsele kriisilahendusnõukogule, liikmesriikide parlamentidele ja pädevatele asutustele, mis on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 40.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0041.

(2) ELT C 34, 31.1.2018, lk 5.

(3) ELT C 34, 31.1.2018, lk 17.

(4) ELT C 11, 12.1.2018, lk 24.

(5) ELT C 216, 30.7.2013, lk 1.

(6) Euroopa Keskpank, Report on financial structures (aruanne finantsstruktuuride kohta), oktoober 2017, lk 23–24.

(7) Komisjoni 11. oktoobri 2017. aasta teatis pangandusliidu väljakujundamise kohta (COM(2017)0592), lk 15.

(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0211.

(9) Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2017. aasta resolutsioon pangandusliidu kohta – 2016. aasta aruanne, punkt 9.

(10) Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2017. aasta resolutsioon pangandusliidu kohta – 2016. aasta aruanne, punkt 38.

(11) Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2017. aasta resolutsioon pangandusliidu kohta – 2016. aasta aruanne, punkt 48.

Üles

Valige katsefunktsioonid, mida soovite proovida