EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.6.2018

COM(2018) 483 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

sularahamaksete piirangute kohta

1.Sissejuhatus

1 Komisjon avaldas 2. veebruaril 2016 teatise Euroopa Parlamendile ja nõukogule terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava kohta. Tegevuskavas tuginetakse kehtivatele ELi eeskirjadele, et kohaneda uute ohtudega ja ajakohastada ELi poliitikameetmeid kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. Selles arutatakse mitmeid küsimusi ja lahendusi terrorismi rahastamisega seotud eri valdkondades.

2 Seoses komisjoni meetmetega, millega laiendati määruse kohaldamisala Euroopa Liitu sisse toodava või sealt välja viidava sularaha kontrollile, osutati vajadusele uurida võimaliku sularahamaksete ülempiiri ajakohasust. Samuti märgiti tegevuskavas, et „mitmes liikmesriigis on kehtestatud teatavat piirmäära ületavate sularahamaksete keeld“. Kuid sellist keeldu ei ole kaalutud ELi tasandil.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kutsus oma 12. veebruari 2016. aasta järeldustes terrorismivastase võitluse kohta komisjoni üles kaaluma vajadust kehtestada teatavat ülempiiri ületavatele sularahamaksetele asjakohased piirangud.

Tuginedes tegevuskavale ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu toetusele lõid komisjoni talitused mitteametlikud kontaktid liikmesriikidega, et koguda teavet nende tavade kohta selles valdkonnas, nende siseriiklike kogemusi sularahamaksete piirangute osas ja nende seisukohti võimaliku algatuse kohta selles valdkonnas.

3 Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. juuni 2016. aasta kohtumisel esitas komisjon teavet selle mitteametliku kiiruuringu kohta ja teatas, et teostatakse üksikasjalik mõju hindamine, sealhulgas ELi võimalike meetmete kulude ja tulude analüüs. See hindamine hõlmaks ka avalikku konsultatsiooni.

4 Komisjon tellis välistöövõtjalt mõju-uuringu ja korraldas 2017. aasta märtsist maini avaliku konsultatsiooni.

Välistöövõtja teostatud uuringu tulemused näitasid, et sularahamaksete piirangud ei aitaks olulisel määral ära hoida terrorismi rahastamist, kuid samas märgiti, et sellised piirangud võivad olla kasulikud võitluses rahapesu vastu. Samuti märgiti uuringu raames, et lahknevatel riiklikel piirangutel on märkimisväärne negatiivne mõju siseturule, kuna need moonutavad konkurentsi ja panevad teatavad ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda.

Käesoleva aruande eesmärk on esitada uuringu ja avaliku konsultatsiooni tulemused. Aruannet tuleks lugeda koos uuringuga, mis sisaldab üksikasjalikumat teavet.

2.Taust

2.1.Sularaha omadused

Käesoleva aruande puhul käsitatakse sularahana keskpankade välja antud pangatähti ja münte.

Uuring annab üksikasjalikku teavet sularaha kasutamise kohta eri riikides 5 . Ka Euroopa Keskpanga üldtoimetises „Kodumajapidamiste sularahakasutus euroalal“ esitatakse 2016. aasta uuringu põhjal 6 väärtuslikku teavet sularaha kasutuse kohta müügipunktides. Euroopa Keskpanga aruande kohaselt on sularaha euroalal endiselt kõige levinum makseviis ja seda kasutatakse jätkuvalt märkimisväärselt väärtuse säilitajana.

Komisjon keskendus võimaliku sularahamaksete piirangu hindamisel suure väärtusega maksetele, mis moodustavad kõigist sularahatehingutest üksnes väikese osa 7 . Sularaha üldist kasutamist ei käsitletud.

2.2.Õigusraamistik

2.2.1.ELi tasand

Praegu puuduvad ELi tasandi õigusaktid, millega piiratakse sularahamakseid 8 . Kuid kahe õigusliku vahendiga on kehtestatud sularaha kasutamisega seotud kohustused.

Sularaha kontrollimise määrusega on kehtestatud kontrollisüsteem, mida kohaldatakse selliste füüsiliste isikute liitu sisenemisel või sealt lahkumisel, kellel on kaasas sularaha või vabalt kaubeldavaid esitaja maksevahendeid vähemalt 10 000 euro väärtuses. Komisjon esitas 21. detsembril 2016 uue õigusakti ettepaneku, mille eesmärk on tugevdada seda kontrolli veelgi. Kaasseadusandjad peavad praegu selle ettepaneku üle läbirääkimisi.

Neljanda rahapesuvastase direktiiviga kehtestatakse nõuetekohase hoolsuse kohustus isikutele, kes kaupadega kauplemisel teevad või saavad sularahamakseid summas 10 000 eurot või rohkem, sõltumata sellest, kas tehing teostatakse ühekordse toiminguna või mitme toiminguna, mis näivad olevat omavahel seotud 9 .

2.2.2.Riigi tasand

Enamikus ELi liikmesriikidest on kehtestatud sularahamaksete piirangud 10 . Need piirangute ülempiirid varieeruvad 500 eurost kuni 15 000 euroni. Need meetmed on meetmete liigi, ülempiiri ja katvuse seisukohast üsna erinevad. Lisaks tuleb märkida, et selliste ELi liikmesriikide arv, kus on kehtestatud sularahapiirangud, on viimastel aastatel kiiresti kasvanud (2008. aastal oli selliseid riike 4, 2017. aasta septembris 17).

3.Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. juuni 2016. aasta kohtumise järel võetud meetmed

Ressursside tõhusaks kaasamiseks telliti uuring eraettevõtjalt – konsultatsioonifirma Ecorys ja Euroopa Poliitikauuringute Keskuse (CEPS) loodud konsortsiumilt. Uuringu peamine eesmärk oli hinnata sularahamaksete piirangute võimalikku mõju ebaseaduslikule tegevusele ja siseturule 11 .

Kooskõlas parema õigusloome suunistega korraldati 1. märtsist 2017 kuni 31. maini 2017 ka avalik konsultatsioon. Kõnealuse avaliku konsultatsiooni tulemused on esitatud punktis 4 ja nende kohaselt oli suur enamus vastanutest sularahamaksete mis tahes piirangute vastu.

Eraõiguslik töövõtja viis uuringu lõpule 2018. aasta veebruaris. Peamine järeldus oli, et sularahamaksete piirangutel oleks vähene positiivne mõju terrorismi rahastamise või maksupettuste piiramisele. Samas jõuti uuringus järeldusele, et sularahamaksete piirangud aitavad võidelda rahapesu vastu ja et lahknevatel riiklikel piirangutel on märkimisväärne negatiivne mõju siseturule, kuna need moonutavad konkurentsi ja panevad teatavad ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda.

4.Avalik konsultatsioon

Avalik konsultatsioon korraldati ajavahemikul 1. märtsist 2017 kuni 31. maini 2017 internetipõhise uuringuga, mille raames said huvitatud isikud vastata erinevatele sularahamaksete piirangutega seotud küsimustele 12 .

Määrati kindlaks kolm sidusrühmadega konsulteerimise eesmärki.

Esiteks tunnistati, et sularaha on endiselt kõige levinum makseviis ja mõnes liikmesriigis on sularaha kasutamine sügavalt juurdunud avalikku arvamusse kui isikuvabadus. Seepärast oleks poliitika mis tahes võimalik muutmine tundlik teema, mis puudutab kõiki kodanikke. Seda arvestades oli konsultatsiooni esimene ja peamine eesmärk koguda üldsuse seisukohti sularahamaksete piirangute võimaliku kehtestamise kohta.

Teiseks, võttes arvesse, et sularaha kasutatakse ikka veel laialdaselt, isegi suuremate maksete tegemiseks, eelkõige teatavates majandusharudes ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul, tunnistati, et sularahamaksete piirangute kehtestamine võib neid majandusharusid ja turuosalisi märkimisväärselt mõjutada. Seepärast oli konsultatsiooni teine eesmärk koguda selliste sidusrühmade seisukohti, kes tegutsevad majandusharudes või on seotud tegevusega, kus kasutatakse märkimisväärselt sularaha, ja eelkõige saada nende hinnang selle kohta, kuidas sellised piirangud mõjutaksid nende tegevust.

Pidades silmas eesmärki võidelda terrorismi rahastamise ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, koguti ka kriminaal- ja õiguskaitseekspertide seisukohti sularahamaksete piirangute asjakohasuse kohta seoses selle konkreetse eesmärgi saavutamisega.

Kuigi oli kolm vastajate kategooriat, tuleb rõhutada, et esimene vastajate kategooria – üldsus – oli peamine sihtrühm elektroonilises uuringus, mis korraldati elektroonilise vahendi abil ja mis võimaldas seega koguda märkimisväärse arvu vastuseid. Küsimused koostati seda kategooriat silmas pidades. Teised kategooriad, nt majandusharu eksperdid ja õiguskaitsetöötajad, võisid samuti uuringus osaleda ja oma panuse anda. Nende sidusrühmadega konsulteeriti ka välisuuringu käigus tehtud kvalitatiivsema küsitluse kaudu. Avalik uuring ei olnud mõeldud konkreetselt nende sidusrühmade eripärade käsitlemiseks.

Avalik konsultatsioon hõlmas mitut küsimust. Kõik küsimuste ja vastustega seotud üksikasjad on avaldatud 13 .

Uuringust saadud peamine sõnum oli, et suur enamus (94,94 %) vastas eitavalt küsimusele „Kas olete nõus sularahamaksete piirangute kehtestamisega ELi tasandil?“. See oli kõigi vastanute ühine seisukoht, sõltumata sellest, kas nende elukohariigis olid piirangud kehtestatud või mitte.

Sellist negatiivset reaktsiooni saab põhjendada asjaoluga, et küsimus oli seotud üldise keelu kehtestamisega, mida võidakse kohaldada kõigi kodanike suhtes (erinevalt näiteks teatavate kemikaalide tootmise keelust, mida kohaldatakse üksnes tööstuslike tootjate suhtes). Lisaks on selge, et avalikud konsultatsioonid kajastavad üksnes selliste vastajate arvamust, kes vastavad küsitlusele spontaanselt ja vabatahtlikult, erinevalt arvamusküsitlustest, kus vastajatega võetakse ühendust proaktiivselt ja süsteemselt.

Sellega seoses tuleks märkida, et enamik vastanutest pärines kolmest liikmesriigist: Austria, Saksamaa ja Prantsusmaa. See oli tingitud sellest, et nendes riikides reklaamiti konsultatsiooni riiklikus meedias. Komisjon ei teinud ühtki suunatud teabekampaaniat. Kuid teistest riikidest saadud tulemused ei erinenud oluliselt nendes kolmes riigis täheldatud üldisest suundumusest.

5.Uuringu tulemused

5.1.Uuringu järeldused seoses terrorismi rahastamisega

Terroristid ja kurjategijad kasutavad sularaha ulatuslikult, kuna see aitab neil vähendada vahelejäämise tõenäosust 14 . Sularaha tagab anonüümsuse ning aitab varjata mitte üksnes ebaseaduslikku tegevust, vaid ka seaduslikke abitehinguid, mida õiguskaitseasutused saaksid vastasel korral jälgida. Paljude terroristlike tegevuste puhul on sularahal oluline roll.

Uuringus esitatud teatavate hiljutiste terrorirünnakute üksikasjalik analüüs tõi samuti esile, et sularahamaksete piirangutel oleks olnud vähene mõju selliste rünnakute ettevalmistamise suutlikkusele.

Esiteks on terrorirünnaku kulud pärast 9/11 terrorirünnakuid pidevalt vähenenud, olles sageli alla 10 000 euro, mis on väga väike osa 9/11 terrorirünnaku kuludest, mis olid hinnanguliselt 400 000–500 000 USA dollarit.

Teiseks on üksikute tehingute summad sellise piiratud eelarve raames sageli isegi väiksemad ja seepärast ei mõjutaks neid piirangud, mis kehtiksid üksnes suure väärtusega maksetele. Uuringus esitatud juhtumianalüüs 15 kinnitab seda ulatuslikult.

Samuti tuleb märkida, et hinnates sularahamaksete piirangute mõju terrorismile ja muule kuritegevusele, tuleb teha vahet ebaseaduslike ja seaduslike tehingute vahel.

Ebaseaduslikud tehingud on iseenesest ebaseaduslikud tehingud (nt lõhkeaine omandamine) või näiliselt seaduslikud tehingud, mille puhul mõlemad pooled teavad, et neid kasutatakse ebaseaduslikuks tegevuseks. Kuivõrd need tehingud on juba ebaseaduslikud ja osapooled on valmis võtma süüdistuse esitamise ja õiguskaitsemeetmetega seotud riski, on kaheldav, kas sularahamaksete keeldu järgitaks või kas sellel oleks mingi hoiatav mõju. Kurjategijaid, kes juba tahtlikult rikuvad seadust, ei heidutataks tõenäoliselt täiendav keeld seoses tehingu eest maksmisega. Seda eriti juhul, kui täiendava keelu rikkumise eest ettenähtud karistus on võrreldes kuritegeliku põhitegevuse eest ettenähtud karistusega väike.

Seaduslikud tehingud on kuritegeliku põhitegevuse abitehingud, mis ei ole iseenesest ebaseaduslikud (nt autorent) ja mille puhul võib eeldada, et vastaspool (nt autorendi ettevõte) ei ole tehingu kuritegelikust eesmärgist (nt lõhkeaine transport) teadlik. Selles kontekstis võidakse sularahas maksmise keeldu järgida ausa vastaspoole algatusel, mis viiks selleni, et tehingu eest makstaks muul viisil või tehing jäetakse tegemata. Kahjuks oleks sellisel juhul alust arvata, et kuna need tehingud on seaduslikud ja tavalised, ei pruugi jälgitaval viisil maksmine tingimata aidata tuvastada kahtlast tegevust. Tuleb märkida, et hiljutiste terrorirünnakute ettevalmistamisel maksti paljude selliste tavaliste tehingute eest jälgitaval viisil, ilma et see oleks andnud ohusignaale 16 .

Kokkuvõttes tuleb märkida, et suure väärtusega sularahamaksete keeld ei takistaks otseselt terroristliku või muu kriminaalse tegevuse rahastamist. Enamikku tehingutest see ei puudutaks või seda keeldu tõenäoliselt lihtsalt eirataks või seda järgitaks üksnes tehingute puhul, mis on iseenesest niivõrd tavalised, et ei tekita tõenäoliselt mingit kahtlust.

5.2.Uuringu järeldused seoses maksupettustega

Kuigi maksupettused 17 ja sularaha kasutamine on sageli seotud, ei ole nendevaheline seos uuringu kohaselt alati selgepiiriline 18 .

Esiteks, kuigi majanduses sularaha kasutamise ja maksupettuste vahel on teatav korrelatsioon, näib, et ka muud tegurid mängivad olulist rolli, mis põhjendab ka erandite olemasolu (nt Austria, kus maksupettuste tase on madal, kuid sularahakasutus väga levinud).

Teiseks, kuigi sularaha kasutatakse ulatuslikult terrorismi rahastamiseks ja muuks kuritegelikuks tegevuseks, tehakse märkimisväärses ulatuses maksupettusi mittesularahaliste tehingute kaudu, tuginedes keeruliste õiguslikele struktuuridele ja toimingutele, mis on sageli rahvusvahelist laadi ega hõlma mingit sularaha kasutamist. Sellistel juhtudel oleks sularahamaksete keeld täiesti kasutu.

Kui sularaha kasutatakse tõepoolest maksupettuse eesmärgil, võib eristada kahte juhtu. Mõlemal juhul näib, et sularahapiirang ei aita kaasa maksupettuste piiramisele. Esimesel juhul on tegemist tehingutega, kus mõlemad pooled on seotud maksupettusega, nagu deklareerimata töö. Sellised tehingud võivad olla suure väärtusega (näiteks palgamaksed), kuid kuna mõlemad pooled võivad juba saada karistuse maksupettuse eest, oleks sularahamaksete keelul vähene hoiatav mõju. Teisel juhul on tegemist tehingutega, kus ainult üks pool tugineb maksupettuse eesmärgil tehingu sularahavoole (tavaliselt müüja), samas kui teine pool ei ole pettusega seotud ega sellest teadlik. Komisjonile näib, et sularahapiirangutel võib sellistel juhtudel olla mõju. Kuid võttes arvesse, et selliste tehingutega seotud summad on sageli väiksed (nt restoraniarved), ei oleks need üldjuhul hõlmatud suure väärtusega sularahamaksete keeluga 19 .

Kokkuvõttes näib, et suure väärtusega sularahamaksete piirangul oleks maksupettustele üksnes piiratud mõju, välja arvatud juhul, kui ülempiir seatakse väga madalale tasemele.

5.3.Uuringu järeldused rahapesu kohta

Paljud kuriteod pannakse üksikisiku või rühma poolt toime tulu saamise eesmärgil. Rahapesu on kriminaaltulu 20 töötlemine, et varjata selle ebaseaduslikku päritolu nii, et sellest tulenev raha näib seaduslik ja seda saab kasutada reaalmajanduses 21 . Nagu märgitud uuringus, 22 on selge, et sularahatehingutel on rahapesus oluline roll, mille peamiseks põhjuseks on see, et hoolimata sularahata makseviiside kasutamise pidevast kasvust ja kuritegevuse muutumisest (küberkuritegevuse, internetipettuste ja ebaseaduslike veebipõhiste kauplemiskohtade levik), toob kuritegevus jätkuvalt sisse suuri sularahasummasid. Sularaha on seega sageli rahapesu lähtekohaks, kuna rahapesuks on vaja teha teatavaid sularahatehinguid, sageli suure väärtusega kaupade omandamise kaudu. Ka Euroopa Komisjoni riigiüleses riskihindamisaruandes 23 rõhutatakse sularaha olulist rolli rahapesul (vt eelkõige punktid 2.1.4. ja 2.2.1).

Hoolimata sellest, et sularahapiiranguga ei oleks kaetud kõik sularahatehingud, on rahapesuga seotud tehingud sageli suure väärtusega. Keeld või deklareerimiskohustus kõrvaldaks tehingu anonüümsuse ja muudaks rahapesu suure väärtusega kaupade ostmise teel keerulisemaks. Kõnealuste tehingute koguväärtust ja sularahapiirangute mõju rahapesule üldiselt ei ole siiski võimalik täpselt kvantifitseerida. Selles kontekstis annaks deklareerimiskohustus õiguskaitseasutustele juba luureandemeid. Deklareerimiskohustuse tulemuslikkus sõltuks sellest, kui kohusetundlikult suure väärtusega kaupadega kauplejad nõudeid täidavad ning mil määral aruandeid rahapesu uurimisel tegelikult analüüsitakse ja luureandmetena, teabena või tõenditena tõhusalt kasutatakse. Nõuete täitmise kulud oleks eeldatavasti suuremad, kui need oleks üldise sularahakeelu puhul 24 .

Rahapesu üks eripära on selle rahvusvaheline mõõde ja asjaolu, et kurjategijad kasutavad ära siseriiklike õigusaktide erinevusi seoses sularahatehingutest teavitamisega ja sularahamaksete piirangutega 25 . Erinevused ELi liikmesriikide seadustes, mis käsitlevad sularahapiiranguid, mitte üksnes ei takista siseturu nõuetekohast toimimist (vt allpool), vaid annavad ka võimaluse kontrollidest kõrvalehoidumiseks, investeerides suuri sularahakoguseid käitlevatesse ettevõtjatesse teises ELi liikmesriigis, kus sularahatehinguid ei kontrollita või kontrollitakse vähem. Teisisõnu, sularahamaksete piirangute olemasolu teatavates liikmesriikides ja nende puudumine teistes liikmesriikides annab võimaluse hoida piirangutest kõrvale, viies tegevuse üle mõnda teise ELi liikmesriiki.

Kokkuvõttes näib, et ühtsed piirangud suure väärtusega sularahamaksetele kas keelu või deklareerimiskohustuse vormis mõjutaksid positiivselt võitlust rahapesu vastu, isegi kui seda mõju ei saa täpselt mõõta. Võttes arvesse, et rahapesu on tavaliselt muu kriminaalse või ebaseadusliku tegevuse kõrvalharu, laieneks selline positiivne mõju kaudselt ka nende tegevuste vastasele võitlusele, kuigi piirangud ei mõjutaks selliseid tegevusi otseselt.

5.4.Uuringu järeldused seoses siseturu, konkurentsi moonutamise ja sularahamaksete piirangutega

Lahknevate siseriiklike piirangute olemasolu tõstatab küsimuse, kas kõnealused piirangud põhjustavad tegevuse piiriülest ümberpaigutamist. Uuring annab sellele küsimusele jaatava vastuse.

Siseturu heaks toimimiseks tuleb tagada võrdsed võimalused ELi liikmesriikide vahel, mida ei ole võimalik saavutada, kui õigusaktid liikmesriikide tasandil oluliselt erinevad. Moonutused siseturu toimimisel võivad mõjutada nii tarbijaid kui ka ettevõtjaid.

Sularahamaksete erinevad piirangud võivad põhjustada tarbijate ja ettevõtjate üleminekut alternatiivsetele makseviisidele, tehingu ärajätmist või tehingu üleviimist jurisdiktsiooni, kus selliseid piiranguid ei ole.

Seda aspekti on käsitletud uuringus, 26 mille käigus analüüsiti ostjate ja müüjate piiriülest tegevust ning hinnati ökonomeetriliselt teatavaid konkreetseid sektoreid, kus kasutatakse märkimisväärselt palju sularaha.

Üldiselt kinnitavad tulemused eelkõige euroala riikide puhul eeldust, et sularahapiirangute lahknevuse korral mõjutavad piirangud käibe ümberpaigutamist ühest riigist teise. See kehtib nii riigisiseste sularahapiirangute kui ka naaberriikide sularahapiirangute puhul, kusjuures esimesel on sularahamahukate sektorite käibele negatiivne mõju ja teisel positiivne mõju. Sellest tulenevalt järeldatakse uuringus, et riiklikud sularahapiirangud moonutavad siseturgu 27 .

Tuleks rõhutada, et selline käibe ümberpaigutamine puudutab nii seaduslikke tehinguid kui ka rahapesu eesmärgil tehtavaid tehinguid. Viimasena nimetatud ei ole iseenesest ebaseaduslikud tehingud, vaid tavalised tehingud, mida tehakse üksnes ebaseaduslikul rahapesu eesmärgil ja mille puhul teine osapool (tavaliselt müüja) ei ole kaasosaline või tehingu ebaseaduslikust eesmärgist teadlik. Sellest hoolimata mõjutab mõlemat laadi tehingute ümberpaigutamine siseturu terviklikkust ja toob kaasa ebavõrdsed tingimused, mis võivad moonutada konkurentsi. Kuid oluline on arvesse võtta, et lisaks siseturu mõjutamisele vähendab rahapesu eesmärgil tehtavate tehingute piiriülene ümberpaigutamine ka riiklike rahapesuvastaste piirangute tulemuslikkust.

Uuringu põhjal näib, et lahknevad piirangud liikmesriikides toovad kaasa äritegevuse kunstliku piiriülese ümberpaigutamise 28 . See mõjutab nii siseturu terviklikkust kui ka riiklike meetmete tulemuslikkust riigi poliitikaeesmärkide saavutamisel.

6.Järeldused

Uuringu põhjal võib järeldada, et sularahapiirangud ei aitaks oluliselt kaasa terrorismi rahastamise probleemi lahendamisele. Meetme ebatõhusus tuleneb asjaolust, et asjaomased tehingud on kas liiga väikesed, et olla hõlmatud, või on need juba ebaseaduslikud, nii et täiendava keelu mõju oleks väike, või mõlemat.

Kuid uuringu esialgsed tulemused osutavad, et suure väärtusega sularahamaksete keelul võib olla positiivne mõju rahapesuvastasele võitlusele. Võttes arvesse, et rahapesu on tavaliselt seotud kuritegevusest või maksupettustest saadud rahaga, võib sularahamaksete piirangutel olla sellisele tegevusele kaudne mõju.

Siiski oleks seda küsimust vaja täiendavalt sihipäraselt hinnata, pidades silmas, et praegune algatus keskendus terrorismi rahastamise vastu võitlemisele.

Teine oluline järeldus on see, et sularahamakseid käsitlevate riiklike sätete lahknevus moonutab konkurentsi siseturul, mis võib kaasa tuua äritegevuse piiriülese ümberpaigutamise, eelkõige mõnes konkreetses sektoris, kus kasutatakse märkimisväärselt palju sularaha, nagu juveelitoodete või autode müük. Kõnealused lahknevad siseriiklikud piirangud võivad tekitada ka õiguslikke lünki, mis võimaldavad riiklikest sularahamaksete piirangutest mööda minna ja seega vähendavad nende tõhusust.

Lõpuks tuleb märkida, et sularahamaksete piirangud on Euroopa kodanike jaoks tundlik teema ja et paljud neist käsitavad sularahas maksmise võimalust põhivabadusena, mida ei tohiks ebaproportsionaalselt piirata.

Võttes arvesse siseturu aspekte ning sellise võimaliku meetme olulisust ja tundlikkust, tuleb seda küsimist täiendavalt hinnata. Praeguses etapis ei kavanda komisjon ühtegi seadusandlikku algatust selles küsimuses.

(1)      COM (2016)50

(2)      Tegevuskavas märgiti järgmist: „Terroristliku tegevuse rahastamisel kasutatakse laialdaselt sularahamakseid...Samuti võiks sellega seoses kaaluda sularahamaksete võimalikke ülemmäärasid. Mitmes liikmesriigis on kehtestatud teatavat piirmäära ületavate sularahamaksete keeld.“

(3)      Algatus kiideti heaks komisjoni tegevuskava kavandamisel 2016. aasta detsembris ning 23. jaanuaril 2017 avaldati esialgne mõjuhinnang, mis on edasise analüüsi aluseks http://ec.europa.eu/smart-regulation/roadmaps/docs/plan_2016_028_cash_restrictions_en.pdf .

(4)      Link Ecorys aruandele.

(5)      Vt uuring, lk 18–21.

(6)       https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/scpops/ecb.op201.en.pdf  

(7)      Vt EKP üldtoimetis, lk 25.

(8)      Tuleb märkida, et sellise võimaliku ELi meetme õiguslikke aspekte, millega kehtestatakse sularahamaksete ülempiir, ei ole praeguses etapis veel hinnatud.

(9)      Direktiivi ajakohastati hiljuti viienda rahapesuvastase direktiiviga.

(10)      Uuringus on esitatud üksikasjalik ülevaade liikmesriikide kehtivatest õigusaktidest 2017. aasta lõpu seisuga (lk 25–29).

(11)      Metoodika üksikasjalik kirjeldus, vt uuring, lk 31-35.

(12)      Üldised tulemused on kättesaadavad aadressil: https://ec.europa.eu/eusurvey/publication/CashPayments .

(13)      https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/statistical_overview.pdf

(14)      Uuringu lk 21.

(15)      Vt uuring, lk 38-54.

(16)      Vt uuringus osutatud juhtumianalüüsid.

(17)      Maksupettust tuleb eristada maksustamise vältimisest, mille puhul kasutatakse maksukoormuse vältimiseks või vähendamiseks keerulisi, kuid seaduslikke viise.

(18)      Uuringu lk 64-67.

(19)      Uuringu lk 133.

(20)      Kriminaaltulu tuleks mõista kõige laiemas tähenduses ja see sisaldab eelkõige maksupettuste kaudu saadud tulu.

(21)      See erineb oluliselt terrorismist, mille eesmärk ei ole üksikisiku või isikute rühma rikastumine, vaid terror. Terrorismi puhul ei ole tulu eesmärk, vaid vahend eesmärgi saavutamiseks. Terroristid on üldiselt vähem huvitatud oma raha pesemisest, kuna neil ei ole kavas seda kulutada seaduslikult. Hiljutistel terroriaktidel ei näinud olevat mingi kuritegelikku tulu taotlevat eesmärki. Tavaliselt saavad kurjategijad rahalisi vahendeid ebaseaduslikul viisil ja nende eesmärk on kanda need vahendid üle seaduslikku finantssüsteemi. Terroristid saavad rahalisi vahendeid seaduslikul viisil (palgad, laenud, kaupade müük jne) ja kasutavad neid kuritegelikel eesmärkidel.

(22)      Uuringu lk 57–64.

(23)      COM (2017) 340

(24)      Uuringu lk 10.

(25)      Uuringu lk 67–70.

(26)      Uuringu lk 70–77.

(27)      Uuringu lk 77.

(28)      Uuringu lk 70–77.