EUROOPA KOMISJON

Brüssel,19.1.2018

COM(2018) 6 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

Teine aruanne, milles käsitletakse nõukogu direktiivi 2006/117/EURATOM (radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta) rakendamist liikmesriikides

{SWD(2018) 4 final}

Sisukord

1.Sissejuhatus

1.1.Õiguslik raamistik

1.2.Vedude järelevalve ja kontrolli üldpõhimõtted

2.Üldsätete rakendamine

2.1.Direktiivi ülevõtmine

2.2.Vedude järelevalve ja kontrolli tüüpvorm

2.3.Pädevad asutused

3.Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vedude seireandmed ja suundumused

3.1.Vedudest üldiselt

3.2.Import, eksport ja transiit läbi ühenduse

3.3Järelmeetmed seoses komisjoni esimese aruandega

4.Järeldused

1.Sissejuhatus

Nõukogu direktiivis 2006/117/Euratom 1 on sätestatud radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse piiriüleste vedude ühenduse järelevalve- ja kontrollisüsteem, et tagada elanikkonna piisav kaitse. Selle abil tagatakse, et asjaomaseid liikmesriike teavitatakse radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedudest nende territooriumile või läbi nende territooriumi, kusjuures liikmesriigid on kohustatud andma vedudele oma nõusoleku või teatama põhjendatud keeldumisest. Direktiiv täiendab nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom, 2 mis keskendub radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud kütuse pikaajalise käitlemise poliitikale ja kohustustele.

Käesolev aruanne on teine komisjoni aruanne nõukogu direktiivi 2006/117/Euratom rakendamise kohta ning annab ülevaate asjaomastest vedudest ja nendega seotud aspektidest. Selles sisalduv teave täiendab komisjoni aruannet nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom rakendamise kohta 3 .

Kõikides ELi liikmesriikides tekib radioaktiivseid jäätmeid, mis pärinevad erinevatest rajatistest (nt tuumaelektrijaamad, uurimisreaktorid) ja tegevustest nagu radioaktiivsete isotoopide kasutamine meditsiinis, tööstuses, põllumajanduses ning teadus- ja haridussektoris. Määratluse kohaselt on radioaktiivsed jäätmed gaasilises, vedelas või tahkes olekus radioaktiivne materjal, millele päritolu- või sihtriik ega füüsiline või juriidiline isik, kelle otsust nimetatud riigid tunnustavad, ei näe ette edasist kasutust ja mida reguleeriv organ kontrollib päritolu- ja sihtriigi õiguslikus ja reguleerivas raamistikus kui radioaktiivseid jäätmeid.

Tuumaelektrijaamade reaktorite ja uurimisreaktorite töö käigus tekib ka kasutatud tuumkütust. Kasutatud tuumkütus on määratluse kohaselt tuumkütus, mida on kiiritatud ning mis on reaktori südamikust alaliselt eemaldatud. Seda võib käsitada kasutatava ressursina, mida saab ümber töötada, või suunata radioaktiivse jäätmena lõppladustamisele, kuna edasist kasutamist ei ole ette nähtud.

Pärast kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete tekkimist säilitatakse neid enne võimalikku töötlemist, ümbertöötamist või lõppladustamist. Objektidelt, kus kasutatud tuumkütus ja radioaktiivsed jäätmed on tekkinud, veetakse need materjalid ära peamiselt maanteed või raudteed mööda või meritsi ning vähestel juhtudel ka õhuteed pidi.

Radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse import, eksport ja transiit läbi liikmesriikide on ELis tavapärane. Nimetatud materjale liigub – teisisõnu neid veetakse – enamikus liikmesriikides olenemata konkreetse riigi tuumaprogrammi mahust.

Praegu asuvad tuumareaktorid 16 liikmesriigi territooriumil 4 ning töötavaid tuumareaktoreid on 14 liikmesriigis. Lisaks on 20 ELi liikmesriigis 5 kasutatud või kasutatakse ka praegu uurimisreaktoreid. Mõned liikmesriigid veavad kasutatud tuumkütuse ümbertöötamiseks ELi või kolmandatesse riikidesse. Enamik uurimisreaktoritega liikmesriike plaanivad tagastada kasutatud tuumkütuse selle tarnijale (Ameerika Ühendriigid või Venemaa Föderatsioon) enne 2020. aastat, ehkki osade koolitus- ja uurimisreaktorite kasutatud tuumkütuse pikaajalise käitlemise (näiteks lõppladustamise) viis on veel määratlemata. Paljudel juhtudel on radioaktiivseid jäätmeid ELis ja EList välja veetud ka selleks, et minimeerida radioaktiivsete jäätmete mahtu enne säilitamist ja/või lõppladustamist töötlemise (nt sulatamise, tuhastamise) teel.

Vastavalt nõukogu direktiivi 2006/117/Euratom artikli 20 lõikele 1 peavad liikmesriigid alates 25. detsembrist 2011 esitama iga kolme aasta järel komisjonile aruande direktiivi rakendamise kohta. Seega oli teise aruande esitamise tähtpäev 25. detsember 2014.

6 7 8 Kõik liikmesriigid on esitanud oma riigi teise aruande radioaktiivsete jäätmete ja tuumkütuse vedude kohta nende territooriumitel ajavahemikul 2012–2014, vaid Horvaatia esitas aruande esmakordselt. Kõnesolevas teises aruandlusvoorus esines olulisi viivitusi, kuna vaid kolm liikmesriiki esitasid aruanded õigeaegselt (ülejäänud saatsid teated eri pikkuste viivitustega).

9 10 Riikide aruannete põhjal ning pärast arvamuste vahetamist nõuandekomiteega ja aruannete tema poolt vastuvõtmist koostas komisjon vastavalt direktiivi artikli 20 lõikele 2 käesoleva aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. See põhineb kõigi liikmesriikide teatistel ning järgneb komisjoni 2013. aastal avaldatud aruandele ajavahemiku 2008–2011 kohta.

Aruandluse eesmärk on saada ülevaade kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vedudest ühenduses, kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete impordi, ekspordi ja transiidi uutest suundumustest ja probleemidest, teatatud keeldumistest ja ebaõnnestunud vedudest ning kavandatavatest meetmetest.

Üksikasjalikum teave direktiivi rakendamise kohta igas liikmesriigis on esitatud komisjoni talituste töödokumendis SWD(2018)4. Käesoleva aruande järeldustes tuuakse välja teemad, mis vajavad täiendavat tähelepanu.

1.1.Õiguslik raamistik 

Radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse ohutu ja vastutustundlik käitlemine, sealhulgas nende materjalide ohutu vedamine liikmesriikide territooriumitel ja neist väljaspool, on õigusaktidest tulenev nõue. See nõue põhineb nii rahvusvahelisel kui ka ELi õigusel.

Rahvusvahelisel tasandil reguleerib seda valdkonda peamiselt tuumkütuse käitlemise ohutust ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitlev ühiskonventsioon (edaspidi „ühiskonventsioon“) 11 . Muude sätete seas kehtestatakse ühiskonventsiooniga konventsiooniosalistele kohustused seoses kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete piiriülese liikumisega (import, eksport ja transiit). Konventsiooni artikkel 27 nõuab, et iga piiriüleste liikumistega seotud konventsiooniosaline astuks vajalikud sammud tagamaks, et nimetatud liikumine toimuks kooskõlas konventsiooni sätete ja asjaomaste siduvate rahvusvaheliste õigusaktidega. Pärast komisjoni esimest aruannet direktiivi 2006/117/Euratom rakendamise kohta sai konventsiooniosaliseks ka Malta ja kõik 28 ELi liikmesriiki on nüüd konventsiooni osalised, 12 mis näitab liikmesriikide pühendumust kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete kõrge ohutustaseme tagamisele – alates tekkimisest kuni lõppladustamiseni.

Pärast komisjoni esimest aruannet direktiivi 2006/117/Euratom rakendamise kohta muudeti ELi tasandil 2013. aastal põhilisi ohutusnorme käsitlevat nõukogu direktiivi 96/29/Euratom, mille üldeesmärgiks on endiselt tugevdada kaitset ioniseeriva kiirgusega kiiritamise ohtude eest, sealhulgas kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vedamise käigus. Muudetud direktiiviga 96/29/Euratom (uus direktiiv 2013/59/Euratom 13 ) tunnistati kehtetuks ja konsolideeriti ühte õigusakti viie ELi direktiivi sätted, millest üks on kõrgaktiivseid kinniseid kiirgusallikaid käsitlev direktiiv 2003/122/Euratom 14 . Uue direktiiviga, mille liikmesriigid peavad oma õigusse üle võtma 6. veebruariks 2018, on kindlaks määratud ka ühtlustatud vabastamiskriteeriumid ja materjali regulatiivsest kontrollist vabastamise üldised tasemed. Seoses looduslikult esinevate radioaktiivsete materjalidega (NORM) on direktiivi 2013/59/EURATOM kohaldamisala laiendatud looduslike kiirgusallikatega seotud inimtegevusele, sealhulgas looduslikke radionukliide sisaldava materjali töötlemisele. Direktiivis on nõutud, et kaitset looduslike kiirgusallikate eest ei tuleks käsitleda erijaotises, vaid see tuleks täielikult lõimida üldistesse nõuetesse. Eelkõige tuleks nende tööstusharude suhtes, kes tegelevad looduslikke radionukliide sisaldavate materjalide töötlemisega, mis nõuab regulatiivset kontrolli, kohaldada sama reguleerivat raamistikku kui kõigi muude kiirgustegevuste suhtes 15 . Selles on nõutud, et liikmesriigid tuvastaksid kiirgustegevuse klassid või -liigid, mis on seotud looduslikult esinevate radioaktiivsete materjalidega ning põhjustavad töötajatele või elanikele kiiritust, mida kiirguskaitse seisukohalt ei ole võimalik tähelepanuta jätta (artikkel 23). Loetelu looduslikult esinevate radioaktiivsete materjalidega seotud tööstusharudest – lisaks uraani kaevandamisele ja eraldamisele – millele tuleb tuvastamisel tähelepanu pöörata, on esitatud direktiivi 2013/59/Euratom VI lisas. Kui liikmesriik tunnistab looduslikult esinevad radioaktiivsed materjalid radioaktiivseteks jäätmeteks, tuleb nende vedamisest aru anda vastavalt direktiivi 2006/117/Euratom artiklile 20.

ELi terviklikus tuuma- ja kiirgusohutuse raamistikus reguleeritakse direktiiviga 2006/117/Euratom konkreetselt tsiviilotstarbelistest rajatistest ja tegevustest pärinevate radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse piiriüleste vedudega seonduvaid reguleerivate asutuste lube ja protseduurilisi aspekte. Direktiivi kohaldatakse alati, kui:

·kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete päritoluriik või sihtriik või mis tahes transiidiriik on ELi liikmesriik;

·kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete (ehk saadetise) kogused ja kontsentratsioon ületavad direktiivi 96/29/Euratom 16 (hiljuti asendatud nõukogu direktiiviga 2013/59/Euratom) artikli 3 lõike 2 punktides a ja b nimetatud tasemeid. 

1.2.Vedude järelevalve ja kontrolli üldpõhimõtted 

Vastavalt direktiivile 2011/70/EURATOM on iga liikmesriik täielikult vastutav oma jurisdiktsioonis olevate radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse haldamist käsitleva poliitika eest, mis võib hõlmata kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete eksporti või nende materjalide importi tema territooriumile (nt töötlemiseks või ümbertöötamiseks).

17 Direktiivi 2006/117/Euratom artikli 17 lõikes 1 on nõutud, et liikmesriigid kasutaksid radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli tüüpvormi. Kui nimetatud materjale soovitakse vedada kolmandatesse riikidesse, peavad liikmesriigid lisaks kohaldama direktiivi artikli 16 lõikes 2 ja komisjoni soovituses sätestatud veokriteeriume.

Kui vedu ei saa lõpule viia või kui veo tingimused ei ole vastavalt kõnealusele direktiivile täidetud, tagavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused, et kõnealuste radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse valdaja võtab need tagasi, kui olukorda ei saa mõne alternatiivse ohutu kokkuleppe abil lahendada. Kõnealused pädevad asutused tagavad, et veo eest vastutav isik võtab vajaduse korral ohutusalaseid parandusmeetmeid. Kui vedu ei saa või ei tohi lõpule viia, kannab sellest tulenevad kulud valdaja 18 (direktiivi artikkel 12).

Iga kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete veo loa andmisest keeldumine peab i) olema põhjendatud direktiivis sätestatud kriteeriumide alusel; ii) ei tohiks olla meelevaldne; ja iii) peaks lähtuma asjakohasest riiklikust, ühenduse või rahvusvahelisest õigusest. Liikmesriikide otsused ekspordi või loa andmisest keeldumise kohta peavad olema kooskõlas ühiskonventsiooni sätete ja direktiivi artikliga 16, mis keelab radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse ekspordi sihtkohta, mis asub lõuna pool 60° lõunalaiust, ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidesse või kolmandasse riiki, kus puuduvad ressursid radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse ohutuks käitlemiseks.

Lisaks iga kolme aasta järel komisjonile esitatavale aruandele (vastavalt direktiivi 2006/117/Euratom artikli 20 lõikele 1) peavad liikmesriigid:

·teatama igal aastal komisjonile ja nõuandekomiteele kõikidest loata vedudest kolmandasse riiki, millel ei ole halduslikku ja tehnilist suutlikkust ning õiguslikku struktuuri radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse ohutuks haldamiseks (direktiivi artikli 16 lõike 1 punkt c);

·edastama komisjonile pädeva asutuse nime ja aadressi ning kogu vajaliku teabe kiireks kontakteerumiseks selle asutusega (direktiivi artikkel 18).

2.Üldsätete rakendamine 

2.1.Direktiivi ülevõtmine

Aruandlusperioodil 2012–2014 ühines ELiga Horvaatia (1. juulil 2013) ja võttis direktiivi üle.

Sellega loetakse direktiivi ülevõtmine kõigis 28 liikmesriigis lõpule viiduks.

2.2.Vedude järelevalve ja kontrolli tüüpvorm

19 Tüüpvorm (mis kehtestati komisjoni 2008. aasta otsusega ja mida muudeti 2011. aastal) sisaldab järgmisi vorme:

·kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete veoloa taotlus;

·taotluse vastuvõtuteatis – kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete kohta puuduva teabe esitamise nõue;

·asjaomase pädeva asutuse keeldumine või nõusolek radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse veoks;

·radioaktiivsete jäätmete saadetise kirjeldus ja pakkeüksuste loetelu;

·radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vastuvõtuteatis;

·kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete veoluba.

Mõned liikmesriigid on soovitanud tüüpvormi veelgi täiendada. Näiteks soovitati täpsustada selgitavaid märkusi ning lisada tüüpvormile eraldi jaotis, mis võimaldaks viidata varasemale loale/nõusolekule, juhul kui veotaotlus on seotud kõnesoleva varasema veoga seotud jääkide tagasitoomisega. See lihtsustaks seiret ja looks töötlemiseks/ümbertöötamiseks välja mineva veo ning saadud jäätmete ja kõrvalsaaduste veo või vedude vahelise kontrolljälje. Lisaks juhiti tähelepanu vajadusele ühtlustada tüüpvormi B-1 jaos „Kasutatud tuumkütuse veoloa taotlus“ nõutav teave, mis ei sisalda kasutatud tuumkütuse radioaktiivsuse tasemeid, ning teave B-5 jaos „Kasutatud tuumkütuse saadetise kirjeldus ja pakkeüksuste loetelu“ (mis sisaldab nimetatud teavet).

Komisjon jätkab nende ettepanekute menetlemist.

2.3.Pädevad asutused

20 2017. aasta juuli seisuga on kõik liikmesriigid esitanud ajakohastatud teabe oma pädevate asutuste kohta vastavalt direktiivi artikli 5 lõikele 13 ning see teave on esitatud komisjoni talituste töödokumendis SWD(2018)4.

21 Vastavalt direktiivi 2006/117/Euratom artikli 19 nõudele ja soovitusele direktiivi sätetega seotud dokumentide ja teabe edastamise turvalise ja tõhusa süsteemi kohta on liikmesriikide pädevate asutuste ajakohastatud loend kättesaadav komisjoni veebisaidil aadressil .

3.Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vedude seireandmed ja suundumused

Ajavahemikul 2012–2014 teatasid enamik liikmesriike kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vedudest oma territooriumitel, kasutades selleks mittesiduvat vormi, mis sisaldab teavet i) direktiivi rakendamise ja ii) kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete impordi, ekspordi ja transiidi kohta.

Üldiselt on liikmesriikide poolt komisjonile esitatud aruannete vorming, üksikasjalikkus ja esitatud teabe kvaliteet erinevad. Näited:

·kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vedusid käsitlevates liikmesriikide aruannetes kasutatud terminoloogia polnud alati kooskõlas direktiivis ning otsuses 2008/312/Euratom määratletuga (nt import ühendusse, eksport ühendusest ja transiit läbi ühenduse, samuti luba ja nõusolek);

·ka ei sisaldanud liikmesriikide aruannetes esitatud teave alati saadetiste üksikasju või ei eristatud kasutatud tuumkütuse vedusid radioaktiivsete jäätmete vedudest;

·kahe liikmesriigi aruanded, mis hõlmasid 48 % kõikidest kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete veo lubadest, olid osaliselt koostatud üksnes kokkuvõtetena ega sisaldanud vedude kohta piisavalt üksikasju, mida nõuti aruandevormiga;

·mõnede liikmesriikide veolubade aruannetes oli vastuolusid.

Teise aruande raames ei teavitatud komisjoni deklareerimata radioaktiivsete jäätmetega seotud ümbersuunamistest (vastavalt artiklile 4), vedude luhtumisest (vastavalt artiklile 12) ega direktiivi artikli 16 lõike 1 punkti c alla kuuluvast keelatud ekspordist. Lubade andmisest keelduti vaid kahel korral seoses saastunud vanametalliga ning ühel korral seoses veoseandmete mittetäielikkusega. Kõik keeldumised lahendati asjaomaste liikmesriikide poolt.

Rohkem üksikasju liikmesriikide vedude kohta on esitatud aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis SWD(2018)4. 

3.1.Vedudest üldiselt

Direktiivis 2006/117/Euratom on sätestatud raamistik radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse veoks liikmesriikide vahel, mis peaks toimuma üksnes kõikide asjaomaste liikmesriikide (sh transiitliikmesriikide) pädevate asutuste eelneva teadliku nõusoleku korral.

20 liikmesriiki on teatanud, et andsid ajavahemikul 2012–2014 lube direktiivi kohaldamisalasse kuuluvateks vedudeks. Liikmesriigid teatasid 400 heakskiidust, 22 millest 192 olid päritoluliikmesriikide load ning 208 23 nõusolekud kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vedudeks. Aruanded esitanud 20 liikmesriigist viie 24 arvele langes 74 % kõigist ajavahemiku 2012–2014 kohta teatatud 192 loast.

Lisaks seondus 81 % kõigist antud lubadest (157) radioaktiivsete jäätmete veoga; 17 % kasutatud tuumkütusega (32) ja 2 % muude materjalidega kui radioaktiivsed jäätmed ja kasutatud tuumkütus. Eelmisel aruandlusperioodil seondus 74 % lubadest raadioaktiivsete jäätmete vedudega ning ülejäänud 26 % kasutatud tuumkütuse vedudega.

Komisjon nendib, et võrreldes eelmise aruandlusperioodiga (2008–2011), mil 14 liikmesriiki andsid 161 direktiivi kohaldamisalasse kuuluvat luba, on lubade koguarv suurenenud (15 %).

3.2.     Import, eksport ja transiit läbi ühenduse

Aruandlusperioodil 2012–2014 toimus enamik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vedudest liikmesriikide vahel ning import ühendusse või eksport ühendusest moodustas vaid umbes 17 % kõigist piiriülestest liikumistest.

Seejuures teatasid 11 liikmesriiki, 25 et nad on andnud 30 luba radioaktiivsete jäätmete ja/või kasutatud tuumkütuse ekspordiks kolmandatesse riikidesse – Venemaale (47 %), USAsse (30 %), Šveitsi ja Jaapanisse (kumbki 10 %) ja Norrasse (3 %).

30 ühendusest eksportimise loast 20 (st 67 %) olid seotud kasutatud tuumkütuse veoga. Kõik need kasutatud tuumkütuse eksportimised peale ühe olid aruannete kohaselt seotud ümbertöötamisega; üks kasutatud tuumkütuse eksport oli aruande kohaselt seotud uurimistegevusega.

Eelmisel aruandlusperioodil (2008–2011) andsid üheksa liikmesriiki 29 ekspordiluba ning 59 % ühendusest eksportimise lubadest olid seotud kasutatud tuumkütuse ekspordiga, mis näitab kasutatud tuumkütust ja/või radioaktiivseid jäätmeid eksportivate liikmesriikide arvu kasvu. Ehkki kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ekspordilubade arv kokkuvõttes pisut kasvas, märgib komisjon, et kasutatud tuumkütuse ekspordilubade koguarv on alates 2011. aastast vähenenud.

Radioaktiivsete jäätmete ekspordist koos tagasitoomisega ja kolmandates riikides töötlemiseks teatas viis liikmesriiki, kelle arvele langes kokku üheksa ühendusest eksportimise luba.

Kolm liikmesriiki (Prantsusmaa, Rootsi ja Ühendkuningriik) on teatanud radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse impordist, kuid radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse transiidist läbi ühenduse sel perioodil ei teatatud.

3.3    Järelmeetmed seoses komisjoni esimese aruandega

Liikmesriikide esimesest aruandest direktiivi 2006/117/Euratom rakendamise kohta ilmnes kaks tähelepanu nõudvat küsimust, mida kirjeldati komisjoni aruandes COM(2013) 240 final järgmiselt. 

·Asjaolu, et ELis ei ole radioaktiivsete jäätmete jaoks ühtlustatud vabastamistasemeid, võib viia olukorrani, mille puhul radioaktiivseid aineid sisaldavad materjalid vabastatakse ühes liikmesriigis, kuid neid võidakse endiselt käsitada radioaktiivsete jäätmetena teises liikmesriigis.

Kui liikmesriigid võtavad 2018. aasta veebruariks üle põhilisi ohutusnorme käsitleva direktiivi 2013/59/Euratom, võib eeldada, et üldised vabastamiskriteeriumid ja ühtlustatud üldised vabastamistasemed on liikmesriikides ühetaolisemad. Samas on oluline märkida, et liikmesriikidel on võimalus määrata konkreetsed vabastamistasemed kooskõlas direktiivis sätestatud vabastamiskriteeriumitega.

·Mujalt kui loa alusel toimuvatest direktiivis 96/29/Euratom määratletud „kiirgustegevustest“ pärinevate looduslikult esinevaid radioaktiivseid materjale sisaldavate jäätmete piiriülesed veod ei kuulunud direktiivi 2006/117/Euratom 26 ega ka kaevandustööstuse jäätmete käitlemist käsitleva direktiivi 2006/21/EÜ 27 kohaldamisalasse.

Direktiivi 2013/59/EURATOM kohaldamisala on laiendatud looduslike kiirgusallikatega seotud inimtegevusele, sealhulgas looduslikke radionukliide sisaldava materjali (NORM) töötlemisele. Seetõttu kuuluvad kõik looduslikke radionukliide sisaldavad jäätmed, mis kuuluvad regulatiivse kontrolli alla ning liigitatakse radioaktiivseteks jäätmeteks, 28 õiguslikult seisukohalt direktiivi 2006/117/Euratom kohaldamisalasse. 

Et tagada nii direktiivi 2006/117/Euratom kui ka direktiivi 2013/59/Euratom sujuv rakendamine ning lahendada eespool nimetatud küsimused, käivitas komisjon 2016. aastal uuringu 29 . Uuringu eesmärk on vaadata läbi liikmesriikide praegused vabastamistasemete kohaldamise ja looduslikult esinevad radioaktiivseid materjale sisaldavate jäätmete veoga seotud tavad, mis võib anda parema arusaama liikmesriikide tavadest, väljakutsetest, headest näidetest selliste materjalide vedude kohta ELi uue õigusliku raamistiku alusel ning vajadusest ELi õigusaktide ja/või algatuste järgi antud valdkonnas.

4.Järeldused

Praegune ELi õigusraamistik, mis koosneb direktiivist 2006/117/Euratom, uuest direktiivist 2013/59/Euratom ja direktiivist 2011/70/Euratom, loob tervikliku õigusliku aluse töötajate ja üldsuse tervise kaitseks ioniseeriva kiirgusega seotud ohtude eest, sealhulgas kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vedude käigus.

Liikmesriigid esitasid aruanded siseriiklikes radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli raamistikes toimunud vedude kohta. Kõnealustes raamistikes on nõutud, et radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse piiriülene liikumine toimuks üksnes kõikide asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste eelneva teadliku nõusoleku korral ning kasutataks ühendusse importimise, ühendusest eksportimise ja ühendust läbiva transiidi tüüpvormi.

Liikmesriigid ei teatanud sellel aruandlusperioodil luhtunud vedudest seoses radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse piiriülese liikumisega. Teatati kahest keeldumisest, mille põhjuseks oli radioaktiivse materjali radioaktiivsete jäätmetena deklareerimata jätmine ja ebapiisav teave, kuid asjaomased liikmesriigid lahendasid need küsimused

Enamik liikmesriikide aruandeid esitati hilinemisega ja nende üksikasjalikkuse tase on erinev ning erinevad ka lähenemisviisid kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vedude aruandlusele.

Komisjon võtab käesolevas aruandes esitatud järeldusi nõuetekohaselt arvesse ning algatab arutelu või võtab vajalikud meetmed, et:

·täiendada nõukogu direktiivis 2006/117/Euratom nimetatud radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli tüüpvormi, arvestades liikmesriikide tagasisidet ja nõuandekomiteele esitatud soovitusi;

·toetada liikmesriike kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vedude aruandluse ühtlustamisel (direktiivi artikkel 20), parandades sellega ka tulevikus nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele esitatavate komisjoni aruannete ühtlust ja üksikasjalikkust.

Lisaks võtab komisjon asjakohased meetmed käimasoleva uuringu tulemuste põhjal; selle uuringu sisuks on ülevaade praegusest olukorrast seoses radioaktiivse materjali veoga ELi liikmesriikides. Uuring hõlmab looduslikke radionukliide sisaldavate jäätmete vedusid ja vabastamistasemete kohaldamist, et teha kindlaks konkreetsed meetmed, mis on vajalikud vedude täiustamiseks ELi ja riikide tasandil ning läbipaistvuse ja üldsuse usalduse suurendamiseks.

Komisjon jälgib hoolikalt direktiivi ja kirjeldatud meetmete rakendamist, et tihedas koostöös ELi liikmesriikidega tagada eelseisva aruandlusperioodi 2015–2017 aruannete õigeaegne esitamine (liikmesriikide aruanded 25. detsembriks 2017).

(1)

     Nõukogu 20. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/117/Euratom radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta, ELT L 337, 5.12.2006, lk 21–32.

(2)      Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks, ELT L 199, 2.8.2011, lk 48–56.

(3)      Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom rakendamise edusammud ja ülevaade ühenduse territooriumil olevate kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete kohta ning nende ainete tekkimise tulevikuprognoos“, COM(2017)236 final, 15.5.2017.

(4)      Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Madalmaad, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik (Leedus ja Itaalias on tuumareaktorid seisatud).

(5)      Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik.

(6)      Horvaatia ühines ELiga 1. juulil 2013.

(7)      Taani, Leedu ja Rumeenia.

(8)      Kuni 6 kuud: Bulgaaria, Eesti, Kreeka, Luksemburg, Läti, Poola, Portugal, Rootsi, Soome, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ühendkuningriik; 6–12 kuud: Austria, Belgia, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Küpros, Madalmaad, Malta, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ungari; üle 1 aasta: Itaalia.

(9)      Nõuandekomitee moodustati 2007. aastal, nagu on ette nähtud direktiivi artikliga 21.

(10)

     COM(2013) 240 final, komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, milles käsitletakse nõukogu direktiivi 2006/117/Euratom (radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta) rakendamist liikmesriikides, 25.4.2013, ja SWD(2013) 150 final.

(11)      Ühiskonventsioon jõustus 18. juunil 2001. Seda kohaldatakse tsiviilotstarbelistest tuumareaktoritest ja rakendustest pärinevale kasutatud tuumkütusele ja radioaktiivsetele jäätmetele ning sõjalise ja kaitseotstarbega projektidest pärinevale kasutatud tuumkütusele ja radioaktiivsetele jäätmetele, kui need materjalid antakse alaliselt üle ja neid käideldakse puhtalt tsiviilotstarbeliste programmide raames, või kui konventsiooniosaline tunnistab need konventsiooni tähenduses kasutatud tuumkütuseks või radioaktiivseteks jäätmeteks. Konventsiooni kohaldatakse ka vedelate või gaasiliste radioaktiivsete materjalide kavakohasele ja kontrollitud keskkondaheitmisele järelevalve alla kuuluvatest tuumarajatistest.

(12)      26. septembri 2016. aasta seisuga oli konventsioonil 73 osalist (http://www.iaea.org/Publications/Documents/Conventions/jointconv_status.pdf).

(13)      5. detsembri 2013. aasta direktiiv 2013/59/Euratom,, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom, ELT L 13, 17.1.2014, lk 1–73.

(14)

     Nõukogu 22. detsembri 2003. aasta direktiiv 2003/122/Euratom kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ja omanikuta kiirgusallikate kontrollimise kohta, ELT L 346, 31.12.2003, lk 57–64.

(15)      Kiirgustegevuse mõiste on artikli 4 punktis 65 määratletud järgimiselt: „inimtegevus, mis võib suurendada üksikisikute kiiritamist kiirgusallikast pärineva kiirgusega ja mida ohjatakse kui kavandatavat kiiritusolukorda“.

(16)

     Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiiv 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1–114.

(17)

     Komisjoni 4. detsembri 2008. aasta soovitus, mis käsitleb radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse kolmandatesse riikidesse eksportimise kriteeriume (teatavaks tehtud numbri C(2008) 7570 all (2008/956/Euratom)).

(18)

     „valdaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes enne radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse vedu on nimetatud materjalide eest vastutav kohaldatava siseriikliku õiguse alusel ja plaanib veose saajale kätte toimetada.

(19)

     Komisjoni 5. märtsi 2008. aasta otsus, millega kehtestatakse nõukogu direktiivis 2006/117/Euratom nimetatud radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli tüüpvorm (teatavaks tehtud numbri C(2008) 793 all), (2008/312/Euratom), ELT L 107, 17.4.2008, lk 32–59.

(20)      Direktiivi 2006/117/Euratom artikli 5 lõike 13 määratluse kohaselt on pädev asutus mis tahes asutus, kes on päritoluriigi, transiidiriigi või sihtriigi õigusnormide alusel volitatud rakendama radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve- ja kontrollisüsteemi.

(21)

     Komisjoni 7. juuli 2009. aasta soovitus nõukogu direktiivi 2006/117/Euratom sätetega seotud dokumentide ja teabe edastamise turvalise ja tõhusa süsteemi kohta, ELT L 177, 8.7.2009, lk 5–6.

(22)      Ehkki direktiivis pole „heakskiidu“ mõistet määratletud ning selgelt viidatakse üksnes päritoluliikmesriigi „loale“, transiit- ja sihtliikmesriigi „nõusolekule“ ja „keeldumisele“, ei tehtud liikmesriikide aruannetes alati vahet lubadel ja nõusolekutel. Seetõttu kasutatakse käesolevas komisjoni aruandes mõistet „heakskiit“ nii „lubade“ kui ka „nõusolekute“ kohta.

(23)

     Vastavalt artiklile 9 teatavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused hiljemalt kaks kuud pärast kättesaamistõendi väljastamise kuupäeva päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele oma nõusolekust või tingimustest, mille täitmist nad nõusoleku andmiseks vajalikuks peavad või nõusoleku andmisest keeldumisest.

(24)      Belgia, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa ja Ühendkuningriik.

(25)      Austria, Bulgaaria, Itaalia, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik.

(26)      Vt direktiivi 2006/117/Euratom artikli 1 lõige 5.

(27)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta, ELT L 102, 11.4.2006, lk 15–33.

(28)

     „radioaktiivsed jäätmed“ – gaasilises, vedelas või tahkes olekus radioaktiivne materjal, millele päritolu- või sihtriik ega füüsiline või juriidiline isik, kelle otsust nimetatud riigid tunnustavad, ei näe ette edasist kasutust ja mida reguleeriv organ kontrollib päritolu- ja sihtriigi õiguslikus ja reguleerivas raamistikus kui radioaktiivseid jäätmeid (direktiivi 2006/117/Euratom artikli 5 lõige 1).

(29)      Ülevaade praegusest olukorrast seoses radioaktiivse materjali veoga ELi liikmesriikides.