52018BP0404

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52018BP0404 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52018BP0404

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2018. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta (11737/2018 – C8-0410/2018 – 2018/2046(BUD))

ELT C 345, 16.10.2020, p. 221–233 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

16.10.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 345/221

P8_TA(2018)0404

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve – kõik jaod

Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2018. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta (11737/2018 – C8-0410/2018 – 2018/2046(BUD))

(2020/C 345/35)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—	võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (1),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012) (3),

—	võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (4) (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“),

—	võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (5),

—	võttes arvesse oma 15. märtsi 2018. aasta resolutsiooni eelarve koostamise üldsuuniste kohta (6),

—	võttes arvesse oma 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2019. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta (7),

—	võttes arvesse komisjoni poolt 21. juunil 2018. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti (COM(2018)0600),

—	võttes arvesse 4. septembril 2018. aastal vastu võetud ja 13. septembril 2018. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta (11737/2018 – C8-0410/2018),

—	võttes arvesse oma 5. juuli 2018. aasta resolutsiooni volituse kohta 2019. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks (8),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kirjalikku muutmisettepanekut nr 1/2019 (COM(2018)0709),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 88,

—	võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0313/2018),

III jagu

Üldine ülevaade

rõhutab, et 2019. aasta eelarve lugemisel Euroopa Parlamendis on täielikult arvesse võetud poliitilisi prioriteete, mis võeti eespool nimetatud 15. märtsi 2018. aasta resolutsioonis (eelarve koostamise üldsuuniste kohta) ja 5. juuli 2018. aasta resolutsioonis (volituse kohta kolmepoolseteks läbirääkimisteks) vastu ülekaaluka häälteenamusega; tuletab meelde, et prioriteetidest on tähtsaimad jätkusuutlik majanduskasv, innovatsioon, konkurentsivõime, julgeolek, pagulas- ja rändevoo algpõhjuste vastu võitlemine, pagulas- ja rändevooga toimetulek, kliimamuutustevastane võitlus, üleminek säästvale energiale ja eritähelepanu noortele;

rõhutab, et nüüd kui Ühendkuningriik on liidust välja astumas, vajab liit kodanike ootuste täitmiseks rahalisi vahendeid, mille abil saaks liit neid arvukaid prioriteete rakendada, lahendada probleeme ning parandada oma kodanike igapäevaelu;

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa kodanikud ootavad, et liit püüaks ühtmoodi kõikides oma piirkondades igati tagada majanduskasvu ja soodustada töökohtade loomist; tuletab meelde, et ootuste täitmiseks tuleb investeerida teadus- ja uuendustegevusse, digiüleminekusse, haridusse, taristusse, väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse (VKEd) ning suurendada tööhõivet, eriti Euroopa noorte tööhõivet; ei kiida heaks, et nõukogu soovib taas kärpida just neid programme, mille otstarve on muuta liidu majandus konkurentsivõimelisemaks ja uuenduslikumaks; rõhutab ühtlasi, et paljude nimetatud programmide (näiteks „Horisont 2020“) puhul esitatakse taotlusi palju rohkem, kui on võimalik rahastada, mis tähendab seda, et ressursse kasutatakse halvasti ja paljud suurepärased projektid jäävad rahastamata; juhib tähelepanu ka sellele, et sellised programmid nagu „Erasmus+“, „Horisont 2020“ ja ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) on ilmekad näited, milliseid eeliseid liiduülene koostöö annab, ja aitavad luua Euroopasse kuulumise tunnet; on seetõttu otsustanud programmi „Erasmus +“ assigneeringuid märgatavalt suurendada ning tugevdada programme, mis aitavad kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele, sealhulgas raamprogrammi „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastut ja COSMEt;

kordab, et peab kinni Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) läbirääkimistel antud lubadustest, mille kohaselt tuleb iga-aastases eelarvemenetluses vähendada mõju, mida EFSIi tõttu tehtud kärped avaldavad programmile „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastule; teeb seetõttu ettepaneku korvata kärbete mõju sellega, et nende kahe programmi algne aastaeelarve taastatakse, sest nii on võimalik vastavate õigusaktide vastuvõtmisel kokku lepitud eesmärgid täielikult täita;

rõhutab, et noorte tööpuudus on teatavates liikmesriikides (eriti majanduslikult halvemal järjel olevates piirkondades) endiselt lubamatult suur ning eriti tekitab muret NEET-noorte (mittetöötavad ja mitteõppivad noored) ja pikaajaliste töötute olukord; rõhutab, et noori ohustavad vaesus ning sotsiaalne ja majanduslik tõrjutus kõige rohkem; on seetõttu otsustanud eraldada noorte tööhõive algatusele suurema summa, kui komisjon on ette näinud; rõhutab, et summa suurendamine ei ole kuidagi seotud mitmeaastase finantsraamistiku muutmisel heakskiidetud otsusega, mille kohaselt paigutatakse noorte tööhõive algatuse eraldised hilisematelt aastatel varasematele ümber, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid rahaliste vahendite ärakasutamise määra ja looksid noortele kvaliteetsemaid töökohti;

tuletab meelde vajadust tugeva vaesusevastase võitluse järele;

tuletab meelde, et liidu arengu ja majanduskasvu ning liikmesriikide ja piirkondade olukorra lähendamise seisukohast on kõige tähtsam ühtekuuluvuspoliitika; rõhutab, et Euroopa Parlament kavatseb liidu ühe tähtsaima poliitikaga seotud programmidele tagada piisavad assigneeringud;

rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika fondid ei tohiks ei otseselt ega ka kaudselt toetada ümberpaigutamist, nagu on määratletud komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 lõikes 61a; nõuab tungivalt, et liikmesriikide korraldusasutused tagaksid, et fondidest ei antaks toetusi toetusesaajatele, kes on viie aasta jooksul enne rahalise toetuse taotluse esitamist viinud läbi ümberpaigutamise, ning tagada, et toetusesaajad, kes viivad viie aasta jooksul pärast toetuse saamist läbi ümberpaigutamise, maksaksid toetuse täies ulatuses tagasi;

peab kahetsusväärseks, et praeguste prognooside kohaselt eraldatakse liidu 2014.–2020. aasta eelarvest kliimaga seotud meetmetele vaid 19,3 %, mis tähendab, et 20 % eesmärk – mis seati enne Pariisi kliimakokkulepet – jääb täitmata; mõistab, et see tuleneb suuresti viivitustest ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu programmide elluviimisel; nõuab tungivalt, et poliitika ja programmide elluviimise eest vastutavad liikmesriigid hakkaksid kiiremini tegutsema ning pööraksid põhitähelepanu kliimaga seotud kulutustele, et kompenseerida väiksemaid eraldisi, mis tehti mitmeaastase finantsraamistiku esimestel aastatel; kutsub komisjoni üles töötama välja tegevuskava selliste programmide raames, millega on võimalik kliimakulutuste eesmärgi saavutamisele väga palju kaasa aidata; nõuab ühtlasi, et kliimameetmete integreerimise eesmärgi saavutamise nimel hakataks tegema iga-aastast põhjalikku konsolideerimist, mille puhul on ette nähtud konkreetsed ja sidusad tagatised, et kliimaeesmärki arvestavad eelarveotsused on kooskõlas kohustustega, mille liit on võtnud Pariisi kokkuleppega, ja põhjalik aruandlus, mille alusel saab võtta meetmeid, kui eesmärgid jäävad täitmata;

10.

rõhutab, et suurt osa rubriigi 3 assigneeringutest on viimastel aastatel kasutatud selleks, et lahendada rände- ja pagulasprobleemi, ning et selliseid meetmeid tuleks jätkata ja tugevdada nii kaua ja palju, kui vaja; nõuab, et komisjon jälgiks tähelepanelikult, et rubriigi 3 eraldised oleksid piisavad, ja kasutaks täielikult ära kõik kättesaadavad vahendid, et kiiresti tegutseda kõikide ootamatute olukordade puhul, mille lahendamiseks võib rändevaldkonnale vaja olla eraldada lisaraha, ning pööraks eritähelepanu saarepiirkondadele, mis kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 kohaldamisalasse; on otsustanud suurendada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) assigneeringuid, et liidu rändevaldkonnavajadused täielikult katta, eelkõige selleks, et aidata liikmesriikidel parandada vastuvõtutingimusi ning varjupaigataotlejate ja rändajate integreerimise meetmeid ja -tavasid ning suurendada liikmesriikidevahelist solidaarsust ja vastutuse jagamist ning õiglasi ja tõhusaid tagasisaatmisstrateegiaid; märgib veel kord, et rubriigi 3 ülemmäärast ei piisa, et eraldada piisavalt palju raha nende prioriteetide sisemõõtmele ja muudele esmatähtsatele programmidele, nt tervishoiu-, toiduohutus-, julgeoleku-, õigus-, kodakondsus- ja kultuuriprogrammidele; on seisukohal, et kohalikke omavalitsusi, kes soovivad toetada liidu ümberasustamisprogrammi, tuleks AMIFi otsese juhtimise tegevussuuna kaudu rohkem toetada;

11.

nõuab kogu liidu hiljutiste julgeolekuprobleemide tõttu, et rubriigi 3 rahaliste vahendite kasutamisel pöörataks eritähelepanu ka meetmetele, mis aitavad tugevdada liidu kodanike julgeolekut; on otsustanud seetõttu tugevdada justiits- ja siseküsimuste valdkonnas tegutsevaid ameteid, nt Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA), Euroopa Õigusalase Koostöö Üksuse (Eurojust) ja uus Euroopa Prokuratuur (EPPO), kellel on viimastel aastatel olnud suurema töökoormuse ja lisaülesannete tõttu puudus nii töötajatest kui ka rahast;

12.

kordab, et rände- ja pagulasprobleeme ning liidu kodanike julgeolekumuresid saaks osaliselt lahendada, kui püüda kõrvaldada rände algpõhjuseid ning eraldada piisavad rahasummad sise -ja välisvahenditele, mille otstarve on võidelda selliste nähtustega nagu Euroopa Liidu naaberriikides ja Aafrikas valitsev vaesus, töö, hariduse ja majanduslike võimaluste puudus, ebastabiilsus, konfliktid ja kliimamuutused; on arvamusel, et liit peaks rubriigi 4 rahalisi vahendeid kasutama optimaalselt, sest sellest rubriigist ei piisa, et kõiki välisprobleeme saaks võrdväärselt lahendada;

13.

tunnistab probleeme, mida suur rändajate ja varjupaigataotlejate sissevool on teatavatele liikmesriikidele tekitanud; peab kahetsusväärseks, et seni ei ole liidu tasandil õnnestunud kuidagi õiglast ja inimväärset rändesüsteemi kehtestada;

14.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamenti ei ole Türgi pagulasrahastu rahastamise pikendamist käsitlevatesse aruteludesse korrektselt kaasatud; kordab oma pikaajalist seisukohta, et uusi algatusi ei tohi rahastada olemasolevate liidu välisprojektide arvelt; tuletab meelde, et toetab Türgi pagulasrahastu tegevuse jätkamist, kuid on seisukohal, et kuna välisprobleemide, sh rändeprobleemi lahendamiseks on rubriigi 4 olukord pingeline, peaks liit osalema teise osamakse tegemises samas osakaalus mis esimese puhul, st et liidu eelarvest tuleks eraldada 1 miljard eurot ning liikmesriigid peaksid eraldama 2 miljardit eurot;

15.

tuletab meelde Türgi kui naaberriigi tähtsust muu hulgas piirkonna stabiilsuse seisukohast ning rõhutab vajadust, et Türgi järgiks piirkonna rahvusvahelist õigust ja pöörduks tagasi reformide teele, millega tagatakse tema kodanike heaolu ja kõigi nende õiguste igakülgne austamine;

16.

taastab 2019. aasta eelarveprojekti kõigis rubriikides (v.a üksikud erandid rubriigis 4 ja alamrubriigis 1b) kõik assigneeringud, mida nõukogu soovis kärpida; keeldub heaks kiitmast kärpeid, mida soovitakse teha suurima Euroopa lisaväärtusega programmide eelarves, näiteks programm „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu, mille mõlema arvelt on juba assigneeringuid EFSIsse ümber paigutatud, ega kiida heaks enamikke välispoliitika eelarveridadel soovitavaid kärpeid; rõhutab, et nõukogu ei ole kärbete puhul tuginenud tegelikele täitmisnäitajatele ega võtnud arvesse, et teatavate programmide rakendamine ongi ebaühtlane;

17.

on jõudnud järeldusele, et kõikide pakiliste vajaduste piisavaks rahastamiseks ning teatavate rubriikide väga väikeseid või olematuid 2019. aasta varusid arvesse võttes tuleb kasutusele võtta kõik mitmeaastase finantsraamistiku määruses ettenähtud paindlikkusvahendid; loodab, et nõukogu toetab seda tegutsemisviisi ja lepitusmenetluse käigus saavutatakse hõlpsasti kokkulepe, et liit tuleks olukorraga toime ja saaks lahendada eesseisvaid probleeme, arvestades eriti seda, et selle aasta lepitusmenetlus on enne 2019. aasta mais toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi viimane;

18.

määrab 2019. aasta kulukohustuste assigneeringute kogusummaks 166 340 415 936 eurot ja maksete assigneeringute kogusummaks 149 349 039 470 eurot, suurendades kulukohustuste assigneeringuid 2019. aasta eelarveprojektiga võrreldes 721 061 034 euro võrra;

Alamrubriik 1a „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“

19.

ei poolda nõukogu poolt alamrubriigis 1a tehtud 794 miljoni euro suuruseid põhjendamatuid kärpeid, mis moodustavad veidi üle poole kõikidest kärbetest, mille nõukogu on mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kulukohustustes teinud; märgib, et sellised kärped on vastuolus nõukogu väljendatud poliitiliste prioriteetidega; tunneb ka muret, et need kärped võivad takistada selliste programmide rakendamist, mis aitavad luua töökohti ja suurendada majanduskasvu, ning see võib majandusele mõjuda halvasti;

20.

juhib sellega seoses tähelepanu sellistele programmidele nagu „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu ning peamistele kosmoseprogrammidele, nt Copernicus, millel on väga suur Euroopa lisaväärtus; peab kahetsusväärseks, et nõukogu on teinud teadusuuringute ja innovatsiooni ühises strateegilises raamistikus suuri kärpeid, millel on programmile „Horisont 2020“ väga halb mõju, ning kahetseb eriti kärpeid asjaomastel eelarveridadel, nt „Teadusuuringute tugevdamine tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate valdkonnas“ ja „Euroopa teadustaristu tõhustamine“; märgib ka, et paljud neist programmidest annavad võitlusse kliimamuutuste vastu suure panuse, ja on seisukohal, et seda panust tuleks suurendada; on seetõttu otsustanud tühistada kõik nõukogu tehtud kärped ja taastada peale selle programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu eelarveridade algsed assigneeringud, mida kärbiti EFSI tagatisfondi rahastamiseks;

21.

tuletab meelde, et „Erasmus+“ on endiselt väga hinnatud ja populaarne noorte õpirännet ja kutseõpet edendav programm, nagu näitab saadud taotluste arv, mis on palju suurem kui rahastamisvõimalused, ning märgib, et see programm aitab tekitada tugevat Euroopasse kuulumise tunnet ning innustada noori osalema Euroopa demokraatias; avaldab sügavat kahetsust, et 2019. aasta eelarve projektis on programmile „Erasmus+“ eraldatud vahendid palju väiksemad, kui Euroopa Parlamendi lootis, ja need ei ole suuremad kui kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus eraldatud summad; on seetõttu seisukohal, et tugevdada tuleb nii programmi „Erasmus+“ hariduse, koolituse ja noorte harusid kui ka alamrubriigis 1b noorte tööhõive algatust;

22.

peab kahetsusväärseks, et komisjon keeldus pärast oma esimese ELi korruptsioonivastase võitluse aruande avaldamist 3. veebruaril 2014 aastaaruannete koostamise jätkamisest ja integreeris korruptsioonivastase poliitika hoopis majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaastasse; märgib, et Euroopa poolaasta raames koostatud riigipõhised aruanded ei sisalda selget ülevaadet olukorrast ega ka soovitusi korruptsioonivastaste meetmete võtmiseks kõigis liikmesriikides; nõuab veel kord tungivalt, et komisjon edastaks parlamendile teise ELi korruptsioonivastase võitluse aruande ja et komisjon ei hindaks seekord korruptsioonivastast tegevust mitte ainult majandusliku kahju seisukohast, vaid analüüsiks ka korruptsiooni kahjulikku mõju liidu kodanike põhiõigustele;

23.

tuletab meelde, et Euroopa ühendamise rahastu transpordi- ja digivaldkonna vahel tuleb soodustada ulatuslikku koostoimet, et projektide puhul, mille eesmärk on edendada TEN-T koridoride digiüleminekut, oleks finantsvõimendus võimalikult suur;

24.

juhib veel kord tähelepanu sellele, et VKEd on liidu majanduses väga tähtsad ja neis luuakse kogu liidus palju töökohti; on veendunud, et tuleb luua VKEdele soodne ärikeskkond ning toetada VKEde klastreid ja võrgustikke, milles toetatakse ka sotsiaalsetel ja eetilistel eesmärkidel tegutsevaid ning solidaarsusel põhinevaid kooperatiive; võtab aga suure murega teadmiseks, et nõukogu on VKEde rahastamisvahendit kärpinud, mis on liidu ettevõtjate silmis vastuoluline käitumine; on seisukohal, et liidu eelarve ja sellega tagatud rahastamisvahendite kättesaadavus, idufirmad ja mikroettevõtjad on peamine vahend, millega muuta VKEd konkurentsivõimelisemaks ja innovaatilisemaks ning suurendada liidus ettevõtlusvaimu; tuletab sellega seoses meelde programme COSME ja „Horisont 2020“;

25.

on seetõttu otsustanud, et programmidele, mis on majanduskasvu ja töökohtade loomise edendamise ning kliimamuutuste vastu võitlemise seisukohast esmatähtsad ja peegeldavad laialdaselt liidu kokkulepitud prioriteete, („Erasmus+“, „Horisont 2020“ (sh Marie Curie, juhtpositsioon kosmoses, Euroopa Teadusnõukogu, VKEde rahastamisvahend), COSME, Euroopa ühendamise rahastu ning Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm), tuleb eraldada veel suuremad assigneeringud kui 2019. aasta eelarve projektis ja enne EFSI kasuks tehtud ümberpaigutusi;

26.

suurendab seetõttu alamrubriigi 1a kulukohustuste assigneeringuid 2019. aasta eelarve projektiga võrreldes 566 773 112 euro võrra (v.a EFSI-eelsete summade taastamine ja Euroopa Tööjõuameti ettepaneku, katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete kompenseerimine), mida rahastatakse olemasolevast varust ja kulukohustuste koguvaru kasutuselevõtmisega;

27.

peab kiiduväärseks, et liidu uuest kaitsekavast on Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi kokkulepitud tekstis kinni peetud; väljendab kavatsust pöörata erilist tähelepanu sellele, kuidas komisjon nimetatud programmi ja Euroopa solidaarsuskorpuse osas saavutatud kokkuleppeid täidab, nagu kajastatud komisjoni 16. oktoobri 2018. aasta kirjalikus muutmisettepanekus;

Alamrubriik 1b „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“

28.

tunneb heameelt selle üle, et liidu tasandil on noorte tööpuuduse määr langenud 14,8 %-le (1. oktoobri 2018. aasta seisuga), kuid peab kahetsusväärseks, et teatavates liikmesriikides on see määr endiselt lubamatult kõrge; rõhutab, et selle probleemi lahendamiseks tuleb noortegarantiile eraldada noorte tööhõive algatuse ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kaudu piisav rahasumma; tunneb heameelt selle üle, et lepiti kokku, et noorte tööhõive algatusele tuleb lisada uusi rahalisi vahendeid, ja et vastavad assigneeringud on kantud 2019. aasta eelarve projekti; on sellest hoolimata seisukohal, et noorte tööhõive algatusele tuleks noorte töötusest tingitud probleeme ja ohte arvestades ette näha suuremad assigneeringud, ning on seetõttu otsustanud suurendada noorte tööhõive algatuse 2019. aasta kulukohustusi 580 miljoni euroni; on seisukohal, et summa, mille võrra kulukohustusi suurendatakse, tuleb eraldada noorte tööhõive algatusele aastateks 2014–2020 juba planeeritud summale lisaks;

29.

palub liikmesriikidel tagada ühtekuuluvuspoliitika programmide kiirem rakendamine, et viivitused tagasi teha; märgib, et kuigi nõukogu ei ole seadnud komisjoni kavandatud maksete assigneeringute summat kahtluse alla, kavatseb Euroopa Parlament komisjoni ajakohastatud prognoose hoolikalt analüüsida, et viia maksete assigneeringud kooskõlla tegelike vajadustega ja hoida ära olukord, kus tegemata maksed hakkavad kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku lõpus jälle kuhjuma;

30.

rõhutab kahetsusega, et katastroofide tõttu kannatavad tavaliselt rohkem need, kellel on vähem võimalusi end kaitsta; märgib, et loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud katastroofidele tuleks reageerida võimalikult kiiresti, et kahju jääks minimaalseks ning et kaitsta inimesi ja vara; toonitab, et rahalisi vahendeid tuleb veel suurendada, eelkõige eelarveridadel, mis on seotud suurõnnetuste ärahoidmisega liidus ja nendeks valmisolekuga, võttes eelkõige arvesse inimesi rängalt ja sügavalt mõjutanud tulekahjusid Kreekas, Hispaanias ja Portugalis (kus on traagiliselt kaotatud inimelusid);

31.

on nõus, et kooskõlas kokkuleppega, millele jõuti struktuurireformi tugiprogrammi muutmises, paigutatakse 40 miljoni euro eest kulukohustuste assigneeringuid ja 17,2 miljoni euro eest maksete assigneeringuid alamrubriigist 1b ümber rubriiki 2;

Rubriik 2 „Jätkusuutlik kasv: loodusvarad“

32.

tuletab meelde, et komisjon on teinud ettepaneku suurendada assigneeringuid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) vajaduste rahastamiseks peamiselt seetõttu, et kasutada oleva sihtotstarbelise tulu summa on 2019. aastal eeldatavasti palju väiksem;

33.

võtab teadmiseks, et nõukogu kärpis kulukohustuste assigneeringuid 310 miljonit euro (2019. aasta eelarve projektiga võrreldes -0,52 %) ja maksete assigneeringuid 328,13 miljonit euro võrra (2019. aasta eelarve projektiga võrreldes -0,57 %), kuid on seisukohal, et EAGFi assigneeringuid on õige muuta ainult komisjoni kirjaliku muutmisettepaneku alusel, ning taastab assigneeringuid seetõttu 2019. aasta eelarve projekti summas, kuni see kirjalik muutmisettepanek lepitusmenetluse käigus läbi vaadatakse;

34.

on otsustanud suurendada assigneeringuid, millest makstakse erakorralist toetust Aafrika seakatku tõttu eriti seakasvatajatele, et leevendada kahju, mida põllumajandustootjad ja töötajad on katkust kõige rohkem mõjutatud piirkondades kannatanud; on otsustanud väljendada liidu põllumajandussektorile suurt toetust ning suurendab seetõttu puu- ja köögivilja sektori assigneeringuid, et leevendada selles sektoris kriisi ja Venemaa kehtestatud embargo mõju, ning selliste meetmete assigneeringuid, millega leevendatakse Xylella fastidiosa ja oliiviõli hinnakõikumise mõju;

35.

juhib tähelepanu sellele, et liidu detsentraliseeritud ametid on täitnud keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse valdkonnas tähtsat rolli, sest need on aidanud liidul ja liikmesriikidel teha keskkonna ja rahvatervise kaitse ja parandamise kohta teaduslikel tõenditel põhinevaid kaalutletud otsuseid ning soodustanud liikmesriikide vahel liidu kodanike murede lahendamiseks koostööd;

36.

on otsustanud teha ettepaneku eraldada Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondile (EAFRD) 20 miljonit eurot rohkem, kui 2019. aasta eelarve projektis ette nähtud, et soodustada sellega põllumajandus- ja metsandussektoris uuendustegevust ning kindlustada, et nendes sektorites saab kasumit ja elatist teenida ka tulevikus;

37.

on otsustanud teha vastavalt strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidele ja oma rahvusvahelistele kliimamuutuste vastu võitlemise kohustustele ettepaneku suurendada kliimaga seotud meetmete assigneeringuid 2019. aasta eelarve projekti summaga võrreldes 15,6 miljoni euro võrra; tuletab peale selle meelde, et liit peab bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatama ja püüdma jõuda vastupidise suundumuseni, ning rõhutab, et suurema summa abil on võimalik toetada ka bioloogilise mitmekesisuse kaitset;

38.

kuna struktuurireformi tugiprogrammi muutmise üle peetud läbirääkimised viidi edukalt lõpule, on otsustanud alamrubriigist 1b ümber paigutatud summad nõukogu loodud reservist vabastada;

39.

juhib tähelepanu tagajärgedele, mis on kaasnenud liikmesriikides viimastel kuudel kestnud ränga põuaga, mis on tekitanud põllumajandusele suure kahju ja seadnud ohtu suure hulga ettevõtjaid, ning rõhutab sellega seoses, et tuleb toetada meetmeid, millega aidatakse põllumajandusettevõtjaid, kes on kõige rohkem kahju kannatanud;

40.

on otsustanud kasutada POSEI programmide jaoks vastava määrusega (9) lubatud suurimaid assigneeringuid, sest need programmid aitavad põllumajandustootjatel vastu pidada, ja juhib tähelepanu äärepoolseimate piirkondade ebakindlale majanduslikule olukorrale;

41.

suurendab seetõttu kulukohustuste assigneeringuid 154,1 miljoni euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), jättes rubriigi 2 kulukohustuste ülemmäära alla 190,8 miljoni euro suuruse varu;

42.

rõhutab, et toiduainete tarneahelas, kus toormetootjate positsioon on teiste osalejate omast oluliselt nõrgem, esineva jätkuva tasakaalustamatuse tõttu peaks komisjon võtma meetmeid toiduainete tarneahelas hindade ja kasumimarginaalide läbipaistvuse suurendamiseks, millega tagataks toodangu eest õiglane hind ja suurendataks väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtjate sissetulekut;

43.

juhib tähelepanu ohuteguritele, mis puudutavad arvukaid metsaökosüsteeme, nagu invasiivsete võõrliikide, kahjurite (nt männi nematood jt) ja metsatulekahjude levik; on seisukohal, et metsade ökoloogilise ja taimetervise seisukorra hindamiseks ja taastamismeetmeteks, sh metsade uuendamiseks, tuleks ühenduse toetusprogrammide ja -meetmete kaudu eraldada piisavad rahalised vahendid; märgib, et sellised ressursid on iseäranis olulised ja hädavajalikud mõnes liikmesriigis, nimelt Portugalis, Kreekas ja Hispaanias, pärast mitut tulekahju neil territooriumitel;

Rubriik 3 „Julgeolek ja kodakondsus“

44.

kordab oma pikaajalist veendumust, et rubriigi 3 ülemmäär on osutunud täiesti ebapiisavaks, et rubriigist saaks piisavalt rahastada ühelt poolt sisejulgeoleku ja kodanike turvalisuse ning teiselt poolt pagulaste ja rändajate seotud suurte probleemide sisemõõdet;

45.

eeldab, et nende liikmesriikide rände- ja varjupaigasüsteemidele ning piiridele avalduv surve püsib 2019. aastal ja sellele järgnevatel aastatel suurena, ning on arvamusel, et pagulaste ja rändevaldkonna jaoks on vaja lisaraha, võttes arvesse ka ettenägematuid vajadusi, mis selles valdkonnas edaspidi võivad tekkida; suurendab seetõttu AMIFile ettenähtud rahasummat, et toetada seaduslikku rännet liitu ja edendada kolmandate riikide kodanike tulemuslikku integreerimist ning tugevdada õiglaseid ja mõjusaid tagasisaatmisstrateegiaid, et eelkõige toetada liikmesriike pagulaste ja rändajate, eriti laste ja saatjata alaealiste integratsiooni tõhustamisel;

46.

tunneb heameelt selle üle, et AMIFi kulukohustuste assigneeringuid on uue Dublini II õigusakti (eeldades, et see võetakse 2018. aasta lõpuks vastu) rakendamise rahastamiseks suurendatud, ja lükkab tagasi nõukogu otsuse paigutada vastavad assigneeringud reservi;

47.

toonitab, et sisejulgeolek peab jääma üheks liidu prioriteediks, ning rõhutab Sisejulgeolekufondi tähtsust peamise rahastamisvahendina, millest toetatakse liikmesriike julgeolekuvaldkonnas, sealhulgas terrorismi ja radikaliseerumise, raske ja organiseeritud kuritegevuse ning küberkuritegevuse vastases võitluses; on otsustanud seetõttu Sisejulgeolekufondi eelarveassigneeringuid suurendada, toetada rohkem piirihaldust ja anda abi terrorirünnakute ohvritele;

48.

juhib tähelepanu sellele, et liidu kodanike murede lahendamiseks on justiits- ja siseküsimuste valdkonnas liikmesriikide koostöö soodustamisel suure töö ära teinud liidu ametid; on otsustanud suurendada Europoli, CEPOLi, eu-LISA, Eurojusti ja EPPO assigneeringuid ja töötajate arvu;

49.

nõuab sellega seoses, et EPPO-le tagataks piisav eelarve ja töötajaskond; märgib, et 2019. aasta eelarve projektis on liidu rahaline toetus kokku 4 911 000 eurot; juhib tähelepanu sellele, et see assigneering on ette nähtud EPPO personali-, taristu-, muude haldus- ja tegevuskulude katmiseks; märgib, et ette on nähtud ainult 35 ametikohta, mis tähendab, et kui 23 Euroopa prokuröri ametikohta maha arvata, jääb haldusülesannete täitmiseks ainult 12 ametikohta; on seisukohal, et see ei ole realistlik, eriti kuna hiljuti otsustasid EPPOga ühineda veel kaks liikmesriiki; on seetõttu otsustanud tuua 2020. aastaks ettenähtud personali arvu suurendamise varasemale ajale ning viia peaprokuröri ja Euroopa prokuröride palgaastme vastavusse OLAFi ja Europoli juhtkonna omaga;

50.

peab kahetsusväärseks, et nõukogu on rohkem kui 35 miljoni euro võrra kärpinud meelevaldselt paljude kultuuri-, kodakondsus-, õigus- ja rahvaterviseprogrammide kulukohustuste assigneeringuid, kuigi nende programmide täitmismäär on väga kõrge ja rahasummadest ei piisa niigi, mille tõttu jäävad paljud kvaliteetsed projektid rahastamata; taastab kõigi eelarveridade assigneeringud vähemalt eelarveprojektis olnud summas ja teeb ettepaneku asjaomastel ridadel assigneeringuid suurendada;

51.

rõhutab, et programm „Loov Euroopa“ on liidu audiovisuaal- ja kultuurivaldkonna toetamiseks väga vajalik, ning nõuab, et programmile eraldataks eesmärkide täitmiseks vajalikud summad; nõuab allprogrammide „MEDIA“ ja „Kultuur“ kulukohustuste assigneeringute suurendamist, muu hulgas selleks, et tõsta taotluste edukuse määra; suurendab ka assigneeringuid multimeediategevuseks ja Euroopa kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate VKEde finantssuutlikkuse suurendamiseks;

52.

tuletab meelde, et parlament toetab õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning õigusprogrammi; on otsustanud suurendada nende vahendite kulukohustuste assigneeringuid, millega võideldakse mittediskrimineerimise vastu ja võrdõiguslikkuse nimel üldiselt, ning eriti Daphne programmi vahendeid, ning kavatseb võidelda soolise vägivalla vastu ning jõustada naiste ja LGBTQI-inimeste õigusi;

53.

tuletab meelde, et kultuuri- ja haridusega seotud projekte toetatakse paljude liidu programmide ja rahastamisvahendite, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, EFSI ja programmi „Horisont 2020“ raames; nõuab tungivalt, et komisjon parandaks vahendite tõhusaks kasutamiseks programmide koostoimet; kutsub komisjoni üles kasutama eelkõige ära koostoimet, mis on võimalik luua eri liidu programmide vahel, nagu „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu, „Erasmus+“, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm, „Loov Euroopa“ ja COSME, EFSI ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, et toetada kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas rohkem projekte;

54.

suurendab rubriigi 3 kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 127,75 miljoni euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed) ja teeb ettepaneku rahastada suurendamist sellega, et kasutada erivahendeid suuremas summas;

Rubriik 4 „Globaalne Euroopa“

55.

rõhutab, et keeruliste geopoliitiliste probleemide tõttu peab liit olema välitegevuses tingimata aktiivsem; rõhutab veel kord, et liidu välistegevus on tõsiseltvõetav ainult siis, kui seda toetatakse piisavate rahaliste vahenditega; tuletab meelde, et rahastamisvajadused on palju suuremad kui rubriigi 4 praegune suurus, ning nõuab ettenägematute väliste kriiside korral tegutsemiseks piisavat varu;

56.

tuletab meelde, et kestliku arengu eesmärkide täitmist tuleb arvesse võtta kõikides liidu sise- ja välispoliitikameetmetes ning eritähelepanu tuleks pöörata kvaliteetse toidu ja puhta vee tagamisele ning täiendavate reoveekäitusrajatiste ehitamisele, et täita kestliku arengu eesmärgid 2 ja 6; juhib peale selle tähelepanu arenguriikide energiaostuvõimetuse ulatusele ja selle mõjule ning nõuab, et eelkõige kaugetes maapiirkondades ja võrguühenduseta piirkondades võetaks energiaostuvõimetuse vähendamiseks vastavalt 7. kestliku arengu eesmärgile lisameetmeid;

57.

kinnitab sellega seoses, et vastavalt seisukohale, mida Euroopa Parlament väljendas eespool nimetatud 5. juuli 2018. aasta resolutsioonis, tuleks Türgi pagulasrahastu teise osa rahastamisel säilitada praegune suhe, st liidu eelarvest 1 miljardit eurot ja liikmesriikidelt 2 miljardit eurot; on otsustanud seetõttu vähendada liidu eelarvest tehtavaid makseid 1,45 miljardilt eurolt 450 miljoni euroni; on veendunud, et vahe tuleks katta liikmesriikide kahepoolsete maksete abil;

58.

usub, et lõunanaabruse riikide (nt Liibüa) rände algpõhjuste ja sellega seotud humanitaarprobleemide lahendamiseks on kõige tähtsam toetada arenguriikides rahu, turvalisust ja õigust; rõhutab, et selleks, et arengumaades vaesusega pikas perspektiivis tulemuslikult võidelda ja lahendada kliimamuutuse probleemi, tuleb toetada head valitsemistava, demokraatiat, õigusriiki ja tugevat kodanikuühiskonda; on seetõttu otsustanud suurendada arengukoostöö rahastamisvahendi ja lõunapoolsete riikide toetamiseks mõeldud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi eri suundade vahendeid ja seda ka seetõttu, et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend jääb suure surve alla ka 2019. aastal;

59.

tuletab meelde, et liit on otsustanud oma välispoliitikas igati kaitsta ja toetada laste, tütarlaste ja naiste ning puuetega ja erivajadustega inimeste õigusi; rõhutab, et Euroopa Liidus tuleb tingimata rakendada lapse õiguste edendamist ja kaitset käsitlevaid ELi suuniseid ning välissuhetes Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava ja Euroopa puuetega inimeste poliitikat; peab sellega seoses vajalikuks eraldada kriisipiirkondades 10 % humanitaarabivahenditest hariduse omandamise võimaluse tagamiseks;

60.

rõhutab, et Lääne-Balkani riikidele piisava toetuse andmine on strateegiliselt tähtis, et kindlustada nende ühinemispingutusi; ei mõista nõukogu ettepanekut kärpida poliitilistele reformidele ette nähtud eraldisi, sest demokraatlikud muutused on võimalikud just tänu reformidele; rõhutab, et Lääne-Balkani riikide strateegia 2018.–2020. aasta tegevuskavale tuleb eraldada piisav rahaine toetus, ning on seetõttu otsustanud selle piirkonna jaoks ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) vahendeid suurendada;

61.

rõhutab, et liidu jaoks on suur probleem ka idapartnerluse riikide olukord; on veendunud, et naaberriikide reformipüüdluste toetamiseks, vastupanuvõime suurendamise ja rahu edendamise toetamiseks ning nende riikide kodanike igapäevaelu parandamiseks tuleb eraldada lisaraha;

62.

nõuab kooskõlas oma 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooniga (10), et liit toetaks UNRWAt suurema summaga, sest kohapealne olukord on halvenenud ja Ameerika Ühendriigid on otsustanud ametile iga-aastast toetust enam mitte anda; täpsustab, et summa, mille võrra toetust suurendatakse, on suure kahju korvamiseks mõeldud üksnes UNRWA-le;

63.

on veendunud, et inimestevahelistes kontaktides ja noorte liikuvuses peitub potentsiaal, mis on ka üks olulisemaid strateegiaid, kuidas partnerriikide üldsuse seas liidu välistegevuse mõju võimendada ja paremini esile tuua; on seetõttu otsustanud suurendada toetust, mida programmile „Erasmus+“ makstakse arengukoostöö rahastamisvahendist, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist, IPA II-st ja partnerluse rahastamisvahendist;

64.

toetab vastavalt tingimuste täitmise põhimõttele seda, et Türgile eraldatavat summat vähendatakse kõigil eelarveridadel, sest demokraatias, õigusriigi põhimõtte järgimises ja inimõigustes muutub olukord järjest halvemaks; on samal ajal seisukohal, et kodanikuühiskonna otsest toetust ja inimestevahelisi kontakte tuleb veel rohkem tugevdada;

65.

on seisukohal, et Küprose türgi kogukonnaga seotud eelarverea assigneeringuid tuleb suurendada, et aidata otsustavalt kaasa sellele, et Küprosel teadmata kadunud isikutega tegelev komisjon saaks tööd jätkata ja tõhustada, ning et tagada ümberasustamist soovivate maroniitidele ja muudele enklaavis elavatele inimestele heaolu, nagu on kokku lepitud kolmandas Viini kokkuleppes, ning toetada kaht kogukonda ühendavat kultuuripärandi tehnilist komisjoni, millega soodustatakse kahe kogukonna vahel usaldust ja leppimist;

66.

märgib, et komisjon on ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) assigneeringuid veidi suurendanud, kuid ÜVJP eelarve on endiselt suure surve all, sest muu hulgas on ka laiendatud julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioone, mis võib probleemi 2019. aastal veel rohkem teravdada; tühistab kärpe, mille nõukogu on soovinud teha teiste kriisiohjemeetmete ja -operatsioonide eelarves, mille tagajärjel jääks ootamatute kriiside lahendamiseks vähem tegutsemisruumi;

67.

on otsustanud seetõttu peaaegu kõik nõukogu tehtud kärped tühistada, suurendada rubriigi 4 assigneeringuid 2019. aasta eelarve projektiga võrreldes 425,4 miljoni euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), vähendada Türgi pagulasrahastu ja Türgiga seotud eelarveridade assigneeringuid ning jätta 1,24 miljardi euro eest nõukogu kärpeid muutmata, mille tulemusel on rubriigi 4 assigneeringud 2019. aasta eelarve projektiga võrreldes kokku 819,1 miljoni euro võrra väiksemad;

Rubriik 5 „Haldus“ ning muude rubriikide haldus- ja teadustegevuse toetuskulud

68.

on seisukohal, et nõukogu kärped on põhjendamatud ega vasta tegelikele vajadustele; taastab seetõttu 2019. aasta eelarve projekti summad kõigi komisjoni halduskulude ridadel, sh rubriikide 1–4 haldus- ja teadustegevuse toetuskulude ridadel;

Detsentraliseeritud ametid

69.

kiidab komisjoni poolt koostatud ametite eelarvestuse üldjoontes heaks; on seetõttu seisukohal, et nõukogu soovitud lisakärped seaksid ohtu ametite korrektse toimimise ega võimaldaks neil ülesandeid täita; märgib eriti suure ärritusega, et CEPOLi eelarves on tehtud kõigest 10 000 euro suurune meelevaldne kärbe, ja palub nõukogul Euroopa Parlamendile üksikasjalikult selgitada, miks ta peab selliseid kärpeid vajalikuks ja mõistlikuks;

70.

märgib, et ametite rahastamine teenustasudest aitab liidu eelarves igal aastal 1 miljard eurot kokku hoida; rõhutab, et selliste avaliku sektori ülesannete täitmist, mis puudutavad tervishoidu, keskkonda või julgeolekut ja õigust, tuleks ka edaspidi rahastada liidu eelarvest; on sellest hoolimata seisukohal, et komisjon peaks huvide konfliktidega, mis võivad tasudest rahastatavates ametites tekkida, endiselt tegelema ning võtma konfliktide vältimiseks meetmeid;

71.

tuletab meelde, et liit peab suurimat tähelepanu pöörama konkurentsivõimele, mis aitab soodustada majanduskasvu ja luua töökohti; on seetõttu seisukohal, et Euroopa GNSSi Agentuurile (GSA) ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametile (ACER) tuleb assigneeringuid ja töötajaid juurde anda; võtab teadmiseks Euroopa Tööjõuameti loomise ja rõhutab, et selle jaoks tuleb kasutusele võtta uued assigneeringud; tühistab suured kärped, mille nõukogu on teinud Euroopa järelevalveasutuste assigneeringutes, ning paigutab osa assigneeringutest reservi, kuni Euroopa järelevalveasutuste volituste läbivaatamisel toimub edasiminek;

72.

arvestades, et kuna liidul on endiselt julgeolekuprobleeme ja Euroopa meetmeid tuleb koordineerida, on otsustanud Europoli, eu-LISA, CEPOLi, Eurojusti, EPPO ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) assigneeringuid suurendada;

73.

eeldab, et teatavate liikmesriikide rände- ja varjupaigasüsteemile ning piiridele avalduv surve on ka 2019. aastal suur ja võib veel rohkem suurenda; rõhutab, et tuleb hoolikalt jälgida, milliseid tegevusvahendeid ja kui palju töötajaid Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) edaspidi vajavad, ja vajaduse korral 2019. aasta eelarvet ajakohastada; palub komisjonil anda võimalikult kiiresti teada, kui palju raha 2019. aasta eelarvest nende ametite jaoks kavandatud reformile kulub;

74.

toonitab, et tuleb eraldada piisavad assigneeringud ametitele, millele on antud uued täiendavad ülesanded;

75.

kordab oma seisukohta, et töötajate arvu 5 % vähendamise eesmärk on edukalt saavutatud; väljendab kavatsust lisada kõigi institutsioonide ühine avaldus, milles kinnitatakse selle ühekordse meetme lõppu; peab parlamendi seisukohas heaks kiidetud uusi ametikohti vajalikuks, et täita uutest poliitikasuundumustest ja uutest õigusaktidest tulenevaid lisaülesandeid;

76.

tuletab meelde, et institutsioonidevaheline detsentraliseeritud ametite ressursside teine töörühm võttis oma töö lõpetamisel vastu soovitused, milles käsitletakse personali 5 % vähendamise eesmärgi täitmisel saadud kogemusi, uute ülesannete lahendamist, ametite hindamist, teenuste jagamist, mitmes kohas tegutsevate ametite hindamist ja tasudest rahastavate ametite mudelit; tunneb heameelt selle üle, et institutsioonid on soovitused ratifitseerinud; kavatseb ka edaspidi kontrollida, kuidas komisjon nende soovituste kallal töötab;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

77.

tuletab meelde, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on tähtsad vahendid, mille abil kujundada poliitilisi prioriteete ning esitada uusi algatusi, millest võivad saada liidu püsimeetmed ja -programmid; olles kõiki esitatud ettepanekuid põhjalikult analüüsinud ja võttes arvesse hinnangut, mille komisjon nende õiguslikele nõuetele vastavuse ja rakendatavuse kohta koostas, on otsustanud võtta vastu katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete tasakaalustatud paketi, mis vastab Euroopa Parlamendi poliitilistele prioriteetidele;

78.

väljendab heameelt 2018. aastal käivitatud algatuse Discover EU üle, mille raames jagatakse 18-aastastele eurooplastele 15 000 Interraili piletit, ning komisjoni ettepaneku üle eraldada 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ajal 700 miljonit eurot, mis sobib hästi kokku liidu püüdlustega edendada kõigi noorte hulgas õpirännet, kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust; on otsustanud vastavat ettevalmistavat tegevust 2019. aastal jätkata ning on kindel, et see jätkub ka 2020. aastal;

Erivahendid

79.

tuletab meelde, et erivahendid on paindlikkuse mõttes väga kasulikud, sest tänu neile saab assigneeringuid kasutada ka väljaspool kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku erakordselt madalaid ülemmäärasid, ja tunneb heameelt selle üle, et mitmeaastase finantsraamistiku määruse muutmise tulemusel on olukord paranenud; nõuab, et 2019. aasta eelarves kasutataks paindlikkusinstrumenti ja kulukohustuste koguvaru suures summas, et rahastada mitmesuguste uute probleemide lahendamist ja lisaülesandeid, milleks tuleb eelarvest raha leida; tuletab ühtlasi meelde Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF), hädaabireservi ja Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (ELSF) tähtsust;

Maksed

80.

kordab oma muret, et kuigi viimasel ajal on olukord paranenud, on maksete kasutamise määr olnud viimasel kolmel aastal, eriti alamrubriigis 1b, enneolematult madal; peab kahetsusväärseks, et viivituste tõttu ei saa liidu prioriteetide ja projektide täieliku potentsiaali kodanike huvides kiiresti rakendada; juhib tähelepanu sellele, et selle tulemusena on 2019. aasta eelarve projektis maksete ülemmäära all enneolematult suur 19,3 miljardi eurone varu; suurendab maksete assigneeringuid eelarveridadel, mille kulukohustuste assigneeringuid on muudetud;

Muud jaod

I jagu – Euroopa Parlament

81.

jätab enda 2019. aasta eelarve üldsumma (1 999 144 000 eurot) muutmata, võttes arvesse oma eespool nimetatud resolutsiooni tulude ja kulude eelarvestuse kohta, mis võeti täiskogul vastu 19. aprillil 2018; teeb eelarves selle tasakaalu mittemõjutavad tehnilised kohandused, et võtta arvesse ajakohast teavet, mis käesoleval aastal seni kättesaadav ei olnud;

82.

märgib, et 2019. aasta eelarvestuse summa moodustab 5. rubriigist 18,53 %, mis on väiksem osakaal kui 2018. aastal (18,85 %) ning rohkem kui 15 aasta väikseim näitaja;

83.

märgib, et 2019. aastal toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste tõttu on teatavate valdkondade, eelkõige tagasivalituks mitteosutuvate parlamendiliikmete ja nende assistentide seotud kulud suuremad, kuid on ka valdkondi, milles tekib parlamentaarse tegevuse mahu vähenemise tõttu valimiste aastal kokkuhoid (mis ei ole küll kulude suurenemisega sama suur);

84.

väljendab heameelt asjaolu üle, et 2019. aasta eelarves on ette nähtud järgmised osamaksed suurteks investeeringuteks, mida 2016. aastal hakati tegema, et Euroopa Parlament palju turvalisemaks muuta; juhib tähelepanu sellele, et need projektid hõlmavad mitmesuguseid valdkondi, mis puudutavad peamiselt hooneid, nagu sissepääsude turvauuendusi, seadmeid ja personali (nt iPACSi projekt), aga ka täiustusi küberturvalisuse ja side turvalisuse valdkonnas;

85.

võtab teadmiseks juhatuse otsuse võtta PHSi hoone puhul arvesse kahte võimalust: renoveerida või rekonstrueerida; nõuab, et peasekretär ja juhatus esitaksid eelarvepädevatele institutsioonidele peale kõikide tehniliste spetsifikatsioonide ka kummagi valikuvõimaluse üksikasjaliku eelarve;

86.

vähendab peasekretariaadi ametikohtade loetelus esitatud ametikohtade arvu 2019. aastal 59 võrra (eesmärk vähendada töötajate arvu 1 %), sest see vastab kokkuleppele, mis nõukoguga saavutati 14. novembril 2015. aastal Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve menetluses ja mille kohaselt peab Euroopa Parlament vähendama töötajate arvu igal aastal kuni 2019. aastani;

87.

võttes arvesse, et parlament väljendas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis komisjoni usaldusväärsusega seotud poliitika kohta muret komisjoni kõrgemate ametnike ametissenimetamise menetluse üle, ning kordab oma üleskutset, et komisjon vaataks enne 2018. aasta lõppu läbi kõrgemate ametnike ametissenimetamise haldusmenetluse eesmärgiga täielikult tagada, et maksimaalse läbipaistvuse ja võrdsete võimaluste raamistikus valitakse välja parimad kandidaadid;

88.

võtab teadmiseks Üldkohtu 25. septembri 2018. aasta otsuse, milles kinnitatakse, et Euroopa Parlamendil on õigus Euroopa Parlamendi liikmete päevaraha, reisikulude ning parlamendiliikmete assisteerimise kuludega seotud dokumentidele juurdepääsu mitte anda (otsus kohtuasjades T-639/15 kuni T-666/15 Maria Psara jt vs. parlament ja T-94/16, Gavan Sheridan vs. parlament); tuletab juhatusele meelde, et täiskogu on palunud suuremat läbipaistvust ja juhtinud tähelepanu, et üldkulude hüvitis tuleb tingimata auditeerida; tunneb sellega seoses heameelt, et loodi ajutine töörühm ülesandega määrata kindlaks ja avaldada üldkulude hüvitise kasutamise eeskiri; peab siiski kahetsusväärseks, et juhatus suutis oma töörühma aruande alusel leppida kokku vaid hüvitisest rahastada lubatud kulude mittetäielikus loetelus ning selles, et igal parlamendiliikmel peaks olema eraldi pangakonto, mis on ette nähtud üldkulude hüvitisena saadud rahaliste vahendite jaoks; kordab oma üleskutset juhatusele teha seoses üldkulude hüvitisega järgmised täiendavad muudatused:

—	nõuda parlamendiliikmetelt kõigi üldkulude hüvitisega seotud kviitungite säilitamist;

—	nõuda, et parlamendiliikmed maksaksid oma mandaadi lõppedes tagasi üldkulude hüvitise kasutamata osa;

89.

tuletab meelde juhatuse 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsuse (Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta) artiklit 62, milles on sätestatud, et makstavad summad, sh üldkulude hüvitis, „on ette nähtud üksnes parlamendiliikme mandaadi täitmisega seotud tegevuse rahastamiseks ja neid ei tohi kasutada isiklike kulude katmiseks või poliitilise iseloomuga toetuste või annetuste rahastamiseks“ ning et „parlamendiliige maksab kasutamata jäänud summad Euroopa Parlamendile tagasi“; palub, et peasekretär ja Euroopa Parlamendi juhatus tagaksid nende sätete täieliku rakendamise ja järgimise;

90.

tuletab meelde, et Euroopa Parlament kutsus oma 23. oktoobri 1997. aasta resolutsioonis (1998. aasta üldeelarve kohta) juhatust üles paluma kontrollikojal uurida parlamendi vabatahtlikku pensioniskeemi, mille tulemusel esitas kontrollikoda 16. juunil 1999. aastal arvamuse nr 5/99 „Pensionifond ja Euroopa Parlamendi liikmete pensioniskeem“; kutsub nüüd juhatust üles kiiresti paluma kontrollikojal esitada 2019. aastal pensioniskeemi ja fondi kohta järgmine arvamus;

91.

tuletab meelde, et teatises, mille peasekretär esitas juhatusele 8. märtsi 2018. aastal, möönis ta, et parlamendiliikmete vabatahtliku pensioniskeemiga seotud pensionifondi kapital lõpeb palju varem kui lõppevad pensionikohustused – tõenäoliselt juba enne 2024. aastat; palub peasekretäril ja juhatusel koostada pensionifondi kohta parlamendiliikmete põhimäärusest täielikult kinni pidades kiiresti kava, mille alusel tunnistab parlament oma liikmete vabatahtliku pensioniskeemi kohustusi kohe pärast 2019. aasta valimisi ja võtab need üle;

92.

nõuab WTO parlamentaarsele mõõtmele liidult suuremat toetust, eelkõige suurema rahalise toetuse ja lisapersonali andmist vastutavale sekretariaadile;

93.

nõuab, et suurendataks 2018. aasta eelarves vastu võetud Euroopa teadusmeediakeskuse vahendeid ja tehtaks koostööd telekanalite, sotsiaalmeedia ja teiste partneritega, et luua noortele ajakirjanikele koolitusvõimalusi, eriti seoses uute teaduslike ja tehnoloogiliste suundumustega ning faktidel põhinevate ja vastastikku hinnatavate uudistega;

94.

nõuab Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2017. aasta resolutsioonis (seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ELis) antud soovituste rakendamiseks täiendavat toetust, et katta selliste välisekspertide kulud, keda on vaja Euroopa Parlamendi liikmetega seotud ahistamissüüdistustega tegeleva nõuandekomitee suhtes rakendatud välisauditi laiendamiseks ahistamise ennetamisega tegelevale personali nõuandekomiteele; nõuab samal eesmärgil ka täiendavat toetust, et katta kulud, mis kaasnevad Euroopa Parlamendis toimuvate ahistamisjuhtumite haldamiseks tööle võetavate pädevate lisatöötajatega, koondades spetsiaalsesse talitusse meditsiinilise, psühholoogilise, juriidilise ja personalijuhtimise taustaga töötajaid, kel on selles valdkonnas vajalikud teadmised;

95.

tuletab meelde kontrollikoja 2014. aasta analüüsi, milles hinnati, et Euroopa Parlamendi mitme eri asukohaga kaasneb igal aastal umbes 114 miljoni euro suurune kulu; märgib peale selle, et Euroopa Parlamendi 20. novembri 2013. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu institutsioonide asukoha kohta (11) tehti kindlaks, et 78 % Euroopa Parlamendi koosseisuliste töötajate kõigist lähetustest on otseselt tingitud Euroopa Parlamendi mitmest asukohast; rõhutab, et raportis on antud hinnang ka mitmest asukohast tingitud keskkonnamõjule, mille suurus on 11 000 – 19 000 tonni CO2 heitkoguseid; kordab, et üldsus mõistab mitme asukoha olemasolu hukka, ning nõuab seetõttu, et üheainsale asukohale üleminekuks koostataks tegevuskava ja asjaomaste eelarveridade assigneeringuid vähendataks;

96.

nõuab tungivalt, et peasekretär töötaks välja üksikasjaliku korra, mille alusel tugifunktsioone ja -teenuseid Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel rohkem jagada;

IV jagu – Euroopa Kohus

97.

taastab 2019. aasta eelarve projekti summad kõigis eelarvepunktides, mida nõukogu kärpis, kuid mis on kohtu töö jaoks väga olulised, ning kahes eelarvepunktis taastab eelarvestuses esitatud summa, et kohtul oleks võimalik järjest suurema tõlkenõudlusega paremini toime tulla;

98.

taastab 16 ametikohta ja nendega seotud assigneeringud, mille võrra komisjon 2019. aasta eelarve projekti vähendas, et ei tekiks probleeme, mille tõttu võib kohtute tööviljakus Euroopa Liidu Kohtu uusi ülesandeid ja töökoormuse pidevat kasvu arvestades väheneda; on seisukohal, et tugiteenuste osutamiseks tuleks lubada luua 16 uut alalist töökohta, mille kohta kohus algselt ettepaneku tegi, kuid mille komisjon tagasi lükkas;

V jagu – Euroopa Kontrollikoda

99.

taastab 2019. aasta eelarve projekti summad kõigis eelarvepunktides, mida nõukogu kärpis, et kontrollikoda saaks töökava täita ja esitada plaanitud auditiaruanded;

VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

100.

taastab 2019. aasta eelarve projekti summad kõigis eelarvepunktides, mida nõukogu kärpis;

101.

näeb paljudel eelarveridadel kooskõlas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee enda eelarvestusega ette suurema summa kui 2019. aasta eelarve projektis esitatud;

VII jagu – Regioonide Komitee

102.

taastab 2019. aasta eelarve projekti summad kõigis eelarvepunktides, mida nõukogu kärpis;

103.

näeb paljudel eelarveridadel kooskõlas Regioonide Komitee enda eelarvestusega ette suurema summa kui 2019. aasta eelarve projektis esitatud;

VIII jagu – Euroopa Ombudsman

104.

jätab ombudsmani 2019. aasta eelarve üldsumma samaks, mis komisjon on 2019. aasta eelarve projektis esitanud;

IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

105.

on otsustanud mitte taastada 2019. aasta eelarve projekti summat eelarvereal, mida nõukogu kärpis, sest võrreldes eelmise aastaga on andmekaitseinspektori kogueelarvet tugevasti suurendatud;

X jagu – Euroopa välisteenistus

106.

taastab 2019. aasta eelarve projekti summad kõigil eelarveridadel, mida nõukogu kärpis;

107.

näeb paljudel eelarveridadel kooskõlas Euroopa välisteenistuse enda eelarvestusega ette suurema summa kui 2019. aasta eelarve projektis esitatud;

108.

kordab, et Euroopa Parlament toetab strateegilise teabevahetuse suutlikkust, ja suurendab selleks ette nähtud vahendeid, et liidu võitlust väärinfo levitamise vastu paremini koordineerida;

109.

taastab 28 ametikohta koos nende ametikohtadega seotud assigneeringutega, mida nõukogu kärpis, ning lisab veel viis ametikohta, mis kujutab endast töötajate arvu mõõdukat suurenemist, mis on põhjendatud Euroopa välisteenistuse märkimisväärsete uute ülesannete tõttu, eelkõige nende tõttu, mis on seotud Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust (Londonis uue liidu delegatsiooni ja peakorteris uue üksuse loomine) ning möödunud kuudel julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas arvukate algatuste vastuvõtmisega;

o o

110.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti kohta esitatud muudatusettepanekutega nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.

(2) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(3) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(5) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0089.

(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0182.

(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0311.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 23).

(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0042.

(11) ELT C 436, 24.11.2016, lk 2.

Top

Choose the experimental features you want to try