Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52018AR3592

    Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) rakendamise lihtsustamine“

    COR 2018/03592

    ELT C 168, 16.5.2019, p. 91–100 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    16.5.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 168/91

    Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) rakendamise lihtsustamine“

    (2019/C 168/11)

    Raportöör:

    Michiel SCHEFFER (NL/ALDE), Gelderlandi provintsivalitsuse liige

    Viitedokument:

    „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üleeuroopalise transpordivõrgu väljaarendamise edendamiseks võetavate meetmete lihtsustamise kohta“

    COM(2018) 277 final

    I.   MUUDATUSETTEPANEKUD

    „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üleeuroopalise transpordivõrgu väljaarendamise edendamiseks võetavate meetmete lihtsustamise kohta“

    COM(2018) 277 final

    Muudatusettepanek 1

    Põhjendus 1

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1315/2013 [1] on kehtestatud siseturu arendamiseks vajalike ajakohaseimate koostalitlusvõimeliste võrkude loomise ühisraamistik. Üleeuroopaline transpordivõrk (edaspidi „TEN-T“) on kahetasandilise struktuuriga: üldvõrk tagab kõikide ELi piirkondade ühendatuse, samal ajal kui põhivõrk koosneb ELi jaoks strateegiliselt kõige tähtsamatest võrguosadest. Määruses (EL) nr 1315/2013 on kindlaks määratud võrgu lõpliku väljaarendamise siduvad eesmärgid, st et põhivõrk tuleb lõplikult välja arendada 2030. aastaks ja üldvõrk 2050. aastaks.

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1315/2013 [1] on kehtestatud siseturu ja ELi sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse arendamiseks vajalike ajakohaseimate koostalitlusvõimeliste võrkude loomise ühisraamistik. Üleeuroopaline transpordivõrk (edaspidi „TEN-T“) on kahetasandilise struktuuriga: üldvõrk tagab kõikide ELi piirkondade ühendatuse ning ka põhivõrgu varustamiseks vajalikud harud , samal ajal kui põhivõrk koosneb ka ELi jaoks strateegiliselt kõige tähtsamatest võrguosadest ning peaks seega olema piiriüleste ja mitmeliigiliste kiirenditena Euroopa ühtse transpordi- ja liikuvuspiirkonna teenistuse s. Määruses (EL) nr 1315/2013 on kindlaks määratud võrgu lõpliku väljaarendamise siduvad eesmärgid, st et põhivõrk tuleb lõplikult välja arendada 2030. aastaks ja üldvõrk 2050. aastaks. Lisaks keskendutakse määruses nr 1315/2013 piiriülestele ühendustele, mis parandavad eri transpordiliikide vahelist koostalitlusvõimet ning annavad panuse ELi transpordivaldkonna mitmeliigilise transpordi integreerimisse.

    Motivatsioon

    TEN-T võrgud teenivad mitmeid eesmärke, muu hulgas sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärke. Piiriülene koostöö peab olema nii lihtne ja sujuv kui võimalik, et vähendada CO2-heiteid ning parandada piiriülest liikuvust, mis on kooskõlas poliitiliste soovituste punktis 18 tooduga.

    Muudatusettepanek 2

    Põhjendus 2

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Vajadusest ja siduvast ajakavast hoolimata on kogemused näidanud, et paljud TEN-T lõplikuks väljaarendamiseks mõeldud investeeringud jäävad pidama keerukate loamenetluste, piiriüleste hankemenetluste ja muude menetluste taha. Selline olukord seab ohtu projektide õigeaegse ellurakendamise ja paljudel juhtudel on tulemuseks märkimisväärsed viivitused ja suuremad kulud. Nende küsimuste lahendamiseks ja TEN-T lõpliku koordineeritud väljaarendamise võimaldamiseks on vaja ELi tasandil ühtlustatud meetmeid.

    Vajadusest ja siduvast ajakavast hoolimata on kogemused näidanud, et paljud TEN-T lõplikuks väljaarendamiseks mõeldud investeeringud jäävad pidama keerukate loamenetluste, piiriüleste hankemenetluste ja muude menetluste taha. Lisaks ei pöörata sageli piisavat tähelepanu varajasele kodanikuosalusele ja konsensuse saavutamisele, mille tulemuseks on läbipaistvuse puudumisest tingitud kodanike vähene toetus. Selline olukord seab ohtu projektide õigeaegse ellurakendamise ja paljudel juhtudel on tulemuseks märkimisväärsed viivitused ja suuremad kulud. Nende küsimuste lahendamiseks ja TEN-T lõpliku koordineeritud väljaarendamise võimaldamiseks on vaja ELi tasandil ühtlustatud, lihtsustatud ja õigeaegseid meetmeid.

    Motivatsioon

    Loamenetlused ei ole ainsad põhjused, miks projektide elluviimisel on tekkinud viivitusi. Projektide viivitusi põhjustavad ka varajase kodanikuosaluse ja konsensuse saavutamise puudumine.

    Muudatusettepanek 3

    Põhjendus 3

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Paljude liikmesriikide õigusraamistikus käsitletakse prioriteetsena teatavaid projektiliike nende strateegilisest majanduslikust tähtsusest lähtuvalt . Prioriteetsetele projektidele on iseloomulik lühem tähtaeg, samaaegne menetlemine või lühem kaebuste esitamise aeg, tagades samal ajal ka muude horisontaalpoliitika valdkondade eesmärkide saavutamise. Kui liikmesriigi õigusraamistikus on kehtestatud selline raamistik, peaks see automaatselt kehtima liidu nende projektide suhtes, mis määruse (EL) nr 1315/2013 alusel on tunnistatud ühishuviprojektideks.

    Paljude liikmesriikide õigusraamistikus käsitletakse prioriteetsena teatavaid projektiliike lähtuvalt nende strateegilisest tähtsusest ELi territoriaalsele, majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele ning kliimamuutuste vastu võitlemise meetmetele . Prioriteetsetele projektidele on iseloomulik lühem tähtaeg, samaaegne menetlemine või lühem kaebuste esitamise aeg, tagades samal ajal ka muude horisontaalpoliitika valdkondade eesmärkide saavutamise. Kui liikmesriigi õigusraamistikus on kehtestatud selline raamistik, peaks see automaatselt kehtima liidu nende projektide suhtes, mis määruse (EL) nr 1315/2013 alusel on tunnistatud ühishuviprojektideks. Kus sellist raamistikku ei ole olemas, peaksid pädevad ametkonnad eelistama lubade väljastamise ja projektide rakendamise haldusmenetluste ühtlustamist või, kus asjakohane, astuma vajalikke samme ühise haldusettevõtte loomise lihtsustamiseks.

    Motivatsioon

    ELi transpordipoliitika üheks peamiseks eesmärgiks peab olema kliimamuutuste vastu võitlemine.

    Muudatusettepanek 4

    Põhjendus 4

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Selleks et parandada keskkonnamõju hindamise tõhusust ja lihtsustada otsustusprotsessi, peaksid liikmesriigid juhul, kui ka direktiivist 2011/92/EL (muudetud direktiiviga 2014/52/EL) ning muudest liidu õigusaktidest, näiteks direktiividest 92/43/EMÜ, 2009/147/EÜ, 2000/60/EÜ, 2008/98/EÜ, 2010/75/EL, 2012/18/EL ja 2011/42/EL, tuleneb samal ajal kohustus hinnata põhivõrguprojektidega seotud keskkonnaküsimusi, tagama kõnealuste direktiivide nõuetele vastava ühismenetluse.

    Selleks et parandada keskkonnamõju hindamise tõhusust ja lihtsustada otsustusprotsessi, peaksid liikmesriigid juhul, kui ka direktiivist 2011/92/EL (muudetud direktiiviga 2014/52/EL) ning muudest liidu õigusaktidest, näiteks direktiividest 92/43/EMÜ, 2009/147/EÜ, 2000/60/EÜ, 2008/98/EÜ, 2010/75/EL, 2012/18/EL ja 2011/42/EL, tuleneb samal ajal kohustus hinnata põhivõrguprojektidega seotud keskkonnaküsimusi, tagama kõnealuste direktiivide nõuetele vastava ühismenetluse, kui asjakohased menetlused on juba olemas, ei tule selleks ilmtingimata luua uusi menetlusi .

    Motivatsioon

    Mõnedes liikmesriikides on juba olemas integreeritud menetlused ja uute menetluste kehtestamine tähendaks täiendavat halduskoormust.

    Muudatusettepanek 5

    Põhjendus 8

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Pidades silmas üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu väljaarendamise hädavajalikkust, tuleks koos loamenetluste lihtsustamisega kehtestada tähtaeg, mille jooksul vastutavad pädevad asutused peavad tegema tervikotsuse projekti ülesehituse kohta. See tähtaeg peaks soodustama menetluste tõhusust ega tohiks mingil juhul olla vastuolus liidu rangete keskkonnakaitse ja üldsuse osalemise nõuetega.

    Pidades silmas üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu väljaarendamise hädavajalikkust, tuleks koos loamenetluste lihtsustamisega kehtestada tähtaeg, mille jooksul vastutavad pädevad asutused peavad tegema tervikotsuse projekti ülesehituse kohta. See tähtaeg peaks soodustama menetluste tõhusust ega tohiks mingil juhul olla vastuolus liidu rangete keskkonnakaitse ja üldsuse osalemise nõuetega. Samas tuleks asjaomane tähtaeg kehtestada alles pärast seda, kui kavandatud projekti osas on läbi viidud esialgne, varajane avalik konsulteerimine üldsusega, millesse on kaasatud ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused.

    Motivatsioon

    Ei vaja selgitust. Loamenetlused ei ole ainsad põhjused, miks projektide elluviimisel on tekkinud viivitusi. Projektide viivitusi põhjustavad ka varajase kodanikuosaluse ja konsensuse saavutamise puudumine.

    Muudatusettepanek 6

    Põhjendus 11

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Piiriüleste ühishuviprojektidega seotud riigihankeid tuleks korraldada kooskõlas aluslepinguga ning direktiiviga 2014/25/EL ja/või 2014/24/EL. Selleks et tagada põhi võrgu piiriüleste ühishuviprojektide tõhus elluviimine, tuleks ühisettevõtte korraldavate riigihangete suhtes kohaldada ühe riigi õigusakte. Erandina liidu riigihankealastest õigusaktidest tuleks põhimõtteliselt kohaldada selle liikmesriigi õigusnorme, kus on ühisettevõte registrijärgne asukoht. Jätkuvalt peaks olema võimalik määrata kohaldatavad õigusaktid kindlaks valitsustevahelise kokkuleppega.

    Piiriüleste ühishuviprojektidega seotud riigihankeid tuleks korraldada kooskõlas aluslepinguga ning direktiiviga 2014/25/EL ja/või 2014/24/EL. Selleks et tagada TEN-T võrgu piiriüleste ühishuviprojektide tõhus elluviimine, tuleks osapoolte kokkuleppel kohaldada ühise haldusettevõtte korraldavate riigihangete suhtes ühte ELi õigusraamistikku või kui kohane , ühe riigi õigusakte. Erandina liidu riigihankealastest õigusaktidest tuleks põhimõtteliselt kohaldada selle liikmesriigi õigusnorme, kus on ühisettevõte registrijärgne asukoht. Jätkuvalt peaks olema võimalik määrata kohaldatavad õigusaktid kindlaks valitsustevahelise kokkuleppega.

    Motivatsioon

    See lihtsustaks piiriülest koostööd kooskõlas poliitiliste soovituste punktis 18 tooduga.

    Muudatusettepanek 7

    Artikkel 1

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Reguleerimisese ja kohaldamisala

    Käesolevas määruses sätestatakse nõuded haldusmenetlustele, mida liikmesriikide pädevad asutused kohaldavad üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrku käsitlevate ühishuviprojektide heakskiitmisel ja rakendamisel.

    Reguleerimisese ja kohaldamisala

    Käesolevas määruses sätestatakse nõuded haldusmenetlustele, mida liikmesriikide pädevad asutused (riigi, piirkonna või kohaliku tasandi valitsused või muud projektiedendajad) kohaldavad üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrku käsitlevate ühishuviprojektide taristu kõigi osade ja nõuete heakskiitmisel ja rakendamisel, pidades silmas artiklis 3 sätestatud ühishuviprojektide prioriteetsust .

    Motivatsioon

    Selle asemel, et kohaldada kavandatud menetlust kõigile TEN-T projektidele, tuleks kõnealuse määrusega sätestada, milliste projektide suhtes seda kohaldatakse, et keskenduda kõige olulisematele projektidele ja kiirendada nende rakendamist. Liikmesriigid peaksid otsustama, milliste prioriteetsete projektide suhtes asjaomast määrust rakendatakse.

    Muudatusettepanek 8

    Artikli 2 punkt e

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    „piiriülene ühishuviprojekt“– määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 7 kohane ühishuviprojekt, mis hõlmab kõnealuse määruse artikli 3 punktis m määratletud piiriülest lõiku, mida rakendab ellu ühisettevõte.

    „piiriülene ühishuviprojekt“– määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 7 kohane ühishuviprojekt, mis hõlmab piiriülest lõiku, mille suhtes kehtib koostööleping või mõnda muud tüüpi liikmesriikide vaheline kokkulepe või liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste või eri liikmesriikide piirkondlike ja kohalike omavalitsuste või liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheline kokkulepe, mis puudutab transporditaristu kavandamist ja rakendamist ning mida rakendab ellu ühisettevõte.

    Motivatsioon

    Oluline on tunnustada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste potentsiaali piiriüleste projektide elluviimisel.

    Muudatusettepanek 9

    Artikkel 3

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Ühishuviprojektide prioriteetsus

    1.

    Kõikide TEN-T põhivõrgu ühishuviprojektide suhtes kohaldatakse integreeritud loamenetlust, mida juhib ühtne pädev astus, mille iga liikmesriik määrab kooskõlas artiklitega 5 ja 6.

    2.

    Kui liikmesriigi õiguse alusel kehtib prioriteetsus, omistatakse ühishuviprojektidele kõige suurem võimalik riiklik tähtsus ja loamenetluses käsitatakse neid sellisena, kui selline kohtlemine on ette nähtud vastavate transpordiliikide taristu suhtes kohaldatavate liikmesriigi õigusaktidega.

    3.

    Ühishuviprojektidega seotud haldusmenetluste tõhususe saavutamiseks tagavad projektiarendajad ja kõik asjaomased asutused kõnealuste projektide nii kiire läbivaatamise, kui see on õiguslikult võimalik, sealhulgas neile vahendite jagamise.

    Ühishuviprojektide prioriteetsus

    1.

    Liikmesriigid määravad kindlaks, millised TEN-T projektide osad on prioriteetsed. Prioriteetsetena määratletud ühishuviprojektidele omistatakse prioriteetne staatus ja nende suhtes kohaldatakse integreeritud loamenetlust, mida juhib ühtne pädev astus, mille iga liikmesriik määrab kooskõlas artiklitega 5 ja

    2.

    Kui liikmesriigi õiguse alusel kehtib prioriteetsus, omistatakse ühishuviprojektidele kõige suurem võimalik riiklik tähtsus ja loamenetluses käsitatakse neid sellisena, kui selline kohtlemine on ette nähtud vastavate transpordiliikide taristu suhtes kohaldatavate liikmesriigi õigusaktidega.

    3.

    Ühishuviprojektidega seotud haldusmenetluste tõhususe saavutamiseks tagavad projektiarendajad ja kõik asjaomased asutused kõnealuste projektide nii kiire läbivaatamise, kui see on õiguslikult võimalik, sealhulgas neile vahendite jagamise.

    Motivatsioon

    Vt muudatusettepanek 7.

    Muudatusettepanek 10

    Artikli 4 lõige 1

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Artiklis 6 sätestatud tähtaegadest kinnipidamiseks ja ühishuviprojektide elluviimisega seotud halduskoormuse vähendamiseks integreeritakse nii liikmesriigi kui ka liidu kohaldatavast õigusest tulenevad kõik haldusmenetlused ja koondatakse ühte tervikotsusesse.

    Artiklis 6 sätestatud tähtaegadest kinnipidamiseks ja ühishuviprojektide elluviimisega seotud halduskoormuse vähendamiseks integreeritakse kohaldatavast õigusest tulenevad kõik haldusmenetlused, k.a asjakohased keskkonnamõju hindamised ja ka kodanike teavitus- ja kaasamiskampaaniad nii liikmesriigi kui ka liidu tasandil ja koondatakse ühte tervikotsusesse.

    Motivatsioon

    ELi transpordipoliitika üheks peamiseks eesmärgiks peab olema kliimamuutuste vastu võitlemine.

    Muudatusettepanek 11

    Artikli 5 lõige 1

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    (OP – palun sisestada kuupäev, mis on üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise alguskuupäeva) määrab iga liikmesriik ühe ühtse pädeva asutuse , kes vastutab loamenetluse lihtsustamise, sealhulgas tervikotsuse tegemise eest.

    (OP – palun sisestada kuupäev, mis on üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise alguskuupäeva) määrab iga liikmesriik ühe või mitu ühtset pädevat asutust , kes vastutavad integreeritud loamenetluse lihtsustamise, sealhulgas tervikotsuse tegemise eest. Kui liikmesriik on juba eelnevalt määranud ühe ühtse pädeva asutuse või mitu ühtset pädevat asutust, siis võib asjaomane liikmesriik kinnitada selle ühtse pädeva asutuse/nende ühtsete pädevate asutuste määramist.

    Motivatsioon

    Mõnedes liikmesriikides on juba olemas integreeritud menetlused või on juba määratud ühtne pädev asutus. Seetõttu tähendaks uute menetluste kehtestamine või uue pädeva asutuse nimetamine nendele liikmesriikidele täiendavat halduskoormust.

    Muudatusettepanek 12

    Artikli 5 lõige 2

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Ühishuviprojekti või ühishuviprojektide mõne konkreetse kategooria puhul võib lõikes 1 osutatud ühtse pädeva asutuse vastutuse ja/või sellega seotud ülesannete täitmise delegeerida mõnele teisele asutusele või neid ülesandeid võib täita mõni muu asjakohase haldustaseme asutus järgmistel tingimustel :

    a)

    ühe ühishuviprojekti eest vastutab ainult üks asutus;

    b)

    kõnealune asutus on projektiarendaja jaoks ainus kontaktpunkt menetluses, mille tulemusena tehakse konkreetse ühishuviprojekti kohta tervikotsus, ning

    c)

    kõnealune asutus koordineerib kõigi asjakohaste dokumentide ja kogu teabe esitamist.

    Ühtsele pädevale asutusele võib jääda õigus kehtestada tähtaegu, ilma et see mõjutaks artikli 6 kohaselt kehtestatud tähtaegadest kinnipidamist.

    Liikmesriik võib ühishuviprojekti või ühishuviprojektide mõne konkreetse kategooria puhul delegeerida lõikes 1 osutatud ühtse pädeva asutuse vastutuse ja/või sellega seotud ülesannete täitmise olemasolevale või vastloodud asjakohase haldustasemega asutusele, mis arvestab seejuures riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi pädevustega, juhul kui :

    a)

    ühe ühishuviprojekti eest vastutab ainult üks asutus;

    b)

    kõnealune asutus on projektiarendaja jaoks ainus kontaktpunkt menetluses, mille tulemusena tehakse konkreetse ühishuviprojekti kohta tervikotsus, ning

    c)

    kõnealune asutus koordineerib kõigi asjakohaste dokumentide ja kogu teabe esitamist.

    Motivatsioon

    Määrusega ei tohiks sekkuda liikmesriikide põhiseaduslikku ülesehitusse, eeskätt kuna mõnedes liikmesriikides täidavad neid ülesandeid eri valitsustasandid.

    Selleks et võimaldada projektidele kohandatud ajaliste raamistike kehtestamist, tuleb tähtaegade määramisel teha tihedat koostööd projektiarendajatega. Kui kaasata kõik sidusrühmad varajases etapis ning anda piisavalt aega sidusrühmade vahelise konsensuse saavutamiseks, siis parandataks sellega märkimisväärselt projektide rakendamist.

    Muudatusettepanek 13

    Artikli 5 lõige 5

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Kui ühishuviprojekt nõuab vähemalt kahe liikmesriigi otsust, võtavad asjakohased pädevad asutused kõik vajalikud meetmed omavahelise tõhusa ja tulemusliku koostöö ning koordineerimise tagamiseks. Ilma et see piiraks kohaldatavast liidu ja rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste täitmist, püüavad liikmesriigid ette näha ühismenetlused, eriti keskkonnamõjude hindamiseks.

    Kui ühishuviprojekt nõuab vähemalt kahe liikmesriigi otsust, võtavad asjakohased pädevad asutused kõik vajalikud meetmed omavahelise tõhusa ja tulemusliku koostöö ning koordineerimise tagamiseks. Ilma et see piiraks kohaldatavast liidu ja rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste täitmist, püüavad liikmesriigid ette näha ühismenetlused, eriti keskkonnamõjude hindamiseks. Eeskätt juhtudel, kus osalevad liikmesriigid või pädevad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused loovad ühisettevõtte, on liikmesriikide vahelised ühismenetlused ja koordineerimine sellele ettevõttele kasulik ning ühisettevõte peaks suhtlema üksnes ühe pädeva loaasutusega.

    Motivatsioon

    —

    Muudatusettepanek 14

    Artikli 6 lõige 2

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Loamenetluse kestus ja rakendamine

    1.

    Loamenetlus koosneb taotlemiseelsest ja taotluse hindamise etapist ning ühtse pädeva asutuse otsuse tegemisest.

    2.

    Taotlemiseelne etapp, mis hõlmab ajavahemikku alates loamenetluse algusest kuni täieliku taotlustoimiku esitamiseni ühtsele pädevale asutusele, ei ületa üldjuhul kaht aastat.

    3.

    Loamenetluse alustamiseks teatab projektiarendaja asjaomaste liikmesriikide ühtsele pädevale asutusele projektist kirjalikult ja kirjeldab projekti üksikasjalikult. Hiljemalt kaks kuud pärast eespool nimetatud teate kättesaamist kinnitab ühtne pädev asutus sellise teate saamist, või kui ta leiab, et projekt ei ole loamenetlusse võtmiseks piisavalt väljatöötatud, lükkab teate kirjalikult tagasi. Kui ühtne pädev asutus otsustab teate tagasi lükata, põhjendab ta oma otsust. Loamenetluse alguseks loetakse kuupäeva, mil pädev asutus kinnitab teate kättesaamist. Kui projekt hõlmab vähemalt kaht liikmesriiki, loetakse loamenetluse alguseks kuupäeva, mil viimane asjaomane pädev asutus teate heaks kiidab.

    4.

    Kolme kuu jooksul pärast loamenetluse algust kehtestab ühtne pädev asutus tihedas koostöös projektiarendaja ja muude asjaomaste asutustega, võttes arvesse projektiarendaja poolt lõikes 3 osutatud teatega esitatud teavet, järgmist teavet sisaldavad üksikasjalikud taotlemistingimused ja teatab need projektiarendajale:

    a)

    sellise teabe sisuline maht ja üksikasjalisus, mille projektiarendaja peab tervikotsuse saamiseks esitama taotlustoimiku osana;

    b)

    loamenetluse ajakava, kus on kirjas vähemalt järgmine:

    i)

    vajaminevad otsused ja arvamused;

    ii)

    projektiga tõenäoliselt seotud asutused, sidusrühmad ja üldsus ;

    iii)

    menetluse üksiketapid ja nende kestus;

    iv)

    tervikotsuse tegemiseks olulised vahe-eesmärgid ja nende saavutamise tähtajad;

    v)

    asutuste kavandatud vahendid ja võimalike lisavahendite vajadus.

    Loamenetluse kestus ja rakendamine

    1.

    Loamenetlus koosneb taotlemiseelsest ja taotluse hindamise etapist ning ühtse pädeva asutuse otsuse tegemisest.

    Kooskõlas asjaomase liikmesriigi institutsioonilise ja õigusraamistikuga kaasab ühtne pädev asutus kaasava menetluse teel kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, keda projektid mõjutavad, nii projekti esialgsel hindamisel kui ka enne lõpliku loa andmist.

    2.

    Taotlemiseelne etapp, mis hõlmab ajavahemikku alates loamenetluse algusest kuni täieliku taotlustoimiku esitamiseni ühtsele pädevale asutusele, ei ületa üldjuhul kaht aastat. Erijuhtudel, olenevalt projekti suurusest ja selle laadist võib ühtne pädev asutus anda projektiarendajale lisaaega ja/või anda piisavalt aega avalikkuse nõuetekohaseks kaasamiseks. Selline avalikkusega konsulteerimine ja avalikkuse kaasamine peab olema läbi viidud juba enne taotlemiseelset etappi. Taotlemiseelse etapi kestuse määravad kodanikuosaluse tulemused otseselt taristu rakendamist mõjutavate kompromisside näol ning muud avalikkusega konsulteerimiseks kavandatud meetmed.

    3.

    Loamenetluse alustamiseks teatab projektiarendaja asjaomaste liikmesriikide ühtsele pädevale asutusele projektist kirjalikult ja kirjeldab projekti üksikasjalikult. Hiljemalt kaks kuud pärast eespool nimetatud teate kättesaamist kinnitab ühtne pädev asutus sellise teate saamist, või kui ta leiab, et projekt ei ole loamenetlusse võtmiseks piisavalt väljatöötatud, lükkab teate kirjalikult tagasi. Kui ühtne pädev asutus otsustab teate tagasi lükata, põhjendab ta oma otsust. Loamenetluse alguseks loetakse kuupäeva, mil pädev asutus kinnitab teate kättesaamist. Kui projekt hõlmab vähemalt kaht liikmesriiki, loetakse loamenetluse alguseks kuupäeva, mil viimane asjaomane pädev asutus teate heaks kiidab.

    4.

    Kolme kuu jooksul pärast loamenetluse algust kehtestab ühtne pädev asutus tihedas koostöös projektiarendaja ja muude asjaomaste asutustega, võttes arvesse projektiarendaja poolt lõikes 3 osutatud teatega esitatud teavet, järgmist teavet sisaldavad üksikasjalikud taotlemistingimused ja teatab need projektiarendajale:

     

    a)

    sellise teabe sisuline maht ja üksikasjalisus, mille projektiarendaja peab tervikotsuse saamiseks esitama taotlustoimiku osana;

    b)

    loamenetluse ajakava, kus on kirjas vähemalt järgmine:

    i)

    vajaminevad otsused ja arvamused, sealhulgas ennekõike kohalike ja piirkondlike omavalitsuste arvamused kooskõlas asjaomase liikmesriigi institutsioonilise ja õigusraamistikuga ;

    ii)

    juba võetud meetmed sidusrühmade ja üldsuse kaasamiseks protsessi ning kuidas nendega jätkatakse projekti rakendamise etapis;

    iii)

    asutused, sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, keda tuleb kaasata, kooskõlas asjaomase liikmesriigi institutsioonilise ja õigusraamistikuga ;

    iv)

    menetluse üksiketapid ja nende kestus;

    v)

    tervikotsuse tegemiseks olulised vahe-eesmärgid ja nende saavutamise tähtajad;

    vi)

    asutuste kavandatud vahendid ja võimalike lisavahendite vajadus.

    Motivatsioon

    Rakendades iga projekti puhul kohandatud lähenemisviisi ja kaasates üldsuse protsessi selle algusest peale on võimalik märkimisväärselt lühendada viivitusi lubade andmisel, kuna see vähendab õigusalaseid kaebusi kavandamismenetluse tulemuse üle. Seepärast ei ole võimalik kindlaks määrata üldist ajalist raamistikku sidusrühmade vahelise konsensuse saavutamiseks. Pigem tuleb see kehtestada lähtudes mõõdetavatest, projekti rakendamisega seotud teguritest ning erinevatest kompromissidest, milleni on jõutud kõiki sidusrühmi kaasava konsensuse saavutamise protsessi käigus. Selline paindlik ja kohandatud lähenemisviis võib projekti rakendamist isegi kiirendada võrreldes olukorraga, mis võib tekkida range ajalise raamistiku kehtestamisel.

    Muudatusettepanek 15

    Artikli 7 lõige 1

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Komitee muudatusettepanek

    Vähemalt kaht liikmesriiki hõlmavate projektide puhul kooskõlastavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused oma ajakavad ja lepivad kokku ühise ajakava.

    Vähemalt kaht liikmesriiki hõlmavate projektide puhul kooskõlastavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused oma ajakavad ja lepivad kokku ühise ajakava. Kui luba taotleb osalevate liikmesriikide loodud ühisettevõte, siis tuleb sellel suhelda üksnes ühe pädeva asutusega. Asjaomane pädev asutus koordineerib menetlust teise asjaomase pädeva asutusega/teiste asjaomaste pädevate asutustega artikli 5 lõikes 5 sätestatu kohaselt, et tagada kõigi projekti kaasatud liikmesriikide õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmine.

    Motivatsioon

    Sellega soovitakse lihtsustada piiriüleste lubade andmist, rakendades ühisettevõtete suhtes ühtse kontaktpunkti lähenemisviisi.

    II.   POLIITILISED SOOVITUSED

    EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

    Peamised seisukohad

    1.

    		 rõhutab, et TEN-T põhi- ja üldvõrgu väljaehitamine on esmatähtis territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks, sellega muudetakse kõik piirkonnad paremini juurdepääsetavamaks ning edendatakse äärepoolsete ja piiriüleste piirkondade majandusarengut;

    2.

    		 juhib tähelepanu sellele, et transporditaristu arendamine on tihti piirkondlike omavalitsuste pädevuses, kes vastutavad oma territooriumil ruumilise planeerimise, kavade heakskiitmise ja lubade väljastamise eest;

    3.

    		 meenutab, et Euroopa ühendamise rahastu ja üleeuroopalise transpordivõrgu määrusega on seatud ambitsioonikad eesmärgid taristu arendamisele Euroopas. TEN-T põhivõrk peaks olema lõpule viidud 2030. aastaks, kuid nende auahnete eesmärkide saavutamiseks rahaliste vahendite leidmine on keeruline;

    4.

    		 tunnistab, et koos projektide ettevalmistamise tõhustamise, rahastamise laiendamise (Euroopa ühendamise rahastu) ja investeeringuid soodustava keskkonna loomisega kujutab lihtsustamine endast ELi üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika olulist osa;

    5.

    		 tervitab komisjoni ettepanekut TEN-T võrgu rakendamise kiirendamise ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamise kontekstis. See on väga oluline ka seoses menetluste ja tehniliste standardite ühtlustamise ja koostalitlusvõime suurendamisega;

    6.

    		 tuletab meelde järgnevat kolme aluspõhimõtet:

    —

    tagada eri territooriumide menetluste koordineerimine, seda nii liikmesriikide sees kui ka nende vahel;

    —

    tagada erinevate õigusalaste nõuete, näiteks elupaikade, vee ja elurikkuse direktiivi kooskõla;

    —

    säilitada ja parandada üldsuse osalemist;

    7.

    		 soovib rõhutada menetluste jmt lihtsustamise olulisust piirialadel. Lubade väljastamise, lubade väljastamise menetluste ja muude regulatiivsete toimingute lihtsustamise eesmärgiks peaks seepärast olema TEN-T väljaarendamise lihtsamaks muutmine;

    8.

    		 rõhutab, et kui liikmesriigid juba lihtsustanud menetlusi kohtadel, peaks neil olema võimalik teha valik oma lihtsustatud menetluse kasuks;

    9.

    		 teeb ettepaneku, et selle asemel, et kohaldada kavandatud korda kõikide TEN-T projektide suhtes, tuleks määruses täpsustada, millised projektid kuuluvad selle kohaldamisalasse. Näiteks peaks olema liikmesriikidel lubatud otsustada, millised projektid kuuluvad asjaomase määruse kohaldamisalasse;

    10.

    		 tunnistab, et TEN-T võrgu õigeaegset lõpule viimist on takistanud pikkadest loamenetlustest tingitud viivitused. Samas toimub nende lubade väljastamine riiklike haldusasutuste integreeritud raamistikus, austades seejuures Euroopa ja riiklikke õigusraamistikke ruumilise planeerimise, keskkonnakaitse ja kodanike õiguste valdkonnas. Seda keerukat menetlust on keeruline rakendada, kui kasutatakse kõigi suhtes ühtset lähenemisviisi. Kohandatud lähenemisviis on palju sobivam;

    11.

    		 meenutab, et lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine on praeguse komisjoni üks peamisi eesmärke. Kõnealune ettepanek peegeldab seda teataval määral. Samas ei tohi halduskoormust lihtsustada ja vähendada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte arvelt. Kohandatud lähenemisviisid peaksid olema võimalikud, kui liikmesriik on juba kohtadel menetlusi lihtsustanud;

    12.

    		 tuletab meelde, et Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks on vaja kiirendada raudteeinfrastruktuuri arendamist, seada esikohale kitsaskohtade lahendamine ja puuduvate lõikude lõpuleviimine ja toetada keskkonnahoidlikku liikuvust võimaldavat piiriülest taristut; see oleks kooskõlas arvamustega „Puuduvad transpordiühendused piirialadel“ja „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine“. EL võiks kooskõlas komitee arvamusega „Heitkoguste kulutõhus vähendamine ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavad investeeringud“panustada rohkem keskkonnahoidliku liikuvuse rahalisse elujõudu, toetades aktiivselt rahvusvahelist heitkogustega kauplemise süsteemi ja Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi stabiilselt kõrgete CO2 hindadega, mis ei kõiguks spekulatsioonidest tingituna;

    13.

    		 meenutab vajadust tasakaalustada kasutajate (kodanike ja majandustegevuses osalejate) üldiseid, ent mitte otseselt väljendatud huvisid, lähtudes inimeste ja kaupade vabast liikumisest, nende inimeste huvidega, kelle huvisid taristu arendamine puudutab;

    Piiriülesed aspektid

    14.

    		 rõhutab vajadust edendada jätkuvalt piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd osana territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise eesmärgist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 174;

    15.

    		 juhib tähelepanu sellele, et komitee mõned tähelepanekud seoses erinevatest menetluslikest ja organisatoorsetest lähenemisviisidest tulenevate piirangutega piiriülestes projektides (nt arvamuses „Puuduvad transpordiühendused piirialadel“) on endiselt aktuaalsed ning nõuab nende, piiriülese transpordi arengut takistavate õiguslike ja halduslike aspektide eemaldamist (nt arvamus „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“).

    16.

    		 avaldab heameelt selle üle, et ettepanekuga soovitakse lihtsustada piiriülest koostööd transpordiühenduste arendamiseks, et luua puuduvad ühendused. Piiriülestel projektidel ja puhtalt siseriiklikel projektidel on siiski erinevad eeltingimused ja lähtuvalt nende konkreetsetest omadustest ei pruugi ülevalt alla suunatud lähenemine olla sobiv;

    17.

    		 tuletab meelde, et kui TEN-T on vahend üleeuroopaliste transpordiühenduste kavandamiseks, siis individuaalsete TEN-T projektide tarvis tuleb säilitada kohapõhine lähenemisviis. Ruumiline planeerimine, nagu ka üldsuse ja sidusrühmade osalemine peavad leidma aset kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

    18.

    		 kutsub komisjoni üles toetama meetmeid, mille eesmärk on lihtsustada piiriüleste TEN-T projektide rakendamist ja kitsaskohtade lahendamist, lihtsustades selleks haldusmenetlusi ja -nõudeid.

    Brüssel, 7. veebruar 2019

    Euroopa Regioonide Komitee

    president

    Karl-Heinz LAMBERTZ

    Top