(1)

1967. aastal, kui nõukogu võttis oma direktiividega 67/227/EMÜ (1) ja 67/228/EMÜ (2) vastu ühtse käibemaksusüsteemi, võeti kohustus kehtestada lõplik käibemaksusüsteem, mis toimib Euroopa Ühenduses samamoodi, nagu see toimiks ühes liikmesriigis. Kui liikmesriikidevahelised maksupiirid 1992. aasta lõpus kaotati, ei olnud poliitilised ja tehnilised tingimused sellise süsteemi kasutuselevõtuks veel küpsed, seetõttu kehtestati ajutine käibemaksukord. Praegu kehtiva nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ (3) on ette nähtud nende üleminekueeskirjade asendamine lõpliku korraga.

(1)

1967. aastal, kui nõukogu võttis oma direktiividega 67/227/EMÜ (4) ja 67/228/EMÜ (5) vastu ühtse käibemaksusüsteemi, võeti kohustus kehtestada lõplik käibemaksusüsteem, mis toimib Euroopa Ühenduses samamoodi, nagu see toimiks ühes liikmesriigis. Kui liikmesriikidevahelised maksupiirid 1992. aasta lõpus kaotati, ei olnud poliitilised ja tehnilised tingimused sellise süsteemi kasutuselevõtuks veel küpsed, seetõttu kehtestati ajutine käibemaksukord. Praegu kehtiva nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ (6) on ette nähtud nende üleminekusätete asendamine lõpliku korraga. Kuid nimetatud sätted on nüüd juba aastakümneid kehtinud ning tulemuseks on keerukas käibemaksu üleminekukord, mis võib põhjustada liidusiseseid piiriüleseid käibemaksupettusi. Üleminekusätetel on arvukalt puudusi, mistõttu käibemaksusüsteem ei ole tõhus ega ole ka tõelise ühtse turu nõuetega kooskõlas.

(1a)

Komisjoni 28. oktoobri 2015. aasta teatises „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“ nimetatakse kehtiva käibemaksusüsteemi keerukust üheks peamise takistuseks ühtse turu väljakujundamisel. Samal ajal on suurenenud tegelikult kogutud käibemaksutulu ja eeldatavalt kogutava teoreetilise summa vahena määratletud käibemaksu alalaekumine, mis ulatus 28 ELi liikmesriigis 2015. aastal 151,5 miljardi euroni. See näitab, et käibemaksusüsteemi tuleb kiiresti ja põhjalikult reformida ja seada sisse lõplik käibemaksusüsteem, mis hõlbustaks ja lihtsustaks liidusisest piiriülest kaubandust ja takistaks pettuste toimepanemist.

(1b)

ELi ühtse käibemaksuala loomine on väga tähtis selleks, et alandada ettevõtjate jaoks nõuete täitmise kulusid, vähendada piiriüleste käibemaksupettuste riski ning lihtsustada käibemaksuga seotud menetlusi. Lõplik käibemaksusüsteem tugevdab ühtset turgu ja parandab piiriülese kaubanduse ettevõtluskeskkonda. Süsteem peaks hõlmama tehnoloogia arengust ja digiteerimisest tingitud muudatusi, muutuvaid ärimudeleid ning majanduse üleilmastumist.

(2)

Käibemaksu tegevuskavas (7) teatas komisjon oma kavatsusest esitada ettepanek, milles määratakse kindlaks liikmesriikide vahelise piiriülese ettevõtjatevahelise kaubanduse lõpliku käibemaksusüsteemi aluspõhimõtted, mis tuginevad piiriüleste kaubatarnete maksustamisele sihtliikmesriigis.

(2)

Praegune, 1993. aastal juurutatud ELi käibemaksusüsteem sarnaneb Euroopa tollisüsteemile. Selles puuduvad aga samaväärsed kontrollimehhanismid, mis soodustab piiriüleseid pettusi. Kehtivat süsteemi tuleks põhjalikult muuta nii, et kaupade tarnimist ühest liikmesriigist teise maksustataks samuti nagu kaupade tarnimist ja omandamist ühe liikmesriigi piirides. Käibemaksu tegevuskavas (8) teatas komisjon oma kavatsusest esitada ettepanek, milles määratakse kindlaks liikmesriikide vahelise piiriülese ettevõtjatevahelise kaubanduse lõpliku käibemaksusüsteemi aluspõhimõtted, mis tuginevad piiriüleste kaubatarnete maksustamisele sihtliikmesriigis. Selline muudatus peaks vähendama iga-aastaste piiriüleste käibemaksupettuste mahtu 40 miljardi euro võrra.

(3)

See eeldab, et olemasolev süsteem, mille sisuks on tarne maksust vabastamine kaupade lähteliikmesriigis ja ühendusesisese kaupade soetamise maksustamine sihtliikmesriigis, asendatakse süsteemiga, mille kohaselt maksustatakse üksainus tarne sihtliikmesriigis selle riigi käibemaksumäärade alusel. Reeglina maksab käibemaksu tarnija, kellel on veebiportaali kaudu võimalik kontrollida mis tahes liikmesriigis kohaldatavat käibemaksumäära. Kui aga kaupu soetav isik on sertifitseeritud maksukohustuslane (liikmesriikide poolt tunnustatud usaldusväärne maksumaksja), kohaldatakse pöördmaksustamise süsteemi ja liidusisese tarne pealt tasub käibemaksu sertifitseeritud maksukohustuslane. Lõplik käibemaksusüsteem põhineb ka ettevõtjatele mõeldud ühtse registreerimiskava kontseptsioonil (ühe akna süsteem), mis võimaldab käibemaksu tasumist ja tasutud käibemaksu mahaarvamist.

(3)

See eeldab, et praegune süsteem, mille sisuks on tarne maksust vabastamine kaupade lähteliikmesriigis ja ühendusesisese kaupade soetamise maksustamine sihtliikmesriigis, asendatakse süsteemiga, mille kohaselt maksustatakse üksainus tarne sihtliikmesriigis selle riigi käibemaksumäärade alusel. Reeglina maksab käibemaksu tarnija, kellel on veebiportaali kaudu võimalik kontrollida mis tahes liikmesriigis kohaldatavat käibemaksumäära. Lõplik käibemaksusüsteem põhineb ka ettevõtjatele mõeldud ühtse registreerimiskava kontseptsioonil (ühe akna süsteem), mis võimaldab käibemaksu tasumist ja tasutud käibemaksu mahaarvamist. Ühe akna süsteem on uue, sihtpunktipõhise süsteemi põhielement, mille puudumine muudaks käibemaksusüsteemi märksa keerukamaks ja tõstaks oluliselt halduskoormust. Seepärast tuleks praeguse süsteemi kavandatud täiustamisel laiendada väikesemahuliste kontaktpunktide põhimõtet kõigile ettevõtjatevahelistele teenuste ja kaupadega tehtavatele tehingutele.

(3a)

Koostalitlusvõime, kasutamise kerguse ja tulevikus pettustekindluse tagamiseks peaks ettevõtjatele mõeldud ühe akna süsteem toimima koos ühtlustatud piiriülese IT-süsteemiga, mis tugineb ühistele standarditele ja võimaldab automaatset andmeotsingut ja -sisestust, näiteks ühtlustatud tüüpvorme kasutades.

(4)

Need põhimõtted tuleks direktiivis sätestada ja need peaksid asendama kehtiva kontseptsiooni, mille kohaselt lõplik kord põhineb maksustamisel päritoluliikmesriigis.

(4)

Need põhimõtted tuleks direktiivis sätestada ja need peaksid kehtiva kontseptsiooni, mille kohaselt lõplik kord põhineb maksustamisel päritoluliikmesriigis, asendama lõpliku käibemaksusüsteemiga. Uued põhimõtted aitaksid liikmesriikidel paremini võidelda käibemaksupettuste, eelkõige varifirmadega seotud ühendusesiseste pettustega, mille mahuks hinnatakse vähemalt 50 miljardit eurot aastas.

(5)

Nõukogu kutsus oma 8. novembri 2016. aasta järeldustes (9) komisjoni üles tegema liidu käibemaksueeskirjades teatavaid parandusi seoses piiriüleste tehingutega, pidades silmas käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri tähtsust seoses ühendusesiseste tarnete maksuvabastusega, call-off-varu korraga, aheltehingutega ja veo tõendamisega ühendusesiseste tehingute maksuvabastuse eesmärgil.

(5)

Nõukogu kutsus oma 8. novembri 2016. aasta järeldustes (10) komisjoni üles tegema liidu käibemaksueeskirjades teatavaid parandusi seoses piiriüleste tehingutega, pidades silmas nelja valdkonda: käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri tähtsust seoses ühendusesiseste tarnete maksuvabastusega, call-off-varu korraga, aheltehingutega ja veo tõendamisega ühendusesiseste tehingute maksuvabastuse eesmärgil.

(6)

Võttes arvesse seda nõudmist ja asjaolu, et liidusisese kaubanduse lõpliku käibemaksusüsteemi rakendamiseks kulub mitu aastat , on need erimeetmed, mille eesmärk on teatavat korda ettevõtjate huvides ühtlustada ja lihtsustada, asjakohased.

(6)

Võttes arvesse seda nõudmist ja asjaolu, et liidusisese kaubanduse lõplikku käibemaksusüsteemi ei ole veel nõuetekohaselt rakendatud , on need erimeetmed, mille eesmärk on teatavat korda ettevõtjate huvides ühtlustada ja lihtsustada, asjakohased ainult üleminekuvormis .

(7)

Sertifitseeritud maksukohustuslase staatus on vaja luua selleks, et kohaldada tõhusalt piiriüleste tehingutega seotud parandusi liidu käibemaksueeskirjades, aga ka selleks, et minna järk-järgult üle liidusisesele lõplikule süsteemile.

(7)

Sertifitseeritud maksukohustuslase staatus on vaja luua selleks, et kohaldada tõhusalt piiriüleste tehingutega seotud parandusi liidu käibemaksueeskirjades, aga ka selleks, et minna järk-järgult üle liidusisesele lõplikule süsteemile. Seejuures tuleb kehtestada kõigis liikmesriikides ühtselt kohaldatavad ranged kriteeriumid selle määratlemiseks, millised ettevõtjad võivad saada sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse, ning kehtestada ühtsed normid ja reeglid nende kriteeriumide eirajate trahvimiseks.

(8)

Olemasoleva süsteemi raames ei eristata usaldusväärseid ja vähem usaldusväärseid maksukohustuslasi käibemaksueeskirjade kohaldamise seisukohast. Sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse andmine teatavate objektiivsete kriteeriumide alusel peaks võimaldama selliste usaldusväärsete maksukohustuslaste tuvastamist . See staatus võimaldaks neil teatavate pettusetundlikkusega seotud eeskirjade kohaldamise korral saada kasu, mida ei võimaldata teistele maksukohustuslastele.

(8)

Olemasoleva süsteemi raames ei eristata usaldusväärseid ja vähem usaldusväärseid maksukohustuslasi käibemaksueeskirjade kohaldamise seisukohast. Sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse andmine teatavate objektiivsete ja liikmesriikides ühtselt kohaldatavate kriteeriumide alusel peaks võimaldama tuvastada nii usaldusväärseid maksukohustuslasi kui ka neid, kes päriselt kriteeriumidele ei vasta . See staatus võimaldaks neil teatavate lihtsustatud ja kasutajasõbralike eeskirjade kohaldamise korral saada kasu, mida ei võimaldata teistele maksukohustuslastele.

(9)

Sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse saamine peaks põhinema liidu tasandil ühtlustatud kriteeriumidel ja seetõttu peaks ühes liikmesriigis antud staatus kehtima kogu liidus.

(9)

Sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse saamine peaks põhinema selgelt määratletud kriteeriumidel ja peaks olema kättesaadav ettevõtjatele, sealhulgas VKEdele. Need kriteeriumid peaksid olema liidu tasandil ühtlustatud ja seetõttu peaks ühes liikmesriigis antud staatus kehtima kogu liidus. Selleks tuleks komisjonil koostada rakendusaktid ning põhjalikud ja lihtsalt kasutatavad suunised, mis hõlbustavad ühtlustamist ja asutuste halduskoostööd ning tagavad liikmesriikidevahelise koostalitlusvõime, ning samas kontrollida ühtlustatud kriteeriumide nõuetekohast kohaldamist kogu liidu piirides. Suunised peaksid tihedalt haakuma liidu tolliseadustiku kohaste volitatud ettevõtja määratlemise kriteeriumidega, et vähendada kõigis liikmesriikides halduskoormust ja tagada nende ühetaoline rakendamine.

(9a)

Arvestades eelkõige nõuete täitmise suuremat kulukust VKEde jaoks, peaks komisjon koostama VKEdele sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse saamise lihtsustatud menetluse.

(9b)

Teave selle kohta, kas ettevõtja on sertifitseeritud maksukohustuslane, peaks olema kättesaadav VIES-süsteemi (käibemaksualase teabe vahetamise süsteem) kaudu.

(10)

Teatavatele maksukohustuslastele, kes jäetakse erikorra alusel käibemaksueeskirjade üldisest reguleerimisalast välja või kes tegelevad majandustegevusega ainult juhuti, ei tohiks anda sertifitseeritud maksukohustuslase staatust vähemalt seoses kõnealuse erikorra või juhusliku tegevusega. Vastasel juhul võivad tekkida häired kavandatud muudatuste sujuval kohaldamisel.

(10)

Teatavatele maksukohustuslastele, kes jäetakse erikorra alusel käibemaksueeskirjade üldisest reguleerimisalast välja, ei tohiks anda sertifitseeritud maksukohustuslase staatust vähemalt seoses kõnealuse erikorra või juhusliku tegevusega. Vastasel juhul võivad tekkida häired kavandatud muudatuste sujuval kohaldamisel. Lisaks tuleks erilise hoolega püüda tagada, et VKEd ei satuks sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse saamisel suurettevõtjatega võrreldes halvemasse konkurentsiolukorda.

(13a)

Käibemaksu valdkonnas tehtavate piiriüleste otsuste ELi katseprojekti alusel tuleks täielikult välja töötada liidu vahend, et hoida ära käibemaksuvaidlusi ja lahendada liidusiseseid piiriüleseid vaidlusi käibemaksuga seotud juhtumite puhul. Riigisiseste käibemaksuvaidluste korral asjaomase maksmaksja ja riigi maksuhalduri vahel kohaldatakse jätkuvalt siseriiklikke mehhanisme.

(13b)

Käesoleva direktiiviga nähakse ette ajutine kord enne liikmesriikidevahelise kaubavahetuse maksustamise lõpliku süsteemi vastuvõtmist liikmesriikide poolt ning sellele tuleks lisada vastavad rakendusaktid ja suunised. Käesolev direktiiv, rakendusaktid ja suunised peaksid jõustuma samaaegselt.

(13c)

Tuleks luua läbipaistva ja otsese teavitamissüsteemi tagamise mehhanism, mille kaudu edastatakse maksumaksjatele automaatselt teavitusi liikmesriikide käibemaksumäärade ajakohastamise ja muutmise kohta. Selline mehhanism peaks põhinema harmoneeritud standarditel ja aruandlusvormidel, millega tagatakse ühtne aruandlus ning andmeotsing kõigis liikmesriikides. Liikmesriikidel peaks olema kohustus tagada, et kogu riiklikke käibemaksumäärasid puudutav teave oleks õige ja ajakohane. Liikmesriigid peaksid ka tagama, et kõigist riiklike käibemaksumäärade muudatustest teavitataks sellise süsteemi kaudu mõistliku aja jooksul pärast nende vastuvõtmist ja igal juhul enne muudatuste kehtima hakkamist.

(15a)

Vastavalt avalikule huvile ja liidu finantshuvidele tuleks igasuguste pettuste avastamise ja tõkestamise hõlbustamiseks tagada rikkumistest teatajatele tulemuslik õiguskaitse.

a)

tollialaste õigusaktide ja maksueeskirjade mis tahes tõsiste rikkumiste ja korduvate rikkumiste puudumine, sealhulgas taotleja majandustegevusega seotud raskete kuritegude puudumine;

a)

tollialaste õigusaktide ja maksueeskirjade mis tahes tõsiste rikkumiste ja korduvate rikkumiste puudumine majandustegevuse viimase kolme aasta jooksul , maksuhaldurite poolt tehtud maksude oluliste ümberarvutuste puudumine või tema majandustegevusega seotud raskete kuritegude puudumine, sõltumata sellest, kas majandustegevus toimus liidus või mujal ;

aa)

puuduvad taotleja majandustegevusega seotud rasked kuriteod, muu hulgas:

b)

taotleja tõendus, et ta on võimeline oma tegevust ja kaubavoogu kõrgetasemeliselt haldama, kasutades asjakohast äri- ja vajaduse korral transpordiandmete haldamise süsteemi, mis võimaldab nõuetekohase maksukontrolli tegemist või usaldusväärse või sertifitseeritud siseauditijälje loomist;

b)

taotleja tõendus, et ta on võimeline oma tegevust ja kaubavoogu kõrgetasemeliselt haldama, kasutades asjakohast äri- ja vajaduse korral transpordiandmete haldamise süsteemi, mis võimaldab nõuetekohase maksukontrolli tegemist või usaldusväärse või sertifitseeritud siseauditijälje loomist, vastavalt komisjoni vastuvõetavatele rakendusaktidele ja suunistele ;

c)

taotleja tõendid maksejõulisuse kohta, mis loetakse tõendatuks juhul, kui taotleja rahaline olukord on hea, võimaldades tal täita oma kohustusi, võttes nõuetekohaselt arvesse ettevõtja majandustegevuse iseärasusi, või kui esitatakse kindlustusettevõtja või muu krediidiasutuse või muu majanduslikult usaldusväärse kolmanda isiku tagatised.

c)

taotleja tõendid maksejõulisuse kohta viimase kolme aasta jooksul, mis loetakse tõendatuks juhul, kui taotleja rahaline olukord on hea, võimaldades tal täita oma kohustusi, võttes nõuetekohaselt arvesse ettevõtja majandustegevuse iseärasusi, või kui esitatakse kindlustusettevõtja või muu krediidiasutuse või muu majanduslikult usaldusväärse kolmanda isiku tagatised. Taotleja peab omama pangakontot liidus asuvas finantseerimisasutuses.

da)

maksukohustuslased, kellel ei ole või enam ei ole kehtivat käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit;

a)

selle liikmesriigi maksuhaldurit, kus asub taotleja ettevõte;

a)

selle liikmesriigi maksuhaldurit, kus asub taotleja ettevõte, nagu on määratletud nõukogu … direktiivis (EL) …/… äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi (CCTB) kohta  (*1), nõukogu … direktiivis (EL) …/… äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta  (*2), nõukogu direktiivis (EL) …/…, millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise eeskirjad  (*3), ning nõukogu direktiivis (EL) …/…, milles käsitletakse teatavate digiteenuste osutamisest saadud tulult võetava digiteenuste maksu ühist süsteemi  (*4);

(c)

selle liikmesriigi maksuhaldurit, kus on taotleja alaline või peamine elukoht, kui tal ei ole asukohta ega püsivat tegevuskohta.

b)

maksukohustuslane või mittemaksukohustuslasest juriidiline isik, kellele kaubad tarnitakse, on käibemaksukohustuslasena registreeritud muus liikmesriigis kui kaupade lähetamise või veo alguse liikmesriik;

b)

maksukohustuslane või mittemaksukohustuslasest juriidiline isik, kellele kaubad tarnitakse, on käibemaksukohustuslasena registreeritud muus liikmesriigis kui kaupade lähetamise või veo alguse liikmesriik ja tal on VIESi kaudu kättesaadav käibemaksukohustuslasena registreerimise number.

b)

„vahendaja“ – ahelas osalev muu kui esimene tarnija, kes lähetab või veab kaupu ise või teeb seda kolmas isik tema nimel;

b)

„vahendaja“ – ahelas osalev muu kui esimene tarnija või viimane vastuvõtja/klient , kes lähetab või veab kaupu ise või teeb seda kolmas isik tema nimel;

6a)

6b)

9)

Artiklid 403 ja 404 jäetakse välja.

9)

Artikkel 403 jäetakse välja.

9a)

9b)