(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012 (4) avaldati Euroopa Liidu Teatajas27. juulil 2012 ja jõustus 16. augustil 2012. Selles sätestatud nõuded, s.o standardsete börsiväliste tuletislepingute keskne kliiring, võimendustagatise nõuded, operatsiooniriski maandamise nõuded börsivälistele tuletislepingutele, mida keskselt ei kliirita, tuletislepingutega seotud teatamiskohustused ning kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate nõuded, aitavad vähendada süsteemset riski, sest nende nõuete tõttu on börsiväliste tuletisinstrumentide turg läbipaistvam ning vastaspoole krediidirisk ja börsiväliste tuletisinstrumentidega seotud operatsioonirisk väiksem.

(2)

Määrusega (EL) nr 648/2012 hõlmatud teatavate valdkondade lihtsustamine ja nende valdkondade proportsionaalsem käsitlemine on kooskõlas komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga, milles rõhutatakse vajadust kulukärbete ja lihtsustamise järele, et saavutada liidu poliitikameetmete eesmärgid kõige tõhusamal viisil, ning sellega tahetakse eelkõige vähendada regulatiivset ja halduskoormust, ilma et see piiraks üldist eesmärki säilitada finantsstabiilsus ja vähendada süsteemseid riske .

(3)

Tõhusad ja töökindlad kauplemisjärgsed süsteemid ja tagatisturud on hästi toimiva kapitaliturgude liidu jaoks väga tähtsad ning kooskõlas komisjoni poliitiliste prioriteetidega suurendavad need investeeringute, majanduskasvu ja töökohtade loomise toetamiseks tehtavaid jõupingutusi.

(4)

Komisjon korraldas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 kohaldamise kohta 2015. ja 2016. aastal kaks avalikku konsultatsiooni. Selle määruse kohaldamise kohta sai komisjon tagasisidet ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt (edaspidi „ESMA“), Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogult ja Euroopa Keskpankade Süsteemilt (edaspidi „EKPS“). Avalike konsultatsioonide tulemusel selgus, et sidusrühmade arvates taotletakse määrusega (EL) nr 648/2012 õigeid eesmärke ja määruse põhjalik muutmine ei ole vajalik. 23. novembril 2016 võttis komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 85 lõikega 1 vastu läbivaatamise aruande. Kuigi määruse (EL) nr 648/2012 kõiki sätteid veel täielikult ei kohaldata ja seetõttu ei saa seda määrust veel terviklikult hinnata, määrati aruandes kindlaks valdkonnad, milles on vaja võtta otstarbekaid meetmeid, et määruse (EL) nr 648/2012 eesmärke oleks võimalik saavutada proportsionaalsemalt, tõhusamalt ja tulemuslikumalt.

(5)

Määrus (EL) nr 648/2012 peaks hõlmama kõiki finantssektori vastaspooli, kes võivad finantssüsteemis kanda suurt süsteemset riski. Seetõttu tuleks finantssektori vastaspoolte määratlust muuta.

(6)

Teatavate finantssektori vastaspoolte tegevuse maht börsiväliste tuletisinstrumentide turul on liiga väike, et nad kannaksid finantssüsteemis suurt süsteemset riski ja et keskne kliirimine oleks majanduslikult mõistlik. Sellised vastaspooled, keda üldjuhul tuntakse väikeste finantssektori vastaspooltena , tuleks kliirimiskohustusest vabastada, kuid neilt tuleks siiski nõuda, et nad vahetaksid mis tahes süsteemse riski maandamiseks tagatist. Kui mõni väike finantssektori vastaspool kasvõi ühe börsivälise tuletisinstrumendi liigi puhul kliirimiskünnist ületab, siis tuleks kliirimiskohustust kohaldada igat liiki börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes, sest finantssektori vastaspooled on omavahel seotud ja kui neid tuletislepinguid keskselt ei kliirita, võib finantssüsteemis tekkida süsteemne risk.

(7)

Finantssektorivälised vastaspooled on omavahel vähem seotud kui finantssektori vastaspooled. Peale selle tegelevad nad sageli ainult ühe börsivälise tuletisinstrumendi liigiga. Nende tegevus on finantssüsteemis seega finantssektori vastaspooltega võrreldes väiksema süsteemse riskiga. Seetõttu tuleks finantssektoriväliste vastaspoolte kliirimiskohustust vähendada nii, et nende suhtes kohaldataks kliirimiskohustust ainult varaklassi(de) puhul, mis kliirimiskünnist ületab (ületavad) ▌.

(7a)

Kuna finantssektori vastaspoolte ja finantssektoriväliste vastaspooltega kaasnev risk on erinev, tuleb kehtestada kaks eri kliirimiskünnist. Et finantsturgudel toimuvat arvesse võtta, tuleks künniseid korrapäraselt ajakohastada.

(8)

Nõue, mille kohaselt tuleb kliirida ka teatavaid börsiväliseid tuletislepinguid, mis on sõlmitud enne kliirimiskohustuse jõustumist, tekitab õiguskindlusetust ja korraldusprobleeme ning kasu on sellest vähe. Eelkõige on nende lepingute vastaspooled kohustatud selle nõude tõttu tegema lisakulusid ja suuremaid pingutusi ning see võib ka turul tõrkeid tekitada, ilma et määrust (EL) nr 648/2012 hakataks kohaldama palju ühetaolisemalt ja ühtsemalt või et turuosaliste võimalused muutuksid palju võrdsemaks. Seetõttu tuleks sellest nõudest loobuda.

(9)

Vastaspooltel, kes tegutsevad börsiväliste tuletisinstrumentide turgudel väikses mahus, on keskset kliiringut raske kasutada, seda nii kliiriva liikme kliendina kui ka kaudse kliirimiskorra kaudu. Seetõttu ei ole kliirivatelt liikmetelt mõistlik nõuda, et nad hõlbustaksid kaudsete kliirimisteenuste osutamist mõistlikel kaubanduslikel tingimustel. Kliirivatelt liikmetelt ja kliirivate liikmete klientidelt, kes osutavad kliirimisteenuseid otse teistele vastaspooltele või kaudselt, st lubavad neid teenuseid teistele vastaspooltele osutada oma klientidel, tuleks seega selgelt nõuda, et nad teeksid seda õiglastel, mõistlikel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel kaubandustingimustel.

(10)

Teatavates olukordades peaks olema võimalik kliirimiskohustus peatada. Peatamine peaks esiteks olema võimalik juhul, kui enam ei ole täidetud kriteeriumid, mille alusel börsivälise tuletisinstrumendi konkreetsele liigile kliirimiskohustus kehtestati. See võib olla nii näiteks juhul, kui börsivälise tuletisinstrumendi liik enam kohustuslikuks keskseks kliiringuks ei sobi või kui üks börsivälise tuletisinstrumendi konkreetse liigiga seotud kriteeriumidest on märkimisväärselt muutunud. Kliirimiskohustust peaks olema võimalik peatada ka siis, kui keskne vastaspool börsivälise tuletisinstrumendi konkreetse liigi jaoks või konkreetset liiki vastaspoolele kliirimisteenust enam ei paku ja muud kesksed vastaspooled ei saa neid kliirimisteenuseid piisavalt kiiresti üle võtta. Ühtlasi peaks kliirimiskohustuse peatamine olema võimalik juhul, kui seda peetakse vajalikuks, et vältida suurt ohtu liidu finantsstabiilsusele.

(11)

Varasemate perioodide tehingutest on olnud keeruline teatada, sest puuduvad teatavad andmed, mille teatamist enne määruse (EL) nr 648/2012 jõustumist ei nõutud, aga mille teatamine on nüüd kohustuslik. Selle tõttu on jäänud palju andmeid teatamata ja teatatud andmete kvaliteet halvenenud ning nende tehingute teatamisega kaasnev koormus on suur. Seetõttu jäävad varasemate perioodide andmed suure tõenäosusega kasutamata. Peale selle on mitmed neist tehingutest varasemate perioodide tehingutest teatamise tähtpäeva jõustumise ajaks juba aegunud ja koos nendega on aegunud ka nende riskipositsioonid ja riskid. Olukorra lahendamiseks tuleks varasemate perioodide tehingutest teatamise nõue kaotada.

(12)

Finantssektoriväliseid vastaspooli hõlmavad konsolideerimisgrupi sisetehingud moodustavad kõigist börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavatest tehingutest suhteliselt väikese osa ning neid kasutatakse peamiselt grupisiseseks riskide maandamiseks. Need tehingud seega süsteemset riski ega omavahelist seotust eriti ei suurenda, aga nendest tehingutest teatamise kohustus tekitab finantssektorivälistele vastaspooltele suured kulud ja koormuse. Seetõttu tuleks kõik konsolideerimisgrupi sidusettevõtjate vahelised tehingud , mille puhul vähemalt üks vastaspooltest on finantssektoriväline vastaspool, teatamiskohustusest välja arvata, olenemata sellest, kus on finantssektoriväline vastaspoole asukoht .

(13)

Börsil kaubeldavatest tuletislepingutest teatamise nõue tekitab vastaspooltele suure koormuse, sest börsil kaubeldavaid tuletislepinguid sõlmitakse iga päev väga palju. Järelevalvearuandluse toimivuse kontrolli kohta korraldatud avaliku konsultatsiooniga, mille komisjon kuulutas välja 1. detsembril 2017, soovitakse koguda tõendusmaterjali selle kohta, millised kulud liidu tasandil kehtivate järelevalvearuandluse nõuete täitmisega kaasnevad ning kui sidusad, ühtsed, tõhusad, mõjusad ja millise liidu lisaväärtusega need nõuded on. Konsultatsiooni tulemusel on asjaomastel asutustel võimalik hinnata börsil kaubeldavatest tuletislepingutest teatamist terviklikult, võttes arvesse kõiki praegusi ja tulevasi järelevalvearuandluse kordi, võtta arvesse määruse (EL) nr 600/2014 (5) rakendamisel tekkivat uut aruandluskeskkonda ja teha ettepanekuid selle kohta, kuidas vähendada nende turuosaliste koormust, kes peavad börsil kaubeldavate tuletislepingutega tehtavatest tehingutest teatama. Komisjon peaks konsultatsioonitulemusi arvesse võtma, kui ta kavatseb artikli 9 lõike 1 kohase teatamisnõude kohta seoses börsil kaubeldavatest tuletislepingutest teatamisega edaspidi muudatusettepanekuid esitada .

(14)

Et vähendada nende väikeste finantssektoriväliste vastaspoolte teatamiskoormust, kelle suhtes kliirimiskohustust ei kohaldata, peaks selliste vastaspooltega börsiväliste tuletislepingute sõlmimisel olema lepingutega seotud andmete teatamise ja teatatud andmete õiguse tagamise kohustus ja õiguslik vastutus ainuisikuliselt finantssektori vastaspoolel . Et finantssektori vastaspoolel oleks teatamiskohustuse täitmiseks vajalikud andmed olemas, peaks finantssektoriväline vastaspool esitama börsiväliste tuletislepingutega tehtavate tehingute kohta andmed, mille omamist ei saa finantssektori vastaspoolelt mõistlikult eeldada. Finantssektorivälisel vastaspoolel peaks aga ka endal olema õigus oma börsivälistest tuletislepingutest teatada. Sellisel juhul peaks finantssektoriväline vastaspool finantssektori vastaspoolt sellest teavitama ning tal peaks olema andmete esitamise ja nende õigsuse tagamise kohustus ning õiguslik vastutus.

(15)

Kindlaks tuleks määrata ka teistest tuletislepingutest teatamise kohustus. Seetõttu tuleks sätestada, et vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjat valitseval fondivalitsejal on kohustus ja õiguslik vastutus teatada selle ettevõtja nimel börsivälistest tuletislepingutest, mille ettevõtja on sõlminud, ja tagada teatatud andmete õigsus. Samamoodi peaks alternatiivse investeerimisfondi (edaspidi „AIF“) valitsejal olema kohustus ja õiguslik vastutus teatada selle AIFi nimel börsivälistest tuletislepingutest, mille see AIF on sõlminud, ja tagada teatatud andmete õigsus.

(16)

Et vältida liidus riskimaandamismeetmete kohaldamisel ebakõlade tekkimist, peaksid järelevalveasutused andma enne nende kohaldamist heakskiidu riskijuhtimismenetlustele, mille puhul on vajalik õigeaegne, täpne ja nõuetekohane vastaspoolte tagatiste eristatud vahetamine, ning suurtele muudatustele, mis nendes menetlustes tehakse.

(16a)

Et vältida rahvusvahelisi õiguslikke erinevusi ja võtta arvesse selliste tuletisinstrumentidega kauplemise erilist laadi, tuleks füüsiliselt arveldatud valuutaforvardi ja füüsiliselt arveldatud välisvaluuta vahetustehingu tuletisinstrumentide variatsioonitagatiste kohustuslikku vahetamist kohaldada üksnes kõige süsteemsemate vastaspoolte, st krediidiasutuste ja investeerimisühingute vaheliste tehingute suhtes.

(16b)

Kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste, nt portfelli tihendamise kaudu võib olla võimalik süsteemset riski vähendada. Kui olemasolevas tuletisinstrumentide portfellis vähendatakse riski, aga portfelli üldine turupositsioon jääb samaks, võivad need vähendada vastaspoole riskipositsiooni ja vastaspoole riski, mis on seotud avatud brutopositsioonide võtmisega. Portfelli tihendamine on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõikes 1 ja määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 28 sätestatud liidu kauplemiskohustust selle suhtes ei kohaldata. Et viia käesolev määrus vajaduse korral määrusega (EL) nr 600/2014 kooskõlla, võttes arvesse kahe määruse erinevusi ja kliirimiskohustuse täitmisest hoidumise võimalust, peaks komisjon koostöös ESMA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga hindama, milliste kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste jaoks võiks kehtestada kliirimiskohustusest erandi.

(17)

Et alustamise tagatised oleksid läbipaistvamad ja paremini prognoositavad ning kesksed vastaspooled ei saaks muuta alustamise tagatise mudeleid viisil, mis võib osutuda protsükliliseks, peaksid kesksed vastaspooled andma oma kliirivatele liikmetele vahendid, mille abil saab nende alustamise tagatise nõudeid simuleerida ja anda nende poolt kasutatavatest alustamise tagatise mudelitest üksikasjaliku ülevaate. See on kooskõlas makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni juhatuse avaldatud rahvusvaheliste standarditega ning eelkõige 2012. aasta detsembris avaldatud avalikustamist käsitleva raamistikuga (6) ja 2015. aastal avaldatud kesksete vastaspoolte avalikustamist käsitlevate avalike kvantitatiivsete standarditega (7), mille abil on võimalik täpselt selgitada riskid ja kulud, mis kaasnevad sellega, kui kesksetes vastaspooltes osalevad kliirivad liikmed, ning muuta kesksed vastaspooled turuosaliste jaoks läbipaistvamaks.

(18)

Endiselt pole kindel, millisel määral jäetakse esindajakontodel või üksikklientide eraldi kontodel hoitud varad pankrotivara hulgast välja. Seetõttu pole selge, millistel juhtudel saavad kesksed vastaspooled kanda kliendi positsioonid piisava õiguskindlusega üle, kui kliirival liikmel tekib makseviivitus, või millistel juhtudel saavad kesksed vastaspooled piisava õiguskindlusega tasuda likvideerimisjaotised otse klientidele. Kliiringu soodustamiseks ja sellele kasutamise võimaluse parandamiseks tuleks selgitada korda, mille alusel need varad ja positsioonid pankrotivarast välja jäetakse.

(19)

Trahvid, mille ESMA saab määrata tema otsese järelevalve all olevatele kauplemisteabehoidlatele, peaksid olema piisavalt mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et ESMA järelevalvevolitused oleksid mõjusad ning börsiväliste tuletisinstrumentide positsioonid ja riskid läbipaistvamad. Algselt määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud trahvisummad ei ole kauplemisteabehoidlate praegust käivet arvesse võttes osutunud piisavalt hoiatavaks, mis võib piirata ESMA-le selle määrusega kauplemisteabehoidlate järelevalveks antud volituste mõjusust. Seetõttu tuleks trahvide põhisummade ülemmäärasid tõsta.

(20)

Kolmandate riikide ametiasutustel peaks olema juurdepääs liidu kauplemisteabehoidlatele teatatud andmetele, kui kolmas riik täidab nende andmete töötlemist tagavad teatavad tingimused ja kui kolmas riik võtab endale õiguslikult siduva ja täitmisele pööratava kohustuse anda liidu ametiasutustele otsene juurdepääs selle kolmanda riigi kauplemisteabehoidlatele teatatud andmetele.

(21)

Kauplemisteabehoidlatel, mis on juba registreeritud kooskõlas määrusega (EL) nr 648/2012 ja mis soovivad registreeringut laiendada, et osutada väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega seotud teenuseid, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2365 (8) lubatud kasutada lihtsustatud registreerimise menetlust. Sarnane lihtsustatud registreerimise menetlus tuleks kasutusele võtta nende kauplemisteabehoidlate registreerimiseks, mis on juba registreeritud kooskõlas määrusega (EL) 2015/2365 ja mis soovivad seda registreeringut laiendada, et osutada tuletislepingutega seotud teenuseid.

(22)

Kauplemisteabehoidlate esitatud andmete ebapiisava kvaliteedi ja vähese läbipaistvuse tõttu on neile andmetele juurdepääsu saanud üksustel keeruline kasutada neid andmeid tuletisinstrumentide turgude järelevalve tegemiseks ning reguleerimis- ja järelevalveasutused ei saa nende abil finantsstabiilsuse riske õigel ajal kindlaks määrata. Andmete kvaliteedi ja läbipaistvuse parandamiseks ning määruse (EL) nr 648/2012 teatamisnõuete vastavusse viimiseks määruse (EL) 2015/2365 ja määruse (EL) nr 600/2014 nõuetega tuleb teatamisnorme ja -nõudeid veel rohkem ühtlustada ning eriti puudutab see andmestandardeid, meetodeid ja korda ning menetlusi, mida kauplemisteabehoidlad kasutavad, et kontrollida teatatud andmete terviklikkust ja õigsust ning et võrrelda neid kooskõlastavalt teiste kauplemisteabehoidlate andmetega. Kui vastaspooled seda soovivad, peaksid kauplemisteabehoidlad andma neile juurdepääsu ka kõigile andmetele, mis on teatatud nende nimel, et vastaspooled saaksid kontrollida nende andmete õigsust.

(22a)

Et vähendada halduskoormust ja suurendada tehingute sobitamist, peaks ESMA kehtestama kauplemisteabehoidlatele andmete teatamise kohta ühtse liidu standardi. Kuna teatamiskohustus võidakse delegeerida ka kesksetele vastaspooltele ja muudele finantssektori vastaspooltele, oleks ühtne vorm kasulik kõigile osalistele.

(23)

Määrusega (EL) nr 648/2012 on loodud kauplemisteabehoidlate osutatavatele teenustele konkurentsikeskkond. Vastaspooltel peaks seega olema võimalik ise otsustada, millisele kauplemisteabehoidlale nad soovivad andmed teatada, ja neil peaks olema otsusta see kauplemisteabehoidla välja vahetada. Et vahetamine on oleks lihtsam ja andmed ilma topeltteatamiseta pidevalt kättesaadavad, peaksid kauplemisteabehoidlad kehtestama meetmed, millega tagada, et kui teatamiskohustusega ettevõtja soovib andmed teisele kauplemisteabehoidlale üle kanda, siis tehakse seda korrektselt.

(24)

Määruses(EL) nr 648/2012 on sätestatud, et pensioniskeemide suhtes ei tohiks kliirimiskohustust kohaldada, kuni kesksed vastaspooled on välja töötanud tehnilise lahenduse, kuidas kanda mitterahaline tagatis üle variatsioonitagatisena. Kuna siiani ei ole pensioniskeemidele keskset kliiringut võimaldavat toimivat lahendust välja töötatud, tuleks seda ajutist erandit valdava osa pensioniskeemide puhul kahe aasta võrra pikendada. Peaeesmärk peaks sellele vaatamata olema keskne kliiring, sest praegused regulatiivsed ja turusuundumused võimaldavad turuosalistel tehnilised lahendused selle aja jooksul välja töötada. Komisjon peaks seirama ESMA, EBA, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (edaspidi „EIOPA“) ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu abiga edusamme, mida kesksed vastaspooled, kliirivad liikmed ja pensioniskeemid teevad, et leida toimiv lahendus, kuidas soodustada pensioniskeemide osalemist keskses kliiringus, ning koostama nende edusammude kohta aruande. Aruanne peaks hõlmama ka pensioniskeemide kasutatavaid lahendusi ja nende kulusid, võttes seeläbi arvesse regulatiivseid ja turusuundumusi, näiteks seda, kui muutub kliirimiskohustusega finantssektori vastaspoole liik. Komisjonile tuleks anda volitus seda erandit veel ühe aasta võrra pikendada, kui komisjon on seisukohal, et sidusrühmad on lahenduses küll kokku leppinud, aga selle rakendamiseks on vaja rohkem aega .

(24a)

Lisaks nendele pensioniskeemidele, mis liigituvad väikeseks finantssektori vastaspooleks, tekitavad ka väiksed pensioniskeemid suuremate pensioniskeemide riskidega võrreldes vähem riske ja kliirimiskohustuse erand peaks neile kehtima kauem. Selliste pensioniskeemide jaoks peaks komisjon pikendama kliirimiskohustusest tehtud erandi kehtivusaega kolme aastani. Kui komisjon on selle ajavahemiku lõpus seisukohal, et väikesed pensioniskeemid on teinud keskses kliirimises osalemist võimaldavate tehniliste lahenduste väljatöötamiseks vajalikke pingutusi ja tuletislepingute keskse kliiringu kahjulik mõju tulevaste pensionisaajate pensionimaksetele jääb samaks, peaks komisjonil olema õigus pikendada erandi kehtivusaega veel kaks aastat. Kui erandi kehtivusaeg lõpeb, tuleks käesolevat määrust hakata väikeste pensioniskeemide suhtes kohaldama samamoodi nagu kõigi teiste määruse kohaldamisalasse kuuluvate üksuste suhtes. Kuna pensioniskeemid sõlmivad tuletislepinguid vähe, siis nad kliirimiskohustuse künnist tõenäoliselt ei ületa. Seetõttu ei pea enamik väikeseid pensioniskeeme kliirimiskohustust täitma isegi pärast erandi kehtivusaja lõppemist.

(24b)

Pensioniskeemidele kehtestatud erand peaks kehtima jääma ka pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, ja kui määrus jõustub pärast 16. augustit 2018, tuleks erandit tagasiulatuvalt kohaldada ka kõigi selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis täidetakse pärast nimetatud kuupäeva. Käesolevat sätet tuleb tagasiulatuvalt kohaldada seetõttu, et pärast praegu kehtiva erandi kohaldamise lõppemist ja enne uue erandi kehtima hakkamist ei tekiks tühimikku, sest mõlemal erandil on sama eesmärk.

(25)

Komisjonile tuleks anda volitus võtta vastu õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290, et täpsustada, millistel tingimustel peetakse kliirimisteenuste osutamisega seotud kaubandustingimusi õiglaseks, mõistlikuks, läbipaistvaks ja mittediskrimineerivaks, ning et pikendada ajavahemikku, mille vältel pensioniskeemide suhtes kliirimiskohustust ei kohaldata.

(26)

Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused, tagamaks et käesoleva määruse rakendamise suhtes kohaldatakse ühetaolisi tingimusi ja eelkõige et anda kolmandate riikide asjaomastele ametiasutustele juurdepääs liidu kauplemisteabehoidlates sisalduvale teabele. Nimetatud volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (9).

(27)

Et tagada riskimaandamise menetlusi, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja teatamisnõudeid käsitlevate normide järjepidev ühtlustamine, peaks komisjon võtma vastu EBA, EIOPA ja ESMA väljatöötatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, mis käsitleb järelevalvemenetlusi riskijuhtimise menetluste esialgse ja pideva kontrollimise tagamiseks, mille puhul on vaja õigeaegselt, täpselt ja nõuetekohaselt eristatud tagatisi, üksikasjalikke andmeid määruse (EL) 2015/2365 alusel juba registreeritud kauplemisteabehoidla registreeringu laiendamise lihtsustatud taotlemise kohta, üksikasjalikke andmeid menetluste kohta, mida kauplemisteabehoidlad kasutavad selleks, et kontrollida, kas teatav vastaspool või andmeid esitav üksus täidab teatamisnõuet ning kas teatatud andmed ning eri kauplemisteabehoidlate andmete kooskõlastavaks võrdlemiseks kasutatavate menetluste üksikasjad on terviklikud ja õiged. Komisjon peaks regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu vastu võtma delegeeritud õigusaktidega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (10), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (12) artiklitega 10–14.

(28)

Komisjonile tuleks anda ka volitus võtta rakendusaktide abil vastu ESMA väljatöötatud rakenduslikke tehnilisi standardeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 291 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15 tuletisinstrumentide eri liikide kohta esitatava teabe andmestandardite ning teatamismeetodite ja -korra puhul.

(29)

Kuna käesoleva määruse eesmärke tagada põhjendamatut halduskoormust ja nõuete täitmisega seotud kulusid põhjustavate nõuete proportsionaalsus, ohustamata seejuures finantsstabiilsust, ning suurendada börsiväliste tuletisinstrumentide positsioonide ja riskide läbipaistvust ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(30)

Käesoleva määruse teatavate sätete kohaldamine tuleks edasi lükata, et kehtestada kõik olulised rakendusmeetmed ja anda turuosalistele võimalus võtta nõuete täitmiseks vajalikke meetmeid.

(31)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (13) artikli 28 lõikele 2 ja ta esitas oma arvamuse […].

(32)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 648/2012 vastavalt muuta.

(32a)

Määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud tuletislepingute kliirimiskohustus ja määruses (EL) nr 600/2014 sätestatud tuletislepingutega kauplemise kohustus tuleks vajaduse korral kooskõlla viia. Seetõttu peaks komisjon koostama aruande selle kohta, milliseid muudatusi on käesolevas määruses tuletislepingute kliirimise kohustuse kohta tehtud, mis puudutavad eelkõige seda, milliste üksuste suhtes kliirimiskohustust tuleks kohaldada, ja peatamismehhanismi. Samasugune aruanne tuleks koostada ka määruses (EL) nr 600/2014 sätestatud tuletislepingutega kauplemise kohustuse kohta,

1)

I jakku lisatakse järgmised punktid i, j ja k:

2)

IV jakku lisatakse järgmine punkt d: