Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52018AE3480

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Liikuvus Euroopas. Säästev liikuvus Euroopas – ohutu, ühendatud ja keskkonnahoidlik““ (COM(2018) 293 final)

    EESC 2018/03480

    ELT C 62, 15.2.2019, p. 254–260 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    15.2.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 62/254

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Liikuvus Euroopas. Säästev liikuvus Euroopas – ohutu, ühendatud ja keskkonnahoidlik““

    (COM(2018) 293 final)

    (2019/C 62/39)

    Raportöör:

    Giulia BARBUCCI

    Konsulteerimistaotlus

    Euroopa Komisjon, 18.6.2018

     

     

    Õiguslik alus

    Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

     

     

    Vastutav sektsioon

    transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon

    Vastuvõtmine sektsioonis

    4.10.2018

    Vastuvõtmine täiskogus

    17.10.2018

    Täiskogu istungjärk nr

    538

    Hääletuse tulemus

    (poolt/vastu/erapooletuid)

    201/3/7

    1.   Järeldused ja soovitused

    1.1.

    		 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt kolmanda liikuvuspaketi üle ja peab seda viimaseks sammuks Euroopa säästva liikuvuse suunas. Komitee märgib samas, et komisjoni ettepanekus käsitletakse peaaegu üksnes maanteevedusid. Arendamaks välja tõeliselt säästvat ja ohutut liikuvust, on vaja töötada välja ambitsioonikam projekt, milles võetakse arvesse kõiki olemasolevaid transpordiliike, pöörates eritähelepanu kauba- ja reisijatevedu koondavatele ühendvedudele.

    1.2.

    		 Komitee arvates toovat ohutut, ühendatud ja keskkonnahoidlikku liikuvust taotlevad komisjoni ettepanekud endaga eelkõige liikmesriikide jaoks kaasa märkimisväärse majandusliku koormuse, et kohandada materiaalseid ja digitaalseid taristuid (5G). Seega on oluline toetada neid algatusi piisavate rahaliste vahenditega ja pika aja jooksul, seades neile realistlikud ja saavutatavad eesmärgid.

    1.3.

    		 Komitee kiidab heaks liiklusohutuse strateegilise tegevuskava ja toetab eesmärki „Vision Zero“ (liiklussurmade nullini viimine), mille siht on saavutada 2050. aastaks liiklusõnnetustes hukkunute ja raskesti vigastatute nullmäär. Maailma Tervisesüsteemi (WHO) edendatav turvalise süsteemi meetod aitab sellele kindlasti kaasa, piirates õnnetuste arvu ning viies reisijatele ja jalakäijatele tekitatava kahju miinimumini. Samuti on esmatähtis jätkata liikluseeskirja ja asjakohaseid karistusi käsitlevate riiklike nõuete ühtlustamist ning samal ajal laiendada mootorsõidukite ohutusseadmete kohustuslikkust kõigile teel liikuvatele sõiduvahenditele, nii kaubaveoks kui ka inimeste transpordiks ette nähtud avaliku sektori ja erasõidukitele. Lõpuks soovitatakse, et uued nn ohutud sõidukid oleksid taskukohased nii tarbijatele kui ka ettevõtetele.

    1.4.

    		 Digiteerimine, ühendamine ja automatiseerimine on peamised vahendid, mille abil arendada edasi turvalise süsteemi meetodit ja läheneda liiklussurmade nullini viimise eesmärgile. Komitee toetab projekti luua automatiseeritud, ühendatud ja ohutu teedevõrk. Komitee soovitab komisjonil võtta arvesse eri liikmesriikide maantee- ja kiirteetaristute erinevat seisundit ja eelkõige laiendada projekti ka linnakeskustesse, kus leiab aset suur osa raskeid, kuid mitte surmaga lõppevaid liiklusõnnetusi.

    1.5.

    		 Komisjoni ettepanekus rõhutatakse isejuhtivate sõidukite arendamise tähtsust ja nende rolli turvalisuse suurendamisel. Samas aga ei määratleta üksikasjalikku strateegiat automatiseeritud transpordi väljaarendamiseks, mis tuleb selle valdkonna arengule ilmselt kasuks, kuid võib olla problemaatiline liikmesriikide jaoks nende transpordipoliitika kohandamisel uute tehnoloogiate ja nende kasutamisega. Samuti rõhutab komitee tehnilise teostatavuse probleeme eesmärgiga tagada segaliikluse süsteemi (inimese juhitavad, juhiabisüsteemidega varustatud ja automatiseeritud sõidukid) võimalikult ohutud tingimused.

    1.6.

    		 Sõidukite täielik automatiseerimine tekitab arvukalt eetilisi, majanduslikke, tööhõivealaseid ning ühiskondlikku vastuvõetavust ja õiguslikku vastutust puudutavaid küsimusi. Komitee tuletab meelde põhimõtet, mille kohaselt võib üksnes inimene kui selline langetada n-ö eetilisi valikuid, samuti seda, et masinad peavad nende arengutasemest olenemata inimest toetama ja mitte teda asendama. On oluline, et organiseeritud kodanikuühiskond oleks täielikult juhtimisprotsessi kaasatud ning et alustataks sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste protsesse, eesmärgiga vältida võimalikke negatiivseid tagajärgi tööhõivele ja töötajatele.

    1.7.

    		 Komitee toetab ettepanekuid, milles käsitletakse säästvamat transporti ja strateegilist tegevuskava akude kohta, et vähendada Euroopa energiapuudujääki ja luua akude väärtusahel. Komitee rõhutab siiski, et erinevad asjaolud takistavad kava täielikku väljatöötamist: toorainesõltuvus kolmandatest riikidest; alternatiivkütuste puudus; juhtimisviivitused; kasutatud akude töötlemine ja kõrvaldamine ning kvalifitseeritud tööjõu vähesus.

    1.8.

    		 Kõnealused tingimused toovad kaasa vajaduse suuremahuliste investeeringute järele teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonda, et leida uusi, täielikult taastuvaid ja kliimaneutraalseid alternatiivkütuseid. Sama oluline on investeerimine haridusse ja koolitusse, kaasates ülikoole ja teaduskeskuseid, eesmärgiga suurendada kvalifitseeritud tööjõu hulka.

    1.9.

    		 Üleminekuga elektrisõidukitele kaasneb Euroopa autopargi suure osa uuendamine veidi rohkem kui kümne aasta jooksul. Keskkonnasõbralikumad ja turvalisemad sõidukid peaksid olema hinna poolest kättesaadavad kõigile kodanikele ja ettevõtjatele ning riigid peaksid hõlbustama üleminekut sobivate maksustiimulitega.

    1.10.

    		 Autopargi uuendamine loob ühtlasi probleemi, et tuleb kõrvaldada ja võtta ringlusse suur osa olemasolevast autopargist. See teema peaks olema komisjoni ringmajandust käsitlevates strateegiates kesksel kohal. Organiseeritud kodanikuühiskond peaks olema kaasatud üleminekuprotsessi kõigil etappidel ning tema ülesanne on teavitada kodanikke ja suurendada nende teadlikkust säästva liikuvuse küsimustest.

    2.   Sissejuhatus

    2.1.

    		 Transpordisektor on olnud pikka aega valdkond, kus on toimunud mitmesuguseid muutusi ja ümberkorraldusi ning mis on seeläbi muutunud üheks peamiseks majandusarengu teguriks. Innovatsioon, tehnoloogia, digiteerimine ja ühenduvus on rajanud teed uueks transpordirevolutsiooniks, olles suunatud ohutuse, juurdepääsu, jätkusuutlikkuse, konkurentsivõime ja tööhõive suurendamisele.

    2.2.

    		 Vähese heitega liikuvuse strateegia (1) järgselt koostas Euroopa Liit sektori ajutise tegevuskava, mis jagati kolmeks nn liikuvuspaketiks, (2) mis avaldati vastavalt 2017. aasta mais, 2017. aasta novembris ja 2018. aasta mais. Käesolevas arvamuses käsitletakse viimast seadusandlikku algatust pealkirjaga „Liikuvus Euroopas“.

    2.3.

    		 Komisjoni teatises ja paketi ettepanekutes käsitletakse peamiselt maanteetransporti ja eelkõige keskendutakse autotranspordile, võtmata arvesse ühtegi teist transpordiliiki.

    3.   Ettepaneku kokkuvõte

    3.1.

    		 Komisjoni teatis COM(2018) 293 „Liikuvus Euroopas. Säästev liikuvus Euroopas – ohutu, ühendatud ja keskkonnahoidlik“ on kolmandat liikuvuspaketti käsitlev peamine dokument, kuna sellega luuakse paketi tugiraamistik. See on jagatud kolme peatükki: ohutu liikuvus, ühendatud ja automatiseeritud liikuvus, keskkonnahoidlik liikuvus. Lisaks on teatise kahte lisasse hõlmatud olulised algatused, nimelt liiklusohutuse strateegiline tegevuskava ja strateegiline tegevuskava akude kohta.

    3.2.   Ohutu liikuvus

    3.2.1.

    		 Hoolimata viimaste aastate edusammudest on tõsiste või surmaga lõppenud õnnetuste arv teedel jätkuvalt liiga suur. 2017. aastal registreeriti õnnetuste tulemusel 25 300 surmajuhtumit ja 135 000 tõsist vigastusjuhtu, mis tekitab väga suuri majanduslikke ja sotsiaalseid kulusid. Kuna 90 % õnnetustest juhtus inimliku eksimuse tagajärjel, leiab komisjon, et automatiseerimine, ühenduvus ja uued projekteerimisnormid võivad olulisel määral aidata piirata seda ulatuslike mõõtmetega nähtust (3) – eesmärk on „Vision Zero“ (liiklussurmade nullini viimine), millega soovitakse saavutada 2050. aastaks liiklusõnnetustes hukkunute ja neis raskesti vigastatute nullmäär. Strateegia hõlmab vahe-eesmärki vähendada liiklusõnnetustes hukkunute ja neis raskesti vigastatute arvu 2030. aastaks 50 % võrra.

    3.2.2.

    		 Et aidata kaasa kõnealuste eesmärkide saavutamisele, kavatseb EL võtta kasutusele uued tehnoloogilised ja regulatiivsed vahendid, mis on kooskõlas WHO turvalise süsteemi meetodiga. See tugineb põhimõttele, et kuigi õnnetusi ei ole võimalik täielikult välistada, võib siiski sekkuda, et vähendada liiklusõnnetustes hukkunute ja neis raskesti vigastatute arvu.

    3.2.3.

    		 Euroopa Liit kavatseb integreeritult võidelda õnnetuste põhjustega, luues kaitsetasemed, eesmärgiga tagada võimalus tegureid omavahel kompenseerida, kui üks neist toimib halvemini. Kõnealune protsess eeldab sõidukites ja maanteetaristus asjakohaste tehnoloogiliste seadmete kasutuselevõttu ning nende vahel tõhusama teabevahetuse tagamist. Iga meetme suhtes on käivitatud ajutine seadusandlik algatus:

    a)

    Liiklusohutuse strateegiline tegevuskava (4). Tegevuskava eesmärk on liiklussurmade nullini viimine, samuti Euroopa juhtimise tugevdamiseks kriteeriumide kehtestamine, rahastamise suurendamine Euroopa ühendamise rahastu kaudu teedevõrgu innovatsiooniks (200 miljonit eurot), turvalise süsteemi meetodil põhineva lähenemisviisi kasutamine, uute nõuete kehtestamine sõidukite ohutuse suurendamiseks, sihtide saavutamine seoses ühenduvuse ja automatiseerimisega sõiduki ja sõiduki ning maanteetaristu ja sõiduki vahel ning ettepaneku tegemine viia Euroopa ohutusstandardid üle ka kolmandatesse riikidesse (eelkõige Lääne-Balkani riikidesse).

    b)

    Sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitset käsitlev määrus (5). Muu hulgas on kavas võtta kasutusele kõrgetasemelised hädapidurdussüsteemid, sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemid, raskeveokite kabiinide teistsugune konstruktsioon, et soodustada jalgratturite või jalakäijate nähtavust, koos neid inimesi tuvastavate anduritega.

    c)

    Direktiiv maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (6). Selle eesmärk on kaardistada kogu Euroopa võrgu riskid, piirdumata üksnes üleeuroopalise transpordivõrgu kiirteedega, vaid laiendades seda ka kõigile teistele kiir- ja maanteedele. Linnatänavad jäetakse välja. Samuti kehtestatakse direktiiviga maateetaristu kvaliteedistandardid (selged teetähistused ja liiklusmärgid ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, nagu sõidurajalt kõrvalekaldumist ärahoidev roolimehhanism).

    3.3.   Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus

    3.3.1.

    		 Komisjoni strateegia, milles käsitletakse ühendatud ja automatiseeritud liikuvust, (7) põhineb ELi tasandil juba kasutusele võetud kaval ning eelkõige teatisel „Tehisintellekt Euroopa huvides“ (8) ja Amsterdami deklaratsioonil, millega liikmesriigid palusid komisjonil välja töötada automatiseeritud ja ühendatud sõidukijuhtimise Euroopa strateegia, kohandada õigusraamistikku, toetada teadusuuringuid ja innovatsiooniprotsesse ning levitada koostalitlusvõimelisi ja koostööl põhinevaid intelligentseid transpordisüsteeme.

    3.3.2.

    		 Komisjon koondab ühte dokumendi kokku järgmised pikaajalised eesmärgid (heite, liikluse ja õnnetuste vähendamine): pakkuda toetust autotööstusele seoses teadusuuringute ja innovatsiooni edendamisega; lahendada kiiresti eetilised ja sotsiaalsed mureküsimused, nagu inimese ja masina uus suhe, kõnealuste tehnoloogiate küberturvalisus ja mõju tööhõivele, enne kui täielikult automatiseeritud sõidukid lastakse turule.

    3.3.3.

    		 Automatiseerimise peamiste eeliste seas saab välja tuua juurdepääsu võimaluse avanemise liikuvusele kõigi nende jaoks (peamiselt puudega inimesed ja eakad), kellel tänaseni see puudus. Selleks, et maksimaalselt ära kasutada automatiseerimisega kaasnevaid võimalusi, on väga tähtis, et sõidukid ja maanteetaristu vahetaksid pidevalt omavahel teavet, arvestades, et lähiaastatel võib tekkida nn segasüsteem, mille korral erinevaid tehnoloogiaid kasutavad sõidukid (inimese poolt juhitavad, abiseadmetega varustatud ja automatiseeritud sõidukid) peavad omavahel suhtlema hakkama. Selle raamistiku täiendamiseks ja ühendvedusid silmas pidades tuleb kindlaks määrata ka ajutised nõuded Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide (9) ja kaubavedusid käsitleva elektroonilise teabe (10) reguleerimiseks.

    3.4.   Keskkonnahoidlik liikuvus

    3.4.1.

    		 Transpordi dekarboniseerimine ja üleminek puhtale energeetikale on ühed peamistest kolmanda liikuvuspaketi aspektidest. See algatus on osa suuremast ringmajanduse tegevuskavast. Selleks, et saavutada jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime alal kõrgem tase, käivitab EL mitu järgmist algatust.

    a)

    Strateegiline tegevuskava akude kohta: (11) sai alguse vajadusest suurendada Euroopa jätkuvat energiasõltumatust koos platvormi „Euroopa akuliit“ loomisega, millesse kaasatakse tööstusüksused, liikmesriigid ja Euroopa Investeerimispank (EIP). Kava eesmärk on käivitada säästlike akude tootmine kogu väärtusahela mõistes, alustades akuelementide ja akupakkide (esmaste ja teiseste) toorainete kaevandamisest kuni projekteerimise ja tootmise etapi, akude kasutamise, teisese kasutamise, ringlussevõtu ja kõrvaldamiseni.

    b)

    Määrus uute raskeveokite CO2-heite kohta, (12) eesmärgiga määrata kindlaks hulk CO2-heitega seotud näitajaid väikeste tarbesõidukite ja busside jaoks, hõlmates ja täiendades olemasolevaid õigusnorme. Algatusega nähakse ette ka meetmed, mille abil julgustada ettevõtteid ostma energeetiliselt tõhusamaid ja vähem saastavaid sõidukeid. Kõnealuse meetmega kaasneb ettepanek tagada CO2-heite vähendamise eesmärgil raskeveokite aerodünaamiliste omaduste projekteerimist ja sõidukite kaalu reguleerivate uute standardite kiire jõustumine (13).

    c)

    Määrus eri kütuste võrdlemise soodustamise kohta, millega luuakse ühtne mõõtühik, mille abil julgustatakse soetama uusi, väikese keskkonnamõjuga sõidukeid (14).

    d)

    Määruse rehvide märgistamise kohta, (15) et tõsta esile nende ohutust, energiatõhusust ja mürataset käsitlevaid standardeid.

    e)

    Energiatoodete maksustamise raamistiku läbivaatamine, edendades elektromobiilsust.

    f)

    Määrus üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaarendamise edendamiseks võetavate meetmete lihtsustamise kohta, (16) et hõlbustada projektidele loa andmise menetlusi.

    3.5.

    		 Algatuste kogumile on Euroopa ühendamise rahastust eraldatud koguinvesteeringuid 450 miljoni euro ulatuses, mis on ette nähtud selliste projektide finantseerimiseks, millega aidatakse kaasa liiklusohutuse tagamisele, digiteerimisele ja mitmeliigilise transpordi edendamisele. Sama programmi raames eraldatakse täiendavalt neli miljonit eurot küberturvalisuse ning koostööl põhineva ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse arendamiseks.

    4.   Üldised tähelepanekud

    4.1.

    		 Komitee väljendab heameelt kolmanda liikuvuspaketi üle ja peab seda järjekordseks sammuks ohutuma, juurdepääsetavama ja keskkonnahoidlikuma liikuvuse suunas. Komitee märgib samas, et komisjoni ettepanekus käsitletakse peaaegu üksnes üht osa maanteetranspordi sektorist. Säästva ja ohutu liikuvuse arendamiseks on vajalik võtta arvesse kõiki olemasolevaid transpordiviise, kavandades aina tihedamat, tulemuslikumat ja tõhusamat ühenduvust avaliku ja erasektori transporditeenuste vahel, lühendades reisimisele kuluvat aega ja veomahtu.

    4.2.

    		 Pakett koosneb mitmest omavahel ühendatud seadusandlikust algatusest, mida komitee hindas kasulikuks konkreetsete küsimuste selgitamisel üksikute seisukohtade läbitöötamise kaudu. Sel põhjusel tuleb käesolevat arvamust, milles keskendutakse põhiteatise analüüsile, lugeda ja mõista kooskõlas komitee varasemate arvamustega esimese ja teise liikuvuspaketi kohta ning kooskõlas käesoleva arvamusega koordineeritult koostatud arvamustega, milles analüüsitakse selle eriaspekte (17).

    4.3.

    		 Komitee on seisukohal, et komisjoni teatis ja sellega seotud ettepanekud on kooskõlas komitee selleteemaliste varasemate arvamustega ning et see võib aidata kaasa ohutusstandardite ja ühtlasi kogu Euroopa autotööstuse konkurentsivõime parandamisele.

    4.4.

    		 Komitee juhib tähelepanu tõigale, et komisjoni teatisega ei kaasne nõuetekohast mõjuhinnangut teatises kavandatud meetmete kohta. Eelkõige jääb selgusetuks mõju sõidukite omadustele ja kasutusele ja veomahtude sellest tulenevatele arengutele. Transpordi edendamise asemel võivad need seda hoopis pärssida, pikendades kodanike liikumiseks kuluvat aega ja suurendades õnnetuste ohtu. On oluline, et komisjonil oleks transpordiga seoses üleilmne ambitsioonikas visioon, milles käsitletakse avalike ja erasektori transporditeenuste vahelisi ühendvedusid tõhusust, elukvaliteeti ja ohutust loova tegurina. Komitee rõhutab, kui oluline on koostada asjakohased mõjuhinnangud kõigi ettepanekute kohta, mis sisaldavad konkreetseid meetmeid. Uuteks transpordiviisideks valmistamisel tuleb jälgida, et ei aeglustata arukate tehniliste lahenduste (nt valgustuse) ulatuslikku kasutuselevõttu; need lahendused suurendavad (eelkõige avaliku) transpordi tõhusust ja vähendavad õnnetuste tõenäosust.

    4.5.

    		 Komitee toetab eesmärki „Vision Zero“ (liiklussurmade nullini viimine), mida on kavas saavutada nn turvalise süsteemi meetodi kaudu. See eeldab kõigi sektorite ja kõigi liiklejate kaasatust tõhustatud juhtimise saavutamiseks. Tähtis on, et eesmärkide saavutamiseks kehtestatud näitajad oleksid selged, realistlikud ja kontrollitavad. Eelkõige avaldab komitee lootust, et kodanikuühiskonna organisatsioonid oleksid aktiivselt kaasatud kõigisse strateegia väljatöötamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise etappidesse.

    4.6.

    		 Komitee tunnustab otsust eraldada Euroopa ühendamise rahastu kaudu 450 miljonit eurot (ajavahemikul 2018–2020) digiteerimise elluviimiseks ja liiklusohutuse tagamiseks. Siiski kordab komitee vajadust kindlustada, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2021–2027 suurendataks märkimisväärselt pikas perspektiivis järjepidevalt kättesaadavat rahalist katet, et saavutada ELi seatud ambitsioonikad eesmärgid.

    4.7.

    		 Komitee leiab, et kogu üleeuroopalise transpordivõrgu ning kõigi kiir- ja maanteede riskide kaardistamine oleks oluline samm prognoosimaks Euroopa teedevõrgus ilmneda võivate taristupõhiste juhtumite ulatust ja liiki. On tähtis, et sellega samaaegselt arendataks ka füüsilisi ja digitaalseid taristuid. Samuti on oluline võimalikult kiiresti lõpule viia 5G-võrguga kaetus kõigis kiir- ja maanteevõrgustikes, et võimaldada tõhusa koostalitlusvõime arengut maantee ja sõiduki ning sõiduki ja sõiduki vahel. Komitee märgib siiski, et eri Euroopa riikides on kiir- ja maanteevõrgustike olukord väga erinev. Seega on oluline kaasata sellesse põhjalikku ajakohastamisprotsessi üksikuid liikmesriike, pakkudes piisavat rahastust ning seades neile realistlikud ja saavutatavad eesmärgid.

    4.8.

    		 Komitee kiidab heaks komisjoni ettepaneku muuta mõned olulised sõidukite ohutus- ja tehnoloogilised funktsioonid (arukas kiiruse kohandamine, automaatsed hädapidurid jne) ning konstruktsioonipõhised detailid (väikeste tarbesõidukite otsenähtavuse parandamine) kohustuslikuks. Komitee soovib siiski, et uute ohutusalaste eeskirjade kogumit laiendataks võrdselt kõigile maanteetranspordi liikidele, et saavutada terviklik, selge ja ühtne õigusraamistik.

    4.9.

    		 Ettepanek uue rehvide märgistamise süsteemi kohta, mille raames esitatakse konkreetsed ohutusstandardid (samuti keskkonna- ja mürastandardid), võiks olla õnnetuste arvu vähendamises oluline tegur, edendades tarbijate ennetavaid ja teadlikke valikuid. On oluline, et märgistustel esitatud juhised oleksid tarbijatele kohe selged ja arusaadavad.

    4.10.

    		 Seoses liiklusohutusega on samuti tähtis, et Euroopa Liit alustaks riiklikul tasandil kehtivate õigusaktide järkjärgulise ühtlustamisega ja asjakohaste karistuste (liiklusmärkide järgimine, lubatud kiiruse hoidmine, turvavööde ja kiivrite kasutamine, alkoholijoobes või uimastite mõju all sõiduki juhtimise keeld jne) kehtestamisega. Selliste meetmetega peab kaasnema asjakohaste konkreetsete tehnoloogiate areng (alkolukk, juhi unisust avastav seade), et tuvastada mis tahes riski- või ohuolukordi. Samuti on oluline, et mis tahes tehnoloogia kasutamine ei tooks endaga kaasa sõidukite hinna ulatuslikku kasvu. Ohutumad sõidukid peavad olema kõigile kättesaadavad (18).

    4.11.

    		 Nullini viimise eesmärk annab palju lootust ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse arendamiseks. Komitee on seisukohal, et automatiseerimisel võib olla oluline osa liiklusõnnetuste arvu vähendamises, ent leiab seejuures, et on väga oluline tuua välja mõned mureküsimused ja kahtlused seoses komisjoni eeldatava arengusuunaga. Seetõttu on oluline parandada juba olemasolevaid tehnoloogiaid, käivitades ühtlasi olemasolevate ja uute tehnoloogiate kontrollimise menetlused, mille abil saavutada tegelikku ohutust tagavad tasemed. Asjaolu, et ei määratleta üksikasjalikku strateegiat, mis oleks suunatud automatiseeritud transpordi väljaarendamisele, tuleb selle valdkonna arengule ilmselt kasuks, kuid võib olla problemaatiline liikmesriikide jaoks nende transpordipoliitika kohandamisel uute tehnoloogiate ja nende kasutamisega.

    4.11.1.

    		 Sellise strateegia arendamisel tuleks suurendada võimalikult palju automatiseerimise ja ühenduvuse rolli inimeste toetamisel. Eeskätt väljendab komitee muret selle pärast, et komisjon käsitleb abistatud juhtimise ja täieliku automatiseerituse (inimene vaid reisijana) tasemeid sarnastena. Täielik automatiseerimine hõlmab nii sotsiaal-majandusliku heakskiitmise probleemi kui ka tehnoloogilise ja taristuga seotud teostatavuse probleemi, arvestades, et segasüsteemis (juhiabisüsteemita sõidukid, juhiabisüsteemiga sõidukid ja täielikult automatiseeritud sõidukid) tuleb tagada võimalikult suur ohutus. Enne turulelaskmist peaksid täielikult automatiseeritud sõidukid seetõttu läbima katseetapi, millega tagatakse sarnased tõhusus- ja ohutustasemed kui lennu- ja raudteetranspordi puhul.

    4.11.2.

    		 Komitee väljendab heameelt ettepanekute üle, mille eesmärk on luua digitaalne teabevahetus meretranspordi alal (merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond ja kaubaveodokumentide tunnustamine), kuid leiab, et neid ettepanekuid saaks edasi arendada.

    4.12.

    		 Komitee tunneb heameelt akusid käsitleva strateegilise tegevuskava üle, milles asetatakse protsessis kesksele kohale Euroopa akuliit, rõhutades probleemi, mis seisneb ELi tõsises energiasõltuvuses kolmandatest riikidest.

    4.12.1.

    		 Otsus luua ringmajanduse mudeli kohaselt akude väärtusahel väärib kahtlemata heakskiitu. Sellegipoolest rõhutab komitee, et kava täieulatuslikku arengut takistavad praegu mitmesugused tegurid: sõltuvus kolmandate riikide toorainest (nt liitium); asjaolu, et ringmajanduse jaoks funktsionaalsete alternatiivsete toorainete otsimine on alles algetapis; suutmatus hallata täielikult kasutatud akude ümbertöötlemist (teisesed toorained) ja nende kõrvaldamist; kvalifitseeritud tööjõu puudumine.

    4.12.2.

    		 Eelkõige leiab komitee, et nende tõsiste probleemide lahendamiseks on vaja eraldada märkimisväärseid vahendeid teadusuuringutele ja innovatsioonile. Aastateks 2018–2020 eraldatud vahendid on kahtlemata asjakohased, ent seda suunda tuleb jätkata ka järgmises mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2021–2027. Eelkõige on oluline toetada teadusuuringuid täielikult taastuvate, puhaste ja keskkonnamõjuta alternatiivsete energiaallikate kohta, kõrvaldades teatavad ilmsed piirangud, mis on seotud toorainete kättesaadavuse ja keskkonnamõjuga ning mis iseloomustavad juba elektrimootorite akusid. Peale selle on oluline tagada kvalifitseeritud tööjõud, kasutades programmi „Erasmus+“ vahendeid ning kaasates ülikoole ja teaduskeskuseid.

    4.12.3.

    		 Komitee toob välja, et komisjoni algatus viib kogu Euroopa sõidukipargi peaaegu täieliku uuendamiseni kümne aasta jooksul, tuues kaasa miljonite sõidukite kõrvaldamise ja ringlussevõtuga seotud uue probleemi. See teema peaks olema komisjoni ringmajandust käsitlevates strateegiates kesksel kohal. Organiseeritud kodanikuühiskond peab olema kaasatud üleminekuprotsessi kõigil etappidel ning tema ülesanne on teavitada inimesi ja suurendada nende teadlikkust säästva liikuvuse küsimustest.

    4.13.

    		 Komitee toetab algatust kehtestada CO2-heite piirangud ka raskeveokite jaoks, nagu on juba tehtud muude sõidukikategooriate puhul. Kuna transpordisektori VKEdel võib tekkida raskusi oma sõidukipargi uuendamisel, soovitatakse liikmesriikidel toetada konkreetsete maksusoodustuste kaudu üleminekut vähese CO2-heitega majandusele.

    4.14.

    		 Komitee arvates tuleks üleeuroopaliste transpordivõrkude rajamise lihtsustamise ettepanekus nõuetekohaselt arvesse võtta kohtumenetlusi täieliku tõhususe tagamiseks (19).

    5.   Konkreetsed märkused

    5.1.

    		 Euroopa kiirteedel ja riiklikel maanteedel esinevate riskide liigitamises ei käsitleta nõuetekohase ja kooskõlastatud tehnoloogia arendamist linnades, kus toimub suurem osa rasketest, ent mitte surmaga lõppevatest õnnetustest. Lisaks oleks oluline algatada sama protsess ka kuues Lääne-Balkani riigis, mis on juba alustanud läbirääkimisi ELiga ühinemiseks.

    5.2.

    		 Autode eCall-süsteem, mis teeb õnnetuse korral automaatse kõne maantee- ja tervishoiuasutustele, on kahtlemata veel üks tegur, mis võib vähendada liiklusõnnetuste mõju. Komitee loodab, et see süsteem tehakse kohustuslikuks kõikidel kõige enam levinud ja õnnetustes osalevatel sõidukitel (raskeveokid, bussid ja mootorrattad) ning et EL soodustab suuremat integratsiooni liiklusohutuse ja tervishoiu hädaabiteenustes.

    5.3.

    		 Automatiseerimise arendamises on olulisel kohal eetikaga seotud aspektid. Eriti vastuolulised on olukorrad, mil masin peab tegema n-ö eetilise valiku. Komitee kordab põhimõtet, mille kohaselt tohivad eetilisi valikuid teha üksnes inimesed ning olenemata nende arengutasemest peavad masinad inimesi aitama, aga mitte neid asendama.

    5.4.

    		 Täiesti automatiseeritud sõidukite arendamiseks ja turule laskmiseks kutsub komitee komisjoni üles pöörama suuremat tähelepanu selle teemaga seotud tööhõive- ja sotsiaalsetele aspektidele. Eelkõige tunneb komitee muret, et suhteliselt lühikese aja jooksul võidakse kaotada terveid tööhõivesektoreid (nt veoettevõtjad) ning et kaotatud töökohti ei asendata uutega. Lisaks peaks EL seda laadi stsenaariumi puhul silmitsi seisma äärmiselt suure töötute arvuga, kelle oskusi ja teadmisi on raske uue automatiseeritud transpordi süsteemi raames ümber korraldada. Seetõttu on vaja sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste kaudu sätestada muudatuste haldamine ja koolituskursuste alustamine, et tagada kõikidele sektori töötajatele vajalikud oskused.

    5.5.

    		 Komitee leiab, et kindlustusettevõtted peaksid soodustama ohutumate sõidukite ostmist kindlustusmaksete vähendamise kaudu. Üldisemalt leiab komitee, et on äärmiselt vajalik alustada tõsist arutelu täielikult automatiseeritud sõidukite kasutuselevõtmisega seotud õiguslike aspektide üle, täpsustades eeskätt, kes võetakse liiklusõnnetuse korral tsiviil- või kriminaalvastutusele.

    5.6.

    		 Komitee väljendab kahtlust komisjoni kasutuselevõetud süsteemi suhtes erinevate kütuste võrdlemiseks (20). Nimelt ei võeta selles süsteemis, mis põhineb auto läbitud 100 km kulul, arvesse arvukaid näitajaid, mis on olulised kütuse tegeliku maksumuse arvutamiseks, ning see võib tarbijates segadust tekitada. Peale selle on komisjoni kehtestatud tarbijatega konsulteerimise mehhanism vähendanud komitee ja sektoris aktiivsete tarbijaorganisatsioonide rolli tähtsust ning selles on keskendutud statistiliselt ebaolulisele valimile (3 000 küsitletut kolmes ELi riigis), esitades liiga sarnaseid alternatiive.

    Brüssel, 17. oktoober 2018

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

    Luca JAHIER

    (1)  COM(2016) 501 final.

    (2)  COM(2017) 283 final, COM(2017) 675 final, COM(2018) 675 final.

    (3)  COM(2016) 686 final.

    (4)  COM(2018) 293 final, I lisa.

    (5)  COM(2018) 286 final.

    (6)  COM(2018) 274 final.

    (7)  COM(2018) 283 final.

    (8)  COM(2018) 237 final.

    (9)  COM(2018) 278 final.

    (10)  COM(2018) 279 final.

    (11)  COM(2018) 293 final, II lisa.

    (12)  COM(2018) 284 final.

    (13)  COM(2018) 275 final.

    (14)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/732 (ELT L 123, 18.5.2018, lk 85).

    (15)  COM(2018) 296 final.

    (16)  COM(2018) 277 final.

    (17)  TEN/668, Euroopa merenduse ühtsed kontaktpunktid ja Kaubavedusid käsitlev elektrooniline teave (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 265); TEN/669, TEN-T projektide elluviimine (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 269); TEN/675, Veoautode CO2-heite normid + Maanteesõidukite kaal ja mõõtmed(vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 286); TEN/672, Euroopa ühendamise rahastu (ELT C 440, 6.12.2018, lk 191); TEN/673, Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 274); TEN/674, Rehvide märgistamine(vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 280); TEN/667, Maanteetaristute ohutusjuhtimine (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 261); INT/863, Sõidukite ohutus/Vähekaitstud liiklejate kaitse (ELT C 440, 6.12.2018, lk 90).

    (18)  ELT C 157, 28.6.2005, lk 34.

    (19)  TEN/669, Üleeuroopalise transpordivõrgu projektide rakendamine (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 269).

    (20)  Rakendusmäärus (EL) 2018/732.

    Top