Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52018AE3007

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal a) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad“ (COM(2018) 435 final – 2018/0224 (COD)) ja teemal b) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm“ (COM(2018) 436 final – 2018/0225 (COD))

    EESC 2018/03007

    ELT C 62, 15.2.2019, p. 33–39 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    15.2.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 62/33

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal a) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad“

    (COM(2018) 435 final – 2018/0224 (COD))

    ja teemal b) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm“

    (COM(2018) 436 final – 2018/0225 (COD))

    (2019/C 62/05)

    Raportöör:

    Gonçalo LOBO XAVIER

    Konsulteerimistaotlus

    a)

    Euroopa Parlament, 14.6.2018

    nõukogu, 25.6.2018

    b)

    Euroopa Parlament, 14.6.2018

    nõukogu, 27.6.2018

    Õiguslik alus

    a)

    ELi toimimise lepingu artikli 173 lõige 3, artikli 182 lõiked 1, 4 ja 5, artikkel 188; ja Euratomi asutamislepingu artikli 7 lõige 5

    b)

    ELi toimimise lepingu artikli 173 lõige 3 ja artikli 182 lõige 4

     

     

    Vastutav sektsioon

    ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

    Vastuvõtmine sektsioonis

    2.10.2018

    Vastuvõtmine täiskogus

    17.10.2018

    Täiskogu istungjärk nr

    538

    Hääletuse tulemus

    (poolt/vastu/erapooletuid)

    187/1/2

    1.   Järeldused ja soovitused

    1.1.

    		 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab asjaolu, et Euroopa Komisjon on selgelt välja öelnud, et teadusuuringud ja innovatsioon (R&I) peavad jätkuvalt kuuluma oluliste ELi prioriteetide hulka ka järgmises mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027. Komiteel on väga hea meel märkida, et paljusid komitee soovitusi „Horisont 2020“ vahehindamiseks on arvesse võetud sellistes valdkondades nagu teaduskoostöö ja liikuvus, samuti meetmed innovatsiooni tugevdamiseks, piirkondadevaheliste erinevuste ületamiseks, teadus- ja uuendustegevuse edendamiseks kodanike seas, vähese õnnestumismäära parandamiseks ning halduskoormuse vähendamiseks (1).

    1.2.

    		 Komitee rõhutab, et teadus, teadusuuringud ja innovatsioon peavad olema Euroopa kogukonnatunde loomise protsessi põhielemendid, ja toetab seega programmi „Euroopa horisont“ lähenemisviisi tuua kodanikud nendele tegevustele ja saavutustele lähemale. Selleks peab tõhus teavitamine mitte üksnes programmi võimalustest, vaid ka innovatsiooni- ja teadustegevusalasest mõjust kodanike elule moodustama strateegia osa, et innustada liikmesriike seda jõupingutust rohkem toetama.

    1.3.

    		 Komitee toetab teadusuuringute ja innovatsiooni missioonide kujundamist programmi „Euroopa horisont“ strateegia osana, et saavutada mõjukamaid teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusi ning tegelikult muuta viisi, kuidas kodanikud tajuvad teadust ja selle mõju oma igapäevaelule. Komitee nõuab, et viivitamatult määratletaks strateegilised missioonid, mis stimuleerivad teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteeme kogu Euroopas ning mis toetavad koostööpõhiseid teadusuuringuid kui teadmiste edasiandmise ja mõju avaldamise peamist vahendit. Missioonid peaksid keskenduma konkreetsele, mõõdetavale ja saavutatavale eesmärgile ning need peaksid olema avatud kõigile võimalikele osalejatele, püüdes pädevust Euroopa erinevatest osadest.

    1.4.

    		 Komitee toetab asjaolu, et missioonid on avatud erinevatele alt üles lahendustele ning hõlmavad kogu teadusuuringute ja innovatsiooni elutsüklit. Kuna missioonid peaksid käsitlema keskmise pikkusega ja pikaajalisi eesmärke, tuleks nende lähenemisviisis kajastada ka madala tehnilise valmiduse taseme (TRL) teadusuuringute suurt olulisust. Need ei peaks olema suunatud mitte ainult lineaarsetele innovatsioonimudelitele, mis on sageli piiratud astmelise innovatsioonini, vaid peaksid selgesõnaliselt innustama murrangulisi innovatsioonimudeleid.

    1.5.

    		 Komitee kui organiseeritud kodanikuühiskonna esindaja on valmis aktiivselt panustama ühise kujundamise protsessi ja toetab missioonide ideed, kuid ei tohi unustada, et otsuste toomine lõpptarbijatele liiga lähedale võib piirata missioonide ulatust ja uuendusvõimet. Missiooninõukogudes peaks olema kõrgetasemeline ja piisavalt kriitiline hulk osalejaid kõigist sidusrühmadest, et vältida täiendavaid teadusuuringuid, või vastupidi, missioone, mis ületavad olemasoleva tehnilise/tehnoloogilise suutlikkuse.

    1.6.

    		 Komitee rõhutab, et Euroopa innovatsiooninõukogu on oluline vahend läbimurdelise tähtsusega innovatsiooni toetamisel ning ettevõtluse ja konkurentsivõime parandamisel ELi tasandil. Sel viisil, ja võttes arvesse Euroopa maastikku, usub komitee, et Euroopa innovatsiooninõukogu peaks keskenduma eelkõige väga innovatiivsetele ja läbimurdelise tähtsusega VKEdele ning idufirmadele.

    1.7.

    		 Komitee nõustub, et programm „Euroopa horisont“ peaks süstemaatiliselt kaasama sotsiaal- ja humanitaarteadused. Sotsiaal- ja humanitaarteadustele tuleks läheneda koostoimes tehnoloogilise lähenemisviisiga. Innovatsioon läheb tehnoloogiast palju kaugemale ning erinevate visioonide, kompromisside ja probleemide koondamine kujundab paremini teadusuuringute ja innovatsiooni maastikku Euroopas. Komitee usub, et tehnoloogiast kaugemale minek edendaks sotsiaal- ja humanitaarteadusi kogu „Euroopa horisont“ programmis.

    1.8.

    		 Komitee toetab „avatud teaduse“ poliitilist lähenemisviisi kui vahendit keskenduda tipptasemel teadusele ja kõrgetasemelistele teadmistele. Avatud teadus on Euroopa institutsioonide üldise teadusliku arengu jaoks keskse tähtsusega, kuid kaaluda tuleks kõigi tulemuste avalikustamiseks teatava tähtaja kehtestamist, tagamaks, et kõigi projektide tulemused tehakse kättesaadavaks sobivates registrites ja kindlaksmääratud ajavahemikus. Komitee tervitab avatud juurdepääsu publikatsioonidele ja teadusandmetele, kuid soovitab kindlasti teadusuuringute sidusrühmadega korrapäraselt konsulteerida avatud teaduse tulevaste nõuete osas. Olemasolevad loobumisvõimalused tuleks programmi „Euroopa horisont“ raames säilitada.

    1.9.

    		 Komitee nõustub, et ümberkujundatud sambastruktuur parandab sisemist sidusust, eelkõige tööstustehnoloogiate integreerimise kaudu 2. samba alla, suurendades tööstuse panust üleilmsete probleemide lahendamisse ning kohandades pakkumist uute lahenduste nõudlusele. Kõnealune lähenemisviis on väga atraktiivne ja üks soovitus oleks toetada konsortsiume, mis sulgevad innovatsioonitsükli, st hõlmata akadeemilised partnerid, kes loovad innovatiivseid lahendusi, kui ka lahenduste pakkujad, kes töötavad neid välja, ja lõpptarbijad, kes väljendavad oma vajadusi, et nad saaksid jätkusuutlikult tegutseda.

    1.10.

    		 Komitee väljendab ühtlasi heameelt eesmärgi üle veelgi lihtsustada riigiabi eeskirju, et hõlbustada erinevate rahaliste vahendite kombineerimist, mis võib olla väga oluline liikmesriikide ja piirkondade vaheliste suurte erinevuste kaotamiseks edukate teadusuuringute ja innovatsiooniprojektide arvu mõttes. Ühitatavate eeskirjade loodud sünergia liidu mitmesuguste rahastamisprogrammide ja liidu poliitika vahel, ennekõike struktuurifondide vahel, on keskse tähtsusega kõnealuste projektide suurima mõju tagamisel.

    1.11.

    		 Komitee rõhutab asjaolu, et teadlaste liikuvuse toetamine Marie Skłodowska-Curie meetmete (MSCA) kaudu on äärmiselt oluline Euroopa teadusruumi edasiseks tugevdamiseks, kuna ELi ja riiklikud poliitikameetmed peavad võtma eesmärgiks adekvaatsed ja atraktiivsed töötingimused spetsialistide tarvis, et vältida ajude äravoolu fenomeni, mis on ELis sidususe saavutamise seisukohast tõeliselt kontraproduktiivne. Lisaks on oluline tugevdada toetust karjääri alustavatele teadlastele Euroopa Teadusnõukogu programmi kaudu.

    1.12.

    		 Komitee on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata teadusharidusele ja teadusalasele suhtlusele samba „Euroopa teadusruumi tugevdamine“ all. See tugevdaks teadust koos ühiskonnaga ja ühiskonna jaoks kõnealuse samba ja seega programmi „Euroopa horisont“ raames.

    2.   Üldised märkused

    2.1.

    		 Komitee väljendab heameelt komisjoni hiljutise jõupingutuse üle edendada Euroopa majanduskasvu uute ja mõõdetavate Euroopa meetmete kaudu, mida toetab teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni aktiivsem edendamine, mis võib tagada Euroopale juhtpositsiooni mitmes valdkonnas (2). Euroopa novaatorite ja teadlaste kogukond on viimastel aastatel saavutanud palju eesmärke, kuid endiselt ei suuda Euroopa kodanikud seda olukorda mitmel põhjusel täiel määral hinnata, nt seoses teabevahetuse puudumise, kogukonna puuduliku pühendumuse või lihtsalt kodanike ükskõiksusega teaduslike saavutuste osas. Seetõttu on oluline seda Euroopa ühiskonna seisukohta muuta ning mitte üksnes lühiajalises perspektiivis, vaid ka selleks, et panustada pikaajalise innovatsiooni ja teadusliku ökosüsteemi juurdumisse ühiskonnas kui tervikus.

    2.2.

    		 Komitee toetab lähenemisviisi, et kodanike seisukohti on võimalik muuta põhiliste üleilmsete probleemide määratlemise teel osana väga tugevatest jõupingutustest mobiliseerida ühiskonda ja kaasata ühiskond Euroopa projekti. Euroopa konkurentsivõime suurendamine innovatsiooni kaudu on keskse tähtsusega ja seda peavad juhid poliitiliste prioriteetide seadmisel meeles pidama. Ei saa lihtsalt öelda, et teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon annavad suure panuse töökohtade loomisse ja majanduskasvu. Ei piisa sellest, kui lihtsalt antakse teavet, et kaks kolmandikku Euroopa tänasest majanduskasvust tuleneb teadus- ja arendustegevusest ja innovatsioonist. Liikmesriigid peavad sellest ühisest jõupingutusest osa võtma.

    2.3.

    		 Komitee tervitab ettepanekut luua uus Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni programm, mis toetab ja edendab teadusuuringuid ja innovatsiooni ELi tasandil ajavahemikus 2021–2027, ja selle peamisi tunnusjooni, milleks on keskendumine avatud teadusele, üleilmsetele probleemidele ja tööstuse konkurentsivõimele ning avatud innovatsioonile. Komitee on kindlalt veendunud, et ühisloome lähenemisviis, kaasates kõik sidusrühmad teadmis- ja innovaatikakogukondadesse, on alus Euroopa konkurentsivõime, töökohtade loomise, sotsiaalse ühtekuuluvuse, ennekõike noorte töötuse vastu võitlemise, ja keskkonnakaitse edendamiseks kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga 2030 ja kestliku arengu eesmärkidega.

    2.4.

    		 Programm „Euroopa horisont“ näib kajastavat komisjoni prioriteeti luua innovatsiooni ja teaduslik ökosüsteem, mis võiks võimaldada ELil parandada oma konkurentsivõimet struktuurimeetmete abil, millel on majanduslik ja sotsiaalne mõju. Seda ei kinnita mitte üksnes finantspaketis kavandatud tõus, vaid ka programmi kolme samba raames kavandatud tegevused.

    2.5.

    		 Komitee toetab peamisi uusi elemente, mis on esile toodud programmi „Euroopa horisont“ ettepanekus, nimelt: i) läbimurdelise tähtsusega innovatsiooni toetamine Euroopa innovatsiooninõukogu kaudu ii) suurema mõju loomine, keskendudes püstitatud ülesannetele ja kodanike kaasamisele: teadusuuringute ja innovatsiooni missioonid; iii) rahvusvahelise koostöö tugevdamine; iv) avatuse suurendamine tugevama avatud teaduse poliitika kaudu ning v) rahastamisviiside ratsionaliseerimine uue lähenemisviisi kaudu Euroopa partnerlustele.

    2.6.

    		 ELi teadusuuringute ja innovatsiooni selliste missioonide loomine, mis keskenduvad üleilmsetele probleemidele ja tööstuse konkurentsivõimele, võib olla hea viis ühiskonna suuremaks kaasamiseks teadus- ja innovatsioonitegevusse. See lähenemisviis võib olla edukas viis ühiskonna ja kodanike kaasamiseks missioonidesse, mis tuleb määratleda, ning loob kogukonnatunde, mis võib olla oluline märkimisväärsete tulemuste ja mõju saavutamiseks. Organiseeritud kodanikuühiskonna roll – veel kord rõhutades – võib asjaomases protsessis olla otsustava tähtsusega.

    2.7.

    		 Komitee hindab väga asjaolu, et programm „Euroopa horisont“ hakkab toetama avaliku ja erasektori partnerlusi kui tõhusat vahendit tööstuspõhistele teadusuuringutele ja innovatsioonile keskenduvate koostööpõhiste teadusuuringute parandamiseks, asetades rõhu väiksemale arvule suuremat mõju omavatele partnerlustele. Euroopa peab aktsepteerima asjaolu, et veel on pikk tee käia, et saavutada sujuv protsess tõhusa koostöö tähenduses akadeemiliste ringkondade ja tööstuse vahel. Loomulikult on palju häid näiteid ja parimaid tavasid, kuid palju on ka arenguruumi. Avaliku ja erasektori partnerlus on üks vahend, et vähendada praegust lünka nende kahe erineva, kuid teineteist täiendava maailma vahel: akadeemilised ringkonnad ja tööstus/turg.

    2.8.

    		 Komitee kutsub komisjoni veel kord üles (3) tegema jätkuvaid jõupingutusi, et vähendada horisondi programmis bürokraatia taset. Seetõttu avaldab komitee heameelt komisjoni ettepaneku üle vähendada bürokraatiat ja parandada „turustamisaega“/ettepanekutele vastamise taset, nagu on näha näiteks programmis „Horisont 2020“ seoses konkreetse VKE-dele ettenähtud vahendiga. Lihtsustamine peab olema programmi „Euroopa horisont“ peamine eesmärk, nimelt seoses ajavahemikuga taotluse esitamisest toetuse määramiseni ja seejärel turule sisenemisega, muutumatute rahastamismääradega, vahendite vähendatud arvuga, ajakavade piiratud kasutamisega, ühekordsete maksete laialdase kasutamisega jne.

    2.9.

    		 Komitee usub, et koos bürokraatia vähendamise, lihtsustamise parandamise ja nähtavama kampaaniaga VKEde meelitamiseks teadusuuringutesse ja innovatsiooni on Euroopa innovatsiooninõukogul põhinev kontseptsioon väga tervitatav, eelkõige seoses turustamise, kasvuinnovatsioonide ja ettevõtjate toetamisega. Tegelikult usub komitee, et kõnealune strateegia võib edukust suurendada, kui arvestada, et mõnesid idufirmasid ja ideid ei ole varem edu saatnud erinevatel põhjustel, mida Euroopa innovatsiooninõukogu soovib käsitleda. E tohi unustada vajadust muuta Euroopa kultuur vähem riskitundlikuks ning sellega seoses aitab Euroopa innovatsiooninõukogu sellele jõupingutusele kaasa ning peaks oma üldistes eesmärkides ja hindamiskriteeriumides arvestama kõrge riskiga teadusuuringute ja innovatsiooni meetmeid.

    2.10.

    		 Komitee toetab ideed kaasata programmi rohkem VKEsid ja idufirmasid, kuid väljendab mõningaid kahtlusi selle laiendamise osas. Hoolimata varasematest jõupingutustest raamprogrammide kaudu, peaksid VKEd olema rohkem kaasatud teadusuuringutel ja innovatsioonil põhinevatesse tegevustesse, ning programm „Euroopa horisont“ oleks parim võimalus nende „pardale“ saamiseks. Kapitali kaudu suurema kaasamise idee võib olla hea, kuid sõnum peab olema selge kõigi ettevõtjate jaoks. Asjaolu, et VKEdel on siiani erinev vaatenurk kapitaliosaluse suhtes, nõuab programmi täielikku selgitamist, et edendada selle tegevuses osalemist ja vältida väärtõlgendamist. VKEdel on pereettevõtetel põhineva kapitali pikaajaline traditsioon ning ettepanekud „avada“ nende kapital käesoleva programmiga rahastatavale turule võivad tõstatada konkreetseid küsimusi. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles selle huvitava ettepaneku osas väga selgelt väljenduma.

    2.11.

    		 Komitee nõustub ühtlasi põhimõttega, et ilma ELi dialoogita ei oleks enam ELi finantsinvesteeringuid ettevõtjatele. See moto, millest volinik Moedas teavitas hiljuti avalikul istungil, väljendab ambitsioonikat ettekujutust ettevõtjate ja kandidaatide vahelisest otsesest vastasmõjust, kuid see on ühtlasi väga riskantne seisukoht: veel ei ole selge, millised ressursid eraldatakse vestlustele kandidaatidega, ja kogu protsess tuleb tõhusalt üles ehitada. Kuid komitee on täielikult valmis seda uut lähenemisviisi toetama ning pakub oma abi protsessi alal koostöö tegemiseks oma liikmete oskusteabe abil ning toetudes kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes toetavad nende liikmeid.

    2.12.

    		 Lõpuks avaldab komitee ühtlasi heameelt jõupingutuste üle, mida on tehtud selleks, et tugevdada fondide sünergiat programmide vahel. Fondidevahelisel sünergial võib olla oluline osa teadusuuringute ja innovatsiooni suutlikkuse võimendamisel ja suurendamisel erinevates Euroopa piirkondades. Sünergia suurendamine liidu muude rahastamisprogrammide ja poliitikavaldkondadega, nimelt struktuurifondidega vastavate määruste abil, peaks olema keskne punkt. Mitmeaastase finantsraamistiku määruste kohaselt võivad liikmesriigid seoses ühtekuuluvusfondidega kanda 5 % oma eraldistest ühest fondist teise, võimaldades neil kanda investeeringuraha muudesse kindlaksmääratud põhivaldkondadesse. See võib olla järgmine oluline samm liikmesriikide parema kaasamise suunas innovatsiooniprogrammi eesmärgi saavutamisse ja teadusliku päevakorra uuele tasemele viimisse. Komitee usub, et üksnes avaliku ja erasektori kaasamisega võib programmi käsitada eduloona, millel on mõju kodanike igapäevaelule. Teine oluline aspekt oleks eri fonde käsitlevate eeskirjade ja määruste ühtlustamine, vähemalt sama liiki tegevuse puhul, ja eriti teadusuuringute ja innovatsiooni puhul.

    3.   Programmi „Euroopa horisont“ (2021–2027) käsitlev ettepanek

    3.1.

    		 Programmi „Euroopa horisont“ käsitlev komisjoni ettepanek põhineb teatel olulisest saavutusest: 100 miljardit eurot hõlmav teadusuuringute ja innovatsiooni programm, mis on samm teadusel ja innovatsioonil põhineva Euroopa teadmusühiskonna suunas. Sellega seoses tähendab asjaolu, et liikmesriigid olid sellise eelarve suurendamisega nõus, mitte üksnes poliitilist pühendumust, vaid ka selget sõnumit maailmale: Euroopa tahab olla innovatsiooni valdkonnas juhtrollis ning nüüd on loodud selleks vajalikud rahastamistingimused.

    3.2.

    		 Lisaks rahalise mahu suurenemisele soovib komitee rõhutada mõningaid otse ettepanekust võetud uusi ja innovaatilisi ideid, mis on selle arvamuse jaoks olulised. Seetõttu sooviksime lühidalt nimetada järgmisi teemasid:

    a)

    Programmi „Euroopa horisont“ kolmel sambal põhinev struktuur: Euroopa Komisjoni sõnul ei ole programmi „Euroopa horisont“ puhul tegemist mitte revolutsiooni, vaid evolutsiooniga. See põhineb kolmel peamisel sambal: „Avatud teadus“, mis hõlmab Euroopa Teadusnõukogu, Marie Skłodowska-Curie meetmeid ja teadustaristuid; „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“, mis koosneb viiest teemavaldkonnast: tervishoid; kaasav ja turvaline ühiskond; digitaalvaldkond ja tööstus; kliima, energeetika ja liikuvus; ning toit ja loodusvarad; ja „Avatud innovatsioon“, mis hõlmab Euroopa innovatsiooninõukogu, Euroopa innovatsiooni ökosüsteeme ja Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti. Kolme sammast toetavad Euroopa teadusruumi tugevdamisele suunatud tegevused.

    b)

    Euroopa innovatsiooninõukogu loomine, et aidata ELil saavutada juhtpositsioon turgu loova innovatsiooni valdkonnas; Euroopa on pürginud selle eesmärgi suunas mitmeid aastaid, kuid vaatamata jõupingutustele, suurepärastele mõtetele ja väga tugevale innovatsiooni- ja teaduskogukonnale ei kajastu pühendumuse tase majanduskasvu ega töökohtade loomise valdkonnas. Seega luuakse komisjoni ettepanekuga ühtne kontaktpunkt, mis aitab kõige lootustandvamad suure potentsiaaliga läbimurdetehnoloogiad laborist turule ning aitab kõige innovaatilisematel idufirmadel ja ettevõtjatel oma ideid ellu viia. Uus Euroopa innovatsiooninõukogu aitab tuvastada ja rahastada kiiresti arenevaid riskantseid innovatsioone, millel on suur potentsiaal luua täiesti uusi turge. See pakub otsest tuge novaatoritele kahe peamise rahastamisvahendi kaudu, millest üks on suunatud varajase etapi tegevustele ning teine arendustegevusele ja turustamisele. Uus nõukogu täiendab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti. Komitee on seisukohal, et Euroopa innovatsiooninõukogu peaks keskenduma väga innovaatilistele ja murrangulistele VKEdele ja idufirmadele.

    c)

    Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi strateegilise innovatsiooni tegevuskava raames tehakse ettepanekud tulevaste Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukondade loomiseks. Komitee on seisukohal, et nende arvu ei tohiks märkimisväärselt suurendada, vaid tuleks hoida piiratuna lähtuvalt põhimõttest lihtsustada teadusuuringute ja innovatsiooni maastikku. Lisaks peaks tulevased teadmis- ja innovaatikakogukonnad tagama eri Euroopa riikide esindatuse, eelkõige seoses innovatsioonikeskuste asukohtadega. Tugevdada tuleks akadeemilise samba soodustatud ettevõtlust (nt ettevõtlusharidus; tiheda mittedistsiplinaarse koostöö soodustamine tööstuse ja teadlaste vahel; ning tulevaste novaatorite jaoks vajalike oskuste määratlemine).

    d)

    ELi teadusuuringute ja innovatsiooni missioonide loomine keskendub üleilmsetele probleemidele ja tööstuse konkurentsivõimele. See lähenemisviis võib olla edukas moodus kaasata ühiskonda ja kodanikke missioonidesse, mis tuleb veel määratleda, ning loob kogukonnatunde, mis võib osutuda tähtsaks oluliste tulemuste ja mõju saavutamisel. Näited võivad ulatuda vähivastasest võitlusest puhta transpordini, plastivabade ookeanide või kõigile kättesaadava ohutu ja puhta veeni. Need missioonid töötatakse välja koostöös kodanike, sidusrühmade, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega. Komitee on organiseeritud kodanikuühiskonna esindajana valmis sellesse ühisesse väljatöötamisprotsessi aktiivselt panustama.

    e)

    Innovatsioonipotentsiaali maksimeerimine ELis ja Euroopa teadusruumi tugevdamine: toetust teadusuuringute ja innovatsiooni madala soorituspotentsiaaliga liikmesriikidele kahekordistatakse. Lisaks muudab sünergiline toime Euroopa struktuurifondide ja investeerimisfondidega (nt struktuurifondid ja Ühtekuuluvusfond) lihtsamaks rahastuse koordineerimise ja kombineerimise ning aitab piirkondadel võtta omaks innovatsiooni ja saada ELi tasandil võimendust.

    f)

    Rohkem avatust: avatud teaduse/avatud innovatsiooni põhimõte saab programmi „Euroopa horisont“ töömeetodiks, mis nõuab vaba juurdepääsu publikatsioonidele ja andmetele. See edendab tulemuste levitamist ja kasutamist, aitab kaasa turupoolsele kasutuselevõtule ning suurendab ELi rahastuse abil saavutatud tulemuste innovatsioonipotentsiaali.

    g)

    Uus Euroopa partnerluste põlvkond ja tihedam koostöö muude ELi programmidega: programmilt „Euroopa horisont“ oodatakse, et see ühtlustaks partnerluste hulka, mida EL kavandab ja rahastab koostöös partneritega tööstusest, kodanikuühiskonnast ja finantseerimisagentuuride seast, et suurendada nende tulemuslikkust ja mõju Euroopa poliitiliste prioriteetide saavutamisel. Programm „Euroopa horisont“ edendab tulemuslikke ja produktiivseid sidemeid muude tulevaste ELi programmidega, nagu ühtekuuluvuspoliitika, Euroopa Kaitsefond, digitaalse Euroopa programm ja Euroopa ühendamise rahastu ning rahvusvaheline katsetermotuumareaktori projekt (ITER).

    h)

    Teadusuuringute Ühiskeskus, mis on komisjoni teadus- ja teadmusteenistus, jätkab panustamist teadusliku nõu, tehnilise toe ja spetsiifiliste teadusuuringute kaudu.

    4.   Teadus ja innovatsioon kõigi eurooplaste jaoks

    4.1.

    		 Kodanikud peavad olema teadlikud Euroopa potentsiaalist ja saavutustest teaduse ja innovatsiooni valdkonnas. Need tegevused on tõepoolest osa igaühe elust ning tõeline võimalus kaasata ühiskond Euroopa projekti. Komisjoni poolt väljapakutud kontseptsioon ja meetmed on ambitsioonikad ning kujutavad endast osa nn lõputust protsessist, kuid samas on see parim võimalus kaasata kodanikud kõigile suunatud innovatsiooni ja teadusega seotud Euroopa väärtusruumi.

    4.2.

    		 Teadusharidus ja teadusalane suhtlus on peamine lähenemisviis kõigi kaasamiseks Euroopa projekti. Programmi „Euroopa horisont“ prioriteet on avalikkuse kaasamine ning see on selge samm edasi, et tuua teadusuuringute ja innovatsiooni väljundid turule ja meie igapäevaellu. Paljusid sidusrühmi hõlmavale lähenemisviisile toetuv ühisloomise protsess oleks selge sõnum avalikkuse kaasamisest teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Avalikkust kaasav ja selle usaldust pälviv sotsiaalne innovatsioon on uute haldus-, tootmis- ja tarbimismustrite soodustamisel olulise tähtsusega.

    4.3.

    		 Näib, et Euroopa teaduse ja innovatsiooni tulemustest teavitamine, nende levitamine ja ärakasutamine ei ole kõige tulemuslikum. Kodanikud hindavad teiste piirkondade innovatsiooni ega tunne ära Euroopa saavutusi, isegi kui nad neid näevad. Selline olukord peab muutuma mitmel põhjusel: lisaks ideele, et Euroopa tehtud investeeringutest peaks saama Euroopa jaoks väärtust, on oluline olla uhke ELi saavutuste ja eesmärkide üle seoses kõigile suunatud Euroopa projektiga.

    4.4.

    		 Sageli kritiseeritakse Euroopat investeeringute nappuse ning riskialti ja ettevõtliku mõtteviisi puudumise pärast. Euroopa Komisjoni ettepaneku üldine mõte on tegeleda nende probleemidega ja luua nende mõtetega seotud uus narratiiv. Teaduse ja innovatsiooni panus parema ja kaasavama Euroopa loomisesse on osa muutusest, mis on vajalik Euroopa projektiga seotud väärarusaamade vältimiseks, ja see esindab kahtlemata head panust sellesse, et suurendada kodanike kaasatust ja muuta nad uhkeks selle üle, et nad on osa lahendusest. Samuti tuleb ümber lükata ebatäpsed ideed Euroopa Liidu vahendite kasutamise kohta kohalikes kogukondades: kui kodanikud saaksid aru, et maksumaksjate raha kasutatakse hästi, oleks see hea samm äärmuspopulistlike narratiivide ümberlükkamise suunas.

    4.5.

    		 Eeskätt peaks programm andma panuse Euroopa teadusruumi tugevdamisse, tagades, et enamus vahenditest kasutatakse ühise teadustöö rahastamiseks. Sellesse kaasatakse osalejad liikmesriikidest ja/või assotsieerunud riikidest eesmärgiga luua märkimisväärset ELi lisaväärtust. Koostöö Euroopa teadlaste, tööstuse (sealhulgas VKEde) ja muude avaliku ja erasektori asutuste vahel on olnud Euroopa teadusruumi loomisel oluline ning see on iseloomulik tunnus Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammides, mida sidusrühmad kõrgelt hindavad ja mis tuleb programmis „Euroopa horisont“ säilitada.

    4.6.

    		 Programmi „Euroopa horisont“ tegevusi viiakse ellu peamiselt projektikonkursside kaudu. Tuleb tagada, et enamus programmi „Euroopa horisont“ eelarvest kulutatakse konkurentsipõhiste konkursside kaudu, mida korraldavad kas Euroopa Komisjon otse või selle rakendusametid läbipaistval ja tõhusal viisil, ning et missioonide ja partnerluste hulka ja eelarvet piiratakse mõistlikule tasemele eesmärgiga muuta teadusuuringute ja innovatsiooni maastik ratsionaalseks kooskõlas lihtsustamise peaeesmärgiga.

    4.7.

    		 Programm „Euroopa horisont“ peab ühtlustama vajadusi ja pakilisi prioriteete, mida rõhutati 2018. aasta alguses osana mõjuhinnangust algatatud sidusrühmade konsultatsiooni (4) käigus. Sidusrühmade konsultatsiooni eesmärk oli koguda kokku huvitatud kodanike ja sidusrühmade seisukohad programmi „Euroopa horisont“ ülesehituse kohta, eelkõige seoses teadusuuringute ja innovatsiooni soodustamisega ELis; hariduse, oskuste ja koolituste toetamisega; ning puhta ja tervisliku keskkonna tagamise ja loodusvarade kaitsega.

    4.8.

    		 Selleks, et panustada aktiivselt Euroopa eri piirkondade ühtekuuluvusse, on Euroopa Teadusnõukogu rahastamise suurendamine teretulnud, eelkõige, kui see eraldatakse eeskätt karjääri alustavatele teadlastele, kes on Euroopa tuleviku jaoks kõige suurema potentsiaaliga rühm. Ajude väljavool äärealadelt teistesse piirkondadesse tuleb peatada ning karjääri alustavate teadlaste toetamine peab saama tegelikkuseks.

    4.9.

    		 Teadustulemuste kasutamise edendamiseks kodanikuühiskonnas on oluline rõhutada sotsiaalse innovatsiooni keskset rolli. Samuti on tarvis toonitada, kui olulised on sotsiaalsed ettevõtted ja sidusrühmad, kes moodustavad praegu koos tööstuse ja VKEdega olulise osa Euroopa majandussüsteemist.

    5.   Ettevõtjate roll

    5.1.

    		 Komitee kordab, et VKEd on kõige olulisem ärikogukond Euroopas. VKEd vastutavad töökohtade arendamise ja loomise eest ning peavad seetõttu olema poliitika kujundamise protsessi keskmes. Kõnealune ettepanek näib seda mõtet peegeldavat, kuid samas juhib komitee komisjoni tähelepanu asjaolule, et ei ole ühte kõigile liikmesriikidele sobivat lahendust, kuidas suurendada VKEde osalust programmis „Euroopa horisont“. Liikmesriikidel on erinevad majanduskasvu tasemed ja struktuurilise innovatsiooni ökosüsteemid ning see peab kuidagi kajastuma konkreetsetes väljapakutud meetmetes.

    5.2.

    		 Komitee tunnustab idufirmade rolli innovatsiooni ja teaduse ökosüsteemides, kuid juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et ettevõtjatel peab olema ärile suunatud lähenemisviis, kui nad soovivad edu saavutada. Seetõttu on soovitatav anda ettevõtjatele nõu turu potentsiaali ja vajaduste kohta. Suured ettevõtjad peavad samuti olema osa protsessist. Suured ettevõtjad pakuvad idufirmadele ja VKEdele rohkem võimalusi mitte ainult nende loodavate väljakutsete tõttu, vaid ka äriliste võimaluste tõttu, mis nende tegevusega tavaliselt kaasnevad. Seetõttu on väga hea mõte luua tõhusam innovatsiooni ökosüsteem, mis tooks kokku kõik need tegelikkused.

    5.3.

    		 Komitee juhib ettevõtjate kogukonna ja komisjoni tähelepanu vajadusele arendada välja tööstustegevust hõlmav uus narratiiv. Traditsioonilised tööstusharud võiksid saada tõelist kasu idufirmade tegevusest, kui see on suunatud väljakutsetele, mis tekivad tööstuse digiteerimisel ja robotiseerimisel, või näiteks ringmajandusele, toetades väga arenenud tootmistehnoloogiate kasutuselevõttu VKEde ja idufirmade osalemise kaudu ning nende ja suurte tööstuste vahelise koostöö edendamise kaudu. Edukuse taset saaks suurendada, kui õnnestuks teavitada idufirmade kogukonda ees ootavatest tööstuslikest väljakutsetest.

    6.   Rahastamisküsimused

    6.1.

    		 Ajavahemikuks 2021–2027 kavandatav eelarve 100 miljardit eurot sisaldab 94,1 miljardit eurot programmile „Euroopa horisont“, 3,5 miljardit eurot InvestEU fondile ja 2,4 miljardit eurot Euratomi teadus- ja koolitusprogrammile. Euratomi programm, mis rahastab teadusuuringuid ja koolitusi tuumaohutuse, -julgeoleku ja kiirguskaitse vallas, keskendub rohkem elektrienergiaga mitteseotud kasutusvaldkondadele, nagu tervishoid ja meditsiiniseadmed, ning toetab ka tuumateadlaste liikuvust Marie Skłodowska-Curie meetmete raames.

    6.2.

    		 Programmi „Euroopa horisont“ eelarve prognoositav jaotumine rõhutab Euroopa Teadusnõukogu ja Marie Skłodowska-Curie meetmete eelarve märkimisväärset suurenemist (vastavalt ligikaudu 20 % ja ligikaudu 10 %) võrreldes teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020. Komitee toetab täielikult seda suurendamist ja mõtet, et Euroopa Teadusnõukogu peaks suunama suurema osa oma eelarvest karjääri alustavatele teadlastele, kes on oma kõige produktiivsemas loomisetapis (alustavate (5) ja väljakujunenud teadlaste grandid) (6).

    6.3.

    		 Euroopa innovatsiooninõukogu eelarve on programmi „Euroopa horisont“ maksumust suurendanud kõige rohkem: kokku 13,5 miljardi euro võrra. Üleilmsete probleemide ja tööstuse konkurentsivõime samba raames on kõige rohkem suurenenud teemavaldkond „Toit ja loodusvarad“, ulatudes kokku 10 miljardi euroni. Euroopa teadusruumi tugevdamisele pühendatud valdkonnaülese samba eelarve on samuti märkimisväärselt suurenenud ja selle eelarve moodustab kokku 2,1 miljardit eurot. Komitee on seisukohal, et need eelarvealased arengud on positiivsed ning tugevdavad Euroopa teadusruumi ja ehitavad tugevama, mitmete osapooltega teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi kõigis Euroopa piirkondades.

    Brüssel, 17. oktoober 2018

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

    Luca JAHIER

    (1)  ELT C 34, 2.2.2017, lk 66 ja teabearuanne „Programm „Horisont 2020“ (hindamine)“.

    (2)  ELT C 197, 8.6.2018, lk 10.

    (3)  ELT C 34, 2.2.2017, lk 66.

    (4)  https://ec.europa.eu/info/publications/horizon-europe-impact-assessment-swd-2018-307_en

    (5)  Mis tahes rahvusest teadlastele, kellel on pärast doktorikraadi omandamist 2–7 aastat teadustöökogemust, kelle teadustöö on paljulubav ja kellel on suurepärane teadusuuringu ettepanek (https://erc.europa.eu/funding/starting-grants).

    (6)  Mis tahes rahvusest teadlastele, kellel on pärast doktorikraadi omandamist 7–12 aastat teadustöökogemust, kelle teadustöö on paljulubav ja kellel on suurepärane teadusuuringu ettepanek. (https://erc.europa.eu/funding/consolidator-grants).

    Top