Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52018AE3003

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend“ (COM(2018) 387 final – 2018/0212 (COD))

EESC 2018/03003

ELT C 62, 15.2.2019, p. 126–130 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

15.2.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 62/126


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend“

(COM(2018) 387 final – 2018/0212 (COD))

(2019/C 62/21)

Raportöör:

Philip VON BROCKDORFF

Kaasraportöör:

Michael SMYTH

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 11.6.2018

nõukogu, 25.6.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 175 lõige 3 ja artikkel 304

 

 

Vastutav sektsioon

majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

3.10.2018

Vastuvõtmine täiskogus

17.10.2018

Täiskogu istungjärk nr

538

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

196/2/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee märgib, et poliitilise ja ühiskondliku integratsiooni praeguse taseme juures on suur föderaaleelarve euroalas ebarealistlik. Vaatamata sellele on kavandatud Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi eesmärk muuta riikide fiskaalpoliitika asümmeetriliste šokkide suhtes stabiliseeritumaks. Komitee leiab, et see on samm euroala tihedama integratsiooni suunas ning võimalik katse julgustada eurotsooni mittekuuluvaid liikmesriike ühinema selle ühisvaluutaga.

1.2.

Komiteele on selge, et Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend erineb Euroopa stabiilsusmehhanismist (ESM), mis arenes finantskriisi ajal välja kaitsefondiks. Nende kahe fondi vahel on aga vaja teha selget vahet. Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi kohaldamisala on piiratum ja komitee tunneb muret fondi suuruse pärast olukorras, kus asümmeetrilised šokid puudutavad kaht või enamat liikmesriiki.

1.3.

Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi kaudu antud laenud annaksid avaliku sektori investeeringutele asümmeetriliste šokkide ajal tõuke. Komitee hoiatab, et mõju ei ole tõenäoliselt kohene. Majanduse taastamine võtab aega ja positiivseid mõjusid tuntakse tõenäoliselt keskpika või pika aja pärast.

1.4.

Komitee märgib, et töötus ainukese kriteeriumina toetuse aktiveerimiseks võib viia mõningate puudujääkideni stabiliseerimise õigeaegsuses. Seepärast soovitab komitee suure eelseisva šoki ennetamiseks muid täiendavaid näitajaid, mis tavaliselt eelnevad töötusele, nii et esialgsel tasemel toetuse saab käivitada enne, kui suur šokk on täielikult jõudnud töötuse näitajasse.

1.5.

Arvestades, et Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendit ei vaadelda teisi finantsinstrumente, nimelt maksebilansi toetamise süsteemi ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi täiendavana, on komitee arvamusel, et stabiliseerimisvahendi kasutamine vähendaks üldist laenuvõtmissuutlikkust. Euroopa Komisjon on seega kohustatud pidevalt tasakaalustama asjaomaste liikmesriikide teostamata tagasimakseid ja tingimuslikke kohustusi.

1.6.

Komitee ei ole vastu, et komisjon teostab järelevalvet avaliku sektori investeeringute suhtes, mida rahastatakse Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi kaudu antud laenudega. Siiski tuleks asjaomasele liikmesriigile võimaldada piisavalt otsustusruumi nõutava investeeringutüübi kindlaks määramisel. Seepärast toetab komitee tasakaalu loomist ühelt poolt komisjoni järelevalve ja teiselt poolt asjaomase liikmesriigi kaalutlusõiguse vahel avaliku sektori kulutuste puhul.

1.7.

Komitee kutsub komisjoni üles uurima, kuidas makromajanduslikuks stabiliseerimiseks mõeldud kindlustusmehhanism toimiks kogu ELis. Komitee on seisukohal, et hästi kujundatud kogu liitu hõlmav kindlustusskeem, mis toimib makromajanduslike šokkide ajal automaatse stabilisaatorina, oleks tõhusam kui kavandatud Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend. Kui vahepeal peaks ELi tabama uus finants- ja majanduskriis, siis pooldab komitee koordineeritud lähenemisviisi kõigi asjakohaste finantsinstrumentide, sh Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi kasutuselevõtuks.

2.   Arvamuse taust

2.1.

Tulevase mitmeaastase finantsraamistiku jaoks kavandab Euroopa Komisjon Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendit, mille üldine eesmärk on tugevdada majandus- ja rahaliitu, kinnistades euroala liidu pikaajalisse eelarvesse. Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend võtaks kompensatsioonilaenude kuju mahus kuni 30 miljardit eurot, mis oleksid garanteeritud ELi eelarves, koos intressitoetusega laenukulu katmiseks.

2.2.

Intressitoetust rahastataks liikmesriikide osamaksetest, mis vastavad teatud protsendile emissioonitulust, mille EKP on eraldanud nende riiklikele keskpankadele (nn seignorage), ja mis kogutakse stabiliseerimise toetusfondi kaudu. Sõlmitaks valitsustevaheline kokkulepe, millega määratakse kindlaks, kuidas liikmesriikide osamakse arvutatakse, ja osamakse ülekandmise kord.

2.3.

Laenusumma, mida rahastamiskõlblikul liikmesriigil oleks lubatud laenata, määrataks kindlaks valemi alusel, mis põhineb mitmel kriteeriumil, sealhulgas:

i)

rahastamiskõlblike avaliku sektori investeeringute maksimumtase, mida Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendist võib toetada;

ii)

töötuse kasv; ja

iii)

künnistase, mis on määratletud üleriigilise kvartali töötuse määrana, mis on kasvanud rohkem kui ühe protsendipunkti võrra võrreldes eelmise aasta samas kvartalis täheldatud määraga.

Komisjon võib siiski suurendada Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi laenu summat kuni rahastamiskõlbliku avaliku sektori investeeringu maksimumtasemeni, mida Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendist võib toetada, juhul kui asjaomast liikmesriiki tabanud suur asümmeetriline šokk on iseäranis ränk.

2.4.

Kavandatud määrus põhineb peamiselt solidaarsuse olulisimatel põhimõtetel ELi tasandil ja eraldi liikmesriikide vastutusel. Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendile viitas Euroopa Komisjoni president 2017. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus, (1) samuti viidati sellele 2015. aasta juunikuu viie juhi aruandes, (2) 2017. aasta maikuu aruteludokumendis majandus- ja rahaliidu süvendamise kohta (3) ning komisjoni 2017. aastal esitatud seisukohas majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise kohta (4).

2.5.

Seoses Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendiga teeb komisjon ühtlasi ettepaneku luua reformi tugiprogramm, mille eesmärk on pakkuda vajaduse korral toetust majandusreformidele kõikides liikmesriikides. Reformi tugiprogramm koosneks kolmest komponendist: reformipõhine mehhanism, tehniline tugi ja lähenemisrahastu, mis aitab euroalasse mittekuuluvatel liikmesriikidel ühineda euroga. Komitee esitab selle kohta eraldi arvamuse.

2.6.

Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendil on kaks põhieesmärki:

i)

aidata stabiliseerida avaliku sektori investeeringuid asümmeetriliste šokkide ajal, mis on põhjustatud liikmesriike erinevalt mõjutada võivast majandustingimuste muutumisest. Nagu finantskriis on näidanud, on kriisi ajal avaliku sektori investeeringutes stabiilsuse säilitamine tohutu probleem riikidele, kes kasutavad ühisvaluutat, nagu euroala; ning

ii)

toetada majanduse taastamist majandusšokkide ajal euroalas ja liikmesriikide puhul, kes osalevad Euroopa vahetuskursimehhanismis (ERM II) ja kes ei saa šokkidega kohanemise hoovana enam kasutada oma rahapoliitikat.

2.7.

Meeles tuleks pidada, et praegune euroala majanduspoliitika raamistik on endiselt puudulik. Sel ajal kui rahapoliitika on tsentraliseeritud, jääb liikmesriikide fiskaalpoliitika detsentraliseerituks ning see dihhotoomia võib panna ühele asümmeetrilisest šokist mõjutatud liikmesriigile raske koorma, nagu on näidanud finantskriisi järelmõjud.

2.8.

Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi eesmärk on seega täiendada riiklikke automaatseid stabilisaatoreid, kui sellised riiklikud automaatsed stabilisaatorid – mis on kujundatud selleks, et kompenseerida kõikumisi liikmesriigi majandustegevuses ja mis käivituvad automaatselt ilma valitsuse otsese tegevuseta – võivad osutuda ebatõhusaks. Teoreetiliselt võiks Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendil olla majandusele avalduvaid peamiselt sisemaiseid majandusšokke pehmendav toime, aidates sel nii taastuda. Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend võib aidata vähendada ka muudesse liikmesriikidesse ülekandumise ohtu.

2.9.

Kriisiga silmitsi seistes võivad liikmesriigid kaotada juurdepääsu finantsturgudele. Sellisel juhul hõlmavad asjaomasele liikmesriigile kättesaadavad vahendid Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) või maksebilansi programmi. Praegu aga puudub mehhanism toetamaks liikmesriiki, kes elab läbi asümmeetrilist šokki, ilma tingimata juurdepääsu kapitaliturgudele kaotamata. Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi eesmärk on seega täita see lünk asjaomasele liikmesriigile laene pakkudes.

2.10.

Selleks et suurendada kavandatud meetme tõhusust, teeb Euroopa Komisjon ettepaneku mõõta asümmeetrilisi šokke, kasutades „töötusega seotud topelttingimust“. See aktiveerub, kui riigi töötuse määr ületab n-ö tavapäraseks peetava taseme ja on käsitatav suure asümmeetrilise šoki mõju olulise indikaatorina konkreetses liikmesriigis.

2.11.

Asümmeetrilistest šokist mõjutatud liikmesriikidele laenude andmisel eeldab mehhanism, et makromajanduslikku ja fiskaalpoliitikat on kohaldatud kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga (mis on eeskirjade kogum, mille eesmärk on tagada, et riigid Euroopa Liidus taotlevad riigi rahanduse usaldusväärsust ja kooskõlastavad oma fiskaalpoliitika) ning makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega. Viimase eesmärk on tuvastada potentsiaalselt kahjulike makromajanduse tasakaalunihete tekkimine, mis võib kahjustada majanduse stabiilsust konkreetses liikmesriigis, euroalal või ELis tervikuna, samuti seda ennetada ja sellega tegeleda.

2.12.

Aja jooksul võib Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendit täiendada (stabiliseerimise toetusfondi kaudu) täiendavate rahaliste vahenditega, väljaspool ELi eelarvet, tõenäoliselt järgmistest allikatest: Euroopa stabiilsusmehhanism (tulevane Euroopa Valuutafond) ja liikmesriikide loodav vabatahtlik kindlustusskeem.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee märgib, et poliitilise ja ühiskondliku integratsiooni praeguse taseme juures on suur föderaaleelarve euroalas ebarealistlik. Komitee on järjepidevalt toetanud komisjoni püüdlusi majandus- ja rahaliiduga edasiliikumisel ja selle lõpuleviimisel (5). Samas on komitee sageli toonitanud oma muret selle pärast, et jätkuvalt jääb puudu liikmesriikide poliitilisest tahtest, millel on keskne tähtsus majandus- ja rahaliidu lõpuleviimiseks (6). Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi ettepanekud näivad seda kajastavat ja kujutavad endast seega teatavat ajutist lahendust. Seega peaks dihhotoomia tsentraliseeritud rahapoliitika ja siseriiklike fiskaalpoliitika valdkondade vahel püsima jääma. Ettepaneku positiivne külg seisneb kavandatud Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi eesmärgis muuta riikide fiskaalpoliitika asümmeetriliste šokkide suhtes stabiliseeritumaks, saavutades samal ajal pikaajalise jätkusuutlikkuse. Sellega seoses näeb komitee ettepanekut kui sammu euroala mõnevõrra tihedama integratsiooni suunas ning kui võimalikku katset julgustada eurotsooni mittekuuluvaid liikmesriike ühinema selle ühisvaluutaga.

3.2.

Kavandatav mehhanism eeldab kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga, mis rakendab usaldusväärset eelarve- ja makromajanduspoliitikat. Komitee käsitab seda katsena jõuda fiskaal- ja rahavaldkonnas lähenemiseni, tagades, et liikmesriigid järgivad usaldusväärset eelarve- ja makromajanduspoliitikat rakendavaid kõlblikkuskriteeriumeid. See eeldab ühtlasi, et Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend oleks kättesaadav üksnes liikmesriikidele, kes täidavad stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid ning on seega juba läbinud struktuurireformid ja eelarve korrigeerimise. See tingimus võib olla motivatsioon liikmesriikidele järgida täielikult stabiilsuse ja kasvu pakti ning hajutada hirme seoses kulude kindlustamisega liikmesriikide puhul, kus on käimas struktuurireformid ja eelarve korrigeerimine.

3.3.

Seda silmas pidades ei too Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend kaasa „alalisi ümberpaigutusi“ euroala liikmesriikide vahel, mille puhul valitsused on toetuskõlblikud üksnes, kui nad on täitnud ELi eelarve põhieeskirjad kahel eelneval aastal. Komitee märgib siiski, et Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend on ette nähtud üksnes usaldusväärse eelarve- ja makromajandusliku poliitikaga liikmesriikidele ning mistahes laenu antaks erakorralistel juhtudel ja kui asümmeetrilised šokid ilmnevad tavapärast taset ületavate töötuse määrade kujul. Siiski nõustub komitee, tunnustades turu- ja fiskaaldistsipliini olulisust, stabiliseerimise eesmärgiga ja tunnistab, et see on esimene samm arenenuma stabiliseerimise suunas.

3.4.

Komitee mõistab, et komisjon ei saaks anda asümmeetriliste šokkide lõplikku loetelu, mis võiks hõlmata muu hulgas likviidsuskriisi. Komitee on seisukohal, et asjakohane vastus likviidsuskriisile on Euroopa Keskpanga rahapoliitiliste otsetehingute programm, mis on sõltuvuses liikmesriigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismi programmis ja mitte Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendis. Komitee tunnistab, et asümmeetriliste šokkide ammendav loetelu ei oleks asjakohane, ja on rahul komisjoni makromajanduslike simulatsioonidega, mis põhinevad varasematel andmetel seoses stabiliseerimise tõhususega kriisiennetusmehhanismina.

3.5.

Komitee saab aru, et Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend erineb Euroopa stabiilsusmehhanismist (ESM), mis arenes finantskriisi ajal välja kaitsefondiks. Euroopa stabiilsusmehhanism on tihedamalt seotud päästeprogrammiga, millega kaasnevad veelgi rangemad tingimused ja mille laenuandmisvõime on 500 miljardit eurot ning mida võivad kasutada liikmesriigid, kes on kaotanud kapitaliturgudel laenu saamise võime.

3.6.

Nende kahe fondi vahel on seega vaja teha selget vahet. Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi kohaldamisala on palju piiratum ja kuigi see on ette nähtud mistahes suurusega liikmesriigi jaoks, on komitee seisukohal, et kavandatud 30 miljardi euro fond oleks sobiv pigem väiksemate euroala ja euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide jaoks. Komitee tunneb seega muret fondi suuruse pärast olukorras, kus asümmeetrilised šokid mõjutavad kaht või enamat liikmesriiki. Kavandatud Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendit ei saa seega käsitada lõpliku lahendusena liikmesriikidele, kellel tuleb lahendada ühekordseid probleeme, nagu keskkonnakatastroof, energiakriis või kohalik panganduskriis.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Komitee tunnistab, et kohaldades valemit, millega määratakse rahastamiskõlbliku liikmesriigi jaoks (euroala liikmed ja sellega ühineda soovivad Euroopa vahetuskursi liikmed) kindlaks laenusumma, annaksid laenud asümmeetriliste šokkide ajal riiklikele investeeringutele teatud tõuke (eeldades, et need on kvaliteetsed investeeringud), kuid mõju ei ole tõenäoliselt kohene. Majanduse taastamine võtab aega ja positiivseid mõjusid tuntakse tõenäoliselt keskpika või pika aja pärast. Ettepanek peab seega olema Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi kavandatavate eesmärkide ja võimalike tulemuste seisukohast realistlikum.

4.2.

Komitee märgib, et töötus ainukese kriteeriumina toetuse aktiveerimiseks võib viia mõningate puudujääkideni stabiliseerimise õigeaegsuses. Suure eelseisva šoki ennetamiseks tasub kaaluda ka muid täiendavaid näitajaid, mis tavaliselt eelnevad töötusele, nii et esialgsel tasemel toetuse saab käivitada enne, kui suur šokk on täielikult jõudnud töötuse näitajasse. Kui töötus on kord märkimisväärselt suurenenud, võib majanduslik kahju majanduse tootmisvõimsusele juba olla põhjustatud. Näiteks majanduses, kus kaupade ja teenuste eksport väheneb järsult, ei pruugi samaaegselt suureneda töötus.

4.3.

Seega oleks kasulik omada vahendit, mille võib aktiveerida enne sümptomite täielikku ülekandumist tööturule. Teisisõnu tuleb töötuse kriteeriumi täiendada varajase hoiatuse näitajate kogumiga, mis võib hõlmata muutust kaupade ja teenuste ekspordis, muutust varude tasemes ning muid peamisi näitajaid, mis osutavad selgelt majandusšoki esinemisele. Nii oleks kavandatud stabiliseerimine palju õigeaegsem ja tõhusam.

4.4.

Lisaks võib 15 aasta keskmine töötuse määr, mis peab olema ületatud, et liikmesriik oleks toetuskõlblik, töötada selliste riikide vastu, kes on olnud edukad struktuurse tööpuuduse vähendamisel. Sobivam oleks lühem, vahest 5aastane ajaperiood.

4.5.

Komitee märgib, et kavandatud Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendil oleks lubatud laenata raha kapitaliturgudelt ja laenata seda liikmesriikidele toetatud intressiga, et katta laenukulud. Nagu eespool märgitud, rahastataks toetust emissioonitulust ja kogutaks osamaksete kaudu, mille liikmesriigid teevad stabiliseerimise toetusfondi. Komitee on seisukohal, et liikmesriigid peavad a priori näitama oma poliitilist ja rahalist pühendumust.

4.6.

Arvestades, et Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendit ei vaadelda olemasolevate vahendite täiendusena, võiks laenude kogusummat, mis on kättesaadav maksebilansi toetamise süsteemi, Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi ja Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi enda jaoks, piirata „ühtse“ limiidiga. Vähemalt teoreetiliselt võiks selline uus süsteem tõhusalt vähendada Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi laenuandmisvõimet 30 miljardi euro võrra, mis on kavandatud Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi jaoks. Komisjon on seega kohustatud pidevalt tasakaalustama asjaomaste liikmesriikide teostamata tagasimakseid ja tingimuslikke kohustusi.

4.7.

Komitee leiab, et Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanism on enam-vähem sarnase ulatusega. Mõlemad fondid on ette nähtud selleks, et anda liikmesriikidele rahalist abi. Ent kuigi Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendil ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanismil on eraldi rahastamiskõlblikkuse tingimused, kohaldataks komitee arvates ikkagi Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi tingimusi, piirates seega mõnevõrra Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi tõhusust.

4.8.

Komitee osutab intressitoetusele, millest asjaomane liikmesriik kasu saaks. Kriisiolukorras võiks – võrdsete tingimuste korral – intressitoetus mõjuda selliselt, et riskide tõttu, mida kriisiolukorda sattunud liikmesriik põhjustab, võib suureneda intressimakse kulu. See omakorda mõjutaks negatiivselt asjaomase liikmesriigi rahandust. Kvaliteetsete riiklike investeeringute tõhusus ja seega Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi enda tõhusus on määrava tähtsusega, et vähendada mistahes tururiske, mis mõjutavad asjaomast liikmesriiki ja selle laenukulusid keskpikas ja pikas perspektiivis.

4.9.

Komitee osutab komisjoni läbiviidavale avaliku sektori investeeringute järelevalvele, mis oleks kohaldatav asjaomaste liikmesriikide suhtes, nagu ettepanekus on ette nähtud. Komitee ei ole selle põhimõtte vastu, kuid ta on seisukohal, et asjaomasele liikmesriigile tuleks võimaldada piisavalt otsustusruumi nõutava investeeringutüübi kindlaks määramisel. Seepärast toetab komitee tasakaalu loomist ühelt poolt komisjoni järelevalve ja teiselt poolt asjaomase liikmesriigi kaalutlusõiguse vahel riiklike kulutuste puhul. Komitee on ühtlasi seisukohal, et avaliku sektori investeeringut tuleks vaadelda ka solidaarsuse tagamise vahendina.

4.10.

Lõpuks märgib komitee, et komisjoni ettepanek võimaldab skeemi edaspidi ajakohastada – see tähendab, et võidakse luua kindlustusmehhanism makromajanduslikuks stabiliseerimiseks. Komitee arvates tähendab see, et tunnistatakse Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi enda piiranguid ning et ettepanekuid nende praegusel kujul tuleb lõpuks täiendada täiemahulise stabiliseerimisfunktsiooniga, nagu liiduülene kindlustusskeem, mis makromajanduslike šokkide ajal toimib automaatse stabilisaatorina. Kui vahepeal peaks ELi tabama uus finants- ja majanduskriis, siis pooldab komitee koordineeritud lähenemisviisi kõigi asjakohaste finantsinstrumentide, sh Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi kasutuselevõtuks.

Brüssel, 17. oktoober 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  Kavatsusavaldus president Antonio Tajanile ja peaminister Jüri Ratasele, Jean-Claude Juncker, kõne olukorrast Euroopa Liidus, 13. september 2017.

(2)  Viie juhi aruanne: Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine, 22. juuni 2015.

(3)  COM(2017) 291 final.

(4)  COM(2017) 821 final.

(5)  Vt nt komitee arvamus teemal „Euroala majanduspoliitika“, ELT C 173, 31.5.2017, lk 33, ja komitee arvamus teemal „Majandus- ja rahaliidu süvendamine 2025. aastaks“, ELT C 81, 2.3.2018, lk 124.

(6)  Vt nt komitee teemal „Majandus- ja rahaliidu pakett“, ELT C 262, 25.7.2018, lk 28.


Top