Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal a) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses digitaalsete vahendite ja protsesside kasutamisega äriühinguõiguses“

(COM(2018) 239 final – 2018/0113 (COD))

ja b) „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses piiriüleste ümberkujundamiste, ühinemiste ja jagunemistega“

(COM(2018) 241 final – 2018/0114 COD)

(2019/C 62/04)

Raportöör:	Dimitris DIMITRIADIS
Kaasraportöör:	Norbert KLUGE

Konsulteerimistaotlus	a) Euroopa Parlament, 28.5.2018 a) nõukogu, 30.5.2018 b) Euroopa Parlament, 28.5.2018 b) nõukogu, 29.5.2018
Õiguslik alus	a) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 lõige 1 ja artikli 50 lõike 2 punktid b, c, f ja g b) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 lõiked 1 ja 2
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	2.10.2018
Vastuvõtmine täiskogus	17.10.2018
Täiskogu istungjärk nr	538
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	190/2/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks komisjoni ettepanekud, mis moodustavad tervikliku lähenemisviisi, mille eesmärk on tasakaalustada ja kaitsta kõigi sidusrühmade, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, vähemusaktsionäride, võlausaldajate ja töötajate õigustatud huve ja vajadusi.

1.2.

Samal ajal peab äriühingute jaoks sisepiirideta ühtse turu eesmärk olema kooskõlas Euroopa integratsiooni teiste eesmärkidega, nagu sotsiaalkaitse, mis tuleneb ELi lepingu artikli 3 lõikest 3, ELi toimimise lepingu artiklist 9 ja 151 ning Euroopa sotsiaalõiguste sambast. Komitee leiab, et hiljutine äriühingute liikuvuse teemaline seadusandlik ettepanek loob hea võimaluse algatada edasine arutelu Euroopa äriõiguse nõuete ja tõhususe kohta digitaalajastul. Seejuures tuleks käsitleda kõigi sidusrühmade, nagu töötajate ja ühiskonna kui terviku seisukohti. Tänu sellele muutub soovitud arengusuund luua jätkusuutlikke ettevõtteid ELi konkurentsieeliseks.

1.3.

Komitee toetab ettepanekuid, mis tõstavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet, vähendavad kulusid, ühtlustavad ja lihtsustavad registreerimise, äriühingu muutmise ja ümberkujundamise kohta teabe esitamise menetlusi. Komitee usub, et komisjoni suunised liikmesriikidele direktiivide ülevõtmise kohta on kasulikud.

1.4.

Komitee on seaduselünkade vastu, mis võimaldavad varifirmadel pettuseks, maksudest kõrvalehoidumiseks, rahapesuks, tööstandardite või sotsiaalkaitse vähendamiseks ning ebaausa konkurentsi suurendamiseks õigusakte kuritarvitada. Komitee kutsub asjaomaseid ametiasutusi üles pettusi tuvastama ja nende eest karistama. Komitee toetab registreerimise liikmesriigi valiku piiramist liikmesriigiga, millega äriühingul on tegelik seos.

1.5.

Komitee toetab läbipaistvust, turvalisust ja õiguskindlust. Komitee rõhutab, et tähtis on tõhus identiteedikontroll, mis peab äriühingute asutamisel kohustuslik olema ning peaks igal juhul toimuma enne nende registreerimist. Liikmesriigid peaksid ELi standarditest täielikult kinni pidama või võrdväärseid standardeid kohaldama, et tagada tõhus identiteedikontroll ja usaldusväärne teave koos täielike standarditega tegelike tulusaajate kohta.

1.6.

Komitee usub, et skannitud passikoopiate, ID-kaartide või volikirjade esitamist ei tohiks lubada, kuna see õõnestab õiguskindlust. Volikirjade blanketid peaksid olema avalikud dokumendid ja neid tuleks enne teabe esitamist korralikult kontrollida. Riiklikesse registritesse kantud juriidilised isikud peaksid kasutama internetipõhiseid registreerimise ja teabe esitamise vahendeid, kui neid esindab seaduslik esindaja, kes on füüsiline isik, mitte valdusettevõtja.

1.7.

Komitee kiidab heaks ühekordsuse põhimõtte, nii et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul välditaks mitmekordset registreerimist ja mitmekordseid avalikke teadaandeid, samas kui riiklikud registrid tagaksid nende poolt avaldavata teabe ja dokumentide usaldusväärsuse ja kindluse.

1.8.

Komitee rõhutab, et mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks on kulu tähtis tegur, kuna neil ei ole suutlikkust ega vajalikke vahendeid, et digitaalühiskonnaga toime tulla. Lihtne registreerimine ja piiriülene liikuvus aitavad neil digitaalsest ühtsest turust igakülgset kasu saada ning leevendavad nende halduskoormust. Komitee toetab algatust, et ettevõtlusregistrite välja antavad dokumendid ja teave peavad olema tõestatud koopiatega võrdväärsed. Äriregistritele makstavad tegelikud halduskulud peavad olema läbipaistvad, mõistlikud ega tohiks mõjutada ligipääsetavust.

1.9.

Komitee usub, et ettevõtlusregistritele peaks olema tasuta ja lihtne piiriülene ligipääs, et äriühingu kohta käivat teavet kindlaks teha, nt et selle juhte juhtival kohal töötamast keelata, et äriühingu kohta käiva teabe kontrolli võimaldada ning et vähendada piiriülest pettust.

1.10.

Komitee hindab seda, et komisjoni ettepanekus tunnustatakse seda osa, mida etendab õiguskindluse tagamisel paljudes liikmesriikides notar, anda juriidilist nõu ning hoida ära pettusi ja kuritarvitamisi üha enam digiteeritud majanduskeskkonnas. Komitee on eelkõige seisukohal, et pettuste ja kuritarvitamiste ärahoidmine ei pidurda majandustegevust, vaid – vastupidi – on eeltingimus ausa ja läbipaistva ELi ühtse turu jaoks, kus väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on võrdsed võimalused ja kus nad saavad ausas ja soodustavas keskkonnas klientide pärast võistelda, pakkudes kõigi turuosaliste heaks parimaid tooteid ja teenuseid.

1.11.

Komitee toetab komisjoni äriühingute piiriülese liikuvuse hõlbustamise ettepanekut, millega seatakse teiseste õigusaktide abil selged tingimused. Ent nagu Euroopa Liidu Kohus on oma kohtupraktikas rõhutanud, tuleks selgeks teha, et äriühingu eesmärk soodsamate õigusnormide eeliseid nautida ei kujuta endast asutamisvabaduse kuritarvitamist. Äriühingute liikuvus lihtsustab kogu ELis uusi töökohtade loomist. Siiski tuleb samuti arvesse võtta ümberkujundamiste, ühinemiste ja jagunemiste kahjulikku mõju kohalikele piirkondlikele tööturgudele.

1.12.

Komitee soovitab komisjonil pöörata tähelepanu erinevustele piiriüleseid ühinemisi käsitleva direktiivi 2005/56/EÜ ning piiriülese ümberkujundamise ja jagunemise kavandatud menetluste vahel, pidades silmas võimalikke tagajärgi nende tõhususe ja atraktiivsuse osas.

1.13.

Komitee on veendumusel, et äriühingu asukoha muutmise (piiriülene ümberkujundamine) uue menetlusega luuakse õiguskindlust päritoluliikmesriigis ja sihtliikmesriigis tehtava eelkontrolli kaudu, mis sihtliikmesriigis peaks piirduma kontrolliga oma nõuete täitmise üle, mis puutub ümberkujundatud äriühingu seosesse riikliku õiguskorraga. Lisaks on komitee seisukohal, et asutamisvabaduse kuritarvitamise vastane üldine klausel oleks kasulik.

1.14.

Komitee toetab komisjoni ettepanekut selles osas, et tuleb arvesse võtta asjaolu, et ümberkujundamisi, ühinemisi ja jagunemisi saab pettuse eesmärgil ära kasutada, ent selgusetuks jääb, mis on fiktiivne skeem. Seetõttu pakub komitee välja, et väljendi „fiktiivne skeem“ täpsustamiseks on vaja kehtestada kriteeriumid või näidikud, mis tooksid esile õiguskindlust, ausat konkurentsi ja sotsiaalkaitset takistavad pettused või alusetud maksueelised.

1.15.

Komitee kiidab heaks mikro- ja väikeettevõtjate vabastamise sõltumatu eksperdi hindamise koostamise nõudest, kuna sõltumatu eksperdi hindamise kulu koormaks neid liigselt. Komitee leiab, et see aruanne peaks olema ainult suurtele ettevõtjatele, kes soovivad tegeleda piiriüleste ümberkujundamiste, ühinemiste või jagunemistega.

1.16.

Komitee tervitab komisjoni kavatsust kaitsta olemasolevate töötajate osalusõigusi. Siiski soovib komitee, et vastavalt direktiivile 2009/38/EÜ suurendataks suurte äriühingute ümberkujundamisel Euroopa töönõukogude rolli.

1.17.

Komitee kiidab heaks selle, et vähemusaktsionäride ja võlausaldajate kaitseks kehtestatakse ühtlustatud eeskirjad, mida ei olnud direktiivis 2005/56/EÜ.

1.18.

Komitee rõhutab vajadust, et nende ettepanekute kohaldamiseks oleksid kõik digitaalsed vahendid ja menetlused täielikult kättesaadavad, eriti nägemispuuetega inimestele.

2.   Komisjoni ettepanekud

2.1.

Komisjon on esitanud tervikliku meetmete paketi, (1), (2) mis näeb ette õiglased, võimaldavad ja ajakohased äriühinguõiguse normid ELis.

2.2.

ELi äriühinguõigus (3) sisaldab praegu teatavaid digiteerimise elemente, nagu näiteks liikmesriikide kohustust teha piiratud vastutusega äriühingute teave internetipõhiselt kättesaadavaks. Need nõuded on siiski piiratud ja ebatäpsed ning seetõttu rakendatakse neid liikmesriikide tasandil väga erinevalt.

2.3.

Eesmärk (4) on pakkuda äriühingutele ühtsel turul rohkemaid digitaalseid lahendusi ja võrdsemaid võimalusi ning tagada samal ajal, et liikmesriigid saaksid siseriiklikke süsteeme piisavalt paindlikult oma vajadustele kohandada ning oma õigustavad säilitada. Nad peaksid võimaldama ja edendama digitaalsete vahendite ja meneluste kasutamist äriühinguõiguses ilma häireteta, võimaldades liikmesriikidel oma olemasolevaid eelkontrollisüsteeme digitaalajastusse üle kanda.

2.4.

Käesoleva ettepaneku üldeesmärk on tagada üle terve ELi territooriumi ühtse turu tõrgeteta toimimine kogu äriühingu elutsükli jooksul suhtluses ametiasutustega seoses äriühingu või filiaali registreerimise ning teabe esitamisega.

2.5.

Asutamisvabadusel on tähtis osa ühtse turu arengus, sest see võimaldab äriühingutel teistes liikmesriikides stabiilselt majandustegevusega tegeleda. Tegelikkuses on äriühingutel endiselt raske seda vabadust kasutada, eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, nagu tunnistatakse 2015. aasta ühtse turu strateegias (5). Õiguskindlusetus ning äriühingute teatavaid piiriüleseid tehinguid reguleerivate normide osaline küündimatus või puudumine tähendavad, et puudub selge raamistik, mis tagaks nende sidusrühmade tõhusa kaitse.

2.6.

Piiriülene ümberkujundamine on tõhus lahendus äriühingute jaoks teise liikmesriiki liikumiseks, ilma et nad kaotaksid juriidilise isiku staatust või peaksid ärilepingud uuesti läbi rääkima. Euroopa Liidu Kohus on leidnud, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 49 tuleneva asutamisvabadusega kaasneb ühes liikmesriigis asutatud äriühingu õigus viia oma asukoht piiriülese ümberkujundamisega üle teise liikmesriiki, kaotamata seejuures oma juriidilise isiku staatust (6). Euroopa Kohus kinnitas hiljutises kohtuotsuses Polbud (7) asutamisvabadusest tulenevat äriühingute õigust piiriüleseks ümberkujundamiseks.

2.7.

Kooskõlas Euroopa Kohtu otsustega (8) on piiriülese ümberkujundamise ühtlustatud korra (9) kaks põhieesmärki järgmised: — anda äriühingutele, eelkõige mikro- ja väikeettevõtjatele võimalus end nõuetekohaselt, tõhusalt ja tulemuslikult piiriüleselt ümber kujundada; — kaitsta sobival ja proportsionaalsel viisil kõige rohkem mõjutatud sidusrühmi, nagu töötajaid, võlausaldajaid ja aktsionäre.

2.8.

Ettepanekuga kehtestatakse ka võlausaldajate ja aktsionäride kaitse ühtlustatud kord. Äriühing peab piiriülese ümberkujundamise otsuse projektis täpsustama, kuidas on kavandatud võlausaldajate ja aktsionäride kaitse. Eeskirjad täiendavad ka hiljutisi algatusi, mille eesmärk on tugevdada lähetatud töötajate suhtes kehtivaid eeskirju ning maksudest kõrvalehoidumise ja pettuse vastast võitlust, ning komisjoni ettepanekut Euroopa Tööjõuameti kohta.

3.   Üldised märkused

3.1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/1132 (10) kodifitseerib olemasolevad Euroopa äriühinguõigust käsitlevad direktiivid. Direktiiv jõustus 20. juulil 2017 ning enne aasta möödumist esitas komisjon ELi äriühinguõiguse kaasajastamiseks uued ettepanekud.

3.2.

Komitee avaldab heameelt nii kõnealuste komisjoni algatuste kui ka Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide ühise kokkuleppe üle, et digiteerimist tuleb jätkata, et täita 2015. aasta digitaalse ühtse turu strateegia (11) ja 2016. aasta e-valitsuse tegevuskava (12).

3.3.

Komisjoni ettepanekutega muuta direktiivi (EL) 2017/1132 võetakse vajalikud sammud, et asetada ELi äriühingud samale pulgale nagu on äriühingud teistest tugeva digitaalse taustaga tööstusriikidest, nagu Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Austraalia. Äriühingud peavad tegutsema teatud õigus- ja halduskeskkonnas, mis on kohandatud toime tulema globaliseerunud ja digitaalse maailma uute majanduslike ja sotsiaalsete probleemidega ning taotleb ühtlasi muid õigustatud avalikke huve, nagu töötajate, võlausaldajate ja vähemusaktsionäride kaitset, ning annab ametiasutustele vajalikud kaitsemeetmed pettuse ja kuritarvitamise vastu võitlemiseks (nagu maksuandmete ülekandmine haldusalase koostöö raames) (13) ning riiklikes registrites sisalduvate dokumentide ja teabe usaldusväärsuse tagamiseks.

3.4.

Tuleb aga teha teatud muudatusi, et leevendada väljapakutud algatustega mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele kaasnevat halduskoormust ja kulusid.

3.5.   Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses digitaalsete vahendite ja protsesside kasutamisega äriühinguõiguses – COM(2018) 239 final

3.5.1.

Komitee avaldab heameelt käesoleva seadusandliku ettepaneku (14) üle, mille eesmärk on tagada ELi ühtse turu tõrgeteta toimimine äriühingu kogu elutsükli jooksul suhetes ametiasutustega seoses äriühingu või filiaali registreerimise ning teabe esitamisega.

3.5.2.

Komitee on arvamusel, et äriühinguõiguse digiteerimine on ausate, läbipaistvate ja tõhusate menetluste saavutamise vahend. See ei ole eesmärk omaette, vaid peab teenima äride, iseäranis mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate huve. Seetõttu peaks seadusandlik ettepanek digitaalsete vahendite ja protsesside kasutamise kohta äriühinguõiguses rakendama eespool mainitud olulisi elemente kaasaegsest ELi äriühinguõigusest digiajastul, täpsemalt õiguskindlust, kuritarvitamise ärahoidmist, usaldusväärset teavet, mis hõlmab tegelike tulusaajate täielikke standardeid, ennetavaid kontrolle ning usaldusväärsete äriregistrite kaudu saavutatavaid läbipaistvaid äriühingute struktuure. Vaid nendel tingimustel saab digiteerimise täielikku potentsiaali ära kasutada ning mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad saada kasu võrdsete võimalustega digitaalsest turust, et ELis majanduskasvu ja töökohti luua.

3.5.3.

Komitee väljendab heameelt selle üle, et komisjon möönab takistuste olemasolu, mis põhjustavad uut äri asutada või filiaali registreerimisega oma äri laiendada soovivatele ettevõtjatele ebavajalikku halduskoormust ja kulusid, ning pakub välja nende kõrvaldamise. Tuleb kõrvaldada järgmised takistused: a) Siseriiklikes seadustes lubatakse, keelatakse või tehakse kohustuseks äriühingu või filiaali veebipõhine registreerimine, mis tekitab mitmekesise pildi, mis on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks keeruline (15). b) Äriühingu andmete ja filiaalide aruannete esitamise mitmekordne avaldamine mitmetes liikmesriikide, kus filiaalid eksisteerivad, ametlikes väljaannetes. c) Erinevad tingimused, mille alusel kolmandad isikud (investorid, kodanikud, teised äriühingud) äriühingu teabele siseriiklikes registrites ligi pääsevad (millist teavet jagatakse tasuta ja millist tasu eest).

3.5.4.

Komitee arvab, et digiteerimise soodustamine on väga tähtis, kuna a) Veebipõhised registreerimismenetlused on üldiselt odavamad, kiiremad ja tõhusamad, kui need, mille puhul avaldusi isiklikult ja paberkujul esitatakse (16). b) Algatus on täielikult kooskõlas ELi äriühinguõiguse olemasolevate digitaalsete elementidega, eelkõige direktiivis 2012/17/EL (17) ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/884 (18) sätestatud õiguslikel kohustustel põhineva ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemiga (BRIS), ning tugineb neile elementidele. c) Käesolev ettepanek täiendab komisjoni määruse ettepanekut, millega luuakse ühtne digivärav ja mis hõlmab majandustegevuse üldist veebipõhist registreerimist, välja arvatud piiratud vastutusega äriühingute asutamist. See ettepanek on ühtse digivärava (19) suhtes lex specialis.

3.5.5.

Mured pettuse või kuritarvitamise pärast, eriti varifirmade puhul, ei tohiks mitmel põhjusel ettepaneku toetamist takistada. Liikmesriigid peavad need mured lahendama reguleerides tingimusi, mille alusel äriühinguid asutatakse, sh äriühingu põhikirja kohustuslikku juriidilist, notariaalset ja/või haldusjärelevalvet (20). Euroopa Liit on juba kehtestanud äriühingu tulumaksu vältimise vastu võitlemiseks mitmesuguseid meetmeid või maksuplaneerimise skeemide kohustusliku avalikustamise vahendajate poolt, maksuandmete edastamise haldusalase koostöö raames, (21) aga ka liidu kodanikele mõnes teises liikmesriigis väljastatud, eIDASe määrusele vastavate e-identimise vahendite kohustusliku tunnustamise.

3.5.6.

Komitee toetab pettusevastase kaitsemeetmena sätet, mis võimaldab liikmesriikidel nõuda asjakohaste isikute füüsilist kohaleilmumist pädevasse asutusse, kuid ainult avalikust huvist tulenevatel ülekaalukatel põhjustel. Komitee on veendumusel, et kõnealust digitaalset menetlust ei peaks kasutama valdusettevõtjate või volikirjaga esindajad, kes võivad varjata tegelikku huvitatud isikut, ning hoiatab identiteedivarguse eest.

3.5.7.

Komitee hindab seda, et Euroopa Komisjoni ettepanekus tunnustatakse seda osa, mida etendab õiguskindluse tagamisel paljudes liikmesriikides notar, anda juriidilist nõu ning hoida ära pettusi ja kuritarvitamisi üha enam digiteeritud majanduskeskkonnas. Komitee on eelkõige seisukohal, et pettuse ja kuritarvitamise ärahoidmine ei pidurda majandustegevust, vaid – vastupidi – on eeltingimus ausa ja läbipaistva ELi ühtse turu jaoks, kus väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on võrdsed võimalused ja kus nad saavad ausas ja soodustavas keskkonnas klientide pärast võistelda, pakkudes kõigi turuosaliste heaks parimaid tooteid ja teenuseid.

Õiguskindluse tagamiseks ja pettuste ärahoidmiseks tuleb liikmesriikidel lubada korraldada ennetavaid kontrolle pädevate asutuste ja/või notarite poolt ettevõtete kogu elutsükli jooksul, sealhulgas ka siis, kui kasutatakse vorme, tingimusel, et menetlus saab täies ulatuses toimuda veebipõhiselt. Internetipõhine dokumentide esitamine ja ettevõtlusregistrite väljavõtete automaatne vahetus ei tohi mõjutada registreerimisriigis riikliku õiguse kohaselt kehtivaid nõudeid esitatud dokumentide vormi ja õigsuse osas.

3.5.8.

Seetõttu kiidab komitee heaks komisjoni ettepaneku soodustada digiteerimist äriühinguõiguses ühekorduse põhimõtte alusel, mis toimib vastastikuse usalduse alusel liikmesriikide vahel, kes kohaldavad äriühingu asutamisel endiselt siseriiklikke nõudeid.

3.6.   Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemisega – COM(2018) 241 final

3.6.1.

Ettepaneku eesmärk on kehtestada selged eeskirjad ja kohandada äriühinguõigust äriühingute piiriülese liikuvuse jaoks ELis. Ettepanekuga hoitakse ühest küljest hoolikalt tasakaalus konkreetsed õigusnormid ja menetlused, mis käsitlevad äriühingute piiriülest tegevust, mille eesmärk on ühtse turu potentsiaali ära kasutada, ning teisest küljest kõigi äriühingute tegevusest mõjutatud sidusrühmade, eriti töötajate, võlausaldajate ja vähemusaktsionäride kaitse kuritarvitamise eest.

3.6.2.

Komitee toetab piiriüleseid ümberkujundamisi (22) ELis ja komisjoni poolt ettepanekusse Euroopa Liidu Kohtu Polbudi kohtuasjas (23) 2017. aastal tehtud otsuse lisamist. Polbudi kohtuasja otsuses leidis kohus, et siseriiklik norm, mille kohaselt on äriühingu üle piiri viimise eeltingimuseks selle kohustuslik likvideerimine, on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne piirang ning seega asutamisvabadusega vastuolus. Liikmesriigi kehtestatud likvideerimismenetluse läbiviimise üldine kohustus tähendab seda, et luuakse üldine eeldus, et esineb kuritarvitus; selline õigusnorm on seetõttu ebaproportsionaalne. Sellise äriühingu põhikirjajärgse asukoha üle viimine ilma tegelikku asukohta muutmata jääb ELi õigusega kaitstud asutamisvabaduse kohaldamisalasse. Euroopa Kohus kinnitas uuesti äriühingute õigust viia oma põhikirjajärgne asukoht ilma tegeliku asukoha muutmiseta ühest liikmesriigist teise, kuigi äriühingu põhiline, kui mitte kogu majandustegevus toimub esimeses liikmesriigis. Polbudi eesmärk soodsamate õigusnormide eeliseid nautida ei kujuta endast asutamisvabaduse kuritarvitamist.

3.6.3.

Komitee toetab põhimõtteliselt seda, et kehtestatakse menetlus, mis teeb sellised ümberkujundamised võimalikuks, ja võetakse vastu sisulised tingimused selleks, et lõpetada eriilmelistest siseriiklikest õigusnormidest tulenev õiguskindlusetus, mis avaldab äriühingutele, sidusrühmadele ja liikmesriikidele negatiivset mõju. Kui sellised siseriiklikud õigusnormid on olemas, on need sageli omavahel ühildamatud või on neid keeruline omavahel kombineerida. Pealegi ei võimalda enam kui pooled liikmesriigid piiriülest ümberkujundamist. Sellel on negatiivne mõju eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kellel sageli puuduvad vahendid kulukaid ja keerukaid alternatiivseid meetodeid kasutades piiriüleste menetluste läbiviimiseks.

3.6.4.

Menetlus algab lähteliikmesriigi pädevast asutusest, kes väljastab ühe kuu jooksul ümberkujundamiseelse tõendi või viib kahtluste korral läbi põhjaliku kontrolli, mis kestab ühe kuu. Menetlus lõpeb siis, kui sihtliikmesriik registreerib kõigi asjaomaste faktide ja teabe valguses ümberkujundatud äriühingu, juhul kui äriühing täidab liikmesriigis kehtivaid asutamist ja töötajate kaitset käsitlevaid õigusakte. Pädevate asutuste vahelist suhtlust soodustatakse ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemi (BRIS) kaudu. Töötajate kaasatuse mured lahendatakse seeläbi, et neil on õigus selleks, et äriühing neid õigel ajal teavitaks ja nendega nõu peaks. Töötajate kaitset võib kinnitada ka sihtliikmesriigi asutus. Tähtsat osa mängivad Euroopa töönõukogud.

3.6.5.

Komitee soovib väljendada oma kõhklusi seoses sellega, kas pikk ja kulukas menetlus täidab teises liikmesriigis asutamisvabaduse kasutamisega seotud kriteeriumid ja on kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu otsusega kohtuasjas C-106/16, Polbud. Tähtis on rõhutada, et kohus tõlgendas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 54 ja kohaldas üldist proportsionaalsuse põhimõtet. Seega tuleneb äriühingu piiriülese ümberkujundamise õigus ELi toimimise lepingust endast ning liikmesriigid (ja ELi institutsioonid) peavad hoolikalt jälgima, et nad seda ei rikuks. Seetõttu toetab komitee äriühingu asukoha üleviimise (piiriülese ümberkujundamise) menetlust lähteliikmesriigis, aga soovitab, et sihtliikmesriigis läbiviidav menetlus (artikkel 86p) piirduks eelkontrolliga sihtliikmesriigi täitmise üle, mis puutub ümberkujundatud äriühingu seosesse riikliku õiguskorraga (24). Siiski oleks vaja asutamisvabaduse kuritarvitamise vastast üldist klauslit. Nii ei põhjusta uus menetlus ebavajalikku ja selles püstitatud eesmärke ületavat koormust ning annab samas sihtliikmesriigile voli kontrollida kuritarvitamise esinemist isegi pärast äriühingu ümberkujundamist.

3.6.6.

Lisaks on vaja selgitada, mida tähendavad fiktiivsed skeemid, mida äriühing võib liikmesriigis alusetu maksueelise saamiseks kasutada. Selle mõiste on enamjaolt välja töötanud Euroopa Liidu Kohus ning see on esitatud põhjendustes ja artikli 86c lõikes 3. See on võtmetähtsusega mõiste, mis võimaldab või keelab teises liikmesriigis äriühingu asutamise vabadust. Tuleb kehtestada selged kriteeriumid ja näidikud, nii et mõistlikel majandusotsustel põhinevat tegelikku majandustegevust ei takistataks vastavalt Euroopa Liidu Kohtu Polbudi kohtuasjale.

3.6.7.

Piiriülesed ühinemised: (25) Ettepanek põhineb positiivsel kogemusel, mis saadi seoses vaid piiratud vastutusega äriühingute piiriüleseid ühinemisi käsitleva direktiiviga 2005/56/EÜ, (26) ning vaatleb selle puudujääke. Ettepanekus tutvustatakse seega võlausaldajate ja aktsionäride kaitset käsitlevaid ühtlustatud materiaalõiguse norme: direktiivis 2005/56/EÜ kehtestati ainult menetlusnormid, nt kohustus aktsionäre teavitada, jättes sisulise kaitse liikmesriikide korraldada. Ettepanekus nõutakse veel, et ühinemislepingu projektis täpsustataks järgmist: — Aktsionäridele ette nähtud kaitsemeetmed: ettepanekuga kehtestatakse eeldus, et tegu ei ole võlausaldajate kahjustamisega, kui neile maksab tagatise andja või ühinemise tulemusena tekkiv äriühing, kui nende olukorda kinnitatakse sõltumatu eksperdi hinnangus. — Piiriülese ühinemise vastu hääletanud aktsionäride ja hääleõiguseta aktsionäride õigus lahkuda ning õigus nõuetekohast kompensatsiooni saada, samuti õigus vaidlustada liikmesriigi kohtus aktsiate asendussuhe.

3.6.8.

Komitee nõustub ka komisjoni ettepaneku muude elementidega: a) Töötajatele piiriüleste ühinemiste mõju puudutava konkreetse ja igakülgse teabe jagamist käsitlevad ühtlustatud normid – direktiivis 2005/56/EÜ sätestati ainult osalus juhatuse tasandil ja töötajate olukorra kajastamine juhatuse aruandes. b) Kiirmenetlusi käsitlevad ühtlustatud normid vähem keerukate ühinemiste puhuks või sõltumatu eksperdi aruandest loobumine kõigi aktsionäride nõusolekul või emaettevõtja ühinemisel tütarettevõtjaga. c) Ettevõtlusregistrite omavaheline ühendamine teabe jagamise eesmärgil – digitaalsete vahendite kasutamiseks.

3.6.9.

Piirülesed jagunemised: (27) nende suhtes kohaldatakse vaid 13 liikmesriigis erinevaid või üksteisega vastuolus olevaid siseriiklikke õigusnorme ilma ELi tasandil ühtlustamiseta, olgugi et tegu on majanduskasvu seisukohast tähtsate tehingutega. Sarnaselt piiriüleste ümberkujundamistega, tuleb siingi kuritarvitamise ärahoidmise ja sidusrühmade kaitsmise eesmärgil piiratud vastutusega äriühingute jaoks ELi õigusraamistik kehtestada. Tuleb luua kaheetapiline menetlus. Esimeses etapis valmistatakse ette jagunemise projekt koos kahe täielikke selgitusi andva aruandega jagunemise mõjudest võlausaldajatele ja töötajatele. Lisaks on keskmise suurusega ja suurte ettevõtjate puhul vaja sõltumatu eksperdi aruannet. See on vaid esimene samm ning komitee leiab, et ettepanek peaks hõlmama ka piiriülest jagunemist olemasoleva(te) äriühingu(te) varade/kohustuste omandamise kaudu, ning mitte ainult juhtumeid, kus luuakse uus äriühing.

3.6.10.

Praegu on siseriiklikud õigusnormid liikmesriigiti väga erinevad ja mõnikord näevad ette ülemääraseid haldusmenetlusi, mida komisjonil on vaja uue ettepanekuga vähendada, et ettevõtjaid uute võimaluste avastamisest mitte eemale peletada. Olgugi et komitee toetab kõnealuseid uusi õigusnorme ja menetlusi, tuleb neid siiski hoolikalt uurida, veendumaks, et nad ei tekita rohkem halduskoormust ja -kulusid kui seda nõuavad töötajate, võlausaldajate ja aktsionäride kaitsega seotud eesmärgid.

3.6.11.

Komitee kiidab heaks ettepaneku artiklis 86 g sätestatud mikro- ja väikeettevõtjate vabastamise sõltumatu eksperdi aruande koostamise nõudest, kuna sõltumatu eksperdi aruande kulu koormaks mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid liigselt.

3.6.12.

Komitee soovib rõhutada, kui tähtsat osa mängib kirjalikus aruandes äriühingu dokumentide uurimise ja kogumise etapis suurtes äriühingutes pettuse paljastamisel sõltumatu ekspert, tingimusel, et teatud nõudmised on täidetud, nt tõhus sisekontrolli struktuur ja standardsed operatiivmenetlused võimalike huvide konfliktide takistamiseks ja lahendamiseks ning sidusrühmi puudutavate aruannete sõltumatuse tagamiseks.

3.6.13.

Komitee avaldab kindlat toetust komisjoni ettepanekule, milles kehtestatakse esmakordselt piiriülese ümberkujundamise menetlus ning täiendab juba kehtestatud piiriülese ühinemise ja jagunemise menetlusi, suurendades sidusrühmade kaitset. Sellest tulenevad erinevused ühelt poolt piiriülese ühinemise menetluste ja teiselt poolt piiriülese ümberkujundamise ja jagunemise menetluste vahel võivad aga mõjutada viimase suhtelist atraktiivsust. Komitee soovitab komisjonil neid mõjusid uurida.

3.6.14.

Komitee tervitab komisjoni kavatsust kaitsta olemasolevate töötajate osalusõigusi. Komitee on veendumusel, et vastavalt direktiivis 2001/86/EÜ sätestatud menetlusele ja tavanormidele tuleb piiriülese ümberkujundamise käigus tekkinud äriühingus jätkuvalt kohaldada kõiki töötajate osaluse elemente vähemalt samal tasandil nagu on sätestatud lähteliikmesriigis (28).

3.6.15.

Komitee toob esile seda tähtsat osa, mida etendavad Euroopa töönõukogud, mis on loodud suurtes, muutmisele kuuluvates äriühingutes, ning nõuab nende suuremat kaasatust vastavalt direktiivile 2009/38/EÜ (29).

3.7.

Üldise märkusena rõhutab komitee, et on vaja, et nende ettepanekute kohaldamiseks oleksid kõik digitaalsed vahendid ja menetlused täielikult kättesaadavad puuetega (eriti nägemispuuetega) inimestele.

---

(1)  COM(2018) 239 final.

(2)  COM(2018) 241 final.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).

(4)  COM(2018) 239 final.

(5)  COM(2015) 550 final.

(6)  Kohtuotsus Cartesio, C-210/06, EU:C:2008:723, punktid 109–112; VALE, C-378/10, EU:C:2012:440, punkt 32.

(7)  Kohtuotsus Polbud – Wykonawstwo, C-106/16, ECLI:EU:C:2017:804.

(8)  Vt joonealused märkused 6 ja 7.

(9)  COM(2018) 241 final.

(10)  ELT L 169, 30.6.2017, lk 46.

(11)  COM(2015) 192 final.

(12)  COM(2016) 179 final.

(13)  Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).

(14)  COM(2018) 239 final.

(15)  COM(2018) 241, lk 3.

(16)  COM(2018) 241, lk 5.

(17)  ELT L 156, 16.6.2012, lk 1.

(18)  ELT L 144, 10.6.2015, lk 1.

(19)  COM(2017) 256 final.

(20)  Kodifitseeritud äriühinguõiguse direktiivi (EL) 2017/1132 artikkel 10.

(21)  Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).

(22)  Tehing, mille käigus liikmesriigi õiguse alusel asutatud äriühing kujundab ilma likvideerimismenetluseta ja ilma tegevust lõpetamata end ümber äriühinguks, mis on asutatud ja registreeritud teise liikmesriigi õiguse alusel, säilitades oma juriidilise isiku staatuse.

(23)  Kohtuasi C-106/16. ECLI:EU: C:2017/804. Polbud oli Poolas asutatud äriühing, mis otsustas ilma äriühingu tegelikku asukohta muutmata äriühingu põhikirjajärgse asukoha Luksemburgi kolida. Poola äriregistris registreeriti likvideerimismenetluse alustamine ja määrati likvideerija. 2013. aastal viidi Polbudi põhikirjajärgne asukoht Luksemburgi. Polbudist sai siis Consoil Geotechnik Sàrl, Luksemburgi seaduste alusel tegutsev äriühing. Veelgi enam, Polbud esitas Poola äriregistrit pidavale kohtule avalduse enda eemaldamiseks Poola äriregistrist. Äriregistrit pidav kohus lükkas eemaldamise avalduse tagasi. Polbud esitas selle otsuse peale kaebuse. Poola kõrgeim ülemkohus, kelle poole kaebusega pöörduti, küsis kõigepealt Euroopa Kohtult, kas asutamisvabadus on kohaldatav üksnes ühe liikmesriigi õiguse alusel asutatud äriühingu põhikirjajärgse asukoha üleviimisel teise liikmesriigi territooriumile, kus kõnealune äriühing kujundatakse ümber äriühinguks, mis tegutseb kõnealuse teise liikmesriigi õiguse alusel, kui selle äriühingu tegelik asukoht ei muutu. Vt ka https://curia.europa.eu/jcms/upload/docs/application/pdf/2017-10/cp170112en.pdf.

(24)  Kohtu otsus kohtuasjas C-378/10, Vale Epitesi, EU:C:2012:440, para. 31 ja Polbudi kohtuasjas C-106/16, ECLI:EU:C:2017:804, paras 33, 35, 44.

(25)  Tehing, mille käigus üks või mitu äriühingut ühest või mitmest liikmesriigist annavad oma varad ja kohustused üle olemasolevale (ühendavale) või uuele äriühingule.

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/56/EÜ piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta. See on nüüd osa 2017. aasta kodifitseeritud direktiivist.

(27)  Tehing, mille käigus äriühing jaguneb ning annab kõik või osa oma varast ja kohustustest üle olemasoleva(te)le või uu(t)ele äriühingu(te)le teises liikmesriigis.

(28)  Nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/86/EÜ, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes (EÜT L 294, 10.11.2001, lk 22).

(29)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (uuesti sõnastatud) (ELT L 122, 16.5.2009, lk 28).