ARVAMUS nr 1/2018

(vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 lõike 1 punktile a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb liidu eelarve kaitsmist, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises

(2018/C 291/01)

SISUKORD

	Punkt	Lehekülg
SISSEJUHATUS…	1–8	2
Taust…	1–4	2
Komisjoni ettepanek…	5–8	3
ÜLDISED TÄHELEPANEKUD…	9–18	3
Üldine eesmärk kaitsta liidu eelarvet…	9–11	3
Uus mehhanism, mis annab komisjonile suure kaalutlusõiguse…	12–16	4
Sidusrühmadega konkreetselt ei konsulteeritud…	17	4
Mõjuhindamist ei tehtud…	18	4
KONKREETSED MÄRKUSED…	19–30	5
Suuniste allikad ja kriteeriumid ei ole selgelt kindlaks määratud…	19–23	5
Komisjonile ei ole tähtaegu seatud…	24	6
Komisjonil ei ole selget kohustust hinnata meetmete tühistamise võimalust omal algatusel…	25	6
Puudub nõue, et komisjon peaks hindama võimalikku mõju lõplikele toetusesaajatele ja riigieelarvele…	26–29	6
Koostöö Euroopa Prokuratuuriga, mis ei ole kohaldatav kõigis liikmesriikides…	30	7

EUROOPA LIIDU KONTROLLIKODA, võttes arvesse

Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELTL), eriti selle artikli 322 lõike 1 punkti a, koos Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106a;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises (edaspidi „ettepanek“) (1);

nõukogu 3. mail 2018. aastal esitatud taotlust arvamuse avaldamiseks ülalnimetatud ettepaneku kohta, mille kontrollikoda sai 14. mail 2018,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE ARVAMUSE:

SISSEJUHATUS

Taust

1.

Komisjoni 2014. aasta teatises „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“ (2) tutvustatakse uut raamistikku, mis peab tagama õigusriigi tõhusa ja järjekindla kaitsmise kõigis liikmesriikides. Raamistikuga nähti ette struktuur, mille abil käsitleda ja maandada õigusriigi toimimist ohustavaid süsteemseid riske, püüdes liikmesriikides vältida õigusriigi toimimist ohustavaid tulevasi riske enne, kui täidetakse Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 7 sätestatud mehhanismide aktiveerimise tingimused. Raamistik pidi täiendama Euroopa Liidu lepingu artiklis 7 sätestatud mehhanisme ning see ei piira ELTLi artikli 258 kohaste rikkumismenetluste kasutamist.

2.

Komisjoni 2018. aasta teatise („Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“) (3) kohaselt „põhineb liit õigusriigi põhimõttel ja tema väärtused on tema eksistentsi aluseks. Nendel põhinevad tema õiguslik ja institutsiooniline ülesehitus ning kõik tema poliitikavaldkonnad ja programmid. Seepärast peab nende väärtuste austamine olema tagatud liidu kõigis poliitikavaldkondades. See hõlmab ELi eelarvet, mille puhul alusväärtuste austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja ELi tõhusa rahastamise vältimatu eeltingimus. Õigusriigi põhimõtte austamine on oluline nii Euroopa Liidu kodanike kui ka ärialgatuste, innovatsiooni ja investeeringute jaoks. Euroopa majandus on kõige edukam siis, kui õiguslik ja institutsiooniline raamistik järgivad täielikult liidu ühiseid väärtusi.“

3.

14. märtsil 2018 kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles esitama ettepanekut, mille kohaselt luuakse mehhanism nende liikmesriikide trahvimiseks, kes ei austa Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi; samas hoiatas komisjon, et „liidu eelarvevahendite lõplikke saajaid ei tohi mõjutada rikkumised, mille eest nemad vastutavad ei ole“. Komisjon teatas, et „on seega veendunud, et liidu eelarve ei ole õige vahend Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste mittejärgimise eest karistamiseks, ning on seisukohal, et võimalikud rahatrahvid tuleks liikmesriigile määrata eelarve täitmise menetlusest eraldiseisvalt“ (4).

4.

Komisjoni sõnul puudub praegu mehhanism, mis kaitseks ELi maksumaksjate raha juhul, kui mõni liikmesriik ei järgi õigusriigi põhimõtet (5). Kehtivate eeskirjadega kohustatakse liikmesriike tõendama, et nende juhtimis- ja kontrollisüsteemid ning ELi vahendite rakendamise kord tagavad liidu finantshuvide piisava kaitse, (6) vastasel juhul võtab komisjon parandusmeetmeid (nt peatab maksed või rakendab finantskorrektsioone). Kui komisjon tuvastab ELi õiguse rikkumisi, võib ta algatada ELTLi artikli 258 alusel liikmesriigi vastu rikkumismenetluse. Kui liikmesriik ei järgi ELTLi artiklis 2 sätestatud põhiväärtusi, sealhulgas õigusriigi põhimõtet, võib komisjon algatada ELi lepingu artiklis 7 sätestatud mehhanismi, mis võib lõpuks viia teatavate õiguste (sealhulgas hääleõiguse peatamine nõukogus) peatamiseni; (vt punkt 15).

Komisjoni ettepanek

5.

Pidades silmas ettepaneku üldist eesmärki, st aidata kaasa ELi eelarve nõuetekohasele rakendamisele, valis komisjon ELTLi artikli 322 lõike 1 punkti a, mis on sama õiguslik alus nagu finantsmäärusel. Ettepanek on iseseisev määrus mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) regulatiivse paketi raames.

6.

Täpsemalt on komisjoni ettepaneku eesmärk kehtestada „normid liidu eelarve kaitseks juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises“, mis mõjutab või võib mõjutada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid või liidu finantshuvide kaitset. Seega annab see komisjonile õiguse algatada menetlus enne selliste riskide realiseerumist. Ettepaneku eesmärk on avaldada positiivset mõju ELi eelarve usaldusväärsele finantsjuhtimisele, sest sellega tugevdatakse kaitset liikmesriikide avaliku sektori asutuste võimaliku tegevuse või tegevusetuse vastu, mis kahjustab õigusriigi toimimist.

7.

Ettepaneku kohaselt võtab komisjon arvesse saadud teabe ja asjaomase liikmesriigi esitatud märkused ning esitab nõukogule ettepaneku asjakohaseid meetmeid käsitleva rakendusakti kohta (meetmed peavad olema proportsionaalsed õigusriigi toimimises esineva üldistunud puuduse laadi, raskusastme ja ulatusega). Ettepanek loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kvalifitseeritud häälteenamusega otsustanud komisjoni ettepanekut ühe kuu jooksul tagasi lükata või muuta. Asjakohased meetmed võivad tähendada, et liikmesriigi juurdepääs ELi rahastamisele peatatakse, seda vähendatakse või piiratakse, ning see võib toimuda kas täielikult või osaliselt.

8.

Ettepanekuga kohustatakse komisjoni hindama olukorda, kui asjaomane liikmesriik on esitanud tõendid selle kohta, et kindlaks tehtud üldistunud puudused on täielikult või osaliselt kõrvaldatud või kadunud, ning kui hinnang on positiivne, esitada nõukogule ettepanek nimetatud meetmete täielikku või osalist lõpetamist käsitleva otsuse vastuvõtmiseks. Kui aastaks n + 2 sellist otsust tehtud ei ole, on aasta n peatatud kulukohustused asjaomase liikmesriigi jaoks lõplikult kadunud.

ÜLDISED TÄHELEPANEKUD

Üldine eesmärk kaitsta liidu eelarvet

9.

Kontrollikoda pooldab komisjoni seadusandliku algatuse eesmärki – kaitsta liidu eelarvet mõnes liikmesriigis õigusriigi toimimises esinevate üldistunud puuduste vastu (vt 1. selgitus ), mis kahjustavad või võivad kahjustada usaldusväärset finantsjuhtimist ja liidu finantshuvide kaitset.

1. selgitus. Õigusriigi põhimõte liidus Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika ning Euroopa Nõukogu koostatud dokumendid, mis põhinevad märkimisväärses ulatuses Veneetsia komisjoni eksperdihindamistel, annavad suuniseid õigusriigi põhitähenduse kui ELi ühise väärtuse kohta ELi lepingu artikli 2 tähenduses. Need põhimõtted hõlmavad seaduslikkust (mis tähendab seaduste kehtestamise läbipaistvat, aruandekohustuslikku, demokraatlikku ja pluralistlikku protsessi), õiguskindlust, täidesaatva võimu omavoli keelamist, sõltumatuid ja erapooletuid kohtuid, tõhusat kohtulikku kontrolli (sealhulgas põhiõiguste austamise üle) ja võrdsust seaduse ees.

10.

Kontrollikoda märgib, et kavandatava mehhanismi aluseks on vajadus järgida õigusriigi põhimõtet, mis on ELi vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise tagamise eeltingimus. Kontrollikoda nõustub komisjoni seisukohaga, et vahendite haldamise ja kohtuliku kontrolli eest vastutavate ametiasutuste ebaseaduslikud ja meelevaldsed otsused võivad kahjustada liidu finantshuve.

11.

ELi kõrgeima auditiasutusena märgib kontrollikoda, et kõigi ELi kodanike ja riikide ametiasutuste usaldus õigusriigi toimimise vastu on eriti oluline ELi edasisel arenemisel „vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala“ (7) suunas. Samuti leiab kontrollikoda, et kohtute sõltumatus ja erapooletus on äärmiselt olulised selleks, et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja ELi eelarve kaitse, eelkõige seoses nõuete maksmapanekuga kohtus, pettusevastase võitluse ja muude ELi õigustatud huvidega.

Uus mehhanism, mis annab komisjonile suure kaalutlusõiguse

12.

Kontrollikoda märgib, et kavandatud mehhanismi eesmärk, ulatus ja selle võimaldatavad meetmed on täpsemad kui ELi lepingu artiklis 7 sätestatud mehhanismi võimalused, ning neid saab kiiremini kohaldada. Määruse eelnõus antakse komisjonile selles protsessis suurem kaalutlusõigus kui praegu kehtivates õigusnormides, et võidelda mis tahes rikkumisega, mis riivavad mõnda ELi lepingu artiklis 2 sätestatud põhiväärtust.

13.

Komisjon alustab menetlust, kui ta leiab, et tal on piisavalt alust arvata, et määruse eelnõu artiklis 3 sätestatud tingimused on täidetud. Seejuures võib ta võtta arvesse eelnõu põhjenduses 12 nimetatud kogu asjakohast teavet, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, kontrollikoja aruandeid ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide järeldusi ja soovitusi (vt punkt 19). Menetluse alustamise ja kvalitatiivse hindamise kriteeriumid ei ole aga selgelt määratletud (vt punktid 20–23).

14.

Vastuseks komisjoni arvamusele peaks asjaomane liikmesriik esitama kogu nõutava teabe ja märkused, mida komisjon peaks arvesse võtma. Komisjon otsustab, milline meede on igal üksikul juhul sobiv. Ettepanekus on märgitud, et komisjon teeb seda kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja hindab igat juhtumit eraldi (tõsidus, aeg, kestus, korduvus, tahtlus, koostöövalmidus ning asjaomase puuduse mõju vastavatele ELi vahenditele). Meetmete valiku ja ulatuse kriteeriumid ei ole aga selgelt määratletud (vt punkt 20).

15.

ELi lepingu artikli 7 kohaselt peab nõukogu järeldama nelja viiendikulise häälteenamusega ilmset ohtu, et mõni liikmesriik rikub oluliselt artiklis 2 osutatud väärtusi. Lisaks peab Euroopa Ülemkogu tegema komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist ühehäälse otsuse, et mõni liikmesriik rikub oluliselt ja jätkuvalt artiklis 2 osutatud väärtusi. Kui rikkumine on kindlaks tehtud, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega otsustada peatada asjaomase liikmesriigi teatavad õigused (sh hääleõiguse peatamine nõukogus). Kõnealuses mehhanismi ettepanekus peetakse komisjoni ettepanekut aga vastuvõetuks, kui nõukogu seda tagasi lükka või ei muuda. Komisjoni ettepaneku blokeerimine nõuaks ühe kuu jooksul nõukogu kvalifitseeritud häälteenamust (kvalifitseeritud häälteenamust nõudev pöördhääletus). Euroopa Parlamenti ainult teavitatakse kavandatavatest või vastu võetud meetmetest.

16.

Komisjoni kaalutlusõigust suurendab veelgi kavandatud määruse rakendamise olulisi vaheotsuseid puudutavate kriteeriumide puudumine ning komisjoni ettepaneku nõukogupoolse vastuvõtmise vorm (kvalifitseeritud häälteenamust nõudev pöördhääletus).

Sidusrühmadega konkreetselt ei konsulteeritud

17.

ELi lepingu artikli 11 lõike 3 kohaselt „korraldab [Euroopa Komisjon] asjassepuutuvate isikutega laiapõhjalisi konsultatsioone, et tagada liidu meetmete järjekindlus ja läbipaistvus“. Täpsemalt on asutamislepingule lisatud protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) artiklis 2 sätestatud, et „komisjon korraldab enne seadusandliku akti kohta ettepanekute tegemist laialdased konsultatsioonid“. Kontrollikoda juhib tähelepanu sellele, et teemat on ulatuslikult arutatud ka Euroopa Parlamendis ja nõukogus, kuid kontrollikoda on seisukohal, et komisjon oleks pidanud enne ettepaneku avaldamist tingimata sidusrühmadega konkreetselt konsulteerima.

Mõjuhindamist ei tehtud

18.

Institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe kohaselt peab komisjon tegema mõjuhindamisi nii seadusandlike kui muude algatuste, delegeeritud õigusaktide ja rakendusmeetmete kohta, millel on eelduste kohaselt märkimisväärne majanduslik, keskkonnaalane või sotsiaalne mõju. Kontrollikoda märgib, et hoolimata võimalikust mõjust lõplikele toetusesaajatele (vt punkt 26) ja asjaolust, et osa liidu eelarvest jääb tõenäoliselt mehhanismist väljapoole (vt punkt 28), mõjuhindamist ei tehtud. Komisjon leiab, et kuluprogrammide rakendamise üldise raamistiku moodustavad ELTLi artikli 322 alusel vastu võetud eeskirjad, mis tähendab, et puudub otsene majanduslik, keskkonnaalane või sotsiaalne mõju, mida oleks kasulik analüüsida. Kontrollikoda on aga seisukohal, et enne ettepaneku avaldamist mõjuhindamise tegemine oleks võimaldanud seadusandjatel otsustusprotsessis paremale informatsioonile toetuda.

KONKREETSED MÄRKUSED

Suuniste allikad ja kriteeriumid ei ole selgelt kindlaks määratud

19.

Ettepanekus ei täpsustata selgelt, milliseid kättesaadavaid suuniseid peaks komisjon kasutama oma kvalitatiivse hindamise läbiviimisel, et teha kindlaks õigusriigi toimise sellised puudused, mis seavad ohtu usaldusväärse finantsjuhtimise. Selles märgitakse ainult, et komisjon võib oma hinnangus tugineda kõikidest kättesaadavatest allikatest saadavale teabele. Kontrollikoja hinnangul võiks selgem määratlus parandada kavandatud mehhanismi läbipaistvust, jälgitavust ja auditeeritavust, samuti õiguskindlust ning ettepaneku kohaselt komisjonile antava täidesaatva võimu omavoli puudumist. 2. selgituses tuuakse näiteid suuniste võimalikest allikatest.

2. selgitus. Näited suuniste võimalikest allikatest Komisjon võiks leida suuniseid ELi ühinemisläbirääkimistel kasutatavast 23. peatükist (kohtusüsteem ja põhiõigused) ning 24. peatükist (õigus, vabadus ja turvalisus); ning Bulgaaria ja Rumeenia koostöö- ja jälgimiskorrast, mis võeti kasutusele selleks, et kõrvaldada puudused kohtureformi, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse valdkonnas. Muud näited võimalikest asjakohastest allikatest või juhistest on Veneetsia komisjoni õigusriigi toimimise kontrollnimekiri, Euroopa Nõukogu soovituse CM/Rec (2010) 12 „Kohtunikud: sõltumatus, tulemuslikkus ja vastutus“, Veneetsia komisjoni aruanne kohtusüsteemi sõltumatuse kohta (I osa)): kohtunike sõltumatus (CDL-AD(2010)004), ning Veneetsia komisjoni aruande II osa: prokuratuur (CDL-AD(2010)040).

20.

Ettepaneku artikli 4 lõike 3 kohaselt peavad võetavad meetmed olema proportsionaalsed õigusriigi toimimises esineva üldistunud puuduse laadi, raskusastme ja ulatusega. Proportsionaalsuse tagamiseks tuleks arvesse võtta olukorra tõsidust, sellise käitumise kestust ja korduvust, kavatsust, ning seda, mil määral on liikmesriik teinud koostööd üldistunud puuduse kõrvaldamiseks, ja rikkumise mõju asjaomastele liidu vahenditele.

21.

Kavandatud meetmed „peaksid olema võimalikult suurel määral suunatud puuduse tõttu kahjustunud või potentsiaalselt kahjustunud liidu meetmetele“. Samas ei ole seatud täpseid kriteeriume olulisi vahe-eesmärke puudutavate otsuste jaoks, nagu menetluse algatamine või meetmete ja nende ulatuse kindlaksmääramine, mis ei taga sätete järjekindlat rakendamist.

22.

Komisjoni arvates ei ole kriteeriumide täpsustamine vajalik ning see oleks kahjulik, sest üldistunud puudused õigusriigi toimimises tuleb kindlaks teha kvalitatiivse hindamise põhjal, mis ei võimalda kasutada kvantitatiivseid kriteeriume. Igasugune kvantitatiivne lähenemisviis nõrgendaks mehhanismi oluliselt, kuna valitseb oht, et see ei hõlma kõiki võimalikke juhtumeid. Lisaks väidab komisjon, et tema kvalitatiivse hindamise tõendamise kohustus, mida peab kontrollima kohus, lasub komisjonil ja nõukogul.

23.

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse auditeerimisel leidis kontrollikoda, (8) et on olemas selged kriteeriumid, mis võimaldasid kontrollikojal järeldada, et kahe menetluse järjepidevas ja läbipaistvas kohaldamises on puudusi. Seda arvesse võttes leiab kontrollikoda, et on vaja välja töötada kriteeriumid, mis võimaldavad kriitiliselt hinnata nende sätete rakendamise järjepidevust, et tagada liikmesriikide võrdne kohtlemine selliste õigusriigi toimimise valdkonnas valitsevate puuduste korral, mis seavad ohtu usaldusväärse finantsjuhtimise.

1. soovitus Kontrollikoda soovitab seadusandlikel organitel seada selged ja konkreetsed kriteeriumid, mille alusel määratleda, mida kujutab endast üldistunud puudus õigusriigi toimimises, mis seab ohtu usaldusväärse finantsjuhtimise, ning määrata kindlaks meetmete ulatus (kas kavandatavas määruses või võimalikes rakenduseeskirjades). Kriteeriumide kehtestamisel võiks liikmesriikide edusammude mõõtmiseks arvesse võtta neid suuniste allikaid, mida komisjon kasutas ELiga ühinemisläbirääkimiste kontekstis ning koostöö- ja jälgimiskorra raames.

Komisjonile ei ole tähtaegu seatud

24.

Hoolimata sellest, et komisjoni jaoks ei ole tähtaegu seatud, kehtestatakse määruse eelnõus ranged tähtajad, mille jooksul peab asjaomane liikmesriik komisjoni teatele vastama (see ei tohi olla lühem kui 1 kuu alates komisjoni arvamuse teatavakstegemisest), ja mille kohaselt peab nõukogu otsuse ettepaneku kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükkama (ühe kuu jooksul). Kontrolliikoda märgib, et aluslepingus ei ole ette nähtud tähtaegu ELi lepingu artiklis 7 sätestatud mehhanismi ja ELTLi artikli 258 kohase rikkumismenetluse jaoks. Komisjon teatas kontrollikojale, et tal on igal juhul kohustus tegutseda mõistliku aja jooksul (9).

2. soovitus Kontrollikoda soovitab seadusandjatel täpsustada tähtaegade kehtestamise alused, mille põhjal asjaomane liikmesriik peab esitama nõutava teabe, ning vajaduse korral kehtestada komisjonile sarnased tähtajad, näiteks seoses meetmete kaotamisega juhul, kui asjaomased üldistunud puudused on lakanud olemast.

Komisjonil ei ole selget kohustust hinnata meetmete tühistamise võimalust omal algatusel

25.

Määruse ettepaneku artikli 6 lõike 2 kohaselt on komisjonil kohustus hinnata pärast asjaomase liikmesriigi esitatud taotlust meetmete tühistamist. Kontrollikoda märgib sellegipoolest, et ettepanek ei sisalda sätet, millega nõutaks, et komisjon teeks sellise hindamise põhjendatud juhul ka omal algatusel (kui vastavat taotlust ei ole esitatud). Komisjon teatas kontrollikojale, et ta seda sellegipoolest teeks.

Puudub nõue, et komisjon peaks hindama võimalikku mõju lõplikele toetusesaajatele ja riigieelarvele

26.

Asjakohaseid meetmeid võib võtta otsese, kaudse ja koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, ning ettepaneku seletuskirja kohaselt on oluline tagada, et nende „tagajärjed mõjutaksid neid, kes vastutavad tuvastatud puuduste eest“. Kui nõukogu otsuses ei ole sätestatud teisiti, ei mõjuta asjakohaste meetmete kehtestamine valitsemissektori üksuste või liikmesriikide kohustust rakendada meetmega hõlmatud programmi või fondi, ning kohustust teha makseid lõppsaajatele (10). Kontrollikoda märgib, et ettepanek ei sätesta, kuidas seda tagada. Praktikas tähendaks see, et projektide või programmide rahastamise või nende rahastamise muul viisil tagamise kohustus lasuks asjaomasel liikmesriigil.

27.

Sellega seoses märgib kontrollikoda, et kontrollikoja auditite käigus on täheldatud juhtumeid, kus riiklike ja ELi vahendite maksmine võib sõltuda eelarvevahendite olemasolust (11). Komisjon on kontrollikoda teavitanud, et ta on esitanud ettepanekud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku reeglite kohta, (12) millega kohustatakse riikide ametiasutusi täitma rea kohustusi, et tagada toetusesaajatele tehtavad täielikud ja õigeaegsed väljamaksed. Kontrollikoda märgib siiski, et ühissätete määruse ettepanekus on ka säte, mis kohustab liikmesriikide ametiasutusi tagama, et toetusesaajale tehakse makse tingimusel, et selleks on olemas vajalikud rahalised vahendid (13).

28.

Määruse ettepaneku eesmärk on kaitsta liidu eelarvet tervikuna. Seejuures püütakse määrusega siiski tagada, et võetud meetmetest tulenevad mis tahes tagasilöögid langevad leitud üldistunud puuduste eest vastutavatele valitsusüksustele ja mitte valitsusvälistele lõplikele toetusesaajatele (14) (nt Erasmuse üliõpilastele, teadlastele või kodanikuühiskonna organisatsioonidele) või teistele liikmesriikidele (nt Euroopa territoriaalse koostöö programmide kaudu). Eespool kirjeldatud eesmärki silmas pidades nähakse ettepanekuga ette, et otsese ja kaudse eelarve täitmise korral saab meetmeid kohaldada ainult juhul, kui toetusesaajaks on mõni valitsusüksus. Seega ei puuduta komisjoni kavandatavad meetmed valitsusvälistele üksustele eraldatud ELi rahastamist. Ilma mõjuhindamiseta, mis oleks võinud selgitada, kui suur osa liidu eelarvest jääks kavandatud mehhanismi kaitse alt välja, on selle võimalikku ulatust raske kindlaks määrata.

3. soovitus Kontrollikoda soovitab seadusandjatel paluda komisjonil oma nõukogule esitatavas ettepanekus üksikasjalikult hinnata, kuidas kaitstakse lõplike toetusesaajate õigustatud huve. Ettepaneku artikli 4 lõikes 1 esitatud kõigi meetmete puhul (näiteks kulukohustuste vähendamine ja kulukohustuste või maksete peatamine) tuleks tagada lõplike toetusesaajate õigused.

29.

Kui ELi vahendid, mille maksmine on peatatud või mida on vähendatud, asendatakse riiklike vahenditega, tuleb seda teha asjaomase liikmesriigi eelarvest. See avaldab mõju liikmesriigi eelarvele, (15) eriti vahendite suuremahulise peatamise või vähendamise korral.

4. soovitus Kontrollikoda soovitab seadusandjatel paluda komisjonil enne asjakohaste meetmete kavandamist hinnata ELi toetuse vähendamise võimalikku mõju asjaomase liikmesriigi eelarvele, võttes seejuures arvesse proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

Koostöö Euroopa Prokuratuuriga, mis ei ole kohaldatav kõigis liikmesriikides

30.

Üheks õigusriigi toimimist mõjutavaks üldiseks probleemiks võib olla tõhusa ja õigeaegse koostöö puudumine liikmesriigi ning Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Prokuratuuri vahel. Kontrollikoda juhib tähelepanu asjaolule, et mitte kõik liikmesriigid ei tee koostööd Euroopa Prokuratuuriga, mistõttu saab Euroopa Prokuratuuriga seotud sätteid (pärast prokuratuuri loomist) kohaldada üksnes prokuratuuri töös osalevate liikmesriikide suhtes.

5. soovitus Kontrollikoda soovitab seadusandjatel selgitada, et Euroopa Prokuratuuriga seotud sätteid (pärast prokuratuuri loomist) saab kohaldada üksnes prokuratuuri töös osalevate liikmesriikide suhtes.

---

(1)  COM(2018) 324 final, 2. mai 2018.

(2)  COM(2014) 158 final, 11. märts 2014.

(3)  COM(2018) 98 final, 14. veebruar 2018.

(4)  Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2014. aasta resolutsioon järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta (2017/2052(INI)).

(5)  Vt komisjoni voldik „EU budget for the future – sound financial management and the rule of law“ (ELi eelarve tulevikuks – usaldusväärne finantsjuhtimine ja õigusriigi põhimõe), https://publications.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/20d5496b-526a-11e8-be1d-01aa75ed71a1/language-et

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (finantsmäärus) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 59 lõikes 2 sätestatakse, et „Eelarve täitmisega seotud ülesandeid täites võtavad liikmesriigid kõik liidu finantshuvide kaitsmiseks vajalikud meetmed, sealhulgas seadusandlikud, regulatiivsed ja haldusmeetmed, [—].“

(7)  ELi lepingu artikli 3 lõige 2 ja ELTLi artikkel 67; COM(2014) 158 final, 11. märts 2014.

(8)  Eriaruanne nr 10/2016: „Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse mõjusa rakendamise tagamiseks tuleb teha täiendavaid parandusi“ ja eriaruanne nr 3/2018: „Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse audit“.

(9)  Vt liidetud kohtuasjad C-74/00 P ja C-75/00 P, Falck SpA ja Acciaierie di Bolzano SpA vs komisjon, EU:C:2002:524, punktid 139–141, http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=47692&pageIndex=0&doclang=FR&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=263967

(10)  See peegeldab Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2014. aasta resolutsiooni („Järgmine mitmeaastane finantsraamistik ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamine“) punkti 119, milles mainitakse, et „liidu eelarve lõplikud toetusesaajad ei kannata kahju eeskirjade rikkumise tõttu, mille eest nad vastutavad ei ole“.

(11)  Koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise vormis rakendatavate toimingute auditeerimisel leidis kontrollikoda liikmesriikide ametiasutuste ja lõplike toetusesaajate vahel sõlmitud lepinguid, mis sisaldasid tingimuslikke klausleid (maksed sõltusid eelarvevahendite olemasolust).

(12)  Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (COM(2018)393 final); ning ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad (COM(2018)375 final).

(13)  Vt ühissätete määruse ettepaneku artikli 68 lõike 1 punkt b.

(14)  Sõltuvalt määrusest, mille alusel ELi rahalisi vahendeid antakse, osutatakse lõplikele toetusesaajatele ka kui lõppsaajatele.

(15)  Euroopa Parlament märkis oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis, et „liidu eelarve ei ole õige vahend Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste mittejärgimise eest karistamiseks, ning on seisukohal, et võimalikud rahatrahvid tuleks liikmesriigile määrata eelarve täitmise menetlusest eraldiseisvalt“.