8.5.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 164/1

—

Euroopa Komisjoni 2018. aasta tööprogrammi (COM(2017) 650 final);

—

komitee 22. märtsi 2017. aasta resolutsiooni komitee panuse kohta komisjoni 2018. aasta tööprogrammi;

—

2012. aasta veebruaris Euroopa Komisjoniga allkirjastatud koostööprotokolli;

1.

rõhutab pakilist vajadust ELi pikaajalise strateegia järele, mis oleks järg strateegiale „Euroopa 2020“ ja mille eesmärk oleks tagada kestlik, vastupanuvõimeline ja kaasav majanduskasv ning mis annaks osana süstemaatilisest lähenemisviisist suuna ELi mitmeaastasele finantsraamistikule, Euroopa poolaastale ja ELi poliitikameetmetele. Arvestades, et kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärgid loovad asjaomasele strateegiale raamistiku, soovitab komitee, et ELi üldine kestliku arengu eesmärkide rakendamise strateegia esitataks tihedas kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekute esitamisega. Komitee rõhutab sellega seoses ELi linnade tegevuskava tähtsat rolli kestliku arengu eesmärkide rakendamisel ning kutsub komisjoni üles komitee asjaomaseid soovitusi arvesse võtma;

2.

rõhutab, et ELi tulevane eelarve peaks suutma toime tulla tekkivate väljakutsetega ja säilitada traditsioonilised ELi poliitikasuunad, mille Euroopa lisaväärtus on tõendatud. Komitee ei nõustu komisjoni aruteludokumendis ELi rahanduse tuleviku kohta esitatud stsenaariumitega, mille kohaselt suhtelises plaanis ja võttes arvesse Brexiti mõju, ELi eelarve eeldatavasti väheneb või jääb stabiilseks olukorras, kus on vaja toime tulla uute väljakutsetega. Komitee eeldab seega, et komisjon teeb oma ettepanekus uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkreetsema ettepaneku ELi omaressursside osas;

3.

rõhutab koos #CohesionAlliance’i partneritega jõulise ja tõhusa ühtekuuluvuspoliitika olulisust Euroopa Liidu tulevikule tervikuna, võttes arvesse, et ühtekuuluvuse kolm mõõdet (majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne) moodustavad ELi poliitiliste eesmärkide lahutamatu osa. Seega tuleks säilitada parandatud ühtekuuluvuspoliitika kui peamine ELi investeerimispoliitika kõigi piirkondade jaoks koos piisavate vahenditega pärast 2020. aastat ja samas proportsioonis nagu praegu. Komitee kordab sellega seoses, et ühtekuuluvuspoliitika peab muutuma järgmisel rahastamisperioodil paindlikumaks ja lihtsamaks, ilma et see ohustaks strateegilist suunitlust ja planeerimiskindlust piirkondlike ja kohalike omavalitsuste jaoks, et tagada mitmetasandilise valitsemise, partnerluspõhimõtte ja alt üles lähenemisviisi toimimine ühisjuhtimise kaudu ning põhjalikult läbi vaadata nõuded Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimis- ja kontrollisüsteemidele;

4.

kordab, pidades silmas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud seadusandlikke ettepanekuid 2020. aasta järgse programmitöö perioodi kohta, oma üleskutset täiendada SKP näitajat piirkondlike näitajatega (mis on seotud muu hulgas demograafia, sotsiaalse kaasamise, ligipääsetavuse ja kliimamuutustega) ning lihtsustada radikaalselt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamissüsteemi. Komitee toetab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühiseid eeskirju, et vähendada õigusaktide keerukust, ning toetab Euroopa Sotsiaalfondi säilimist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames;

5.

rõhutab vajadust EFSI 2.0 ja läbivaadatud koondmääruse kiire rakendamise järele, eelkõige pidades silmas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kombineerimise hõlbustamist, ning pooldab samuti Euroopa ühendamise rahastu ja programmi „Horisont 2020“ paremat koordineerimist teiste rahastutega ning taunib nende vahendite menetluslikku keerukust;

6.

nõuab, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGAF) ajakohastataks, vaadates läbi selle eelarve, vähendades märkimisväärselt EGAFi rakendamise künnist ja parandades koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega;

7.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli Euroopa poolaasta juures, kuna üle 60 % riigipõhistest soovitustest on suunatud otse neile Seepärast kordab komitee üleskutset komisjonile teha koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga käitumisjuhendi väljatöötamisel kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks Euroopa poolaastasse, lähtudes komitee ettepanekust;

8.

rõhutab, et kõikide tasandite ametiasutustel, sotsiaalpartneritel ja kodanikuühiskonnal on ühine vastutus ja huvi töötada jõukama ja tulevikukindlama Euroopa nimel, kus majanduslik ja sotsiaalne areng käivad käsikäes;

9.

nõuab, et 2015. aasta jaanuari kokkulepe stabiilsuse ja kasvu pakti paindlikkuse kohta integreeritaks esmasesse õigusesse. Komitee kordab samuti oma üleskutset võtta uusi meetmeid avaliku sektori investeeringute suurendamiseks, eelkõige jättes riikliku, piirkondliku või kohaliku kaasrahastamise struktuuri- ja investeerimisfondide raames välja stabiilsuse ja kasvu pakti raamatupidamisarvestusest, nagu on juba ette nähtud kaasrahastamisel Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames, ning teeb ettepaneku lisada makromajanduslikku tulemustabelisse investeeringute määraga seotud näitaja;

10.

julgustab komisjoni tõhustama võitlust maksustamise vältimise vastu, minnes kaugemale maksuparadiiside musta nimekirja koostamisest või käibemaksureformist, ja tegema ettepaneku kehtestada maksuküsimuste hääletamisel kvalifitseeritud häälteenamuse süsteem, et kiirendada nõukogus otsuste vastuvõtmise protsessi;

11.

tervitab komisjoni jõupingutusi eeskirjade kehtestamisel, millega võimaldatakse hargmaiste ettevõtjate poolt digitaalmajanduse kaudu teenitud kasumi maksustamist;

12.

rõhutab vajadust edendada ELi sotsiaalset mõõdet, täiendades Euroopa sotsiaalõiguste sammast tugeva Euroopa sotsiaalmeetmete kavaga, mis hõlmaks muu hulgas sotsiaalsete näitajate rolli suurendamist Euroopa poolaasta raames ja reaalpalkade ülespoole suunatud lähenemist kooskõlas tootlikkusega;

13.

kavatseb pöörata erilist tähelepanu uutele seadusandlikele ettepanekutele, mille eesmärk on luua liikmesriikide vahel lähenemine paremate töö- ja elutingimuste saavutamiseks, nt ettepanek luua ühine tööturuasutus, samuti kavandatud ettepanekud ajakohastada töölepinguid käsitlevaid eeskirju ning tagada juurdepääs sotsiaalkaitsele kõigi jaoks;

14.

pooldab riigiabi eeskirjade täiendavat lihtsustamist, eriti seoses üldist majandushuvi pakkuvate teenustega asjaomase otsuse ja raamistiku (nn Almunia pakett) põhjaliku läbivaatamise kaudu; samuti kutsub komisjoni üles uurima, kas Ühendkuningriigi EList lahkumise kavatsuse tekitatud majandustegevuse häired peaksid viima üldise grupierandi määruse kohaldamisala laiendamise ja riigiabi eeskirjade ajutise leevendamise või tühistamiseni teatud ettevõtete ja sektorite osas, mis on kõige rohkem mõjutatud;

15.

rõhutab sellise tööstusstrateegia tähtsust, mis edendab konkurentsivõimet, ning kinnitab oma kindlat soovi rõhutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli selles strateegias;

16.

kutsub komisjoni üles ajakohastama väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act“ ja säilitama selle kooskõla Euroopa Komisjoni idu- ja kasvufirmade teemalise algatusega;

17.

avaldab kahetsust, et komisjoni tööprogrammi ei ole lisatud komitee üleskutset kaasata piirkondliku ja kohalikul tasandi VKEde saadikuid ametlikult ja süstemaatiliselt VKEde saadikute võrgustikku;

18.

tervitab osaluspõhise lairibaühenduse platvormi käivitamist komisjoni ja komitee vahel ning käimasolevat dialoogi vajaduse üle lairibataristu tõhusama kasutuselevõtu järele ELis, eelkõige pidades silmas järgmist programmitöö perioodi, ning vajaduse üle arukate külade algatuse nõuetekohaste järelmeetmete järele. Seega soovitab ta lugeda investeeringud digitaalsesse arengusse maa- ja hõredalt asustatud piirkondades, eesmärgiga tagada juurdepääs lairibaühendusele taskukohase hinnaga seal, kus turumehhanismid seda tagada ei suuda, üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks ja kohaldada vastavalt riigiabi eeskirju;

19.

soovib, et ELi ühine põllumajanduspoliitika arendataks edasi põllumajanduspoliitikaks, mis on õiglane, kestlik ja solidaarsuspõhine ning teenib põllumajandustootjate, piirkondade, tarbijate ja üldsuse huve, ning pooldab põllumajandustöötaja kohta eraldatavate otsetoetuste puhul ülemmäära ja kohandamise kasutamist ning nende ühtlustamist ELi liikmesriikide vahel esimese samba raames. Komitee rõhutab ÜPP täiendava läbivaatamise olulisust, et luua kestliku tootmise stiimuleid nii põllumajandustootjatele kui ka toiduainete töötlejatele;

20.

väljendab pettumust, et komisjoni tööprogrammis ei ole ettepanekut ELi maapiirkondade strateegia kohta, mis halvendab ELi üldist finantstoetust maaelu arengule võrreldes eelmise programmitöö perioodiga;

21.

kordab on palvet, et komisjon selgitaks teenuste direktiivi kohaldamisala jagamismajanduses/ühistarbimises ning esitaks ettepanekud tööjõu õiguste kindlustamise kohta uutes, jagamismajandusele/ühistarbimisele tüüpilistes tööhõivevormides;

22.

kutsub komisjoni üles selgitama kehtivaid piiranguid riigihangete eeskirjades, et lihtsustada säästlikkuse kriteeriumite kohaldamist. Komitee on mures, et ELi õigusaktid keelavad praegu territoriaalsete eelistuste (nt kohaliku toidu osas) sätestamise riigihangete lepingutes;

23.

kutsub komisjoni üles andma uut hoogu Euroopa sinisele majandusele, esitades valge raamatu „Meri ELi poliitika keskmes“, luues sellega meremajandusse investeerimise mehhanismi ja ookeanide majandamise poliitika platvormi. Komitee kordab samuti oma üleskutset luua teadmis- ja innovaatikakogukond, mis oleks pühendatud konkreetselt sinisele majandusele, et ideid mereuuringute valdkonnast paremini erasektorile vahendada;

24.

nõuab kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppega, et komisjon, nõukogu, parlament ja komitee korraldaksid üheskoos regulaarseid struktureeritud dialooge ookeanide majandamise teemal, et ühiselt koostada uusi merepoliitika algatusi;

25.

soovib, et komitee kaasataks vabatahtlikku mõttevahetusse, mis on kavandatud menetluse „Tervise olukord ELis“ raames 2018. aastal;

26.

on seisukohal, et tervishoid peaks olema üks prioriteetseid teemasid ELi linnade tegevuskava raames ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama 2018. aastal oma jõupingutusi tervishoiualase partnerluse käivitamiseks;

27.

ootab, et komisjon ja nõukogu eesistujariigid 2018.–2019. aastal tagaksid põhjalikud järelmeetmed 2017. aasta detsembris toimunud tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste (EPSCO) nõukogu järeldustele deinstitutsionaliseerimise kohta ja annab teada oma toetusest üleminekule hooldusasutuste süsteemilt kogukonnapõhisele hooldusele, mille käigus austatakse riikide ja piirkondade sotsiaal- ja tervishoiusüsteeme ja kogukondade eelistusi;

28.

tuletab komisjonile meelde vajadust Euroopa demograafiastrateegia järele;

29.

kutsub Euroopa Komisjoni üles vaatama põhjalikult läbi 2010. aasta turismistrateegia koos selge mitmeaastase tööprogrammiga, tagades 2020. aasta järel Euroopa turismiprojektide rahastamiseks eraldi eelarverea. Komitee toetab sellega seoses institutsioonidevahelise turismi kontaktrühma loomist 2018. aastal, kasutades ära 2018. aastat kui Euroopa kultuuripärandi aastat;

30.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon ei ole teinud ettepanekut rahvusvaheliste kultuurisuhete ja kultuuridiplomaatia arendamise täieulatusliku ELi strateegia kohta ega ole maininud oma tööprogrammis Euroopa kultuuripärandi aastat 2018, ning kordab oma pühendumust aidata aktiivselt tähistada kultuuripärandi aastat Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et väärtustada meie maailmajao kultuurilist ja keelelist mitmekesisust;

31.

nõuab, et komisjon kaasaks komitee ELi tulevase kliima- ja energiapoliitika kujundamisse, et saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärgid, mis nõuavad suuremaid ambitsioone ELi tasandil. Komitee tuletab selles kontekstis meelde kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ülimalt olulist rolli nii kliimamuutuste leevendamisel kui ka nendega kohanemisel ning juhib tähelepanu sellele, et komitee toetab ideed kehtestada lisaks riiklikult kindlaks määratud panustele CO2-heidete vähendamiseks ka kohalikul tasandil kindlaks määratud panused;

32.

palub komisjonil seoses energialiidu juhtimisega teha komiteega koostööd soovituste ettevalmistamisel liikmesriikidele kohaliku ja piirkondliku elemendi asjakohase lisamise kohta oma riiklikku kavandamis-, järelevalve- ja edusammudest aruandmise süsteemi, ning meenutab, et komitee peaks olema esindatud tulevases energialiidu komitees, mis moodustatakse uue juhtimismääruse kohaselt;

33.

ootab, et komisjon suurendaks koostöös Euroopa Investeerimispanga ja erasektoriga jõupingutusi arukate hoonete aruka rahastamise algatuse arendamisel ja parandaks selle protsessi läbipaistvust, tagades, et tema sellekohaseid soovitusi võetakse arvesse, luues koostoime kohaliku ja piirkondliku tasandi jaoks kättesaadavate eri rahastamisallikate vahel, kaasa arvatud jätkuv tehniline abi väikesemahulistele kohalikele säästva energia projektidele, et lihtsustada projektide koondamist nende pankade nõudmistele vastavateks muutmiseks;

34.

pidades silmas, et juurdepääs rahastusele on energiaalase ülemineku edu jaoks oluline, kutsub Euroopa Komisjoni üles arendama välja kestlike varade täpse liigituse, mis hõlmaks selgeid ja siduvaid määratlusi „kliimameetmete rahastamise“ eri liikide kohta, et lihtsustada uute vahendite, nagu rohelised võlakirjad ja ühised tagatised, kasutamist. Komitee rõhutab vajadust muuta keskkonna- ja kliimaalased investeeringud toimivamaks vastavalt ELi riigiabi eeskirjadele ja/või avaliku sektori asutustele kehtivatele Euroopa raamatupidamisstandarditele;

35.

kutsub komisjoni üles tagama riigi tasandist madalama tasandi eri suurusega struktuuride esindatuse ülemaailmse linnapeade pakti struktuurides ning säilitama seal partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtteid;

36.

nõuab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ametlikku kaasamist ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni juhtimismehhanismidesse ning kutsub komisjoni üles eelistama ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia eelseisval läbivaatamisel kohalikku ja piirkondlikku mõõdet;

37.

on valmis tagama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suurema osaluse keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisel keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise tsükli vältel ning andma panuse peamiste keskkonnaalaste direktiivide läbivaatamisse, eelkõige seoses korduskasutatava vee kvaliteedi miinimumnõuetega ja joogiveedirektiivi läbivaatamisega (õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi hindamise järelmeede). Komitee loodab eelkõige osaleda aktiivselt tulevases ringmajanduse järelevalveraamistikus ja teistes algatustes ringmajanduse paketi kiire rakendamise lihtsustamiseks. Samuti kavatseb komitee praegust seitsmendat keskkonnaalast tegevusprogrammi hinnates aidata kaasa keskkonnaalasele tegevusprogrammile pärast 2020. aastat;

38.

toetab looduse, inimeste ja majanduse tegevuskava rakendamist, kavandab jätkuvat koostööd Natura 2000 auhinna ning Euroopa roheliste pealinnade (EGC)/Euroopa rohelise lehe (EGL) auhinna alal ning loodab jätkuvale koostööle rohelise nädala ettevalmistamisel;

39.

rõhutab, et kõik ELi projektid uu taristu ehitamiseks (nii ESIFi kui EFSI vahendusel) peaksid olema kooskõlas ELi poolt kestliku arengu eesmärkide raames võetud kestlikkuse kohustustega ning olema seejuures muu hulgas katastroofidele vastupidavad. Komitee nõuab, et seda põhimõtet nimetataks selgesõnaliselt ka rahastute rakenduseeskirjades. Samuti kutsub komitee komisjoni üles välja andma tegevuskava olemasolevate hoonete maavärinakindlaks renoveerimise kohta liikmesriikide piirkondliku arengu rakenduskavade prioriteedina;

40.

võtab teadmiseks ettepanekud Euroopa julgeolekuliidu lõpuleviimise kohta ning tuletab meelde vajadust tasakaalustada julgeolekuküsimused individuaalsete põhiõigustega, sh andmekaitsega. Komitee kordab iseäranis oma üleskutset komisjonile toetada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi vägivaldse ekstremismini viiva radikaliseerumise küsimusega tegelemisel, andes välja suunised kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele radikaliseerumise ennetamise strateegiate väljatöötamiseks. Kutsub ühtlasi komisjoni üles võtma mitut asutust hõlmava lähenemisviisi radikaliseerumise ja ekstremismi eri aspektide suhtes, suurendades läbipaistvust kõnealuses valdkonnas kättesaadavate rahastamisvõimaluste osas ja kaasates erasektorit ja avaliku sektori asutusi;

41.

palub komisjonil kiiresti esitada ettepanek õigusriigi põhimõtet käsitleva ELi ühtse ja tõhusa läbivaadatud mehhanismi kohta, mis peaks hõlmama olemasolevaid vahendeid demokraatia ja põhiõiguste kaitseks ning olema kohaldatav kõigil valitsustasanditel;

42.

soovitab liikmesriikidel leppida Euroopa Parlamendiga kokku Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformi osas 2018. aasta juuniks, võttes arvesse linnadele ja piirkondadele rändajate vastuvõtmise ja pagulaste integreerimise tõttu avalduvat suurt mõju, samuti komitee varasemaid soovitusi. Komitee soovitab liikmesriikidel ja parlamendil lähtuda uute eeskirjade puhul inimõiguste ja rahvusvaheliste kohustuste, solidaarsuse ja vastastikkuse põhimõtetest. Seoses Euroopa rände tegevuskava läbivaatamisega eeldab komitee samuti, et rakendatakse komisjoni ettepanekuid seaduslike kanalite loomise kohta rahvusvahelist kaitset vajavatele isikutele, millega taastataks täielik kontroll rändeteede üle;

43.

kutsub komisjoni üles veelgi lihtsustama ja kiirendama rahastamismenetlusi ning lihtsustama piirkondade ja linnade juurdepääsu rahastamisvahenditele, mis on ette nähtud humanitaarkriiside lahendamiseks ning pagulaste integreerimiseks;

44.

kutsub komisjoni üles tagama, et läbirääkimistel uute kaubanduslepingute üle võetaks arvesse ELi kaubanduspoliitika kohalikku ja piirkondlikku mõõdet, ning nõuab pidevat juurdepääsu olulistele läbirääkimisdokumentidele lugemissaalimenetluse kaudu;

45.

rõhutab panust, mille komitee annab, et saavutada komisjoni eesmärk suurendada stabiilsust ja heaolu väljaspool ELi oma kandidaat- ja potentsiaalsete kandidaatriikidega moodustatud ühiste nõuandekomiteede ja töörühmade, Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee (ARLEM), idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste iga-aastasele konverentsi (CORLEAP), Ukraina rakkerühma, Ukraina kohaliku tasandi volituste suurendamise, aruandekohustuse ja arenguprogrammi (U-LEAD) ning Liibüa kohalike omavalitsuste toetuseks loodud Nicosia algatuse kaudu;

46.

rõhutab ühinemisstrateegiate territoriaalset mõõdet ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste asjakohaste strateegiate väljatöötamisse kaasamise tähtsust;

47.

märgib, et igal valitsustasandil on vaja pidevat avalikku arutelu ELi laienemise üle, tagamaks et ELiga ühinemise väljavaade edendaks jätkuvalt subsidiaarsust, demokraatiat, rahvusvähemuste õiguste kaitset ja turvalisust. Komitee kordab sellega seoses oma üleskutset Euroopa Komisjonile korraldada üheskoos komiteega iga-aastane laienemispäev, et pakkuda kandidaatriikide kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele teavet ja poliitilist toetust;

48.

ootab, et komisjoni strateegias Lääne-Balkani riikide kohta, mis peaks avaldatama 2018. aasta alguses, keskendutakse kindlalt selle kohalikule ja piirkondlikule mõõtmele;

49.

nõuab, et komisjon tunnistaks Liibüa kohalike omavalitsuste rolli riigi stabiliseerimisel ja ekspluateerimise ohjeldamisel Euroopasse suunduvatel rändeteedel, ning kutsub üles lisama Liibüa, arvestades jõupingutusi, mis tal tuleb teha inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte järgimiseks, Vahemere piirkonnas tegutsevatesse ELi programmidesse, näiteks piiriülene koostöö Vahemere piirkonnas. Komitee soovitab kasutada innovatiivseid õiguslikke vahendeid, näiteks Euroopa territoriaalse koostöö rühmitust, et võimaldada Liibüa linnadel osaleda piiriülese koostöö meetmetes ja otsestes partnerlustes ELi linnade ja piirkondadega. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni tungivalt üles kaasama komitee ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, keda ta esindab, Euroopa Liidu programmide kavandamisse, rakendamisse ja järelevalvesse Ladina-Ameerikas, keskendudes iseäranis programmidele, mille eesmärk on edendada kestliku arengu alast koostööd ja sotsiaalset ühtekuuluvust;

50.

kutsub Euroopa Komisjoni üles kaasama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi komitee kaudu kestliku arengu tegevuskava 2030 ja Euroopa uue arengukonsensuse rakendamisse ning toetama koordineerimist kõikide detsentraliseeritud arengukoostöös osalejate vahel;

51.

kordab oma üleskutset kohandada veelgi olemasolevaid ELi rahastamiskavasid, eelkõige programme TAIEX ja Twinning, et täita piirkondlike ja kohalike sidusrühmade vajadusi;

52.

rõhutab vajadust kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tõhusalt Euroopa Kestliku Arengu Fondi rakendamisse ja toetab komisjoni kavatsust alustada kiiresti selle kaudu kohalike projektide toetamist;

53.

rõhutab valmisolekut pakkuda kolme subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma kuuluva esindaja kaudu oma asjatundlikkust, mis tugineb subsidiaarsuse järelevalve võrgustikule ja pikaajalisele tegelemisele kõnealuste küsimustega. Komitee tervitab sellega seoses asjaolu, et rakkerühma volitustes viidatakse sõnaselgelt küsimusele, kuidas paremini kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi liidu poliitikameetmete ettevalmistamisse ja jälgimisse, ning rõhutab, et see ei nõua arutelu mitte ainult teatavate pädevuste võimaliku uuesti liikmesriigi tasandile viimise üle, vaid ka tervikliku lähenemisviisi üle mitmetasandilisele valitsemisele ELis;

54.

juhib tähelepanu oma panusele demokraatlikku ja kaasavasse arutellu Euroopa tuleviku üle, millesse komitee annab 2018. aasta oktoobris täiendava panuse arvamusega, eelkõige laiapõhjalise arutelu kaudu, kasutades alt üles lähenemisviisi, mis on algatatud kodanike ning kohalike ja piirkondlike sidusrühmade kaasamiseks eesmärgiga selgitada välja ELi kodanike peamised väljakutsed ning konkreetsed ettepanekud ELi tulevaste arengusuundade kohta selle legitiimsus suurendamiseks. Komitee juhib sellega seoses tähelepanu ettepanekutele, mis esitati kõnealust eesmärki silmas pidades arvamuses teemal „2017. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta“, mis võeti vastu komitee täiskogu novembri istungjärgul;

55.

ootab huviga teatist selle kohta, kuidas muuta Euroopa Liit teabevahetuse mõttes ühtsemaks, tugevamaks ja demokraatlikumaks, ning kordab oma valmisolekut aidata kaasa detsentraliseeritud teabevahetusstrateegiate ja tegevuste väljatöötamisele tihedas koostöös teiste ELi institutsioonide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega kogu ELis;

56.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile, ELi Nõukogu eesistujariikidele Eestile ja Bulgaariale ning Euroopa Ülemkogu eesistujale.