21.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 440/3

1.

et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 168 tuleks kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse ning et liidu tegevus peaks täiendama liikmesriikide poliitikat, võttes samal ajal arvesse liikmesriikide vastutust oma tervishoiupoliitika määratlemisel ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel. Liit peaks soodustama liikmesriikidevahelist koostööd rahvatervise valdkonnas ja toetama vajaduse korral nende meetmeid ning eriti soodustama liikmesriikidevahelist koostööd, et parandada nende tervishoiuteenuste vastastikust täiendavust piirialadel;

2.

et nõukogu on mitu korda rõhutanud, (1) et tervisesüsteemide jätkusuutlikkusega seotud ühistele väljakutsetele vastamiseks on oluline kaaluda tervishoiu uuenduslikke lähenemisviise ja mudeleid, liikuda haiglakesksete süsteemide juurest integreeritud hooldussüsteemide suunas, tugevdades tervise edendamist ja haiguste ennetamist ning rakendades personaalmeditsiini, seejuures tunnistades e-tervise vahendite ja teenuste potentsiaali;

3.

nõukogu 1. detsembri 2009. aasta järeldusi ohutu ja tõhusa tervishoiu kohta e-tervise abil (2);

4.

Euroopa Parlamendi 19. mai 2015. aasta resolutsiooni ohutumate tervishoiuteenuste kohta Euroopas: patsiendi ohutuse suurendamine ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu, (3) kutsudes üles uurima e-tervise võimalusi parandada patsiendi ohutust, muu hulgas e-haiguslugude ja mobiilsete tervisevahendite abil; tugevdama koostööd, et vahetada liikmesriikide vahel kogemusi ja teadmisi;

5.

komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (4) ja komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist, milles käsitletakse ELi e-valitsuse tegevuskava, millega kiirendatakse valitsussektori digitaalset arengut (5);

6.

komisjoni 6. detsembri 2012. aasta teatist „E-tervise 2012.–2020. aasta tegevuskava: innovatiivne tervishoid 21. sajandil“ (6) ja Euroopa Parlamendi 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni e-tervise 2012.–2020. aasta tegevuskava ja innovatiivse tervishoiu kohta 21. sajandil (7);

7.

komisjoni 4. aprilli 2014. aasta teatist tulemuslike, kättesaadavate ja paindlike tervishoiusüsteemide kohta, (8) milles tunnistatakse e-tervise olulist rolli tervishoiusüsteemide paindlikkuse parandamise toetamisel;

8.

liikmesriigid seisavad silmitsi ühiste probleemidega, mis on seotud krooniliste haiguste esinemissageduse suurenemisega ning piiratud inim- ja rahaliste ressurssidega, et tagada oma tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkus ja rahuldada vananeva elanikkonna kasvavad vajadused. Nad seisavad ka silmitsi ühiste probleemidega, mis on seotud piiriüleste terviseohtudega;

9.

digiteerimises esinevate ülemaailmsete suundumuste tõttu on kaasaegne ühiskond üha enam teabepõhine, kusjuures inimesed tuginevad nii oma isiklikus kui ka tööelus digitaalsetele vahenditele. See muudab ka inimeste suhtumist ja ootusi tervishoiuteenuste osutamise viisi suhtes;

10.

uued võimalused tekivad ka suurandmetest (9) ja andmeanalüüsi suutlikkuse parandamisest, (10) samuti personaalmeditsiinist, kliinilisi otsuseid toetavate süsteemide kasutamisest tervishoiutöötajate poolt ja üksikisikute mobiilsete tervisevahendite kasutamisest üksikisikute poolt oma tervise ja krooniliste seisundite jälgimiseks. Selle potentsiaali ärakasutamiseks on tervisesektoris vaja uusi teadmisi ja oskusi;

11.

praegu tervise- ja sotsiaalhoolekande süsteemides kasutatavad erinevad digitaalsed lahendused ja infosüsteemid ei ole sageli üksteisega ühilduvad ning ei toeta andmete vahetamist ja jagamist riiklikes süsteemides ja piiriüleselt (11). See takistab nende lahenduste kasutatavust ja kasutajasõbralikkust, suurendab arendus- ja hoolduskulusid ning piirab ravi järjepidevust;

12.

endiselt eksisteerivad tõkked, mis takistavad e-tervise ja ühendatud tervishoiu potentsiaali suurendamist, nagu andmehoidlate ülemvõim, koostalitlusvõime ja kliiniliste tulemuste ja patsiendi teatatud ravitulemuste mõõtmise ühiste standardite puudumine, piiratud juurdepääs suurtele andmebaasidele teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil ja nende vähene kasutamine, rahastamise ja rahaliste stiimulite nappus, turgude killustatus kogu ELis ja kogu teenuste spektri ulatuses, ning edusammud andmepõhiste digilahenduste rakendamisel tervisesektoris on kasinad;

13.

tervisesüsteeme tuleb pidevalt kohandada, et need vastaksid kodanike ootustele ning nende tervise ja raviga seotud vajadustele. Selles kontekstis on oluline võtta omaks digitaalse ühiskonna võimalusi, et võimaldada inimestel paremini mõista ja hallata oma tervist tänu lihtsamale juurdepääsule teabele ja digitaalsetele vahenditele;

14.

andmepõhise tervishoiuinnovatsiooni keskmes peaks olema kodanike vajadused, tunnistades inimesi aktiivsete osalejatena oma terviseteekonnal ning pakkudes neile täpsemat ja rohkem isikule kohandatud ravi ja rohkem osalust võimaldavat tervishoiukogemust, seejuures tugevdades tervishoiutöötajate rolli ja suurendades nende omavahelist suhtlemist ja suhtlemist patsientidega;

15.

kodanike õigus pääseda juurde oma terviseandmetele on liidu andmekaitsealaste õigusaktide keskne põhimõte. Ilma et see piiraks siseriiklike õigusaktide ja terviseandmete töötlemise õiguslike aluste kohaldamist, on vaja paindlikke süsteeme ja vahendeid, mis võimaldavad kodanikel pääseda juurde oma andmetele ja nende andmete kasutamist käsitlevale teabele, ning hallata oma nõusolekut oma terviseandmeid töödelda ja jagada, muu hulgas seoses teisese kasutamisega. See aitab anda inimestele teadmisi oma terviseandmete kohta ja parandada kontrolli nende kasutamise üle, edendades seeläbi usaldust ja läbipaistvust, võttes arvesse inimeste erinevaid hoiakuid ja eelistusi seoses juurdepääsuga nende andmetele ja nende haldamisega interneti kaudu (12);

16.

digitaalsed lahendused peaksid aitama kaasa nii tervishoiuressursside tõhusamale kasutamisele kui ka paremini suunatud, rohkem integreeritud ja ohutumatele tervishoiuteenustele. Teabevahetus tervishoiutöötajate vahel suurendab patsiendi ohutust, vähendades välditavate vigade arvu ja kõrvalnähte ning parandades ravi kooskõlastamist ja järjepidevust ning raviprotsessi järgimist (13);

17.

on tähtis teha võimalikuks tervishoiuandmete piiriülene vahetamine ELi piires, et tagada ravi jätkuvus ka piiriüleselt, kooskõlas direktiiviga 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (14);

18.

võrreldavate ja kvaliteetsete terviseandmete kättesaadavus teadusuuringute ja innovatsiooni tarbeks võimaldab luua uusi teadmisi, et hoida ära haigusi, saada diagnoos varem ja täpsemalt ning parandada ravi, eelkõige toetades personaalmeditsiini, ning seeläbi aidata kaasa tervisesüsteemi arengusse. Võimalus kombineerida erinevatest andmeallikatest ja piiriüleselt saadud andmeid on eriti oluline haruldaste haiguste ja harvaesinevate komplekshaiguste valdkonnas;

19.

terviseandmete piiriülene vahetamine ja seda toetav andmetaristu on äärmiselt olulised, et võidelda bioloogilist, keemilist, keskkondlikku ja tundmatut päritolu piiriüleste terviseohtude (15) ja ka antimikroobikumiresistentsuse ja tervishoiuteenustega seotud nakkuste vastu. Kvaliteetsete andmete ja analüüside jagamisel on tohutu potentsiaal aidata nakkushaiguste puhanguid ära hoida, avastada neid varajases etapis ja kontrolli all hoida;

20.

tervise valdkonnas kasutatava infotehnoloogia digitaalne ühtne turg ja andmete vaba liikumine saavad anda hoogu innovatiivsete andmepõhiste tehnoloogiliste lahenduste arendamisele ja rakendamisele, mille tulemuseks on paremad tervisenäitajad ja patsientide parem elukvaliteet, tagades, et teenused ja tooted on kasutajasõbralikud, koostalitlusvõimelised ja ohutud;

21.

peale selle on tervisesüsteemidel potentsiaal olla mootoriks majanduskasvule, pakkudes majanduslikke võimalusi, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, mis arendavad innovatiivseid andmepõhiseid digilahendusi;

22.

e-tervise ja ühendatud tervishoiu potentsiaali suurendamisel esinevate takistuste ületamine nõuab ulatuslikke meetmeid, mis tuginevad digitaalse ühtse turu pakutavatele võimalustele ning ELi e-valitsuse tegevuskavas esitatud andmete vaba liikumise põhimõttele ja aluspõhimõtetele;

23.

selleks, et vältida tervise valdkonnas esineva ebavõrdsuse suurendamist, on tervisesektoris digitaalsete vahendite kavandamisel ja rakendamisel vaja võtta nõuetekohaselt arvesse kvaliteedi-, ohutus-, turva- ja andmekaitsenõudeid, samuti eetilisi aspekte ning erinevusi digikirjaoskuse ja tervisealase teadlikkuse osas. Lisaks on digitaalsetest vahenditest palju abi tervisealase teadlikkuse parandamisel, muu hulgas toetades tervishoiutöötajate ja patsientide vahelist suhtlust;

24.

andmekaitse ja infoturve on äärmiselt tähtsad selleks, et säilitada avalikkuse usaldus digitaalsete teenuste suhtes. Seetõttu on vaja kiiresti rakendada andmekaitsealane, (16) võrgu- ja infoturbe (17) ning turvalise e-identimise (18) ELi õigusraamistik;

25.

e-tervise teenuste suhtes tuntava kindlustunde ja usalduse säilitamiseks on oluline suurendada teadlikkust, töötades välja kommunikatsioonistrateegiad poliitikakujundajatele, tervishoiutöötajatele ja kodanikele seoses kasuga, mida e-tervis võib anda tervishoiu kvaliteedi tõstmiseks, ja pakkuda läbipaistvust seoses terviseandmete kasutamisega;

26.

kooskõlastamine ja koostöö e-tervise valdkonnas võimaldab liikmesriikidel kiirendada digiinnovatsiooni rakendamist oma tervisesüsteemides, üksteiselt õppida ja saada kasu ühtlustatud lähenemisviisidest, austades täielikult iga riigi pädevust. Seetõttu on vaja tõhustada liikmesriikidevahelist praktilist koostööd;

27.

ELi rahastamismehhanismidel on oluline roll kogu ELi hõlmavate andmetaristute toetamisel teadusuuringute eesmärgil ja tervisealaste IT-lahenduste arendamisel ning liikmesriikide investeeringute võimendamisel toetamaks nende ulatuslikku rakendamist;

28.

liikmesriikide häid edusamme e-tervise rakendamisel ning asjaolu, et digitaalsed terviseloosüsteemid ja digiretseptid on enamikus liikmesriikides juba kasutusele võetud või kasutusele võtmisel (19)  (20);

29.

direktiivi 2011/24/EL alusel loodud e-tervise võrgustiku (21) raames ja e-tervise võrgustiku toetamiseks vastu võetud ELi ühismeetmega tehtud tööd, mis on osutunud väga kasulikuks liikmesriikide e-tervise vallas tehtavate jõupingutuste koordineerimiseks, hõlbustades terviseandmete piiriülest vahetamist ELis;

30.

edu, mida on saavutatud Euroopa e-tervise digitaalteenuse taristu (eHDSI) loomisel, (22) mida rahastatakse Euroopa ühendamise rahastu (23) kaudu digiretseptide ja patsiendi andmekaartide piiriüleseks vahetamiseks;

31.

tööd, mida teevad Euroopa tugivõrgustikud, (24) et luua spetsiaalne IT-platvorm oskusteabe koondamiseks, teabe vahetamiseks ja vastastikuseks õppimiseks, tunnustades nende võrgustike potentsiaali tõhustada andmete jagamist parema diagnoosimise, samuti teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil, eelkõige haruldaste haiguste ja harvaesinevate komplekshaiguste vallas;

32.

e-tervise alaseid partnerlusi ja alt üles suunatud algatusi, mis käivitati täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse (25) osana, mis on väga tähtsad teadmiste ja parimate tavade piirkondade vahel vahetamise toetamiseks ning era- ja avaliku sektori sidusrühmade koostöö ergutamiseks;

33.

komisjoni teatist digitaalse ühtse turu strateegia rakendamise vahekokkuvõtte kohta, (26) milles rõhutatakse digitaalse ümberkujundamise tähtsust tervise ja ravi valdkonnas;

34.

sidusrühmade tegevust ja pühendumust, mida rõhutati digitaalse tervise koostöökogu deklaratsioonis, mis võeti vastu 16.–18. oktoobril 2017 Tallinnas toimunud kõrgetasemelisel konverentsil „Tervishoid digiühiskonnas. Digiajastu meie tervise teenistuses“, käivitades paljusid sidusrühmi hõlmavad töörühmad, et teha tööd meetmetega, milles käsitletakse peamisi probleeme seoses digitaalse innovatsiooni laiaulatusliku elluviimisega tervise valdkonnas;

35.

jätkuvalt rakendama poliitikameetmeid, mis toetavad digitaalset innovatsiooni tervisesektoris, ning investeerima sellistesse andmepõhistesse vahenditesse ja meetoditesse, mis võimaldavad ohutute ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste osutamist ja toetavad jätkusuutlikke tervisesüsteeme, ning neid aktiivselt kasutama;

36.

oma riiklike e-tervisega seotud strateegiate ja tegevuskavade osana:

37.

looma mõistlikud ja kindlad terviseandmete juhtimisraamistikud, nagu on kirjeldatud OECD terviseandmete juhtimist käsitlevates soovitustes, (27) et tagada eraelu puutumatus ja terviseandmete terviklus;

38.

tegema koostööd, et hõlbustada terviseandmete teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil kasutamist käsitlevate regulatiivsete ja juhtimisalaste lähenemisviiside vajalikku ühilduvust, määrates kindlaks ja edendades parimaid tavasid asjakohaste andmekaitsemeetmete kasutamisel ja terviseandmete haldamisel liidu piires, ja tegema vajaduse korral koostööd andmekaitse eest vastutavate asutustega, näiteks isikuandmete kaitse üldmääruses ette nähtud Euroopa Andmekaitsenõukogu raames;

39.

tegema liikmesriikide vahel piirkondlikku ja kahepoolset või mitmepoolset koostööd ja vajaduse korral suhtlema muude sidusrühmadega seoses algatustega, mis on selgelt piiriülese iseloomuga ja mis võivad oluliselt mõjutada digitaalsete lahenduste rakendamist tervise valdkonnas;

40.

tegema koostööd, eelkõige e-tervise võrgustiku raames, eesmärgiga saavutada koostalitlusvõimelised ja kasutajasõbralikud tervise infosüsteemid, mis võimaldavad isiklike terviseseadmete ühenduvust ja paremat suhtlemist ja teabevahetust tervise- ja raviteenuste osutajate ja patsientide vahel;

41.

jätkama ja tõhustama käimasolevat tööd e-tervise standardite ja koostalitusvõimega, arendama ja laiendama Euroopa e-tervise koostalitlusvõime raamistikku, (28) edendama rahvusvaheliste ja avatud standardite kasutamist, et vältida firmaomaseid lahendusi, mis tekitavad seotuse ühe pakkujaga, (29) mis suurendab infotehnoloogia arendamise ja hooldamise kulusid, ning toetama teabevahetust juhtimismudelite kohta, et tugevdada standardite järgimist;

42.

edendama ühiste andmestruktuuride, kodeerimissüsteemide ja terminoloogia ning kliiniliste tulemuste ja patsiendi teatatud ravitulemuste mõõtmise ühiste standardite kasutamist, et parandada andmete semantilist koostalitlusvõimet, kvaliteeti ja võrreldavust;

43.

tugevdama meetmeid andmete turvalisuse parandamiseks, edendades eraelu puutumatust soodustavate tehnoloogiate arendamist ja kasutamist ja lõimprivaatsust, vahetades teavet volitatud isikute ja organisatsioonide vahelise turvalise andmevahetuse ning tervisealaste isikuandmete haldamise kättesaadavate tehniliste vahendite ja meetodite kohta;

44.

vahetama kogemusi, jagama häid tavasid ja arendama ühiseid lähenemisviise, et tagada mobiilsete terviseseadmete ja rakenduste ohutus, kvaliteet, turvalisus ja koostalitlusvõime, pakkudes samas sobivaid tagatisi, et suurendada usaldust ja toetada nende lahenduste kasutuselevõttu paremaks tervise edendamiseks, haiguste ennetamiseks ja krooniliste haiguste haldamiseks, võttes arvesse meditsiiniseadmeid käsitlevaid kohaldatavaid liidu õigusakte, kui see on asjakohane;

45.

jätkama jõupingutusi, et rakendada edukalt Euroopa e-tervise digitaalteenuse taristu (eHDSI), ja kaaluma terviseandmete piiriülese vahetamise laiendamist, et toetada digitaalsete terviselugude vahetamist nii, et need oleks kodanikele juurdepääsetavad piiriüleselt, tehes kindlaks ja analüüsides uue kasutamise juhtumeid, mis toetavad piiriüleseid tervishoiuteenuseid ja ravi jätkuvust;

46.

tuginedes olemasolevatele digitaalse ühtse turu strateegia alla kuuluvatele algatustele nagu Euroopa pilvandmetöötluse algatus, (30) EuroHPC (31) ja Euroopa avatud teaduse pilv, tegema koostööd eesmärgiga parandada juurdepääsu suurtele Euroopa andmekogudele, kestevandmetele ja maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötlustaristule tervisega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärkidel, tagades samal ajal kõrgetasemelise andmekaitse;

47.

kaaluma olemasolevatele liikmesriikide ja ELi algatustele ning avaliku ja erasektori partnerlustele (32) tuginedes detsentraliseeritud andmevõrkude ja ühiste platvormide loomist, et võimaldada andmete integreerimist ja analüüsi turvalises keskkonnas, vältides samas andmete ebavajalikku säilitamist keskses liidu andmekogus, ning toetama suurte piiriüleste projektide rakendamist, nt personaalmeditsiini, sealhulgas genoomika valdkonnas;

48.

jätkama koostööd seoses ühiste haigusregistrite ja platvormidega, näiteks haruldaste haiguste registreerimise Euroopa platvorm ja Orphaneti andmebaas, (33) mis pakuvad olulisi koostalitlusvõime vahendeid haruldaste haiguste alasteks teadusuuringuteks;

49.

tegema koostööd, et parandada andmetaristuid, andmeanalüüsi ja otsuste tegemise toetamist, et prognoosida, ära hoida ja kontrollida tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid;

50.

kasutama paremini ära liidu rahastamismehhanisme, näiteks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI), (34) ELi struktuurifonde, Euroopa ühendamise rahastut ja programmi „Horisont 2020“, (35) et toetada suuremahulist e-tervise rakendamist, parandades ELi ja riikide rahalisi vahendeid kulutõhusalt kasutades sünergiat ning tehes kindlaks ühised prioriteedid ja investeerimisvajadused, ning töötama välja asjakohased rahastamismehhanismid ja stiimulid, et toetada e-tervise taristu koostalitlusvõimet;

51.

kaaluma ühiste kriteeriumite ja näitajate kokkuleppimist, mida liikmesriigid saaksid kasutada, et jälgida e-tervise vastuvõtmisel tehtavaid edusamme ja hinnata digilahenduste mõju, võttes arvesse olemasolevaid raamistikke (36);

52.

jätkama liikmesriikide ponnistuste toetamist, kogudes ja hinnates häid tavasid ja tõendusmaterjali, et toetada selliste tavade vahetamist, ja tõstes teadlikkust seoses e-tervisega;

53.

toetama andmekaitset, e-identimist ja infoturvet tervisesektoris käsitlevate olemasolevate ELi õigusaktide rakendamist, muu hulgas tehes kindlaks head tavad ja hõlbustades teabe vahetamist liikmesriikide vahel, et hõlbustada piiriülest andmevahetust ja võtta arvesse tervisesektori konkreetseid vajadusi ja nõudeid, austades samas täiel määral liikmesriikide pädevust;

54.

jätkama e-tervise digitaalteenuse taristu kõigisse liikmesriikidesse laiendamise toetamist ja rakendama uusi piiriüleseid teenuseid, samal ajal intensiivistades praegu tehtavat tööd, et lahendada tehnilised, semantilised ja õiguslikud probleemid ja tagada erinevate IT-taristute, eelkõige eHDSI ja Euroopa tugivõrgustike spetsiaalse IT-platvormi omavaheline sidusus;

55.

jätkama teadusuuringute ja innovatsiooni toetamist e-tervise valdkonnas ja pakkuma toetust e-tervise lahendusi välja töötavatele teadusasutustele ja innovatiivsetele ettevõtetele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele;

56.

toetama liikmesriike tervisealaste andmete jagamise ja vahetamise koostalitlusvõimelise riikliku taristu väljatöötamisel ja kasutuselevõtmisel, keskendudes eriti esmatasandi tervishoiu ja integreeritud ravi mudelitele, toetades tõhusate ja kvaliteetsete terviseteenuste osutamist, ja piiriüleste andmevahetusteenuste kasutuselevõtmisele eHDSI raames riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

57.

jätkama selliste üleeuroopaliste avaliku ja erasektori partnerluste ja sidusrühmade kaasamistegevuste, näiteks täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse toetamist, mille eesmärk on võimestada kodanikke ja hõlbustada digitaalse ühtse turu rakendamist e-tervise ja e-ravi jaoks.