Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52017PC0644

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel AKV-ELi suursaadikute komitees seoses AKV-ELi partnerluslepingu artikli 68 rakendamisega

COM/2017/0644 final - 2017/0286 (NLE)

Brüssel,6.11.2017

COM(2017) 644 final

2017/0286(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel AKV-ELi suursaadikute komitees seoses AKV-ELi partnerluslepingu artikli 68 rakendamisega


SELETUSKIRI

1.Ettepaneku sisu

Käesolev ettepanek käsitleb otsust, millega määratakse kindlaks liidu nimel AKV-ELi suursaadikute komitees võetav seisukoht seoses suursaadikute komitee AKV-ELi partnerluslepingu artikli 68 rakendamist käsitleva otsuse kavandatud vastuvõtmisega.

2.Ettepaneku taust

2.1.EKV-ELi partnerlusleping (edaspidi „Cotonou leping“)

AKV-ELi partnerluslepingu 1 (edaspidi „leping“) eesmärk on luua Euroopa Liidu ja AKV riikide vahel ühendus. Leping jõustus 1. aprillil 2003.

AKV-ELi partnerluslepingu artiklis 100 on sätestatud, et AKV-ELi ministrite nõukogu võib lepingu Ia, Ib, II, III, IV ja VI lisa läbi vaadata, täpsustada ja/või muuta AKV-ELi arengu rahastamise koostöökomitee soovituse põhjal.

AKV-ELi partnerluslepingu artikli 15 lõikes 4 on sätestatud, et AKV-ELi ministrite nõukogu võib delegeerida volitused AKV-ELi suursaadikute komiteele.

AKV-ELi ministrite nõukogu otsustas delegeerida Dakaris 6. mail 2017 toimunud ministrite ühisnõukogu ajaks AKV-ELi suursaadikute komiteele volitused võtta enne 31. detsembrit 2017 vastu otsus AKV-ELi partnerluslepingu artikli 68 rakendamise kohta.

2.2.AKV-ELi suursaadikute komitee

AKV-ELi suursaadikute komitee võib teha lepinguosaliste suhtes õiguslikult siduvaid otsuseid. Suursaadikute komitee koosneb ühelt poolt iga liikmesriigi alalisest esindajast Euroopa Liidus ja komisjoni esindajast ning teiselt poolt iga AKV riigi Euroopa Liidus oleva esinduse juhatajast. Suursaadikute komitee eesistujaks on vaheldumisi ühenduse määratud liikmesriigi alaline esindaja ja AKV riikide määratud AKV riigi esinduse juhataja. Komitee abistab ministrite nõukogu tema ülesannete täitmisel ja täidab kõiki ülesandeid, mis nõukogu on talle usaldanud. Seoses sellega jälgib ta käesoleva lepingu rakendamist ja selles sätestatud eesmärkide saavutamist. Suursaadikute komitee tuleb kokku korrapäraselt, eelkõige nõukogu istungite ettevalmistamiseks, ja siis, kui see osutub vajalikuks.

2.3.AKV-ELi suursaadikute komitee kavandatud õigusakt

AKV-ELi suursaadikute komitee võtab enne 31. detsembrit 2017 vastu AKV-ELi partnerluslepingu (edaspidi „kavandatud õigusakt“) artikli 68 rakendamist käsitleva otsuse.

Kõnealust otsust kohaldatakse II lisa 3. peatüki suhtes ning selle eesmärk on parandada rahastamissüsteemide toimimist väliste vapustuste korral toetuse andmisel.

Kavandatud õigusakt on lepinguosaliste jaoks siduv vastavalt lepingu artikli 15 lõikele 3, milles on sätestatud, et „AKV-ELi nõukogu võib teha lepinguosalistele siduvaid otsuseid“, ning artikli 15 lõikele 4, milles on sätestatud, et „AKV-ELi ministrite nõukogu võib anda oma volitused edasi AKV-ELi suursaadikute komiteele.“

3.Liidu nimel võetav seisukoht

Vastavalt AKV-ELi partnerluslepingu artiklile 68 „tunnistavad lepinguosalised, et välistest vapustustest tingitud makromajanduslik ebastabiilsus võib kahjustada AKV riikide arengut ja ohustada nende arengueesmärkide saavutamist. Seetõttu seatakse käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastase finantsraamistiku raames sisse lisatoetussüsteem, et leevendada välistest vapustustest, sealhulgas eksporditulu kõikumisest tulenevat lühiajalist kahjulikku mõju.“

AKV-ELi partnerluslepingu II lisa 3. peatükis määratakse kindlaks eksporditulu lühiajaliste kõikumiste korral kasutatavad rahastamistingimused (FLEX). Kõnealust lisa on muudetud AKV-ELi nõukogu 13. juuni 2008. aasta otsusega 1/2008 2 .

Arengumaid tabavad ulatuslikud ja korduvad välised vapustused, mis põhjustavad järsku lühiajalist tootmismahu langust ja heaolukadu ning pikaajalist majanduskasvu aeglustumist, mis ei ole tingitud ainult eksporditulude kõikumisest. Kõnealused välised vapustused võivad olla seotud muutustega maailmamajanduses, eelkõige üleilmse majanduskasvu aeglustumise ja loodusõnnetustega.

FLEXi, sealhulgas 2008. aasta üleilmse majandus- ja finantskriisi järgsete spetsiaalsete rahastamisvahendite (haavatavate riikide jaoks mõeldud FLEX) rakendamisel saadud kogemustele toetudes ning kooskõlas AKV-ELi partnerluslepinguga on seetõttu välja töötatud uus lähenemisviis toetamaks riike makromajandusliku mõjuga vapustustega toimetulekul. Selle raames võetakse arvesse ka eelarvepoliitilist manööverdamisruumi ning valitsuse makromajanduslikku suutlikkust välistele vapustustele reageerida.

Ettenägematute vajaduste ühtse paketi raames taotluste ühtlustatud menetlemine tagaks seega kõige paremini paindlikkuse kohandada komisjoni võetavaid meetmeid juhtumipõhiselt. Seejärel jõuti AKV poolega kokkuleppele lisada makromajanduslike vapustuste korral antav toetus 11. EAFi ettenägematute vajaduste katteks eraldatavate vahendite hulka.

Kavandatud õigusakti eesmärk on seega toetada vastavalt AKV-ELi partnerluslepingu artiklis 68 sätestatule väliste vapustuste korral teatavaid AKV riike. Kõnealust toetust tuleks anda ettenägematuteks vajadusteks eraldatud vahenditest.

Eespool kirjeldatud uue lähenemisviisi rakendamiseks peaksid Cotonou lepingu alusel loodud otsustusõigusega asutused vastu võtma õiguslikult siduva otsuse.

5. mail 2017 kogunenud AKV-ELi ministrite nõukogu otsustas, et AKV-ELi partnerluslepingu artiklis 68 sätestatud ettepanek väliste vapustuste korral toetuse andmiseks hõlmab ettenägematuteks vajadusteks eraldatud vahendeid, ning delegeeris AKV-ELi suursaadikute komiteele volitused võtta 31. detsembriks 2017 vastu otsus, mida kohaldatakse AKV-ELi partnerluslepingu II lisa 3. peatüki suhtes.

Komisjon teeb seega nõukogule ettepaneku käesolev otsus vastu võtta.

4.Õiguslik alus

4.1.Menetlusõiguslik alus

4.1.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et „[n]õukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslikud tagajärjed asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu 3 .

4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul

AKV-ELi suursaadikute komitee on lepinguga, s.t Cotonou lepinguga ettenähtud organ.

Käesolev õigusakt, mis AKV-ELi suursaadikute komiteel tuleb vastu võtta, on õigusliku toimega õigusakt. Vastavalt Cotonou lepingu artikli 15 lõigetele 3 ja 4 muutub kavandatud õigusakt rahvusvahelise õiguse raames lepinguosaliste jaoks siduvaks.

Kavandatud õigusaktiga ei täiendata ega muudeta lepingu institutsioonilist raamistikku.

Kavandatud otsuse menetlusõiguslik alus on seega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2.Materiaalõiguslik alus

4.2.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatud akti eesmärgist ja sisust, millega seoses liidu nimel seisukoht võetakse. Kui kavandatud aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.

4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Käesoleva kavandatud õigusakti eesmärk ja sisu on seotud arengukoostööga. Ettepanekus esitatud otsuse materiaalõiguslik alus on seega ELi toimimise lepingu artikli 209 lõige 2.

4.3.Kokkuvõte

Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 209 lõige 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9.

5.Kavandatud õigusakti avaldamine

Kuna AKV-ELi suursaadikute komitee õigusakti kohaldatakse Cotonou lepingu II lisa suhtes, on asjakohane avaldada otsus pärast vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.

2017/0286 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel AKV-ELi suursaadikute komitees seoses AKV-ELi partnerluslepingu artikli 68 rakendamisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 209 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma liikmete ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelist partnerluslepingut (edaspidi „AKV-EÜ partnerlusleping“) 4  ,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma liikmete (edaspidi „AKV“) ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vaheline partnerlusleping (edaspidi „AKV-ELi partnerlusleping“) sõlmiti Cotonous 23. juunil 2000. AKV-ELi partnerlusleping jõustus 1. aprillil 2003.

(2)AKV-ELi partnerluslepingu artikli 100 kohaselt võib AKV-ELi ministrite nõukogu lepingu Ia, Ib, II, III, IV ja VI lisa läbi vaadata, täpsustada ja/või muuta AKV-ELi arengu rahastamise koostöökomitee soovituse põhjal.

(3)AKV-ELi partnerluslepingu artikli 15 lõike 4 kohaselt võib AKV-ELi ministrite nõukogu delegeerida volitused AKV-ELi suursaadikute komiteele.

(4)AKV-ELi ministrite nõukogu otsustas delegeerida Dakaris 6. mail 2017 toimunud ministrite ühisnõukogu ajaks AKV-ELi suursaadikute komiteele volitused võtta enne 31. detsembrit 2017 vastu otsus AKV-ELi partnerluslepingu artikli 68 rakendamise kohta.

(5)On asjakohane kehtestada liidu nimel AKV-ELi suursaadikute komitees võetav seisukoht, sest otsus on liidu jaoks siduv.

(6)Kõnealust otsust kohaldatakse AKV-ELi partnerluslepingu II lisa 3. peatüki suhtes ning selle eesmärk on parandada väliste vapustuste korral antava toetuse rahastamise süsteemide toimimist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.Seisukoht, mis võetakse liidu nimel AKV-ELi suursaadikute komitees seoses AKV-ELi partnerluslepingu artikli 68 rakendamisega, põhineb käesolevale otsusele lisatud AKV-ELi suursaadikute komitee õigusakti eelnõul.

2. Väiksemaid muudatusi otsuse eelnõus võivad liidu esindajad AKV-ELi suursaadikute komitees teha ilma nõukogu täiendava otsuseta.

Artikkel 2

AKV-ELi suursaadikute komitee otsus avaldatakse pärast vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

(1) Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta otsus, mis käsitleb partnerluslepingu sõlmimist ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, mis allkirjastati 23. juunil 2000. aastal Cotonous (ELT L 65, 8.3.2003, lk 27).
(2) ELT L 171, 1.7.2008, lk 63.
(3) Üldkohtu 7. oktoobri 2014. aasta otsus kohtuasjas Saksamaa vs. komisjon, ECLI:EU:C:2014:2258, punktid 61–64.
(4) Lepingut (ELT L 317, 15.12.2000, lk 3) on muudetud 25. juunil 2005 Luxembourgis alla kirjutatud lepinguga (ELT L 209, 11.8.2005, lk 27) ja 22. juunil 2010 Ouagadougous alla kirjutatud lepinguga (ELT L 287, 4.11.2010, lk 3).
Top

Brüssel,6.11.2017

COM(2017) 644 final

LISA

järgmise dokumendi juurde

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel AKV-ELi suursaadikute komitees seoses AKV-ELi partnerluslepingu artikli 68 rakendamisega


LISA

AKV-ELi SUURSAADIKUTE KOMITEE

OTSUS nr ... /2017,

../../2017,

AKV-ELi partnerluslepingu artikli 68 rakendamise kohta

AKV-ELi SUURSAADIKUTE KOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelist partnerluslepingut 1 (edaspidi „AKV-ELi partnerlusleping“), eriti selle artiklit 100 koostoimes artikli 15 lõikega 4 ja artikli 16 lõikega 2,

ning arvestades järgmist:

(1)AKV-ELi partnerluslepingu artiklis 68 on sätestatud, et AKV riikide majandust mõjutava välistest vapustustest tuleneva lühiajalise kahjuliku mõju leevendamiseks seatakse sisse lisatoetussüsteem. Kõnealuse artikli lõikes 4 on märgitud, et toetusmehhanismi käsitlevad eeskirjad on sätestatud lepingu II lisas.

(2)Praegu AKV-ELi partnerluslepingu II lisas määratletud mehhanismi tuleb kohandada, võtmaks arvesse lepinguosaliste vajadusi ning tagamaks abi paindlik ja kiire osutamine.

(3)AKV-ELi partnerluslepingu artiklis 100 on sätestatud, et AKV-ELi ministrite nõukogu võib kõnealuse lepingu Ia, Ib, II, IV, ja VI lisa AKV-ELi arengu rahastamise koostöökomitee soovituse põhjal läbi vaadata, täpsustada ja/või muuta.

(4)AKV-ELi partnerluslepingu artikli 15 lõikes 4 on sätestatud, et AKV-ELi ministrite nõukogu võib delegeerida volitused AKV-ELi suursaadikute komiteele.

(5)AKV-ELi partnerluslepingu artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et AKV-ELi suursaadikute komitee täidab kõiki ülesandeid, mis nõukogu on talle usaldanud.

(6)5. mail 2017 kogunenud AKV-ELi ministrite nõukogu volitas AKV-ELi suursaadikute komiteed võtma vastu otsuse, mis käsitleb AKV-ELi partnerluslepingu artikli 68 rakendamist seoses väliste vapustustega ja millega muudetakse II lisa 3. peatükki.

(7)AKV-ELi suursaadikute komitee peaks käesoleva otsuse vastu võtma.

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

AKV-ELi partnerluslepingu (edaspidi „leping“) artiklis 68 sätestatud, AKV riikidele välistest vapustustest tingitud makromajandusliku ebastabiilsuse korral antava rahalise abi suhtes kohaldatakse käesoleva otsuse sätteid.

Artikkel 2

1.11. Euroopa Arengufondist võib ettenägematuteks vajadusteks anda täiendavat rahalist abi, et leevendada välistest vapustustest, sealhulgas eksporditulu kõikumisest tulenevat lühiajalist kahjulikku mõju ning kaitsta tulu vähenemise tõttu ohustatud sotsiaalmajanduslikke reforme ja strateegiaid.

2.AKV riigid, mida on tabanud välised vapustused, peaksid rahalise abi saamiseks esitama Euroopa Komisjonile taotluse, mis vaadatakse lepingu kohaselt tehtava koostöö mitmeaastase finantsraamistiku raames läbi vajadusi arvestava juhtumipõhise lähenemisviisi alusel.

3.Abi hallatakse ja rakendatakse sellise korra kohaselt, mis võimaldab tegutseda kiiresti, paindlikult ja tulemuslikult. Euroopa Komisjon annab AKV-ELi arengu rahastamise koostöökomiteele korrapäraselt aru.

Artikkel 3

Lepinguosalisi, Euroopa Komisjoni ja AKV sekretariaati teavitatakse artikli 68 praktilisest rakenduskorrast.

Artikkel 4

AKV-ELi partnerluslepingu II lisa 3. peatükki kohaldatakse kooskõlas käesoleva otsusega.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmisel.

[koht], [kuupäev]

   AKV-ELi suursaadikute komitee nimel

   eesistuja

(1) Lepingut (ELT L 317, 15.12.2000, lk 3) on muudetud 25. juunil 2005 Luxembourgis alla kirjutatud lepinguga (ELT L 209, 11.8.2005, lk 27) ja 22. juunil 2010 Ouagadougous alla kirjutatud lepinguga (ELT L 287, 4.11.2010, lk 3).
Top