Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52017PC0416

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta rahvusvahelises suhkrunõukogus seoses 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepingu pikendamisega

COM/2017/0416 final - 2017/0187 (NLE)

Brüssel,7.8.2017

COM(2017) 416 final

2017/0187(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta rahvusvahelises suhkrunõukogus seoses 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepingu pikendamisega


SELETUSKIRI

1.Ettepaneku reguleerimisese

Käesolev ettepanek käsitleb otsust, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel rahvusvahelises suhkrunõukogus võetav seisukoht seoses kavandatava otsusega, milles käsitletakse 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepingu pikendamist veel kahe aasta võrra.

2.Ettepaneku taust

2.1.1992. aasta rahvusvaheline suhkruleping

1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepingu (edaspidi „leping“) eesmärk on tagada tõhustatud rahvusvaheline koostöö ülemaailmsetes suhkru- ja sellega seotud küsimustes, luua foorum valitsustevaheliste suhkrualaste ja ülemaailmse suhkrumajanduse parandamist käsitlevate konsultatsioonide pidamiseks, hõlbustada kaubandust ülemaailmset suhkruturgu käsitleva teabe kogumise ja vahetamise abil ning soodustada suurenenud nõudlust suhkru järele, eelkõige seoses muude kui tavapäraste kasutusviisidega. Leping jõustus 1. jaanuaril 1993.

Euroopa Liit on lepingu 1 osaline.

2.2.Rahvusvaheline suhkrunõukogu

Rahvusvaheline suhkrunõukogu vastutab kõigi lepingu sätete täitmiseks vajalike funktsioonide toimimise eest. Ta võtab vastu eeskirju ja määrusi, sh suhkrunõukogu ja selle komiteede kodukorda käsitlevad eeskirjad ning organisatsiooni finants- ja personalieeskirjad. Suhkrunõukogu peab vajalikku arvestust ning avaldab aastaaruande ja muu vajalikuks peetava teabe.

Lepinguosalistel on kokku 2 000 häält. Igal lepinguosalisel on konkreetne arv hääli, mida igal aastal kohandatakse vastavalt lepingus eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumidele. Suhkrunõukogu kõik otsused tehakse konsensuse alusel, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kui konsensust ei saavutata, tehakse otsused lihthäälteenamusega, kui lepingus ei ole ette nähtud otsuse tegemine kvalifitseeritud häälteenamusega.

2.3.Rahvusvahelise suhkrunõukogu kavandatud õigusakt

Pärast 22. juunil 2017 toimunud 51. istungit peab rahvusvaheline suhkrunõukogu tegema otsuse seoses 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepingu pikendamisega veel kahe aasta võrra (edaspidi „kavandatud õigusakt“). Otsus tehakse kirjaliku menetluse teel.

Kõnealune kavandatud õigusakt on lepinguosaliste jaoks siduv vastavalt lepingu artikli 45 lõikele 2, milles on sätestatud: „Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega pikendada käesolevat lepingut kauemaks kui 31. detsembrini 1995 järjestikuste ajavahemike kaupa, iga kord kuni kaks aastat. Iga lepinguosaline, kes ei ole nõus käesoleva lepingu sellise pikendamisega, teatab sellest kirjalikult suhkrunõukogule ning lakkab olemast käesoleva lepingu osaline alates pikendusperioodi algusest.

3.Liidu nimel võetav seisukoht

Ühendus sõlmis 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepingu (edaspidi: „leping“) otsusega 92/580/EMÜ ja see jõustus 1. jaanuaril 1993 kolmeks aastaks kehtivusega kuni 31. detsembrini 1995. Pärast seda on selle kehtivust korrapäraselt kahe aasta kaupa pikendatud. Viimati pikendati kõnealuse lepingu kehtivust rahvusvahelise suhkrunõukogu otsusega 2015. aasta juunis ja see jääb jõusse kuni 31. detsembrini 2017. Euroopa Liit on huvitatud lepingu kehtivuse edasisest pikendamisest kuni kahe aasta võrra.

Lepingu kõnealune pikendamine tähendab ELi osamaksu jätkuvat kandmist lepingu halduseelarvesse ning toob kaasa õiguslikke tagajärgi. Kõnealune osamakse kirjendatakse ELi eelarve punktis 05 06 01 (rahvusvahelised põllumajanduskokkulepped).

Käesoleva ettepaneku eesmärk on taotleda komisjonile nõukogu luba, et teavitada kirjalikult rahvusvahelist suhkrunõukogu ELi nimel, et liit on lepingu pikendamise poolt kuni 31. detsembrini 2019.

Kuna lepingu pikendamine toob liidule kaasa õiguslikke tagajärgi, on vaja liidu seisukohta.

4.Õiguslik alus

4.1.Menetlusõiguslik alus

4.1.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9 on ette nähtud võtta vastu otsused, millega kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega õigusakte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu 2 .

4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhtumil

Rahvusvaheline suhkrunõukogu on lepinguga, s.t 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepinguga ettenähtud organ.

Käesolev õigusakt, mis rahvusvahelisel suhkrunõukogul tuleb vastu võtta, on õigusliku toimega õigusakt. Vastavalt lepingu artikli 45 lõikele 2 muutub kavandatud õigusakt rahvusvahelise õiguse raames lepinguosaliste jaoks siduvaks.

Kavandatud õigusaktiga ei täiendata ega muudeta lepingu institutsioonilist raamistikku.

Ettepanekus esitatud otsuse menetlusõiguslik alus on seega ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2.Materiaalõiguslik alus

4.2.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohaste otsuste materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige sellest, mis on kavandatud õigusakti eesmärk ja sisu, mille suhtes liidu nimel võetav seisukoht tuleb vastu võtta. Kui kavandatud aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.

4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhtumil

Käesoleva kavandatud õigusakti eesmärk ja sisu on seotud ühise kaubanduspoliitikaga.

Ettepanekus esitatud otsuse materiaalõiguslik alus on seega ELi toimimise lepingu artikkel 207.

4.3.Kokkuvõte

Ettepanekus esitatud otsuse õiguslik alus peaks seega olema ELi toimimise lepingu artikkel 207 koostoimes artikli 218 lõikega 9.

2017/0187 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta rahvusvahelises suhkrunõukogus seoses 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepingu pikendamisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)1992. aasta rahvusvaheline suhkruleping (edaspidi „leping“) sõlmiti nõukogu otsusega 92/580/EMÜ 3 ja see jõustus 1. jaanuaril 1993 kolmeks aastaks kehtivusega kuni 31. detsembrini 1995. Pärast seda on lepingut korrapäraselt kahe aasta kaupa pikendatud. Viimati pikendati seda rahvusvahelise suhkrunõukogu otsusega 4 2015. aasta juunis ja see jääb jõusse kuni 31. detsembrini 2017.

(2)Vastavalt lepingu artikli 45 lõikele 2 võib rahvusvaheline suhkrunõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega pikendada käesolevat lepingut kauemaks kui 31. detsembrini 1995 järjestikuste ajavahemike kaupa, iga kord kuni kaks aastat. Iga lepinguosaline, kes ei ole nõus käesoleva lepingu sellise pikendamisega, teatab sellest kirjalikult suhkrunõukogule ning lakkab olemast käesoleva lepingu osaline alates pikendusperioodi algusest.

(3)Pärast 22. juunil 2017 toimunud 51. istungit peab rahvusvaheline suhkrunõukogu tegema otsuse seoses 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepingu pikendamisega veel kahe aasta võrra (edaspidi „kavandatud õigusakt“). Otsus tehakse kirjaliku menetluse teel.

(4)On asjakohane kehtestada liidu nimel rahvusvahelises suhkrunõukogus vastu võetav seisukoht, sest lepingu pikendamine saab olema liidu jaoks siduv.

(5)Euroopa Liit on huvitatud lepingu edasisest pikendamisest kuni kahe aasta võrra.

(6)Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikele 1 esindab rahvusvahelises suhkrunõukogus liitu komisjon,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimel rahvusvahelises suhkrunõukogus pärast 51. istungit võetav kirjalik seisukoht on järgmine.

Volitada komisjoni võtma seisukoht 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepingu edasise pikendamise poolt kuni kaheks aastaks.

Artikkel 2

Rahvusvahelise suhkrunõukogu õigusakt avaldatakse pärast vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

FINANTSSELGITUS

Fin Stat/17/MK/ig/

rev1_3163147

agri.ddg3.g.4(2017)3127013

6.221.2017.1

KUUPÄEV: 11.7.2017

1.

EELARVERUBRIIK:

PEATÜKK 05 06 – PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE POLIITIKA RAHVUSVAHELISED KÜSIMUSED

05 06 01 Rahvusvahelised põllumajanduskokkulepped

ASSIGNEERINGUD:

B2017: 8 105 849 eurot

DB2018: 7 228 000 eurot

2.

PEALKIRI:
Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel rahvusvahelises suhkrunõukogus võetav seisukoht seoses 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepingu pikendamisega

3.

ÕIGUSLIK ALUS: Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 207 koostoimes artikli 218 lõikega 9.

4.

EESMÄRGID:

Pikendada kehtivat rahvusvahelist suhkrulepingut veel kaheks aastaks (1.1.2018–31.12.2019). (Mõju puudub 2017. aastal).

5.

FINANTSMÕJU

12-KUULINE PERIOOD


(miljonit eurot)

JOOKSEV EELARVEAASTA

2017

(miljonit eurot)

JÄRGMINE EELARVEAASTA

2018 (miljonit eurot)

5.0

KULUD

-    ELi EELARVEST MAKSTAVAD
(TOETUSED/SEKKUMISED)

-    RIIGIASUTUSED

-    MUUD

   0,49

5.1

TULUD

-    ELi OMAVAHENDID
(LÕIVUD/TOLLIMAKSUD)

-    RIIGISISESED

2019

(miljonit eurot)

5.0.1

KAVANDATUD KULUD

0,57

5.1.1

KAVANDATUD TULUD

5.2

ARVUTAMISMEETOD: Põhineb prognoosidel ELi hinnangulise häälte arvu kohta (igal aastal erinev), hääle kohta hinnanguliselt makstaval summal Inglise naelades.

6.0

KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA JOOKSVA EELARVE ASJAOMASES PEATÜKIS KIRJENDATUD ASSIGNEERINGUTEST?

JAH EI

6.1

KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA ASSIGNEERINGUTE ÜMBERPAIGUTAMISEGA JOOKSVA EELARVE PEATÜKKIDE VAHEL?

6.2

KAS ON VAJA LISAEELARVET?

6.3

KAS TULEVASTESSE EELARVETESSE ON VAJA KIRJENDADA ASSIGNEERINGUID?

JAH EI

Tegelikult makstud summa võib erineda sõltuvalt ELile antud häälte lõplikust arvust, hääle kohta makstavast summast Inglise naelades ning euro ja Inglise naela vahetuskursist.

(1) Nõukogu 13. novembri 1992. aasta otsus (92/580/EMÜ); ELT L 379, 23.12.1992, lk 15.
(2) Kohtuasi C-399/12: Saksamaa vs. nõukogu, ECLI:EU:T:2014:2258, punktid 61–64.
(3) EÜT L 379, 23.12.1992, lk 15.
(4) ELT L 234, 8.9.2015, lk 6.
Top