Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52017IR0019

    Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Ettevõtlus saartel: panus territoriaalsesse ühtekuuluvusse“

    ELT C 306, 15.9.2017, p. 51–56 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    15.9.2017   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 306/51


    Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Ettevõtlus saartel: panus territoriaalsesse ühtekuuluvusse“

    (2017/C 306/10)

    Raportöör:

    Marie-Antoinette MAUPERTUIS (FR/EA), Korsika territoriaalüksuse täidesaatva nõukogu liige

    POLIITILISED SOOVITUSED

    EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

    Sissejuhatus: saarepiirkondade eriprobleemid

    1.

    tervitab eesistujariigi Malta komiteele esitatud taotlust osaleda saarte ettevõtluse edendamiseks ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse arengu hoogustamiseks võimalike lahenduste leidmisel;

    2.

    tuletab meelde Euroopa Liidu kohustust tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174;

    3.

    meenutab, et ELi toimimise lepingu artiklis 174 määratletakse saared piirkondadena, mis vajavad Euroopa Liidu erilist tähelepanu, mille eesmärk peab olema vähendada erinevusi eri piirkondade arengutasemetes liikmesriikide sees ja nende vahel;

    4.

    tuletab meelde, et Euroopa Liidus on 362 üle 50 elanikuga saart elanike koguarvuga 17,7 miljonit (kellest 3,7 miljonit elavad äärepoolseimates piirkondades), saarte SKP elaniku kohta moodustab (2010. aasta andmete kohaselt) ligikaudu 79,2 % Euroopa Liidu keskmisest ning märkimisväärne osa neist kuulub endiselt vähem arenenud piirkondade kategooriasse;

    5.

    märgib, et EUROISLANDi uuringu (ESPON 2013) kohaselt ei toimunud 2000. aastatel suuremas osas neist saarepiirkondadest majanduslikku lähenemist ning et paljude saarepiirkondade olukord on sellest ajast isegi halvenenud nii finants- ja rändekriisi kui ka turistide arvus toimunud kõikumiste ja innovatsiooni puudumise tõttu;

    6.

    rõhutab, et kõnealuseid saarepiirkondi iseloomustavad geograafilised, majanduslikud, demograafilised ja sotsiaalsed iseärasused, mis eristavad neid mandripiirkondadest, kuid on erinevate saarte jaoks ühised. Neist iseärasustest tulenevad ainulaadsed väljakutsed, millele tuleb vastata asjaomaste Euroopa poliitikameetmete rakendamisega. Nimetatud väljakutsed on:

    väiksus (pindala, rahvastik, majandus);

    kaugus ja/või kõrvalisus (füüsiline ja ajaline kaugus turgudest, eelkõige siseturust ning suurtest asustus-, tööstus-, finants- ja poliitikakeskustest);

    haavatavus (majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete ohtude suhtes);

    7.

    toonitab, et need kolm parameetrit loovad ELi toimimise lepingu artiklis 174 nimetatud ebasoodsad territoriaalsed, majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused, mis takistavad saarte õiglast integreerumist ühtsele turule ning samuti saarte elanike täielikku territoriaalset integreerumist. Eelkõige võivad need tingimused kaasa tuua järgmise olukorra:

    piiratud kohalik turg, mis saarestike puhul on lisaks killustunud ja kauge;

    suured transpordikulud, st logistika-, veo- ja kindlustuskulud kauguse, aga ka mittetäieliku konkurentsiolukorra tõttu (oligopolid, isegi monopolid);

    mastaabisäästu efekti saavutamise võimatus turu väiksuse tõttu, mis toob kaasa kõrged ühikukulud nii äritegevuses kui ka avalike teenuste puhul;

    vähearenenud tööstusharudevahelised suhted, kuna valitseb tugev suundumus spetsialiseeruda ühe ressursi kasutamisele, ühte tüüpi kauba tootmisele või ühte tüüpi teenuse pakkumisele;

    kvalifitseeritud tööjõu puudus või kvalifitseeritud tööjõu kalduvus saartelt lahkuda, et leida asjakohast tööd mujal;

    ettevõtlusalase oskusteabe puudumine, kuna ettevõtjad kipuvad saartelt lahkuma, et investeerida tulusamatesse turgudesse;

    mandripiirkondadega võrreldava taristu ja ettevõtete jaoks vajaliku teenusepakkumise puudumine, näiteks telekommunikatsiooni, koolituste või riskikapitali valdkonnas;

    8.

    tunnustab Euroopa Parlamendi merede, jõgede, saarte ja rannikualade laiendatud töörühma tööd, samuti Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi (CPMR) tegevust;

    Kaasav majanduskasv – saarte ettevõtjate panus

    9.

    tõdeb, et ettevõtjad ja ettevõtlus täidavad olulist rolli töökohtade loomisel ja Euroopa Liidu majandusdünaamikas. Ettevõtlus saartel seisab siiski silmitsi spetsiifiliste struktuursete probleemidega;

    10.

    meenutab, et paljudes saareriikides on rakendatud majanduskasvu strateegiaid, mis tuginevad majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja looduslike eeliste ärakasutamisele, nt

    naturaalmajandus, mis võimaldab tagada elanikele teatud heaolu eelkõige kriisi aegadel;

    nišitoodete eksport, mis tagab saarele koha kõrge lisaväärtusega turgudel;

    turismi eri vormid, mis lähevad kaugemale tavapärasest massiturismist;

    rohelise energia algatused, mis näitavad väikeste saarekogukondade suutlikkust osaleda energiaalases üleminekus;

    selliste geostrateegiliste tuluallikate ärakasutamine, mida ei mõjuta väiksusest või kaugusest tulenevad piirangud (teaduslik seirekeskus jne);

    uute nn roheliste ja siniste majandussektorite arendamine kõrvuti uute õppekavade sisu väljatöötamisega, mis pakuvad kõnealustes sektorites vajalikku koolitust;

    11.

    rõhutab, et need strateegiad, mille raames määratletakse ja kasutatakse ainulaadseid majanduslikke hüvesid, on sageli saarte ettevõtjate loovuse, riskide võtmise ja vastupanuvõime tulemus, ning kutsub üles saarte ettevõtlust toetava avaliku poliitika väljatöötamisel vajalikku paindlikkust arvesse võtma;

    12.

    märgib, et saarte majandust iseloomustab suhteliselt ühekülgne majandusstruktuur, milles on suur osakaal VKEdel või isegi mikroettevõtjatel ning kus märkimisväärne hulk ettevõtjaid tegutsevad mitmes valdkonnas, ning et see ökosüsteem eksisteerib koos üksikute monopoliseisuses suurettevõtetega spetsialiseerunud sektorites (turism, transport, mäetööstus, kalandus jne);

    13.

    kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles pöörama suuremat tähelepanu vaba turu säilitamisele saarepiirkondade erinevates sektorites, tagades samas turutõrgete kõrvaldamise;

    14.

    meenutab, et saarte tooteid – sh toorained – on võimalik müüa nišiturgudel kindlatele sihtrühmadele ja kõrge müügihinnaga. Toodete eristumine võimaldab piisavat kasumimarginaali, et tagada tegevuse elujõulisus saarepiirkonnas. Toote väärtus põhineb eelkõige kvaliteedisümbolite ja kultuuriliste viidete äratuntavusel toodete ja teenuste ülemaailmsel areenil;

    15.

    rõhutab siiski, et saarte ettevõtjad peavad kandma erinevaid lisakulusid, mis tulenevad eelkõige saarelisusest (toorained, teenuste osutamine, logistika jne) ja mis kokkuvõtteks nõrgendavad toodete ja teenuste konkurentsivõimet;

    16.

    rõhutab, et isegi kui tooted on konkurentsivõimelised ja kvaliteetsed, seisavad ettevõtjad silmitsi teadus- ja arendustegevuse suutlikkuse, saartele kohandatud tehnoloogia ning nende tegevuse rahastamise nõuetekohase korralduse puudumisega. Samuti on ulatusliku väljarände tõttu puudu kvalifitseeritud tööjõust, eriti juhul, kui alaliste elanike arv on väike;

    17.

    tervitab seetõttu Euroopa Liidu tasandil astutud samme neis valdkondades, kuid nõuab tungivalt kohandatud meetmeid põhitingimuste parandamiseks, mis võimaldaks saartel panustada kaasavasse majanduskasvu Euroopa Liidus. See tähendab, et igasuguses ettevõtlust toetavas ELi poliitikas tuleb õigluse ja tõhususe tagamiseks arvesse võtta saarte iseärasusi ja spetsiifilisi väljakutseid;

    Poliitilised soovitused territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks euroopa liidus

    18.

    tunnistab ühtekuuluvuspoliitika keskset tähtsust tasakaalustatud regionaalarengu saavutamisel ELis: see kujutab endast kõige asjakohasemat poliitikavaldkonda saarte ja teiste Euroopa piirkondade arenguerinevuste käsitlemiseks. Komitee rõhutab siiski, et saarepiirkondadel ei ole ühtekuuluvuspoliitikas selle praegusel kujul erisaatust;

    19.

    juhib lisaks tähelepanu äärepoolseimate piirkondade (neist kaheksa on saared) iseärasustele. Need piirkonnad seisavad silmitsi probleemidega, mida süvendavad neile omased konkreetsed piirangud, mida tunnistatakse esmastes õigusaktides ning mis mõjutavad oluliselt nende majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Neid iseärasusi tuleks arvesse võtta;

    20.

    teeb seetõttu ettepaneku, et saartele pöörataks 2020. aasta järgses ühtekuuluvuspoliitikas erilist tähelepanu ELi toimimise lepingu artiklite 174 ja 175 kohaselt. Esimene samm selle eesmärgi saavutamise suunas oleks kaasata saared täiendava kategooriana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekusse, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1059/2003 territoriaalsete tüpoloogiate (Tercet) osas;

    21.

    soovitab luua Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraati saarte küsimusi käsitleva ühtse kontaktpunkti (Island Desk), nagu soovitas Euroopa Parlament oma 4. veebruari 2016. aasta resolutsioonis, sest praegu on saarte osalejatel – ettevõtjatel ja kogukondadel – vaid piiratud ülevaade ELi rahastamisvahenditest ja -võimalustest, mis on hajutatud mitme peadirektoraadi vahel ja mida reguleerivad mitmed eri määrused;

    22.

    tervitab linnadega seotud uuenduslike meetmete algatust ja soovitab seda näidet silmas pidades luua veebilehe ja Euroopa meetmed, mis on pühendatud ELi saarte võrgustiku loomisele, et oleks võimalik vahetada kogemusi ning jagada haldusalaseid ja innovatsiooniga seotud oskusi;

    23.

    rõhutab, et tuleb maksimaalselt ära kasutada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja liidu teiste vahendite (eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, ESIF) koosmõju, et kompenseerida ebasoodsate looduslike tingimuste majanduslikku mõju saartele;

    24.

    tõdeb siiski, et paljude saareprojektide väiksuse tõttu puudub mikroettevõtjatel ja kohalikel saarekogukondadel praktikas juurdepääs EFSI rahastamisele ja Euroopa Investeerimispanga laenudele. Seega soovitab komitee töötada välja spetsiaalselt saartele kohandatud tehnilise abi programmid, et suurendada teadlikkust ELi rahastamisahenditest ja edendada nendele ligipääsu;

    25.

    kutsub Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka üles uurima, kas JASPERSi pakutavat tehnilist abi võiks laiendada saartele ja väiksemamahulistele projektidele;

    26.

    rõhutab Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse määruse (1302/2013) kasulikkust ja eeliseid Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja saarte jaoks, kuna selle määrusega võivad eri liikmesriikide ja ELi mittekuuluvate riikide saared luua ühise juriidilise isiku, mis võimaldab neil järgida ühist eesmärki ja tagada neile juurdepääsu ELi rahastamisele, kergendades samas halduskoormust, mida selline koostöö tavapäraselt sisaldaks;

    27.

    teeb ettepaneku luua saarte ettevõtete jaoks tegevustoetuste süsteem, et kompenseerida liigsed transpordikulud. Sellised toetused peavad olema lubatud ja eeskirjadest vabastatud regionaalabi suuniste ja üldise grupierandi määruse raames samamoodi nagu äärepoolseimatele piirkondadele ja hõredalt asustatud aladele suunatud toetused;

    28.

    teeb ettepaneku kasutada rohkem jagamismajanduse pakutavaid võimalusi, sealhulgas selleks, et lahendada probleeme, mis on seotud saarepiirkondade geograafilise eraldatusega;

    29.

    rõhutab, et oluline on suurendada riikliku sekkumise määra liidu programmide raames elluviidavates projektides ja muuta erainvestorite sekkumine atraktiivsemaks, kui projektidega luuakse saartel töökohti ja heaolu ja need on samas ökoloogiliselt jätkusuutlikud;

    30.

    juhib tähelepanu asjaolule, et kui näitajana kasutatakse SKPd inimese kohta, jäävad mitmed saarte arengut takistavad tegurid tähelepanuta. Sellega seoses teeb komitee ettepaneku laiendada ühtekuuluvuspoliitikas kasutatavate täiendavate näitajate hulka, et hinnata paremini saarte sotsiaal-majanduslikku olukorda ja atraktiivsust;

    31.

    teeb ettepaneku, et kasutatavate näitajate hulgas võiks olla piirkondliku konkurentsivõime näitaja ja ligipääsetavusindeks, kuid soovitab jätkata tööd teiste näitajate otsimisel, mis võimaldaksid selgelt peegeldada saarelisusega kaasnevaid lisakulusid. Komitee nõuab, et komisjon viiks läbi võrdlevad uuringud saarte ettevõtete tulemuslikkuse kohta võrreldes mandril tegutsevate ettevõtetega, isegi kui mandriosa koosneb vaid ühest saareliikmesriigist;

    32.

    kutsub üles pöörama saarte elanike sotsiaal-majandusliku olukorra hindamisel ja kõnealuste piirkondade majandusliku atraktiivsuse määratlemisel tähelepanu mitterahalistele ja raskesti mõõdetavatele aspektidele, sh looduskeskkonnale (selle kvaliteet ja juurdepääsetavus);

    33.

    tunnistab siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi Euroopa VKEsid puudutava aastaaruande kasulikkust. Komitee nõuab siiski, et tulevased aruanded sisaldaksid piirkondlikke andmeid, et mõista paremini saarte VKEde ees seisvaid väljakutseid, samuti nende edukuse/ebaõnnestumise määrasid võrreldes mandril asuvate samalaadsete ettevõtetega;

    34.

    tunnistab territoriaalse mõju hindamiste taoliste vahendite kasulikkust, et hinnata Euroopa poliitikameetmete mõju saarepiirkondadele, ning soovitab Euroopa Komisjoni mõjuhindamise menetluses kasutada „saarelisuse“ klauslit, et ennetada nende poliitikameetmete võimalikke raskeid tagajärgi saarte jaoks;

    35.

    märgib, et samal ajal kui aruka spetsialiseerumise strateegiate kasutamine eeltingimusena Euroopa struktuurifondide (ESIF) vahendite jaotamisel võib aidata arendada strateegiaid riigi ja piirkondlikul tasandil, nõuab saarte majanduste eripära kohandatud lahendusi. Sellega seoses võib liigne sõltumine ühest konkreetsest sektorist või ühest konkreetsest tegevusest tuua kaasa suure ühele majandusharule keskendumise ja sellega kaasnevate majandust kahjustavate tagajärgede ohu (Dutch disease);

    36.

    on seisukohal, et komisjon peaks pöörama erilist tähelepanu aruka mitmekesistamise ja ümberkujundamise algatustele, nagu näiteks üleminek massiturismilt säästvale turismile, loomemajanduse arendamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate integreerimine traditsioonilistesse tegevustesse ja sihtturundus, mis parandab saarte ressursside nähtavust;

    37.

    kutsub üles tegema jõupingutusi, et toetada meetmeid ELi liikmesriikide kodanike teadlikkuse suurendamiseks turismivõimalustest liidus, ning innustab looma ELi piirkondade vaheliste sidemete tugevamat võrgustikku, mis võimaldaks ELi suurlinnapiirkondade elanikel veeta aega looduslike vaatamisväärsustega saarepiirkondades;

    38.

    rõhutab partnerluspõhimõtte tähtsust, nagu on sätestatud ühissätete määruse artiklis 5, et määratleda territoriaalsed vajadused ühtekuuluvuspoliitika strateegilisel kavandamisel (alt-üles lähenemisviis). Sellega seoses nõuab Euroopa Regioonide Komitee, et Euroopa Komisjon seaks Euroopa partnerluse käitumisjuhendi tulemusliku rakendamise eeltingimuseks oma õigusakti ettepanekule 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika kohta;

    39.

    kutsub liikmesriike tungivalt üles tagama partnerluspõhimõtte täieliku rakendamise kindlustamaks, et partnerluslepingutes ja tegevusprogrammides võetakse arvesse saarepiirkondade erivajadusi;

    40.

    nõuab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused oleksid kaasatud neid puudutavate riiklike ja Euroopa poliitikameetmete väljatöötamisse, et viia meetmete õigusraamistikud vastavusse saarepiirkondade erivajadustega, järgides subsidiaarsuse põhimõtet;

    41.

    tunneb heameelt Euroopa ühendamise rahastu pakutavate rahastamisvõimaluste üle, mis võivad puudutada ka saari. Komitee märgib siiski, et meremagistraalide rahastamispakett keskendub kesksetele ja üldistele võrkudele ja võib jätta tähelepanuta ühendused saarte ja piirkondlike keskuste või eri saarte vahel. Komitee teeb seetõttu ettepaneku, et meremagistraalide üldeelarve raames nähtaks ette eraldi rahastamisvahendid saarte jaoks;

    42.

    tunnustab komisjoni jõupingutusi ettevõtjate toetamisel selliste programmide kaudu nagu COSME ja InnovFin tegevuskava „Ettevõtlus 2020“ raames või programmi „Horisont 2020“ kaudu innovatsiooni valdkonnas ning kapitaliturgude liidu tööd. Komitee on siiski seisukohal, et oluline on lisada neisse programmidesse ja kavadesse territoriaalne mõõde (ja eelkõige saarelisus), et

    kaasata neisse edukalt saarte ettevõtjad;

    edendada kutseõpet ja oskuste täiendamist saartel asuvates ettevõtetes;

    võimaldada ettevõtjatele paremat juurdepääsu kapitalile, sh ka riskikapitalile;

    võimaldada saartel liituda Euroopa ja maailma võrkudega teaduslike ja tehnoloogiliste teadmiste loomiseks ja levitamiseks ning saada sellest osalemisest kasu turutoodangu ja sotsiaalse heaolu näol;

    43.

    palub komisjonil töötada välja programm, et stimuleerida innovatsiooniprotsessi saareriikide majanduses, kasutada optimaalselt kohalikke ressursse, toetada taastuvate energiaallikate kasutamist, jäätmekäitlust ja veemajandust, edendada kultuuri- ja looduspärandit ja jätkata ringmajanduse elluviimist. Termin „innovatsioon“ hõlmab siin tehnoloogilist, organisatoorset, sotsiaalset ja keskkonnaalast innovatsiooni;

    44.

    toonitab riigiabi olulisust ELi saarepiirkondade väiksusest, kaugusest ja isoleeritusest tulenevate väljakutsetega toimetulekul. Need alalised looduslikud tingimused kahjustavad tulemuslikkust ja korraldust paljudes saarte jaoks strateegiliselt olulistes sektorites, nagu transport, energia ja digitaalne ühenduvus;

    45.

    meenutab, et usaldusväärne ning mandrialaga võrreldavate kuludega taristu ning sisemine ja väline transpordikorraldus on saarte majanduse arengu ja konkurentsivõime seisukohalt vältimatud tingimused;

    46.

    soovitab muuta abikõlblikkuse kriteeriumeid taristu ja transpordivõrkude valdkonnas (ehitus, ajakohastamine, varustus) saarte jaoks leebemaks, et võimaldada kõige tõhusamat ühendust mandri transpordisüsteemiga ning võimalikult ulatuslikku integreerumist Euroopa ala ja turuga;

    47.

    nõuab, et see abi lihtsustaks saartevahelisi ühendusi saarestike puhul või saaresiseseid ühendusi mägiste saarte puhul ning stimuleeriks investeeringuid vähese CO2 heitega transpordivahenditesse (veeldatud maagaasi kasutavad laevad, elektriautode laadimisjaamad jne);

    48.

    toonitab, et kuna saarte turud on sageli väikesed ja kauged, ei ole toodete ja teenuste sinna toimetamine mandriettevõtete jaoks kuigi atraktiivne. Seetõttu ei saa saarepiirkondade tarbijad ja ettevõtted ühtse turu konkurentsieelistest reaalselt kuigivõrd osa. See kehtib eelkõige transpordiühenduste ja energiavarustuse kohta, mis on saarte ettevõtete konkurentsivõime seisukohalt keskse tähtsusega. Seega soovitab komitee, et nende sektorite suhtes võiks saarte kontekstis kohaldada riigiabi eeskirjade erandeid;

    49.

    teeb samamoodi ettepaneku muuta vähese tähtsusega riigiabi eeskirjade kohaldamine saarepiirkondadele paindlikumaks ning riigihankeid puudutavad õigusaktid leebemaks, kuna paljudel juhtudel ei ole võimalik saada konsultatsioonimenetluse kohaldamisel rohkem kui ühte pakkumist;

    50.

    tunneb heameelt paindlikkuse üle, mida hetkel rakendatakse süsteemide suhtes, mis võimaldavad saartel kasutada spetsiaalseid fiskaalstiimuleid või äriühingute tulumaksumäära alandamist, et kompenseerida saarelisusega kaasnevaid lisakulusid. Komitee loodab, et see paindlikkus jätkub ning kutsub üles kehtestama stiimulite süsteemi innovatsioonile ja investeeringutele, mis võimaldab ergutada tootmist ja edendada lisaks kohalikule tarbimisele ka eksporditegevust;

    51.

    hindab Euroopa Komisjoni kavatsust lisada järgmisse ühtekuuluvusaruandesse saari puudutava peatüki. Euroopa Regioonide Komitee kutsub komisjoni tungivalt üles tooma selles peatükis välja, kuidas viiakse ellu käesolevas arvamuses sõnastatud soovitusi;

    52.

    kutsub eesistujariiki Maltat üles järgima neid poliitilisi soovitusi ja tegema tihedat koostööd Euroopa Regioonide Komiteega nende elluviimisel.

    Brüssel, 12. mai 2017

    Euroopa Regioonide Komitee president

    Markku MARKKULA


    Top