—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Myanmari ja rohingja moslemite olukorra kohta, eriti 7. juuli 2016. aasta (1) ja 15. detsembri 2016. aasta (2) resolutsioone, ning oma 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2017. aasta istungjärkudeks (3) ja 13. juuni 2017. aasta resolutsiooni kodakondsusetuse kohta Lõuna- ja Kagu-Aasias (4),

—

võttes arvesse nõukogu 20. juuni 2016. aasta järeldusi ELi Myanmari/Birma-strateegia kohta,

—

võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 1. juuni 2016. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi strateegia Myanmaris/Birmas: eripartnerlus demokraatia, rahu ja heaolu edendamiseks“ (JOIN(2016)0024),

—

võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 30. märtsi 2016. aasta avaldust Myanmari Liidu Vabariigi uue valitsuse ametisseastumise puhul,

—

võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 2. detsembri 2016. aasta avaldust vägivalla hiljutise eskaleerumise kohta Myanmaris ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 6. septembri 2017. aasta avaldust olukorra kohta Arakani osariigis,

—

võttes arvesse 25. novembri 2016. aasta ühist pressiteadet ELi ja Myanmari kolmanda inimõigustealase dialoogi kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 4. detsembri 2015. aasta järeldusi kodakondsusetuse kohta,

—

võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 29. novembri 2016. aasta ja Myanmari inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri 18. novembri 2016. aasta hiljutisi teateid inimõiguste olukorra halvenemise kohta Arakani osariigi põhjaosas,

—

võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 20. juuni 2016. aasta aruannet rohingja moslemite ja teiste vähemuste inimõiguste olukorra kohta Myanmaris ning Myanmari inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri 18. märtsi 2016. aasta aruannet,

—

võttes arvesse 1951. aasta ÜRO pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli,

—

võttes arvesse 1954. aasta kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooni ja 1961. aasta kodakondsusetuse vähendamise konventsiooni,

—

võttes arvesse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti 2014. aasta novembri ülemaailmset kodakondsusetuse kaotamise tegevuskava aastateks 2014–2024,

—

võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

—

võttes arvesse Myanmari inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri Yanghee Lee lähetuse lõpetuseks tehtud 20. jaanuari 2017. aasta avaldust, milles ta järeldas, et „olukord on praegu halvem kui mõne viimase aasta mis tahes ajahetkel“,

—

võttes arvesse Arakani osariigi nõuandekomisjoni 2017. aasta augusti lõpparuannet,

—

võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning 1966. aasta majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—

võttes arvesse Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) põhikirja,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.

arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel on viimasel kahel nädalal otsinud enam kui 300 000 rohingja moslemit Arakani osariigis valitseva vägivalla eest põgenedes pelgupaika Bangladeshist;

B.

arvestades, et Myanmari Arakani osariik on koduks ligikaudu miljonile rohingjale, kes on represseerimise ja jätkuvate tõsiste inimõiguste rikkumiste pärast kannatav valdavalt moslemivähemus, kelle elu ja turvalisus on ohus, kellele ei anta õigust tervishoiule ja haridusele ning keda ähvardab sunnitöö, seksuaalne vägivald ja poliitiliste õiguste piiramine;

C.

arvestades, et rohingja rahvas on olnud ametlikult kodakondsuseta alates 1982. aastast, mil jõustus Birma kodakondsuse seadus, mille tagajärjel piirati tõsiselt nende liikumisvabadust ja suleti nad laagritesse;

D.

arvestades, et rohingjade mässuliste rühm ründas 25. augustil 2017 Arakani osariigi politseijaoskondi ja sõjaväebaasi; arvestades, et sellele järgnes märkimisväärne sõjaline vastulöök, millega kaasnesid rasked ja ulatuslikud inimõiguste rikkumised, sealhulgas tapmised, vägistamised ja piinamised; arvestades, et inimõiguste organisatsioonid, eeskätt Human Rights Watch, on satelliidipiltide põhjal andnud teada kodude ja muude hoonete ulatuslikust hävitamisest Arakani osariigi põhjaosas, kuhu VVOdel ja sõltumatutel vaatlejatel ei ole praegu juurdepääsu;

E.

arvestades, et Myanmari kehtiva põhiseaduse kohaselt on sõjaväel tsiviiljärelevalve autonoomia ja ulatuslik mõjuvõim valitsuse ja riigi julgeoleku üle;

F.

arvestades, et need, kes põgenevad Myanmarist ja kellest paljud on naised ja lapsed, reisivad läbi ebaturvaliste piirkondade, neid ähvardavad tulevahetused ja ohtlikud rajad, samuti nälg ja arstiabi puudumine; arvestades, et kümneid inimesi on teel surma saanud; arvestades, et Bangladeshi rannikuvalve töötajad on leidnud vähemalt 20 põgenenud inimese laiba;

G.

arvestades, et Bangladesh on esitanud kaebuse Myanmari ametivõimude vastu maamiinide pärast, mis pandi Myanmari ja Bangladeshi piiri lõigule, et takistada vägivalla eest põgenenud rohingja moslemitel koju naasta;

H.

arvestades, et ÜRO ja rahvusvaheliste VVOde rahvusvahelistel töötajatel on keelatud siseneda konfliktist mõjutatud piirkonda, ning arvestades, et ÜRO ametid ei saa rohingjadele anda humanitaarabi, sealhulgas toitu, vett ja ravimeid;

I.

arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvolinik Zeid Raad Al Hussein teatas 10. septembril 2017, et olukord Myanmaris „näib olevat õpikunäide etnilisest puhastusest“;

J.

arvestades, et Hiina ja Venemaa blokeerisid 2017. aasta märtsis ÜRO Julgeolekunõukogu avalduse vastuvõtmist rohingja vähemuse olukorra kohta Myanmaris;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.