Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52017IP0012

    Euroopa Parlamendi 2. veebruari 2017. aasta resolutsioon head juhtimistava, kättesaadavust ja ausameelsust hõlmava integreeritud lähenemisviisi kohta spordipoliitikale (2016/2143(INI))

    ELT C 252, 18.7.2018, p. 2–13 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    18.7.2018   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 252/2

    P8_TA(2017)0012

    Integreeritud lähenemisviis spordipoliitikale: hea juhtimistava, kättesaadavus ja ausameelsus

    Euroopa Parlamendi 2. veebruari 2017. aasta resolutsioon head juhtimistava, kättesaadavust ja ausameelsust hõlmava integreeritud lähenemisviisi kohta spordipoliitikale (2016/2143(INI))

    (2018/C 252/01)

    Euroopa Parlament,

    —

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 165, milles määratletakse ELi spordipoliitika eesmärgid,

    —

    võttes arvesse komisjoni 18. jaanuari 2011. aasta teatist „Euroopa mõõtme arendamine spordis“ (COM(2011)0012),

    —

    võttes arvesse ELi hea juhtimistava eksperdirühma 2013. aasta oktoobri aruannet „Principles of Good Governance in Sport in the EU“ („Spordivaldkonna hea juhtimistava põhimõtted ELis“),

    —

    võttes arvesse rohujuure tasandi spordi kõrgetasemelise töörühma 2016. aasta juuni aruannet „Grassroots Sport – Shaping Europe“ („Rohujuure tasandi sport Euroopas“),

    —

    võttes arvesse kõrgetasemelise töörühma 2016. aasta juuni aruannet spordidiplomaatia kohta,

    —

    võttes arvesse programmi „Erasmus+“, mille eesmärk on tegeleda spordi ausameelsust ähvardavate piiriüleste ohtudega, edendada ja toetada head juhtimistava spordis, sportlaste topeltkarjääri ja vabatahtlikku tegevust spordis koos sotsiaalse kaasamise ja võrdsete võimalustega,

    —

    võttes arvesse komisjoni valget raamatut spordi kohta (COM(2007)0391),

    —

    võttes arvesse oma 11. juuni 2015. aasta resolutsiooni FIFA kõrgeid ametnikke puudutavate korruptsioonijuhtumite hiljutise paljastamise kohta (1),

    —

    võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu ning soovituste kohta meetmete võtmiseks ja algatuste tegemiseks (2),

    —

    võttes arvesse oma 10. septembri 2013. aasta resolutsiooni interneti hasartmängude kohta siseturul (3),

    —

    võttes arvesse oma 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni võistluste tulemuste kokkuleppimise ja korruptsiooni kohta spordis (4),

    —

    võttes arvesse oma 2. veebruari 2012. aasta resolutsiooni Euroopa mõõtme kohta spordis (5),

    —

    võttes arvesse oma 8. mai 2008. aasta resolutsiooni spordi valge raamatu kohta (6),

    —

    võttes arvesse oma 29. märtsi 2007. aasta resolutsiooni profijalgpalli tuleviku kohta Euroopas (7),

    —

    võttes arvesse oma 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni mängijate esindajate kohta spordis (8),

    —

    võttes arvesse oma 21. novembri 2013. aasta resolutsiooni „Katar: võõrtöötajate olukord“ (9),

    —

    võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni kultuuridevahelise dialoogi, kultuurilise mitmekesisuse ja hariduse rolli kohta ELi põhiväärtuste edendamisel (10),

    —

    võttes arvesse nõukogu 31. mai 2016. aasta järeldusi eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistava tõhustamise kohta suurtel spordiüritustel,

    —

    võttes arvesse nõukogu 26. mai 2015. aasta järeldusi, mis käsitlevad rohujuure tasandi spordi rolli maksimeerimist valdkonnaüleste oskuste arendamisel, eelkõige noorte seas,

    —

    võttes arvesse nõukogu 21. mai 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu spordialase töökava (2014–2017) kohta,

    —

    võttes arvesse nõukogu 26. novembri 2013. aasta järeldusi spordi panuse kohta ELi majandusse ning eeskätt noorte töötuse vastasesse võitlusse ja sotsiaalsesse kaasatusse,

    —

    võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta soovitust tervist tugevdava kehalise aktiivsuse sektoritevahelise edendamise kohta;

    —

    võttes arvesse nõukogu 18. novembri 2010. aasta järeldusi spordi rolli kohta aktiivse sotsiaalse kaasamise aluse ja edasiviijana (11),

    —

    võttes arvesse Euroopa Nõukogu 3. juuli 2016. aasta konventsiooni integreeritud lähenemisviisi kohta jalgpallivõistluste ja teiste spordisündmustega seotud ohutusele, julgeolekule ning teenustele,

    —

    võttes arvesse Euroopa Nõukogu 18. septembri 2014. aasta spordivõistlustega manipuleerimise vastast konventsiooni,

    —

    võttes arvesse Euroopa Kohtu ja Euroopa Liidu Üldkohtu ning komisjoni spordi, kihlvedude ja hasartmängudega seotud küsimustes tehtud otsuseid,

    —

    võttes arvesse ülemaailmset säästva arengu tegevuskava aastani 2030,

    —

    võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 6,

    —

    võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

    —

    võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A8-0381/2016),

    A.

    arvestades, et Lissaboni lepingu jõustumisega aastal 2009 omandas Euroopa Liit eripädevuse spordi alal, et töötada välja ja rakendada ELi kooskõlastatud spordipoliitikat, mida toetatakse eraldi eelarverealt, ning arendada spordivaldkonnas koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, võttes arvesse spordi eripära ja austades sporti reguleerivate struktuuride sõltumatust;

    B.

    arvestades, et spordil on oluline roll miljonite ELi kodanike elus, arvestades, et harrastus- ja profispordi näol ei ole küsimus ainult sportlikes võimetes, spordisaavutustes ja võitlustes, vaid need annavad ELi majandusse ja ühiskonda ka sotsiaalse, haridusliku, majandusliku, kultuurilise ja inimesi ühendava panuse, samuti toetavad need ELi strateegilisi eesmärke ja sotsiaalseid väärtusi;

    C.

    arvestades, et sport on ELi majanduses oluline ja kiiresti kasvav sektor, mis annab väärtusliku panuse majanduskasvu, töökohade loomisse ja ühiskonda, muu hulgas kohalikul tasandil, kusjuures selle lisaväärtus ja tööhõivealane mõju ületavad keskmist kasvumäära; arvestades, et spordiga seotud tööhõive on olnud hinnanguliselt 3,51 % kogu ELi tööhõivest ja spordiga seotud kogulisandväärtus 294 miljardit eurot (2,98 % ELi kogulisandväärtusest);

    D.

    arvestades, et sport ei ole mitte ainult kasvav majanduslik reaalsus, vaid ka sotsiaalne nähtus, mis annab olulise panuse Euroopa Liidu strateegilistesse eesmärkidesse ja sotsiaalsetesse väärtustesse, nagu sallivus, solidaarsus, heaolu, rahu, inimõiguste austamine ning rahvaste ja kultuuride vaheline mõistmine;

    E.

    arvestades, et spordiga tegelemine aitab kaasa paremale elukvaliteedile, aitab ära hoida haigusi ning etendab olulist rolli isikliku arengu ja tervisliku seisundi tugevdamisel;

    F.

    arvestades, et elukutseliste sportlaste puhul on oluline järgida töötaja põhiõigusi;

    G.

    arvestades, et sport aitab kaasa ka inimeste lõimumisele ning ületab rassi, usu ja rahvuse piire;

    H.

    arvestades, et spordieetika on äärmiselt oluline selleks, et edendada spordi usaldusväärsust ja köitvust;

    I.

    arvestades, et spordil on eriline iseloom, mis põhineb vabatahtlikel struktuuridel, ning see on spordi hariduslike ja ühiskondlike funktsioonide eeltingimuseks;

    J.

    arvestades, et hiljutised Euroopa ja rahvusvahelise tasandi spordi ja spordiorganisatsioonide korruptsiooniskandaalid on rikkunud spordi mainet ning toonud kaasa pahameele ja tõstatanud küsimusi seoses vajadusega viia läbi spordi juhtorganite ja spordiorganisatsioonide tõeline ja struktuurne reform, võttes samal ajal arvesse suuri erinevusi Euroopa riikide spordistruktuuride vahel ja seda, et spordiorganisatsioonid on oma olemuselt suuresti isereguleeruvad;

    K.

    arvestades, et profisport ja rohujuure tasandi sport on keskse tähtsusega ülemaailmses rahu, inimõiguste austamise ja solidaarsuse edendamises, need toovad ühiskonnale majanduslikku ja tervisealast kasu ning neil on märkimisväärne osatähtsus hariduslike ja kultuuriliste põhiväärtuste esile toomises, samuti sotsiaalse kaasatuse edendamisel;

    L.

    arvestades, et hea juhtimistava spordis peaks austama spordi sobivat reguleerimist läbi tulemusliku, läbipaistva, eetilise, demokraatliku ja kaasava juhtimise, protsesside ja struktuuride koos sidusrühmade osalemisega;

    M.

    arvestades, et spordiorganisatsioonid vastutavad kõrgete juhtimis- ja ausameelsusnormide tagamise eest ning nad peaksid neid norme veelgi kergitama ja neid igas olukorras järgima, et taastada kodanike usaldus ja suurendada üldsuse usaldust spordi positiivse väärtuse vastu;

    N.

    arvestades, et tasakaalustatud poliitika, mille eesmärk on suurendada rahalist läbipaistvust, stabiilsust ja usaldusväärsust spordis, aitavad parandada finants- ja juhtimisstandardeid;

    O.

    arvestades, et Euroopa organiseeritud spordimudel põhineb territoriaalsuse ja riiklikkuse põhimõttel, mille kohaselt on ühe spordiala kohta üks alaliit, ning tipp- ja rohujuure tasandi spordi vahelistel solidaarsusmehhanismidel, nagu ka kõrgemasse või madalamasse liigasse üleviimisel, avatud võistlustel ja raha ümberjaotamisel;

    P.

    arvestades, et on eriti tähtis tunnustada põhimõtet, mille kohaselt iga spordiala kohta on üks alaliit, see lähtub spordi sotsiaalsest tähtsusest ning on parim viis, kuidas kaitsta spordi huve ja seda kasu, mida sport toob ühiskonnale;

    Q.

    arvestades, et kõigil sidusrühmadel on õigus ja vajadus nõuda, et võistlemine ja võitja selgitamine igal spordivõistlusel toimuks kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud mängureeglitega;

    R.

    arvestades, et sporditribunalidel on keskne roll selles, et tagada mängureeglite universaalsus, õigus õiglasele kohtupidamisele spordiga seotud vaidluste puhul ning hea juhtimistava, kuna sporditribunalid kujutavad endast kõige sobivamat spordivaidluste lahendamise viisi kooskõlas peamiste ELi menetluslike õigustega;

    S.

    arvestades, et spordisektoris ja sellega seotud organisatsioonides ringleva raha suurenemine on tekitanud nõudluse parema juhtimistava ja läbipaistvuse järele; arvestades, et spordis kui majandustegevuses on esinenud mitmeid võistluste tulemuste kokkuleppimise skandaale, mis on hõlmanud ka mitmeid muid kuritegusid ja ebaseaduslikke tegevusi, nagu rahapesu, korruptsioon ja altkäemaks;

    T.

    arvestades, et kasvav dopingu kasutamine ohustab jätkuvalt spordi ausameelsust ja mainet, sest see rikub spordi eetilisi väärtusi ja põhimõtteid, nagu aus mäng, arvestades, et dopingu kasutamine ohustab tõsiselt asjaomaste sportlaste tervist ja toob sageli kaasa rasked ja pöördumatud kahjustused, ning arvestades, et dopinguvastane võitlus on küsimus, mis pakub üldist huvi ja hõlmab rahvatervist;

    U.

    arvestades, et vägivald, huligaansus ja isikute rühma või sellise rühma liikme diskrimineerimine, olgu harrastus- või profispordis, määrib spordi mainet ning vähendab pealtvaatajate huvi võistlusi vaatama tulla;

    V.

    arvestades, et spordi edendamine vaimse või füüsilise puudega inimeste jaoks peaks olema tähtis prioriteet Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil;

    W.

    arvestades, et naiste osalemist ja nähtavust spordis ning spordivõistlustel on vaja suurendada;

    X.

    arvestades, et sportlased, eelkõige alaealised, on üha suurema majandusliku surve all ning neid koheldakse nagu kaupa ning seetõttu tuleb neid kaitsta väärkohtlemise, vägivalla ja diskrimineerimise kõigi vormide eest, mis võivad nende spordis osalemise käigus esineda;

    Y.

    arvestades, et Euroopas on meeskonnaspordis levimas muret tekitav suundumus, mille kohaselt kuuluvad mängija õigused kolmandale osapoolele – see tähendab, et mängijad, kes on sageli väga noored, kuuluvad osaliselt või täielikult erainvestoritele ning neil ei ole enam võimalik ise oma karjääri üle otsustada;

    Z.

    arvestades, et agentidega ja mängijate üleviimisega seotud halvad tavad on toonud kaasa rahapesujuhtumeid, pettust ja alaealiste ärakasutamist,

    AA.

    arvestades, et rohujuure tasandi sport pakub võimalusi võidelda diskrimineerimise vastu, edendada sotsiaalset kaasamist ja integratsiooni ning aidata oluliselt kaasa valdkonnaüleste oskuste arendamisele;

    AB.

    arvestades, et üha rohkem klubisid toetub oma meeskondade komplekteerimisel peamiselt üleminekuturule, kuigi nad peaksid rohkem tähelepanu pöörama mängijate koolitamisele;

    AC.

    arvestades, et sport on igaühe põhiõigus ja igaühel peaksid olema võrdsed õigused tegeleda kehalise aktiivsuse ja spordiga;

    AD.

    arvestades, et kehaline aktiivsus üldiselt ei suurene, vaatamata sellele, on olemas kindlad tõendid selle kohta, et see parandab inimeste tervist, sh vaimset tervist, ja heaolu, tänu millele saavad liikmesriigid märkimisväärselt kokku hoida avaliku sektori kulutusi tervishoiule, ning vaatamata sellele, et üha enam tegeletakse harrastusspordiga, näiteks jooksmisega, mis toimub ka väljaspool organiseeritud struktuure;

    AE.

    arvestades, et spordisündmused ja -üritused ning eriti rahvusvahelised spordi suursündmused näitavad spordi kasulikkust ning neil on positiivne sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnamõju;

    AF.

    arvestades, et rahvusmeeskonnad etendavad olulist rolli mitte ainult tugevdades rahvuslikku identiteeti ja inspireerides noori sportlasi jõudma parimale sportlikule tasemele, vaid ka edendades solidaarsust rohujuure tasandi spordiga;

    AG.

    arvestades, et sportlaste haridustee jätkamine ja kutseõpe on äärmiselt tähtsad, et valmistada neid ette spordijärgseks karjääriks;

    AH.

    arvestades, et noorte andekate sportlaste koolitusse ja haridusse investeerimine ja selle edendamine kohalikul tasandil on väga oluline spordi pikaajalise arengu ja ühiskondliku rolli seisukohast;

    AI.

    arvestades, et vabatahtlikud töötajad on organiseeritud spordi tugisammas, mis tagab sporditegevuste arendamise ja kättesaadavuse, eelkõige rohujuure tasandil; arvestades ka, et see pakub noortele suurepärast koolituse ja mitteformaalse hariduse võimalust, seda ka rahvusvahelisel tasandil ning seoses koostöö- ja arenguprogrammidega EList väljapoole jäävatel aladel, kus on vaja tugevdada dialoogi ja toetada ELi välispoliitikat;

    AJ.

    arvestades, et sport selle kõige laiemas mõttes kujutab endast kogukonna väärtussüsteemi ja et need väärtused moodustavad aluse üksteisemõistmiseks, mis ületab kultuuri- ja keelebarjääre; arvestades, et sport võib aidata ja sporti tuleks pidada võimaluseks tugevdada dialoogi ja solidaarsust kolmandate riikidega, edendada kõikjal maailmas peamiste inimõiguste ja vabaduste kaitsmist ning toetada ELi välispoliitikat;

    AK.

    arvestades, et spordiorganisatsioonide intellektuaalomandi õiguste rikkumised, sh digitaalpiraatlus ja eelkõige litsentseerimata spordisündmuste otseülekanded, tekitavad tõsist muret spordi pikaajalise rahastamise jaoks kõikidel tasanditel;

    AL.

    arvestades, et kõigil spordisündmustel peab olema tagatud ajakirjandusvabadus;

    AM.

    arvestades, et sport võib aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisele;

    Ausameelsus ja hea juhtimistava spordis

    1.

    		 kordab, et korruptsiooni vastu võitlemine spordis nõuab rahvusvahelisi jõupingutusi ja koostööd kõigi sidusrühmadega, sealhulgas avaliku sektori asutuste, õiguskaitseasutuste, sporditööstuse, sportlaste ja toetajatega;

    2.

    		 kutsub rahvusvahelisi, Euroopa ja riiklikke spordiorganisatsioone üles pühenduma heale juhtimistavale, arendama läbipaistvuskultuuri ning jätkusuutlikku rahastamist, muutes avalikult kättesaadavaks finants- ja tegevusaruanded, sh tippjuhtide tasud ning ametiaja piirangud;

    3.

    		 on arvamusel, et läbipaistvuskultuuri arendamist tuleb täiendada spordi juhtorganite volituste suurema lahususega, äri- ja heategevuse parema eraldamisega ning parema sisemise eneseregulatsiooni korraga, et ennetada, avastada ja uurida spordiga seotud kuritegusid ja ebaseaduslikku tegevust spordiorganisatsioonides ning määrata nende eest karistusi;

    4.

    		 tuletab meelde, et hea juhtimistava, mis peaks olema ELi järgmise spordialase töökava prioriteet, peab olema spordiorganisatsioonide sõltumatuse üks tingimusi kooskõlas läbipaistvuse, aruandekohustuse, võrdsete võimaluste, sotsiaalse kaasatuse ja demokraatia põhimõtetega, mis hõlmab ka sidusrühmade asjakohast kaasamist;

    5.

    		 rõhutab vajadust rakendada korruptsiooni ja muud liiki kuritegude puhul spordis nulltolerantsi poliitikat;

    6.

    		 rõhutab, et hea juhtimistava põhimõtte rakendamine spordis on koos seire, järelevalve ja asjakohaste õiguslike vahenditega tähtis tegur korruptsiooni ja muude ametiseisundi kuritarvitamise viiside väljajuurimisel;

    7.

    		 kutsub komisjoni, liikmesriike, spordiorganisatsioone ja kandidatuuri ülesseadmise üksusi üles tagama, et suurürituste korraldamiseks kandideerimine toimuks kooskõlas hea juhtumistava standarditega, peamiste inimõiguste ja töötajate õigustega ning demokraatia põhimõttega, et tagada positiivne sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnaalane mõju kohalikele kogukondadele, austades samal ajal mitmekesisust ja traditsioone, et tagada spordi püsiv pärand ja usaldusväärsus;

    8.

    		 on seisukohal, et riigid, kes kandideerivad spordiürituste korraldajateks või korraldavad neid, peavad nendel spordiüritustel rakendama sotsiaalselt, keskkonnaalaselt ja majanduslikult vastutustundlikku planeerimist, korraldamist, elluviimist, osalemist ja järelmeetmeid; palub spordiorganisatsioonidel ja riikidel, kes korraldavad spordiüritusi, vältida soovimatuid muutusi kohalike elanike elukeskkonnas, sh kohalike elanike ümberasustamist;

    9.

    		 kutsub komisjoni üles looma kohustuste loetelu ja uurima võimalusi spordivaldkonnas hea juhtimistava ja ausameelsuse käitumisjuhendi koostamiseks; on seisukohal, et spordiorganisatsioonid peaksid kehtestama läbipaistvuse eeskirjad, eetikanormid, käitumisjuhendid oma järelevalveorganite, täitevkomiteede ja liikmete jaoks ning tegevuspõhimõtted ja tavad, et tagada sõltumatus ja kehtestatud eeskirjade järgimine; on lisaks veendunud, et valitsuste, spordiorganisatsioonide ja ELi vahelise koostöö uute vahendite otsimine aitab lahendada spordivaldkonna praeguseid probleeme;

    10.

    		 nõuab, et liikmesriigid seaksid spordi avaliku sektori poolse rahastamise tingimuseks kehtivate ja avalikult kättesaadavate juhtimise, järelevalve ja aruandluse miinimumstandardite järgimise;

    11.

    		 usub, et spordi parem juhtimistava ja usaldusväärsus eeldab kõigi asjaomaste sidusrühmade mõtteviisi muutumist; toetab spordiorganisatsioonide ja muude sidusrühmade initsiatiive, mille eesmärk on parandada spordis juhtimisstandardeid ning edendada dialoogi ja koostööd kohalike ja riiklike ametiasutustega;

    12.

    		 kutsub spordiorganisatsioone üles esitama 2018. aastaks konkreetsed ettepanekud spordiorganisatsioonide, spordi juhtorganite ja nende liikmeteks olevate alaliitude heade juhtimisstandardite parandamiseks ning neid korrakohaselt rakendama ning tulemusi avaldama; rõhutab, et nõuetekohane järelevalve on siin hädavajalik;

    13.

    		 kutsub liikmesriike üles käsitlema võistluste tulemuste kokkuleppimist eraldi kuriteoliigina ning tagama, et mis tahes kuritegevuse, näiteks tulemuste kokkuleppimise ja spordikorruptsiooni suhtes kohaldatakse kohtumenetlust ja asjakohaseid karistusi, juhul kui seda veel ei tehtud, sest tulemuste kokkuleppimine ja spordivõistlustega manipuleerimine rikub spordieetikat ja ausameelsust ning spordiorganisatsioonid juba kohaldavad nende nähtuste suhtes sanktsioone;

    14.

    		 toonitab, et võistluste tulemuste kokkuleppimise rahvusvaheliste juhtumite uurimisega seotud probleemid nõuavad piiriülest teabejagamist ning koostööd spordiorganisatsioonide, riigiasutuste ja kihlveokorraldajate vahel riiklike platvormide raames, et võistluste tulemuste kokkuleppimise juhtumeid tuvastada, neid uurida ning esitada nende puhul süüdistusi; palub liikmesriikidel juhul, kui nad seda veel teinud ei ole, kaaluda spetsialiseerunud prokuratuuride kasutamist, mille peamine ülesanne oleks spordipettuste uurimine; tuletab meelde, et neljanda rahapesuvastase direktiiviga kehtestatakse hasartmängupakkujatele nõue suurte tehingute taustakontrolli tegemiseks;

    15.

    		 nõuab, et nõukogu leiaks lahenduse, mis võimaldaks ELil ja liikmesriikidel allkirjastada ja ratifitseerida Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise vastase konventsiooni, et seda täielikult rakendada, ning nõuab, et komisjon toetaks ja hõlbustaks seda protsessi ning tagaks tõhusad järelmeetmed;

    16.

    		 tuletab komisjonile meelde tema lubadust anda välja soovitus parimate tavade vahetamise kohta kihlvedudega seotud matšide manipuleerimise ennetamise ja selle vastu võitlemise valdkonnas ning nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks viivitamata nimetatud soovituse;

    17.

    		 kutsub komisjoni üles tugevdama institutsioonidevahelisi suhteid Euroopa Nõukoguga ning seejärel koostama koordineeritud rakenduskavad, mis tagavad vahendite kõige tulemuslikuma kasutamise;

    18.

    		 toetab ja soovitab korraldada täiendavaid ennetus-, haridus- ja teavituskampaaniaid ning teabeprogramme, et anda sportlastele, treeneritele, ametnikele ja kõigile asjaomastele sidusrühmadele kõikidel tasanditel nõu võistluste tulemuste kokkuleppimise, dopingu ja muude ausameelsusega seotud ohtude kohta, muu hulgas selle kohta, milliste riskidega nad võivad kokku puutuda ning mil viisil saavad nad teavitada kahtlust äratavatest tegevustest; palub komisjonil ja liikmesriikidel teha ettepanekuid konkreetsete meetmete kohta, mida järgmisesse ELi töökavasse lisada, nt katseprogrammide ja -projektide kohta, mille eesmärk on tagada, et noored saaksid võimalikult varasest east kodanikuharidust spordi kohta;

    19.

    		 kutsub komisjoni üles jätkama dopinguvastaste projektide toetamist programmi „Erasmus+“ kaudu, hinnates samal ajal selle mõju ja tagades, et see täiendab kasulikul viisil olemasolevaid dopinguvastase võitluse rahastamisskeeme;

    20.

    		 kutsub komisjoni üles toetama programmi „Erasmus+“ kaudu spordijuhtimise projektide head juhtimistava;

    21.

    		 kutsub liikmesriike üles toetama dopingukontrolli ja riiklikke testimisprogramme ning õigusakte, mis võimaldavad koordineerimist ja teabevahetust riigiasutuste, spordiorganisatsioonide ning dopinguvastaste asutuste vahel; palub liikmesriikidel võimaldada dopinguvastastel asutustel luua ulatuslikud dopingu järelevalveprogrammid ning töödelda ja vahetada andmeid kooskõlas praeguste ja tulevaste ELi andmekaitse-eeskirjadega;

    22.

    		 tunnistab Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) tähtsust dopinguvastaste meetmete ja eeskirjade seires ja koordineerimises kõikjal maailmas; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tegema tihedat koostööd WADA, UNESCO ja Euroopa Nõukoguga, et takistada dopingu kasutamist ja võidelda selle vastu tulemuslikumalt, tugevdades maailma dopinguvastase koodeksi (WADAC) juriidilisi ja poliitilisi kohustusi; palub ELil ergutada teabe ja parimate tavade vahetamist tervise- ja ennetuspoliitika kohta ülemaailmses dopinguvastases võitluses;

    23.

    		 kutsub komisjoni ja nõukogu üles julgustama ja edendama läbirääkimisi kokkulepete üle riikide vahel, kes lubavad teiste riikide nõuetekohaselt volitatud dopingukontrolli tegevatel meeskondadel teste läbi viia, austades sportlaste põhiõigusi, kooskõlas spordis dopingu kasutamise vastase rahvusvahelise konventsiooniga;

    24.

    		 on seisukohal, et doping on kasvav probleem ka harrastusspordis, kus on vajadus teabe- ja hariduskampaaniate ja kogenud ning professionaalsete instruktorite ja treenerite järele, et aidata edendada tervislikku käitumist seoses dopinguga;

    25.

    		 kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tegema tihedat koostööd WADA ning Euroopa Nõukoguga, et määratleda poliitika rikkumisest teatajate kaitseks;

    26.

    		 julgustab spordiorganisatsioone ja riigi avaliku sektori asutusi looma koordineeritud dopinguvastaseid süsteeme piiriüleseks seireks ning võtma konkreetseid meetmeid sooritusvõimet parandavate lisandite ebaseadusliku tootmise ja nendega kauplemise vastu spordimaailmas;

    27.

    		 väljendab heameelt Euroopa Nõukogu uue konventsiooni üle integreeritud ohutuse, turvalisuse ja teenuse käsitlusviisi kohta jalgpallivõistlustel ja muudel spordiüritustel ning nõuab, et liikmesriigid selle viivitamata allkirjastaksid ja ratifitseeriksid; kordab ettepanekut võtta kasutusele staadionikeeldude vastastikuse tunnustamise ja vastava teabevahetuse süsteem;

    28.

    		 kutsub komisjoni üles uurima spordis esinevat vägivalda käsitleva teabe vahetamise viise olemasolevate võrgustike kaudu;

    29.

    		 märgib, et terrorismioht nõuab uusi pingutusi, et tagada operatiivne ohutus ja julgeolek spordisündmustel;

    30.

    		 rõhutab, et spordiasutused peaksid tagama sõltumatutele meediakanalitele kõigil spordiüritustel vajaliku juurdepääsu ning uudiste tootmise võimalused, et neil oleks võimalik täita spordiürituste ja spordi administreerimise tähtsa ja kriitilise vaatleja ülesannet;

    31.

    		 mõistab teravalt hukka kõik spordis – nii väljakul kui ka väljaspool seda – esinevad diskrimineerimise ja vägivalla vormid ning rõhutab vajadust takistada sellist käitumist kõikidel tasanditel, tõhustada sellistest vahejuhtumitest teatamist ja nende üle teostatavat järelevalvet ning edendada põhiväärtusi, nagu austus, sõprus, tolerantsus ja aus mäng; on arvamusel, et hea juhtimistava kõrgeid standardeid järgivad spordiorganisatsioonid saavad paremini edendada spordi ühiskondlikku rolli ning võidelda rassismi, diskrimineerimise ja vägivalla vastu;

    32.

    		 tuletab meelde vajadust võidelda spordiga seotud inimkaubanduse vastu, eelkõige lastega kauplemise vastu;

    33.

    		 kiidab heaks eneseregulatsiooni praktikad, nagu ausa rahastamise algatus, kuna need edendavad majanduslikku ratsionaalsust ja finantsjuhtimise paremaid standardeid profispordis, keskendudes pikaajalisele plaanile lühiajalise asemel ning panustades seeläbi jätkusuutlikule ja tervislikule spordi arengule Euroopas; rõhutab, et ausa rahastamise algatus on edendanud parema finantsjuhtimise standardeid ja seda tuleks seetõttu rangelt kohaldada;

    34.

    		 väljendab heameelt läbipaistvate ja jätkusuutlike investeeringute üle sporti ja spordiorganisatsioonidesse, tingimusel et need on allutatud rangele kontrollile ja avalikustamise nõudele ega kahjusta võistluste ega sportlaste ausust;

    35.

    		 peab omandimudelit, mille puhul klubiliikmed säilitavad kontrolli klubi üle (rakendades 50+1 reeglit), ELis heaks tavaks, ning kutsub liikmesriike, spordi juhtorganeid, riiklikke alaliite ja liigasid üles alustama konstruktiivset dialoogi ja teabevahetust selle mudeli teemal;

    36.

    		 rõhutab, et sportlased ja eelkõige alaealised peavad olema kaitstud selliste kuritarvituste eest nagu mängija õiguste kuulumine kolmandale osapoolele, mis tekitab palju küsimusi ausameelsuse kohta ning üldisemaid eetilisi probleeme; toetab juhtorganite otsuseid keelata mängija õiguste kuulumine kolmandale osapoolele ning kutsub komisjoni üles kaaluma mängija õiguste kolmandale osapoolele kuulumise keelustamist ELi õigusega ning julgustama liikmesriike võtma sportlaste õiguste küsimuses lisameetmeid;

    37.

    		 on seisukohal, et on vaja kohalike mängijate võimalusi edendavate eeskirjade ümberhindamist, et avardada andekate noormängijate võimalusi mängida oma klubide esindusmeeskonnas ja seega parandada konkurentsitasakaalu kõikjal Euroopas;

    38.

    		 kutsub juhtorganeid ja riigi kõigi tasandite asutusi üles võtma kasutusele meetmeid, et tagada treeningklubidele kompensatsioon, et saavutada noorte mängijate treenimise ja värbamise soodustamise eesmärk kooskõlas Euroopa Kohtu 16. märtsil 2010. aastal Bernardi kohtuasjas tehtud otsusega;

    39.

    		 kinnitab poolehoidu Euroopa organiseeritud spordimudelile, milles alaliitudel on keskne roll, juhul kui see mudel aitab tasakaalustada kõikide sidusrühmade – näiteks sportlaste, mängijate, klubide, liigade, liitude ja vabatahtlike – lahknevad huvid, kui otsustusprotsesse iseloomustavad nõuetekohased ja demokraatlikud esindatus- ja läbipaistvusmehhanismid ning avatud võitlused põhinevad sporditulemustel; nõuab suuremat finantssolidaarsust kõigil tasanditel;

    40.

    		 väljendab heameelt iga-aastase ELi spordifoorumi üle, mis edendab dialoogi sidusrühmadega rahvusvahelistest ja Euroopa spordialaliitudest, olümpialiikumisest, Euroopa ja riigitasandi spordi katusorganisatsioonidest ja muudest spordiga seotud organisatsioonidest; juhib tähelepanu sellele, sidusrühmadega peetava dialoogi struktuuri, foorumi funktsioone ja arutelude järelmeetmeid tuleb veel täiustada;

    41.

    		 tervitab komisjoni ja kõigi asjaomaste sidusrühmade püüdlusi edendada spordis sotsiaaldialoogi, mis on suurepärane võimalus pakkuda tasakaalu spordiinimeste põhi- ja tööõiguste ning spordi majandusliku olemuse vahel, kaasates arutellu ja lepingute sõlmimisse kõik sidusrühmad, sh sotsiaalpartnerid; mõistab, et läbipaistvuskultuuri arendamise kohustus on spordiorganisatsioonide kanda; nõuab, et EL edendaks aktiivselt elukutseliste sportlaste minimaalseid tööstandardeid kõikjal Euroopas;

    42.

    		 kordab oma üleskutset luua spordiagentide maksete jaoks läbipaistvusregistrid, mida toetab tõhus järelevalvesüsteem, nt maksete kliiringukoda ja asjakohased karistused, kootöös asjaomaste ametiasutustega, et võidelda agentide ametiseisundi kuritarvitamise vastu; kordab oma nõudmist spordiagentide litsentseerimise ja registreerimise ning kvalifikatsiooni miinimumtaseme kehtestamise kohta; kutsub komisjoni üles võtma järelmeetmeid seoses oma uuringuga spordiagentide kohta Euroopa Liidus, võttes eelkõige arvesse järeldust, et agendid on tihti läbipaistmatute finantsvoogude keskmes, mis teeb nad ebaseadusliku tegevuse suhtes vastuvõtlikuks;

    43.

    		 usub, et integreeritud lähenemine soolisele võrdõiguslikkusele spordis võib kaasa aidata stereotüüpide vältimisele ja luua positiivset sotsiaalset keskkonda kõigi jaoks; väljendab heameelt algatuste üle, mis edendavad soolist võrdõiguslikkust ja võrdset osalemist spordiga seotud otsuste tegemisel, võimaldavad naissportlastel ühitada oma pereelu ja elukutselise sportlase ning püüavad võidelda soolise palgalõhe ja auhinnarahade ebavõrdsuse vastu, samuti mis tahes stereotüüpide ja ahistamise vastu spordis; kutsub spordiorganisatsioone üles pöörama erilist tähelepanu soomõõtmele, edendades naiste osalemist spordis;

    Spordi sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalne funktsioon ning kättesaadavus

    44.

    		 usub, et sporti investeerimine aitab meil üles ehitada ühtseid ja kaasavaid ühiskondi, ületada tõkkeid ning võimaldada inimestel üksteist austada, rajades sidemeid kultuuride vahel ning ületades etnilisi ja sotsiaalseid lõhesid, ning edastada positiivset sõnumit ühiste väärtuste kohta, nagu vastastikune austus, tolerantsus, kaastunne, juhtimisoskus, võrdsed võimalused ja õigusriigi põhimõte;

    45.

    		 väljendab heameelt riikideüleste spordiürituste üle, mida korraldatakse erinevates Euroopa riikides, kuivõrd need aitavad kaasa ELi peamiste ühiste väärtuste edendamisele, nagu pluralism, tolerantsus, õiglus, võrdsus ja solidaarsus; tuletab meelde, et sporditegevus ja -üritused edendavad turismi Euroopa suurtes ja väikestes linnades ning piirkondades;

    46.

    		 rõhutab, kui tähtsad on valdkonnaülesed oskused, mis on omandatud spordi kaudu mitteformaalse ja informaalse õppimise raames, ning toob esile seose spordialase töölesobivuse, hariduse ja koolituse vahel;

    47.

    		 rõhutab spordi rolli ebasoodsas olukorras rühmade kaasamisel ja integreerimisel; väljendab heameelt algatuste üle, mille eesmärk on anda pagulastest, rändajatest ja varjupaigataotlejatest sportlastele võimalus osaleda spordivõistlustel;

    48.

    		 rõhutab, kui tähtsad on spordi abil saadav haridus ja spordi potentsiaal aidata sotsiaalselt haavatavaid noorukeid tagasi õigele teele; tunnistab rohujuure tasandi spordi rolli radikaliseerumise ennetamises ja selle vastases võitluses ning ergutab ja toetab sellega seotud algatusi; väljendab heameelt kahe katseprojekti üle, mille Euroopa Parlament on vastu võtnud: „Sport kui pagulaste integratsiooni- ja sotsiaalse kaasamise vahend“ ja „Radikaliseerumisohus noorukite seire ja juhendamine spordi abil“;

    49.

    		 tuletab meelde, et noored Euroopa sportlased puutuvad sageli kokku oma spordikarjääri ning hariduse ja töö ühendamise probleemiga; tunnistab, et kõrgharidus ja kutseõpe on väga tähtsad sportlaste tulevase tööturule kaasamise maksimeerimiseks; toetab tulemuslike topeltkarjääri süsteemide kasutusele võtmist koos miinimumkvaliteedi nõuetega ning Euroopa topeltkarjääri programmide edenemise asjakohast seiret, samuti karjäärinõustamisteenuste pakkumist ülikoolide või kõrgharidusasutustega sõlmitud lepingute alusel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lihtsustama sportlaste piiriülest liikuvust, ühtlustama spordi- ja hariduskvalifikatsioonide tunnustamist, sh spordi teel omandatud mitteformaalse ja informaalse hariduse tunnustamist, ning tugevdama heade tavade vahetamist;

    50.

    		 rõhutab vajadust tagada jätkusuutlik rahaline toetus ELi ja riikliku tasandi topeltkarjääri vahetusprogrammidele programmi „Erasmus+“ spordi peatüki kaudu ning edendada selles valdkonnas teadusuuringuid; kutsub liikmesriike üles edendama koostöös haridusasutustega sportlaste piiriülest vahetamist ja pakkuma juurdepääsu spordistipendiumidele;

    51.

    		 toetab treenerite ja teiste teenuseosutajate (nagu füsioterapeudid ning topeltkarjääri nõustajad) mobiilsust ja heade tavade vahetamist, keskendudes kutsekvalifikatsioonide tunnustamisele ja tehnilistele uuendustele;

    52.

    		 kutsub spordiorganisatsioone üles edendama koos liikmesriikidega treenerite miinimumnõudeid, mis hõlmavad kriminaalkaristuse olemasolu kontrolle, alaealiste ja haavatavas olukorras täiskasvanute kaitsmise valdkonnas koolitamist ning dopingu kasutamise ja võistlustulemuste kokkuleppimise ennetamist ja nende vastu võitlemist;

    53.

    		 rõhutab, et WHO on tuvastanud kehalise aktiivsuse vähesuse ülemaailmse suremuse neljanda peamise riskitegurina, millel on oluline otsene ja kaudne sotsiaalne ning majanduslik mõju ja kulud liikmesriikidele; tunneb muret selle pärast, et vaatamata kehalise tegevuse propageerimiseks tehtud olulistele kulutustele ning vaatamata kehalise tegevuse puuduse märkimisväärsele mõjule üldisele tervisele, väheneb mõnes liikmesriigis kehalise aktiivsuse tase;

    54.

    		 kutsub spordiorganisatsioone ja liikmesriike üles tegema koostööd nende treenerite tööalase konkurentsivõime ja liikuvuse toetamise valdkonnas, kes soovivad töötada kogu ELis, pühendudes nende pädevuste ja kvalifikatsioonide ning koolituse standardite kvaliteedi tagamisele;

    55.

    		 julgustab liikmesriike ja komisjoni tegema kehalisest aktiivsusest järgmise ELi spordialase töökavas poliitilist prioriteeti, eriti noorte inimeste ja haavatavate kogukondade jaoks sotsiaalselt puudustkannatavates piirkondades, kus füüsilises tegevuses osalemine on vähene;

    56.

    		 kutsub rahvusvahelisi ja riiklikke alaliite ning muid hariduse pakkujaid üles tagama, et spordi ausameelsusega seotud küsimused on lisatud sporditreeneri kvalifikatsiooni õppekavasse;

    57.

    		 rõhutab, et kehaline kasvatus on koolis laste jaoks oluline lähtepunkt, et õppida eluks vajalike oskusi, suhtumist, väärtusi, teadmisi ja arusaamist ning nautida elukestvat kehalist aktiivsust; tuletab meelde, et spordi tegemine ülikoolis ja vanemas eas on väga oluline tervisliku eluviisi säilitamisel ning sotsiaalse suhtluse edendamisel;

    58.

    		 võtab arvesse asjaolu, et ELi rahvastik vananeb, mistõttu tuleks erilist tähelepanu pöörata positiivsele mõjule, mis kehalisel aktiivsusel võib olla eakate tervisele ja heaolule;

    59.

    		 rõhutab asjaolu, et sporti ja kehalist aktiivsust tuleks kõikides poliitikavaldkondades paremini edendada; ergutab kohalikke ametiasutusi ja omavalitsusi edendama võrdset juurdepääsu kehalisele tegevusele; soovitab liikmesriikidel ja komisjonil julgustada kodanikke harrastama korrapärasemalt kehalist tegevust asjakohase tervishoiupoliitika ja programmide abil;

    60.

    		 palub liikmesriikidel paremini edendada sporti sotsiaalselt tõrjutud rühmade seas ning inimeste seas, kes elavad sotsiaalselt puudustkannatavates piirkondades, kus spordiga tegeletakse sageli vähe, ning edendama koostööd selles valdkonnas tegutsevate vabaühenduste ja koolidega, eelkõige linnaplaneerimise ja spordirajatiste ehitamise puhul, et üldsuse ja eelkõige haavatavate rühmade vajadusi võetaks arvesse; kutsub liikmesriike üles tagama täielikku ja võrdset juurdepääsu avalikele spordirajatistele kõikides piirkondades ning edendama uute spordiklubide asutamist eelkõige maapiirkondades ja ebasoodsas olukorras linnapiirkondades;

    61.

    		 rõhutab, et puuetega inimestel peaks olema võrdne juurdepääs kõigile spordirajatistele ning transpordile ja muudele rajatistele – ja ka pädevatele tugitöötajatele –, mida selleks vaja on, ning nõuab kõigi spordiga seotud komponentide integreerimist kooskõlas põhimõttega, et spordirajatised peavad olema kõigile juurdepääsetavad; nõuab, et liikmesriigid rakendaksid koolides ja ülikoolides puuetega inimeste jaoks kaasavaid spordiprogramme, muu hulgas pakkudes spetsiaalselt koolitatud treenereid ja kohandatud kehalise tegevuse programme, alustades kooli madalamatest astmetest, et puuetega õpilased ja üliõpilased saaksid osaleda kehalise kasvatuse tundides ja õppekavavälises sporditegevuses;

    62.

    		 tunnistab rahvusvaheliste paraolümpiamängude väga tähtsat rolli teadlikkuse tõstmisel, diskrimineerimise vastu võitlemisel ning puuetega inimeste jaoks spordile juurdepääsu edendamisel; palub liikmesriikidel suurendada jõupingutusi puuetega inimeste sporditegevustesse kaasamiseks ning suurendada paraolümpiamängude ja muude puuetega sportlasi hõlmavate võistluste avalikku nähtavust meedias ning ja nende võistluste ülekandmist;

    63.

    		 kutsub liikmesriike ning komisjoni üles tagama laste spordikeskkonna ohutuse;

    64.

    		 tervitab algatusi, mis on tehtud selleks, et edendada kaasatust, ausust ja juurdepääsetavust spordis uute tehnoloogiate ja uuenduste kasutamise teel;

    65.

    		 väljendab heameelt eduka Euroopa spordinädala üle, mille eesmärk on edendada sporti, kehalist tegevust ja tervislikumat eluviisi kõigi jaoks kõikjal Euroopas, sõltumata vanusest, taustast või füüsilisest vormist, ning kutsub kõiki ELi institutsioone ja liikmesriike üles selles algatuses osalema ja seda veelgi edendama, tagades samal ajal, et see oleks kättesaadav võimalikult laiale publikule, eelkõige koolides;

    66.

    		 on seisukohal, et traditsioonilised spordialad on Euroopa kultuuripärandi osa;

    67.

    		 väljendab heameelt spordi eripära käsitleva komisjoni uuringu üle; kutsub komisjoni ja spordiorganisatsioone üles kaaluma edasisi samme spordi eripära arendamisel;

    68.

    		 rõhutab, et rahastamine on oluline ELi poliitiline vahend, mida kasutatakse ELi spordimeetmete peamiste valdkondade parandamiseks; kutsub komisjoni üles eraldama programmi „Erasmus+“ raames spordile rohkem vahendeid, keskendudes rohujuure tasandi spordile ja haridusele, ning suurendama selle nähtavust ja ligipääsetavust, et tõhustada spordi integreerimist teistesse rahastamisprogrammidesse nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid või tervishoiuprogramm; nõuab paremat suhtlust komisjoni ja liikmesriikide vahel, et neid vahendeid oleks võimalik tulemuslikumalt kasutada ning et minimeerida halduskoormust rohujuure tasandi spordiorganisatsioonide jaoks;

    69.

    		 ergutab liikmesriike ja komisjoni toetama meetmeid ja programme, mis edendavad liikuvust, osalemist, haridust, oskuste arendamist ja vabatahtlike koolitamist spordi valdkonnas, samuti nende töö tunnustamist; soovitab vahetada vabatahtliku töö parimaid tavasid, andes panuse spordiga tegelemise ja spordikultuuri edendamisse, muu hulgas programmis „Erasmus+“ ette nähtud vahendite abil;

    70.

    		 palub komisjonil avaldada suunised riigiabieeskirjade kohaldamise kohta spordivaldkonnas, võttes arvesse spordi sotsiaalseid, kultuurilisi ja hariduslikke eesmärke, et luua suurem õiguskindlus; on sellega seoses seisukohal, et ühtegi spordiorganisatsiooni – eelkõige rohujuure tasandi spordiorganisatsioone – ei tohi diskrimineerida, kui nad taotlevad avaliku sektori rahastamist riiklikul ja kohalikul tasandil;

    71.

    		 peab äärmiselt oluliseks, et finantssolidaarsuse mehhanismidega spordi valdkonnas loodaks vajalik side elukutselise ja harrastusspordi vahele; väljendab sellega seoses heameelt riiklike loteriide panuse üle rohujuure tasandi sporti ning kutsub liikmesriike üles kehtestama litsentseeritud kihlvedude korraldajatele kohustust anda õiglast rahalist toetust rohujuure tasandi spordile ja projektidele, mis on mõeldud spordile juurdepääsu parandamiseks, et tagada nende jätkusuutlikkus, läbipaistvus ja jälgitavus ning täiendada rahalist toetust, mida saadakse meedia- ja ringhäälinguõiguste müügist;

    72.

    		 on seisukohal, et teleülekannete õiguste müük tsentraliseeritud, eksklusiivsel ja territoriaalsel alusel ning tulude õiglane jagamine on äärmiselt oluline spordi jätkusuutlikuks toetamiseks kõigil tasanditel ning võrdsete tingimuste tagamiseks;

    73.

    		 rõhutab, et intellektuaalomandi õiguste rikkumine spordis ohustab selle pikaajalist rahastamist;

    74.

    		 soovitab liikmesriikidel kehtestada ja kasutada aktiivselt maksusüsteeme, et toetada käibemaksuvabastust, muid maksuvabastusi ja muud liiki rahalisi stiimuleid rohujuure tasandi spordi jaoks; tunnistab, et riigiabi eeskirju ei tohiks sellise toetuse suhtes kohaldada;

    75.

    		 kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eraldama rohkem vahendeid avalike spordiväljakute ja mänguväljakute avamiseks, et parandada juurdepääsu rohujuure tasandi spordile;

    76.

    		 on seisukohal, et jätkusuutlikkus ja keskkonnakaitse peaksid olema spordisündmuste oluline osa ning et spordi sidusrühmad peaksid andma panuse 2030. aasta ülemaailmse tegevuskava säästva arengu eesmärkide saavutamisse;

    77.

    		 ergutab liikmesriikide olümpiakomiteesid ja spordialaliite rahvusvaheliste spordiürituste puhul võtma kasutusele ja kasutama ELi lippu ja sümbolit koos oma riigi lipu ja sümboliga;

    78.

    		 rõhutab, et sport on võimas tegur kohaliku, riikliku ja isegi Euroopa tasandi ühtekuuluvustunde loomisel ja tugevdamisel;

    79.

    		 rõhutab, kui tähtis on profispordiklubide omandi täielik läbipaistvus;

    o

    o o

    80.

    		 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa, rahvusvahelistele ning riikide spordialaliitudele ja -liigadele.

    (1)  ELT C 407, 4.11.2016, lk 81.

    (2)  ELT C 208, 10.6.2016, lk 89.

    (3)  ELT C 93, 9.3.2016, lk 42.

    (4)  ELT C 36, 29.1.2016, lk 137.

    (5)  ELT C 239 E, 20.8.2013, lk 46.

    (6)  ELT C 271 E, 12.11.2009, lk 51.

    (7)  ELT C 27 E, 31.1.2008, lk 232.

    (8)  ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 99.

    (9)  ELT C 436, 24.11.2016, lk 42.

    (10)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0005.

    (11)  ELT C 326, 3.12.2010, lk 5.

    Top